Moslemite elulaad Käty Kuusemets 10 H Moslemite elulaad Elu isalmimaailmas on niisama mitmekesine, kui maailma mis tahes muudes piirkondades. Egiptuse või Bangladeshi väikestes moslemite külakestes töötavad talupidajad põldudel, kasvatavad teravilja, aedvilja ning kitsi, lambaid ja lehmi. Keskklassi ja rikaste elukvartalites on õued ja tänavad puhtad ning majad hooldatud. Vaeste linnaosas on tänavad ja hooned räämas, kõnniteed auklikud ning nälg ja kuriteod igapäevaseks probleemiks. Kodune elu
Pingviinid Pingviinid on lennuvõimetud ja näevad kuival maal välja üpris kohmakad. Nad paterdavad taarudes või libistavad end kõhuli mööda lund. Palju kodusemalt tunnevad nad end vees, kus suudavad ujuda kuni 40 km/h. Vee all liiguvad nad loivakujuliste tiibade abil. Jääle tagasi pääsemiseks viskuvad pingviinid suure kiiruse pealt veest välja ning maanduvad jääserval täpselt jalgadele. Kõik 17 pingviiniliiki elavad lõunapoolkeral, enamasti Antarktikas ja selle ümbruses. Antarktikas on aasta keskmine temperatuur 20 C. Kaks pingviiniliiki, kes sigivad Antarktise mandril, on keiserpingviin ja adeelia pingviin. Kuningpingviinid ja mitmed teised liigid sigivad kõik Antarktika saartel. Pingviinid toituvad kaladest ja kalmaaridest. Tihedad veekindlad karvataolised suled ja paks rasvakiht naha all annavad pingviinidele sooja. Nad sigivad maismaal suurtes kolooniates. Ühes koloonias võib...
Närilised Hambad : iseteritavad lõikehambad, puuduvad silmahambad, hambalaie lameda pinnaga mälumiseks Söömine : kasutavad esikäppasid söömisel, väikekasvulised, nad on toiduks paljudele,tavalised varvasjäsemed küünistega taimed närilised lihatoidulised Sigivus : neil on väga suur sigivus (rottidel 6-8p aastas, hiirtel 8-15p korraga). Eestis on 18 liiki : põldhiir, koduhiir, vesirott, kodurott, rändrott Teisi närilisi : vesisiga, merisiga, hamster, okassiga Kiskjalised Hambad : lõikehambad toidu lahti hammustamiseks silmahambad söögi surmamiseks ja kinnihoidmiseks purihambad toidu peenestamiseks (kiskhambad), luude kõõluste purustamiseks Jäsemed : küünistega, kohastunud kiireks liikumiseks ja saagi püüdmiseks Meeled : väga hästi arenenud, intelligentsemad kui saakloomad 1 koerlased Keha : jäsemed kohastunud pikkade vahemaade läbimiseks ja jälitamiseks, neil on nürid küünised Meeled : väga hea haistmine, värvuste nägemine k...
Aadli elulaad ja rüütlikultuur K Edgar T Relvastus Sõditi peamiselt hobustel. Relvadeks põhiliselt piik, mõõk, hiljem kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Kanti metallist rõngassärki, heledat rüüd. Kasutusel olid loomulikult ka kiiver ja kilp. Sõjas osalesid ka jalamehed, kes kasutasid piike ja kilpe või vibusid ja ambe. Põhiliselt abistati siiski rüütliväge. Võitlusviis Taktika oli enamasti kindel, väga lihtne: väed rivistusid pikkadesse viirgudesse, seejärel liiguti kiirenevas tempos teineteisele vastu. Vastast ei (vähemalt püüti) tapetud vaid võeti vangi, et perekonnalt lunaraha saada. Sõjakavalust ei peetud rüütli aule ja väärikusele kohaseks. Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses. Linnused Täitsid nii elamu ja kindluse funktsiooni. Väikerüütlid elasid tagasihoidlikemas puust või kivist tornlinnustes, suurnike linnused aga olid suured kindluskompleksid. Rajati loo...
materjalid. Foorumite ääres paiknesid suured pikliku põhiplaaniga kohtu- ja ärihooned – basiilikad. Sel hoone liigil oli hiljem suur tulevik kirikuehituses. Rooma hiigelriigile olid majanduslikult ja sõjaliselt äärmiselt tähtsad korralikud teed ja sillad. Need rajatigi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Kilomeetrite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed, nn. akveduktid. Roomlaste elulaad - Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale rahvale. Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus sammasõu taimede ning purskkaevuga. Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esiseinas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega.
Lääne-Euroopas. Rüütliseisus Keskaegne sõjameheseisus oli mitmepalgeline nii päritolult kui ka sotsiaalselt positsioonilt. Enamik rüütleid olid läänimehed. Rüütliseisust hakati üha enam tähtsustama. Suurnikud püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Kõrgkeskajal kujunes rüütliseisusest pärilik seisus. Rüütliseisuse olemus seisnes kolmes, täiesti ilmalikus põhimõttes. Nendeks olid ustavus, heldekäelisus ja vahvuses. Aadli elulaad Väikerüütlid elasid tagasihoidlikes puust või kivist tornlinnustes. Suurnike linnused kujunesid ulatuslikeks kivist kindluskompleksideks. Rüütlid panid end proovile ja näitasid oma oskusi jahiretkedel ja organiseeritud sõjamängudel ehk turniiridel. Aadlike abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi ja sõlmida liite perekondade vahel. Talupojad Keskajal olid enamik inimesi talupojad, kes tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Enamik talupoegi olid sunnismaised
Feodaalkord ja rüütliseisus, aadli elulaad ja rüütlikultuur, talupojad ja mõisamajandus 1. Milles seisnes feodaalkorra olemus (selgita 2 tunnusega)? Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasalille kasutada ehk läänistas talle maatüki koo seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Vasall pidi nõu senjöörile nõu andma ja tegema senjööri tütrele kingituse ning maksma lunaraha. 2. Iseloomusta feodaalsest ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte (2 näidet). Suurematel vasallidel oli omakorda väikevasalle. Kuid nemad ei pidanud alluma oma senjööri senjöörile. Pealegi võtsid paljud feodaalid maid lääniks erinevatelt senjööridelt. Senjööride tüli korral ei teadnud vasallid kummale senjöörile truu olla. Maid (lään e feood) pärandati edasi oma poegadele. 3. Milles ava...
