kreemidest. Kui sööd putru,siis saad tugevaks Immuunsüsteem Immuunsüsteem ehk immuunsussüsteem on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Võõrvalgud võivad olla pärit: 1)väljaspoolt organismi näiteks mikroobid, viirused 2)organismi seest hukkunud rakkude osised Immuunsüsteem töötab kolmel erineval moel: 1)Humoraalne immuunsus 2)Rakuline immuunsus 3)Lümfokiinide sekretsioon Immuunsus tugineb immuunsüsteemile, mille peamised elundid on tüümus, luuüdi, lümfi sõlmed, põrn, kurgumandlid ja limaskestadega seotud lümfoidne kude Inimese immuunsüsteemi normaalse toimimise eelduseks on adekvaatne toitumine. Esmatähtis on tagada organismi küllaldane varustatus toiduvalkudega, vitamiinidega A, E, B6, B12, C, foolhappe, raua ja tsingiga. Lümfotsüüt on valgete vererakkude tüüp, mis on osa selgroogsete immuunsüsteemist Valguvaegus kahjustab Tlümfotsüütide paljunemisvõimet
III osa 1) Vegetatiivsed taimeorganid - Taimeanatoomias räägitakse taime vegetatiivsetest organitest -juur, vars ja leht. - Vegetatiivsed elundid moodustavad taime keha ning täidavad taime elutegevuse põhilisi ülesandeid (sh vegetatiivne paljunemine). 2) Juur - Juur on taime reeglina maasisene elutähtis organ. - Juur lehti ei kanna, küll aga võivad sellel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. - Enamasti asub juur pinnases, kuid juuremuudendid võivad kasvada ka maapinnal. 3) Juure vöötmed • Kasvukuhik – apikaalne meristeem
loomade kivistised, arvas, et liigid on muutumatud. B.Lamarck: ,,Zooloogia filosoofia", elu areneb Maal aeglselt, organismid kohanevad elutingmustega. C.Darvin: ,,Liikide tekkimisest", tõestas faktiliselt, et liikide ajalooline muutumine on toimunud aj toimub seaduspärasuste järgi. Evolutsiooni tõendid: Paleontloogia andmed: mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid. Võrdlusmeetod: mida sarnasem anatoomiline ehitus, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad (homoloogilised elundid, rudimendid, ambrüonaalne areng, biogeneetiline areng, molekulaargeneetiline võrdlus). Biogeograafilised: Austraalia eraldus ühtsest mandrist enne kui tekkisid pärisimetajad. Kultuurtaimede ja koduloomade aretus: looduslikest lähteliikidest on aretatud tõuge ja sorte, mis erinevad tundmatuseni looduslikest eellastest. Pseudogeenid: vanad geenid, mis on tekkinud ammu ja ei tööta, aga on vajalikud teisele liigile. Eluhällid: Soe lomp: molekulid tekkisid rannavööndi veekogudes, toimusid
Seitsmes arengukuu loode Hakkab naha alla moodustuma rasvkude ja loode läheb ümaramaks. Välimuselt nagu vastsündinu, kuid organite talitus on vastsündinu omast nõrgem. Kui laps peaks sellel elukuul sündima, siis ta on enneaegne. Kaheksas arengukuu loode Loote nahk muutub roosaks ja siledaks. Karvkate nahalt hakkab kaduma. Kui enne sai loode ennast vabalt keerata, siis nüüd tal selleks enam ruumi pole. Üheksas arengukuu loode Loote elundid omandavad iseseisvaks eluks vajalikud mõõtmed ja talitused. Nahk kattub lootevõidega. Enne sündi kasvab loode hästi kiiresti (ööpäevas võib kaalu lisanduda 1214 grammi). Arengu 40 esimest nädalat Tänan tähelepanu eest! Maidla 2012
RAKUD Rakud väikseimad organismi ehitus osad, kõikide elu tunnustega. Membraan ümbritseb, kaitseb, läbi selle transpordivad ained. Rakutuum juhib elutegevust ja paljunemist. Mitokondrid varustavad energiaga. Ribosoomid sünteesivad valke. Tsütoplasmavõrgustik teise ainete süntees. Tsütoplasma seob kõik tervikuks. Epiteelkude(nahk) rakud tihedalt üksteise kõrval, kiire jagunemis võimega ehk siis pindmised vigastused kasvavad kähku kinni, toodavad vajalikke ühendeid. Sidekude kõvasti rakuvaheainet, esineb mitme vormina. Luu- ja kõhrkude tugiülesanne, nendest kujuneb keha toes. Rasvkude samuti sidekude, kaitseb külma eest, hoiab neere paigal. Veri toite- ja kaitseülesanne. Lihaskude kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud(kolme tüüpi). 1) silelihaskude veresoonte ja õõneselundite seintes, ei väsi kiiresti, tõmbuvad kokku kiiresti, ei allu tahtele. Vöötlihaskude koosneb vöödilistest lihaskiududest, väsivad kiiresti, ...
Bioloogia 24.04.13 Süstemaatikas kasutatavad üksused on: -Riik -Perekond -Sugukond -Selts -Klass -Hõimkond -Riik Ladina keeles nimetatakse liiki kahe nimega. Esimene sõna näiteb perekonda ja teine sõna on liigi nimetus. Ladina keelsed nimetused väldivad segadusi , mis võivad tekkida organismide rahvapäraste nimetuste kasutamisel. Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsiooni muutuste kiirus on väga aeglane ja lõppematu protsess mis kestab tänapäevalgi.Olelusvõitlus on organismide reageerimine nende ellujäämist ja paljunemist takistavatele eluta ja eluslooduse teguritele. Kui järglasi sünnib palju, ei jätku kõigile eluks vajalikke tingimusi, nt toitu ja eluruumi. Enamik isendeid hukkub, andmata järglasi. Organismide muutlikkuse ja olelusvõitluse tagajärjeks on looduslik valik. Looduslik valik on protsess mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need o...
