paljudel on naha peal tüükad. Nad on lahksugulised ning neil on koed ja organid. Kiirelise sümmeetriaga. Okasnahksed on aeglased loomad, kes liiguvad väikeste torujate jalakestega. Nad toituvad hõljumist, aeglaselt liikuvatest loomadest, nt: karpidest, tigudest, korallidest jne... 13. Mis iseloomustab usse: elupaik, kuju, ehitus, toit, liikumine? Ussidel on piklik kitsas jäsemeteta keha. Neil on kahekülgne sümmeetria. Pea-ja sabapool. Neil on ka koed, organid ja elundkonnad. Elavad nii magedas kui ka soolases vees. Ussid võivad olla ka parasiidid. Vajavad niisket elukeskkonda. Nendel on palju limanäärmeid, mis hoiavad naha niiskena. On lülild ning vaheseinad. Vöö tekitab munade jaoks limase kookoni. Ussid liiguvad lihaste ja kehavedeliku abil. 14. Mis eristab ümarussi lameussist? Lameusside kehaehitus on lame, ümarussidel silindriline, mõlemast otsast ahanev keha. Lameuss võib ka olla erksavärviline. 15. Miks käsnad on looduses olulised?
Paljunemine Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos toimub keharakkudes. - Mitoos jaguneb : - 1) Karüokinees - tuuma jagunemine - 2) Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine - Mõned rakud nagu näiteks mõned närvirakud ja punased verelibled ei jagune. Kromosoomid- Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Interfaas Mitoosi faasid: Mitoosi tähtsus: Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Ainuraksete organismide paljunemine Embrüonaalne areng (sügoodi moodustumine) Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos ...
Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi. Inimese kõhu- ja rinnaõõnes asuvad enamik elunditest. Sarnase ehituse ja talitlusega elundid moodustavad elundkonna. Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet. Näiteks kopsud on hingamiselundkonna elundiks ja süda vereringe-elundkonna elundiks. Inimese elundid sarnanevad paljuski teiste imetajate elunditega
A R N I N A G A G T I G 2) Tehke mõistekaardi. Nimeta riietusesemed, peakatted, jalatsid, mida paned LOODUSÕPETUS 4 klass Õpilase nimi:................................ Teema: Rakk, kude, elundkonnad Kuupäev:.................................... 1) Täida lüngad! Elundeid, elundkondi, hingamiselundkonna, kattekude, kudesid, lihaskude, luukude, meestel, närvikude, naistel, rakumembraan, rasvakude, seedeelundkonna, tsütoplasma,tuum. Rakke ümbritseb õhuke kile ehk ................ See annab rakkudele iseloomuliku kuju. Rakkude sees on vedel sisu ehk ........................ Raku tähtsaim osa on........................ , mis juhib kogu raku elu
arengu korral organism ei ole sarnane ning saavutab suguküpsuse läbides arengus selgelt eristatavaid vaheetappe. 44. Mis erinevus on täismoondel ja vaegmoondel? Täismoonde korral on arenguetappideks vastne(röövik) -> nukk-> valmik, aga vaegmoode korral vastne-> valmik 45. Millega on määratud vananemine? Haigused, ainevahetus aeglustub, välised muutused. Enne surma tekib agoonia: elundkonnad veel talitlevad, kuid teadvus hakkab kaduma, pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub, refleksid pidurduvad. Peale agooniat saabub kliiniline surm: südame- ja hingamistegevus ja kesknärvisüsteemi tegevused lakkavad. Kliiniline surm võib kesta kuni 5 minutit, enne kui saabub bioloogiline surm. 46. Fotosünteesi üldvõrrand ja tähtsus. Kes fotosünteesivad? 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O, tekib glükoos, mis on erinevate isendite jaoks oluline
Selgroogsete vereringe on suletud - s.t., et veri voolab kogu aeg veresoontes. Erinevate rühmade esindajate süda on 2- kuni 4-osaline. Selgroogsete loomade keha jaotub kõhtmiseks ja selgmiseks pooleks. Nende kesknärvisüsteem paikneb alati selgmisel poolel ning süda kõhtmiselt. Selgroogsete keha on kaetud nahaga, millel paiknevad erinevad nahatekised (soomused, karvad, suled jne.). Võrreldes selgrootutega on selgroogsetel loomadel ka kõik teised elundkonnad enam arenenud. KASUTATUD ALLIKAD www.koolielu.ee et.wikipedia.org bio.edu.ee www.miksike.ee
Talitlus: Sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ning täidab kaitseülesannet, Veri kui vedel sidekude tagab organismi püsiva sisekeskkonna ja teostab kõigi elundkondade humorataalset regulatsiooni. *Närvikude. -Ehitus: Närvirakud on varustatud pikkade jätkeda. Närvikoest on moodustunud pea- ja seljaaju(kesknärvisüsteem), närvid ja piirdenärvisüsteem. Talitlus: Närvikoele on iseloomulik erutuvus ja erutuse juhtimine. Närvid ühendavad erinevad elundkonnad ühtseks tervikuks ja teostavad organismi talitluste neutraalset regulatsiooni. Milliste mõõtmetega on kõige väiksemad ja kõige suuremad rakud ? *Valdav osa rakkeon mikroskoopilised ning neid saab vaadelda vaid mikroskoobis. Pisem ainurakne organism on mükoplasma. (0.1...0.3 mikromeetrit) *Suurimad kaasajal looduses esinevad rakud on lindude munarakud. Jaanalinnu muna läbimõõt on keskmiselt 15 cm , kaal 1.5 kg. Rebu suurus ning kaal on sellest umbes 1/3 . Millise kujuga on rakud?