Eriti kiiresti arenesid rahvusteadused. Nt: keeleteadlased kaasajastasid eesti keelt ja normeerisid õigekeelsust, uurisid eesti murdeid. Kirjanduselu 1920. a algul valitses luule -> tähtis roll Siurul. Kümnendi keskel tõusis esile proosa, eriti realistlik romaan ( A.H Tammsaare) Kesrkis esile nooremate luuletajate põlvkond Muusikaelu uus kammermuusika, koori ja soololaulud Uued sümfoonilised suurvormid( Evald Aava ooper ,,Vikerlased") 5) Elulaad ja olme suhtumine omariiklusesse- omariiklust väärtustava suhtumise kujunemise peamiseks eelduseks olid riigi loomisel tehtud sotsiaalsed ümberkorraldused, esmajoones maareform.1920. Esines veel kommunistlikku ja kosmopoliitset meelsust, riigi halvustamist, kuid need kadusid kommunistide riigipöördekatsega peaaegu täielikult. Keeruliseks tegi asja vaikiva oleku kehtestamine, sest katseseisukorra tingimustes jagunes ühiskond mitmeks
Kontrolltöö-Ajalugu nr 3. Küsimused: 1. Feodaalkord ja rüütliseisus 2. Vaimulikud rüütliordud 3. Aadlike elulaad 4. Rüütlikultuur 5.Talupojad ja pärisorjus Vastused: 1.Terve keskaja ühiskond toimis feodaalühiskonna põhimõtetel. See tähendas seda, et vasall andis end senjööri kaitse alla, kusjuures senjöör oli rikkam ning võimsam isik. Vastutasuks kaitsele pidi vasall olema senjöörile ustav, andma talle vajaduse korral nõu ning aitama teda sõjaväeteenistusega. Feodaalsuhted kujunesid peamiselt selletõttu : o tekkisid uut laadi sõjaväeorganisatsioonid
kutsekoolide arv *Noorte haridusjanu ilmnes ka kõrgkoolides *Kõrgkoolid, eriti aga Tartu ülikool, kujunesid juhtivateks teaduskeskusteks. *1938. aastal asutati teadusuuringute kooskõlastamiseks ja -sidemete laiendamiseks Eesti Teaduste Akadeemia *Eriti hoogsalt arenesid rahvusteadused *Ajaloolased hindasid ümber balisaksa ja vene uurijate varasemad tööd. Saavutuste kokkuvõtteks said kaks suurteost ,,Eesti ajalugu"(toimetaja Hans Kruus) ja ,,Eesti rahva ajalugu". 34. Elulaad ja olme Suhtumine omariiklusse *Eesti ühiskonda iseloomustasid iseseisvuse aastail ennekõike rahvuslus ja isamaalisus *Omariiklust väärtustava suhtumise kujunemise peamiseks eelduseks olid riigi loomisel tehtud ulatuslikud sotsiaalsed ümberkorraldused, esmajoones maareform *Areenile astus uus põlvkond, kelle jaoks oli riiklik iseseisvus loomulik ja ainuvõimalik *Kaitseseisukorra tingimuste jagunes ühiskond mitmeks üksteisele osaliselt vastanduvaks rühmaks
Rüütliseisusest kujunes järk-järgult parilik seisus-aadel. Rüütliks sai kui oli õige päritolu, kohane kasvatus ja sõjaline treening. 7a- paazina aadliperekonnas, kus talle õpetati käitumist ja häid kombeid. 15a- kannupoiss- rüütli relvakandja ja saatja, kes õppis ka võitlusvõtteid. 20a- löödi pidulikult rüütliks(rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned). Rüütlieetika 3 põhimõtet: ustavus, vahvus ja sangarlikkus. Aadli elulaad ja rüütlikultuur Rüütli ründerelvaks oli piik, millega püüti vastast sadulast paisata, ja mõõk, mida kasutati lähivõitluses pärast piigi purunemist või kõrvaleheitmist. Rüütlite kaitserelvastus muutus keskaja jooksul peaaegu tundmatuseni. Rüütlid said rõngassärgid, ammud, pikkvibud ja kiivrid. Samuti tehti muudatused kilbiga, mis olid nüüd ülalt ümarad ja alt teravatipulised piklikud ning hiljem ka kolmnurksed. Rüütliratsaväe kõrval osalesid lahingus ka jalamehed,
Kirik pani rüütleid teenima ristiusu ideaale. Kõrgkeskajal muutus rüütliks saamine aina raskemaks. Selleks said peamiselt aadlid. Päritolule lisaks nõuti rüütlilt ka kohast treeningut ja kasvatust. Tavaliselt alustas rüütel treeninguid 7 aastasena. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Aadli elulaad ja rüütlikultuur Peamised ründerelvad olid piik ja mõõk. Kaitsevahenditeks oli rõngassärk, kiiver ja kilp. Kasutati ka pikkvibusi ja ambusi. Rüütliväe taktika oli enamasti lihtne, vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos. Liiga sirgjooneline taktika muutis rüütliväe ühe haavatavamaks. Linnuse suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest. Väikerüütlitel ei elanud linnuses vaid tornlinnustes
enamikku Alexandri vallutustest Aasias, kuid kahanes järk-järgult, nii et riigi tuumikalaks kujunes Süüria; 3) Makedoonia, mille võimu all olid Kreeka linnriigid. Nende riikide omavahelised suhted olid tihtipeale vaenulikud. Hellenistlike suurriikide eesotsas seisid peaaegu piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarhid. Oma lähemad nõuandjad ja abilised valisid kuningad õukondlaste seast, kes enamasti olid kreeka-makedoonia ülikud. Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased, kuid paljus võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldusest. Hellenistliku Egiptuse kuningad hakkasid oma alluvatelt nõudma, et neid sealse muistse tava kohaselt jumalana austataks. Oluliselt muutus ka sõjaväekorraldus. Sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest. Enamasti palgati kreeklasi ja makedoonlasi, sest Aasia elanikke hellenistlikud valitsejad ei usaldanud
BAROKK, BAROKIAJASTU MUUSIKA 17. saj – 18. saj I pool Barokiks nimetatakse stiili ja ajajärku Euroopa kultuuris 17. sajandil ja 18. sajandi I poolel (1600-1750). See oli õukondade ja aadlike kõrgaeg ja ajastule andis tooni nende priiskav, elunautiv ja väliselt toretsev elulaad. Kõik loomulik näis barokiaegsele inimesele tühine ja põlastusväärne. Kiriku lõhenemine ja poliitilised pinged lisasid ajastule rahutust. Kunst ja muusika (kunstmuusika – heliloojate looming), mis elas peamiselt kiriku, õukondade ja aadlike toel, väljendasid ajastu laadi. Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid tasakaalu ja harmooniat, barokk tõi selle asemele pingestatud dünaamika, kontrastid, teatraalse väljenduslaadi, liialdused.
a. luule. Muusikaelu rikastus omariiklusaastail nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori- ja soololauludega. Teatrielu vaieldamatuks keskuseks kujunes Tallinn oma kolme suure teatriga. Hariduselus mindi üle emakeelsele õppele, kehtestati kuuleklassiline koolikohustus, ning võimaldati kõikidel soovijatel minna edasi gümnaasiumisse mis oli 5-e klassiline. Kõrgkoolid, eriti aga Tartu Ülikool kujunesid juhtivateks teaduskeskusteks. Ptk. 34 Elulaad ja olme Elulaad Paralleelselt haridustaseme tõusuga kasvas rahva lugemishuvi. Aastatel 1918-1940 anti välja 30000 erinevat raamatut kogutiraaziga 43 miljonit eksemplari. Linnakultuuri lahutamatuks osaks kujunesid teatrietendused, kontserdid ja kunstinäitused. Inimesi huvitas ikka veel tehnikaime staatust täitev filmikunst. Omaette tõmbenumbriks kujunesid paremates kohvikutes ja restoranides mängivad tantsuorkestrid. Populaarsemad spordialad olid tõstmine ja maadlemine
Barokk Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See termin tähendab itaalia keeles rõõmsat tähendust. Barokk ongi pärit Itaaliast. Sellel ajastul valitses Prantsusmaal äärmiseni priiskav absoluutne monarhia, õukonna elulaad nõudis palju raha. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid, ühiskond kääris. Barokk:kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Selle aja muusikat ja kunsti iseloomustabki dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Muusika oli õukonnakesksem, tekkis kontsertstiil. Vastupidiselt renessansiajastu muusikale oli see mõeldud pingsaks kuulamiseks. Tekkis professionaalsete muusikute klass. Tekkis instrumentaalmuusika. Pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid 2
...........3 Tervisesportlased ja toitumisprobleemid...................................5 Valed arusaamad õigest toitumisest...........................................5 Kasulikud toidud........................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................7 Kasutatud kirjandus....................................................................8 SISSEJUHATUS Tänapäevases ühiskonnas on tervislik elulaad ja liikumine üha haruldasemaks muutuv nähtus. Inimesed kalduvad enam istuvamale eluviisile. Kui tehaksegi sporti, siis enamjaolt unustatakse, et kunagi ei piisa ainult liikumisest selleks, et treening oleks tervisele positiivse mõjuga. Selleks, et kehalise aktiivsusega kaasneks positiivne mõju ja tervistav tulemus, on vaja ka jägida toitumisharjumusi. Oma referaadis käsitlen toitumise ja treeningu vahelisi seoseid ning leian optimaalseima ja kasulikema viisi
Samojeedi rahvas, mistõttu nimetati neid ka Jenissei samojeedideks, põhjapoolseid eenetseid Hantai ja lõunapoolseid Karassiini samojeedideks Ise nimetasid nad end klanninimede järgi ning alates 1970. aastatel juurdus entonüümina eenets Keel Emakeel on eenetsi keel, mis kuulub samojeedi keelte põhjagruppi Vastavalt asulale räägivad eenetsid kahte murret: tundra ja metsa Tänapäeval domineerib eenetsite seas vene keel Elulaad ja asula Suur osa on asunud elama palkmajadesse külades, põhjapõdrakasvatajad elavad balokkides või tsummides Jenissei jõe alamjooksul idakaldal, Venemaal Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Eenetsid http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Eenetsid http://et.wikipedia.org/wiki/Eenetsi_keel
5. Miks saavutas Rooma kultuur õitsengu Augustuse ajal? Nimeta kaks põhjust. Kultuur saavutas õitsengu Augustuse ajal, sest Augustus toetas suurejooneliste ehitiste rajamist Rooma linnas, aga ka kirjamehi, et need oma loomingut jäädvustaksid. Augustusel olid rikkad sõbrad, kes aitasid tal taotlusi ellu viia ja kes kutsusid lähikonda tuntuid autoreid ning toetasid neid rahaliselt, et neil oleks kõik olemas loomingu valmistamiseks. 6. Kuidas kajastuvad Rooma riiklus, elulaad ja mõtteviis Rooma kultuuris? Sõnasta kaheksa seostatud paari, kus iseloomulik joon riikluse, elulaadi või mõtteviisi kohta oleks ühendatud sobiva kultuurialase näitega. 1. Rooma vabariiklik korraldus tõi kaasa kohustusliku poliitikute kõnekunsti oskuse. 2. Rooma kui keisririik, hakkas toetama rahaliselt kultuuri. 3. Roomlaste agressiivne meelelaad väljendus gladiaatorite võitlusega. 4. Roomlaste vallutused tõid kaasa segunenud kultuuri. 5
kehtestamiseni. Pärast Aleksandri surmale järgnenud sõdade tagajärjel kujunes 3 suuremat hellenistlikku riiki: Egiptus, Seleukiidide riik, Makedoonia. Linnriigid püsisid ka hellenismiperioodil, kuid need polnud enam sõltumatud nagu varem, vaid allusid suurriikide valitsejatele. Hellenistlike suurriikide eesotsas seisis peaaegu piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarhid. Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased , kuid paljus võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldustest. Sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest. Idamaale rännanud kreeklased asusid sageli sealsetesse vanadesse linnadesse, kuid rajasid tihti ka uusi asulaid. Paljudest said erakordselt rikkad ja rahvarohked linnad. Kõige tähtsam neist oli Aleksandria, millest kujunes Vahemere maade suurim linn. Kuulsad olid ka Antiookia Süürias ja paljud teised.