1. Elu tunnused: rakuline ehitus krge organiseerituse tase aine- ja energiavahetus stabiilne sisekeskkond reageerimine rritusele paljunemine areng jt. tunnused 2. Elu organiseerituse tasemed koos snaseletuse ja nidetega: molekul - aine vikseim osake, milleks on vastavat ainet vimalik mehhaaniliselt jaotada, ja mis silitab selle aine keemilised omadused. organell - eri talitlusega rakuosa, mis on mbritsetud sisemembraaniga. (nt. mitokonder) rakk - elusorganismide vikseim ehituslik ja talituslik osa, mis on vimeline iseseisvalt kasvama ja paljunema. (nt. taimerakk) kude - sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime vi looma organi osa. (nt. epiteelkude ehk kattekude) elundid - on organismide kindlaid funktsioone titev kudedest koosnev talitlusksus (nt. leht taimedel vi sda loomadel) elundkond - krgematel organismidel esinev sama funktsiooniga seotud elundite (organite) kogum. (nt. hingamiseludkond) o...
häbemeluudeeesne kõverik. Neeru läbilõikel on (mikroskoobis) näha lõpliku uriini tekke struktuurid Nefron nefronitoruke ja kogumistoruke. Hambajuured on kinnitatud lõualuusse hambaalveooli (nimeta kuhu) sidekude, kollageenkiud (mille abil) (2p) Peensoole motoorika seisneb järgmistes liigutustes toidukämbu/kördi segamine, edasiliigutamine. Raud talletatakse ferritiinis maksas, hemoglobiinis veres (nimeta elundid, molekulid) (2p) Gastriini sekretsioon toimub (nimeta elund) maos ja ta mõjutab kaksteistsõrmiksoole ja mao talitust. (2p) Sapp on vajalik rasvade imendumiseks (nimeta elund, millest) peensoolest. Peensoole imenduv pind suureneb 200m2 (nimeta pindala ja mille arvel) kurrud, hatud, mikrohatud 15 Kurdude, hattude ja mikrohattude olemasolu tõttu suureneb resorbeeriv pind 200 m2-ni
vali müra ei ole kõrvadele väga hea. Beebid armastavad muusikat. Nad lausa tahaksid seda kuulata. Kui beebid on veel kõhus ja nad on juba väga palju arenenud, siis nad kuulevad enda ümber (väljaspool kõhtu kus nad on) muusikat ja saavad aru. Noored inimesed ei tea kui palju nad kahjustavad oma kuulmist kõrvaklappidega. Kui nad kuulavad mitu päeva järjest muusikat, siis nad peavad minema kindlasti kõrvaarsti juurde kontrolli. Kõrvad on väga tähtsad elundid inimese keha küljes. Ilma nendeta ei saaks keegi üksteisest aru, kui välja arvata kehakeel. Kõrv on tegelikkuses väga suur. Selles asetsevaid osakesi leiab igalt poolt. Mõned on tähtsamad elundid ja mõned vähem tähtsamad elundid. 11 Resümee Kuulmine ja selle mõjutused Uurimistöö
munajuhas Blastotsüst embrüorakkude ümberpaigutamisel tekkiv varajane loote staadium; põisloode 2 kihiline Gastrula karikloodem koosneb lootelehtedest, millest hakkavad moodustuma elundkonnad; 3kihiline Biogeneetiline reegel lootelises arengus teeb isend kiiresti läbi terve liigi ajaloolise arengu Lootelehed gastrula staadiumis moodustuv rakukiht, kus eristatakse kolme lootelehte (välimine, keskmine, sisemine) igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees looteline areng; algab munaraku viljastumisega ning lõppeb sünnimomendil Postembrüogenees organismi lootejärgne areng Ovotogenees Spermatogenees Platsenta loote arenguks vajalik moodustis, mis kaitseb arenevat organismi ning ühtlasi on ka ühenduslüliks loote ja emasorganisimi vahel Nabanöör veresoontest moodustunud väät, mille kaudu loote ja platsenta on omavahel ühenduses
Vereringe ülesanded · Seob tervikuks kõik organismi osad. · Kannab CO2 kudedest kopsudesse. · Kannab O2 kopsudest kudedesse. · Kannab kehas laiali toitained, hapniku ja hormoonid(vees lahutumatu aine, mis kiirendab org protsesse) · Kindlustab pideva ainevahetuse. · Osaleb jääkainte eemaldamises. · Ühtlustab keha temperatuuri. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. ( veenid, arterid, kapilaarid ) Veenid · Mööda veene liigub veri südamesse tagasi. · Veenid on õhemate seintega kui arterid. · Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu, · Veenides voolav veri sisaldab keharakkudest pärit olevat CO2 ja jääkaineid . · Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate lihaste kokkutõmme. Arterid · Mööda artereid liigub veri südamest eemale.
5.Kuidas toimub inimloote areng. Kirjeldus. Viljastunud munarakk ehk sügoot hakkab kiiresti jagunema, moodustades ühesuguste rakkude kobara, mida nimetatakse kobarlooteks kobarloote rakud paigutuvad ümber, moodustades põiekese, mida ümbritseb ühe rakukihi paksune sein rakukobarast areneb loode, ülejäänud rakukihist moodustub väline lootekest embrüo rakud jagunevad kihtidesse, mida nimetatakse lootelehtedeks kolmest lootelehest arenevad elundid ja elundkonnad kolmanda rasedusnädala lõpul on elundkonnad arenema hakanud loote elundkondade areng jätkub ning loode kasvab kiiresti 7.Mis on: Ovulatsioon – munaraku vabanemine munasarjast Ontogenees – isendi areng viljastumisest surmani Apoptoos – kontrollitud rakusurm Rakutsükkel – raku eluring ühest jagunemisest teiseni Telomeer – DNA ahela piirkond, mis asub kromosoomi otstes Telomeraas - kromosoomi otstes asuv DNA ahela piirkond
Aeg mil saab teada loote soo. 5.kuu: Ema võib tunda esimest korda loote liigutusi, loote nahk kattub kaitsva lootevõidega. Laps on võimeline eristama oma ema häält. 6.kuu: Loote nahk kasvab üsna kiiresti ja see on voldiline. Rasvkude on vähe. 7.kuu: hakkab tekkima rasvapolster, juuksed ja küüned on pikad. Liigutused võivad olla nähtavad ka ilma kõhtu katsumata. Sel ajal ei erine loode väliselt lapsest aga elundid ple vel valmis iseseisvaks tööks. Sel ajal sündinud lapsi on võimalik ellu jätta. 8.kuu: Laps on sile ja roosa, kasvab jõudsalt. Kaalub um 2 kg. Kopsud on siiski veel nõrgad et iseseisvalt hingata. 9, 10. Kuu: elundid on valmis iseseisvaks tööks. Liigutused ei ole enam nii aktiivsed sest ruumi on vähe. Nahk on kaetud lootevõidega. Loote kaitse: Lootekestade peamised ülesanded on areneva loote kaitsmine ja toitmine. Loodet kaitseb kõige paremini lootevedelik. Seal loode ujub
Rakkudel on aga ühiseid tunnuseid (ehituslikud). TAIME JA LOOMARAKU ERINEVUSED Taime ja loomarakul on 3 põhilist erinevust: Taimerakul on olemas rakukest, loomarakku katab vaid rakumembraan Taimerakul on olemas vakuoolid (taimemahla mahutid), loomarakus aga puuduvad Taimerakus on olemas plastiidid (kloro, kromo ka leukoplastid), loomarakus aga alati puuduvad ORGANELLID JA NENDE ÜLESANDED Nii nagu inimesel, taimedel ja teistel elusorganismidel on elundid, on rakus organellid, mis täidavad kindlaid ülesandeid. 1. Rakumembraan hoiab rakku koos ja reguleerib ainete liikumist rakku ja rakust välja. On poolläbilaskev. 2. Rakuplasma ehk tsütoplasma. Läbipaistev poolvedel sisu koos selles paiknevate väikeste moodustistega (organellidega). Seob raku tervikuks. 3. Mitokonder varustab rakku energiaga. 4. Rakutuum juhib ja suunab raku elutegevust. 5
*IMMUUNSUS - Organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. a) KAASA SÜNDINUD b) OMANDATUD kujuneb elujooksul. *vaksineerimine *nakkushaiguse läbi põdemine VAKSIIN surmatud või nõrgestatud haigustekitajad AKTIIVNE IMMUUNSUS Kui vaksineerimise tulemusel moodustavad organismis antikehad. PASSIIVNE IMMUUNSUS Kui organismi viiakse valmis kujul antikehad SISENÕRENÄÄRMED * On elundid mis toodavad hormoone Hormoonid * On aktiivsed ained, mis reguleerivad koos närvisüsteemiga organismi ainevahetust Hormoonid erituvad otse verre, sest sisenõrenäärmetel puuduvad juhad. SISENÕRENÄÄRE SÜNTEESITAVATE HORMOONIDE ÜLESANDED ORGANISMIDES *AJURIPATS ehk HÜPOFÜÜS (asub peaajus)
· parem vatsake - pumpab vere kopsuartrite kaudu kopsudesse · kopsuarter - viib vere südamest kopsu Südameklapid kindlustavad ühesuunalise liikumise südames, südamesse ja südamest välja. Südamelöögi sagedus sageneb vajadusel, kui organis vajab rohkem hapnikku , siis löögi sagedus suureneb. Kuid alati ei pruugi sellega hapnikusisaldus veres suureneda, see oleneb ka inimese treenitusest. 7. VERESOONED JA VERERINGE 1)Veresooned on torujad elundid , mida mööda veri ringleb. Versoone liigid : · kapillaarid ( ainevahetus ) · arterid ( kannab verd kapillaaridesse ) · veenid 2)Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seinale. Veri voolab tugevama rõhuga soontest sinna , kus rõhk on madalam. 3)Vereringe jaguneb: · Suur ehk südamevereringe mis varustab kudesid hapnikurikka verega · Väike ehk kopsuvereringe mis varustab kopse hapnikuvaese verega · 8.VERI ON VEDEL KUDE
TUGIELUNDKOND TUGIELUNDKOND Tugielundkond toetab keha ja kaitseb organeid. Tugielundkonna moodustavad luud ja liigesed. LUUSTIK Inimese luustiku olulisemad osad on: -kolju, -selgroog, -rinnakorv, -ülajäsemete luud, -õlavöötme luud, -alajäsemete luud -vaagnavöötme luud. Inimese luustik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level TORULUUD Seest õõnsad. Muudavad luustiku kergemaks ja vastupidavamaks. OLLUSED Plinkollus tihe ja tugev välimine luukude. Asub luuümbrise all. Käsnollus käsnjas plinkollusest pehmem luukude. Asub plinkollusest seespool. Käsnolluses asub luuüdi. LUUÜDI Luuüdi asub käsnolluses Punane luuüdi vereloome Kollane luuüd...
Ööpäevas eritub inimesel umbes 0,5 liitrit higi. Kopsud · Eemaldavad veeauru. Ööpäevas 0,3 0,4 liitrit vett. · Eraldavad CO2 Soolestik Eemalduvad tahked jääkained (seedimata toit) Eemaldub vesi (ööpäevas 0,2 0,3 liitrit verd) Eralduvad raskmetallid Eralduvad mitmete ravimite, mürgiste ainete jäägid Neerud - peamised erituselundkonna elundid. Neerupealised Neerud asuvad kõhuõõne tagaseinal Neerud puusade kõrgusel, üks vasakul, teine paremal pool lülisammast. Veresooned Neerud on erituselundid, mis tagavad uriini
Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust.Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast.See võib toimuda eostega või vegetatiivselt. Eostega paljunevad sammal-ja sõnajalgtaimed.Karusammal, pintselhallik,punaliudik.Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Vegetatiivselt paljunevad bakterid,protistid,seened,osa selgrootutest ja paljud taimeliigid.Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viiis,millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.Mitoosi anafaas-lühenevad kääviniidid ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest.Tsentsomeerid kahestuvad.Karüokinees-rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine. Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis. Meioos-raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda.Meioosi 1jag. Metafaas-homo...
Nii püsib vere maht ja keemiline koostis normi piires. 1 neer erituselund, mis kõrvaldab jääkaineid ja reguleerib organismi veesisaldust; 2 kusejuha lihaseseinake kokkutõmbete abil saabub uriin kusepõiesse; 3 kusepõis elastne kotikujuline elund kõhuõõne alaosas; 4 kusiti. NEERUD Neerud on pruunid oakujulised elundid, mis paiknevad selgmiselt kõhuõõne tagaseinal kõhukelme taga. Nad eemaldavad uriiniga verest jääkaineid, sooli ja vett. Neeru pikkus on kuni 12,5 cm
*Seemnerakk on munarakust väiksem, viburiga. 9. keha sisene ja väline viljastamine- keha sisene on nt inimese rasedus. Kehaväline nt- konnadel , kaladel mari vees. 10. Embrüogenees- see on aeg, kui loode embrüo areneb ema organismis. * Postembrüomaalne areng- pärast looteline, algab sünniga. Imikuiga, väikelapseiga. *Fülogeneetiline areng- näitab ära liigi ajaloolise arengu. 11. Mis arenevad välja lootelehtedest? elundite alged, milest hiljem arenevad elundid, elundkond. *esimestel raseduskuudel arenevad loote organid, jäsemed. 12. vaegmoone- putukatel puudub org arengul 1 liik. Kui täismoone koosneb 4st etapist.muna, röövik, nukk, valmik, siis vaegmoonel puudub nukustaadium. 13. selgroogsed- otsene- rästik, moondega- konn. 14. bioloogiline surm- on aju surm. Keha jahtumine ja lihaste kangestumine. 15. Ontogenees- on organismi areng viljastumisest surmani. * inimese seemnerakkudes on 23 kromosoomi.
vatsakestest edasi veresoontesse(arteritesse). Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, sellele järgnevast vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest. Täiskasvanud inimese süda lööb rahulikus oleks 60-70 korda minutis. Veresooned ja vereringe Vereringe on vere pidev ringlemine organismis. Inimesel on kinnine vereringe, sest veri voolab veresoontesse. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb ühes suunas. Arterid viivad verd südamest kogu kehasse laiali. Veenid juhivad verd kehast tagasi südamesse. Peenikesed kapillaarid ühendavad omavahel artereid ja veene. Kapillaarides toimub kogu keha kudede ja vere vahel gaasivahetus ning toit- ja jääkainete vahetus. Vere liikumise soontes kindlustab vererõhk. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soonteest sinna, kus vererõhk on madalam.
1. Selgita mõisteid: ainevahetus, toiduaine, toitaine, ensüüm, vitamiin 2. Toiduained ja toitained (mis ei sobi loetellu ja miks?) Toitained - Süsivesikud, valgud, rasvad 3. Seedeelundid ja seedenäärmed, nende ülesanded organismis (tunda jooniselt ära märgitud elundid; millised neist on seedenäärmed?) Seedenäärmed - maks, kõhunääre, süljenääre Seedeelund - magu ja pärasool 4. Kus algab erinevate toitainete (süsivesikute, valkude, rasvade) seedimine? Milliseid ensüüme on nende lõhustamiseks vaja? (TV lk 38 ül 2) Süsivesikud(suus) - amülaas Rasvad(peensooles) - Lipaas Valgud(maos) - Pepsiin 5. Kus lõpeb toitainete seedimine ja kuhu imenduvad lõhustumise saadused? (TV lk 38 ül 2) Toitainete lõhustamine toimub peensooles Rasvad - lümfisoontesse Imenduvad veresoontesse(valgud, süsivesikud) 6. Milleks kasutab organism lõhustumissaadusi? Uute ainete moodustamiseks, organismile vajalik 7. Koosta 3...
koda ja kaks vatsakest. Südame osad: parem koda, vask koda, ülemine õõneseen, aort, kopsuarter, kopsuveenid, hõlmased klapid, poolkuuklapid, vasak vatsake, parem vatsake, alumine õõneseen. Vereringe ülesanded : Seob tervikuks kõik organismi osad; Kannab CO2 kudedest kopsudesse; kannab O2 kopsudest kudedesse; kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone; kindlustab pideva ainevahetuse; Osaleb jääkainete eemaldamises; ühtlustab keha temperatuuri. Veresooned: Veresooned on torujad elundid mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhilist liigi: veenid, arterid ja kapillaarid. Veenid: Mööda veene liigub veri südamesse tagasi. Veenid on õhemate seintega kui arterid. Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Arterid: Mööda artereid liigub veri südamest eemale. Arterid on jämedad, paksuseinalised ja elastsed veresooned. Arterid hargnevad järjest peenemateks arteriteks ja lõpuks kapillaarideks. Mööda kõiki artereid ei voola hapnikurikas veri.
1. Molekulaarne tase: Biomolekulid orgaaniline aine (valk, rasv, suhkur). 2. Rakuline tase.1.Rakk.2. Kuole.3. Organ.4. Organsüsteem.5. Organism. Kuole Sarnase ehituse ja talitlusega rakud. Organi moodustavad koos talitlevad koed, nad täidavad ühist ülesannet. Kude sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega. 3. Organ elundi tasand. Organi moodustavad koos talitlevad koed, nad täidavad ühist ülesannet. 4. Elundkonna tase. Elundid mis täidavad ühesugust ülesannt moodustavad elundkonna. 5. Organismi tase. Ainurakne on ka organism. Homöostaas sisekeskkonna stabiilne seisund (sõltub närvidest). Närvid neuraalne regulatsioon. Hormoon humoraalne regulatsioon. Ajuripats toodab kasuhormooni. Kilpnääre reguleerib ainevahetuse kiirust. Kõhunääre toodab insuliini. Neerupealised toodavad adrenaliini. Munasarjad toodavad östrogeeni ja progesterooni(toodavad ainult teatud perioodil)
11. kl KONTROLLTÖÖ nr 3 Rakk 1. Milles seisneb rakuteooria? Kõik organismide elundid ja osad koosnevad rakkudest 2. Seleta mõisted: karüoplasma, osmoos. Karüoplasma – tuumasisene plasma, mis sisaldab DNA’d, RNA’d, valkecja erinevaid madalmolekulaarseid ühendeid. Osmoos – mehhanism, mis kontrollib vee jagunemist keha erinevate vedelikuruumide vahel. 3. Mis vahe on fagotsütoosil ja pinotsütoosil? Fagotsütoos – tahkete ainete rakku viimine (amööbi toitmine) Pinotsütoos – vedelate ainete rakku viimine 4
Vere hüübimine Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta, käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela, keemiliste muutuste lõpptulemusena tekib fibriin, mille kiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, sellesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht. Vere ülesanded Kaitsta organismi, aineid transportida, aitab temperatuuri ühtlustada, veri on organismis siduv kude. Immuunsüsteem organismi kaitsevõime haigustekitajate vastu. Millised elundid ja rakud on kaasatud?(immuunsüsteem) Harkelund: tagab kehasisese immuunsuse. lümfotsüüdid: valmistavad kaitsevalke. Lümfisõlmed: hävitatakse kehasse sattunud mikroobe. Põrn: moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud punased vererakud. Kaasasündinud ja omandatud immuunsus Kaasasündinud: sündides kaasa saadud immuunsus. Omandatud: kujuneb elu jooksul. vaktsineerimine, nakkushaiguse läbipõdemine. Vaktsineerimine
Rakuline ehitus- rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismid jaot: *ainuraksed(bakterid) nt pärmseen *hulkraksed nt puravik. Biomolekulide esinemine- Keerulise ehitused ained, mis väljaspool organismi ei moodustu - sahhariidid, valgud, hipiidid, vitamiinid. Aine-ja energiavahetus- toitainete saamine keskkonnast nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. *autotroofid- taimed, kes sünteesivad endale ise vajalikud ained. *heterotroofid-loomad, kes peavad saama orgaanilise aine välikeskkonnast.Paljunemisvõime- suguline(imetajad, katteseemnetaimed), mittesuguline(pooldumine, eoseline, sõnajalad, seened, bakterid) Arenemine ja kasvamine-otsene areng(järglased sarnanevad sündides vanemaga), moondeline areng(konnad, liblikad). Stabiilne sisekeskkond-kõigusoojased(kalad, roomajad), püsisoojased(imetajad, linnud). Püsiv keemiline koostis, stabiilne happelin...
organitest kiiremini. Hästi on eraldatavad silmad ja kulmud. Seitsmendal arengukuul hakkab naha alla moodustuma rasvkude ja loote kehavormid muutuvad ümaraks. Kui laps peaks sündima nimetatakse teda enneaegseks. Kaheksandal arengukuul muutub loote nahk siledaks ja roosaks. Karvkate nahalt hakkab kaduma. Enne võis loode ennast vabalt pöörata, kuid nüüd on see keeruline, kuna on vähe ruumi. Viimasel arengukuul on loote elundid omandanud iseseisvaks eluks vajalikud mõõtmed ja talitlused. Nahk kattub lootevõidega. Ööpäevas võib lisanduda kaalu 12-14 grammi. Normaalne looteline areng kestab ligikaudu 280 päeva ja lõppeb sünnitusega. Sünnitegevus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. Vastsündinu hakkab iseseisvalt hingama.
Platsenta funktsioonid: Ühendab emaorganismi areneva lootega. Ainevahetus. Platsentaarbarjäär. Loote varustamine antikehadega. Toodab naissuguhormoone Loote vereringe erinevused võrreldes täiskasvanuga Loote vereringet nimetatakse ka platsentaarvereringeks, sest platsenta kaudu toimub ainevahetus ema ja loote vahel. Pärast sündi vereringe muutub. Seoses sünniga lapse esimesel hingetõmbel täitub kopsukude verega ja alustab tööd väike vereringe. Ainult loote vereringele omased elundid on venoos- ja arterioosjuha, nabaarterid ja nabaveen atrofeeruvad ja muutuvad sidemeteks, ovaalmulk kasvab kinni, muutudes ovaallohuks.
Inimene/Inimahv Inimene kõnnib kahel jalal. Inimahv toetab rusikatele ka. Inimese kolju on suur, ümar ajukolju ja väike näokuju. Inimahvil on kolju väike, ajukolju piklik, näokolju suur. Inimesel on taandarenenud karvkate, inimahvil täielik Evolutsiooni vormid: füüsikaline, keemiline, sotsiaalne, bioloogiline Elu päritolu hüpoteesid: jumalik päritolu, tekkis isetärkamise teel, kosmiline päritolu, elu on tekkinud ja arenenud maal Inimese mandunud elundid: Kolmas silmalaug, ussijätke (pimesool), silmhammas, keha osaline karvkate, õndraluu (sabakont) Probleem, mis seisab elu tekke nüüdisaegse käsitluse ees: DNA rakuväline tekkimine pole tõestatud Evolutsiooniliste muutuste peamised tegurid: mutatsioonid, geneetiline triiv, looduslik valik Tegurid, mis takistavad liikidevahelist ristumist: ajaline isolatsioon, sugurakkude biokeemiline sobimatus, seksuaalkäitumine, signaaltunnused
Glükogeen-hormoon, kui veresuhkur liiga madal 5. Klorofüll-fotosüntees Süsivesikud: kitiin-kaitse, tselluloos-ehitus, glükoos-energia, Lipiidid: raskude, rakumembraan-ehitus, varasu.energia Denaturatsioon-struktuur DNAs hävib ja keha ei saa toimida Miks tuleb? Ebasobiv temp. Ph tasakaalust väljas, mehhaaniline Evolutsioon: fossiilid, looteline areng(loode teeb väga rutto bioloogilise arengu läbi) ja mandunud elundid-sabakont,tarkusehambad,kõrvalesta liigutaja lihased. Homoloogilsed elundid: väliselt erinevad, teke on sarnane, ülessanne muutunud Mikroevolutsioon-liigi sisene, tekib uus liik vms Makroevolutsioon- tekivad uued sugukonnad Divergents-mõledakse algkuju välja ja hakatakse omadusi muutma tänu elupaikadele Konvergents, liigid päritolult erinevad, aga väliselt sarnased(kala ja vaal) Lemark- 18.saj, evolutsiooniteooria, terviklik aga tõestamata, organism tahab keeruliseks saada Darwin- 19.saj, sama teooria, tõestatud, alustalad-olelusvõitlus ja looduslik valik
- Nende vahel cavitas pleuralis - Pleura parietalis vahelihasmine pleura – pleura diaphragmaticus roidmine pleura – pleura costalis keskseinandmine pleura – pleura mediastinalis pleura kuppel – cupula pleura - Recessus costodiaphragmaticus - Recessus costomediastinalis KESKSEINAND – MEDIASTINUM - lülisambast rinnakuni + ülemisest rindkereavausest diafragmani - rinnaõõne paaritud elundid + veresooned + närvid + lümfisooned + lümfisõlmed - ülemine ja alumine -> piiriks horisontaaltasapind, mis on südamepõhimiku kõrgusel Mediastinum superius - südamest kõrgemal paiknevad elundid (harkeelund + hingetoru rinnaosa koos bifraktsiooniga) - suured veresooned – aort, kopsutüvi ja ülemine õõnesveen koos kõikide osadega - moodustised, mis läbivad keskseinandit kogu ulatuses – söögitoru, paariline vahelihasenärv, uitnärv,
Papilla vateri on: kaksteistsõrmiksoole suur näsa Sphincter oddi on avaus, mille kaudu pääseb kaksteistõrmiksoolde sappi. Suurim keha nääre eesti ja ladina k: Maks(HEPAR) 1.5 kg Sapi funktsioon: peensooles rasvade seedimise kergendamine Süljenäärmete funktsioon: Toota sülge. Mao funktsioonid: maomahla tootmine; lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde; toitainete osaline imendumine toimub maos Nimetage kuseelundkonna elundid: neerud(RENES); kusejuha(URETER); kusepõis(VESICA URINARIA); kusiti(URETHRA). Kusejuha pikkus ja funktsioon: pikkus um. 30cm, 3-9mm piires. FN: Uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide. Kusepõie maht ja FN: 500-700 ml, uriini mahutamine Naise ja mehe kusiti pikkused ja FN: N. 3-3,5 cm M. 18-25 cm; kusepõie tühjendamine. Munasari (lad. OVARIUM, kr. OOPHORON) FN: munarakkude kasvamine, areng ning naissuguhormoone tootmine. Munajuha(TUBA UTERINA) FN: viljastumine
väljasurnud loomade kohta. Tõendiks on kivistised (taimedel seemned , tolmuterad, lehe jäljendid; loomadel luustike osad, jäljendid). Millised organismid kunagi olid ja millal nad umbes Maal elasid (kasutatakse radioaktiivsete isotoopide meetodi abil). 2) Võrdlev anatoomia võrreldakse omavahel praegu elavaid organisme (saab andmeid suguluse ja põlvnevuse kohta). Näiteks homoloogilised elundid (ühise päritoluga elundid) näitavad omavahelist sugulusastet (kolju, jäsemed). Analoogilised elundid (sama otstarbega, aga erineva päritoluga) kohastumist elukeskkonnaga (linnu ja liblika tiivad); rudimentsed elundid (taandarenenud, oma otstarbe kaotanud elundid organismil) näitavad sugulust ja põlvnevust (inimesel kõrvalihased, olemas silmalaug, silmahammas). 3) Võrdlev embrüoloogia võrreldakse loodete arengut, loodete arengus moodustatakse
Emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. Blatotsüsti staadiumile järgneb karikloote moodustumine. Nim. ka lootelehtedeks. Peagi moodustub välimise lootelehe rakkudest embrüo välispinnale vagu, mida nim. Ürgjutiks. Ürgjutt muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Inimese loode on ümbritsetud lootekestadega ja ühendatud emaorganismiga platsenta kaudu. Kõigil loomaliikidel moodustuvad samadest lootelehtedest samad elundid ja elundkonnad. Seega läbitakse ontogeneesi alguses liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. Kokku vältab rasedus tavaliselt 40 nädalat. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondelise arenguga on suurem osa putukaid. Vagemoondelise arengu korral jääb ära nukustaadium, prussakad. Loote
- liigikaaslased(konkurents) Võrdlusmeetodid: -teiste liikide isendid(-||- , toitumine) Võrdlev anatoomia. -eluta looduse tegurid ..mida sarnasemad organismid seda lähemal ajas on nende ühised >>Olelusvõitlus esivanemad. -ellu jäävad isendid,kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik Homoloogilised elundid selgroogsete loomade jäsemelund. tunnus,kaitsevärvus,suurem viljakus Mandunud ehk rudimendid(jääkelundid,mida pole enam vaja). >>Loodusliku valiku vormid *kolmas silmalaug 1.Stabiliseeruv valik *kõrvalihased 2.Suunav valik *Darwini köbrike 3.Lõhestav valik
hormoonide,antikehade ning kaitsesüsteemide rakkude laialikandmisel*Aitab ühtlustada keha temperatuuri Veri * Veri on organismis transpordi-, miljöö- ja kaitsefunktsiooni täitev tsirkuleeriv sidekude. Veri on organismis transpordi-, miljöö- ja kaitsefunktsiooni täitev tsirkuleeriv sidekude. *Veri on kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ning vereliistakutest *täiskasvanud inimestes on 5-6 liitrit verd. Veresooned *Veresooned on torujad elundid mida mööda veri liigub *Veresoone on 3 põhilist liiki veenid, arterid, kapillaarid *Mööda artereid liigub veri südamest eemale *Mööda kõiki artereid ei voola hapnikurikas veri *Mööda veene liigub veri südamesse tagasi *Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu *Veenides voolav veri sisaldab keharakkudes pärit olevat süsihappegaasi ja jääkaineid *Kapillaarid ühendavad artereid veenidega Süda *Süda on neljaosaline *Süda paneb vere soontes liikuma
Elektriangerja keha on maolaadselt pikk ja tüse, värvus oliivpronksjas. Keha pikkus võib ulatuda kuni 2,5 meetrini ja kaal 20 kg. Elektriangerjale iseäralik on elektrielund, millega suudab tekitada elektrilööke pingega kuni 500 volti, voolutugevusega kuni 0,83 amprit ja võimsusega kuni 415 vatti. Elektrilööke kasutab nii saakloomade halvamiseks kui ka enesekaitseks. Elektrienergiat tootvad elundid paiknevad elektriangerja pikas sabaosas, mis hõlmab ligi neli viiendikku kehast. Elektrielundid koosnevad eriti õhukestest elektriplaadikeste kimpudest, mida on kokku umbes 10 000 ning millest igaüks tekitab väikese elektrilaengu. Kui nad aktiveeritakse, tekitavad nad lühikesi elektriimpulsse. Madala pinge korral täidab elektriimpulss radari funktsioone. Kui elektriangerjas märkab möödaujuvat kala, on ta võimeline laengu intensiivsust suurendama, andes löögi, mis saagi halvab.
Liik – rühm sarnaste tunnustega isendeid, kellel on teistest liikidest erinevad tunnused ning leviala ja kes omavahel annavad viljakaid järglasi Populatsioon – rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas Looduslik valik – protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimustes teistest edukamalt toime tulla Rudiment – inimesel esinevad mandunud elundid, mida inimestel pole enam vaja, kuid on vajalikud teistele loomadele. Inimese rudimendid: kolmas silmalaug, silmahambad ja tarkusehambad, õndraluu, kõrvalihased, segmenteerunud kõhulihased, karvkate, karvapüstitaja lihased, piimanäärmed meestel, umbsoole ussripik (pimesool) 3. Evolutsiooni tõendid ja nende selgitused Kivistised ehk fossiilid – geoloogilises minevikus elanud organismide
32 raseduse nädal ● Loote pikkus ~400 mm ja kaal ~1400 g. Loote liigutused on ka väljastpoolt nähtavad. Kuna ruumi jääb järjest vähemaks, siis ei saa loode enam kukerpallitada, vaid võtab asendi, kus pea on pööratud allapoole 36 raseduse nädal ● Loote pikkus ~450 mm ja kaal ~2400 g. Enneaegselt sündinuna võib laps õige hooldamise juures ellu jääda. 40 raseduse nädal ● Loote pikkus 460 kuni 540 mm ja kaal 2600 kuni 3800 g. Loote elundid on omandanud vajalikud mõõtmed; nende nahk kattub lootevõidega. Kasutatud allikad http://miksike.ee/docs/elehed/9klass/anatoomia/sigimine/7-9-6-2.htm https://www.slideshare.net/helina20/loote-areng-274071 http://www.activebaby.ee/loote-areng-esimene-trimester/#.WRiSO-vyjDc Tänan kuulamast!
Eksami testi küsimusi: (60tk)… umbes, täpselt ei mäleta küsimuste sõnastust… Mis imendub jämesooles? vesi, raud, etanol,…soolad ja ka vett Depolarisatsioon? Membraanipotensiaali suurenemine, vähenemine, .., … Kus asub tasakaalu elundid? Peaajus, väliskõrvas, sisekõrvas, keskkõrvas, Kus toodetakse insuliini?kõhunääre Minimaalne pinge, mis on vajalik piiramatu aja jooksul erutuse tekkeks? Reobaas, kronaksia, parabioos, … Südametoone registreeritakse? EKG, ehhogardiograafia, fonokardiograafia…,… Peamine CO2 transpordiviis? Arteriaalne süstoolne vererõhk? 200-220, 100-140, 120-160, 60-80 Millisel veregrupil puuduvad aglutiniinid?AB Milline vere rakk elab kõige kauem
kindlaks tehti. Eluslooduse teine tase on organelli tase. Molekulidest moodustuvad rakus mitmesugused organellid, millel on kindle ehitus ja ülesanded. Organelle väljaspool rake ei eksisteeri ja elu tunnuseid neil pole. Rakk on esimene elu tase, kus kõik elu tunnused ilmnevad. Kõige paremini avalduvad need ainuraksetel organismidel, hulkraksetel on ülesanded rakkude vahel ära jaotatud. Raku uurimisega tegeleb rakubioloogia. Rakkudest moodustuvad koed, kudedest elundid ja neist omakorda elundkonnad. Kude on ühesuguse ehituse ja ühiste ülesannetega rakkude kogum. Elund ehk organ on erinevatest kudedest koosnev organismi osa, mis täidab kindlaksmääratud ülesandeid. Elundkond ehk organsüsteem on kogum elundeid, mis täidavad koos ühgiseid ülesandeid. Hulkraksetel sõltub organismi elutegevus tema elundite ja elundkondade koostööst, mis toimub närvisüsteemi ja keemiliste signaalide vahendusel. Organismide ehitust uurib anatoomia,
väliskeskkonda. Süda, mis tagab elusorganismi rakkudesse vereringluse. Maks, mis on ainevahetusse seisvate, imendunud toitainete ja vitamiinide töötlemiseks ning organismile ohtlikena tunduvate kahjulike produktide eemaldamiseks. Magu, mis on toidu töötlemiseks ja lükkamaks edasi peensoolde. Kõhunääre, mis toodab nõret seedimiseks. Sooled, mis on toidu seedimiseks ja imendumiseks. ELUNDKOND on elundid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. Tugi- ja liikumiselundkond, mis on keha toestamiseks ja organite kaitsmiseks. Seedeelundkond, mis on organismi varustamiseks toitainetega. Vereringeelundkond, mis on kõigi organismide tervikuks sidumiseks Hingamiselundkond, mis on organismi varustamiseks hapnikuga. Närvisüsteem, mis on vastu võtmiseks ning töötlemiseks väliskeskkonnast kui ka
Paljunemine Paljunemine... ...endataoliste taastootmine. Kõik organismid paljunevad kas suguliselt või mittesuguliselt. P a lju n e m in e M itte s u g u lin e S u g u lin e E o s e lin e V e g e t a ti i v n e Mittesuguline paljunemine Uus organism pärineb alati ühest vanemast Pärilik info on ka ainult ühelt vanemalt! eoseline - eoste ehk spooride abil vegetatiivne -pooldumise, pungumise, rakise tükikeste, risoomi, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil. Eoseline paljunemine Mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel , seentel ja osadel taimedel (samblad, sõnajalad). Vegetatiivne paljunemine 1. Pooldumine Toimub DNA kahekordistumine Ühest rakust tekib kaks uut rakku. Bakterid, ainuraksed. Vegetatiivne paljunemine 2. Pungumine Toimub DNA kahekordistumine. Uus...
