ökosüsteemidest ja elupaikadest MAA SFÄÄRID · Biosfäär sulandub märkamatult (terava piirita): litosfääri (kivimid ja Maa pealiskord) hüdrosfääri (vesi) atmosfääri (õhk) makromolekul organell organism e isend aatom biosfäär kude molekul elundkond kooslus elund populatsioon ökosüsteem liik organ rakk Elu organiseerituse tasemed Keemia Füüsika AATOM MOLEKUL Bioloogia ORGANELL RAKK KUDE Bioloogia ORGAN ORGANISM POPULATSIOON Ökoloogia LIIK KOOSLUS ÖKOSÜSTEEM
Biolooogia 1.Arterite,veenide,kapillaaride võrdlus! vihikus 2.Südameehitus Süda on lihaseline elund,mis hakkab tööle juba lootel. Ja tõõtab lakkamatult elu lõpuni.Süda pakneb keha keskjoonest veidi vasakul kopsude vahel ja seda kaitseb rinnakorv. Südant ümbritseb sidekoest südamepaun.Südameöös on täidetud vedelikuga, mis vähendab höördumist südame töötamisel. Lihaseline vahesean jaotab südame vasakuks ja paremaks pooleks. Arteriaalne ja venoosne veri on eraldatud. Kummaski pooles on koda ja vatsake seega on süda nelja osaline. Ka imetajatel.
Viis riiki: looma r, taime r, seene r, mikroorganismide r(bakterid), protistid(ainur) Molekul molekulaarbioloogia Rakuorganellid rakupetus e tstoloogia Rakk rakupetus e tstoloogia. eelutuumsed e prokarioodid (bakterid, pristuumsed e eukarioodid(loomarakk) Kude histoloogia- hesuguse pritolu ehituse ja talitlusega rakkude rhm Elund,organ, elundkond anatoomia, fsioloogia Organism anatoomia, fsioloogia, sstemaatika Populatsioon koloogia rhm he liigi isendeid, kes mingil kindlal ajahetkel elab kindlal territ ja vimelised omavahel ristuma Liik sstemaatika, anatoomia kik sarnased isendid Kooslus koloogia kik hel maaalal eksisteeruvad populatsioonid kossteem koloogia eluta keskkond + elusloodus(muld hk kivi + kalad) Bioom biogeograafia suuremtmeline htlaseilmeline maa(tundra) Biosfr biosfripetus maasfriline kest, kus eksisteerib elu Bioloogia- teadus, uurib elu kiki ilminguid Humoraalne regulatsioon- organismi elundkondade...
1) Õistaime organid ja ülesanded ? Juur-hangivad vett ja toitained, Vars-toestamine, Leht- vee aurustamine. 2) Organ- elund kindla ülesandega taimeosa , Kude- ühetaolise ehitusega rakkude rühma,mis täitab üht kindlat ülesannet , Rakk- on väikseim üksus millel on elutunnused , Vili- on õistaimede paljunemis organ mis areneb õiest , Tolmlemine- on tolmuterade kandumine emassuguorganile 3) Õie, emaka ja tolmuka osad joonistel ? Õis- kroonlehed,tupplehed, emakas, Emakas- kigimik, kael, suue, Tolmukas- talmukapea, tolmuka niit. 4) Rakuosad ja ülesanne
Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi. Inimese kõhu- ja rinnaõõnes asuvad enamik elunditest. Sarnase ehituse ja talitlusega elundid moodustavad elundkonna. Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet. Näiteks kopsud on hingamiselundkonna elundiks ja süda vereringe-elundkonna elundiks. Inimese elundid sarnanevad paljuski teiste imetajate elunditega
Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi. Inimese kõhu- ja rinnaõõnes asuvad enamik elunditest. Sarnase ehituse ja talitlusega elundid moodustavad elundkonna. Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet. Näiteks kopsud on hingamiselundkonna elundiks ja süda vereringe-elundkonna elundiks. Inimese elundid sarnanevad paljuski teiste imetajate elunditega
neel pharynx seemneväät funiculus spermaticus söögitoru oesophagus paariline magu ventriculus, gaster eesnääre prosata peensool intestinum tenue suguti penis jämesool intestinum crassum munandikott scrotum keel lingua munasari ovarium paariline elund hambad dentes oophoron maks hepar munajuha tuba uterina paariline elund kõhunääre pankreas salpinx limaskest tunica mucosa emakas uterus metra lihaskest tunica muscularis tupp vagina colpos sidekest või serooskest tunica serosa rinnanääre mamma
Tekkepõhjuste järgi jaotatakse: tegemist on vere äravoolu takistusega vasomotoorne on sageli krooniline protsess kollateraalne tavaliselt kutsub kudedes esile tõsiseid dekompressioon e postaneemiline - haiguslikke muutusi vakaatne elund suureneb, on sinakat tooni, jahe põletikuline Võib olla üldine või lokaalne 9/20/2013 5 9/20/2013 6 Vereringehäired. 1 AnneVahtramäe Venoosne hüpereemia 2 Hyperaemia venosa
