Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"elund" - 501 õppematerjali

elund on kindlat kuju ja funktsiooni omas kehaosa, mille moodustavad omavahel mitmesugustes kombinatsioonides seostuvad koed (süda, maks, hammas) Elundkond moodustab aga elunditest, mis sooritavad kehas samaladseid funktsioone ja on omavahel ehituslikult ja talituslikult seotud (südame veresoonkond, seedelundkond) SÜDAME – VERESOONKOND
thumbnail
3
doc

7 surmapattu

Seda võib näha mitmes küljest, millest minuarvates kõige parem näide on, kuidas inimesed selleks, et mitte jalakäies või rattaga sõites koeraga jalutada, teevad seda autoga. Aken lahti, koer nööriga autost väljas ja muutkui jalutatakse. Mõistuse poolest sellised inimesed just minu silmis ei hiilga. Esiteks rikuvad nad auto heitgaasidega loodust, teiseks rikuvad nad iseenese südame tööd ja selle tugevust, sest ega süda kui inimese kõige olulisim elund pole mõeldud taluma raskeid rasva volte meie kõhul ja reitel. Inimene on loodud ikkagi vanadst aegadest saati sihvakaks kütiks, mis hoidis teda kunagi elus ja andis ka söögipoolist. Tänapäeval seda just öelda ei saa. Õnneks on minarvates laiskus minust mööda läinud, kuid arvatavasti sõltub see ka inimesest ja tema võimest ennast sundida millekski tahtmatuks, mis tegelikutl tooks talle kasu. Pillamist võiks seletada ka kergema eesti keelse sõnaga, milleks oleks raiskamine...

Eesti keel
76 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Vee Zooloogia

Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes). Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad...

Vee elustik
98 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Seedeelundkond

Maolukuti on tavaliselt suletud ja seal pääseb toidukört väikeste portsjonite kaupa kaksteistsõrmiksoolde. Kaksteistsõrmiksool on maole järgnev peensoole osa, pikkusega 20-30 cm. Sapi- ja kõhunäärmejuhad suubuvad kaksteistsõrmiksoolde. Peensool. Peensool on torulaadne elund (2,5-4,5 meetrit). Sisenemisel jämesoolde on peensoolel klapp, mis takistab jämesoole sisaldiste tagasipöördumist peensoolde. Peensoole sein koosneb 3st. kihist. Peensoole limaskesta epiteel on ühekihiline, et parandada (kergendada) imendumist. Soole sisesein on kurruline ja hatuline, mis annab väga suure pinna imendumiseks. Soolehatud on 1mm kõrgused ja neid on kokku umbes 5 miljonit. Peensoole hattude tõttu on sisemine pind matt ja sametjas. Soolehattudes on rohkesti veresooni...

Bioloogia
91 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Paljunemine ja areng

Ovulatsiooni ajal ja mõned päevad pärast seda võib naine rasestuda. (28- päevane tsükkel) 6.Kehasisene viljastumine- esineb enamikul lülijalgsetest ning kõigil roomajatel, lindudel ja imetajatel. 7. Kehaväline viljastumine- enamikul selgrootutel loomadel ja mitmetel selgroogsetel.- suurem osa kala- ja kahepaiksete like, kelle munarakud viljastuvad vees (nt. Angerjas, tursk) 8. Platsenta - imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund , mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga 9. Moondeline areng - selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse räis- ja vaegmoondelist arengut 10. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n 11...

Bioloogia
262 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Paljunemine

vaegmoondeline areng ­ mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse ja valmiku staadiumid, esineb rohutirtsudel, tarakanidel, lutikatel moondeline areng ­ selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite platsenta ­ imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund , mille kaudu on loode ühenduses emasorganismiga menstruatsioon ­ tsükliliselt (enamasti 28 päeva järel) korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast...

Bioloogia
49 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Koed, elundkonnad ja mõisted

Epiteelkude · Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele · Katab kõiki väliskeskkonna või müofibrillidele kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. · Silelihaskude koosneb ühetuumalistest käävjatest · Epiteelkoe kaudu toimub kogu rakkudest, millel kokkutõmbumine ainevahetus organismi ja toimud aeglaselt. väliskeskkonna vahel. · Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval moodustades kile. Sidekude · Omadus ennast taastada, · Sidekude toetab struktuure. parandab haavasid. · Sidekude täidab lihastevahelist...