Pärilikkus ja muutlikkus 8. Reageerimine keskonna muutustele, kohanemine 9. Organismi rühmade kohanemine, evolutsioon Eluslooduse organiseeritus 1. Molekulaarne tase NT: DNA molekul a. Organellid: kromosoomid, membraan, kloroplastid jne 2. Rakutase a. Kõik eluomadused olemas a.i. Hulkraksetel: kude (side kude, lihakude, närvikude jne) a.ii. Organ mass, süda, kops, aju (taimedel juured, leht jne) b. Loomadel: elundkonnad nt hingamiselundkond 3. Organismi tase a. Toimub organismi talituse reguleeriminepüsiv sisekeskkond b. Hormoonide abil humoraalne regulatsioon (NT: kilpnäärme hormoon, neerupeane hormoon jne) c. Loomadel: närvisüsteemi abil NEURAALNE REGULATSIOON 4. Populatsiooni tase a. Ühte liiki, samal ajal, ühisel alal a.i. Nt: nurme nukud aasal 5. Liigi tase a. Nt: hall hunt 6. Ökosüsteem
Südamelihaskude on kõige vastupidavam kude, mille kiud töötavad tahtest sõltumatult. Närvirakud koosnevad kehast ja jätketest. Närvirakkude kogumikud moodustavad närve ja ajusid. Närviraku kehast väljuvaid lühikesi jätkeid nimetatakse dendriitideks ja pikki jätkeid neuriitideks. Närvirakkude kehad asuvad keskustes: peaajus, seljaajus ja närvisõlmedes. Neuriidid viivad infot keskustest teiste närvirakkudeni ja lihastesse ning elunditesse. Inimese elundkonnad ja nende ehitus. Närvid ja refleksid Piirdenärvid on üle kogu keha paiknevad närvid, mis ühendavad keha organeid kesknärvisüsteemiga. Enamik närve sisaldab kahesuguseid kiude, ühed juhivad erutuse organitest pea- ja seljaajusse, teised aga kesknärvisüsteemist elundeisse. Erutusi saadetakse impulssidena, elektriliste signaalidena. Närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Impulsid antakse edasi ühelt närvirakult teisele
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus 1. Inimese iseloomulikud tunnused 2. Inimese kui imetaja tunnused 3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. Närvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Vereringe elundkond ringelundkond 1. Funktsioonid 2. Südame töö regulatsioon 3. Veresuhkru sisalduse kontroll 4. Maks ja selle ül 3. Kordamine 4. Seedeelundkond 1. Seedeelundkonna funktsioonid 2. Erituselundkond ja veebilanss 1. Neerude töö 2. Esmasuriin 3. Vere mahu reguleerimine 4
pea- ja seljaju. Välimine looteleht paneb aluse närvisüsteemile, meeleelunditele ning naha ja suu epiteelkoele, samuti kojunevad sellest küüned, karvad, hammaste vaap. Ürgjuti ümbruse rakkudest moodustunud keskmine looteleht moodustab tugi- ja liikumiselundkonna (luud ja lihased), vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkonna. Sisemise lootelehe rakkudest kujunevad seede- ja hingamiselundkond. Kõigil loomariikidel moodustuvad samadest lootelehtedest samad elundid ja elundkonnad. väärarengut põhjustavad tegurid Paari esimese kuu vältel on embrüo eriti tundlik võimalike kahjustavate tegurite suhtes. Mitmed ravimid, alkohol, narkootikumid ja ka raseda haigestumine võivad viia loote väärarenguni. Paari esimese raseduskuuga kujunevad välja kõigi elundkondade algmed ning seetõttu peab last ootav ema esimeste raseduskuude jooksul erilist tähelepanu pöörama tervislikule eluviisile. 14. Organismi lootejärgne areng
Mis elundkondasid hõlmab Kuseelundid, suguelundid urigenitaalsüsteem? Millega on urogenitaal elundkonnad Arengu ja asukohaga seotud? Miks peab ainevahetuse jääkproduktid Ainevahetuse jääkproduktide kogunemine verre kutsub esile organismist eemaldama? enesemürgituse. Nimetage eritusfunktsioone täitvad elundid Kopsud - süsihappegaas, vesi organismis neerud - uriin jämesool - roe nahk - higi
nädalal enneaegne enne 36. nädalat 5.Kui kaua on seemnerakud ja munarakud viljastumisvõimeliselt. Munarakk kuni 36 h ja seemnerakk naisekehas u 48 h 6.Miks on loode kahel esimesel rasedus kuul eriti tundlik kahjustavate tegurite suhtes? Kuna siis arenevad kõik organid 7.Mis võib loodet kahjustada? Ravimid, alkohol, narkootilised ained, olmekemikaalid, viirushaigused(punetised) 8.Iseloomusta noorjärku ja vananemis perioodi. Noorjärk sünnist suguküpsuseni organism kasvab, elundkonnad ja refleksid täiustuvad, kujunevad välja suguelundid Vananemis periood Elundkondade talitus häirub, tekivad mitmesugused haigused, elutegevus ja ainevahetus aeglustuvad, kaob paljunemisvõime, muutub välimus. 9.Kirjelda taimede lootelist ja loote järgset arengut. Õistaimede looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõppeb õistaime moodustumisega Seemne idanemisega algab lootejärgne areng. Mis jaguneb vegetatiivseks ja generatiivseks arenguks Dna A T G C