põsed buccae seemneväät funiculus igemed gingivae spermaticus paariline huuled labia oris eesnääre prosata pärissuuõõs cavum oris suguti penis proprium munandikott scrotum kõvasuulagi palatum munasari ovarium paariline elund durum oophoron pehmesuulagi palatum molle munajuha tuba uterina paariline kurgunibu uvula elund salpinx mandlid tonsille emakas uterus metra suupõhi fundus oris tupp vagina colpos rinnanääre mamma lahkliha perineum
Lihaskude: võõtlihaskude, südamelihaskude, silelihaskude. Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 5 ) Organ ehk elund organismi osa, mis täidab mingit kindlat ülesannet. Koed koonduvad organiteks. Kopsud, süda jne Organiseerituse tasemed madalamast ( 6 ) Elundkond ehk organsüsteem samalaadset ülesannet täitvate elundite süsteem. Seedeelundkond, hingamiselundkond. Taim Loom Organsüsteem ehk elundkond ( seede-, -
6. VERERINGEELUNDKOND JA SÜDAME EHITUS 1)Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ning süda. Vereringe ülesanded: · kannab kehas laiali toitaineid · kannab laiali hapniku · viib ära jääkained rakkudest ( ainevahetus ) · kannab laiali hormoone · ühtlustab keha temperatuuri · trantspordib kaitserakke ja entikehi 2)Süda on lihaseline elund, mis paneb vere soontes liikuma. Südat ümbritseb südamepaun. Süda jaotub kaheks pooleks: paremaks ja vasakuks. Mõlemas on koda ja vatsake seega on süda neljaosaline. Vasakuspooles hapnikurikas ja paremas hapnikuvaene veri. · kopsuveenid - toovad hapnikurikka vere vasakusse kotta · vasak koda - veri liigub vasakusse vatsakusse · vasak vatsake - veri liigub aorti läbi kehasse · aort - pumpab vere kehasse
Seedimine Seedimine on toidu lõhustumisprotsess. Toit koosneb toitainetest, mis saab jagada kahte rühma: makrotoitained ja mikrotoitained. Makrotoitainete hulka kuuluvad: valgud, lipiidid, süsivesikud ja vesi. Mikrotoitainete hulka kuuluvad vitamiinid ja mineraalained. Toidu seedimine toimub seedekulglas, mille osadeks on: suu, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, pärasool ja pärak. Minu söögiks on teraleib vorsti ja kurgiga. Toidu peenestamine ja seedimine algavad suuõõnes, kus toit tükeldatakse hammastega, niisutatakse süljega ja segatakse keelega. Sülg sisaldab lisaks limale ensüümi amülaas, mis lõhustab süsivesikuid. Peale selle on sülg leeliselise reaktsiooniga ja liikudes koos toiduga makku, aitab seal vältida mao ülihappesuse teket. Peenestatud toiduained liiguvad neelu kaudu söögitorusse. Neelamise ajal on hingetoru suletud kõrikaanega. Söögitoru on...
Lootejärgne areng jaotub kaheks: *Moondega areng Vastsündinu erineb ehitusplaanilt täiskasvanud organismist Muutub vanemate sarnaseks vahestaadiumi läbides Selgrootud, kalad, kahepaiksed Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks. I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel: viljastatud munarakk- kulles- täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel: a) vaegmoone: muna vastne kestumised valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone: muna vastne nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) valmik N: liblikad, mardikad, mesilased *Otsene areng Vastsündinu üldplaanilt sarnane oma vanematega Täiskasvanust mõõtmed väiksemad Roomajad, linnud, imetajad Lootejärgse arengu etapid: 1. Juveniilne e noorjärk: kasvamine: Organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine. Piiramatu kasv - organism kasvab elu lõpuni (taimed) Piiratud kasv -...
Erituselundkond Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist ekskreete ehk ainevahetuse jääkained ja organismi sattunud mürkaineid. Nahk · Eraldub higi, mis koosneb veest, mineraalsooladest ja higi ainevahetusjääkidest (nt. kusiainest) Higistamine aitab higinääre säilitada keha temperatuuri Ööpäevas eritub inimesel umbes 0,5 liitrit higi. Kopsud · Eemaldavad veeauru. Ööpäevas 0,3 0,4 liitrit vett. · Eraldavad CO2 Soolestik Eemalduvad tahked jääkained (seedimata toit) Eemaldub vesi (ööpäevas 0,2 0,3 liitrit verd) Eralduvad raskmetallid Eralduvad mitmete ravimite, mürgiste ainete jäägid Neerud - peamised erituselundkonna elundid. Neerupealised Neerud asuvad kõhuõõne taga...