Bioloogia
144 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Suur ja väike algustäht

· Isikunime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku: keele Veski, matemaatika Kull, proosa Kangro ja luule Kangro, lava Pearu, balleti Toots, Pinna Napoleon. · Isikunimi kirjutatakse suure algustähega ka isikunimelise täiendiga ühendites: Euleri teoreem, Avogadro arv, Volta element, Botkini tõbi, Corti elund , Berthollet' sool, Engelmanni kuusk. · Isikunimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega usundinimetustes, nt luteri usk. Perioodikaväljaanded: · Perioodikaväljaannete nimed kirjutatakse läbiva suurtähega: ajalehed Rahva Hääl, Oma Saar, Eesti Ekspress, Õpetajate Leht, Pärnu Postimees, ajakirjad Keel ja Kirjandus, Eesti Loodus, Teater. Muusika. Kino., Eesti Arst, Elu Pilt, muud perioodikaväljaanded: Eesti Kaubamärgid, Loomingu Raamatukogu. Eesti Päevalehe...

Eesti keel
118 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Inimene

Närvirakk, mida iseloomustavad pikad jätked, on neuronid. See koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Dendriidid on lühemad jätked, mis võtavad vastu signaale. Pikemad jätked on neuriidid ehk aksonid ja nad juhivad närviimpulsse edasi teistesse rakkudesse. Kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga, nim. sünapsideks. 8) Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni, mida ükski kude eraldivõetuna täita ei suuda. Ühistalitusega elundid koonduvad elundkonnaks. Inimese puhul on nendeks katteelundkond (nt. nahk; kaitseb keskkonnamõjude eest), tugielundkond (võimaldab liikuda), seedeelundkond (lagundab toitu), hingamiselundkond (varustab organismi hapnikuga), ringeelundkond (transpordib kehas...

Bioloogia
41 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Loomariik

Seedeelundkond: rakusisene seedimine kehaõõnes/ kehaväline seedimine- ämblik/ seedekulgla(ümaruss)/ seedenäärmed Hingamiselundkond: vees- lõpused+ kehapind, õhus- kehapind+ trahheed+ kopsud Vereringeelundkond: veri, veresooned(arterid, veenid, kapillaarid), süda(1-4 kambrit, kojad ja vatsakesed) Erituselundkond: selgrootud- neerutorud, selgroogsed- neerud Närvisüsteem: keskns ­ ajud(pea+ selja), piirdens- närvid(somaatiline, vegetatiivne). KK- närv- aju- elund Meeleelundkond: retseptor- närv- aju Sisenõrenäärmed: sisenõrenäärmed, hormoonid Sigimiselundkond: munasarjad- munarakud, seemnesarjad- seemnerakud 6) Loomariigi süsteem Riik.- LOOMARIIK (hmk selgrootud(käsnad, ainuõõssed, lameussid, ümarussid, rõngussid, lülijalgsed, limused, okasnahksed)+ hmk keelikloomad(süstikkalad+ selgroogsed)) Klass: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad 7) Selgrootute paigutamine hõimkonda+ klassi ( OMA AJUDEGA!!)...

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Viljastumine ning viljastumise erinevad viisid

Ontogenees ­ isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani. Otsene areng ­ roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. Partenogenees ­ uue organismi areng viljastumata munarakust. Platsenta(emakook) ­ imetaja(inimese) loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund , mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga. Põisloode(blastula) ­ enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb kobarlootest(moorulast). Täismoondeline areng ­ mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Vaegmoondeline areng ­ mõnedele putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse ja valmiku staadiumid....

Bioloogia
150 allalaadimist
thumbnail
78
doc

Exami küsimused 2005

1 mm3 veres 6000-8000. LEUKOTSÜTOOS ­ leukotsüütide hulga suurenemine. LEUKOPEENIA ­ leukotsüütide hulga vähenemine. Ülesanded: · fagotsütoos ­ bakterite hävitamine · antikehade produktsioon · valgulise päritoluga toksiinide lagundamine. Jagunevad: 1. granulotsüüdid: eusinofiilid 2% basofiilid <1% neutrofiilid 59% 2. monotsüüdid 7% 3. lümfotsüüdid 31% 6. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda - õõnes lihaseline elund ­ kaks koda, kaks vatsakest, klapid. Klappide sulgumine on tingitud rõhkude erinevusest kahel poole neid. Mõõtmed - pikimõõt ­ 14 cm ristimõõt ­ 12 cm maht ­ 250-350 ml HÜPERTROOFIA ­ südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. PÄRGARTERID ­ südamelihast verega varustavad veresooned, mis täituvad verega põhiliselt lõõgastumise faasis. SÜDAME LÖÖGISAGEDUS E. PULSS ­ erutuse tekkimise rütm siinussõlmes (siinusrütm). Sõltub:...