isamaalisus. Mõnevõrra tegi olukorra keeruliseks vaikiva oleku kehtestamine, sest kaitseseisukorra tingimustes jagunes ühiskond mitmeks üksteisele osaliselt vastanduvaks rühmaks. Üks osa läks meelsasti kaasa reformidega. Teine osa ühiskonnast jäi muutuste suhtes ükskõikseks. Kolmas osa rahvast moodustas opositsiooni isehakanud riigijuhtidele. Absoluutne enamik inimestest pidas Eesti riiki rahva kõrgeimaks paleuseks ja loomulikuks eneseavalduseks. Elulaad Paralleelselt haridustaseme tõusuga kasvas rahva lugemishuvi. Aastatel 19181940 anti välja 30000 erinevat raamatut kogutiraaziga 43 miljonit eksemplari. Linnakultuuri lahutamatuks osaks kujunesid teatrietendused, kontserdid ja kunstinäitused. Inimesi huvitas ikka veel tehnikaime staatust täitev filmikunst. Click icon to add p ic ture
# Bioloogilised (vanus, sugu, ,,rass") # Isiklikud omadused (väärtused, võimed, intelligents, oskused) # Ühiskondlik positsioon (koht ühiskondlikus tööjaotuses, roll) Stratifikatsioon e. kihistumine: ühiskonna liikmed jaotatakse hierarhiliselt teatud dimensioonide järgi (sissetulek, varandus, võim, prestiiz, vanus, rahvus jne). Ühe straatumi (kihi) liikmetel on tavaliselt sarnased võimalused (life-chances; majanduslikud ja kultuurilised millised võimalused) ja elulaad (life-style; sotsiaalsete suhete mustrid, materiaalne tarbimine, kultuur milliseid valikuid teeb, moraalsed otsused) ja neil on tihti ühine identiteet, kokkukuuluvustunne (nt. millest räägitakse). Tänu klassikuuluvusele võib ennustada inimeste tulevikku. Erinevaid kihistumise vorme ajalooliselt: Orjapidamine -> kast (caste) -> seisus (estate) -> klass/kiht Orjapidamine: ekstreemselt ebavõrdne süsteem. Ühed inimesed on teiste inimeste omandus.
raua töötlemine. Sõjakunst Rahamüntimine Oma foiniikia tähestiku (hobukaarikud) kõrgel mõju tekkinud tähestik tasemel. Eluolu ja perekond Sõjaline ülikkond elas Suured linnad, lossid, uhked Linlik elulaad, kaupmeeste Patriarhaalne perekond, Patriarhaalne kindlustatud linnades. aiad=paradiisiaed.Allutatud luksuslik elu. Käsitöölistest mehel võis olla mitu naist, peremudel Korraliku d vundamendiga rahvate peremudelid säilitasid. enim kangruid, värvaleis, kuningatel majad(maal 1 korrust, Kuninglikud masspulmad
töötlemine Savitahvlid Tähtis laenatud kultuuri Oma foiniikia tähestiku mõjul Sõjakunst (hobukaarikud) Keeleliselt indoeurooplased edasikandmine tekkinud tähestik kõrgel tasemel Rahamüntimine Sõjaline ülikkond elas Suured linnad, lossid, uhked Linlik elulaad Patriarhaalne perekond, kindlustatud linnades aiad=paradiisiaed Kaupmeeste luksuslik elu mehel võis olla mitu naist Patriarhaalne ELUOLU Korralikud vundamendiga Allutatud rahvate peremudelid Käsitöölistest enim kangruid, Kuningatel haaremid peremudel
Vooliti loomakujukesi ning tehti koopamaalinguid. 3. Sumerite leiutised Kiilkiri 4. Mesopotaamia asukoht kaardil Tigrise ja Eufrati jõgede vahelisel alal, praegune Iraak. 5. Mesopotaamia skulptuuri tunnused Kivist figuurid: lihtsustatud, kindla ja monumentaalse ilmega, skemaatilised näojooned ja habe, hingestatud silmad. 6. Egiptuse asukoht kaardil Aafrika kirdeosas Niiluse jõe kallastel. 7. Kirjelda Egiptuse ühiskonda (riigikord, religioon, elulaad, kultuur, millel on rõhk ühiskonnas jms)! Üks Vana Maailma võimsamaid tsivilisatsioone. Tihe suhtlus naabritega puudus, vähe sõdu. Valitses 30 dünastiat. Alandlik kuulekus vaarao ja jumala ees. Vaarao võrdus rahva jaoks jumalaga. Oli ka ääretult palju erinevaid jumalaid. Kunsti tähtsus kunst suurendab vaarao hiilgust ja süvendab jumala kartust. 8. Kirjelda Egiptuse püramiidi (suurus, läbilõige, eesmärk, algne välimus, miks enam ei ehitata)!