See võimaldab uute geenikombinatisoonide teket kromosoomides. Ontogenees algab viljastumise hetkel ja lõpeb surmaga. Nii taimede kui ka loomade ontogeneesis saame eristada lootelist ja lootejärgset arengut. Loomariigis esineb nii kehasisene kui ka kehaväline viljastumine. Varases embrüogeneesis võime eristada kobarloote, põisloote ja karikloote staadiumit. Kariklootel arenevad kolm lootelehte, millest igaühest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Nii taimede kui ka loomade embrüonaalne areng allub biogeneetlilisele reeglile. Selle kohaselt meenutab arenev embrüo oma evolutsiooniliste eellaste looteid. Alles embrüogeneesi hilisemas järgus kujunevad välja liigile iseloomulikud tunnused. Inimese lootel algab esimese paari arengukuu jooksul enamiku elundkondade areng. Et mitte saada vääraarenguga last, tuleb sel perioodil hoolega järgida tervislikke eluviise. Lootejärgne areng võib toimuda loomariigis otseselt või moondeliselt
kaitse temeratuurimuutuste eest platsentaarbarjäär tagab stabiilse sisekeskkonna loote varustamine antikehadega joogi ja urineerimiskeskkond toodab hormoone Gastrulatsioon Kujuneb karikloode ehk gastrula Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm, hiljem mesoderm Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad Lootelehed Sisemine e. entoderm Keskmine e. mesoderm Välimine e. entoderm Seedenäärmed - maks, soole ja Skelett Kesknärvisüsteem ja maonäärmed, kõhunääre, Lihased meeleelundid kilpnääre Kõik sidekoetüübid Epidermis - marrasnahk, hingamisteede epiteel ja kopsud Kuse- ja suguelundid küüned, piimanäärmed,
identne TOLMLEMINE - on tolmuterade ehk taimede isassugurakkude kandumine emakasuudmele või seemnealgmele PARTENOGENEES teisisõnu neitsisigitamine, paljunemisviis, mille puhul uus isend areneb viljatumata munarakust, nt mesilased SUGUKROMOSOOM kromosoom, milles asuvad organismi sugu määravad geenid, naistel XX, meestel XY HERMAFRODIIT liitsuguline organism LOOTELEHT loote rakukiht, millest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad LOOTEKEST ajutine organ, mis kindlustab loote normaalse arengu PLATSENTA ajutine organ, mis ühendab emasorganismi lootega AMITOOS rakkude ebavõrdne jagunemine, esineb bakteritel ja algloomadel, inimesel vähirakkudel ONTOGENEES organismi areng viljastumisest surmani EMBRÜOGENEES loote areng peale viljastamist kuni sünnini POSTEMBRÜOGENEES organismi sünnijärgne arengustaadium, mis kestab sünnist surmani
Toimub pidev termoregulatsioon ning organismi talitluste ja homöostaasi neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Biosünteesiprotsesside käigus kehaomaste ainete valmistamine. Jääkainete (uriini) eritusprotsessid neerude abil. Info saamine väliskeskkonnast meeleelundite vahendusel. Ajutegevus ja kõrgem närvitalitlus. Inimese organism on kui isereguleeruv süsteem. Organism on terviklik süsteem – kõik elundkonnad on omavahel seotud. Organismi talitlused toimuvad rütmiliselt. Organismisisene bioloogiline kell sünkroniseerib elundkondade talitlust ööpäeva rütmiga. Inimese erinevad koed. Inimene koosneb eukarüootsetest rakkudest. Rakkude kuju võib olla väga erinev. Enamasti on rakud kerajad, ovaalsed, prismaatilised või käävjad. Esineb ka tähtjaid, niitjaid, kettakujulisi rakke. Rakud on omavahel tihedas seoses ning moodustavad mitmesuguste ülesannetega struktuure
Kui nad surevad, jäävad toesed merepõhja. Eesti magevetes elab varshüdra ning läänemeres meririst. Polüüp ainuõõsne loom, kes elab millelegi kinnitunult Meduus ujuv kumera kehaga ainuõõsne loom Lahksuguline loom loom kelle munarakud ja seemnerakud arenevad eri isendites USSID Ussidel on pikk kitsas jalgadeta keha, millel saab eristada eesosa (seal on suu) ja sabaosa. Neil on eristunud koed, organid ja elundkonnad. Igal lülil on kaheksa pisikest harjast, mida tunneme vastukarva silitades. Rõngasusside keha koosneb rõngakujulistest lülidest. Nende kehaõõs on vaheseinte abil jaotunud vedelikuga täidetud kambriteks. Nad elavad veekogudes või mullas. Tuntuim väheharjasuss on vihmauss. Väikesed harjased igal kehalülil soodustavad vihmaussi liikumist mullas. Loom koosneb kahest üksteise sisse monteeritud torust: välimine on kehasein,
loodet hapniku, toitainete, hormoonide ja antikehadega ning transpordivad ära jääkained. Platsenta toodab ka hormoone, mis takistavad uute munarakkude küpsemist. Loote ja ema veri ei segune. Platsenta kaitseb haigustekitajate ja mürkide eest, barjäärist lähevad läbi aga viirused, bakterid, algloomad. 4. Kariklootes on 3 lootelehte : välimine, keskmine ja sisemine looteleht. Kõikidel loomaliikidel moodustuvad samadest lootelehtedest samad elundid ja elundkonnad. Biogeneetiline reegel: Embrüogeneesi alguses läbitakse liigi ajaloose arengu ehk fülogeneesi etapid. (E. Haeckel (XIX saj.)). Fülogenees liigi evolutsiooniline areng. Seda iseloomustab: lõpusepilud, sabad, jäsemete puudumine, piklik keha. Esimesed 3 kuud: esmane organite moodustumine: 9cm ja 15g. loote süda hakkab lööma 22. päeval. Emapiim on asendamatu, kuna tehispiimaga ei saa laps vajalike antikehi. Ontogenees Organismi areng tema tekkest kuni surmast.
