Tänapäeval töötab Doris Kareva ajakirja Meie pere peatoimetajana. Loeb palju tänapäeva ja vanema aja kirjanduslikke teoseid. Kirjutab muinasjutte, kuna tema isal oli kogutud muinasjutte mitmetes keeltes ning nendes avalduv elu muster lummas teda. Doris Kareva teeb ka tõlketöid. Oma tööd loomingust lahus hoida on kerge. Kui töö on valmis ja kõrgetasemeline, tekib vaba ruum, kus saab mõtiskleda ja ka midagi uut välja mõelda. Oma elulooraamatu kohta on Doris kirjutanud nii: Elul ei ole lugu, elu on loomine. Kas on nii, et me saame kõik, mida soovime? Kas on nii, et me saame kõik, nagu pälvime? Kas on nii, et meid tabab kõik, mida väldime? Aeg, sina üürikene ja üllatuslooline - elu ei ole lugu, vaid lootus ja loomine. Elulugu Doris Kareva sündis 1958. aastal helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta õppis 19661977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda
Antoine Roquentini eksistentsiaalset ekslemist ja eneseotsingut 1930. aastate Pariisis. Sartre'i tegelaste eksistentsialiastlik kriis tähendab kommunikatsiooni vaegust. Maailm on vaenulik, tegelased on üksinda ja kannatavad alaväärsuse all. Nad ei saatalitada südametunnistuse järgi. Inimene püüab end näidata paremana kui ta tegelikult on. KRIITIKA - ARVO UUSTALU: ,,Iiveldus" on lugu Antoine Roquentini nimelisest teadlasest-autistist, kes leiab, et elul pole mõtet. Materiaalselt kindlustatud, huvitavat ja head tööd omavat peategelast tabavad kas mõnest füüsilisest või vaimsest haigusest tingituna sagedased iiveldushood. Kui Roquentini pidada normaalseks inimeseks, siis võib tema seisundit nimetada permanentseks vene spliiniks. Peategelane tundub paljuski olevat Sartre'i alter ego. Sartre või vähemalt Roquentin arvab, et nagu on mõttetu elu, on võimatu ka armastus. Patsienti nägemata on raske diagnoosi
Põhjameri on koduks ligi 230 kalaliigile. Tursk, lest, merikeel, heeringas ja kilu on peamised kalastajate lemmikud. Kuna Põhjamere erinevates piirkondades ning erinevates sügavustes on soolsus, temperatuur ja vee liikumise kiirus, elavad mõned kalaliigid vaid neile sobilike tingimustega piirkonnas (näiteks sinine meriahven). Põhjamere rannikukallas on elupaigaks kümnetele linnuliikidele. Nad elavad seal kas alaliselt või teevad rändlinnud siin igal aastal vahemaandumisele. Lindude elul hoiavad silma peal erinevad linnuvaatlusprogrammid. Et Läänemeri on riimveeline, võimaldavad siinsed madala soolsusega piirkonnad elada näiteks heeringatel. Läänemeri on koduks ka paljudele imetajatele (nt. hallhüljes). Tundra Tundra on kõige karmima kliimaga põhjapoolseim Euroopa osa, paiknedes Põhja-Skandinaavias ja Svalbardi saarestiku põhjapoolsel osal Venemaal. Mõningaid tüüpilisi tundraasukaid: rebane, pruunkaru, nurmkana, lumekakk ning paljud putukad. Enamik
Vanaema, kes talle alati maitsvaid pannkooke küpsetas. Ja koer, kellega lapsepõlves nii palju päevi sai koos veedetud. Kõik need lõhnad, kogemused rõmud ja mured, pisarad ja naeratused, millest ta ilma jääks. Ta jääks väga paljust ilma, kuid see ei oleks võrreldav sellega, mida ta südames tundis. Ta ei suudaks kunagi enam täisväärilist elu elada, mitte kunagi. Ta edasine elu oleks olnud ainult üks kannatuste ja pisarate rada, ilma rõõmu ja naeruta. Sellisel elul ei oleks mõtet. Ta hakkas hüppama. Ta ei hoolinud sellest, mida teised siis tunneksid, sest temal oleks parem kasutada varuväljapääsuna enesetappu.See oleks olnud kõige kergem tee. Ta vaatas viimast korda tagasi, justkui hüvastijätkuks viipas käega. Selline oligi siis lõpp. Kõik paremad ja halvemad asjad jooksid tüdruku silme eest läbi. Nüüd, kohe, on see läbi, nüüd ja kohe... Ta sulges silmad ja... Viimasel hetkel tuli tal silme ette poisi naeratav kuju
kuulajaskond on väga erinev näiteks punk ja klassikaline muusika on täiesti erinevad nagu üldjoontes ka nende kuulajaskond on üksteisega võrreldes täiesti erinevate elustiilide ja väärtushinnangutega. Kindlasti on ka erandeid kuid erand kinnitab reeglit või siis nö seaduspärasust. Minu arvamus sarnaselt Bourdieu omale on see, et iga indiviid soovib olla erinev ja tunda ennast erilisena ehk siis teistest kõigist erinevamana ja seda positiivses mõttes. Me kõik tahame uskuda, et meie elul on eesmärk ja me viime oma elutee jooksul läbi mingit missiooni. Sarnaselt budistide uskumusele, et inimene sureb siis kui ta on oma elu õppetunni omandanud ja kui ta seda ei oma käesoleva elu jooksul ei omanda toimub reinkarnatsioon ning inimesel tuleb elutee uuesti läbida, et oma vajalikku õppetundi omandada ning jõuda kõrgemasse hingelisse ja vaimsesse staatusesse. Me kõik otsime oma kohta siin päikese all kus tunneksime, et see on see mida me oleme
Lasnamäe Üldgümnaasium Referaat Artur Alliksaar Henri Muldre XII klass Tallinn 2012 Sissejuhatus: 1)Fakte eluloost 2)Loomingu üldiseloomustus 3)Luulekogu analüüs/parimad luuletused 4)Portree 5)Kasutatud kirjandus 1) Artur Alliksaar (kuni 1936 Artur Alnek; 15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. Ta õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ning seejärel aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. 1941 astus vabatahtlikuna Eesti 182.~julgestusgruppi. 19431944 teenis ta Relva-SSis. Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberi...