Mehed tegelesid söögi muretsemisega ning oma sugulaskonna kaitsmisega. Naisetele jäid kodused tööd ja korilus. Niimoodi olid kõigil sugukonna liikmetele ära jagatud nende osa,sellest sugukonnast. Sugukonnad arenesid ning neile võis liituda teine sugukond, kus nad pidid teineteisega arvestama ja et kõigega toime tulla, koostööd tegema. Sugukonnas olid kindlad reeglid, mis kehtisid kogule tervikule, nii tuli neil ühesugune elulaad. Nagu tänapäevalgi,olid ka siis sugukondadel omad ülemad või sugukonnapead, kes võtsid vastu otsuseid ja siis niiöelda juhtisid selle sugukonna tegevusi. Nagu meil on president või kuningas. Ilma sellise koostööta inimeste vahel, ei oleks tekkinudki sellist ühtsete elulaadidega gruppe ning inimesed ei olekski üksteise peale lootma jäänud ning usaldanud. See kooselu vorm inimeste vahel moodustabki ühiskonna.
võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ajakirjanduse piiramine jne, põhiseaduse muutmine ja rahvarinne, muutused, välispoliitika siis). Riigipöörde katsed (1924 ja 1934 riigipöörde katsete võrdlus). Kultuurielu (Riik ja kultuur, kultuurautonoomia, kultuuri üldised arengujooned erinevatel aastatel). Elulaad (haridus, seltsiliikumised, usk, sport, meelelahutus). Olme. Sisepoliitiline areng (Demokraatlik Vabariik)Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus. 23apr1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu. Enne võttis vastu maaseaduse 1919, Võttis vastu EV esimese põhiseaduse15.jun1920. Põhiseadus andis demokraatlikuse ja liberaalsusega silmad ette mitme teise riigi kontsitusioonile, sätestades kodanikuõigused: täielik
Tugevdamaks veelgi keskvõimuaparaati andis Richelieu 1626. aastal kuninga nimel välja edikti, mis nägi ette kõigi aadlike kindluste maha lõhkumist, välja arvatud piirikindluste. Sellega kaotas kõrgaadel oma sõltumatuse tagatise, mis tekitas rahutusi. Surudes mässukatsed maha, keelustas Richelieu ka duellid, kuulutades need kapitaalroimadeks. Edaspidi laskis ta kõik kahe- võitlust pidanud aadlikud hukata. Saavutamaks täieliku kontrolli kõrgaadlike tegemiste üle, pidi nende elulaad muutuma. Selleks koondas Richelieu kõrgaadli nüüdsest õukonda, et viimased hoopis selle toredust nautida saaksid. Eelnimetatud ranged kuid kavalad võtted olid Prantsusmaal kuningavõimu olulisteks tugevdajateks. Arvukate kuningavahetuste kõrval iseloomustas Prantsuse absolutismi ka pillav eluviis. Juba Louis XIV ajal karakteriseeris kuninga võimukust hiilgav õukonnaelu. Pealinnast 18 km kau-
2. Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd. 3. Egiptus. Kordamisküsimused: 1.Nimeta 2 ajaloo abiteadust ja nende tegevuse sisu? 2. Mida tähendab mõiste "ajalooline aeg"? 3. Millega tegeleb allikakriitika? 4. Mis on sotsiaalajaloo uurimise objektiks? 5. Paiguta õigesse kronoloogilisse järjekorda inimese eellased: Heidelbergi inimene, australopiteekus, neandertallane, homo erectus, homo sapiens, 6. Kirjelda neandertallast - millal elasid, väljanägemine, tegevusalad, elulaad? 7.Millised on kromanjoonlaste kõige varasemad kunstiloomingu mälestusmärgid Euroopas? 8. Millisele kontinendile ja millal jõudis homo sapiens kõige viimasena? 9. Millises geograafilises piirkonnas asub "viljaka poolkuu" ala? 10. Mida tead Jeeriko ja Catal Hüyüki asulatest ja sealsete elanike elulaadist? 11. Kirjelda Vana-Egiptuse looduslikke olusid? 12. Kirjelda Vana riigi poliitilist ajalugu Egiptuses? 13. Kirjelda Keskmise riigi poliitilist ajalugu Egiptuses? 14
*Eriti hoogsalt arenesid rahvusteadused Elulaad ja olme Suhtumine omariiklusesse *Eesti ühiskonda iseloomustasid kõige rohkem rahvuslus ja isamaalisus *Sotsiaalsed ümberkorraldused *Osa rahvast läks meelsasti kaasa reformiga *Teine osa rahvasti ei muutunud ei uue reziimi kaasjooksikuteks ega langenud ka passiivsusse ,moodustasid opositsiooni isehakanud riigijuhtidele *Kujunes ka vasakopositsioon Elulaad *Suur soov saada hea haridus ja saada parem elulaad *Kiire õpilaste kasv *Kasvas rahva lugemishuvi *Linnakultuuri lahutamatuks osaks kujunesid teatrietendused,konserdid ja kunstinäitused, majandusliku ja poliitilise eliidi jaoks ka mitmesugused ballid ja seltskondlikud koosviibimised *Vesemate pärusmaaks jäid tsirkus ja kino *Inimesei huvitas filmikunst *1930a arenes restorani ja kohvikukultuur ja tansuorkestrid *Populaarsed spordialad tõstmine ja maadlemine *Noorte rännu-ja seiklusiha
Keel Keel on polüfunktsionaalne kommunikatsioonivahend, mida kasutatakse informatsiooni vahetamiseks. Keele all mõeldakse peamiselt inimeste suhtlemist, kuid selle piirid ulatuvad inimese DNAst kuni arvutikeeleni. Keele alla kuuluvad ka erinevad märgid, mis edastavad signaale näiteks valust, ohust, domineerimiset. Inimkeeles on väljendusvõimalused suuremad, näiteks luua ettekujutlusi millestki, mis ei eksisteeri. Veel eksisteerivad inimeste loodud tehiskeeled ehk süsteemid, nagu liiklusmärgid, matemaatika jne. Keel pole mitte ainult info vahendamiseks, vaid ka suhete hoidmiseks. Inimeste ja loomade omavaheline suhtlemine koosneb kahest tasandist: verbaalne ehk keeleline suhtlemine ja mitteverbaalne ehk hääletooni ja kehakeeleline suhtlemine. Keelt on emotsioonide väljendaja,selleks kasutatakse erinevaid hääletoone või sõnu. Lisaks sellele kuuluvad emotsioonide väljendamise alla erinevad väljundid, nagu naer, ohked, kisa jne. Mõtlemisp...
järgmiselt: Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumine. TOIT Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat.. ELUVIIS Eluviis ehk elulaad on igapäevase elu korralduse viis (riietumine, elukoht, tarbimisharjumused) ja valikud, mis on tihti omased kindlale sotsiaalsele rühmale, vanusele või isikutüübile. RAVIMID Ravim on Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või
· Itaalias on enam tasandikke kui Kreekas, seega tegeleti seal eelkõige üõllundusega · Rannajoon sirgem, seega polnud roomlased võrreldes kreeklastega erilised meresõitjad · Latiumi maakonnas tekib 8saj eKr Rooma linn · Järgnevatel sajanditel vallutab Roooma kogu Itaalia ja Vahemere ümbruse · Ladina keel muutub Lääne-Vahemere maades üldiseks · Samas võtavad roomlased oma kultuuri üle kreeklastelt (alfabeet, jumalad, kirjandus, filosoofia, elulaad jne) Kronoloogia · 2000 eKr hakkab elama itaalikute hõim · 1000 eKr asula Rooma linna kohal · VIII-V Etuskid · 753-509 kuningate aeg · 509-265 varane Vabariik · Õpik lk 138 Etruskid ja Rooma algus · Itaalia on suur ja lai. Itaalia loodeosas elasid aga etruskid, nende keel oli sootuks erinev. Nad polnud itaalikute ega kreeklaste sugulusrahvas. Etruskid olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid. Nende käsitöö, eriti
MODERNISMI TUNNUSED 1) assotsiatiivsus; 2) fragmentaarsus; 3) psühhologism Kirjanduse sotsioloogilise tõlgendamise alusel (kirjandusteose olemuse määrab see ajajärk ja elulaad, milles ta on loodud ja mis temas peegeldub) on modernistlik igasugune teaduslik- tehnilise revolutsiooni alguses või ajal loodud kirjandusteos. Kirjanduse esteetilise tõlgendamise alusel (kirjandusteos kui iseseisev struktuur, omaette mikromaailm) on modernismi mõiste tähendus märksa kitsam ja seda määratlevad kolm ülaltoodud tunnusjoont. Kirjanduse sotsioloogilise tõlgendamise alusel on postmodernistlik igasugune teos, mis on loodud teaduslik-tehnilise
Postmodernism Modernism sündis 19. sajandi II poolel ja kestis tinglikult määratledes 1960. aastateni. Kirjandust, mis pärast Teist maailmasõda hakkas traditsiooniliseks saanud kirjanduse kõrval uudsust taotlema, nimetatakse postmodernistlikuks. Mõiste võeti kasutusele 1980. aastate alguses. Selle mõistega võib tähistada väga laia nähtuste ringi. Nähtusena on postmodernism amorfne, tal puuduvad nii ranged ajalised piirid kui ka üheselt määratletavad tunnused. Postmodernism on elulaad, mis peegeldub kultuuris, kirjanduses ja kunstis. Taustaks on ühiskondlikud muutused, globaliseerumine nii majanduses kui ka kultuuris. 20. sajandi lõpul toimus põhimõtteline murrang kõiges, endine elulaad ja elutõdemus hakkas maad andma uuele (globaalne kommunikatsioonivõrgustik, geenitehnoloogia jne). Loobutakse ühesest tähistamisest ja täpsetest piiridest kõiges, nii eetikas, moes, traditsioonides kui ka kirjanduse liikides. Postmodernism paneb inimesed paljude võimaluste
korrapäratut pärli. Barokkmuusika on väga pingeline ja tundeline ning sisaldab palju kaunistusi. Nendeks on näiteks thrillerid, tremolo ja improvisatsioon. Selle ajastu muusika muutus keerukamaks ka just tänu nendele kaunistustele. Esitusteks oli vaja õppinud lauljaid ja pillimehi. Minu arust just nende kaunistuste liigne rohkus on teinud sellest väga „veidra“ muusika. Tolle aja stiil ja kombed on samuti väga ülepakutud. Õukonna elulaad polnud üldse odav. Erinevad kleidid, parukad, kaabud ja muud aksessuaarid maksid palju raha. Minu meelest selline keerukas ja pidulik riietus eeldab ka teatuid kombeid, kuid nendest ei teatud tol ajal küll midagi. Käitumine ja kombed on juba omaette kunst. Barokiajastu ongi minu jaoks üks selline kunstiliik millest tuleb lihtsalt aru saada. See on stiil, mis oli iseloomulik 17. sajandile ja selle aja olemus ja stiil olid hoopis teised mis on praegu.
ning paljud Saksa printsid. Vaatamata sellele, et riigid nuhkisid üksteise järele ja kord liitusid ühed, kord teised, oli Viinis väga lbus. Kogu Euroopa avastas Viinis uue tantsu - valsi, mida mujal veel ei tuntud ja hiilgav seltskond sai ikka ja jälle kokku selleks, et tantsida. Sellest ajast on pärit tänaseni tuttav snapaar "kongress tantsib!". Haaravad operetimeloodiad, vapustavad kostüümid ja lavakujundus, vahuvein, segadused abikaasade ning armukestega ja ehtne Viini elulaad "tantsiva kongressi" aegu - seda pakub "Viini veri". Opereti lavastaja ja koreograaf Monika Wiesler on sündinud Viinis. Ta on esimene naislavastaja Viini Volksoper'is, kes lisaks Austriale on tegutsenud kõikjal Euroopas ja ka Ameerikas. Tema meelisalaks on ikka ja alati viini operett. Lisaks operetile "Viini veri" on Monika Wiesler "Estonias" välja toonud sellised menukad lavastused nagu "Nahkhiir", "Öö Veneetsias" ja "Lõbus lesk".
NEW AGE'i MÕJU LÄÄNE-EUROOPLASTELE New Age on vaimne liikumine, mis hõlmab paljusid alternatiivseid maailmavaateid ja elulaade. Võetakse erinevatest religioonidest endale sobivaid komponente ja segatakse need kokku. Sellest hoolimata ei ole New Age religioon, see on mõtteviis, elulaad. Kuidas on New Age mõjutanud meid, lääne-eurooplasi? Esiteks tooksin ma välja ravimise kristallidega, mida New Age'i liikumise liikmed harrastavad. Alles hiljuti lugesin artiklit ühest Inglismaa spaast, kus on võimalik proovida kristallide ja muude vääriskividega keha eest hoolitsemist, ravimist. Teiseks, ka alternatiivne meditsiin on leidnud koha meie ühiskonnas. Näiteks minu ema, kellel on seljaga probleeme, käib valu ilmnemisel alati ühe mehe juures, kes tema selga
Rooma Sarnasused Kreeka Rooma linna asutamise legend. Hellenistlik kultuur Kreeka kodanik oli Vabariik Mitu jumalat. ühiskonna kindel Suured vallutused ( ka Kreeka vallutamine) Lubjamördi kasutamine. koostisosa. Kultuur on komplitseeritum ja Sambad olid dekoratiivsed. Tempel koosneb mitmepalgelisem. Turuplatsil oli suur osatähtsus. peamiselt kandvatest ja Ei tundnud personifitseeritud jumalaid. Linnad olid hästi planeeritud. kantavatest osadest. Jumalad olid üksikutes vormides inimese, Nelinurkse põhiplaaniga Religioossed ehitised, eeskätt aga ühiskondliku tegevuse võrdkujud, jumalakojad. templid. nad oli mõistuse looming, mitte elava Sammast...
Kuulsaim neist Louvre, mis on säilinud veel tänapäevani. Rüüstamiste käigus sattusid tule alla ka raamatukogud ja arhiivid. Raamatuid hävitati nende sinu pärast, mille vastu revolutsioon võitles. Suuremate kahjude ära hoidmiseks loodi avalike raamatukogude võrgustik. Vanade dokumentide säilitamiseks loodi Rahvuslik Arhiiv. Revolutsioon tõi kaasa muutusi ka igapäeva elus. Koatati aupaklikud väljendid nagu härra, proua ja preili. Inimesi hakati sinatama. Aadlike elulaad ei olnud enam eeskujuks. Meeste suurmoeks kujunes algul Rahvuskaardi vorm. Hiljem see muutus natukene ja tulid kasutusele pikad püksid. Hakati kandma punase früügia mütse ja kaela seoti lõdvalt sõlme jäemdast riidest rätik. Nii mehed kui ka naised hakkasid kandma rahvusvärvides kokardeid ja linte. Naiste mood muutus pärast kuninga võimu kukutamist. Pidulik rõivastus võeti üle antiikajast. Sealt pääses domineerima plebeidelt üle võetud kleidimood
koostöös Lääne-Euroopa maadega. · Loobus neutraliteedipoliitikast, ühines Marshalli plaaniga, astus NATO liikmeks. · Normaalelu taastus üsna kiirelt. · Üheks tähtsamaks rikkuseks oli kala. · Võeti kasutusele Põhjamere nafta- ja maagaasivarud ja Norra muutus kiirelt rikkaks tööstusriigiks. ISLAND: · Käitus Taani ja Norraga sarnaselt. · Toimusid suured muutused. · Saarel paiknes USA sõjaväebaas. · Ameerikalik elulaad hakkas Islandi eluolu tugevalt mõjutama. · Põhiliseks elatusallikaks oli kalandus. · Muutus tähtsaks Euroopa ja Ameerika vaheliseks liiklussõlmeks. SOOME: · Oli ohustatud NSV Liidu poolt, kuid suutis säilitada iseseisvuse. · Kohustus maksta sõjahüvitist sidus Soome tööstuse ja põllumajanduse tihedalt idapoolse turuga. · Pärast hüvitiste tasumist jäi idaturg soomlastele väliskambanduses tähtsale kohale. · Majanduslangus oli põhjustatud idabloki kokkuvarisemisest.
Industriaalühiskond Massitootmise võidulepääsu nimetatatakse industraliseerimiseks.Kui tööstuses on hõivatud ligikaudu sama palju inimesi kui põllumajanduses,võib rääkida tööstusühiskonnast ehk industriaalühiskonnast,sest tööstus annab sel juhul põhiosa majanduses loodud väärtustest. Industriaalühiskonda iseloomustavad jooned: 1.Linnastuminesenine traditsiooniline külaelu ja elulaad hakkasid lagunema.Vähenesid piirkondlikud ja rahvuslikud eripärad.Külaühiskonnale omane naturaalmajandus asendus tiheneva kaubavahetusega maa ja linna vahel.Linnadesse kogunes üha enam inimesi19sajandi lõpuks Inglisnaal 70%,Prantsusmaal ligi 50% ja Saksamaal 40% elanikkonnast.Muutus linnade välisilmerajati töölislinnaosad barakkide ja üürikasarmutega. 2.Uue leibkonnamudeli teke.Agraarühiskonnas olid domineerivad
Kreeka kultuur on üle võtnud ida kultuuri ja koosneb pljudest erinevatest kultuuridest, mis täiustavad Kreeka kultuuri. Rooma on sammuti mõjutanud tänapäeva kultuuri, aga arvan, et siiski kultuurilisest poolest on seda rohkem teinud Kreeka. Kreeka kultuur võib tunduda võlts, kuna koosneb mitmetest kultuuridest, aga Kreeka kultuuris on asju, mida ei ole üle võetud. Näiteks nende kiri, see ei ole varastatud ei Egiptusest ega Mesopotaamiast, vaid on loodud kohapeal. Sammuti on nende elulaad rõõmus ning rahumeelne, mida ei saa võrrelda ühegi kultuuriga. Kreeklaste igapäevane riietus oli lihtne. Tavaliselt kanti napilt põlvini ulatuvat õlhadelt kinnitatud ja vööga kokku tõmmatud kitooni. Toidulaualt võis leida palju puu- ning juurvilju, sealhulgas eriti küüslauku ja kala. Liha söödi harva. Naistel puudusid Kreekas kodanikuõigused. Nad pidid alluma meestele. Abielu otsustati peigmehe ja isa vahel, mille eesmärk oli hankida seaduslikke järglasi.
