saagi ei kasutatud, s.o. u. 150 aastat tagasi ja kõik vajalikud tööd tehti kirvega. Tüüpilise seto talu põhiliseks tunnuseks on hoonete, kõrge värava ja vahetaradega suletud hoov, mis tekitab nn. kindlustalu (Tobrova tsasson... 2009). Aktiivsed muuseumid · Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum - Memoriaalkompleks koosneb kuuest hoonest ja avarast õuest. Väljapanek on neist viies: elumajas, kõrvalhoones, aidas ja tallis. Elumaja on sisustatud Fr. Kreutzwaldi, tema perekonna ja ajastu esemetega. 2 TÜ Pärnu kolledz: Eesti turismigeograafia Iseseisev töö: Võru maakonna ülevaade Koostas: Meelika Männik, 2009 Kõrvalhoone ja aida kirjanduslik osa avab Kreutzwaldi loomingu raamatute, fotode ja kunstiteoste kaudu. Eriline tähelepanu on pööratud eesti rahvuseeposele "Kalevipoeg". Tutvuda saab eepose erinevate väljaannete ja tõlgetega
Ürgaeg 1. Homo sapiens- mõtlev inimene 2. 3 peamist kunstiliiki- maalid, skulptuurid ja arhitektuur. 3. Vandaalid olid inimesed, kes vallutasid Rooma vandaalitsemisega. 4. Vandalism- näiteks inimesed, kes lõhuvad võõrast vara, noorukid, näiteks pilluvad kividega aknaid sisse. 5. Ürgajal leidus koopamaale. 6. Kiviaeg sai oma nime kivist tööriistade ja muude hädavajalike kivist tehtud asjade järgi. Pronksiaeg sai nime aga tänu pronksesemete kasutuselevõtule. 7. Kuulsaimad koopamaalid avastati Prantsusmaal ja Hispaanias 20 000 aastat tagasi. 8. Koopamaalid tekitavad tunde, nagu need loomad maali peal oleksid päris, kuna võitlusstseenid jne ( näiteks härgadega) on väga reaalsed ja tundeküllased. 9. Koopamaalidel kujutati peamiselt loomi. Piisoneid, härgi jms. 10. 1) Menhirid- maasolevad kivimürakad. 2) Dolmenid- kivimürakad, millele oli peale asetatud üks suur kivi. 3) Kromlehhid- kahe ...
külalised ootavad seni kuni neid kutsutakse teetuppa sisse sammasterassil ehk machiai'l. Teetuppa sisenetakse mööda aiateed, mida nimetatakse machiai'ks. Väliselt ei ole teetuba eriliselt muljetavaldav, see on väiksem kui Jaapani väikseim maja. Ent ometi peavad teetoa ehitamisel kasutatud materjalid viitama peenele kasinusele ning üksikasjad on välja töötatud isegi suurema hoolega kui mistahes palee juures. Hea teetuba maksab rohkem kui elumaja. (Kakuz 2003;49-50) Teetuppa sisenemise järjekord lepitakse eelnevalt kokku ning külalised sisenevad teetuppa ukseava kaudu, mis on vaevalt kõrgem kui kolm jalga (0,9 meetrit). Selline protseduur oli kohustuslik kõigile, olenemata seisusest - niiviisi tahetakse esile kutsuda alandlikku meelt, sest teetuba on ennekõike rahu koda. Sõdalased peavad oma relvad jätma välja. Esmaalt kummardavad külalised takonomas oleva pildi või lillseade ees. Võõrustaja siseneb
00 pinna kohta W/(m2·K) Kuupäev Nimi Allikri Energiaarvutuse tulemuste esitamine Andmed hoone kohta Hoone kasutusotstarve Eluhoone v Uusehitus Aadress Elumaja 1, Hoone Vald, Harjumaa Oluline rekonstrueerimine Ehitusaasta 2017 Rekonstrueerimine Köetav pind 72.36 m2 Olemasolev hoone Netopind 72 m2 Energiatõhususarv 173 kWh/(m2 a) (kWh köetava pinna ruutmeetri kohta)
varabaroki esindaja Lemercier 1585-1654 – Sorbonni kuppelkirik Pariisis (esimene kuppelkirik Prantsusmaal)jätkas Louvre'i ehitamist, teinud kuulsa kellapaviljoni Mansart 1598-1666 – kõige prantsusepärasem arhitekt, katusearhitektuur oli eriti iseloomulik, väga prantsusepärane Louis le Vau 1612-1670 – pani aluse uuele lossiehituse põhiplaanile Vaux-le-Vicounte lossil, kahe eenduva külgtiivaga, uus hoonetüüp hotell(mugav, avar rikkama elukihi elumaja, pearõhk põhiplaani otstarbekusel), ehitas ka prantsuse instituudi hoone, on teinud terve rea väiksemaid losse, Perrault 1613-1688 – väljus kuskilt konkursilt võitjana, kuulsa nn Louvre'i kolonnaadi, alumine korrus äärmiselt lihtne, teist ja kolmandat korrust läbivad sambad, Hardouin-Mansart 1646-1708 – on seotud Versailles'i losse ehitamisega, oli eeskujuks paljudele Euroopa õukondadele KLASSITSISM 18.saj teine pool, 19.saj esimene kolmandik
erosiooni. Teateid maalihete kohta Pärnumaa jõgede kallastel on viimastel aastatel üsna sageli kuulda olnud. 19. detsembri 2005 varahommikul kadus osa oru veerust Pärnu lähedal Eametsa külas Sitsi maaüksusel, mis paikneb Sauga jõe vasakul kaldal Nurme silla lähedal. Sündmust kajastati laialdaselt meedias, kuna 140 meetri pikkune ja 82 meetri laiune lihe seadis selgelt ohtu oru pervel paikneva kõrvalhoone ja elumaja. Sama piirkonna kohta on olemas ehituseelse detailplaneeringu kaardimaterjalid, mille järgi saab taastada esialgse oru veeru morfoloogia, mis omakorda võimaldab rekonstrueerida maalihet ning mõista selle vallandumise põhjusi. Maalihete puhul on võimalik lähtuda lihkejärgse nõlva morfoloogiast ja tagantjärele mõõdetud pinnaseomadustest, samuti põhjavee tasemest. Sauga lihke piirkonnas tõusis pärast
Päikesepatereide kasutamise võimalused Eesti tingimustes Sissejuhatus: teema aktuaalsus Tänapäeval tähtsamateks energia allikateks maailmas on põlevmaared nagu nafta, kivisüsi, maagaas jne. Eesti ei ole erandiks ning kõige kasutatavamad kütused on imporditud süsivesikud ning Eestis kaevatud põlevkivi. Selline olukord rahuldas kõike kuni põlevmaarde leiukohad ei hakanud ammenduma ning hinnad kütuseks ja energiaks ei hakanud tõusma. Sellel põhjusel tähelepanu oli pöördud taastuvate energia allikate poole, need on: tuule-, päikese-, geotermaalne, bio- ja hürdoeneergia. Eelised taastuva energia kasutamisest on kahjuliku gaasiheidise vähenemine, nende piiramatus ja sõltumatus impordist. Kahjuks, mitte kõik nimetatud energia allikate kasutamine on võimalik kuna Eestis puuduvad tuntavad looded, geotermaalsed allikad ning Eesti territoorium on lame ja seega hüdroelektrojaamade ehitamine on ka pole väga efektiivne. Ülejäänudest varia...
mõlemas liinis pärimise ning vabalt võõrandamise õiguse. Hoonete ehitus EAA, f. 915, n.1, s. 1056, l. 8 Lahmuse mõisa häärberi kirjeldus 1723. aastast 1733. aastal soovis Otto Johann von Bock (17031774?) Lahmuse pandiomanikult Heinrich Julius Heyneckenilt tagasi võtta ja lasi hinnata mõisas viimasel aastakümnel tehtud melioratsioonitööd. 1723. aasta immissiooniprotokollis kirjeldatakse mõisa elumaja kui heas korras õlgkatusega hoonet korstna, ühe toa ja kahe kambriga ning vastastoa (Gegenstube) ja kambriga, millel puudusid põrand ja aknad (mitteköetavad ruumid). H. J. Heynecken ei olnud hakanud ülalkirjeldatud vana elumaja remontima, vaid ehitanud ilma loata uue ja vanast mõisahoonest teinud loomalauda. Praegune mõisasüda on ehitatud Krüdeneride ajal. Mõis läks nende valdusse, kui Christine Gertrude von Bock
Newtoni ema teisest abielust sündis kolm last, nendelt aga omakorda kokku kaheksa. Nende kaheksa vahel läks peale Newtoni surma jagamisele kogu tema vara-kokku üle 32000 naela. Esimese koolihariduse sai Newton läheduses asuvatest algkoolidest. Õige varakult avaldusid siin Newtoni kalduvused ja võimed iseseisvaks tegutsemiseks. On teada, et 9- aastaselt tegi ta päikesekella, kraapides sulenoaga tasasele kivile vastavad märgid. Seejärel kinnitas ta selle Woolsthrope´i elumaja lõunapoolsele seinale. Umbes 50 aastat hiljem võeti kell sealt alla ja müüriti, kui kallis mälestusese lähedalasuva Colsterworthi kiriku seina. Seda kella kasutasid paljud mõisa elanikud täpsemaks aja määramiseks. Kui Newton oli 12-aastane, viidi ta Granthami keskkooli oma haridusteed jätkama. Elama asus Newton apteeker Clarke´i perekonda ja ei lahkunud sealt kogu keskkoolis käimise ajal. Keskkoolis oli Newton kuulus rohkem oma tempude, kui õppeedukuse poolest. Kui aus
varastaks. Lõpuks jõuti kuninga linna ja mees läks kuninga juurde et ta võib ta tütre üles otsida aga kui ta ei peaks eluga pääsema siis kuningas läkitaks pool palka tema vanematele ja teise poole jagaks linnarahvale.. Kuningas nõustus. Piniseja ütles et ta kolm vähi endale püüaks ja need täitavad talle teed. Kõik vähid lasti vette nii et rahvas ei näinud ja lõi kolm korda kannaga vastu maad ja hüppas vette sealt leidis ta koopa mööda seda minnes tuli talle vastu suur elumaja. Värava ees oli kaks karu ja seal see kuningatütar. Mees moonutas märsi mesipuuks et karude vahelt sisse ronida ja see õnnestus , siis seal oli kuldvõti mida ta kinni keeras ja võtme enda tasku pani. Ja jõudis kuningatütre juurde. Nad tulid koos kaldale, kuningas maksis kolm korda rohkem kui lubatud aga putukas rääkis mehele et too ei tohi sinna kauaks jääda kuna ta on veel noor ja terve elu ees. Märsi võttis ta kaasa. Läksid teele.
OÜ MERILIN DESIGNS ÄRIPLAAN SISUKORD 1.0 TEGEVJUHI KOKKUVÕTE 1.1 ÄRIPLAANI EESMÄRK 1.2 ETTEVÕTTE MISSIOON, VISIOON 1.3 EDU VÕTMEFAKTORID 1.4 FINANTSVAJADUSE JA -OLUKORRA KIRJELDUS 2.0 ÜLEVAADE ETTEVÕTTEST 2.1 OMANIKUD JA JUHID 2.2 ETTEVÕTTE AJALUGU JA ÜLEVAADE TEGEVUSKOMPLEKSIST 2.3 ÜLEVAADE INVESTEERINGUTEST JA FINANTSEERIMISALLIKATEST 3.0 TOOTED JA TEENUSED 3.1 TOODETE JA TEENUSTE KIRJELDUS 3.2 KOOSTÖÖPARTNERID JA -TARNIJAD 3.3 TULEVIKU TOOTED JA TEENUSED 4.0 TURUANALÜÜS 4.1 TURUSEGMENDID 4.2 SIHTTURU (SEGMENDI) STRATEEGIA 4.2.1 Sihtturu vajadused, ostuotsuse mõjutajad 4.2.2 Sihtturu kasvutempo 4.3 PEAMISED KONKURENDID 4.4 OHUD, RISKID, VÕIMALUSED 5.0 MÜÜGI- JA TURUNDUSPLAAN 5.1 ETTEVÕTTE KONKURENTSIEELISED 5.2 TURUNDUSSTRATEEGIA 5.2.1 Ettevõtte toodete ja teenuste positsioneerimine 5.2.2 Hinnastrateegia 5.2.3 Promotsioonistrateegia 5.3 MÜÜGISTRATEEGIA 5.3.1 Müügiprognoos 5.3.2 Müügiorganisatsioon 6.0 TEOSTUSE PLAAN 6.1 PEAMIS...
Määrati ta Tallinna linnapeaks, 1937. a. maist ülemlinnapeaks. Jaan Soots arreteeriti NKVD poolt 1940. a. Septembris ja ta suri 6. veebruaril 1942 uurimisalusena Solikamski vanglas. Kindral jaan Sootsi sünnikohta tähistav mälestuskivi avati Viljandimaa muinsuskaitsepäevade raames 21. aprillil 1990. Kivil on tekst: ,, Siin Küti talus sündis 12. III 1880 E.V. Kindralmajor Jaan Soots, Tartu rahu allakirjutaja 2. II 1920. tänapäeval on Küti talu maadel ainukt laokile jäänud ruumikas elumaja, kõrvalhoonete varemed ja vohav võsa. Lk 366 kell 11.30 Kristjan Luts ,, Eesti sõjaajaloo teejuht" Vabadusõja mälestusmärk Taageperas Vabadusõja mälestusmärgi valimistas Tõrva kiviraidur Richard Tooming oma kavandi järgi. Sammas avati 2. septembril 1934 ja lõhuti oktoobris 1940. aastaid hiljem toodi kiviraidur Elmar Kingi juurde tahukas langenute nimedega. 1980. aastate lõpus võttis Kingi kohalikega ühendust ja
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Turismikorraldus 2 LOODUSKATASTROOFID Referaat Liina Orav Juhendaja: Hilda Leppik Olustvere 2011 2 Sisukord Sisukord................................................................................................................................3 Looduskatastroofid............................................................................................................... 4 Orkaanid............................................................................................................................... 4 Maavärinad........................................................................................................................... 5 Tsunaamid..........................................................................................................................
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson sündis 26.juulil 1841.aastal Tartus, ning suri 19.märtsil 1882.aastal Kurgjal. C.R. Jakobson viidi viieaastaselt perekonnaga koos Tormasse. Tal oli 5 õde- venda. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9-aastasena hakkas C.R. Jakobson kihelkonnakoolis õppima ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Noorena ta hakkas huvi tundma loodusest ja mõnikord puu all lebades hakkas ta katsetama saksakeelsete värsside kirjutamist. Adam Jakobson pani oma poja Valgas asuvasse köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite seminari, mis töötas saksa õppekeelega. Seminarikursus kestis kolm aastat. Peale seminari läks ta Torma kihelkonnakooli kihelkonnakoolmeistri...
Sellisel juhul NPV = 0). Vana hotell, mis asus linna arenguplaani kohaselt väga soodsas kohas põles hiljuti maha. Linnavalitsus leiab, et sellele krundile oleks kasulik ehitada kas büroo hoone või elumaja. Mõlema projekti eluiga ennustatakse 30 aastat. Investori nõutav tulumäär on 12%. Andmed projektide kohta on järgmised: Tuhat krooni Büroo- Elumaja hoone Renoveerimise kulud 34000 49000 Renoveeritud hoone jääkväärtus 12000 19000 Aastased tulud 21200 25120 Aastased kulud 5910 8800 64
Sellisel juhul NPV = 0). Vana hotell, mis asus linna arenguplaani kohaselt väga soodsas kohas põles hiljuti maha. Linnavalitsus leiab, et sellele krundile oleks kasulik ehitada kas büroo hoone või elumaja. Mõlema projekti eluiga ennustatakse 30 aastat. Investori nõutav tulumäär on 12%. Andmed projektide kohta on järgmised: Tuhat krooni Büroo- Elumaja hoone Renoveerimise kulud 34000 49000 Renoveeritud hoone jääkväärtus 12000 19000 Aastased tulud 21200 25120 Aastased kulud 5910 8800 64
Sellisel juhul NPV = 0). Vana hotell, mis asus linna arenguplaani kohaselt väga soodsas kohas põles hiljuti maha. Linnavalitsus leiab, et sellele krundile oleks kasulik ehitada kas büroo hoone või elumaja. Mõlema projekti eluiga ennustatakse 30 aastat. Investori nõutav tulumäär on 12%. Andmed projektide kohta on järgmised: Tuhat krooni Büroo- Elumaja hoone Renoveerimise kulud 34000 49000 Renoveeritud hoone jääkväärtus 12000 19000 Aastased tulud 21200 25120 Aastased kulud 5910 8800 64
Rooma hiigelriigile olid majanduslikult ja sõjaliselt äärmiselt tähtsad korralikud teed ja sillad. Need rajatigi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Kilomeetrite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed, nn. akveduktid. Eriti võimsa mulje jätavad nad jõgede ja orgude ületamise kohal. Kuni 50 meetrini ulatub ühe veejuhtme kõrgus Lõuna-Prantsusmaal. See on nn. Pont du Gard (Gard'i jõe sild). Aatriumiga elumaja Aatrium "Traagilise Palee varemed põhiplaan Poeedi" majas Palatinuse künkal Pompejis Roomas Elamud, villad, lossid Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale rahvale. Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein
· Tollivabalt Rootsi ja Vene sõjaväele Baltikumis. c. Viinapõletamine (al. 18 saj): · 1/3 teraviljast, kuna oli 2x sellest kallim. · Peamisel vene turule. · Õigus ainult mõisnikel. d. Talumajapidamisi 17.-18. saj. 40 tuhat: · Põlluharimine peamiselt teravili, ka lina, hernes ja naeris. · Karjakasvatus lambad, kitsed, sead, lihaloomana ka lehmad. · Veo- ja künniloomaks härjad. · Rehielamu eesti talurahva korstnata ja aknata elumaja, mis koosneb köetavast rehetoast ja rehealusest, kus toimus rehepeks. · Vakuraamatud sinna pandi kirja talupoegade koormised, mis sõltusid talu ja pere suurusest. · Adramaarevisjonid nende käigus (7-8 a järel) pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. Seda vajasid mõisnikud, kes maksid riigile talurahva tööjõu kasutamise eest maksu adramaade(?) 2. Talurahva õiguslik olukord a. Rootsi ajal: Rootsi aja algul Rootsi aja lõpul
Elati mitte uhkes mõisas, vaid mõisa ,,alttoa" lihtsas korteris. Mõis ise aga oli kaunistatud uhkete kunstitöödega, mis avaldas Vildele muljet. Mõisa kõrval oli uhke mõisapark, kus lapsed käisid marjul ja mängimas. Oma seiklusi mõisa juures teiste poistega, kajastab kirjanik jutustuses ,,Minu esimesed ,,triibulised". (Eduard Vilde sõnas ja pildis. 1966) Kõige toreda kõrval, meenub Vildele ka depressiivsem lugu ühel hommikul seisis hulk soldateid trumme põristades nende elumaja ees. Mindi talupoegi peksma. Sellest sündmusest, jäi Eduardile püssimeeste ees aastateks veider jääkülm hirm südamesse. Sellel sündmusel oli sügav mõju tulevase Mahtra sõja, Albu veresauna ja teiste peksustseenide emotsionaalsete kirjelduste loomisele. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) Aida-Eedi (see oli kirjaniku ,,hüüdnimi") oli viieaastane, kui ema hakkas talle ketramise ja kudumise ajal lugemist õpetama. 8-aastaselt pani ema ta metsaülema abikaasa juurde saksa
vasakpoolsel serval tagajäsemed. 4. Saksamaal uuendatud rahatähtedel olevad turvaelementide uuendused ja erinevused eri rahatähtedel. 25 EEK 2002 a. Põhivärv jäi samaks, täiustati pangatähtede turvalisust ja muudeti ka veidi kujundust. Portree on graveeritud käsitsi ja nihutatud vasakule. Tagakülje taluvaade on uuesti joonistatud ja muudetud detaile. Roigasaed ulatub rehetare nurgani, et elumaja paremini näha oleks. Lauda küljes on horisontaalasendis redel, rehetarest pare mal on puud suuremad. Paremal puhtal äärel on kolme lõvi kujutisega vesimärgi asemel Tammsaare portree kujutisega vesimärk. Hele turvaniit asendati tumeda turvaniidiga, millel on läbipaistev korduv tekst ,,25EEK EESTI PANK". Lisaks on vasakul serval hologrammriba, sellest vasemal korduv mikrotrükis tekst ,,EESTI PANK". Portree all on korduv tekst ,,ANTON HANSEN TAMMSAARE"
A. Laikmaa looming ning pedagoogi-, organiseerimis- ja kunstiarvustustöö määrasid oluliselt 20. sajandi alguse eesti kunsti ja kunstielu ilmet. A. Laikmaa suri 19. novembril 1942. a. ning on maetud Kadarpikule (hauasammas 1956, J. Raudsepp), tema kodus on majamuuseum (asutatud 1955). Kunstnik Ants Laikmaa (Hans Laipman) sünnikoduks oli Vigala valla Araste küla Paiba talu, Poti- Silla maanteelt 5 km ida suunas. 1860. a. ehitatud elumaja on säilinud, majapidamishooned enamasti hävinud. Kasutatakse aita, mille ühe ukse kohale on kunstniku poolt sisse lõigatud peremärk: vikat, reha, kaks pinta ja tähed H. L. (Laipmanni isa initsiaalid). Tuhmunud osas on arvatavasti kolmnurkne sirkel ja viljavihk. Elamu seinal on tammest mälestustahvel:"Kunstnik Ants Laikmaa sündis selles majas 5. mail 1866. a." Ants Laikmaa oli perekonnas 13. laps. Esimese õpetuse sai ta Velise vallakoolis, hiljem õppis Vigalas, Haapsalus ja Lihulas
Giid saab palka matka eest ning sekretäril on tunnihind, päevas 4h, 1h=3 eurot (laupäev ja pühapäev on vabad). Kuna ma ise olen giid, siis sekretäri jaoks kuulutan välja konkurssi ning kõige sobivam osutub valituks. Tööle kandideerival sekreäril peab olema kas juba mitmeaastane töökogemus või vajalikud paberid sellel ala töötamiseks. 7. VALDUSED; RESSURSID Kinnisvara on omal olemas ning vajaminev kontoriruum asub elumajas. Olemasolevate valduste hulk on suur: elumaja, saun, välikook, rattakuur, küün, kelder ning põllumaa ümberringi. Vaja läheb elumajas asuvat kontoriruumi ning rattakuuri tõukerataste hoiustamiseks. 8. MASINAD, SEADMED JA MUUD VARAD Enda varadest kaasan kontoriruumi ja rattakuuri, samuti sülearvuti, lauatelefoni ning printeri, nende rahaline väärtus oleks umbes 2000. Ettevõtte alustamiseks ning jätkamiseks on vaja soetada tõukerattad, helkurvestid ja kiivrid.Samuti paberit ja pastakaid. Kavatsen need vahendid
Kuues sõrm Autor: Helga Nõu Peategelased: Karina, Pärt ja Marius See raamat räägib sellest, kuidas üks 16-aastane tüdruk, Karina, sõidab Tartusse operatsioonile, kus ta on doonoriks oma vennale, Anarile. Anaril avastati aasta tagasi raske haigus ning vajab nüüd uut neeru. Kõige paremini sobis selleks doonoriks tema, Karina. Olles Tartu bussis, mõtleb ta terve tee, et kuidas ta lasi oma vanematel end ära rääkida ning doonoriks olemiseks kirjaliku nõusoleku andis. Karina loodab jubedalt, et enne haiglasse jõudmist võiks juhtuda mingi ime et ta ei peaks operatsioonile minema, sest ta kardab. Temaga samas bussis sõidab Tartusse ka Pärt. Pärt istub Karina taga ning tõmbab ninaga õhku, et tunda Karina lõhna. Tartu juba paistab, kuid midagi pole veel juhtunud. Buss jõuab bussijaama, inimesed hakkavad maha liikuma, Karina jääb meelega kõige viimaseks. Kuid bussipealt maha minnes ta komistab ja kukkub asfaltile. Ta ajab end püsti ja ...
mees. Teda huvitab sügavalt astroloogia. Kuid igal hommikul painab teda üles mõte, kes ta on. Tema arvates on ta korraga intellektuaal (ta on vaimsete huvidega – huvitub teosoofiast ja astroloogiast ning loeb hea meelega raamatuid) ja hooramees (igal ööl on tal uus naine, vahel ka lausa prostituut, voodis ning raamatu alguses oli tal 235. naine). Naistega leevendab ta ajutiselt oma üksindust. töötas Mustamäel oma kõrtsis, mis oli elumaja esimesel korrusel / psühhoanalüütiline enda suhtes/ kirjutas raamatut “Mees ja naine”, sest tal polnud kellegagi rääkida, aga tahtis/ huvitav mees, kuna tundis elu/ telepaatilised tundmused ja prohvetlikud unenäod/ Seevaldis (psühhoneoroloogiahaiglas) sanitar/ kartis alla käija ja jääda vanaks ja nõrgaks/ helekollased läbipaistvad silmad/ õhtupooliti elu sisse/ ei sallinud näitlejaid ja lavastajaid/ otsib läbi seksi ühendust kosmosega/ kadestas krokodilli ja kilpkonna
Etruskid olid head põlluharijad. Näide: „Kapitooliumi emahunt“. 19. Milliseid materjale roomlased ehitamiseks kasutasid? Millised uued konstruktsioonid ruumide katmiseks kasutusele võeti? Roomlased kasutasid ehitamiseks telliseid, lubimörti ja betooni. Võeti kasutusele kaared, võlvid, kuplid. 20. Millised olid roomlaste elumajad? Milleks ehitati foorumeid, basiilikaid, akvedukte, amfiteatreid, terme, milline oli triumfikaarte otstarve? Klassikaline roomlaste elumaja keskpunktiks oli aatrium, kust pääses valgus tuppa ja alla basseini kogunes vihmavesi. Majal oli siseõu, toad koondusid aatriumi ümber. Foorumid – rahva kogunemisväljakud, linna süda. Basiilikad – äri,-kohtu –ja usuhooned. Akveduktid – ehitati allikavee juhtimiseks linna mägedest. Amfiteatrid – ehitati etenduste andmiseks(tragöödia, konmöödia), gladiaatorite võitlus. Termid – Tänapäeva mõistes sanatoorium, asusid saunad, basseinid, arstid ja massaaži tehti.
Sur- Seine. Viis täiuseni Prantsusmaale iseloomuliku katusearhitektuuri, tema nimest tuleb mansartkorrus- kõrgem katusealune; kõrged katused, iga maja osa eraldi katuse all, liigendatud tornide, katusekambrite, korstnatega. Teinud ka juurdeehituse Blois'i lossile. · Louis Le Vau(1612-1670)- Tema pani aluse prantslaste loodud hoonetüübile hotel(kasvas välja tänapäeva mõistes hotell, algselt oli jõuka perekonna mugav ja avar elumaja, kus peamine rõhk oli sisemisel mugavusel). Perioodi lõpuks kasvas välja hotell(18. sajandiks)- rikkate peatuspaik. Tema võttis kasutusel uue prantsuse lossi põhiplaani(vana oli siseõue ümber neli tiiba, uus oli üks peaehitus kahe eenduva külgtiivaga, Vaux- le Viconte loss). Tema tähtsaim ehitus on Prantsuse Instituudi hoone Pariisis- peaehitis kuppelkirik ja kaks kõverat tiiba.
üksteisest sammaste arvu ja paigutuse poolest. Sambad on kreeka arhitektuuri põhivormiks. Sammaste ja talastiku erinevuse järgi jaotatakse kreeka arhitektuur dooria, joonia ja korintose stiiliks. Sammaste ja alaehituse paigutusel on kasutatud ehitustehnilist võtet, mida nimetatakse kurvatuuriks (ehitusvõte, kus alaehitus kaardub kergelt keskpaiga poole ja sambad on püstitatud väga väikese kaldega kesktelje suunas). Kreeka elumaja, mis senini oli olnud suhteliselt tagasihoidlik, siseõuega, tänavast ärapööratud ehitis, elas läbi kõige suuremad muutused – endiste lihtsate hoonete asemele hakkasid kerkima kahekorruselised sammasõuedega (peristüülõuedega) majad. Ehitati ka teatreid, kõikvõimalikke spordirajatisi (staadion, gümnaasium, palestra) ja rahvakoosolekuhooneid. Joonis 5. Teater Segestas 6 VANA-ROOMA Laialt olid levinud ümar- templid
ta tuleb taas appi. (Molotchkov, 2012) 2. 2 Suur Tõll 30 aastat hiljem Rein Raamatu ja Jüri Arraku koostöös valminud filmi ,,Suur Tõll" (1980) põhjal ilmus paar aastat hiljem (1982) raamat ,,Suur Tõll", mis tänavu (2014) taasilmus. Oktoobris, Jüri Arraku 78. sünnipäeval ilmus Andrus Kivirähkil raamat ,,Suur Tõll", mille illustraator on Jüri Arrak. Näeme rahvuskangelast Tõllu nii argiste toimetuste juures kui Vanapaganat taga ajamas, nii uut elumaja ehitamas kui vaenlasi puruks pigistamas. (Suur Tõll, 2014) Värskelt ilmunud raamatus on kirkate värvidega pildid ning iidse muistendi tekst saanud Kivirähkilt lisandväärtuse. Jüri Arrak TV3 uudistesaates: ,,Eks igal rahval on omad muistendid. Suurriikidel on sellised muistendid, et vallutavad. Lähevad ja vallutavad ja meile kõik ja mida suurem seda rohkem tahab endale veel. Ja väike peab kaitsma ennast ja
nagu kodud. Etruskid olid head põlluharijad. Näide: ,,Kapitooliumi emahunt". Milliseid materjale roomlased ehitamiseks kasutasid? Millised uued konstruktsioonid ruumide katmiseks kasutusele võeti? Roomlased kasutasid ehitamiseks telliseid, lubimörti ja betooni. Võeti kasutusele kaared, võlvid, kuplid. Millised olid roomlaste elumajad? Milleks ehitati foorumeid, basiilikaid, akvedukte, amfiteatreid, terme, milline oli triumfikaarte otstarve? Klassikaline roomlaste elumaja keskpunktiks oli aatrium, kust pääses valgus tuppa ja alla basseini kogunes vihmavesi. Majal oli siseõu, toad koondusid aatriumi ümber. Foorumid rahva kogunemisväljakud, linna süda. Basiilikad äri,-kohtu ja usuhooned. Akveduktid ehitati allikavee juhtimiseks linna mägedest. Amfiteatrid ehitati etenduste andmiseks(tragöödia, konmöödia), gladiaatorite võitlus. Termid Tänapäeva mõistes sanatoorium, asusid saunad, basseinid, arstid ja massaazi tehti.