· Eukarüootne ehitus tegi võimalikuks hulkrakse organismi tekke. · Taimedest olid need vetikad · Loomadest olid need arvatavasti pehmekehalised selgrootud oleksid (kellest ei ole säilinud kivistisi) · ~ 700 miljonit aastat tagasi · Millise eelise andis organismidele hulkrakne ehitustüüp? · Hulkraksus võimaldas rakkude eristumist kudedeks ja organiteks · Tagas püsivama sisekeskkonna · Arenesid välja terviklikkust tagavad elundkonnad nt. Vereringe- ja närvisüsteem · Olulised muutused loomariigis toimusid 540 miljonit aastat tagasi. · Kujunesid välja loomade peamised ehitustüübid · Arenesid · Ainuõõssed käsnad, meduusid jt · Ussid rõngussid, lameussid jt 4 · Limused teod, nälkjad jt · Lülijalgsed putukad, liblikad jt · Okasnahksed meritähed, meriroosid Elu enne maismaad
silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude Lihaskoe ülesandeks on tagada organismi enda liikumine ja ka organismi sees toimuvad liikumised. Närvikude -närvikude koosneb närvirakkudest. Närvirakk koosneb rakukehast, mitmest lühikesest jätkest ehk dendriidist ja ühest pikast jätkest ehk neuriidist. Närviraku kehad asuvad peaajus või seljaajus. Dendriidid toovad erutusi närviraku kehasse ja neuriidid juhivad erutuse närvirakust välja, näiteks lihasesse. Nimeta inimese elundkonnad Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet: Närvisüsteem (närvikude, närvirakud, saaterakud) - Kesknärvisüsteemi elundid on pea ja seljaaju mille põhifunktsioonid on tingitud ja tingimatute reflekside reguleerimine. mälu ja mõtlemine; Perifeerne, vegetatiivne (sümpaatiline, parasümpaatiline) põhifunktsioon on silelihaste töö, siseelundite ja ainevahetuse reguleerimine; Somaatiline
Viljastumisele järgneva esimese 8 rasedusnädala jooksul nimetatakse arenevat inimorganismi embrüoks, mis tähendab "üsas kasvav". Seda aega, mida nimetatakse embrüonaalseks perioodiks, iseloomustab enamiku tähtsamate elundsüsteemide tekkimine. 8. rasedusnädala lõpust kuni raseduse lõpuni kutsutakse arenevat inimorganismi looteks ehk feetuseks, mis tähendab "sündimata järeltulijat". Selle aja vältel, mida nimetatakse looteliseks perioodiks, kasvab inimese keha suuremaks ja tema elundkonnad hakkavad talitlema. 0 - 8 nädalat - embrüonaalne periood 8 40 nädalat looteline periood Loote areng Rasedus kestab 40 nädalat ehk 280 päeva, mis on jagatud 13-nädalalisteks trimestriteks. Rasedust hakatakse lugema viimase menstruatsiooni esimesest päevast. Seega loetakse Sind rasedaks juba enne, kui tegelikult rasestud. Viimase menstruatsiooni esimene päev on ka raseduse esimene päev. Esimene rasedusnädal Munarakk kohtub spermatosoidiga munajuhas
Taimi jagatakse ühe- ja kaheidulehelisteks 1.3. Õhulõhed ehitus ja talitlus Õhulõhed on selleks, et tagada taime ainevahetus väliskeskkonnaga. Koosneb ta kahest sulgrakust, nende vahelisest pilust ja kaasrakkudest. Sulgrakud on tavalised epiderm rakud, kuid nende kuju on erinev. Sulgrakkudel on paksemad rakukestad ja neil on omadus muuta kuju rõhu toimel. Seda rõhku, mis tagab sulgrakkude tööd nimetatakse turgoriks, mis on seotud osmootse rõhuga. 1.4. Taime organid Elundkonnad taimedel puuduvad, on aga erinevad organid. Organite eristamine taimedel sai alguse siis, kui taimed maismaale tulid. Juur. Juur on tavaliselt sümmeetrilise ehitusega maasisene organ, millel esineb tipmine algkude. Juure ülesanneteks on: taime kinnitamine mulda; vee ja lahustunud ainete transportimine teistesse taime organitesse; varuainete säilitamine; ta on vegetatiivse paljunemise organ; ta on mõningate erilaadsete ainete sünteesija. Juurte kasutamine: kasutatakse toiduainete
Riik Loomariik Hõimkond Keelikloomad Klass Imetajad Selts Primaadid Sugukond Inimlased Perekond Inimene Liik Homo sapiens sapiens 16. Milliseid ülesanded täidavad inimese organismis erinevad elundkonnad, millised on nende elundkondade peamised osad (organid) Elundkond Ülesanne Organid Katteelund- 1. Katab ja kaitseb inimkeha keskkonnast Juuksed, nahk, küüned kond 2. Tunderakud võtavad vastu ärritusi 3. Valmistab D- vitamiini (luustumine) 4. Melaniin (kaitse UV-kiirguse eest). 5. On erituselund 6. Nahaalune rasvkude on tähtis pehmendaja
Talitlus: Sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab kaitseülesannet. Veri tagab organismi püsiva sisekeskkonna ja teostab kõigi elundkondade humoraalset regulatsiooni. Närvikude Ehitus: Närvirakud on varustatud pikkade jätketega. Nt: pea- ja seljaaju(kesknärvisüsteem), närvid ja ganglionid(piirdenärvisüsteem) Talitlus: Närvikoele on iseloomulik erutuvus ja erutuse juhtimine. Närvid ühendavad erinevad elundkonnad ühtseks tervikuks ja teostavad organismi talitluse neuraalset regulatsiooni. Rakuteooria- Kõik elusolendid koosnevad rakkudest. Ainuraksed ja hulkraksed: Ainurakseid on kordi rohkem kui hulkrakseid.. Enamik neist on väga väikesed ja neid ei näe palja silmaga. Piseim ainurakne: MÜKOPLASMA.0,1-0,3 m. Suurim hulkrakne: Munarakud- munarebu. Miks ainuraksed organismid on enamasti väga väikesed. Mida suurem on rakk, seda väiksem on välismembraani pindala ja sisekeskkonna