ELU ORGANISEERITUSE TASEMED 1.Bioloogia uurib elusloodust eri tasemetel, kuna kõiki elu ilminguid on võimatu üheaegselt käsitleda. Eluslooduse organiseerituse tasemed on 1)molekul 2)rakk 3)organism 4)liik 5)ökosüsteem. Nendele lisanduvad alatasemed. Eluslooduse org. tase Haruteadus Millega tegeleb? Molekulaarne tase Molekulaarbioloogia Uurib elu molekulaarsel tasandil Molekulaargeneetika Uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Rakuline tase Tsütoloogia Uurib raku ehitust ja talitlust Histoloogia Koeõpetus, uurib sarnase ehituse ja ta-litlusega rakkude kogumeid ehk kudesid Org...
põrn ja harkelund: 1)Lümfotsüüdid- imuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide(ehk valgete vererakkude) hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainetevastu kaitsevalke. Lümfotsüütide eluiga on lühike, mistõttu peab neid organismi pidevalt juurde moodustama. Lümfotsüüde toodavad lümfisõlmed, põrn ja harkelund. 2)Lümfisõlmed- ovaalsed 3-20mm läbimõõduga elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. Põletiku korral suurenevad lümfisooned oluliselt. 3)Põrn- piklik, u 12cm pikkune kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund. Põrnas moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud erütrosüüdid. Põrn on ka vere varupaik. 4)Harkelund- asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereakltsioone
Peamine on säilitada rõõmsameelsus ja nautida koos partneriga lapseootust. Raseduse ajal võib seksida, see ei vigasta last. Kuigi enamik rasedusi kulgeb plaanipäraselt, juhtub sedagi, et lapseootus toob kaasa pisaraid ja kaotusevalu. Teadlikkus võimalikest rasedusega kaasnevatest ohtudest ja neid põhjustavatest teguritest annab inimesele võimaluse neid teadlikust vältida. Loote arengus on kõige kriitilisemad kolm esimest raseduskuud, kui arenevad välja elundid ja elundsüsteemid. Raseduse viimastel kuudel tuleb samuti tavapärasest ettevaatlikum olla, sest siis on eneaegse sünnituse oht. Ettevaatlik tuleks olla suitsetamise, alkoholi tarbimise ja ravimite võtmisega. Kui mehel pole olnud adekvaatseid vanemaid või vanemate hool on olnud ebapiisav (isa polnud kunagi kodus, ei tegelenud lastega või oli alkohoolik), pole tal ka silme ees, milline on hea isa, ja ebakindlus olukorra suhtes suureneb. Tekib loogiline hirm -- kas mina
4. Evolutsiooni tõendite võrdlusmeetodid. Võrdlev anatoomia mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. Ehitusplaani poolest sarnased organid on homoloogilised. Näiteks on homoloogilised organid loomade jäsemeluud. Linnu tiivas on enam-vähem samad luud, mis imetajate eesjäsemetes. See on seletatav sellega, et linnutiib on muundunud eesjäse ja pärineb imetajatega ühest eellasest. Mandunud elundid on need, mida enam vaja ei ole. Inimestel on nendeks õndraluu, ussiripik, osaline karvkate jne. Embrüonaalse arengu võrdlemine näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivad ka täiseas. Molekulaargeneetiline- 5. Elu tekke 3 põhiseisukohta. On toimunud elu algne loomine. Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. Elu Maal on tekkinud elutu aine arengu tulemusel. 6
38-nädalane loode (http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/ea/40_weeks_pregnant.png) .kuul kasvab nahk üsna kiiresti ja on voldiline, rasvkudet on vähe .6 kuul hakkab tekkima rasvapolster, juuksed ja küüned on küllalt pikad. Liigutused võivad .7 olla nähtavad ka ilma kõhtu katsumata. Laps kaalub nüüd ligi kilo ja on 30 cm pikk. Selles vanuses ei erine loode väliselt ajalisest lapsest, aga et elundid pole valmis iseseisvaks tööks. .Sellel ajal sündinud enneaegsed lapsed on võimelised ellu jääma väga heal erihooldusel kuul on laps sile ja roosa, kasvab jõudsalt, kaaludes ligi 2 kilo ja olles 40 cm pikkune. .8 .Iseseisvaks hingamiseks võivad ta kopsud siiski veel nõrgad olla 7 ja 10. kuu - elundid on iseseisvaks eluks valmis. Liigutused ei ole nüüd enam nii aktiivsed, .9 sest kõhus hakkab kitsaks jääma. Nahk on kaetud lootevõidega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