Ehitus: Luuümbris on õhuke, tugev, elastne sidekoest kest, mis tagab luude jämenemise. Luuümbris: Katab luid Moodustab uusi luurakke Sisaldab palju veresooni ja närve Plinkollus tihe ja tugev luukurde, mis asub luuümbrise all. Käsnollus käsnjas, plinkollusest pehmem luukude. Asub plinkollusest seespool. Huvitav fakt: Punased verelibled tekivad luu keskel. Kollane luuüdi rasv Punane luuüdi veri Punane luuüdi on vereloome elund, seal moodustavad erinevad vererakud, mis liiguvad vereringesse. Kollane luuüdi on toitainete rasvarikas varu, mida leiab toruluude õõnsustest. Kõõlused on valgulise ehitusega. Tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele. Selgroolülid on kohakuti ja lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles asub seljaaju. Selgroolülide vahel on kõhrekettad, mis on omavahel liikuvalt ühenatud. Luudevahelised ühendused:
Kõrv Kõrv on selgroogsete elund, mille ülesandeks on registreerida keskkonna lainelisi võnkumisi kuulmise abil nende põhjustaja registreerimise eesmärgil. Keskkonnana tulevad arvesse kas õhk (maismaa loomad) või vesi (veeloomad). Inimese kõrv Kõrv on tasakaalu- ja kuulmiselund. Inimese kõrv jaotatakse anatoomilisest aspektist järgmiselt: · Väliskõrv · Keskkõrv · Sisekõrv Väliskõrva ülesanne on helilained kinni püüda
Bioloogia Vereringeelundkond ja südame ehitus Vereringeelundkonna moodustavad veri,veresooned ning süda. Vere ringlemine kindlustab organimsis ainevahetuse, tagab erinevate rakkude ja ühendite laialikandumise kehas, seob organismi tervikuks ja aitab ühtlustada keha temperatuuri. Süda on lihaseline elund, mis paneb vere soontes liikuma. Inimese süda asub rindkere vasakus pooles kopsude vahel ning teda kaitseb rinnakorv. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks. Kummaski südame pooles on koda ja vatsake, seega on süda neljaosaline. Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse(arteritesse). Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, sellele järgnevast vatsakeste
survel Hulk 2 korda vähem, kui 2 korda rohkem veene Sarnasus:soone sein mitmekihiline Kapillaarid-ühendavad arterid veenidega Suure vereringe tähtsus: Viia O2 ja toitained kehasse,tuua CO2 ja jääkained kehast välja. Tagab gaasivahetuse keharakkudega. Väikse vereringe tähtsus:Viia CO2 kopsudesse,tuua 02 kopsudest. Tagab gaasivahetuse kopsudes. Süda on lihaseline elund, mis paneb soontes vereliikuma,seda kaitseb rinnakorv,ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun.
Kaitseb viirus- ja nakkushaiguste eest. A-nägemiseks, naha, kõhrede, luude, limaskestade normaalseks arenguks. D-organism tervikuna, eriti aga luudes kaltsiumi- ja fosforiühendite ainevahetuseks. E-kaitsesüsteemide tugevdamiseks, sugurakkude normaalseks arenguks, vananemisprotsesside pidurdamiseks. Maksa ülesanded See on inimese suurim nääre. Maks toodab rasvade seedimiseks vajalikku sappi. kõhunääre ja selle ülesanded kõhunääre on 10-15cm pikkune elund. Kõhunääre eritab seedeensüüme sisaldavat nõret, mis juhitakse kaksiksõrmiksoolde. Sapp Maksas sünteesitud nõre valmistab ette rasvade seedimist peensooles ja hävitab baktereid Magu ja selle ülesanded. Magu on seedekulgla kõige mahukam osa, mille limaskestas olevad näärmed eritavad maonõret, mis sisaldab soolhapet ja ensüüme. Seedimise etapid Suuõõs neel ja söögitoru magu kaksteistsõrmik peensool jämesool pärak. Erituselundid
sagedasimaks põhjuseks põletikud ja verevarustuse häired neerukoes. algstaadiumeis tavaliselt sümptomid puuduvad. Äge neerupuudulikkus on äkki tekkinud neerude funktsiooni täielik ja põhimõtteliselt taaspöörduv kahjustus põhjuseks on ca 40%-l kirurgiline operatsioon, 20%-l mitmesugused sisehaigused, 15%-l rasedus ja halvasti tehtud abort, 10%-l trauma ja 10%-l mürgistused neerusid kahjustavate ainetega. kusepõis on lihaseliste seintega kotikujuline elund, millesse koguneb uriin ning seejärel eemaldatakse see kusepõiest lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu. Nimeta erinevaid erituselundkondi? Milline erituselundkond on kõige tähtsam? Mida põhjustab neerupuudulikkus? Mis on hüpotalamus? http://www.kidneyetn.org/images/goodkidney.gif www.tfg.tartu.ee/bioloogia/7Bklass/Image24.jpg http://mazapan-hadita.freeblog.hu/files/okt-nov-dec/nefron.JPG http://www.ivanstalio.com/immagini/Illustrazioni/Anatomy/nef ron.jpg
valgumolekulid. Pärilikkus-Järglased sarnanevad oma vanematega. Keerukas organiseerituse tase-Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline.Eluslooduse organiseerituse tasemed:(organell on raku osa nt mitokonder,kloroplast) Rakuline tasand-Kõige väiksem eluüksus on rakk, rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia nt taimerakk. Kude- rakud mood. kudesid, kudesid uurib histoloogia nt lehe põhikude. Elund e. organ- koed mood. organeid, uurib nt neuroloogia nt leht. Elundkond e organism-elundid mood. elundkondi nt hingamiselundkond, organismi ehitust uurib anatoomia, organismi talitlust uurib füsioloogia. Liigi tasand- üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasandeid nt harilik luuderohi. Populatsioon- loomade käitumist uurib etoloogia, ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid nt Viidumäe luuderohud. ökosüsteemi tasand-ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta
Eluslooduse organiseeritus: 1.Molekulaarne 2.rakuline 3.koeline 4.organ/elund 5.organism 6.elundkond 7.populatsioon 8.liik 9.kooslus 10.ökosüsteem 11.bioom 12.biosfäär Elu tunnused: Rakuline ehitus Biomolekulide esinemine Aine- ja energiavahetus Paljunemisvõime Arenemis- ja kasvamisvõime Stabiilne sisekeskkond Reageerimine ärritusele Kohastumine Pärilikkus Kindel eluiga, mis lõpeb surmaga Keerukas organiseerituse tase Millest organismid koosnevad? Tänapäeval usutakse et maailm sai alguse 12-15miljardit aastat tagasi kui toimus suur pauk. Makroelemendid on C, H, N, O, P, S. Mikroelemendid on Ca, Na, K, Cl, Cu, I, Fe, F, Zn. Süsiniku sisaldavaid ühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks ja nende uurimisega tegeleb orgaaniline keemia. Eluta looduses domineerivad anorgaanilised ühendid. Rakkudes esinevad bio...
47. Millised muutused toimuvad organismis lühiajalise füüsilise pingutuse korral?(4) Südame löögisagedus ja hingamise intensiicsus suurenevad; vereringe nahas intensiivistub; suureneb higistamine; suureneb glükogeeni lagundamine. 48. Kirjelda vananemisel organismis toimuvaid muutusi?(4) Lihasjõu vähenemine; seedehäired; luude hõrenemine; naha elastsuse vähenemine. 49. Kummut –eritamine, sisenõrenäärmed. Kirjuta mõiste seletusele vastav mõiste! 1. elund, mille 2.aine, mis 3. hormoon, mis on 4. hormoon, mis on kaudu mõjutab seotud kaltsiumi verest seotud veresuhkru väljutatakse enim organismi luudesse viimisega kasutusega lihastes vett, sooli ja ainevahetust ja Kaltsitoniin pingutusel kusisainet tekib Adrenaliin Neerud sisenõrenäärmetes Türoksiin 5
47. Millised muutused toimuvad organismis lühiajalise füüsilise pingutuse korral?(4) Südame löögisagedus ja hingamise intensiicsus suurenevad; vereringe nahas intensiivistub; suureneb higistamine; suureneb glükogeeni lagundamine. 48. Kirjelda vananemisel organismis toimuvaid muutusi?(4) Lihasjõu vähenemine; seedehäired; luude hõrenemine; naha elastsuse vähenemine. 49. Kummut eritamine, sisenõrenäärmed. Kirjuta mõiste seletusele vastav mõiste! 1. elund, mille 2.aine, mis 3. hormoon, mis on 4. hormoon, mis on kaudu mõjutab seotud kaltsiumi verest seotud veresuhkru väljutatakse enim organismi luudesse viimisega kasutusega lihastes vett, sooli ja ainevahetust ja Kaltsitoniin pingutusel kusisainet tekib Adrenaliin Neerud sisenõrenäärmetes
piirkond. Poognat ümbritsev jäme soon on aga kaetud ogakestega. Siristamise ajal hõõrutakse neid ogakesi kiiresti vastu peegli servasoont, peegel võimendab tekkivat heli. Mõnikord on peegli ja poogna asetus vastupidine, st peegel vasakul ja poogen paremal kattetiival, kuid siristamise mehhanism on ikka samasugune. Enamasti on helitekitamiselundid vaid isasloomadel, harva suudavad ka emased siristada. Heli vastuvõtmise elund paikneb pikatundlalistel eesjala sääres, see koosneb kahest jala vastasküljel süvendis paiknevast trummikilest (mis on mõnikord osaliselt kaetud) ning meelerakkudest, närvilõpmetest, lihastest jne. Lühitundlalised tekitavad heli kattetiibade ja tagajalgade abil. Tagareite siseküljel paikneb rida hambakesi, kattetiibade üks soon on aga väga tugev ja jäme. Jalgu hõõrutakse heli tekitamiseks vastu tiiba
Nahk Nahk on inimese suurim elund! Naha ülesanded: Kaitse vigastuste eest (haigused, kiirgus, veekadu, vigastused) Sünteesib erinevaid ühendeid Säilitab kehatemperatuuri Nahk on ka meeleelund Kaitse UV kiirguse eest. Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mäjul pingmeti melaniini. See annab nahale värvuse ja taksistab ultraviolettkiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse. Nahas sünteesitakse d vitamiini. See on vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel ja stabiilse närvisüsteemi säilitamisel. D vitamiini puudusel tekib krampe, ludehõrenemine, väsimus, vaegnägemine- ja kuulmine, lihaste nõrkus ning fosfori peetus neerudes. Lastel rahhiit. Nahk kaitseb haigustekitajate eest Nahal elab itmesugused baktereid, enamasti on nad hädavajalikud kuna kaitsevad haigustekitajate eest. Inimese nahal on üle 200 erineva bakteri. Nahk säilitab kehatemperatuuri, sest taa on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapil...
Aegkond on geokronoloogilise skaala hierarhias eoonist järgmine väiksem üksus, mille jooksul tekkinud kivimid moodustavad ladekonna. Ajastu all mõeldakse ligikaudselt piiritletud pikemat ajavahemikku, mille tunnuseks on teatavad olud või sündmused. Tavaliselt vaadeldakse ajastuid mingi periodiseeringu raames. Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Neodarvinlikus evolutsiooniteoorias valdavate ettekujutuste järgi põhjustavad seda geenitriiv ning looduslik valik. Eoon- geokronoloogilise skaala suurim jaotus; neid on kolm: Ürgeoon, Agueoon, Fanerosoikum. Evolutsiooniteooria- teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjalikke tegureid ning mehhanisme. Feneetiline- fenotüüpidesse puutuv, individuaalse arengu, ehituse ja talitluse iseärasusi hõlmav. Kivistis e. fossiil- on mistahes eluvormi ...
bioloogiliselt aktiivsete orgaaniliste ühendite kaudu. Neuraalne regulatsioon - närvisüsteemi vahendusel toimuvat elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon Homöostaas - organismi parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus. 3. Nimeta kõik eluslooduse organiseerituse tasandid ja too näited. · molekulaarne tasand (näiteks biomolekulid sahhariidid) · rakuline tasand (näiteks eukarüootne rakk) · kude · elund · elundkond · organismi tasand · populatsiooni tasand · liigi tasand · ökosüsteemi tasand · biosfääri tasand 6.Mis haigus on ateroskleroos? haigus, mille korral veresoonte valendik aheneb veresoonte seina kogunevate ainete tõttu. Kuna nende ainete hulgas on tähtsal kohal kaltsiumisoolad, siis nimetataksegi seda haigust rahvakeeles ka veresoonte lupjumiseks.
Sama talituse ja struktuurilt sarnased rakud mood. kudesid. Organ (elund) koosneb paljudest kudedest. Organid, mis täidavad ühtset ülesannet mood. organisüsteemi (elundkond). Elundkonnad mood. organismi. Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid. Katab ka seedekulglat, kuseteid, kopse ja veresooni. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Epiteelkoe kaudu toimub ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Rakud on koes tihedalt üksteise kõrval, mood. rakkudevahelise aineta õhukesed kiled. Epiteelkoe all asub kollageenist koosnev basaalmembraan, mis toetab kude ja seob selle sidekoega. Epiteelkoe liik on ripsepiteel esineb hingamisteedes, kõrvaldades tolmuosakesed. Sidekude rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel elastsetest kiududest koosnev võrk. Põhimassi mood. kollageen ja on elastseid kiude moodustavaks valguks. Sidekude esineb kogu kehas, toetab elastseid kehaosi ja se...
Vereringe ühendab kõike kehaosi ja selle moodustavad veri,veresooned,süda.Vereringe üles. :pidev ainevahetus,kannab kehas laiali toitained ja hapniku, eemaldab jääkained.Süda on lihaseline elund mis paneb soontes vere liikuma.In. süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustund rinnakorv.Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga mis vähendab südame töötamise hõõrdumist.Lihaseline sein jaotab süd. kaheks pooleks.(vas, par)Kummaski pooles koda ja vatsake=>süda 4 osaline.vatsakesed asetsevad süd all.Südam evas kotta subuvad kopsuveenid, sealt tuleb kopsudest hapniku rikas veri, paremaase
Mardikalistel on tugevad ja paksud kattetiivad, kilejad tagatiivad lendamiseks. · Mesilaspere. Mesilasema muneb, Töömesilased ehk väikesed viljatud emased hoolitsevad vastsete eest, korrastavad taru, käivad korjel. Lesed ehk isased viljastavad mesilasema. Vastsetest arenevad töömesilased. Mõisted: Koda- limuste keha kattev ja kaitsev kõva lubiainest moodustis. Mantel- limuste koja all paiknev nahakurd, mis katab keha ja eritab lubiainet. Hõõrel- arvukate kitiinhammastega riivitaoline elund tigude ja peajalgsete suuõõnes toidu hakkimiseks. Nälkjas- kojata tigu Lülijalgsed- selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, jätked ja kitiinainest kest. Liitsilm- lülijalgsete silm, mis koosneb paljudsest osasilmadest. Kitiinkest-lülijalgseid kattev kitiinainest kest, mis on ka välistoeseks. Suised- putukatel toitumiseks vajalikud jätksed suu ümbruses.
Tuultolmlejatel taimedel tolmuteri palju rohkem kui putuktolmlejaltel Mõnedel taimeliikidel on osa tolmukaid ilma tolmukapeadeta ainult tolmukaniitidega- selliseid viljatuid tolmukaid Vahel omandavad kroonlehtede kuju Emakkond ehk güneetsium On ühe õie emakate kogum Emakas moodustav nn viljalehtedest Ühest viljalehest moodustunud emakkond üheosaline Mitmest viljalehest moodustunud mitmeosaline Lahkviljalehine - apokarpne Liitviljalehine tsönokarpne Emakas Suletud elund milles arenevad seemnealgmed Emaka osad on: Sigimik, millest arenevad seemnealgmed Emakakael Emakasuue, mida katab magusat vedelikku eraldavad epidermis Emaka asend teiste õieosade suhtes võib olla nn. Ülemine või alumine Sigimik Sõltuvalt asendist teiste õieosade suhtes on sigimik Ülemine- on tekkinud ainult viljalehtedest, asetseb vabalt õiepõhjal Alumine- moodustunud tupp- ja kroonlehtede ning tolmukate aluse kokkukasvamisest kõvasti õiepõhjal kinni
SAMBLIKUD Samblikud pole taimed. Kuuluvad seeneriiki. On liitorganismid, mille moodustavad seeneniidid ja üherakulised vetikad, mis paiknevad kihtidena. Võivad paljuneda vegetatiivselt, võivad ka suguliselt paljuneda. Samblikke uurivad lihhenoloogid. (Harilik seinakorp, pikk habesamblik, islandi käokõrv, harilik põdrasamblik, alpi põdrasamblik) Harilik seinakorp Pikk habesamblik Islandi käokõrv harilik põdrasamblik Alpi põdrasamblik SAMBLAD Samblad on taimed. Sammaldel on lehed ja vars, mida samblikel pole. Samblad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Aitavad palju kaasa selleks, et metsades oleks muld viljakas. (Karusammal, palusammal, harilik laanik, harilik lehviksammal) Karusammal Palusammal harilik laanik Harilik lehviksammal EESTI KAKUD 1)Karvasjalg-kakk; 2)Sooräts; 3)Kõrvukräts; 4)Händkakk; 5)Värbkakk; 6)kassikakk; 7)Kodukakk Karvasjalg-kakk Sooräts...