Inimese anatoomia ja...
130 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine

Häälikuid moodustame väljahingatava õhuga. Ingressiivne kõne ­ hääle tekkimine sissehingatava õhuga. 11. Missugused on meie fonatsioonielundid? Elundid : kõri oma elunditega e. alumina hääleallikas. Ülesanne: hääle tekitamine. Kilpkõhr ­ kaitsev funktsioon, koosneb 2 lestmest. 12. Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel? Häälekurrud ­ kõnelemise seisukohalt kõri kõige olulisem elund. Rahvakeeles häälepaelad. Kui jõude hingame, on lihased lõdvad, õhk liigub vabalt. Sügavalt sisse hingates häälepilu avaneb. Heliliste häälikute puhul helikurrud võnguvad. See annab häälele tema kõrguse ja helilisuse. Häälekõrguse puhul on oluline võnkumise sagedus. Laias laastus: 150-300 Hz (võnget/sek) naistel ja 80-100 Hz meestel. Häälekurrud on elastsed. Töötab Bernoulli-efekt. Mida lühemad ja õhemad on häälekurrud, seda kõrgem on hääl...

Eesti foneetika ja fonoloogia
342 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Rakud ja koed

Rakud ja koed Biomolekulid ­BIOKEEMIA, Rakk ­TSÜTOLOOGIA, Kude ­ HISTOLOOGIA, Elund - ANATOOMIA, Elundsüsteem ­ ANATOOMIA, Organism ­ANATOOMIA Rakuõpetus Elu (elusraku) tundemärgid: liikumisvõime, ärrituvus, ainevahetus ja Paljunemisvõime KASV JA ARENG Rakk koosneb: 4/5 ­ vesi, kuivkaalust 80% proteiinid ja 10% lipiidid, lisaks süsivesikud ja nukleiinhapped Raku osised e organellid: Endoplasmaatiline võrgustik Rakumembraan, Tsütoplasma, Rakuskelett, Golgi aparaat, Lüsosoomid, Mitokondrid, Rakutuum Organismis toimub pidevalt rakkude hukkumine ja uute rakkude tekke: Soole epiteelrakud ­ eluiga 5 päeva Maksarakud ­ eluiga umbes 1 kuu Närvirakud ja lihasrakud ­ arvatavasti uusi rakke elu jooksul ei tekki EPITEELKUDE: LAMEEPITEEL-KUUPEPITEEL-SILINDEREPITEEL -ÜLEMINEKUEPITEEL ­NEUROEPITEEL- NÄÄRMEEPITEEL Ühekihilinemitmekihiline Rakuvaheainet väga vähe!...

Pedagoogika alused
98 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Erituselundkond

Elutegevuse käigus moodustab organism mitmesugused mitte omastavad ainevahetuse produktid, mille kuhjumine rikub organismi sisekeskkonna konstantsust- homöostaas (kusiaine, soolad, süsihappegaas) Organismi viiakse pidevalt toidu ja joogiga vett ja seal lahustunud aineid. Neer On 150g raske. Tiheda konsistensiga punakas-pruun, parenhümatoosne elund (paaris). Mõõtmed: 12x6x3 cm. Neer asetseb viimase rinnalüli ja esimese kahe nimmelüli kõrgusel. Parem neer on vasakust veidi all pool, sest maks surub teda alla poole. Neerude ülemised poolused on teineteisele lähemal kui alumised. Neerude kinnitamiseks pole olemas ligamentaarset hoide aparaati. Nad püsivad oma asendis tänu neeruväratisse sisenevatele veresoonte doonusele, neerukihnule ja kõhulihaste pressile. Tugeval kõhnumisel ja kõhulihaste lõtvumisel võib tekkida rändneer...

