,,Seitse venda" Aleksis Kivi Romaani aine on võetud läinud sajandi esimese poole Soome külaolustikust. Seitsme häme venna juhtumusterikka elu kaudu avaneb soome talupoja luumus, elulaad, igapäevane töö, ptriarhaalse külakogukonna lagunemine ja maakodanluse kujunemine. Riivamisi on vaadeldud talurahva suhteid mõisaga. Hea pildi saame haridusoludest, kommetest ja tavadest, põlluharimisviisist ning teistest elukülgedest. Arengut uueaegsesse külaühiskonda on näidatud seitsme venna põgenemislooga ühiskonnast ja nende järkjärgulise tagasipöördumisega, mis ühtlasi kujutab endast romaani faabulat.
1. Piibel ja tunnis tutvustatud piiblilood: · Olemuselt pühakiri ja kristluse alustekst. · Autorid on erinevatest seisustest ja ametitest. · Kirja pandud 12. sajand eKr (vanimad) 2. sajand pKr (uusimad) · Koosneb kahest osast ehk vanast testamendist (Juudama ja Iisraeli ajalugu, maailma loomine, Kain & Abel, pattu langemine) ning uuest testamendist (kristuse sünd, elu, imeteod). · Kokku on tõlgitud ~300 kirjakeelde ja on suurima tiraaziga teos maailmas. · Kain & Abel: Eeva ja Aadama pojad, kellest Kain on vanim. Loo story seisneb selles, et Kain tappis oma venna, sest jumal eelistas Abeli ohverdust Kaini omale. Selle tõttu pani jumal Kainile peale karistuse, et ta peab elu lõpuni maa peal ringi hulkuma ja ei saa omada kindlat asupaika/elupaika. Elas häbis ja põlguses, kõik teadsid, mis teoga ta hakkama oli saanud, kuid Jumal andestas talle lõpuks. (Kain rajas Noodimaa, asus sinna elama, jäi paikseks,...
Kuulsaim neist Louvre, mis on säilinud veel tänapäevani. Rüüstamiste käigus sattusid tule alla ka raamatukogud ja arhiivid. Raamatuid hävitati nende sinu pärast, mille vastu revolutsioon võitles. Suuremate kahjude ära hoidmiseks loodi avalike raamatukogude võrgustik. Vanade dokumentide säilitamiseks loodi Rahvuslik Arhiiv.Revolutsioon tõi kaasa muutusi ka igapäeva elus. Koatati aupaklikud väljendid nagu härra, proua ja preili. Inimesi hakati sinatama. Aadlike elulaad ei olnud enam eeskujuks. Meeste suurmoeks kujunes algul Rahvuskaardi vorm. Hiljem see muutus natukene ja tulid kasutusele pikad püksid. Hakati kandma punase früügia mütse ja kaela seoti lõdvalt sõlme jäemdast riidest rätik. Nii mehed kui ka naised hakkasid kandma rahvusvärvides kokardeid ja linte. Naiste mood muutus pärast kuninga võimu kukutamist. Pidulik rõivastus võeti üle antiikajast. Sealt pääses domineerima plebeidelt üle võetud kleidimood
Ühiskond: valitsejad, preestrid, kaupmehed-käsitöölised-ametnikud-sõjamehed talupojad, orjad, tähtsal kohal mees, väljaspoole oma kihti abielluda ei tohtinud, eristati värvide järgi Kultuurisaavutused: Kahekümnendsüsteem, 0, kalender, 800 märgist koosnev hieroglüüfkiri, päikesekalender, murrud, logaritm, paleed, aurusaunad, terrassid, tellised, tsement, puuvill Miks kadusid?: alles on maiade keel, kodune elulaad jne, nad on säilitanud oma füüsiline sarnasuse esivanematega, aga kadusid kultuur kadus peamiselt klimaatiliste tingimuste jpm tingimuste pärast(epideemiad, maavärinad jne) Usund: maailma looja taevajumal, väga tähtsal kohal jumalatele ohverdamine. Jumalatele ohverdati mitte ainult loomi, vaid ka inimesi, sealhulgas mehi, naisi ja isegi lapsi. Erinevate kalendrite alguspäevad langesid kokku iga 52 aasta järel, mistõttu 52-aastal tsüklil oli maiade jaoks väga suur tähtsus.
EESTI VABARIIK Sisepoliitika 1920 aastatel · demokraatlik · põhiseadus 1920 · valimised rahvahääletusel · kodanikuõigused võrdsus seaduse ees - isikupuutumatus - kirjavahetuse saladus - usuvabadus - sõnavabadus · rahvas võis algatada seadusmuutlikust · seadusandlikvõim 100 liikmelisel riigikogul · valimisõigus 20 aastaselt + naised · kõrgem täidesaatevvõim valitsusel · riigivanem-peaminister-president (ainult '20 aastatel) · erakondade paljusus · mitme erakonna parlament-laguneb kiiresti · kesk. valitsusaeg 11 kuud (+ - ) · 1 sisevaenlane (kommunistid, illegaalne -1940) · kommunistide eesmärk liita NSVga · meetodid propaganda, streigid · juhtkommunist Põhiseaduslik kriis · EV otsustab põhiseadust muuta · toimub rahvahää...
Kogu elu kestel inspireeris teda kannatava inimese saatus. · Maalis sarja etüüde vaimuhaigetest. T. Gericault. Meduse´i parv T. Gericault. Ratsavõistlustel E. Delacroix · Jätkas Gericault´i algatatud suunda · pani suurt rõhku maali väljendusvahendite emotsionaalsusele. · Tema teosed olid rahutud, maalilised ning täis tugevaid tundeid. · Oma tõelise laadi leidis Delacroix pärast viibimist Põhja- Aafrikas. Seal nähtud värvikas elulaad, tugevad valguse- varju kontrastid, võõrapärased näod ja rõivad kõik leidsid tee ta loomingusse. · Delacroix tegeles palju maali tehniliste probleemidega. Ta nõudis, et maal oleks silmade peoks ja pakuks · ema uuenduseks oli varje rõhuv punakas kuma, mis ümbritseb keha piirjooni. E. Delacroix. Dante ja Vergilius põrgus E. Delacroix. Alziiri naised E. Delacroix.Lõvijaht Marokos. C. Corot · Peamiselt maalis maastikku
Balti erikorra puhul teostasid aadliomavalitsust nii Eesti-, Liivi, kui ka Saaremaa rüütelkond. Asehalduskorra puhul saadeti rüütelkonnad laiali ja kõik aadlikud olid võrdsed. Balti erikorra puhul olid keskvõimu esindajad Tallinnas ja Riias ametisse määratud kindralkubernerid. Asehalduskord nõudis äärealade ühtesulamist Venemaaga. Balti erikord säilitas omavalituse ka linnadel. Asehalduskorra puhul loodi linnade valitsemiseks linnaduumad. 11. Mõisnike elulaad ja selle muutumine. Mõis sai oma põhilise sissetuleku teraviljakasvatusest. Peale pärisorjuse kaotamist ei suutnud mõisamajandus enam Euroopa turul konkureerida. Mõisnike sissetulekud vähenesid . Ettevõtlikumad mõisinikud hakkasid otsima uusi sissetulekuallikaid: kasvatati lambaid, piimakarja, kartulit. Enamik üritas aga teoorjuslikukst majandusest viimast pigistada.
suhtlemisoskuses arendada. Tihti mainitakse, et üheks suhtlemiserinevuseks võib-olla inimeste emotsionaalsus. Kuid seda võib pidada müüdiks ja stereotüübiks, sest kõik inimesed, kes elavad Baltikumis ja omandavad selle kliima mõjul enam-vähem sarnast temperamenti ja emotsionaalsust. Kui vaadelda näiteks Itaaliat ja Hispaaniat, siis päikselised ilmad ja soe kliima mõjutab inimeste emotsionaalsust positiivselt ning nende elulaad ja suhtlemiserinevused on kohe märgata kui võrrelda Baltimaade ja põhjapoolsete maade inimeste hoiakuid suhtlemises. Eestis on tugev euroopalik trend, kui inimesed hakkavad käituma Euroopa riikide näitel ja ainult mõned tugevad ajaloolised traditsioonid säilivad kohalikel inimestel. Kui konkretiseerida erinevate kultuuride suhtlemiserinevusi Eestis, siis võib märgata, et näiteks
seetõttu oodatakse, et ta peab kinni toiduhügieeni nõuetest. Hügieen kui mõttelaad Üks viga väljaõpetamata toidukäitleja poolt ka kõige moodsamates toiduainetetööstuses/toitlustusettevõttes võib põhjustada tõsise toidumürgistuse puhangu. Efektiivsuse tagamiseks tuleks toiduhügieeni põhimõtteid õpetada süstemaatiliselt ning see peaks olema olulisel kohal toiduhügieeni algõpetuse andmisel. Hügieenist peaks saama elulaad kõigi toidukäitlejate jaoks kohe karjääri alustades, kuna juba sissejuurdunud halbu harjumusi on kõige raskem muuta. Gastroenteriidid ja toiduhügieen ·Kõhulahtisuse tõttu kannatab kogu maailmas iga päev vähemalt 200 miljonit inimest. ·Nende inimeste päevane vedeliku kaotus on võrdne ühe minuti jooksul Victoria joast allavoolava vee hulgaga. Hügieeni tulud ·Heast hügieenist tulenevad tulud: tarbijate rahulolu, ettevõtte hea reputatsioon toodete säilivuse pikenemine
1. Millal jõudis nüüdisinimene Euroopasse? Millal Eesti aladele? Euroopasse jõudis nüüdisaja inimene umbes 40000 aastat tagasi, eestisse umbes 11000 2. Kus asusid esimesed inimesed Eesti alal elanud inimeste elupaigad? Pulli külas Pärnumaal ja Kunda Lammasmäel 3. Iseloomusta muutusi Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandil Pärast 1. maailmasõda tekkis Ida-Euroopas seniste suurriikide lagunemisel palju uusi riike. Iseseisvusid Balti riigid. Teise maailmasõja ajal tekkisid uued suurriigid. Eriti Ida-Euroopas, pärast sõda lõhestus Saksamaa kaheks riigiks. 1989. aastal lagunes NSVL ja ühinesid Saksamaa DV ja Saksamaa liitvabariik 4. Millised riigid kuuluvad Euroopasse poliitiliselt ja majanduslikult, kuid mitte geograafiliselt? Taga-Kaukaasia riigid nagu Gruusia, Armeenia ja Aserbaidzaan 5. Millistest rahvastikuprotsessidest oleneb riigi rahvaarv Suremine ja sündimus ning ka migratsioon 6. Kuidas on aja joo...
Delacroix. Alzeeria naised Delacroix. Taillebourg'i lahing Delacroix' teosed on rahutud, maalilised ning täis tugevaid tundeid. Liikumismuljet manavad esile lehvivad lipud, ratsude lendlevad lakad, taevas tormavad pilved või suitsujoad ja tuules voogavad rüüd. Oma tõelise laadi leidis Delacroix pärast PõhjaAafrikas viibimist. Seal nähtud värvikas elulaad, hele päikesepaiste, tugevad valguse ja varju kontrastid, võõrapärased näod ja rõivad kõik leidsid tee ta töödesse. Delacroix maalis ratsutavaid araablasi, lõvijahti, naisi haaremi trellide taga. Kõikides neis töödes tarvitas ta erilise vabadusega värve, tihti kasutas ta neid puhtalt, eriti sageli kõrvuti lõõskavat punast ja säravrohelist. Delacroix' värvikasutus sai hiljem eeskujuks paljudele 19. sajandi lõpupoole maalijatele.
saanud enam oma saatust määrata. Energilisem osa rahvustikust hukkus sõdades, seal hulgas eliit ja ülikkond. Ent Eestile laienesid Õhtumaa kultuurimõju samuti ka õiguslikud normid ja ühiskonnastruktuur. Sellega sattus Eesti otsemaid elukeskkonda kus elas Lääne-Euroopa. See tähendas suuri muutusi, sest Eesti jaoks algas nüüd kõrgkeskaeg. Eestlaste haridustase tõusis, kuna siia toodi ladina tähestik ja hariduskorraldus. Läänelik elulaad arenes täies hoos. Arenesid õiguskord ja sotsiaalsed suhted. Kuid kuigi kõik läks justkui ülesmäkke ei unustatud, et selle eest maksti kinni vabadusega. Täiesti uueks nähtuseks oli Eestis linnade tekke (Tallinna; Tartu; Haapsalu; V-ja U Pärnu jne.) Linnad tekkisid eelkõige kaubanduslikel põhjustel. Eesti sai kohe endale koha Hansa turul, ning omas seal suurt tähtsust. See oli mõnes mõttes hea talupojale, kes sai oma silmaringi laiendada ning oma kaupa ka välismaale müüa.
puuduvad toidust. Palju hiljem, võibolla kuude, võibolla isegi aastate möödudes, ilmnevad toiduainete defitsiidist tingitud haiguslikud nähud mälu halvenemine, väsimus, apaatia, aga ka väga tõsised ainevahetushäired. Alles siis, kui elu kvaliteet on langenud, on kadunud söögiisu ja joomislust, kui raske haigus sunnib pidama ranget dieeti, taipame, et paljustki oleks võinud teha teisiti. Õige toitumine ei ole ainsaks tervise tagatiseks. Tähtis on ka elulaad kas kehaline koormus on piisav, kas suitsetate, liialdate alkoholi ja ravimitega. Mõju avaldavad pärilikud tegurid ja keskkonna saastumine. Annaksin teile ideid, mida proovida, ja nõu, kuidas alustada. Alustage väikestest muutustest ja kui need teile sobivad, siis jätkake. Tervislik eluviis peaks kujunema teie elu rutiiniks. Nõuandeid tervislikuks toitumiseks · Nautige toitu, mida sööte · Toituge mitmekülgselt.
tema mõjualused Ida-Euroopa riigid ning Soome. Marshalli plaani tulemusena kasvas nende riikide rahvuslik koguprodukt (RKP) nelja aastaga 25%, sealhulgas tööstustoodang 35% ja põllumajandustoodang 10%. Eisenhoweri doktriin ehk tagasitõrjumisdoktriin (roll back) Dwight Eisenhower, leidis, et pidurdamisdoktriin on liiga passiivne ja deklareeris, et Ühendriikide südametunnistus ei rahune seni, kuni Ida-Euroopa rahvad - ka eestlased, lätlased ja leedulased - "kes meie verd ja kel meie elulaad, ei pöördu tagasi vabade rahvaste perre". Kui pidurdamisdoktriin nägi ette kommunismist ohustatud maadele majandusliku ja sõjalise abi andmist, siis tagasitõrjumisdoktriin nägi vajadusel ette ka relvajõu kasutamise. USA riigisekretär John Foster Dullese väitel olevat USA vajadusel valmis kasutama ka tuumarelva ning andma tuumalöögi NSV Liidule endale. Selleks, et see oleks võimalik laiendati Eisenhoweri valitsusajal tunduvalt strateegilist lennuväge. Hallsteini doktriin
1840. aastal naiste ja laste tööpäeva pikkust lühendati 12 tunnilt 10 tunnile. Tööstustööliste palgad olid ühed madalaimad. Seda võimaldas suur töösoovijate hulk. Elati barakkides. Kõigile perekonnaliikmetele tööd ei jätkunud. Linnarahvas erinevalt maarahvast elas ühe põlvkonna kaupa, puudus vanemate toetus. Tööstuspöördega kaasnes linnastumine (urbaniseerumine). Lagunema hakkasid senine traditsiooniline külaelu ja põlvest põlve edasi kandunud elulaad. Mida enam ühiskond linnastus, seda kiiremini vähenesid piirkondlikud ja rahvuslikud eripärad. Arenevat vabrikutööstust iseloomustas töösturite suur kasumijanu. Riigivõim ja omavalitsused ei sekkunud tööandja ja töövõtja suhetesse. Töölised hakkasid koonduma ametiühingutesse ning oldi valmis jõuga tänavale minema. Riigil tuli anarhia ärahoidmiseks hakata sekkuma sotsiaalellu. Hakati asutama kindlustuskassasid, tekkisid
Selle üheks näiteks on kuulsa inglise kirjaniku W. Shakespeare'i teos ,,Romeo ja Julia". Vaesus tõi kaasa lihtrahva väljaastumisi. Linnas oli mõttelaad, et olemasolevat raha peab kasvatama. See läks vastuollu ristiusuga. Eriti liigkasuvõtjad, seetõttu andsid rikkad pankurid oma vara enne surma vaestele. Kerjuseid oli vaja, sest neile anti almust, et ise patust vabaneda. Kõrgkeskajal läksid tugevasti vastuollu kristlus ja tegelik elulaad linnas. Inimesed olid küll usklikud, kuid samas levisid pahed, millesse ka kirik hakkas suhtuma leplikumalt. Linna valitses linnanõukogu ehk raad. Raad oli linna omavalitsus ja kohtu organ. Nõukogu ei olnud valitav, vaid koosnes kõige jõukamatest kodanikest ehk patriitsidest. Maaisandad lootsid linnade kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Senjööri ja linna vahekord määrati lepingutega. Enamasti said linnlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Nad jäid linna
Looduse referaat Metssiga Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Välimus 3.Eluiga 4.Elumood 5.Levik 6.Toitumine 7.Sigimine 8.Vaenlased 9.Metssiga Eestis 10.Kaitsestaatus 11.Allikad 1.Sissejuhatus Metssiga on sigalaste sugukonda ja sea perekonda kuuluv metsloom. Metssiga on omnivoor nagu kodusigagi. Ta on pärismaine Kesk-Euroopas, Vahemere piirkonnas (kaasa arvatud Atlase mägedes), Põhja-Aafrikas ja enamikus Aasias, ulatudes lõunasse Indoneesiani välja. Hiljem on teda sisse toodud paljudesse kohtadesse. Arvatakse, et kodusiga on aretatud metsseast umbes 7000 aastat eKr Lähis-Idas ning umbes samal ajal sõltumatult ka Hiinas. Rahvapäraselt on metssiga kutsutud ka nimega kutu. Isane metssiga on kult, emane siga on emis ja noori järeltulijaid kutsutakse põrsasteks. 2.Välimus Metssea keha katab kare harjaseline karvkate, mille värvus varieerub tumehallist pruunini. Metssea kere on jässakas ning jalad on suh...
tegevusviiside tundmine, muutuvate olukordade haldamine ja müügisoov e. teenindusvalmidus kutseala teoreetiliste aluste tundmine, seaduste tundmine, teeninduse ja kutseala hea tundmine paindlikkus, käitumise mõistmine ja tunnete valitsemine vanus, sugu, rahvus, haridus, elukutse, sissetulekute suurus, sotsiaalne positsioon ühiskonnas, pereko suurus ja arengufaas riik, regioon, asum, rahvastiku ja turu tihedus isiksuslikud omadused, elulaad, suhtumine, hoiakud töötajad tahavad teada ja peavad teadma, kuhu nende organisatsioon läheb, millised on organisatsioon tegevusnäitajad, mis on kõigile oluline ning peavad olema kursis ettevõtte igapäevaküsimustega. juhid peavad teadma, mis on alluvatele oluline, kas nende toetus altpoolt on stabiilne, samuti välja selgitama kõik altpoolt tulevad head ideed. kõik ettevõtte tasemed peavad suhtlema oma tasandi kolleegidega, et tugevdada vastastikust arusaam
Sahara kuumust ja veepuudust suudavad taluda sisalikud, maod, kilpkonnad, välejalgsed antiloobid ja gasellid. Mõnikord eksib jahiretkel kõrbesse ka gepard. Kõrbe äärealadel elutseb hüääne ja saakaleid. 8. Rahvastik: kui palju inimesi elab Sahara kõrbe aladel, kes elavad ? Milline on rahvastiku tihedus? Elab vähe inimesi, paiksed, kuid vaesed inimesed. Tihedus on väike, sest enamik kõrbe on asustamata. 9. Inimeste elulaad: Kirjelda inimesi, kes elevad Saharas. Millised on nende kodud, ametid jmt? Lisa illustreerivad pildid. Inimesed on õhuliselt riides, sest on palav, neil on tavaliselt pea kaetud, et mitte päikesepistet saada, liigutakse kaamlitega või jala. Kodud on liivast või muust kättesaadavast valmistatud onnid. Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides. Jõeoaase on küll vähe, kuid need on hästi suured
Geograafia üleminekueksami kordamine 1) Maailma poliitiline kaart ning riigi mõiste: riik organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks, mis õiguskorra loomisel ja rakendamisel on oma territooriumil sõltumatu ja rahvusvahelises suhtlemises suveräänne igast muust võimust. 2) Erinevad riigivormid: monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim; vabariik riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas või moodustab need parlament; unitaarriik lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi; kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust; föderatsioon liitriik, koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on and...
Autode ilustamiseks hakati peale panema massiliselt kroomdetaile. Uute tehniliste avastustena hakati autodele peale panema rooli- ja pidurivõimendusi, kuna selle aja autod olid sageli üle 5 meetri pikad, tihti ka väga laiad ja kohutavalt rasked. Sellepärast oli ka autode kütusekulu meeletu, 30 - 35 l/100km. Tuli kasutusele ka palju uusi lisaseadmeid ja mugavndusi. Elektriga toimiv katus oli üks tähelepanu väärsemaid. Sel ajal tekkis ka ameerikalik elulaad, kus auto oli kesksel kohal. Tekkisid drive in kinod, restoranid ja Lõuna Californias isegi drive in kirik. 50ndatele iseloomulikud uimedega autod kadusid lõplikult 70 aastate keskel. 70 aastate jooksul hakati tootma autosid, mida me juba tänapäeval oleme harjunud nägema. Nad olid palju keerulisemad võrreldes vanemate autodega, insenerid olid välja töötanud palju uusi lahendusi autode kokkupanemiseks ja välja töötanud ka palju uusi lisaseadmeid ja abivahendeid
põhiseadus ◦ president ◦ Riigikogu Riigivolikogu 80 Riiginõukogu 40 veebr Riigivolikogu valimised ◦ Rahvarinne 24. apr Päts presidendiks Riiklik sekkumine Tööstuse kasv Ekspordi kasv Heaolu tõus 1934 Balti Antant 1935 Saksa-Inglise mereväeleping 1938 neutraliteedi kuulutamine Kultuuripoliitika Hariduselu Kirjandus Kunst Muusika Teadus Teater Sport Elulaad ja olme 1922 fašistid Itaalias võimule 1928 Stalin kindlustab võimu Nõukogude Liidus 1933 natsid Saksamaal võimule 1935 Inglise Saksa mereväeleping 1935 Itaalia tungib Etioopiasse 1938 märts Anšluss 1938 sept Müncheni sobing ◦ lepituspoliitika 1939 märts Tšehhoslovakkia jagamine 23. aug 1939 MRP 1. sept 1939 Teine maailmasõda 15.09.1939 Orzeli juhtum 28.09. vastastikuse
täiendamine, kogemuste omandamine, raha kogumine, kasulike tutvuste loomine jne. Ettevõtja peab olema mitmetahulisem ja vastutama oma ettevõtte tegevuse eest. Palgatöötaja riskid tulenevad töölepingust. Samuti kaasneb oht kaotada töökoht. Võib juhtuda, et tööpäevad võivad olla pikad, näiteks kui teiste töötajate haigestumisel tekib kohustus täita ka teiste ülesandeid. Tööpäevad võivad osutuda koormavateks, sest töö ise võib olla füüsiliselt raske. Palgatöötaja elulaad on selgepiirilisem. Töötajal on enamasti on kindel kuupalk ja ta läheb tööle alati kindlaks kellaajaks ning lahkub kindlal kellaajal. Hea töö tulemuse korral on võimalus saada preemiat ning paljud ettevõtted pakuvad töötajatele soodustusi ja töövahendeid. Ettevõtjal tuleb arvestada ettevõtlusega kaasnevate riskidega. Ettevõtja vastutus on suur ja vastutab kogu varaga. Elu võib olla ebastabiilne, sest äritegevus sõltub paljuski ümbritsevast majandusolukorrast. Samuti tuleb
majandushoovad soovide täitmiseks. Maamajanduspoliitika- *toiduainetetööstuspoliitika *kaubanduspoliitika *interventsioonipoliitika *toidupoliitika *tarbijakaitse Põllumajanduspoliitika- *tulupoliitika *agraarstruktuuripoliitika Regionaalpoliitika- *sektoripoliitika, *ettevqtluspoliitika *tööhõivepoliitika *infrastruktuuripoliitika *koolituspoliitika (nõuanne) *ümberõppepoliitika Maaelupoliitika- *asustus, *maaline elulaad *rahvuspoliitika *kultuuripoliitika *looduskeskonnapoliitika *julgeolekupoliitika Agrpoliitika ülesanded *põllumajanduspoliitikaga stabiliseerida hindu, et säilitada põllumajandustootmises teiste rahvamajandusharudega enam-vähem võrdne tulutase, hoidmata sealjuures hindu liiga kõrgel *maamajanduspoliitika kaudu tasakaalustada põllumajandustootmist, töötlemist, kaubastamist ja siseriiklikku tarbimist ning kaasa aidata eri tasandite konkurentsivõime suurenemisele
Neid hakati nimetama eremiitideks (erakuteks) või munkadeks. Pärast Milano edikti kasvas munkade arv. Nendesse piirkondadesse tekkisid terved kogukonnad, kus püüti üksteist askeesiga ületada. Tekkisid kloostrid oma ühiselureeglitega. Kerjusmungaordud- Kerjusmungaordud hakkasid tekkima alates 13.sajandi algusest vastureaktsioonina kirikuelu ilmalikustumisele ja ketserlusele. Paljudele ei meeldinud varasemate kloostrite (benediktlaste) liigne rikkus ja ilmalikele sarnanev elulaad. Samuti jäid maal asuvad kloostrid eemale 11.sajandist taastekkinud linnadest ja sealsest usuelust. Kerjusmunkadel ja ordudel ei tohtinud olla varandust, nad pidid elatuma füüsilisest tööst ja almustest ning ühitama kloostrielu usu levitamisega. Aja jooksul kerjusmungaordud järk-järgult kaugenesid totaalsest vaesuse põhimõttest (said annetustena maid ja varandusi). mungaordud, kelle seast suurima tuntuse ning mõju saavutasid dominiiklased
Ühiskonna sotsiaalne kihistumine Kihituse mõiste Erinevad ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisti öeldes toimub ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Näiteks majandusressursside alusel kihistub ühiskond klassideks. Elustiili, väärtusorientatsioonide, aga ka päritolu baasil kujunevad staatuskihid nagu eliit ja massi. Kihitus mängib olulist rolli ühiskonna korrastamisel ja sidumisel, sest paigutab iga inimrühma kindlale positsioonile. Sotsiaalne kihistus muutub tavaliselt aegapidi, aastakümnete või -sadade jooksul. Vaid revolutsioonid toovad järske muutusi ühiskonna klassistruktuuri. Nüüdisajal ühiskonna üldine arengutempo kiireneb, tuues rohkem liikuvust ka kihistumusse. Teisiti väljendudes suureneb sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne (ühest linnast teise, ühest...
Nurisemata sõi kõige lihtsamat kättesaadavat toitu, leppides 3 ka ainult leivaga. Kui leiva peale oli määrida võid ehk hammustada kõrvale praetud liha, siis seda pidas kroonitud sõjamees maiuspalaks. Kui vaja, rüüpas vett peale kas või rabalaukast. Kuningas ei allunud mitte mingisugustele maistele ahvatlustele, luksusele. Ta elas pidevalt karmi spartalikku elu nii rahu- kui sõjaajal. Niisugused olid tema elulaad ja tõekspidamised. Kui kuningas külmetas sõjaretkedel oma välitelgis, siis kuumutasid sõdurid talle soojenduseks täismetallist või kivist kahurikuule. Just tema lihtsuse ja inimlikkuse tõttu armastasid teda sõdurid. See lugupidav armastus oli piiritu, ustav ja ennastohverdav. Karl XII alustas oma sõjateed . Kuningas tundis ajalugu ja armastas end võrrelda inglaste vapra kuninga Richard Lõvisüdamega. Tema üheks meelisüteluseks oli: „Mina, nagu ka
ühiskondlikud võrdlemine, analüüs, temaatiline Kirjandus, muusika, liikumised, välispoliitika põhjuse-tagajärje lisakirjandus; kunst: elulaad 2. Saksamaa Liitvabariigi seoste leidmine; IKT-põhine majanduse areng. Ida- ja küsimuste koostamine; õppematerjal; Lääne-Saksamaa suhted arutlus (küsimuste või filmid ja märksõnade alusel) ja filmikatked hinnangu andmine
Kodudeks said juhuslikud eluasemed, inimesed elasid paariviisiliselt või gruppidena koos seni, kuni tahtmist oli. Hipid väitsid, et vabaarmastus ja uimastite kasutamine on pisiasjad, võrreldes maailma kasumijahiga. Hipide kultuuri üks tähtsamaid aspekte oli seksuaalne vabadus. Hipid rõhutasid vajadust uue, sõbralikuma maailma järele kasutades lille motiivi. Hipide kunst võlgnes palju juugendile, nende kunst oli niinimetatud "lille võimu" väljendus. Hipide elulaad seisnes massist erinemises, vabameelsuses, naljakas riietumisstiilis (miniseelikud, alt laienevad püksid) ja üsna kasimata pikajuukselises välimuses. Hallutsinatsioone esilekutsuvate narkootikumide (LSD, marihuaana) toimes nähti lahendust maailma probleemidele, mis näisid ülepääsmatud. Selles keskkonnas sündiski psühhodeelne rock. Vanemates põlvkondades tekitas noorte "metsistumine" pahameelt ja hirmu.
Milline oli Kreeka hiilgavaim ajastu: klassikaline või hellenistlik? Nii palju, kui on erinevaid inimesi on ka erinevaid arvamusi. Nagu me koolis kõik õppinud oleme on Kreekal kaks tähtsat ajastut. Klassikaline ja hellenistlik. Klassikaline periood u 500-338 aastat eKr oli väidetavalt Kreeka tsivilisatsiooni õitsengu tipp. Ligi 150 aastat erakordset loovat mõtlemist, kirjandust, teatrit ja kunsti. Näiteks tuntud tragöödia loojad nagu Aeschylus, Sophocles ja Euripides ning ülikuulsad filosoofid nagu Sokrates, Platon ja Aristoteles. See oli siiski ka verevalamise ja sõjapidamise ajastu. Hellenismiperiood 338-30 aastat eKr. Aleksander Suur täitis Pärsia vallutamisega oma isa Philip II plaanid ja lõi suure impeeriumi, mis ulatus Indiani ja hõlvas ka Egiptust. Hellenismi perioodil levis üle vallutatud maade kreeka keel, religioon ja kultuur. Nii kestis see peale Aleksandri surma kuni 323. a e kr, kui roomlased hakkasid tema loodud impee...
Nüüd ma siis tean, kes on nende ilusate meloodiate autor, mille järgi mina aastaid oma tantsuoskust lihvisin. Ma olen väga rahul, et tegin õige valiku "Mine veetleva leedi" ja "Viini vere" vahel, kui pileteid ostmas käisin, kuna see etendus oli midagi minu maitsele. KOKKUVÕTE See operett oli pilt elegantsest kõrgklassist, mida ei näe igapäev haaravad operetimeloodiad, vapustavad kostüümid, lavakujundus, vahuvein, segadused abikaasade ning armukestega ja ehtne Viini elulaad Kindlasti soovitan seda ka teistele, kellel on vähegi huvi selle vastu. Mulle meeldis see, et esinejaid oli väga palju ja üldmulje oli väga värvikirev. Heameelega läheks ka teist korda seda vaatama. KASUTATUD ALLIKAD http://en.wikipedia.org/wiki/Johann_Strauss_II http://www.opera.ee/1525?date=15-03-2010 http://en.wikipedia.org/wiki/Wiener_Blut_(operetta)
RÜÜTLIKIRJANDUS ehk KURTUAASNE (pr cour -õukond) KIRJANDUS (pr k courtois - peenekombeline, viisakas) 12. sajandil muutus aadlitiitel päritavaks. Rüütlid rikastusid, ehitasid uhkeid losse, neil kujunes välja oma elulaad ja kombed. Ideaalne rüütel pidi olema truu oma läänihärrale, võitlema kiriku eest ning paganate vastu, kaitsma nõrku, naisi ja orbe. Ta pidi olema vapper, õiglane ning helde. Tekkisid rikkad rüütlilossid, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu. Algsest Maarja-kultusest kasvas rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes daamikultus ja rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks. Lihtsakoelised kangelaslaulud ei
erinevaid esemeid tollest ajastust. 3. Linnriigid (polised): Eanamasti üsna väike kogukond (paar erandit). Kõik linnriigi tõieõigluslikud elanikud (kodanikud) osalesid valimistel ja moodustasid linnriigi sõjaväe. Kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Igas linnriigis oli oma nõukogu, mis oli juhtimise rollis. 4. Hellenismi ajajärk erines sellega, et: Linnriigid ei olnud enam sõltumatud (allusid suurriikide valitsejatele monarhidele). Õukonna kombed ja elulaad oli üldjoontes kreekapärane (ka idamaades), aga võeti eeskuju ka idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldustest. Muutus sõjaväekorraldus koosnes palgasõduritest + hakati kasutama sõjaelevante. Linnade vallutamiseks kasutati kiviheitemasinaid, piiramistorne ja sõjalaevad olid suuremad ja kiiremad. Linnad muutusid kreekapäraseks ja olid suuremad kui varem. Orjapidamine võttis suuremad mõõtmed. Valitsejad soosisid kultuuri. Luule tõusis silmapaistvaks zanriks
levinud; Rüütlikultuur Osad krahvi tiitliga, Enamus madala päritoluga, kõigil polnud lääni, moodustasid õukonna. Feodaalid- sõjamehe seisusesse. Rüütlist sai pärilik seisus- aadel. Saadi 7-10 said paaziks, 14-15 kannupoiss, 20a rüütliks, viimase öö oli kirikus, valvas relvi, hommikul pidulik riietus, andis vande, sai kannused, vöö, relvad. Ustavad senjöörile, tugevad sugulussidemed, perekond tähtis,rüütel aus, vapper. Aadli elulaad Relvad: piik, mõõgad, kirved, nuiad. Kaitseks rõngassärk, metallplaadid, kiiver. Raudrüüd- leiutati tulirelvad. Kilbid. Rüütli ratsaväe kõrval os jalamehed, ül rüütliväe abistamine Linnused peamiselt rajati kivist kindluseid looduslikult kaitstud paikadesse ( nt künkale); suurus olenes omaniku jõukusest; jagunesid tornlinnusteks ( elasid väikerüütlid) või kindluskompleksid ( elasid suurnikud );
Sisukord 1 Mõisted....................................................................................................................... 1 2 Küsimused.................................................................................................................. 5 3 Väited..........................................................................................................................9 4 Analüüs.....................................................................................................................10 5 Hindamine.................................................................................................................11 1 Mõisted · Demograafia - rahvastikuteadus, uurib rahvastiku arvu, vanust, sugu, tihedust jne. · Huvigrupid jõud, mis võivad firma tegevust soodustada, takistada, mõjutada: o Finantsorganisatsioonid o Massikommun...
Eesti Vabariik Demokraatlik Eesti. 1. Koosta ülevaade selle kohta, kuidas valitseti I põhiseaduse järgi Eesti Vabariik.Kõrgemaks võimukandjaks on rahvas, kes viis oma võimu ellu: valimist, hääletuste ja rahva omaalgatuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas riigikogu, kuhu kuulus 100 liiget. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, mis vastutas riigikogu ees ja mida juhtis riigivanem, Riigipea/presidenti ametikoht oli ühendatud. 2. Millised majandusprobleeme tuli Eestil lahendada aastatel 1914-1920? Esimese maailmasõja ajal halvenes majanduse olukord. Kuna enne iseseisvumist oi majandus allutatud Venemaa huvidele, siis vajas seinine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. 3. Iseloomusta Eesti maareformi. Mis toimus maareformi käigus? 10.oktoobril 1919.a võeti vastu maaseadus. Riigistati mõisnike maad,hooned,tehnika ja kariloomad. Loodi 35000 asundustalu....
Kuhu panna salvrätik? Kui salvrätid asuvad pokaalis, on parem oodata kui serveerija selle teile pakub. Eine lõpupoole hoidke salvrätikut süles seni, kuni kõik on lõpetanud söömise ja joomise. Rahvusvaheline etikett. Globaalses ühiskonnas on olemas üks universaalne keel. Selle nimi on naeratus. Kui naeratus kõrvale jätta, on esimene reegel teisest rahvusest kolleegidega suhtlemises tunnustada, et muudelt maadelt tulnud inimestel on märkimisväärselt erinev elulaad ja sageli ka meie omast erinev töötamissüsteem. Kui te neid tavasid ja kombeid ei tunne, on parim, mida teha võite- vaadake, kuidas teised talitavad. Niiviisi saate luau kõiki rahuldavad suhted oma maa külalistega ja immigrantidega, samuti inimestega sellel maal kuhu reisite. Kätlemine Mõnes kultuuris loetakse solvavaks teisele inimesele liiga lähedale astuda. Teistes on hull teema puudutamine. See on üks põhjusi, miks meie ärietiketi seminaride rahvusvahelise suhtlemise
Seega loodi uus, teenistusaadel. Võeti kasutusele uued aadlitiitlid: suurvürste, vürst, krahv ja tiitlita alamaadlik. · Uus halduskorraldus. Riik jagati 8 kubermanguks ja 10 kohturingkonnaks, et lahutada kohtu- ja administratiivvõim. · Uus sõjaväekorraldus. Streletsite asemele loodi nekrutitest koosnev sõjavägi. Ohvitserkond komplekteeriti vene aadlikest, kelle päritolu polnud oluline. · Uus euroopalik elulaad ja õukonnaelu. · Uus pealinn Peterburi 1703. a. · Uus ajaarvamine. · Rajati manufaktuure, rauamaagikaevandusi, pearahamaks. · Kirik allutati riigile. Kirikut juhtis Püha Sinod. · Asutati Teaduste Akadeemia 1724. a. Peterburis. Paleepöörete ajajärk Kuna Peeter I olid oma pojaga väga halvad suhted, kehtestas ta korra, mille alusel pärandati Vene impeeriumis trooni ka naisliinis. Seetõttu oli Peeter I surma järel võimul mitu naisvalitsejat
tõkestas meist idas asunud slaavlaste püüdlused meie maal alatiseks oma kanda kinnitada. Läänest siia jõudnud ristiusk oli see, mis eraldas eestlaste maa slaavlaste poolt hõivatud aladest.Ei õnnestunud ka Peeter Suurel ega ka teistel temale järgnenud Venemaa valitsejatel eestlasi lääne kultuuri ja tsivilisatsiooni mõjude haardest välja rebida ning slaavilikult idamaiste eluviiside rüppe tõmmata. Eestlaste elulaad, kombed ja kultuur olid omandanud juba sel ajal sügavalt tuntavad läänelikud jooned. Ka hilisem, peaaegu kahesaja aastane allumine Vene tsaaririigi elukorraldustele, ei suutnud teha eestlastest erinevalt paljudest teistest Venemaa aladel elanud väikerahvastest mõjutada Eestit vene kirjakeele ja kommete poolest ega muutnud ka eesti külasid ridaküladeks. Küll on aga eestlastel juba pikki aastasadu tulnud korduvalt olukordi,
Ida-Euroopa riigid ning Soome. Marshalli plaani tulemusena kasvas nende riikide rahvuslik koguprodukt (RKP) nelja aastaga 25%, sealhulgas tööstustoodang 35% ja põllumajandustoodang 10%. Eisenhoweri doktriin ehk tagasitõrjumisdoktriin (roll back) Dwight Eisenhower, leidis, et pidurdamisdoktriin on liiga passiivne ja deklareeris, et Ühendriikide südametunnistus ei rahune seni, kuni Ida-Euroopa rahvad - ka eestlased, lätlased ja leedulased - "kes meie verd ja kel meie elulaad, ei pöördu tagasi vabade rahvaste perre". Kui pidurdamisdoktriin nägi ette kommunismist ohustatud maadele majandusliku ja sõjalise abi andmist, siis tagasitõrjumisdoktriin nägi vajadusel ette ka relvajõu kasutamise. USA riigisekretär John Foster Dullese väitel olevat USA vajadusel valmis kasutama ka tuumarelva ning andma tuumalöögi NSV Liidule endale. Selleks, et see oleks võimalik laiendati Eisenhoweri valitsusajal tunduvalt strateegilist lennuväge. Hallsteini doktriin
Enne linnade teket kuulusid sellesse seisusesse ainult talupojad ehk ,,labratores" ehk ,,need, kes töötavad". Nende ülesanne oli oma tööga ühiskonda ülal hoida. Linnade tekkega tekkisid kolmandasse seisusesse ka käsitöölised ja kaupmehed. Inimese positsiooni ühiskonnas määras tema sünni päritolu. Esimesse seisusesse polnud võimalik sündida, sest vaimulikel kehtis tsölibaat ehk ei igasugusele seksile. Igal seisusel oli teistest erinev haridus, kasvatus, elulaad. Riietuse ja relva olemasolu või hobuste arvu järgi võis kindlaks määrata inimese seisuslik kuuluvus. Varandusel polnud mingisugust tähtsust seisuslikus korras. Oluline oli päritolu. 4 2.Vaimuliku seisus 2.1 Vaimuliku kasvatus Vaimulikud olid keskaja seisustest kõige haritum ja samas kõige väiksearvulisem osa. Vaimuliku kasvatus vajas pikka aega ja kindlat koolitust, lisaks aga ka teistsugust eluviisi. Vaimulikku
Sõjajumal Marv või võitlev sõdur (5. saj)(pronks) 2. Kapitooliumi emahunt (5-6. saj)(pronks) 3. Veji Apollon (6. saj)(terrakota) 4. Nekropolid, hauakambrid 5. Alabasterun Volterrast (3. saj lõpp) 6. Sarkofaag (6. saj)(terrakota) Rooma arhitektuuri süsteem 8. saj ühineti rooma linnriigiks. Üha laienes. 3. Saj keskpaigaks alitses kogu itaaliat. Alad liideti tihedamalt. Levis hellenistlik kultuur. Võeti üle jumalad alistatud rahvastelt. Eriti olulised kreeka jumalad. Elulaad lihtne, hinnati praktilisust, riigile töötamist, vaimset kultuuri (kreeka baasil, tihti eesotsas kreeklased). Omapära arhitektuuris.kaared, võlvid, kuplid- lubjamört. Roomlased saavutasid tehnilise täiuse. Kaar oli avade sildamiseks. Kõige lihtsam- poolringi kujuline kivirida.Ristvõlv (toetuv vaid nelja nurka) ja silindervõlv ristkülikukujulise jaoks, kuplid ümmarguste ruumide tarbeks. Tellised ja betoon, kaunistamiseks vooderdati ka muuga nt marmor. Loodi sillutatud teid
Vana-Kreeka 1.Kreeta-Mükeene kultuuri iseloomustus Sai alguse u 2000 eKr Kreeta saarel, kust levis ka Mandri-Kreekasse. Kreeklased allutasid Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema. 1200 eKr paljud Kreeka lossid purustati doorlaste poolt ja algas tsivilisatsiooni kiire allakäik. Saavutused Umbes 800 eKr kujundasid kreeklased foiniikia tähestiku põhjal oma alfabeedi. Nende kiri oli maailmas esimene, mis võimaldas hääldust korrektselt üles märkida. Ühiskonnakorraldus Alates VIII sajandist eKr kujunesid Kreekas ja Kreeka kolooniates linnriigid e. Polised, mis hõlmasid ka linnaümbruse maad ja mille elanikkonna moodustas üks kogukond. Võim kuulus kodanikele. Kodanikud moodustasid ka polise sõjaväe. Kujunes orjanduslik ühiskond, kus elanikud jagunesid kahte õiguslikult eristuvasse klassi-vabadeks ja orjadeks. Ühiskonnas olid nomineerival positsioonil mehed, naised olid poliitilisest ja seltskonnaelust kõrvale jäetud. Võistlushimu leidis ...
Seda peetigi armastuseks. Kodudeks said juhuslikud eluasemed, inimesed elasid paariviisiliselt või gruppidena koos seni, kuni tahtmist oli. Hipid väitsid, et vabaarmastus ja uimastite kasutamine on pisiasjad, võrreldes maailma kasumijahiga.Hipide kultuuri üks tähtsamaid aspekte oli seksuaalne vabadus. Hipid rõhutasid vajadust uue, sõbralikuma maailma järele kasutades lille motiivi. Hipide kunst võlgnes palju juugendile, nende kunst oli niinimetatud "lille võimu" väljendus. Hipide elulaad seisnes massist erinemises, vabameelsuses, naljakas riietumisstiilis (miniseelikud, alt laienevad püksid) ja üsna kasimata pikajuukselises välimuses. Hallutsinatsioone esilekutsuvate narkootikumide (LSD, marihuaana) toimes nähti lahendust maailma probleemidele, mis näisid ülepääsmatud.Selles keskkonnas sündiski psühhodeelne rock.Vanemates põlvkondades tekitas noorte "metsistumine" pahameelt ja hirmu. Põrandaalune
Inglise kapital. Ülejäänu arenes põllumajanduslikult. Elatustase tööstuspiirkondades tõusis, mujal oli madal. 1900 kehtestati viinamonopol. Täiesti tavalised olid näljahädad. 1901 suri nälga 1,5 miljonit inimest. Iga 5 aasta tagant suuremad näljahädad. Viimane näljahäda 1932. Hakkas arenema teadus ja kultuur. Kuskil 20. sajandi algul algas linnastumine. Passid olid ainult linnakodanikel. Rikaste ja vaeste elatustaseme vahe väga suur. Maaelanikel oli traditsiooniline elulaad. 1862 said venelased pärisorjusest vabaks ning said omale perekonnanime. 1905 a. revolutsioon. a) erinevad liikumised: * töölisliikumine nõudsid paremaid elu ja töötingimusi (Lääne riikide eeskujul). Tööpäev kestis 16 tundi, nädalas 1 vaba päev. Ohtrasti kasutati laste tööd (12-tunnine tööpäev). Igasugused tööohutuseeskirjad olid puudu. * talurahva liikumine. Nõudsid maksude vähendamist ja nõuti, et ei toimuks talude krunti ajamist
puudusi. Nurisemata sõi kõige lihtsamat kättesaadavat toitu, leppides ka ainult leivaga. Kui leiva peale oli määrida võid ehk hammustada kõrvale praetud liha, siis seda pidas kroonitud sõjamees maiuspalaks. Kui vaja, rüüpas vett peale kas või rabalaukast. Kuningas ei allunud mitte mingisugustele maistele ahvatlustele, luksusele. Ta elas pidevalt karmi spartalikku elu nii rahu- kui sõjaajal. Niisugused olid tema elulaad ja tõekspidamised. Kui kuningas külmetas sõjaretkedel oma välitelgis, siis kuumutasid sõdurid talle soojenduseks täismetallist või kivist kahurikuule. Just tema lihtsuse ja inimlikkuse tõttu armastasid teda sõdurid. See lugupidav armastus oli piiritu, ustav ja ennastohverdav. Karl XII alustas oma sõjateed . Kuningas tundis ajalugu ja armastas end võrrelda inglaste vapra kuninga Richard Lõvisüdamega. Tema üheks meelisüteluseks oli: ,,Mina, nagu ka Lõvisüda, valitsen
Bangladesh tähendab sõna-sõnalt tõlgituna ,,Bengali maad". See on mugameedlik riik, millel on lühike iseseisev ajalugu. Eraldumine (Briti) Indiast Ida Pakistanina 1479- a- ka eraldumissõda päris Pakistanist 1971 on täis kannatusi. Erinevalt Pakistanist on Bangladeshis ka 87% moslemite kõrval ka 12% hindusid, natuke kristlasi, budiste ja animiste. Islami rõivastus ei ole nii range kui araabiamaade oma. Kuigi Bangladesh on veelgi vaesem maa, kui India, pakub valitseb agraarne elulaad veidigi elamisväärseid tingimusi. See on väga madal maa, hiiglaslik delta-ala, mis suvemussooni ajal suurel määral üle ujutatakse. Mai lõpust oktoobri esimeste päevadeni kestva mussooni ajal sajab maha 2000-4000 mm vihma. Maa põhjaosa külgneb aha maailma sademerikkaima paigaga. Iga-aastased ,,normaalsed" üleujutused katavad ligi 60-70% riigi pindalast. Riigis on kaks UNESCO kultuuripärandi objekti (Bagerhat ja Paharpur) ja üks looduspärandi objekt (Sundarban)
,, Daam koerakesega" , ,, Onu Vanja" 4.Tolstoi elu - Lev Tolstoi sündis 9 sept 1828 a. Tema isa krahv Nikolai Tolstoi ja ema vürstitar Maria Volkonskaja kuulusid Venemaa kõrgaristokraatia hulka.Lev'i elu kulges Tuula lähistel Jasnaja Poljana mõisas. Tema vanemad surid kui Lev oli 9aastane, Tolstoide lapsi kasvatasid sugulased. Lev oli lapsena jonnakas, isepäine ja julge, kuid samas aus ja õigusepüüdlik. Teda mõjutas palju Jasnaja Poljana lihtne elulaad ja omapärane loodus. Lev sai hiilgava koduse hariduse, talle õpetati käitumismaneere ja võõrkeeli. Ta jätkas õpinguid Kaasani ülikooli idakeelte teaduskonnas. Ta lahkus sealt et õppida Jasnaja Poljanas koos praktilise tegevusega.Ta töötas enda jaoks välja ranged elureeglid. Tolstoi abiellus sihvaka mustaverd kaunitariga. Nad elasid Jasnaja Poljanas , kus neil sündis kokku 13 last. 5. Tolstoi ,, Anna Karenina"- teema, peategelased, Anna väljapääsmatu olukord
Teosed · "Bröllopsdansen" · "Lea" · "Nõmmekingsepad" (1864) · "Kullervo" (1864) · "Kanervala" (1866) · "Kihlus" (1866) · "Õlleretk Schleusingenis" (1866) · "Öö ja päev" (1866) · "Seitse venda" (1870) · "Margareta" 3. Teose lühiülevaade Romaani aine on võetud läinud sajandi esimese poole Soome külaolustikust. Seitsme häme venna juhtumuste rikka elu kaudu avaneb soome talupoja luumus, elulaad, igapäevane töö, külakogukonna lagunemine ja maakodanluse kujunemine.Vennaste nimed olid Juhani, Tuomas ja Aapo (kaksikud), Simeoni, Timo ja Lauri (kaksikud) ning Eero. Need seitse venda on tolle aja tüüpilised soome talupojad, kes üle kõige ihaldavad vabadust siin laante rüppes, kus saab jahtida metsloomi ning elada just oma tahtmise järgi. Need seitse venda on jäärapäised ja tugevad, kuid nad kardavad igavat ja pealesunnitud tööd. Nad on valmis isekeskis
15a- kannupoiss- rüütli relvakandja ja saatja, kes õppis ka võitlusvõtteid. 20a- löödi pidulikult rüütliks(rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned). Rüütlieetika 3 põhimõtet: ustavus, vahvus ja sangarlikkus. Rüütel. Allikas: google.ee 3 3. Aadli elulaad ja rüütlikultuur Rüütli ründerelvaks oli piik, millega püüti vastast sadulast paisata, ja mõõk, mida kasutati lähivõitluses pärast piigi purunemist või kõrvaleheitmist. Rüütlite kaitserelvastus muutus keskaja jooksul peaaegu tundmatuseni. Rüütlid said rõngassärgid, ammud, pikkvibud ja kiivrid. Samuti tehti muudatused kilbiga, mis olid nüüd ülalt ümarad ja alt teravatipulised piklikud ning hiljem ka kolmnurksed. Rüütliratsaväe kõrval osalesid lahingus ka jalamehed,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