BAROKIAJASTU MUUSIKA Sel perioodil oli Euroopa poliitiline elu rahutu. Kirikusfääris toimusid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel. Loodi Jesuiitide ordu, mis tegutses vastureformatsiooni ja inkvisitsiooni huvides. Prantsusmaal valitses äärmuseni priiskav absoluutne monarhia, õukonna elulaad nõudis palju raha. Kolooniatest saadav rikkus voolas Euroopasse, et rahuldada kõrgklassi üha aplamaks muutuvaid ambitsioone. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit. Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne
Pühalik ja ilmalik sulasid kokku. 15saj.t pole sagenesid ilmalike sündmuste kujutused ja kaasaegsete inimeste portreed. Tsentraalperspektiivi kasutamine. Kunstnikud täitsid ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi. freskod Mdalmaade mk maalikunst hakkas väärtustama nähtavat maailma. Madalmaades ei saa rääkida antiiikkunsti eeskujudest ja jumalike proportsioonide otsingust. Madalmaade kunstnikud olid rohkem linnakodanike teenistuses. Madalmaades oli tagasihoidlikum elulaad, kui Itaalias. Inimeste võrdsuse ja õigluse ideed. Peamiseks eesmärgiks inimeste hingede avamine. Peenemaalitehnika, õlivärvid.tahvelmaalid Saksamaa mk ei huvitunud niivõrd ilu, kui inimeste kordumatu omapära ja tundeelu. Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa. Vanim trükitehnika oli puulõige, sügavtrükitehnika vasegravüür. Graafika andis kujutletavale kunstile enneolematult laia leviku ja muutis selle demokraatlikuks. Graafika oli enamasti usulise ja õpetliku sisuga.
Ropu suuvärgiga. 1756 sündis Salzburgis. Esimeseks õpetajaks oli tema isa Leopold. Juba 2-aastaselt ilmutas muusikalisi kalduvusi. 4-aastaselt isa abiga esimesed teosed. 6-aastaselt alustas konsertreise Euroopa linnades, esines Austria keisrinnale. Oli imelaps Wunderkind. Kaasa võeti ka tema õde Nannerl, kes oli ka imelaps. Lastest tehti rahategemise vahend. Tasu maksti natuuras (käekellad vahetati rahaks ümber). Mozarti elust on säilinud tihe kirjavahetus isaga. Selline elulaad mõjus halvasti, Mozartil esines juba lapsepõlves tervisehädasid (minestamine). Mozarti surma põhjuseks võis olla see, et ta kurnas end üle. 9-aastaselt valmis esimese sümfoonia, järgmisel aastal esimene ooper. Ooper kujunes Mozarti lemmikanriks. Mozart pidas end ooperiheliloojaks. 13-aastaselt oli tal töökoht Salzburgi piiskopi õukonna juures. Mozart oskas kirjutada ja mõningal määral arvutada. 14-aastaselt läks edukale konsertreisile Itaaliasse
Dumas vanem, Aleksandr Puskin, Mihhail Lermontov Muusikas: Franz Schubert, Fenerc Liszt, Fryderic Chopin, Richard Wagner, Johannes Brahms, Modest Mussorgski, Nikolai Rimski-Korsakov, Pjotr Tsaikovski Romantism levis kõige enam maalikunsti, vähem skulptuuris ja arhitektuuris valitses historitsism minevikustiilide taaselustamine (neogooti, neorenessanss, neobarokk). Romantikuid ühendas elulaad mitte maalilaad. Tunnused kunstis: · Rahulolematus kaasaja vastu · Keskaja ja eksootiliste maade imetlus · Idealiseerisid minevikku ja kaugenesid tegelikkusest · Puutumatu looduse imetlus · Tunnete rõhutamine · Boheemlus isikupära rõhutamine · Huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu · Ainestik võeti legendidest, saagadest, kirjandusteostest ja ajaloost · Maastikumaali õitseaeg
täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu ehk harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile. Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et tasuda loonusrenti. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere. Talupoeg oli väga tihedalt seotud oma perekonnaga, mis oli tema jaoks esmane ning loomulik ühiskondlik struktuur. See oli teatav elulaad, mis eristas teda käsitöölistest ja linnakodanikest. Talupoeg kuulus ka kogudusse, mis olenemata ta hilisemast religioossest kogemusest, tegi temast juba sünnihetkel kristlase. Just külakogukonda kuulumine oli see, mille poolest kogu Euroopa talupojad isekeskis sarnanesid. Ühtviisi iseloomustas kõiki talupoegi ka püüe üha suurema isikliku vabaduse poole. Nõuti mõisa põllul tehtavate kohustuslike tööpäevade kaotamist või võimalust neid välja
varasemast minevikust. Viha alla sattusid kõrgfeodaale ja tollaseid kuningaid kujutavaid kunstiteoseid ning valitsejate säilmeid. Uue usuindi otsingud seadsid ohtu kirikud ning katedraalid, toimuma hakkasid suured hävitustööd, mille käigus hävitati ka paljud skulptuurid ja ehitised. Üritati ka uuendada igapäevaelu ja murda sellega vana korra väliseid avaldumisvorme. Eeskujuks polnud enam aadlike elulaad. Peale kuninga kukutamist aastal 1793 kadusid ka proua, härra ka preili aupakklikust väljendavad tiitlid, kõnetussõnaks kujunes võrdne sõna kodanik. Nüüdisaegsele poliitikale pani aluse just Prantsuse revolutsioon. Enne 1789. aastat oli poliitline võim kuulunud ainult kuningale. Revolutsiooniga sai poliitika põhimõtteliselt kõikide asjaks: inimene oli kodanik ja rahvas kõrgeim võimukandja, vaatamata sellele, et ta volitas valimistel võimu oma esindajatele
3) Makedoonia, k.a Kreeka Hellenismiajastu lõpetasid Rooma vallutused ja siinsed alad muutusid Rooma provintsiks 2. Hellenistliku riigi ja ühiskonnakorraldus · Riikide eesotsas piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarh, valitseja jumalikustamine · Oma lähemad nõuandjad ja abilised valised kuningad õukondlaste seast, kes enamasti olid kreeka-makedoonia ülikud · Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased, kuid palju võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldusest · Linnades juurdus kreekapärane elu-ja valitsusviis · Maapiirkondi valitsesid hellenistlikud monarhid enam-vähem samamoodi, nagu nende idamaised eelkäijad seda teinud olid · Säilitati talupoja allutatud seisund, mis oli iseloomulik Idamaadele · Sõjavägi ei koosnenud enam vabadest kodanikest, vaid palgasõduritest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