- Sotsiaalne mälu - Tehnoloogiline ja vaimne kultuur - Mõisteline infovahetus Kuidas paigutub inimene eluslooduse süstemaatikasse (milliste loomadega on koos või süstemaatilised üksused koos nimetustega)? Riik: loomariik Inimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: primaadid Sugukond: inimlased Liik: Homo Sapiens Sapiens 14. Milliseid ülesanded täidavad inimese organismis erinevad elundkonnad, millised on nende elundkondade peamised osad (organid) Elundkond Elundid Ülesanded 1.hingamiselundkond kopsud, bronhid, gaasivahetus (02 hingetoru, kõri, neel, sisse, CO2 välja) nina- ja suuõõs 2. seedeelundkond suuõõs, neel, organismi söögitoru, magu, varustamine
Oskused keskkonnas hakkama saada suurenevad. Kujunevad suhted teste organismidega. Organism kasvab intensiivselt. 2. Sigimisvõimeline periood väga aktiivne periood. Töö ja sigimine, sigimine ja töö. Inimese sigimisvõimeline periood algab hiljem, kui bioloogiliselt ette määratud, sest ennem on vaja saavutada sotsiaalne küpsus. 3. Vananemine haigused, ainevahetus aeglustub, välised muutused. Enne surma tekib agoonia: elundkonnad veel talitlevad, kuid teadvus hakkab kaduma, pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub, refleksid pidurduvad. Peale agooniat saabub kliiniline surm: südame- ja hingamistegevus ja kesknärvisüsteemi tegevused lakkavad. Kliiniline surm võib kesta kuni 5 minutit, enne kui saabub bioloogiline surm. Ontogenees taimeriigis 1. Embrüogenees katteseemnetaimedel algab õie emaka alumises osas ehk sigimikus. Ühinevad
INIMENE KUI TERVIK Inimese eri kehaosad ja elundid moodustavad omavahel kokkusobiva terviku. Inimese erinevus loomadest: · püstine kehahoid · S-kujuliselt kõverdunud selgroog · kokkukasvanud selgroolülid · liikumisest vabad eesjäsemed Inimese keha sisekeskkond : · keha temperatuur · vere keemiline koostis jne Need peavad olema suhteliselt püsivad ja sõltumatud väliskeskkonnast. Sisekeskkonna säilitamiseks teevad elundkonnad koostööd. Mingi muutuse tekkimisel sisekeskkonnas toimub organismis kohe negatiivne tagasiside käivitub vastupidine reaktsioon. Elutegevuse tagab ainevahetus: / lõhustumised sünteesid vabaneb energia vajavad energiat Kuna inimene kasutab eluks hapnikku nimetatakse teda aeroobseks organismiks. Inimese püsisoojasus väljendub stabiilse kehatemperatuuri säilitamises. Liigse kuumuse puhul: higistamine, naha pindmiste veresoonte laienemine.
keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismide suunas. Väljasurnud organismide kõrval võimaldavad evolutsiooni kulgu selgitada ka praegu Maal elavad organismid.Selleks võrreldakse erisuguste organismide siseehitust, välisehitust, lootelist arengut ning elutegevust. Samuti võrreldakse olemasolevaid organisme väljasurnutega. VÕRDLEV ANATOOMIA Erinevate organismide anatoomilise ehituse võrdlus näitab, et neil võivad olla põhijoonelt sarnased elundid või elundkonnad. Sarnasest ehitusest võib järeldada ühist põlvnemist, s.t. ühiste eellaste olemasolu. Sarnase põhiplaaniga ja ühise päritoluga elundid on homoloogilised elundid. Mõnel juhul kujuneb väline sarnasus ka erineva päritoluga elunditel, need on analoogilised elundid. Homoloogilised elundid nendel on sarnane ehitus, kuid funktsioon võib olla erinev (nt selg- roogsetel jalg, loib, tiib). Analoogilised elundid nendel on ühesugune funktsioon (nt nägemine), aga erinev ehitus.
21. Geenitehnoloogia Meditsiin: ravi/valiku väljalülitamine. Toit: geneetiliselt ohutu, aga tuleb süüa normide kohaselt muidu potentsiaalselt ohtlik. Mürgikindlad GMO taimed: inimesele ohtlik, ökoloogiliselt mitte. Haiguskindlad GMO taimed: inimesele ohutu, ökoloogiliselt kahjulik. Kvaliteedi parandustega GMO taimed. 22. Evolutsiooni tõendid 1) Geoloogia erineva vanusega kihid sisaldavad erineva organismide kivistisi. 2) Võrdlev anatoomia: homoloogilised elundkonnad (mitte analoogilised: nt tiivad). a) Rudimentaalsed (vestigiaalsed) elundid. b) Lootelise arengu võrdlus organismid kordavad oma evolutsooniliste eellaste loodete vorme. 3) Keemilise koostise võrdlus. 3a- geenide võrdlus 4) Biogeograafia ja ökoloogia liigid (ja kõrgemad taksonid) kindlates piirkondades. Kui võimalik kindlaks teha kuidas loomad rändasid, see määrab ära kuidas tänapäevased liigid on levinud. Peenem anatoomiline võrdlemine- ehitus on analoogne mitte homoloogne. 5)
ümbritseb sein ning kus ühes servas asub tihedam rakukobar. Rakukobarast areneb loode, ülejäänust aga väline lootekest. Loode kinnitub emakaseinale. Karikloode - embrüo rakud jagunevad kihtidesse - lootelehed. 1. ektoderm (välimine) kesknärvisüsteem, meeleelundid 2. mesoderm (keskmine) luustik, lihased, erituselundkond, suguelundkond jne 3. entoderm(sisemine) seedeelundkond, hinamiselundkond, nahk Loode - kolmanda nädala lõpuks on hakanud elundkonnad arenema. Sündimie hetkel kaalub laps 3,5kg ja on 50cm. Lootekestad - ajutised viljastatud munarakust arenevad organid, mis vastutavad loote toitainetega varustamise eest, kaitsevad loodet väliste mõjutuste ja kuivamise eest. Kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustub platsenta. See ühendab ema ja loodet. Loode on ühendatud nabaväädi kaudu. - Hoolitsevad toituise ja jääkainete eemaldamise ees.
keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismide suunas Väljasurnud organismide kõrval võimaldavad evolutsiooni kulgu selgitada ka praegu Maal elavad organismid. Selleks võrreldakse erisuguste organismide siseehitust, välisehitust, lootelist arengut ning elutegevust. Samuti võrreldakse olemasolevaid organisme väljasurnutega. Erinevate organismide anatoomilise ehituse võrdlus näitab, et neil võivad olla põhijoonelt sarnased elundid või elundkonnad. Sarnasest ehitusest võib järeldada ühist põlvnemist, s.t. ühiste eellaste olemasolu. Sarnase põhiplaaniga ja ühise päritoluga elundid on homoloogilised elundid. Mõnel juhul kujuneb väline sarnasus ka erineva päritoluga elunditel, need on analoogilised elundid. Homoloogilised elundid nendel on sarnane ehitus, kuid funktsioon võib olla erinev (selgroogsetel jalg, loib, tiib). Analoogilised elundid nendel on ühesugune funktsioon (N: nägemine), aga erinev ehitus.
pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi. Rakus on kiire jagunemisvõimega. 2) Sidekude Raku vaheainet on palju ning rakud asetsevad hõredalt ning neid on vähe. Esineb mitme vormina nt. Luu- ja kõhrkude, rasvkude ja veri 3) Lihaskude koosneb kokkutõmbevõimelistest rakkudest 4) Närvikude koosneb tähtja kujuga närvirakkudest, lisaks lühikestest ja pikkadest jätkestest. Tänu sellele toimub informatsiooni liikumine organismis. Elundid ja Elundkonnad Elund organismi osa, millel on mingi kindel ülesanne. Elundkond moodustavad elundid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. 1) Tugi- ja liikumiselundkond 2) Seedeelundkond 3) Vereringeelundkond 4) Hingamiselundkond 5) Erituselundkond 6) Sisenõrenäärmed 7) Suguelundkond 8) Närvisüsteem Nahk Nahk inimese kõide suurem organ, mis katab inimese keha. Naha ülesanded : o Kaitseb (väliste vigastuste, haigustekitajate jne
INIMESE ELUNDKONNAD. Katteelundkond. Koosneb epiteelkoest. Ainuke elund NAHK. Katteelundkond katab ja vooderdab inimese keha ning siseelundeid. Naha ülesanded: 1) kaitseb vigastuste, UV- kiirguse, mikroobide, löökide eest; 2) on rasva ja vedeliku depooks; 3) osaleb soojusregulatsioonis: külma puhul tõmbuvad karvapüstitajalihased kokku, vabaneb energia, mida kasutatakse soojuseks, veresooned ahenevad ega anna vett välja; kuuma puhul veresooned laienevad, eraldub rohkem higi ning selle toimel nahapind jahtub; 4) nahk tunneb temperatuuri (külma ja kuuma), puudutust, survet, valu; 5) eritab higi (vesi ja soolad) ning rasu; 6) toodab melaniini, mis kaitseb UV-kiirguse eest ja annab nahale värvuse, ning päikesevalguse toimel D-vitamiini; 7) 2% gaasivahetusest toimub naha kaudu. Tugi- ja liikumiselundkond. Koosneb luudest, lihastest, liigestest ja kõõlustest. LUUD. Umbes 200 l...
etapid. Embrüonaalne induktsioon- ühtede rakkude diferent. Tingib teiste rakkude diferent. Nt. närvitoru moodustamine mõjutab mesodermi teket. 4.20- rasedusnädalani ei pruugi naine veel kindel olla, et ta rase on ja seega ei oska arvestada lootele kahjulikest mõjudest hoidumisega (suitsetamine, alkohol) kuid närvisüsteemi algmed kujunevad juba 3. Rasedusnädalal ja 20 rasedusnädala jooksul on kõik elundkonnad juba arenemisjärgus. Embrüo on eriti tundlik kõikvõimalike kahjulike mõjude suhtes. Organismide lootejärgne areng Moondega (täismoone, vaegmoone) a) vastne- nukk -valmik nt. liblikad b) vastne- valmik nt. konn Moondeta vastsündinu sarnaneb üldplaanis oma vanemaga, mõtmetelt tunduvalt väiksem. Ta kasvab, muutuvad kehaosade proportsioonid, saavutatakse suguküpsus. Iseloomulik lindudele, roomajatele, imetajatele.
Viljastumisele järgneva esimese 8 rasedusnädala jooksul nimetatakse arenevat inimorganismi embrüoks, mis tähendab "üsas kasvav". Seda aega, mida nimetatakse embrüonaalseks perioodiks, iseloomustab enamiku tähtsamate elundsüsteemide tekkimine. 8. rasedusnädala lõpust kuni raseduse lõpuni kutsutakse arenevat inimorganismi looteks ehk feetuseks, mis tähendab "sündimata järeltulijat". Selle aja vältel, mida nimetatakse looteliseks perioodiks, kasvab inimese keha suuremaks ja tema elundkonnad hakkavad talitlema. 14 http://www.meelespea.net/ee/rasedus/rasedale 15 http://www.elitekliinik.ee/elite/rasedus/rasedusest/sunnitus-etapid/ 12 8. LISAD Lisa 1 16 Lisa 2 17 16 Spermatosoidi sisenemine munarakku 17 Loote areng 13 Lisa 3 18 18 Näha väljaspool keha 14
EVOLUTSIOONI GENEETILISED ALUSED Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Geneetilise muutlikuse allikad populatsioonis: I Mutatsioonid- tekib mutatsiooniline muutlikkus. Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud. II Kombinatiivne muutlikkus- ristsiire meioosis, toimub alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. Moodustab suurema osa populatsioonide geneetilisest muutlikusest. III Geenisiire- erinevate populatsioonide isendite ristumine. Geneetilise materjali vahetamine. Nt. Ränded, viljade levik, eoste levik. Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Avaldab mõju väikestes populatsioonides. Pudelikaelaefekt- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. EVOULUTSIOONIVORMID · Füüsikaline evoulusioon: elementaarosakestest tekkisid aatomid, päike tekkis ca 5 milj a tagasi, 4...