7)Pinnapealne sõprus teose tegelased moodustusid läbi teose erinevaid tutvusi ja nii-öelda sõprussuhteid, kuid enamik neist ei olnud siirad ning lihtsalt viisakusest loodud. Teose idee: Rääkida lugu agoonias vaevlevast sõjajärgsest ühiskonnast, mis on kaotanud optimismi, süütuse ja sihi. Inimese ja ümbritseva maailma side on väga häguseks muutunud, tegelased lähevad vooluga kaasa ning ei püüagi end kuidagi aidata, vaid on loobunud pingutustest ja tõelisusest. Inimese elul ei ole enam mõtet ning ainus, mis veel elus hoiab on alkohol ja meelelahutus. 5.Teose kõige mõjuvam koht: Raamatu lõppp, kui Brett Jake'i enda juurde Madridi kutsus ning ta mehele kõigest pihtis ja hiljem läksid Madridi linna taksoga avastama. Brett: ,,Oo, Jake, meil oleks võinud olla pagana tore koos elada." Jake: ,,Jah, sellele on vähemalt ilus mõelda." Hinnang teosele: Mulle meeldis seda teost lugeda. See oli just parajalt pikk ning tegevust jätkus
Ta varjas end mürsulehtris. Juhuslikult hüppab lehtrisse sisse üks prantslane, Paul pussitab ta oma relvaga surnuks. Paulil on pärast seda süümepiinad ja ta räägib surnuga. Ta mõistus pole selge. Järgmine haavatutest on Kropp. Samal ajal saab ka Paul vigastada, kuid mitte nii tõsiselt. Nad lasid koos Kroppiga end katoliiklikusse hospidali toimetada. Teda opereeriti ja ta sai terveks. Kropil ambuteeriti jalg. Peale ambuteerimist tahab Kropp ennast maha lasta, kuna tema arust pole elul enam mõtet. Paul läks tagasi rindele. Pärast seda Kropp ja Paul enam ei kohtunud. Katoliiklikus kirikus oli teisigi haavatuid. Kui sõdur oli väga raskeid vigastusi saanud ja polnud enam lootust taastusravil, siis ta viidi hospidali surnupalatisse ja peale seda surnukuuri. Detering oli järgmine, kelle saatus ei olnud paljulubav. Ta üritas põgeneda Saksamaale, kuid võeti kroonupolitseinike poolt kinni. Rohkem ei kuuldud temast midagi. Pärast Deteringi suri Müller
Sören Kierkegaard(1813-1855) -Eksistentsialismi isa -Taani filosoof ja teoloog -Sündis Kopenhaagenis vaimulikus perekonnas -Arvas, et inimese tõeline olemine ilmneb hirmus ja meeleheites -Eristab kahesugust tõde: 1)Objektiivne tõde 2)eksistentsiaalne tõde Inimeksistentsi tüübid: 1)Esteetiline-naudingud 2)Eetiline-moraal, inimene annab oma elule tähenduse 3)Religioosne-Kõrgeim tüüp, pühendumine jumalale Kierkegaardi seisukohad: 1)Maailmal ja elul puudub eesmärk(ühtki neist asjadest pole võimalik tõestada) 2)Universum on seletamamtu nähtus 3)Inimene on subjekt, kelle on valikuvabadus, mis tekitab ängi 4)Äng tekitab isoleeritustunde 5)Eneseteostuse vajadus 6)"See, mida me usume, pole oluline, loeb, kuidas me seda teeme."- see on eksistentsialismi tuum. Mõtteterad -Sur asi on olla objektiivne enese ja subjektiivne teiste suhtes -Elust saab aru ainult tagasi vaadates, elama peab seda aga edaspidi
muutnud üha tuimemaks lihtsate inimlike rõõmude suhtes. Ta ei uskunud enam ammu tõelisesse armastusse- naiivne kiindumus ja õrnad tunded olid tema jaoks vaid hägune mälestus minevikust. Kuigi mees oli unustanud, mida tähendab tõeline armastus, leidis ta selle siiski Pariisist. Joan, spontaansuse kehastus, tõi ta tagasi elule. Eelkõige lummas Joan meest oma sundimatuse ja vahetult puhaste emotsioonidega. Joan oli Itaaliast pärit lesk, kes tundis, et tema elul pole enam mõtet. Gestaapo ohvitser Haake oli tõeliselt karmikäeline mees. Kuna too Ravici kunagi vahistanud oli, soovib Ravic minevikuhaavadest lahti saada ning Haake leiab oma lõpu Ravici käe läbi. Teose põhiideeks on inimsuhete olemus ja armastuse võimalikkus sellisel ajal. Tüüpilised pagulusprobleemid - kuidas ära elada, on jäetud tagaplaanile. Pealkirja sümboolsus: * Ravic ja Joan kohtusid selle lähedal, sealt saab alguse nede armastus
naine ainult siristas nagu linnuke ning pakatas rõõmust ja säras, iial ei vaielnud vastu ega avaldanud oma arvamust. Torvald ongi seda tüüpi mees, kes iial ei taha kuulda lapsi nutmas ning näha oma elukaaslast vinguva näoga. Nora on vastupidiselt Helmerile väga aktiivne, lõbus ja elav. Kahjuks aga väga eluvõõras ning kuna isa temaga terve Nora teadliku elu oli temaga mänginud nagu nukuga siis arvaski ta, et selline ongi elu, kuni päevani mil ta aru sai, et elul on hoopis teine tähendus. Nora mõistis lõpuks, et elu saab elada ka teisiti, kui järgida alatasa ettekirjutusi ning lahkus kodust. Juriskonsul Krogstad on mees, kes kasutab kõiki vahendeid teiste vallutamiseks, et temale endale liiga ei tehtaks. Usun, et väga paljud inimesed läheksid üle laipade, et ise pinnal püsida. Kui aga Kristine talle teada annab, et ta meest endiselt armastab ning et nad võiksid koos hakata elama siis mees leebub ning annab Norale võlakirja tagasi.
niiviisi, sellega jäin ülimalt rahule. Hiljem tehti veel järgi laule, mis olid samuti head, rahvale läks peale küll. Kõige lõpuks, kui tuldi lavaäärest, valged riided seljas, mütsid peas, oli see vapustav vaatepilt, väga mõnus oli. Mulle meeldis väga see, et seal oli massistseene, kus rahvast koos liikus, tantsis ja laulis üheaegselt. Muusikali mõttest ma suurt aru ei saanud, sest minu jaoks jäi see siiski väga segaseks ja lahtiseks, et elul on omad keerdkäigud. Põhimõtteliselt mulle enne lõppu ei pakkunud mitte mingit pinget, kuid viimaste laulude osa oli väga hästi tabatud. Soovitaksin vaatama minna, kuid paljud on seda juba ju vaatamas käinud. Kolmandal novembril käisin Tallinna Linnahallis vaatamas ja kuulamas muusikali ,,Fame". Lootsin et saal on rohkem rahvast täis, kui ta oli, kuid ei saa kurta ka et seal polnud eriti rahvast, äärmised istmed olid vaid tühjad. Lootused
omadusi ja tunnuseid, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist. Kohastumusi loob, muudab ja säilitab looduslik valik. Kohastumine- toimub organismi rühmades põlvkondade vahetumise käigus ja viib kindlasuunaliste pöördumatute muutusteni genofondis. Kohanemiseks- nimetatakse indiviidi sobitumist elutingimuste muutustega elu jooksul on mitte päriliku alusega ja võib olla pöörduv. Kohastumine on bioevolutsiooni paemine protsess, see on võimaldanud elul püsida läbi miljardite aastate. Kohastumused avalduvad organismide sise ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes. Võib eristada kohastumusi biootiliste ja abootiliste teguritega. Kohastumused on suhteliselt kasulikud omadused, kuid pole absoluutselt täiuslikud. Loodusliku valiku kaasabil tekkinud kohastumused on tihti kompromiss lahendused. Liigiteke (mikroevolutsioon)
naine ainult siristas nagu linnuke ning pakatas rõõmust ja säras, iial ei vaielnud vastu ega avaldanud oma arvamust. Torvald ongi seda tüüpi mees, kes iial ei taha kuulda lapsi nutmas ning näha oma elukaaslast vinguva näoga. Nora on vastupidiselt Helmerile väga aktiivne, lõbus ja elav. Kahjuks aga väga eluvõõras ning kuna isa temaga terve Nora teadliku elu oli temaga mänginud nagu nukuga siis arvaski ta, et selline ongi elu, kuni päevani mil ta aru sai, et elul on hoopis teine tähendus. Nora mõistis lõpuks, et elu saab elada ka teisiti, kui järgida alatasa ettekirjutusi ning lahkus kodust. Juriskonsul Krogstad on mees, kes kasutab kõiki vahendeid teiste vallutamiseks, et temale endale liiga ei tehtaks. Usun, et väga paljud inimesed läheksid üle laipade, et ise pinnal püsida. Kui aga Kristine talle teada annab, et ta meest endiselt armastab ning et nad võiksid koos hakata elama siis mees leebub ning annab Norale võlakirja tagasi.
Mis mu süda otsima läinud Lydia Koidula ja Juhan Liivi südamelähedaste teemade luule võrdlus Kõigi süda otsib midagi, ihkab midagi kättesaamatut. Soovide ja mõtete avaldamine läbi luulevormi on võimalus viia need laia avalikkuseni. Kahe suurkirjaniku ühised eluaastad võimaldasid tuua esile mitmeid ühised teemasid ja probleeme, mis olid omased sellele ajajärgule. Mõlemale kirjanikule oli südamelähedane looduse kirjeldamine läbi kaunite ilutsevate sõnapaaride. Arutlust leiavad põhiteemadena ka tasane armastus ja rikkalik isamaa. Liivi luules leiavad kirjeldusi kõik aastaajad, kuid eriline tähelepanu on koondatud sügisteemalistele luuletustele. Need samastuvad vahel tema õnneküllaste kui ka kaeblike tunnetega: ,,Siin istun kase alla, / kuis enne istunud ma; / kui enne, tuul kisub puist lehti / ja keerutab nendega." Koidula käsitleb sügist vastandlikult Liivile. Sügis on kui kurb ...
nende töö sisu kui vormi (4, 122). 3 2. SAMUEL BECKETT Samuel Beckett (1906-1989) oli iiri näitekirjanik ning absurditeatri üks silmapaistvamaid autoreid (1, 349). Samuel Beckett tõuseb esile kui autor, kelle looming on olnud kõige püsivamalt seotud oma keskse teemaga: teksti vähendamisega kunstiteoses eesmärgiga luua midagi väärtuslikku asjaolust, et kuigi elul puudub mõte, tuleb seda siiski elada (4, 121). Becketti näidendite maailm on sisustatud ülimalt napilt (1, 349). Tegevusaja kindlakstegemiseks ei anna autor mingeid viiteid. Määramatus ajas ja ruumis rullub lahti situatsioon, milles näidendi vältel ei toimu märkimisväärseid muutusi. Becketti draamade sisu moodustab aeglane liikumine lõpu suunas vaikuse ja liikumatuse kui olemise piiri poole, mida ometi kunagi ei saavutata
Minna mainib, et tema arvates olevatki põhilisteks väärarusaamade ja mõistmatuse tekitajateks eestlaste ja soomlaste vahel just stereotüüpsed hoiakud. Nii Minna kui Henna leiavad, et võrreldes soomlastega on eestlased rohkem kollektiivne kui individualistlik rahvas, mis ilmselt on kommunismi-aegne pärandus. Nõukogude Liidu mõju olevat tüdrukute sõnul näha veel tänapäevalgi- eesti inimesed olevat passiivsed ja osavõtmatud ning laskvat elul minna nii, nagu too seda soovib. Samas aga jätkuvat neil küllalt pealehakkamist, et teisi ninapidi vedada- Henna sõnul peab ta koguaeg valvel olema, sest tema rahvusest teadlikuks saanuna üritavad mõningad eestlastest korteriomanikud ja müüjad tihtilugu neiul rahaliselt nahka üle kõrvade tõmmata. Siin tulevad esile ka eestlaste poolt soomlaste kohta usutavad stereotüübid, mille kohaselt olevat tüüpiline ,,põder" rohkelt alkoholi tarbiv ja aeglase
Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (kirjanikunime sai Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres. Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (Johann Voldemar Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis) oli põline vändralane, kes on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost ja sellepärast oli Lydia Koidula p...
Pidas ilu kõige tähtsamaks Üritas maali peites (mädanevat ja ussitavat teost) enda südametunnistust ja olemust varjata. Ta läks Henry õnge ja uskus ise ka lõpuks, et rikutus on huvitavam kui süütu lapselikkus. Lasi Henryl end liiga palju mõjutada nõrk isiksus, puudus oma arvamus. Ta ei hoolinud Basilist, kes teda väga kalliks pidas kui tuli Henry olid Basili head mõjud kadunud. Lasi elul ennast külmavereliseks muuta. Minujaoks ei olnud Dorian üldse positiivne tegelane. Ta ei teinud teoses eriti häid valikuid. Ta otsustas enda elu edasi põletada, hoolimata sellest, mis juhtub maaliga. Ta leidis , et kui maal lihtsalt ära peita, siis on kõik mured kadunud. Ta otsis endale palju tegevust igasuguste mõnude ja lõbustuste näol, et oma patte unustada. Ta käitus Sibyliga halvasti, tappis Basili. Oma elu lõpus mõjutasid ta valikud teda väga
Tahtevabaduse probleem kas inimene saab tegelikult olla vaba või on see ainult illusioon 2. Tunnetusõppetus (epistemoloogia) - Mis on teadmine? - Millised on teadmise allikad? - Kuidas eristada näilisust tegelikkusest? - Mis on tõde? 3. Väärtusõpetus (aksioloogia) - Kui võrd vaba võib olla inimene ühiskonnas? - Kas inimesed on võrdsed? - Milline on moraalselt õige käitumine? - Kas elul on mõte? Tunnetus ja teadmine ->Tunnetuseks nim. protsessi, mille tulemuseks on teadmised. ->Filosoofia ajaloos saab vastuseid neile küsimustele liigitada nelja etappi: 1. traditsiooniline empirism (kogemus) - kõik teadmised pärinevad kogemustest ja mõistus on ainult abivahend 2. traditsiooniline ratsionalism (mõistus) - kõik tõelised teadmused pärinevad mõistusest enesest ja kogemused on vähemväärtuste teadmiste allikas 3. I. Kant
32. Tooge näiteid bioloogia teadusharudest, mis samaaegselt uurivad kahte või enamat elu organiseerituse taset. Zooloogia (liigiline tase, organismi tase); tsütoloogia (uurib rakkude tasandit kuid ka organellide tasandit) Kokkuvõte Bioloogia on teadus, mis uurib elu erinevaid tasemeid ja nendevahelisi seoseid. Elu saab vaid määratleda mitme tunnuse koosesinemise korral. Biomolekulide eluliseks tunnuseks on omadus, et neid aineid ei moodustu väljaspool organisme. Elul on mitmetasemeline organiseeritus, mis väljendub elu erinevate tasemete vahel. Kõik protsessid on reguleeritud ja omavahel seotud eri tasandite vahel. Kõige väiksem ehituslik üksus, millel on kõik elu tunnused on rakk. Loomulikult vajavad kõik organismid ainevahetust, et saada toitaineid ja muid eluks vajalikke biomolekulide tootmiseks. Tootmiseks on vaja energiat. Igal organismil on enam-vähem püsiv keemiline koostis ja pH tase, mis on enamikel juhtudel neutraalse lähedale
Reaalgümnaasiumis ja kas see mõjutab ka nende õpitulemusi (sh keskmist hinnet). Küsitluse viisin läbi septembris kahe päeva jooksul 12'ndate klasside seas. Kokku 40 õpilasel tuli vastata alkoholi tarbimise harjumuste kohta kodus ja väljaspool. Samuti soovisin teada nende keskmist hinnet ning vanust, millal esmalt alkoholi prooviti. Ühe peamise ideena tahtsin kindlaks teha, kui palju loevad tegelikult kodused harjumused edasisel elul ning kas tõesti segab alkoholi tarbimine õppimist. Kuna alkohol on alati olnud üheks ühiskonna valupunktiks, otsustasin uurida, kuidas on lood Nõo Reaalgümnaasiumi abiturientidega, kelle seisavad peagi ees eksamid. Kõige selle uurimistöö analüüsiks kasutasin Excelis järgnevaid valemeid: Countif tingimustega loendamine. Average keskväärtus. Max maksimaalne element. Min minimaalne element. Mode mood. Correl korrelatsioon. Median mediaan. Stdev- standardhälve.
Vana seltskond koguneb jälle peale kahte aastat kokku. Treplev räägib Niinast, et tal oli Trigoriniga laps olnud, kes kahjuks ära suri. Trigorin jättis ta maja ning peale seda ei oska ta enam näidelda ka. Hiljem kohutb Treplev Niinaga. Ta on kaua aega kavatsenud seda külaskäiku, ent kartis mehe reaktsioon. Niina nuttis esimest korda üle kahe aasta. Ta sõlmis lepingu kogu talveks kuskil perifeerias ning peab nüüd jälle ära ruttama. Treplev anub, et Niina temaga jääks, et tema elul ei ole enam mõtet. Niina kallistab teda ning jookseb minema. Treplev rebiks puruks kõik oma kirjatööd. Uks on lukku pandud. Dorn murrab lõpuks ruumi sisse koos kõigi teistega. Hakatakse jooma ning mängima. Kostub lask. Dorn arvab, et see oli mingi tühine pauk arstipaunas ning käis seda ka tõestamas. Arkadina kohkub, räägib, et see tuletas talle midagi meelde. Dorn viib Trigorini rambi äärele ning ütleb ,,Viige Irina Nikolajevna siit kuskile mujale
õhud hõiskavad ülevel. Lindu, sugulane sulle, Laulus hinge lendu viin! Õhk ja kodu, omad mulle- Halvand tiiba nutan siin! Personifikatsioon-kodus kiidab kullakeel, Õhud hõiskavad ülevel, Epiteet-tarka tiivuline Sinu külge Igatsus Südame ma kinni köitnud Ikka täidad minu mõtte, sinu külge ,isamaa! Igatsetud isamaa! Sinu surmal tahan surra, Kas ei elades mul tõtte sinu elul elada! tohi soovid sirguda? Kus ma käinud, mida näinud, mida õppind kuskil pool: Igavesti õhkan ilma sulle kõike kasvatanud sinu tuultest, sinu veest? kasuks seda hinge hool! Ega saja minu silma tera sinu päikesest? Südame ma kinni köitnud sinu külge, emakeel! Kas ei sinu kiusatused Ikka sinu hõbehelin minu hinge murra ka? heliseb mu kõrva eel
Saame kõik aru lapsest, kelle jaoks on oluline süüa sama kommi, mis teine laps. Samuti on mõistetav kui ta seda siiski ei söö, sest temale see ei maitse. Eesmärgiks oli saada komm. Kui aga eesmärk oli saavutatud, selgus, et see pole see, mida ma lootsin ning ma otsin endale uue eesmärgi. Ja kuigi me üritame õppida teiste vigadest, oleme me siiski inimesed. Tegevus, mis kellegi teise jaoks oli viga, võib mulle osutuda õigeks. Inimesed on erinevad, seega on ka meie elul erinevad mõtted. Missugused eesmärgid elus on inimestele tähtsad? Kindlasti on paljudele inimestele väga tähtis haridus. Ülikooli lõpetamine tagab selle, et me saame valida endale töö, mis meile meeldib. Kui töö meeldib ja me teeme seda hingega, on ka saavutused märkimisväärsed. Tänapäeval tuleb end kogu aeg kursis hoida maailmas toimuvaga ja ennast oma erialal täiendada. See annab kindlustunde, et me saame hakkama ja et me oleme oma töös head
päeva. Poiss kartis, et see tüdruk on ta unustanud. Väljas hakkas valgenema, karjus seadis sammud koos lammastega päikesetõusu poole. Arutles oma lammastest, kuni lõpuks oma mõtete üle häbi tundis. Arvas, et ehk on see koht nõiutud ja et sellepärast ta nägigi und teist korda uuesti, ja seetõttu tundis ta ka oma kaaslaste vastu järsku viha. Aga sammus kiiremini edasi, kuna pidi enne päikse seniiti jõudmist viima lambad põllule. Poisil oli oma elul kindel eesmärk. Ta eesmärk oli ringi rännata. Kuigi ta vanemad tahtsid, et temast saaks preester, võttis ta julguse kokku ja ütles isale, et ta tahab rännata hoopiski. Nad arutlesid isaga sel teemal, kuni poiss nägi isa silmis igatsust rändamise järgi. Isa andis poisile kaasa kotikese kolme vanaaegse Hispaania kuldmündiga. "Leidsin need ühel päeval põllult. Oleksin need Kirikule andnud, sinu kaasavaraks.