Järeldus:C saab nõuda D-lt poolt tomatite müügihinnast AÕS § 71 lg 2alusel. Sigala elamukvartalis Talunik B peab asula lähedal sigalat. Naaberkinnisasjad võõrandatakse ning ehitatakse täis mitmekordseid elumaju. Kahe aasta pärast on talu keset elamukvartalit. Elanikud kaebavad pidevalt iseloomuliku lõhna pärast, mis pärineb sigade pidamisest. a) Elumaja omanik E nõuab sigade pidamise lõpetamist. Kas edukalt? b) B likvideerib sigala ning alustab vanarauaäri. Varsti asetseb elumajade keskel laoplats autovrakkidega. Ka antud juhul tunnevad üürnikud ennast kahjustatuna. Kas majaomanik E saab nõuda sellest tegevusest hoidumist? (a)Hüpotees: Kas elumaja omanik E saab nõuda sigala pidamise lõpetamist AÕS § 89 lg 1 alusel. EELDUSED: 1. Kas nõude esitaja ehk E on kinnisasja omanik
Isegi hobune toodi kirikusse, kus ta protsessiooni ajal kantsli all ootas. Pärast matust jäi hobune kirikule Stenbocki maja Stenbocki maja asub Rahukohtu 3. Selles majas asuvad 2000.a-st Riigikantselei ning vabariigivalitsus. Ehitatud Vene riigi tellimusel kohtu- ja vanglahoonena Tellija ei suutnud arveid tasuda, hoone läks ehitajale Rootsi suguvõsast Hiiumaalt pärit brigaadikindral krahv Jakob Pontus Stenbockile, ehitas sellest oma perele elumaja projekteeris Johann Caspahr Mohr 1784.a. Hoone valmis arvatavasti aastal 1792.a, mil Stenbock pantis oma Hiiumaal asuva Putkaste mõisa 60 aastaks parun Ungern Sternbergile. 100 aastat peale Stenbocki surma (ehk aastal 1891) hakati maja esimest korda kasutama kohtuhoonena Eestimaa Kubermanguvalitsus poolt. EV I ajal asus seal rahukohus, millest tuleneb ka tänava nimetus. ENSV ajal kasutati seda maja väga erinevatel eesmärkidel. Maja on
ja kaubanduskeskusega. Kuus võistlusareeni jäi väljapoole olümpialinna. Kuigi olümpiarajatiste maksumus näis üüratu, oli see siiski suhteliselt odav, sest Hinnal oli kasutada massiliselt odavat tööjõudu. Ehitustöölised, tüüpiliselt vaesematest piirkondadest sisserännanud, elasid ehitusplatside kõrval ajutistes barakkides, töötasid seitse päeva nädalas ja teenisid keskmiselt 4,7 dollarit päevas. Olümpiaobjektide grandioossust tumestas asjaolu, et jalgu jäänud 300 000 elumaja lükati lihtsalt maha. 1,5 miljonit inimest oli seetõttu sunnitud kodudest lahkuma. Kes protestisa julges, pandi vangi. Pekingi linnavõim andis korralduse, et olümpia ajal tohivad linna 3,3 miljonist autost sõita ühel päeval paarisnumbriga, teisel paaritu numbriga autod. Lisaks pandi 40 tehast ja vabrikut Pekingis ja selle lähistel olümpia ajaks kinni. Hiinlased ei jätnud midagi saatuse hooleks. Olümia ajaks töötati välja programm, mis
Rooma impeeriumi arhitektuur (I-II pKr) Sissejuhatus Kuigi Rooma oli sõjaliselt väga edukas suurriik jätkus ka impeeriumi ajal Kreeka kunstnikelt eeskuju võtmine. Tihti loobuti kohalike kunstnike teenetest ja "imporditi" meistrid otse nende kodumaalt. Kõigel sellel oli aga ka positiivne väärtus Rooma rikkad kollektsionäärid ostsid kokku kreeklaste töid ning nende koopiaid ja vaid tänu sellele saame aimu paljude tähtsamate Kreeka kunstiteoste iseloomust- originaalid on hävinud sõdades. Rooma ehitised on imposantsed ning nendes peitubki selle suurriigi hiilgus. Inimene tunneb ennast arhitektuurisaavutuste tohutute mõõtmete juures sipelgana. Referaat annab kokkuvõtva ülevaate rooma impeeriumiaegsest arhitektuuri põhivaldkondadest. Augustuse ajastu Augustus valitses 30 a. e. m. a kuni 14 a. m. a. j. Jätkus vabariigiaastail alanud kunstiareng. Ajalooline m...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Ülase 8 haljastusprojekt Projekt õppeaines Haljastus ja linnamatsandus Juhendaja Eino-Endel Laas Tartu 2015 1 Asukoht ja ehituslikud näitajad Haljastatav kinnistu asub aadressil Ülase 8 Tartu. Kinnistu suurus on 2400m². Lisas 6 on toodud piirkonna tänavate ja kinnistute skeem. Maja kaugus krundi piirist on 5 m, maja alune pind on 185,2 m², sellest eluruumid 127,6 m². Majaga kokku on ehitatud garaaz ja kuur. Maja on ehitatud lintvundamendile, mille kõrgus maapinnast on 40cm, hoone kõrgus maapinnast katuseviiluni on 8 m. Garaazi alune pind on 39,6 m². ja kuuri alune pind on 18 m². Garaaz mahutab kahte sõiduautot, samuti mahub kaks sõiduautot kõrvuti park...
on kõikjal linnas- Õuekohtu hoone Laial tänava, Ülikooli hoone Jaani kiriku vastas, Maarja kirik, Jaani kirik (taastati 1740 aastaks). All- linna varemete taustal kõrgus varemetes Toomemägi, millel seisid Toomkiriku, linnuse ja kunagiste linnahärrade majade jäänukid. Linnamüüre enam ei taastatud,1763 astal alustati bastioni rajamist, aga lõpetati varsti. Peale kindlustööde lõppu jääb Tartu avatud linnaks. Aastaks 1774 oli linnas kokku 570 elumaja, millest 2/3 asus eeslinnades, paljud (u.300) neist, jällegi puumajad õlgkatusega, mis hävisid järjekordsetes suurtulekahjudes 1775 aastal. Selles tulekahjus hävis enamik kesklinnast, mis oli alles suudetud üles ehitada, vastvalminud puusild üle Emajõe (Pullerits, 2005). 10 Peale suurtulekahju hakati taas linna taastama , senise keskaegse tänavavõrgu asemele rajati
· majad olid lihtsad, algselt muldpõrandaga ja korstnata, mistõttu olid ruumid tahmased · mööbel lihtne, põhiliselt tarbeesemed: voodi, laud, paar tooli, sööginõud · toad väikesed ja külmad, puuduvad kaunistused, kõik elavad koos Mõisad · Keskaeg o puitmõisad pole säilinud o tagasihoidlik laagrikoht või varjupaik, kus ajutiselt peatuti (mõisamajapidamisega tegeles kubjas) o elumaja (häärber), tall ja rehi · 17. sajand o puitmõisad, II poolest üksikud kivist hooned o vanabalti hoone ühekorruseline hoone, mille keskel mantelkorsten, ümber nurkades paiknes neli tuba o kaks tuba mõlemal pool eeskoda, mõlema toa kõrval veel üks või kaks kitsast kambrit o talvel kütmisega raskusi o ahjud olid müüritud enamasti värvilistest kahhelikividest
Linn asus mõlemal pool Eufrati jõge ning see oli jaotatud erinevateks piirkondadeks. Kesklinnas asus tsitadell, mida kaitses müüriga ümbritsetud kesklinn. Nippuri peatänavad olid sillutatud potikildudega. Linnakeskusest kaugemal asus kaitsemüüriga ümbritsetud linnaosa, mille tänavad ja arheoloogilised leiud lubavad oletada, et seal asusid mitmed majandushooned, kaasaarvatud standardne siseõuega elumaja nind suured hooned, mis võisid olla palvelateks. Äärelinnas asusid ka savitöökojad ja põletusahjus nind tulekivi kaevanduspiirkonnad. Nippurist oli ka pärist sumerite välja mõeldud linna joogiveega varustamise süsteem ja ehitatud reoveekanalid (vanim u a 3000 eKr) Eridu, oli vanaaja linn Sumeris, kuid nüüdseks juba Abu Šahrein Iraagis. Eridu asus algselt mere ääres, kuid meri oli hiljem taganenud. Eridu oli sumeri pärimuse järgi vanim veeuputseelne linn. 3.-2
majad olid lihtsad, algselt muldpõrandaga ja korstnata, mistõttu olid ruumid tahmased mööbel lihtne, põhiliselt tarbeesemed: voodi, laud, paar tooli, sööginõud toad väikesed ja külmad, puuduvad kaunistused, kõik elavad koos Mõisad Keskaeg o puitmõisad – pole säilinud o tagasihoidlik laagrikoht või varjupaik, kus ajutiselt peatuti (mõisamajapidamisega tegeles kubjas) o elumaja (häärber), tall ja rehi 17. sajand o puitmõisad, II poolest üksikud kivist hooned o vanabalti hoone ühekorruseline hoone, mille keskel mantelkorsten, ümber nurkades paiknes neli tuba o kaks tuba mõlemal pool eeskoda, mõlema toa kõrval veel üks või kaks kitsast kambrit o talvel kütmisega raskusi o ahjud olid müüritud enamasti värvilistest kahhelikividest
laip või tuhk maetakse. Seda austatakse kui surnu uut asupaika, sellesse kohta kanduvad üle ka laibas kätkevad jõud, mispärast see koht võib olla kardetav või ka jõuduandev. Seda kohta ei tohi rikkuda ega reostada, see on püha paik. Selleks paigaks on olnud harilikult, kas omaette seisev metsatükk, hiis, kuskil mäekünkal, kus liivas ja kruusas laibad kõige paremini säilivad, või kivivared, kangrud. Arheoloogilised leiud näitavad, et vahel maeti ka elumaja alla. Laiba väga tihe side oma matusepaigaga ilmneb juba sellestki, et keeleliselt surnu ja haua nimetused on alatasa segunenud: kalm- kalmuline, kääp-kääbas, tooni-toonela, manalane manala, hiis (surnu) hiiela. Vari Elujõud peitub ka varjus: võidab see või saab jõudu juurde, kes vastase oma varju alla saab. Seepärast tuleb hoiduda kuu või päikese poole vastasega heideldes. Varjates teist oma varjuga saadakse ta oma hingejõu
ehitisi( Alatskivi loss, Glehni loss Nõmmel, Vana-Jõesuu loss). Renessanss Euroopas ja Eestis Renessanss ehk taassünd on oma nimetuse saanud sellest, et Itaalias hakati matkima antiik kunsti ja sellepärast nimetataksegi 15-16. Saj. kunsti taassünniks. · Vararenessans(15.saj)- keskuseks Firenze. Suurimaks kunstitellijaks oli seal Medicete perekond. Siis hakkasid inimesed panema suuremat rõhku elumaja mugavusele ja ilule. Tavaliste kokkusurutud elamute asemel ehitati nüüd palazzod ehk paleed, mis olid kolmenurksed ja horisontaalsusega ja kaunistati rustika. Selle stiili musternäidis on Palazzo Pitti Firenzes. Välditi kõike gootipärast. Ning võeti kasutusele pilastrid, frontoonid. Esmakordseslt tõusis maalikunst kõrgemale teistest kunstiliikidest. Kunstnikke teatakse ka nimepidi. Kuulsamaks peetakse Masaccio't .
elushoidmiseks toetanud end juurtele, seistes seal kui vaatamisväärsus - kindlalt ja kõikumatult. Eriti huvitav peaks see koht olema lastele. Punkt on informatiivne ja ei jaga mingeid teadmisi, kuid see koht on huvitav vaadata isegi täiskasvanule. 9 Joonis 3. Hundikuristik (allikas: VVVS kodulehekülg) 13. Vapramäe talutares asus viiskümmend aastat tagasi Sohi metsavahikoht, mida tema maa ja elumaja väikeste mõõtmete tõttu ka Sohisaunaks kutsuti. Nüüdseks kutsutakse kohta Vapramäe perekohaks. Jõe kaldal näeb matkaja kooguga kaevu. Jällegi ajalooline pool, rada kulgeb põhimõtteliselt talu hoovist läbi, kuigi majast siiski piisavalt kaugelt. 14. Hiinlaste haua tekkimislugu on rahvasuus mitmeti levinud, kuid tegelikult maeti Vapramäe jalamile kaks hiina rahvusest punaarmeelast, kes ründasid Eesti Vabadusvõitlejate soomusrongi Voika raudteesilla juures ja langesid 16
Peremehe habe on aastatega halliks läinud, ta ise kühmu vajunud aga ta sõnad on ikka sama muutumatud nagu aastaaegade vaheldumine.Kahjuks unustavad need, kellele need sõnad mõeldud silmapilkselt ära. Kellegile pole tema õpetustega asja. Töötas talu mõisa käest vabaks, ostis vabaks, võitles talu eest kümne küünega. Leiab, et hobune on asi, mida peab hoidma rohkem kui inimest, sest ta ei saa kaevata. On ehitanud kõik hooned (aida, lauda, keldri, vankrikuuri, kemmergu), va elumaja, mis on isa ehitatud. Ta pole ei piiblitundmises ega rehkenduses tugev.Ta ei käinud ühegi seltsi juhatuses lorutamas. Taavet Aniluik-Mats Aniluige noorim poeg, sihvakas, parasjagu kondikas, pikatoimeline, kuid mitte just rõõmsa loomuga. Ta on lapsest saati armastanud pliiditule ees peesitada ja vaadata, kuidas märg kuusehalg tükk aega kuuma käes vett välja ajab.Ta on söönud talutoitu ja joonud hapupiima. Ta on nagu pehkinud haavahalg, vibalik nooruk. Sai pärats Matsi surma
muuseumi nimi Eesti Kunstimuuseumiks. 5. Tartu Kunstimuuseum Tartu Kunstimuuseum (lühend TKM) on Tartu kesklinnas tegutsev riikliku alluvusega kunstimuuseum. TKM loodi 1940. aastal kunstiühingu Pallas liikmete eestvedamisel, algse kogu moodustasid pallaslaste kingitud teosed. 2. mail 1946 avati muuseumina elumaja aadressil Vallikraavi tänav 14, mis koos ümber- ja juurdeehitustega jäi TKMi peamiseks näitusepinnaks 1990. aastateni. 2015. aasta seisuga asuvad selles hoones muuseumi kunstikogud, raamatukogu ja administratiivruumid. Alates 1988. aastast toimuvad näitused nn viltuses majas ehk Barclay de Tolly majas aadressil Raekoja plats 18, alguses nimetati seda Kivisilla galeriiks. 2014. aasta lõpus koosnes TKMi põhikogu 44 650 säilikust
XII sajandil õpiti odraõllele lisama humalat, et 8 anda õllele teravat maitset ja säilitada jooki kauem. Mõdu oli kergelt alkohoolne jook, mida pruuliti teraviljast ja tehti suurepäraseks metsmeega. Vajadust magusa aitas rahuldada viinamarjadest keedetud käärimata jook. 2. 3. 4. Feodaalmõis Kogu maa kuulus keskajal feodaalile. Maal asusid feodaalide majapidamised - mõisad. Mõisa keskel seisis feodaali elumaja koos abihoonega. Põllumaa oli jagatud kahte ossa: ühe moodustasid mõisapõllud, teine oli antud talupoegadele ja seal asusid nende majapidamised. Mõlemat osa harisid talupojad, kellest enamik olid sunnismaised pärisorjad. 2. 3. 5. Talupoegade koormised Feodaali maa kasutamise eest pidid talupojad kandma koormisi, s.t täitma kohustusi feodaali heaks. Nad pidid harima mõisapõlde ja tegema teisigi feodaali majapidamistoid. Niisugust maa kasutamise eest tasumise viisi nimetakse teorendiks
Ajastu ehitusmälestisi: Hera tempel Olümpias VI saj eKr Zeusi tempel Olümpias V saj eKr (arhitekt Libon, skulptuurid Pheidias) Ateena Akropol V saj eKr Epidauruse teater IV sai. eKr Pergamoni altar IV sai. eKr (arh. Polykleitos Noorem) Halikarnassose Mausoleum IV sai. eKr (arh. Pytheos ja Satyros) Ehitustüübid: Templid, teatrid, ühiskondlikud hooned, spordirajatised, peristüülõuega elumaja. Ehitusmaterjalid: Ehituskivi, travertiin, marmor. Katusekive, voodriplaate, katteplaate jne tehti nii põletatud savist kui marmorist. Ehitustehnika: Kreeka ehitustehnika ja konstruktsioonid paistavad silma täpse teostusega. Müürid laoti sideaineta. Müürikvaadrid, sambaosad, talad, kiviplokid kinnitati üksteise külge raudankrute, -pulkade ja klambritega. Sillustena kasutati arhitraavset talasüsteemi. 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR
Luba telkimiseks või muuks püsivamaks peatumiseks eeldatakse olevat väljaspool selgelt piiritletavat kompaktse asustusega ala, kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe telkimist või muud püsivamat peatumist piirata, või kui tahe piirata viibimist ei ilmne muudest asjaoludest. Loa olemasolu ei eeldata kauemaks kui ööpäevaks. Telkimise ja muu püsivama viibimise korral selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas tuleb hoiduda väljapoole elumaja arvestatavat nähtavus- ja kuuldekaugust. Avatud maastikul tuleb hoiduda elumajast vähemalt 150 meetri kaugusele. (KeÜS § 35) KeÜS § 33. Võõral maatükil asuva tee ja raja kasutamine (1) Avalikult kasutatavaid teid ja erateid võib kasutada igaüks teeseaduses ning muudes seadustes sätestatud ulatuses. (2) Teid, mis ei ole rajatised, (edaspidi rada ) võib kasutada jalgsi, jalgrattaga või muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Inimüiskonna ajaloolise arengu kõik etapid on kajastunud arhitektruuris.Ta annab mulje linnadele ja küladele. Arhitektuur see on ehtituskunst ja juba vana rooma teoreetikud sõnastasid arhitektuuri kolm omadust. 1) vastupidavus e kontruktiivsus 2) Kasulikkus e funktrisionaalsus 3) Ilu e esteetilisus Konstruktsioon sõltub antud aja tehnoloogilisest arengust, looduslikest tingimustest. Funktsionaalsus on vastavalt sellele, kas ehitis on elumaja, ühiskondlik hoone või tööstushoone. Kindlad ehitustüübid arenesid välja ajaloolises, poliitilises religiooses rahvuslikkus arengus. Esteetiline väärtus seisneb tema sisu ja välimuse ühtsuses, kompositsiooni täiuslikkuses ja üksik osa suhtes kogu kompositsiooni näol. Arhitektruur väljendab oma aja stiili. Ajalugu näitab arhitektruuri pidevat arengut, pidevat uue ja vana võistlust, üldise stiili ja rahvusliku omapära suhet.
Sügis 2008. a order antiiktempli fassaadi kandvate (sammaste) ja kantavate (talastiku) osade arhitektooniline süsteem. Ordereid: dooria, joonia, korintose, toskaana. orto (< it.) lillede-rohttaimede-ürtide aed itaalia renessanssaias. Korrapärase kujuga, madalast hekist või tarast ümbritsetud, peenardeks jagatud. palatso (it. palazzo) palee, vürstlik elumaja linnas, renessanss-stiilis loss palissaad tõke tihedalt üksteise kõrvale maasse rammitud, teravdatud ülaotsaga palkidest. Panteon antiikajal kõigi jumalate tempel; mingi kultuse jumalad või mingi ala suurkujud tervikuna. paradiis pärineb pärsia sõnast pairidaeza, mis tähendab algupäraselt piiret, on aga siirdunud kreekakeelse paradeisos'e kujul piibli keelekasutusse ning tähendab seal juba jumala aeda - paradiisi. Tõenäoliselt on ettekujutused
Eesti ajalugu 1939-1941 Eesti Teises maailmasõjas. MRP Molotov-Ribbentropi pakt. 23.augustil 1939.a. kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vljatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla kahe riigi vahelisele mittekallaletungilepingule. Selle salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Poola, Soome, Eesti Läti ja Bessaraabia hilisemalt ka Leedu tunnistati NSV Liidu huvisfääri kuuluvaiks. Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnang endale võimaluse alustada sõda Poola vastu, kartmata NSV Liidu sekkumist. 1. septembril 1939. a. alanud Saksamaa kallaletung Poolale vallanda Teise maailmasõja. Eesti valitsus säilitas neutraliteedi, vältimaks riigi kaasamist relvakonflikti. Baaside leping. 24. septembril esitas V. Molotov Eesti välisministrile Karl Selterile nõude sõlmida kahe riigi vahel vastastikuse abistamise pakt, mille kohaselt Eesti territo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