* südamelihas suureneb, südamekambrite ja löögimaht suureneb; * hingamislihased tugevnevad kopsumaht suureneb, paraneb gaasivahetus. Kokkuvõttes võimaldavad muutused hingamises ja vereringes omastada rohkem hapnikku. Muude lihaste puhul paraneb toonus ja vastupidavus; suure raskuste puhul lihased suurenevad. Paraneb lihaste koordinatsioon ja võime omastada hapnikku. + õpetaja küsimused: 7) Millised muutused toimuvad organismis vananedes? Vananedes elundid degenereerivad ja elundkonnad muutuvad vähem efektiivseks. Nt: nägemine halveneb, ajukoore rakkude arv väheneb, kopsumaht väheneb. 8) Miks me vananeme? * Raku võimalike pooldumiste arv on määratud telomeeridega. * Vananemist põhjustavad ka keskkonnategurid, nt päikesekiirgus kiirendab DNA kahjustumist. Küsimused lk 97 18) Kuidas toimub inimesel hingamise regulatsioon? Vt lk 79 6) b) 19) Selgitage homöostaasi bioloogilist mõtet.
Mikrokerad 3 Bioloogiline 4 mlrd a. 4 Sotsiaalne 1 miljon (?200 miljonit, ??2-3 miljardit?? a) a. Neoliitikum 10-20 tuh a. b. Neoliitiline revolutsioon (Levant, Palestiina, Mesopotaamia) 1, 2 otsene informatsioon 3 geneetilise mälu ja tõlkemehhanismi evolutsioon: aeglane uue teabe hankimine 4 sotsiaalse mälu: kiire uue teabe hankimine Evolutsiooni tõendid 1 Geoloogia erineva vanusega kihid sisaldavad erineva organismide kivistisi 2 Võrdlev anatoomia: homoloogilised elundkonnad (mitte analoogilised: nt tiivad) a. Rudimentaalsed (vestigiaalsed) elundid b. Lootelise arengu võrdlus 3 Keemilise koostise võrdlus 4 Biogeograafia ja ökoloogia liigid (ja kõrgemad taksonid) kindlates piirkondades 5 Kultuurtaimede-koduloomade aretuspraktika 1 Üldbioloogia. 1.-2. ELU ARENG 1 Teke: Ligi 4 mlrd a tagasi Arhaikum a. Katastroofi lapsed? Asteroidid b. 100° C ? (keemiliste ühendite püsivus) c
On väikesed. Pärmide järgi uuritakse raku organelle ja pärm on põhimudel eukarüootide molekulaarsete ja rakuprotsesside uurimiseks. Pärmid on odavad neid on suhteliselt kerge paljundada. On väikesed. 56. Caenorhabditis elegans ja Drosophila melanogaster geenitehnoloogia mudelobjektidena. Caenorhabditis elegans (C.elegans)on väike ussike (ca 1 mm pikk), mida kasutatakse mitmerakkuliste organismide elutegevuse ja paljundamise uurimiseks. Caenorhabditis elegans omab paljud elundkonnad (nt. närvisisteem) ja ta on läbipasitev, mispärast on kerge jälgida temas toimuvaid protsesse. Caenorhabditis elegans on tähtis mudel arengubioloogia jaoks: kuna tal on kõik naise ja mehe suguorgannid ning ta on läbipaistev, siis mikroskoobi abil võib vaadelda, kuidas areneb temas uus organism. Nii on tehtud kõikide tema rakkude (neid on 950) sugupuu. Caenorhabditis elegans on mugav mudelobejkt, kuna ta toitub soolekepikestest ning tema järgi on lihtne uurida palju
Motoorne funktsioon, mis tagab vajaliku kehahoiaku gravitatsiooniväljas _______________ Motoorne funktsioon, mis avaldub kindla suunitlusega tahtelistes liigutustegevustes ______________ 10 Raku ehituse osa Ülesanne 1.2 Rakk Täida tabel. 1.3 Koed Kirjuta pildi alla koe tüüp ja nimeta funktsioon. 11 1.4 Elundkonnad Täida lüngad. Kindlat ülesannet täitvaid organismi osi nimetame _______________. Need koosnevad erinevatest _______________. Elundid moodustavad _______________, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. Inimese elundkondadeks on ________- ja _______________, mille moodustavad omavahel ühendatud __________ ja nendele kinnituvad ___________; _______________, mis peab tagama organismi kõikide elundite talitluse juhtmise;
----------------- 10. klass ------------ KALAD Referaat Juhendaja: ---------- 2014 Sisukord: Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Sõõrsuud............................................................................................................................4 Ehitus.....................................................................................................................4 Kõhrkalad..........................................................................................................................5 Siseehitus...............................................................................................................5 Skelett.....................
v Närvikude- närvirakku nimetatakse neuroniks. Närvirakul on jätked: üks akson, mis kannab impulsi rakukehast eemale (lõpposas jaguneb mitmeks jätkeks) ja dendriidid, mis juhivad impulsse rakukeha suunas. Kahe närviraku vahelist seost nimetatakse sünapsiks. See toimub keemilise aine (atsetüülkoliini) vahendusel. Ka närviraku ja mõne muu raku, näiteks vöötlihasraku vahel on samal viisil toimiv ühendus. q Koostage mõistekaart "Koed". Ø Elundkonnad q Täitke tabel. Elundkond Osad, millest koosneb Ülesanded Nahk e. katteelundkond Tugi- e. liikumiselundkond Vereringeelundkond 9 Hingamiselundkond Seedeelundkond Erituselundkond Sigimiselundkond Närvisüsteem Meeleelundid Sisenõrenäärmed q Naha ehitus. Kandke joonisele: marrasknahk, pärisnahk, sarvkiht, rasvkude, verekapillaarid, karv,
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/i...