Bioloogia
55 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Makroevolutsioon

· Kui ühed organismid mitmekesistuvad ja levivad võib see põhjustada teise organismirühma väljasuremise. · Teaduslik süstemaatika on teadusharu, mis tegeleb elusolendite klassifitseerimisega. · Markoevolutsioon seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. · Kui eripäritolu organismid sarnastuvad, kohastudes elutingimustega, nimetatakse seda konvergentsiks. · HOX-geenid määravad kõigil loomadel üldist kehakuju. · Ühiselt eellaselt päritud ning ehitusplaanilt sarnaseid, kuid erinevat funktsiooni täitma divergeerunud elundeid , nimetatakse homoloogilisteks elunditeks. · Mõningatele elutingimustele kohastumisel võib aset leida täiustumisele vastupidine protsess ehk evolutsiooniline regress. · Evolutsiooniliseks progressiks ehk täiustumiseks nimetatakse u...

Bioloogia
39 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Suguelundid

Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel - vanemorganismist eraldumisest surmani · Otsene areng- roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega · Partenogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust · Platsenta- imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund , mille kaufu loode on ühenduses emasorganismiga. · Põisloode- blastula on enamiku loomade lootelise arengu varajane staasium, mis areneb kobarlootest ehk moorulast. · Täismoondeline areng- mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, mardikatel ja kahetiivalistel. · Vaegmoondeline areng - mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse...

Bioloogia
35 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Silmad

1 Sellest peatükist saad teada ,,Meeleeundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Isegi siis, kui mingi meele elund inimesel ei talitle, suudab organism toime tulla, sest ülejäänud meeleelundid kompenseerivad selle puudujäägi. Näiteks pimedatel on hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud jällegi nägemine. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpuls, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene...

Arstiteadus
98 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Nahk

On enam märgatav rohkem pigmenteerinud nahaga inimestel. Hiline päevitusreaktsioon algab 2-3 päeva pärast UVB ja UVA toimel, on kõige intensiivsem 4-10 päeva möödudes ja kestab keskeltläbi 30 päeva, s.o. epidermise uuenemiseks vajalik aeg, v.a. väike osa, mis jääb eluks ajaks. (Kaur 1999: 8) LASTELE Nahk on meie kõige suurem elund . Nahk katab ja kaitseb meie keha, aitab hoida kehasooja. Naha osadeks on ka karvad ja küüned. Kõige õhem on meie nahk laugudel ja kõige paksem jalataldadel. Nahk on kahekihiline: pindmine on marrasknahk ja selle all pärisnahk. Naha all on polstrina rasvakiht, mis kaitseb meid teataval määral külma eest ja annab kehale ümarad vormid. Tervest ja puhtast marrasknahast haigusi tekitavad mikroobid ja paljud ained läbi ei tungi. Marrasknahk kui kõige pindmisem kehate kulub ruttu...

Arstiteadus
113 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vereringe

Bioloogia kordamine Kokkuvõte Tähtsaim Lk 30-47 Vereringeelundkonna moodustavad veri veresooned ja süda. Süda on lihaseline elund ,mis paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul kopsude vahel ning teda kaitsebluustunud rinnakorv., südame paneb tööle südamelihas ja see töötabki rütmiliselt ja ei allu meie tahtele. Süda töötab rütmiliselt ja ei allu meie tahtele. Vereringe ülesanded: 1 See kindlustab pideva ainevehetuseorganismis 2 Vereringe kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku 3 Osaleb jääkainete eemalsamises 4 Vereringlusel on tähtis osa ka hormoonide, antikehade ja kaitsesüsteemi rakkude...

Bioloogia
52 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Erituselundkond

Uriiniga kõrvaldatakse organismist lämmastikku sisaldavaid jääkaineid, sooli ja liigset vett. Nii püsib vere maht ja keemiline koostis normi piires. 1 ­ neer ­ erituselund, mis kõrvaldab jääkaineid ja reguleerib organismi veesisaldust; 2 ­ kusejuha lihaseseinake kokkutõmbete abil saabub uriin kusepõiesse; 3 ­ kusepõis ­ elastne kotikujuline elund kõhuõõne alaosas; 4 ­ kusiti. NEERUD Neerud on pruunid oakujulised elundid, mis paiknevad selgmiselt kõhuõõne tagaseinal kõhukelme taga. Nad eemaldavad uriiniga verest jääkaineid,...

Üldbioloogia
65 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun