Folkloristika 04.10.11 Värsisüsteem joonestub põhja-eesti lauludes paremini välja. Põhja-eestis regilaulud kontavineerivad( loomisvõte, kus tervikteema liidedakse. Nt Kuusalulaulikud- loomislugu ei lõppe tavalise kohapealt vaid jätkab kolme venna lauluga, mis läheb edasi viru sepa lauluga -> kuldnaiselauluga.) Lääne-Eesti laulikud liidavad püsivad lauluteemad. Lauliku võimekust näitab teemade liitmise osavus Lõuna-Eesti lauludes domineerib imrovisatsioon. Laulikul on sõnum. Nt kuldnaiselaul ( hakkab ründama kõiki neid poisse, kes võtavad naise kaugelt) Tal on väiksed motiivid, mida ta liidab, kuid sõnum on see, mis püsib. Kihnu laulud on sarnased Põhja-Eesti regilauludega. Seal kus improviseeritakse on tähendatud regilaulu taandumist. Teisalt käsitletakse seda kui ühte kahest võttest. Redaktsioon-Teemade arengud on erinevates piirkondades erinevad. Loomislaulu versioonid Loomisalulu puhul on võimalik järgida seda, kuidas ta liigu...
...........................................................................29 Lisa 6. Uurimistöö küsitlus..................................................................................................29 Sissejuhatus Uurimistööd teemal ,,Muusikute Kappide seotus Suure-Jaaniga" ajendas koostama huvi kodukoha kultuuri ja muusika vastu. Soovisin teada, kuidas sai Suure-Jaani muusikaelu alguse ning kuidas see väljendub tänapäeval. Uurimistöö eesmärgiks oli uurida muusikute Kappide elulugude kohta ning anda ülevaade sellest, kui palju teatakse nende kohta õpilaste ning täiskasvanute seas. Püstitasin hüpoteesiks väite, et õpilased teavad vähe muusikutest Kappidest. Materjali leidmiseks kasutasin raamatuid ja elulookirjeldusi Kappide kohta. Lisaks lugesin ajalehtede ning ajakirjade väljalõikeid. Materjali kogumiseks koostasin küsitluse, mille koostasin Google Docsis, jagades seda nii internetis kui ka paberkandjal.
kulgeda, milliseks oleks selle tagajärjel maailm võinud kujuneda. Kirjutas ka terve portsu kriminaalkirjandust, mille süžeede taustaks on hilis keskaegne Tallinn. *Paavo Matsin „Baer“ [bä:r] osutatakse loodusteadlasele Karl von Baer’ile. Omamoodi poeem, mis räägib alternatiivse loo vabamüürlase rõhuga Eesti kultuuris Karl von Baerist. *Vaade ajaloole läbi ühe indiviidi, st subjektiivne vaade. Autobiofraafid, memuaarid, päevikud jne. Eelmise kümnendi lõpus elulugude ja mälestuste buum’i algus nö. Avapauguks 2006 Ita Ever „Elu suuruses“ Ilmus palju Eesti kultuuriinimeste elulugusid, populaarsemateks oli mingisugust performatiivset ametit pidanud inimese oma. Postmodernset subjekti mõjub ennekõike välispidisus, avalik elu. Tihti intervjuude või jutustuse vormis (ei mingit suurt süübimist psüühikasse vms); palju pilte. 2008.a Mihkel Raud „Musta pori näkku“ ja Mari Tarand „Ajapildi sees“. Tugev autori kujund, selge stiil
või säilitada iseseisvus. Koostöövalminduse psühholoog ja uurimine võimu ja vaimu vastasseisu võimalikkus säilitada oma mina. 9. Naine objektistatud, esitatakse maailma mehe vaatepunktist. Mees on nr 1, naine nr 2 maailmas, kus Jaan Kross liigub. 10. Krossi tugevus: eri kultuurides ühtviisi arusaadav, suudab kirjutada nii, et see on universaalne, hoolimata sellest, et ta kirjutab palju Eesti ainest. 11. Krossi ajalooline menu on suurmeeste elulugude menu. Lõputult suurmehi ja ka suurnaisi ajaloost, kelle biograafiaid ostetakse ja loetakse. Romaan ,,Wikmani poisid" (1988) said populaarseks osalt ka tänu telesarjale. Peale seda pöördepunkt, esmalt lühiproosas. Kogu aeg tegeleb minevikuga, kuid see on isikliku mäluga seotud minevik (isiklik koolilugu). Viimane oluline teos ,,Paigallend" (1998). 19. ,,Keisri hull" tuntuim ajalooline romaan eesti kirjanduses.
St igasugused väited on suhtelised, olenevalt nende huvidest ja standarditest, kes neid väiteid on kinnitanud. Paljude sotsiaalsete nähtuste kohta on leitud üksikute juhtumite abil seletusi, niisamuti on tehtud nende abiga teoreetilisi üldistusi. Teaduslikust vaatevinklist võib paista, et sotsiaalne õiglus on kehtestatud üldiste abstraktsete seadustega; tegelikult sotsiaalse maailma mõistmine tuleneb üksikute juhtumite tundmise kaudu. Näide elulugude kirjastamisest: http://www2.kirmus.ee/elulood/valjaanded.htm Kultuurimälu toetuspunktideks saavad mälestusmärgid, kirjalikud tekstid, muuseumid, <= st ametlik mälu. Elulood => mitteametlik. Valitsev teadmine <-> vastuteadmine. Valitseval teadmisel on lai interpreteerimise kiht ning väike seos tegevus- ja kogemustasandiga. Sotsiaalsed vastuteadmised on seevastu sündmus- ja kogemuslähedased, neil võivad olla välja kujunenud narratiivsed kultuurid, arenenud
Mõlemates tekstides on usu poeesiat. Palju on kirjeldatud loodususkusid. ,,Vürst Vladimir Monomahhi õpetus" 1117. aastast õpetab oma järglasi enda ja oma isa näitel elu elama. Pühakute elulugu ehk agiograafia veel üks zanr. Elulugusid on palju. Iga zanr toetus teatud kaanonitele. Keskaja kirjandus on kaanonipõhine iga zanri jaoks oli välja töötatud mudel, mille järgi kirjutati tekste. Valdavalt kõik tekstid olid anonüümsed. Pühakute elulugude autoreid teame me väga harva. See polnud tol ajal tähtis kirjutab Jumal, aga autor on lihtsalt riist Jumala kätes. Tekstide autoriks on Jumal. Sellepärast palvetati enne teksti kirjutamist ja raamatute kirjutajad olid enamuses mungad. Nad uskusid, et nii toimides ei eksi nad Jumala tahte vastu ja see viib neid eesmärgini. Eesmärgiks oli oma hinge päästmine ja taevariiki jõudmine. Kogu kirjavara oli suunatud sellele, et inimesed saavutaksid Jumala õnnistuse ja pääseksid taevariiki
- Tocqueville: kõik religioonid, mis pole riiklikud, peavad eneste eest rohkem võitlema (tänapäeval rakendatakse turundusstrateegiaid täie võimsusega) - Religioossed ühendused kui suhtlemiskohad - Tsiviilreligioon Tsiviilreligioon: - Jumala rõhutamine poliitilistes kõnedes ja mälestusmärkidel - Religioossete tekstide tsiteerimine poliitikute poolt avalikes kõnedes - Möödaniku poliitiliste juhtide jumaldav austamine - Poliitiliste juhtide elulugude kasutamine moraaliväärtuste õpetamisel (vrdl Monica Lewinsky juhtum!) - Riigi sõdades hukkunute ja veteranide jumaldamine religious gatherings called by political leaders; - Religioossete kogunemiste kokkukutsumine poliitikute poolt - Religioossete sümbolite kasutamine avalikes hoonetes - Avalike hoonete kasutamine religioosseteks tseremooniateks - Rajamismüüdid ja rahvuslikud müüdid jne
Terviklik jutustus - alates maailmaloomisest, alates mingi institutsiooni loomisest ja tema ajaloost, mingist maast ja tema ajaloost. Annaalid lühikesed, aastate kaupa kirjapanekud tähtsamatest sündmustest. Nt kuningas suri, troonile sai tema poeg jne. Varasemast keskajast meieni jõudnud ainult Püha Nikulause annaalid, mille ajaloolisus on küsitav. 2. Kagiograafilised pühakute elulood. Keskaja levinuim zanr. Ahtosantoorium - elulugude kogumik (4000 vitat ehk elu). Pühaku elulugu lähtub zanri reeglitest, nt tõendada tema pühakuks olemist. Peamine, et pühak peab tegema imetegusid. Eluloo eesmärk pole inimese eluloo rääkimine. 3. Õigusesse puutuvad kirjutised õigusnormide kogud (õiguspeeglid), kohtumaterjalid (inkvisitsioon), diplomaatilised allikad. Paavsti nimel väljaantud tekstid on bullad, ka pliist pitseriga väljaantud dokument on bulla (pliist pitser valitsejatel)
isikuid: · "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" · "Michelsoni immatrikuleerimine" · "Pöördtooli tund"-Jannseni poeg kirjutab kirja ja üritab oma isa süüdistustest puhtaks pesta. · Novellikogu "Silmade avamise päev" PEATEOSED Neljaköiteline ajalooline romaan "Kolme katku vahel". Teos kujutab üksikasjaliselt 16.sajandi vaimulike ja krooniku Balthazar Russowi elukäiku ning keskaegset linnamiljööd. · "Kolmandad mäed"-Kross jätkab kuulsate inimeste elulugude kasutamist biograafilistes romaanides. (Johann Köler) · "Taevakivi"(Otto Masing, Peterson) · "Professor Marteni ärasõit" · "Keisri hull"(Timotheus von Bock) · "Wikmani poisid" (kooliromaan). Kasutab mälestusi oma koolipõlvest. · "Paigallend" · "Tähtamaa" (Eesti varakapitalistlik ühiskond) · Näidend "Doktor Karelli raske öö" (vene tsaari ihuarstist) · Reisiraamatud "Muld ja marmor" ning "Vahelugemised"
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem ...
Ja seda, et ta endale vabadust lubab, heidavad tõsimeelsed ajaloolased omas ajas ette. Ilus mäng võimalikkustega. Ei ole teada, kas Peterson ja Masing üldse kokku said, aga see on võimalik. Autori hoiak on enamasti härrasmehelikult seksistlik. Galantne ja viisakas, aga enamasti naised on talle lihtsalt atribuudid. Kirjutab siiski suurte meeste ajalugu. Kui mõelda tõlkeedu peale ja eesti rahvusliku tegelase peale, siis kuidas see toimub? Arvestada suurmeeste elulugude fenomeni. Biograafilisi asju on palju. Need on alati menukad, suure mehe elu jälgimine võiks pakkuda pinget. Teiseks edus mängib kaasa, et võtab ainest eestist, aga kirjutab nii, et erikultuurides arusaadav. Ei pea padueesti asja teadma, et tekstid avanema hakkaks. Krossi klassikaline järk on 70-80ndatel aastatel, tinglikult aastani 87, kuigi piiritõmbamine on natuke segane. See on periood, mis Krossile kindlustab klassiku kuulsuse
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
«õnnistamise ajal on alama astme preestritele mõlemad käed hädavajalikud.» «Suurepärane teema!» hüüdis jesuiit. «Suurepärane ja dogmaatiline!» kordas küree, kes oli ladina keeles umbes niisama tugev kui d'Artagnan ja püüdis seetõttu jesuiidiga hoolikalt sammu pidada ning kajana tema sõnu korrata. Kahe musta mehe vaimustus jättis aga d'Artagnani täiesti ükskõikseks. «Jah, imetlusväärne! prorsus admirabile! *» jätkas Aramis. «See teema nõuab aga kirikuisade elulugude ja pühakirja põhjalikku läbitöötamist. Tunnistasin väga alandlikult neile vaimulikele õpetlastele, et vahtkonna valvete ja * Lihtsalt imetlusväärne (ladina k.). 284 kuninga teenistuse tõttu olen oma õpingud mõnevõrra hooletusse jätnud. Seepärast oleks mul kerge, facilius natans *, valida mõni teema omal valikul, teema, mille suhe nendesse rasketesse teoloogilistesse küsimustesse on niisamasugune kui filosoofias moraali suhe metafüüsikasse.»
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