organellid, millel on kindle ehitus ja ülesanded. Organelle väljaspool rake ei eksisteeri ja elu tunnuseid neil pole. Rakk on esimene elu tase, kus kõik elu tunnused ilmnevad. Kõige paremini avalduvad need ainuraksetel organismidel, hulkraksetel on ülesanded rakkude vahel ära jaotatud. Raku uurimisega tegeleb rakubioloogia. Rakkudest moodustuvad koed, kudedest elundid ja neist omakorda elundkonnad. Kude on ühesuguse ehituse ja ühiste ülesannetega rakkude kogum. Elund ehk organ on erinevatest kudedest koosnev organismi osa, mis täidab kindlaksmääratud ülesandeid. Elundkond ehk organsüsteem on kogum elundeid, mis täidavad koos ühgiseid ülesandeid. Hulkraksetel sõltub organismi elutegevus tema elundite ja elundkondade koostööst, mis toimub närvisüsteemi ja keemiliste signaalide vahendusel. Organismide ehitust uurib anatoomia, elutegevust ja selle reguleerimist füsioloogia, pärilikkust aga geneetika.
Inimese keha üldehitus ORGANELL on raku osa, mis täidab kindlat ülessannet. Tsütoplasma seob raku organellid ühtseks tervikuks. Rakumembraan reguleerib ainevahetust ümbruskonnaga ja kaitseb rakku väliskeskkonna mõjude eest. Rakutuum sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni, kontrollib raku elutegevust. Mitokondrid tegelavad rakuhingamisega. Ribosoomid toodavad valku. Lüsosoomid lõhustavad aktiivses olekus valke, lipiide jt. aineid ning rakustruktuure. Kromosoomid kaitsevad DNA-d ja aitavad seda raku jagunemise ajal kokku pakkida. Vakuool on varuainete säilitamiseks ja rakule mitte vajalike jääkainete ladustamiseks. RAKK on organismi väikseim ehitusosa, millel on kõik elu tunnused. Näiteks: Närvirakk Erütrosüüt ehk punane verelible transpordib hapniku ja süsihappegaasi. KUDE on sarnase ehituse, päritolu ja talitusega ra...
koostöös. Kindel eluiga Eluslooduse organiseerituse tasemed suuruse järjekorras + igaühe kohta konkreetsed näited. Organiseerituse tasemed (alustades väiksemast): Molekul – Biomolekulid, lipiidid, valgud, sahhariidid Organell – Mitokonder, ribosoom, lüsosoom Rakk – Eukarüoot, prokarüoot Kude – Loomakude( närvi-, side-, epiteel- ja lihaskude. Taimekude(tugi-, juht-, katte-, põhikude) Elund – Looma elundid(kopsud, aju, süda, jne), Taime elundid(õis, vars, leht, juur, vili? Elundkond – Seedeelundkond Organism – Imetaja, lind, kala Populatsioon – Kadrioru oravad, Peipsi kilud Liik – Pruunkaru, valgejänes, harilik mänd Kooslus – Mets, järv, meri Ökosüsteem – Taimekooslused, loomakooslused, muldkeskkond Biosfäär – Maad ümbritsev elusloodus Elus Eluta
suhteid keskkonnaga Biosfääriõpetus Uurib biosfääris toimuvaid protsesse 2.RAKU TASE Üherakulistel elusolenditel toimub kogu elutegevus ühes rakus, kuid hulkraksetele organismidele on iseloomulik kindel ülesehitus. RAKK KUDE ELUND ELUNDKOND ORGANISM on organismi koe moodustavad see on kudede ühiseid ülesandeid organism on väikseim sarnase ehituse ja kogum, mis täidab täitvad elundid ühtne tervik, üksus, nt talitlusega rakud kindlat ülesannet moodustavad mille talitlusi närvirakk
Juhtkimbud- kudede kimp, mida mööda liigub taimeorganites vesi selles lahustunud mineraal- ja orgaaniliste ainetega. Lõved- gaaside vahetust võimaldav (piklik) ava puukoores Korkkude/ranniksekvoia-kork Gaasivahetus- gaaside vahetus organismide ja väliskeskkonna vahel Õhulõhe- taimelehel olev kahest sulgrakust ja nendevahelisest õhupilust koosnev moodustis, mis reguleerib taimekudede ja välisõhu vahelist vee- ja gaasivahetust Korp- korkkoest koosnev puukoore väline surnud osa Trahheed- elund, mille kaudu toimub organismi ja väliskeskkonna gaasivahetus Trahheiidid- piklik surnud juhtkoerakk Kloroplast- klorofülli sisaldav rakuplasma osake Kromoplast- punast v. kollast pigmenti sisaldav kehake taimerakus Leukoplast- värvitu kehake taime rakus Klorofüll- taimede pigment, mis annab neile rohelise värvuse Pigment- organismides leiduv looduslik värvaine Karotinoid- rasvades lahustuv pigment Fotosüntees- klorofülli sisaldavates taimerakkudes valgusenergia toimel kulgev
1)Mõisted *Rakk väikseimad organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused *Kude sarnased rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. On olemas epiteelkude, sidekude, lihaskude ja närvikude. *elund organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesaindeid. Moodustuvad kudedest. *elundkond moodustub elunditest, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. 2)inimese koetüübid 3)Leida loetelust igale nimetatud elundile iseloomuslik koetüüp * tugi-liikumiselundkond luud * hingamiselundkond gaasivahetus, vere varustamine hapnikuga * seedeelundkond toidu lõhustamine, nende imendumine ja jääkainete eemaldamine * erituselundkond eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained * vereringeelundkond kindlustab keha rakkude, kudede ja organite varustamise elutegevuseks vajalike ainetega ja jääkainete transpordi erituselunditesse * sigimiselundkond sugurakkude tootmine, uu organismi arengu kindlustamine 4)Elundkondade ülesanded ...
vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse täis- ja vaegmoondelist arengut. Otsene areng roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakust. Platsenta imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emaorganismiga. Põisloode enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb kobarlootest. Täismoondeline areng mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, mardikatel ja kahetiivalistel. Vaegmoondeline areng mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse mina, vastse ja valmiku staadiumid
Ninaõõs- vahesein jaotab kaheks, puhastab ja soojendab sissehingatavat õhku ning limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe, limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja. Neel-suunab õhu kõrisse. Kõri Kõri- koosneb erinevatest kõhredest, mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Selle alumises osas on häälekurrud, mille vahel asub häälepilu, kus õhuvõnkumisel tekib heli. Hingetoru ja kopsud Hingetoru- torukujuline elund, mida mööda õhk pääseb kopsudesse. Hingetoru jaguneb kaheks kopsutoruks ja on seest voodertatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud bakterid ja tolmu. Samuti toimub ka kopsu sattunud õhu soojendamine. Kopsudes gaasivahetus toimub kopsusompudes ehk alveoolides ja kopsutorud ehk bronhid- juhivad õhu kopsudesse, mis seal hargnevad. Kopse katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme. Nende vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Parem kops
Lümfotsüütide eluiga on lühike, mistõttu peab neid organismi pidevalt juurde moodustama. Lümfotsüüde toodavad lümfisõlmed, põrn ja harkelund. 2)Lümfisõlmed- ovaalsed 3-20mm läbimõõduga elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. Põletiku korral suurenevad lümfisooned oluliselt. 3)Põrn- piklik, u 12cm pikkune kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund. Põrnas moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud erütrosüüdid. Põrn on ka vere varupaik. 4)Harkelund- asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereakltsioone. Ka harkelundis valimivad lümfotsüüdid. Kõige suurem onn harkelund 11.-15. Eluaastal. Suguküpsuses saabudes algab selle taandareng, harkelundi kude asendub rasvkoega. Mis juhtub kui tõvestavad mikroobid on organismi tunginud?
kokkutõmbunud olekus. Urineerimise ajal sulgur lõõgastub, aga põieseina lihaskest tõmbub kokku, mis tingibki põie tühjenemise. Kõhukelme katab ainult põietippu ja tagant põiekeha, ülejäänud osas on kusepõis kaetud sidekoelise kestaga (adventiitsiaga). Kusiti urethra Kusiti kaudu toimub kusepõie perioodiline tühjendamine. Naise kusiti urethra feminina on 3-3,5 cm pikkune torujas elund, mis paikneb tupe ees. Algab lehtrikujulise sisemise kusitisuudmena põiekaela piirkonnas, kulgeb häbemeliiduse taga allapoole ja avaneb sagitaalse pilukujulise välimise kusitisuudmena tupeesikus. Urogenitaaldiafragmast läbiminekul ümbritseb teda kusitisulgur (sfinkter), mis on vöötlihaskoeline (allub tahtele). Kusiti sein on veniv ja koosneb limaskestast (moodustab pikikurde, sisaldab limanäärmeid ja lümfoidkude) ja submukoosast
Vahetu naha tumenemine tekib mõne sekundi jooksul UVA (UVA-kiired 320-400 nm) ja nähtava valguse toimel ning kestab mõnest minutist mõne tunnini. On enam märgatav rohkem pigmenteerinud nahaga inimestel. Hiline päevitusreaktsioon algab 2-3 päeva pärast UVB ja UVA toimel, on kõige intensiivsem 4-10 päeva möödudes ja kestab keskeltläbi 30 päeva, s.o. epidermise uuenemiseks vajalik aeg, v.a. väike osa, mis jääb eluks ajaks. (Kaur 1999: 8) LASTELE Nahk on meie kõige suurem elund. Nahk katab ja kaitseb meie keha, aitab hoida kehasooja. Naha osadeks on ka karvad ja küüned. Kõige õhem on meie nahk laugudel ja kõige paksem jalataldadel. Nahk on kahekihiline: pindmine on marrasknahk ja selle all pärisnahk. Naha all on polstrina rasvakiht, mis kaitseb meid teataval määral külma eest ja annab kehale ümarad vormid. Tervest ja puhtast marrasknahast haigusi tekitavad mikroobid ja paljud ained läbi ei tungi. Marrasknahk kui kõige pindmisem kehate kulub ruttu
näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Seedekanal on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis suupilu ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest. Ainult neelus ja söögitorus asenduvad need vöötlihaskiududega. 12. Söögitoru ja ühe või kahekambriline magu Söögitoru torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni. Seeditav sööt liigub läbi söögitoru valendiku neelust makku (mõnel loomal eesmakku). Söögitoru liigutused ei allu tahtele. Söögitoru vooderdab limaskest. Magu on seedeelund, kus toimub seedimine e toitainete keemiline lagundamine. Magu on venimisvõimaline. Maost liiguvad toitained pärast lagundamist peensoolde. Veistel kui
Vereringe elundkond koosneb südamest, veresoontest ja verest. Ülesanneteks on kehaosade ühendamine, ainete transportimine ning osalemine jääkainete eritamises. Vere ringlemine veresoontes kindlustab pideva ainevahetuse, võimaldab toitainete ja hapniku laialikandmist, temperatuuri ühtlustamist kehas ning jääkainete eemaldamist. Süda on lihaseline elund, mille ülesandeks on pumbata verd kehas laiali ning ta töötab pidevalt kogu inimese elu. Koosneb 4 osast: 2 koda ja 2 vatsakest. Hõlmased klapid (kodade ja vatsakeste vahel) ja poolkuuklapid (vatsakeste ja veresoonte vahel) tagavad veresoonte ühesuunalise liikumise. Elektrogardigramm on südamelihaste graafiline üleskirjutus, mis iseloomustab südamelihaste tööd ja seisundit. Südamelöögid on kodade ja vatsakeste kokkutõmbed; 60-70x minutis
Südame töö Koostajad: Kerttu Olesk Maris Valge Merily Kermik Kätriin Tamm 10c Kuressaare Gümnaasium Probleem Miks suureneb südametegevus peale aktiivset kehalist liikumist? Hüpotees Tegevuse kiirendamine muudab südame rütmi. Teooria Süda on lihaseline elund, mille ülesandeks on pumbata organismi verd. Vere abil omastab organism hapnikku ja eluks vajalikke toitaineid. Mida aktiivsemalt inimene liigutab, seda rohkem vajab inimese organism hapnikku ja toitaineid. Seetõttu lööb ka süda aktiivse tegevuse käigus ja peale aktiivset tegevust, tihedamini, et organism kõik vajalikud ained omastaks. Inimese pulssi mõõdetakse inimese randmelt või kaelalt tuiksoonelt. Seadus Tegevuse kiirendamine muudab südametegevuse
need ninast välja Seetõttu esineb sagedasti ülemiste hingamisteede haigusi (nina, neel) Kõri Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu õhu liikumisel häälekurrud võnguvad ning tekib heli Hingamiselundid hingetoru parem kops vasak kops kopsutorud roided alveoolid vahelihas Hingetoru Torukujuline elund, mida mõõda õhk pääseb kopsudesse hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid hingetorus toimub kopsu sattuva õhu soojendamine Kopsud Kaks hingamiselundit, milles toimub gaasivahetus kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult parem kops jaguneb kolmeks ja vasak kops kaheks kopsusagaraks kopsudes hargnevad kopsutorud järjest peenemateks ja peenemateks
ka rütmiga, kulgedes veidi venitavalt, nagu regilaul. Ta sisaldab palju keha loksutamist ning kohati ka kliendi enda aktiivsust ja liikumist. Valdavalt tehakse vana-eesti massaaži ilma õlita läbi riiete, võimaldades ravivõtete toimel sügavamale pääseda ning andes kliendile tänu rõivastusele turvalisema tunde. Teraapiale lisab tuge nii massööri kui ka kliendi hingamine, sisse hingamisega tõmmatakse õhk pinges elundisse ning suukaudselt välja hingates lõdvestatakse antud elund. Vana-eesti massöör kasutab teraapias nii oma sõrmi, labakäsi, randmeid, küünarnukke, küünarvarsi, põlvi kui ka jalalabasid. Sarnaselt idamaiste teraapiatega vaatleb vana-eesti massaaž keha tervikuna ning õlavalu kaebav klient saab siiski ka jalgade ning tuharate pingest vabastamise osaliseks. See on ka põhjus, miks antud teraapiasse tulemiseks vähemalt poolteist tundi tuleks varuda. Väga suurt rõhku paneb soonetasumise teraapia esimesele ja viimasele massaažietapile –
Nahk Nahk on elund, mis katab inimese keha. Ülesasned: Kaitseb organismi väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, mitmesuguste haigustekitajate sissetungi ja liigse veekaotuse eest. Aitab säilitada kehatemperatuuri. Meeleelund, naha tunderakkudega tajume valu, sooja, külma ja puuteärritust. Sünteesitakse kehale vajalike ühendeid. Eritab jääkaineid, peamiselt vett ja soolasid. Nahakihtide jaotus:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