ei pane. Muidugi saan ma aru, et ökoloogiline tootmine põhineb samuti naftal ja kehtival maailmakorral. Aga mida siis teha? Ennast ja loodust edasi mürgitada? Teadlik ökoinimene olla ei ole kerge. Süda alalõpmata valutab. Ma ei tea, kas maailma rahvastiku pideva kasvamise korral on võimalik keskkonnasaastet ja äravisatavat prügi vähendada. On päevi, mil ma sellesse ei usu. Samas pean meeles, et elul on kombeks üllatada. Kui nafta ükskord otsa saab, oleme ju kõik ökoinimesed. Allikas: Maarja Jakobson, Maaleht (22.01.2009) 1. Mida kirjutab artikli autor ökoinimestest? A Nende eluviisi kajastatakse üsna vähe. B Nendesse suhtumine on valdavalt halvustav C Nende hulka võib lugeda ka pensionärid 2. Millist põhimõtet järgib ökoinimene? A Tarbida odavaid toiduaineid ja asju B Hoida kokku energiat ja piirata tarbimist C Loobuda kodukeemia kasutamises 3
Laiade nurgeliste pintslilöökidega maalitud töödes on K. Mäe uurijad näinud omapärast Cézanne'i laadi tõlgendust. Ekspressionistlikud tendentsid tulid veelkord esile Obersdorfi motiivides, kus kunstnik peatus tagasiteel. Ta kirjutab jõulueelsest Roomast: "On niisugune tundmus nagu oleks üle hulga aastate koju jõudnud. Kuigi praegu siin väga ebamugav elada on, siiski tundmus suurepäraline ja tahtmine elada ja midagi veel ära teha -- siin tunnen elul mõtet olema." Pärast "Jumaliku saare" Capri õitsvate puude, lillede, kõrgete kaljude, mere ja "jumalikkude kuuvalgete ööde" jäädvustamise meeletut palangut tabab teda Igaveses Linnas küll halvenev tervis, nii et tekib isegi "idee Roomas ära surra", ometi seisab järgmises kirjas: "Ja siis tuli mul häkitselt niisugune mõte, et "siit maalt ma ära üldse ei lähe!"" Pärast võrratut maaliaega Veneetsias tuleb lõpuks ikkagi oma päriskodust lahkuda
praktika. Ta ei osutanud vastupanu, ei kaitsenud oma õigusi, ei teind vähematki, et ära hoida halvimat, suurt ohtu, vastupidi, ta kutsus selle esile. Sellise mõtteavaldusega on autor püüdnud inimestele edasi anda niiöelda lunastaja tegusid ning soovitud tagajärgi. Võime sellest aru saada kui tõsiasjast, et usk jumalasse ei juhi enam inimeste käitumist. Usk jumalasse on muutunud vaid väliseks, formaalseks. Endised väärtused on kaotanud oma väärtuse ning selleks, et elul üldse oleks mingi raskuspunkt, on tarvis uusi väärtusi. Kristlik moraal väljendab Nietzsche arvates orjamoraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Autori sõnadest võib välja lugeda, et on olemas ainult üks ainus kristlane ning temagi suri ristil. Olen ka ise ristitud, seega oli veidi keeruline seda teost lugeda. Tundus nagu püüaks autor lugejaid kristlusest eemale viia. Mõned väited usu kohta olid arusaamatud. Üldse polnud põhiprobleem
tähenduses kogu inimkonda, kes ei leia teed elu ürgmetsadest välja ning kelle neelab igavik. Saart ookeanis võib tõlgendada kui maakera universumis, kui tänast päeva aastate pikas reas või veel kuidagi kolmandat moodi. Surnud teejuhti on tõlgendatud kui kadunud usku, kauget tuletorni merel kui teadust, noort pimedat kui kunsti ja ilu, väikest last aga kui uut tärkavat usku. Näidendi põhiidee on selge: inimene on pime, üksildane ja kaitsetu surma ees. "Surm juhib kogu meie elu ning elul pole muud eesmärki kui surm," sõnastas selle idee Maeterlinck ise. Tõstamaa Keskkool 7 Merlin Miido Referaat Maurice Maeterlinck 2005 "Sinilind" "Sinilind" on kirjutatud 1908. aastal ja on Maeterlincki parim näidend. Ka siin kasutas dramaturg rahvamuinaslugude vormi. Puuraiduri poeg Tyltyl ja tütar Mytyl saavad
a. inimene) ning inimesel pole õigus oma tahtmist/arvamust peale suruda ning teisi elusorganisme enda tarbeks ära kasutada. Ökotsentristlik lähenemine leiab, et kõik ökosüsteemid on võrdsed. Instrumentaalne väärtus- kasutuse väärtus; väärtuse määrab otstarve, väärtus on kasulik mingi vahendina; ka loodusel on ühiskonnas instrumentaalne väärtus (tooraine- või ressursiväärtus); ainus mitteinstrumentaalne väärtus on inimene. Looduse sisemine väärtus- elul või organismidel on väärtus iseeneses, ei sõltu nende väärtusest inimese jaoks ehk nende olemasolust piisab (elusorganismide sõltumatu väärtus eksisteerida). 5. Väärtusobjektivism, väärtusrelativism? Väärtusobjektivismi puhul eksisteerib väärtus objektiivselt. Väärtusrelativismi puhul sõltuva väärtused hindajast (inimene), väärtuseid ei eksisteeri ilma hindaja olemasoluta; väärtus on olemas vaid inimese jaoks. Leopold, Aldo. 2008 [1949]. ,,Maa eetika"
Selle teose puhul panin tähele seda, kui eluliselt on teatud situatsioone kirjeldatud. Raamatus kirjeldatavad tapatalgud on väga tõetruult kirjeldatud ja on tunda, et autor on kokku puutunud sõja ja tapmistega oma eluajal. Raamat on väga kontrastirikas, pannes kokku sõja armastusega, surma eluga, elu silmapilgu ja hetkelisuse unistustega ja tulevikuga. Tundus, et Robert Jordan oli neil 72 tunnil õnnelikum ja elas rohkem, kui oma tervel eelneval elul, kui ta oli üksi. Ernst Miller Hemingway sündis Oak Parkis Illinoisis 21. Juulil 1899 ja suri 2. Juulil 1961 Ketchumis, Idahos. Hemingway oli üks kuulsamaid 20. Sajandi autoreid Ameerikas. Ta oli kuulus oma teoste poolest, kuid ka oma eluviisi ja seikluste poolest. Ta teoseid mõjutasid inimesed kadunud põlvkonnast. Kuna ta ise oli näinud I ja II Maailmasõja tegevust, kui ka Hispaania kodusõda, siis ta juhtivateks teemadeks tema loomingus olid surm ja vägivald.
eemale. Majandusliku edu puudumine näib suuresti tulenevalt võimetusest oma kunstnikuisiksust enesekindlalt reklaamida. Ehk oli van Goghi edutu kunstniku prototüüp, kelle looming saavutab läbimurde ja seega ka müügiedu alles pärast surma. Postuumne kuulsus. Kuigi Vincent van Gogh töötas kunstnikuna ainult kümme aastat, millest kuut tuleb pidada õpiaastaks, on ta täna üks kõige aegade populaarsemaid kunstnikke. Tema kuulsus põhineb osaliselt ta ebatavalisel elul, mis on mitmete kunstnike kohta käibivate kliseede vääriline ja mida juhtis pidev ideaalse eluviisi otsing. Oma eluajal müüs van Gogh ainult ühe pildi-,,Punase viinapuuaia" 1890.aastal. Ta pidas ideaalseks kunstnikuks inimest, kelle loodud pildid ei oleks üksnes kalleid näitusi külastava eliidi privileegiks, vaid- tunnetades kunsti sotsiaalset ülesannet- mille põhjal võiks teha arvukaid reproduktsioone, mis ,,tooksid veidi valgust vaeste kodudesse."
Eduaks etapp siis, kui nooruk loob lähedase sideme teise inimesega, kui mitte, või areneda üksinud ja isoleeritustunne. 7. Generatiivsus või stagnatsioon täiskasvanuiga. Generatiivsus seostub järgmise põlvkonna kasvatamisega. Need kes ei leia sellist tegevust, valivad sageli endassesulgumise tee, mis toob kaasa stagnatsiooni. 8. integraalsus (terviklikkus) või meeleheide hiline täiskasvanuiga. Inimene vaatab sageli elule tagasi. Võib leida, et elul on olnud tähendus, on rahul. Võib tunda vastupidist, see inimene jõuab püsiva meelehetie seisundini. Mehe ja naise erinevused · Meeste ja naiste võimed on üldjoontes üsna ühesugused. Tüdrukutel paremini arenenud keelelised oskused, poistel ruumiline mõtlemine. · Käitumise erinevused tulenevad sellest, et poisse ja tüdrukuid kasvatatakse erinevalt. Vanemad pööravad rohkem tähelepanu tüdrukute kasvatamisel tunnetele ja suhetele, poiste
Eluard, eesti kirjanduses on sürrealistlikke teoseid Karl Ristikivi, Jüri Üdi, Ilmar Laabani, Andres Ehini loomingus. Absurd Absurdikunst sündis vastusena Teisele maailmasõjale. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade. Nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikud iirlane Samuel Beckett ja rumeenlane Eugene Ionesco väljendavad oma loomingus protesti sõja ja vägivalla vastu, mis hävitab elu põhiväärtused. Eesti kirjanduses on absurdi kohati Mati Undi loomingus. Pärast Teist maailmasõda jätkus kirjanduse kiire areng. Iga kümnend on toonud uusi suundumusi. Jätkus realismi areng: Itaalias tekkis 1940.-1950. aastatel neorealism, Ida-
peale elu. Paljud inimesed usuvad, et elu Maal ei ole lõpp ja surm on ainult hirmus teistele, kuna ühiskond ütleb neile, et karda surma. Enesetapu põhjused võivad olla vaimsed häired, kannatused, stress, lein, õnnetus, põgenemaks karistusest või kiusavast keskkonnast, süü- või autunde pärast, vigastuse tõttu, finantsprobleemide tõttu, eneseohverdus, sõjaväelise või sotsiaalse taktikana(nt. Kamikaze), uskudes, et elul pole väärtust( absurdism, pessimism, nihilism), osaledes mõnes religioosses kultuses, üksindus. 3.1 ENESETAPU VORMID Normatiivne: · anoomiline enesetapp (kiired sotsiaalsed muutused, muutuvad normid, ühiskonna ebaküllaldane kontroll indiviidi üle). · fatalistlik enesetapp (liigne sõltuvus ebaratsionaalsetest ettekirjutustest ja reeglitest). Integratiivne: · egoistik enesetapp (isolatsioon sotsiaalsest grupist, vähesed suitsideaalset käitumist
DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS. ITAALIA JA SAKSAMAA ITAALIA 1. Nimeta põhjused, miks sattus demokraatia kahe maailmasõja vahel (Ida) Euroopas kriisi (4-5). Poliitiline ebastabiilsus, uute rahvakihtide kaasamine poliitikasse valimisõiguse laienemine, pettumine demokraatias, majanduslikult raske olukord, kiire arengu ja õitsengu iha. 2. Nimeta diktatuuri kehtestamise eeldused (3). Tööpuudus, majanduslikud raskused, manipuleeritav rahvas, rahva arvamus et ,,kõva käega" asjad paranevad. 3. Nimeta diktatuuri tunnused (5-8). Totalitaarne, võimu koondamine ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse ja kogu elu üle. Hirmuõhkkond, hirmuvalitsus inimõiguste rikkumine, diktaatori suva ülimuslikkus. 4. Anna Itaalia I maailmasõjajärgse olukorra üldiseloomustus (majandus; sisepoliitika jne). Itaalia viis rikkaimat provintsi olid laastatud. Rasked kaotused ja pettumus maailmasõja tulemus...
kuul. Mõnikord on looted kuni raseduse viimaste kuudeni tuharseisus, s.t. pea ülevalpool, viimastel kuudel keerab aga enamik lapsi end pea alaspidi, sest nii on kergem sündida. Tavaliselt magab loode emaga üheaegselt. Liigutuste aktiivsus suureneb, kui ema on ärritunud või väsinud. Kindlasti tunneb loode valu. Samuti oskab ta naeratada, ohata, luksuda, und näha ja ilmselt palju muudki, mida me praegu veel ei tea. Üsasisesel elul on oma kriitilised perioodid, kus loode on väga tundlik igasugustele mõjudele, mis tema arengut ohustada võivad. Kõige kriitilisem periood on 3 esimest raseduskuud, mil kahjulike mõjude tulemusel võib rasedus katkeda või tekkida väärarenguid, sest kõigi elundite algmed tekivad just sellel perioodil. Inimese areng sünnist surmani: Elukaar see on inimese elukäik sünnist surmani 1. IMIKUIGA 2.MAIMIKUIGA 3. KOOLIEELIKUIGA 4. KAINIKUIGA 5.MÜRSIKUIGA 6. NOORUKIIGA 7
energiaga ümbritsevaid. See kõik võib õpetaja kannatuse tõsiselt proovile panna." (Ruus, ,,Loova inimese poole", 2009). Õpetajate valdav kohustus on otsustada, millised õppimismeetodid kutsuvad lapses esile loovust, seda tuleks järgida eriti mängude mängimisel, sest loovusel ja mängul on sarnane struktuur. Loovmängud Teoreetliselt rollimäng koosneb kognitiivsest ja affektiivsest protsessist, mis on loovuse juures tähtsad. Paljud laste mängudest põhinevad nende igapäevasel elul ja dilemmadel. Paljud lapsed mängivad kodu või midagi muud, mis keskenduvad reaalse elu sündmustele. Lapsed võivad mängida ka mänge, mis pole igapäeva eluga seotud, näiteks superkangelasi, pätti-politseid, kauboisid või multifilmitegelasi. Laste ettekujutusvõime on loovuse üks tasanditest. Klassiruumides mängides peaksid õpetajad olema hoolikalt ettevalmistunud ja mängud peaksid olema hästi planeeritud. Õpetajad peaksid otseselt või kaudselt julgustama
loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu.Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa biosfäär on oluliselt muutnud Maa atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades kiiret aeroobsete organismide ning osoonikihi teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust võimaldades elu maal.Maa geofüüsilised omadused ning selle geoloogiline ajalugu ja orbiit on võimaldanud elul säilida. Arvatakse, et elu planeedil Maa kestab veel vähemalt 500 miljonit aastat. Mered,mandrid ja saared Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedelas olekus veega, Nimi mis moodustab Maad hüütakse tema maailmamere. värvuse järgi ka Selle keskmine sügavus helesiniseks planeediks. on 3,8 km. Inimeste eluasemena nimetatakse teda
Õpetuses on väga oluline kõrvuti mõistliku, teoreetilise õppimisega omandatu keha kaudu väljendamine, sest see on tõeliselt lapsekeskne lähenemine õpetamisele (Frazee, 1987). Ütleb Hiina vanasõnagi: Ma kuulen, ma unustan; ma näen, ma mäletan; ma teen, ma mõistan. 6 KOKKUVÕTE Isegi elul on oma rütm ja ettemääratus, kui julgeme seda kuulata. Siis võime tähele panna, et olles sellega harmoonias, polegi palju pärast vaja muretseda. Aga selle rütmi tajumiseni jõudmine on omaette kunst millele saabki kaasa aidata rütmitaju arendamine juba varajases lapsepõlves ajal, mil tegelikult ollakse oma sisemiste rütmidega veel suuremas kooskõlas, kui hiljem, mil on vaja seda juba kunstlikult õppida. Allikad: Alushariduse õppekava 2008
mõistetakse Socrates õnnega midagi muud kui rõõmu. Socratese jaoks ei takista füüsilised kannatused ja surm õnne. Tema hea elu seisnes selles, et ta elas endaga rahus, tal oli selge südametunnistus ja enesehinnang. Seega õnn on seotud inimese terviklikkuse ja autentsusega. See, kes kehastab voorust ja sellisena on lahutamatu isik, on ta "õnnelik". Õnn, ausus ja voorus on seetõttu omavahel seotud. Platoni õpetaja Socrates (ja Plato on Aristotelese õpetaja) ütles, et uurimata oma elul pole väärtust. Aristoteles läks kaugemale ja märkis, et planeerimata elu ei ole väärt õppimist, sest sel juhul me ei tea, mida me üritame teha ja miks, kus me kavatseme saada ja kuidas. See on sebimine ja sebimine. Loomulikult ei ole selline elu hoolas uuringut väärt. Veelgi enam, isegi ei tasu elada üldse, sest planeerimata elu ei ole hea. Ja selleks, et saada kasu, peaksite mõtlema tulemuste ja nende saavutamise võimaluste üle. Mõeldamatu elu, nagu sihikindel tegevus. Ta ei
Seetõttu ongi filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest igapäevastest muredest ja kirgedest. Sarnaselt teoloogiaga on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Küsimused, millele põhimõtteliselt ei saa vastata ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt arutledes on näiteks sellised: Kas minevik eksisteerib? Kas elul on mõte? Mis on õige ja mis on ebaõige? Mis on õnn? Neid küsimusi nimetatakse filosoofilisteks ning võib arvata, et nende hulk ei vähene ka teaduse arenedes. Filosoofia valdkonnad. Filosoofia jagatakse traditsiooniliselt kolmeks valdkonnaks: metafüüsika, epistemoloogia (tunnetusteooria) ja aksioloogia (väärtusfilosoofia). (kr. k. komme, harjumus) 1. Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea/õige ja milline halb/ebaõige
Ta oli esimene Aafrikas sündinud inimene, kes sai Nobeli kirjandusauhinna. Ta on ühtlasi laureaatidest kõige nooremana surnud. Camus' hilisema loomingu teemad ja märksõnad oleksid Alzeeria rannikulinnade lämbe palavus, ängistus, võõrastus, üksindus, absurd, mäss ja elu mõte. Albert Camus on seda meelt, et õnn ja absurd on ühe maa lapsed. Absurd vajub inimese kukile siis, kui kõik lakkab olemast mõistuspärane. Absurdiinimene näeb, et elul pole kaalu kõigi lootuste sadam on surm kuid just selle tõsiasja tõttu asub absurdiinimene looma. 1 Albert Camus' elukäik A l b e r t C a m u s ( a l i a s J a c q u e s C o r m e r y) s ü n d i s 7 . n o v e m b r i l 1 9 1 3 , k u i perekond kolis Saint-Pauli maavaldusesse. Isa Lucien Camus oli esimeste Alzeeria kolonistide järeltulija, kes hukkus Esimese maailmasõja ajal Marne'i lahingus, kui Albert oli 8-kuune. Ema
täiskasvanuiga Generatiivsus seostub järgmise põlvkonna kasvatamise ja juhendamisega. Mõeldud on nii laste kasvatamist kui laiemaid ettevõtmisi, milles osaletakse ja mille kaudu järgmist põlvkonda mõjutatakse (nt õpetamine, poliitika). Need, kes endale sellist tegevust ei leia, valivad sageli endassesulgumise tee, mis toob kaasa stagnatsiooni. 8. Integraalsus (terviklikkus) või meeleheide hiline täiskasvanuiga Inimene vaatab tihti elule tagasi. Ta võib leida, et tema elul on olnud tähendus, tunnetada endaga rahulolu. Kuid ta võib tunda ka vastupidist - kogu elu on elatud valesti, aga midagi parandada on juba hilja. See inimene jõuab püsiva meeleheite seisundini.