suudavad kogemustest õppida, mis on ainult loomariigile omane võime LOOMADE MÕÕTMED Maailma suurimad loomad kiusvaalad võivad kasvada 25 m pikkuseks ja kaaluda 120 tonni. Skaala teises otsas on mikroskoopilised organismid rotiferad ja loimurid (ainult 0,05 mm pikad) ning submikroskoopilised putukad (umbes 0,2 mm pikad). Need loomad on nii tillukesed, et nende kaal on tähtsusetu. Ometi on nende kehas kõik vajalikud elundkonnad. Erinevad kehamõõtmed võimaldavad loomadel elada erineval viisil. Vaaladel on väha looduslikke vaenlasi ja sama kehtib ka suurimate maismaaloomade elevantide kohta. Nende massiivne keha on väga suur energiatootja, sest nad tarbivad palju toitu. Ent neil kulub küpsuse saavutamiseks palju aega, mis tähendab, et järelkasvuni jõutakse aeglaselt. Putukad seevastu on paljudele loomadele kerge saak ja nende väike keha tähendab, et nad pole nii energiasuutlikud kui suured loomad
Lootel hakkavad kasvama juuksed, kulmukarvad ja küüned. Jätkub kõigi elundkondade kiire areng. Loode reageerib välisärritustele ja tugev müra äratab ta üles. Enneaegsel sündimisel võib ellu jääda. 32. 40-45 cm; 2,2-2,4 kg Kõik elundkonnad on välja kujunenud. Oma suuruse tõttu ei saa loode enam vabalt kukerpallitada. Võtab enamasti normaalasendi (pea allapoole). Enneaegsel sündimisel jääb ellu. 40. 45-55 cm; 2,7-5 kg Normaalne sünnitusaeg. Embrüogenees looteline areng Fülogenees liigi ajalooline areng
Inimese ontogenees jaguneb: (1) sünnieelne e embrüonaalne e üsasisene prenataalsene e antenataalne. (2) sünnijärgne e postembrüonaalne e üsaväline postnataalne arenguperiood. Embrüogenees – antenataalne areng. Postnataalne areng – vananemine (lapseiga; puberteet; reproduktiivne iga; vanadus). Organismi ehituse ja talituse tasemed: molekulaarne,rakuline,koeline,organid ja organsüsteemid ,organism,rahvastik. Elundkonnad: (1)katteelundkond,(2)luustikehkskelett,(3)lihastik,(4)närvisüsteem,(5)sisenõristus,(6)vereringe, (7)lümfisüsteem,(8)hingamissüsteem,(9) seedesüsteem(10) erituselundkond, (11) suguelundkond 3. Tervis ja haigus (definitsioonid). Haigus on organismi struktuurne või funktsionaalne kõrvalekalle, mis rikub homeostaasi või organismi normaalset funktsioneerimist. Kulu järgi jaotatakse: 1)Üliäge e hüperakuutne(lõppeb mõne päevaga ja surmaga).2)Akuutsed e ägedad
(välimine looteleht) Kesknärvisüsteem ja meeleelundid Epidermis - marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad ja entoderm (sisemine looteleht) eedenäärmed - maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre;hingamisteede epiteel ja kopsud; Hiljem mesoderm Skelett;Lihased;Kõik sidekoetüübid;Kuse- ja suguelundid; Ringeelundkond Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad. Gastrula ei ole veel loode! See on embrüo – idulane. 12)Sünnitus- Protsess, millega looteline areng lõpeb • Sünnitus algab (avanemisperiood) emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega • Väljutusperiood (pressid) • Normaalne sünnitus-laps saab sünnitusteedest normaalse mikrofloora • Keisrilõige-erakorraline või plaaniline, tehakse juhul, kui on oht ema või lapse tervisele • Avanemisperiood-väjutusperiood-platsenta väljutamine 13)Platsenta roll embrüonaalses arengus
jagunemise tulemusena. Lootelise arengu 1. staadium · Blastula- põisloode, moorulast arenev õõnsusega 1-rakukihiline loode. Selles staadiumis luuakse alus rakkude eristumisele e erineva ehituse ja talitlusega rakukogumite tekkele. · Gastrula- karikloode, arenevad 3 lootelehte(välimine, sisemine, keskmine), millest igaühest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad 24. Mis on alleel, homosügootsus, heterosügootsus? · Alleel- ühe geeni erivorm · Homosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel · Heterosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. 25. Mis põhjustab geenide ahelduse? Üht tunnust määravad geenid paiknevad
· Inimesel on keerukas sotsiaalne käitumine. Nagu imetajatel. Inimese liigitunnused Omapära võrreldes primaatidega on esiteks ajumaht. Püstine kehahoid, kõnnak kahel jalal, mida võimaldab skelet ja lihased. Miite see Soome sigimine. Aeglane areng ehk neoteenia, mis võimaldab keerukate tingitute reflekside kujundamisel. Sotsiaaldsed suhted(keerukad muutuvad suhted). Oskus valmistada tööriistu ja oskus kasutada erinevaid tehnoloogiaid. Inimese rakk, koed ja elundkonnad Inimesel on loomnerakk, rakul on rakumembraan, tsütoplasma, rakutuum(, mis juhib rahu elutegevust) ja organellid. Mitokondrid on raku jõujaamad, neis toimub raku hingamine, mis tähendab bikeemlisi reaktsioone, mille arvelt energia vabaneb. Ribosoomides toimub valgusüntees. Rakud jagunevad mitoosi teel. Inimesel on neli koe põhitüüpi. Need on epiteelkude, sidekude, lihaskude ja närvikude. Rakud külgnevad tihedalt. Vaheainet on väga vähe. Eelistatakse lame ja kuupepiteeli.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