Tegelased Jean Louise/Nirksilm, vend Jem, sõber Dill, Atticus Finch (advokaadist isa), kaitseb loo „tõelist laulurästast“ ehk musta meest, keda süüdistatakse valge neiu vägistamises 1930. aastate ameerika väikelinnas. Võitlus õigluse nimel õõnestab linna südametunnistust. Rassism, klassidevahelised lahkhelid. Mihhail LERMONTOV 1. romaan “Meie aja kangelane” - Petšorin oli isekas tegelane, kes tegi naistele haiget ega otsinud elul mingit eesmärki, samas virises igavuse üle. Haruki MURAKAMI 1. romaan “Norra mets” - Kui miski muu ei aita, siis armastus võib valu leevendada. Teise inimese sisse pole võimalik täielikult näha. Isegi, kui saadakse haiget, peab elus edasi minema ja see on täiskasvanuks olemise üks omadusi. Iga kaotus on uus kaotus, selle jaoks ei saa valmistuda. Naoko ei tahtnud peategelasele olla ka koormaks. Kui loed teiste inimestega samu asju, siis mõtled ka samamoodi.
Kui palju on üldse tänapäeval inimesi,kes ei igatseks paremat elu ? Ma arvan, et sellest ajast, kui Tammsaare oma matsist ja vurlest kõneles, on tänapäevaga võrreldes palju asju muutunud. Eks ikka saab tänapäeval ka öelda et näe kus mats ja näe kus vurle, aga tänapäeva inimesed on kõik harjunud elama mugavamat elu, isegi siis kui ta maal elab ja oma trsditsioonidest kinni peab. Tänapäeval on ka haridusel suur osatähtsus meie elul, ning see tagab ehk matslikuse kadumise. 9. ,,Tõe ja õiguse" I köidet võib filosoofilises planis v õtta kui inimese v õitlust maaga. Andres tahtis luua ideaalse Vargam äe, kuid teose lõpus pole ta oma eesmärki saavutanud, lapsed ei taha tema t ööd jätkata ning ta ei ela paremini kui Pearu, kes on kogu elu muretult m ööda saatnud. Kumb elas õigemini Sinu arvates, kas Andres v õi Pearu ? Miks ? Mida võib öelda inimese pingutuste kohta kuhugi elus jõuda
igatsus asjade jrele, mis on sinu haardeulatusest vljas." "ra nori noorelt muhku, vanana saad htepuhku!" "Ilusad inimesed on ussitanud." "Parim kttemaks vihale on NAER!" "Suudle kuni juad, armasta kuni sured!" "Inimene ebannestub ainult siis, kui ta enam ei rita." "Silmad on pimedad. Tuleb otsida sdamega." "Igaks peab oma pksid ise tis tegema." "Kige notumad inimesed on peata inimesed." "Kui igasse kirjateosesse kirjutada sisse elumte, siis kaoks elul endal mte ra." "Ei ole head ega kurja, on vaid vim ja need, kes on liiga nrgad, et seda hoida." "Prgus on kurat positiivne kuju." "Geniaalne pole see, kes mtleb, et ta on geniaalne, vaid see, kes mtleb geniaalselt." "Elu ilma nrita on kaos." "Elu on liiga lhike, et raisata seda inimestele, kes sinust ei hooli." "Naer annab inimesele tagasi ju, mille talt vtsid pisarad." "Armastus on reetur, kes meid kriimustab isegi siis, kui pame temaga ainult mngida."
Personifikatsioon-kodus kiidab kullakeel, Õhud hõiskavad ülevel, Epiteet-tarka tiivuline Sinu külge Igatsus Südame ma kinni köitnud Ikka täidad minu mõtte, sinu külge ,isamaa! Igatsetud isamaa! Sinu surmal tahan surra, Kas ei elades mul tõtte sinu elul elada! tohi soovid sirguda? Kus ma käinud, mida näinud, mida õppind kuskil pool: Igavesti õhkan ilma sulle kõike kasvatanud sinu tuultest, sinu veest? kasuks seda hinge hool! Ega saja minu silma tera sinu päikesest? Südame ma kinni köitnud sinu külge, emakeel! Kas ei sinu kiusatused Ikka sinu hõbehelin minu hinge murra ka?
seletada? Kui kõikvõimas ja hea Jumal on loonud maailma, siis miks on selles maailmas kurja ja ebameeldivat? 1. Inimese elu ja jumala vahekord kristlikus filosoofias (kristlik) religioosne eetika vaatleb inimese ja jumala vahekorda praktilisel tasandil Aga religioonifilsoofias küsitakse: Kas inimese ekistentsiaalsel situatsioonil on mõte/tähendus? Kui jah, siis kust see tuleb?Kust tuleb inimese elu tähendus? Või: kas konkreetse inimese elul on mõte/tähendus, mida ta ise või teised inimesed ei ole talle andnud? Kui jah, siis kust see tuleb? Kui jumal ei ole andnud mu elule mõtet, kas siis võin siiski öelda, et mu elul on mõte? Ka miski teine võib inimese elule mõtte anda. N: minu elul on mõte, sest ma hoolitsen oma laste eest, nemad on mu elu mõte. See mõte on võimalik ka ise luua, see ongi ainuvõimalik tee, sellepärast on inimene vabadus(Sartre)