Kuid samas muudab see inimese vähem emotsionaalseks, mis sõjas kindlasti kasuks tuleb, kuid kui oled kord sõjast pääsenud, võib kohanemine jälle aega võtta. Sõdurid pole enam harjunud selle kodusoojuse ja headusega, sest tohutult pikk aeg on veedetud muserdavas õhkkonnas. Nii ka raamatus, sõjast tulnud sõdurid olid eksinud oma teel. Nad ei näinud enam elus seda põnevust ja headust, kõik mida nad teha suutsid oli joomine, laaberdamine ja ringi laskmine. Nende elul justkui polnud enam mõtet, või siis nad ei teadnud, mis selle mõte on. Nad uputasid oma mured ja läbielamised pudelisse, mis tegi nende olemist kergemaks ja lõbusamaks ja nii tunduski õige. Peale pikka aega sõjas olemist ei osatud enam kohaneda oma endise eluga. Kõik tundus nii lihtne ja muretu, võrreldes sellega, mis neil seljataga oli. Ometi ei suudeta midagi unustada ja see segaski edasi minemast. Minu jaoks on sõda üks kõige raskemaid teemasid maailmas
Kuidas on inimene teistele kasulik Mida inimene peaks teiste heaks tegema või saab teha on huvitav küsimus. Inimene peaks olema kindlasti abivalmis ja toeks perele, sõpradele ja tuttavatele. Samas peab olema inimene viisakas ja eeskujuks teistele noorematele. Inimene peab austama teisi ja arvestama, et ta ei ole üksi siin maapeal. Muidugi peab olema igal inimesel mingi eesmärk mida ta elus saavutada tahab. Ning näitab teistele, et elul peab olema eesmärk, et siin toime tulla. Alatihti on kellegil vaja abi või tuge, näiteks su oma pere,sõbrad või keegi kolmas. Pere on siiski kõige tähtsam kuna sõbrad võivad minna ja tulla kuid pere jääb kogu eluks ja seda valida ei saa. Siis peab vahepeal jätma oma mured ja olema abivalmis teistele. Kui sa oled toekas isik teistele siis ka kindlasti ollakse toekas sulle just siis kui sull on abi või tuge vaja. Inimese viisaksus on alati eeskujuks teistele
Esialgu proovib Johannnes enda mainet päästa, kuid iga mööduva päevaga vajub ta enam ja enam sügavamale masendusse. Poisi elu keerleb peamiselt kolme aspekti ümber- kodu, sõbrad ja kool, ja kõik tema elus varises lühikese ajaga kokku. Uues koolis ei võeta teda omana, kodus on skisofreenikust ema ning talle väga lähedane õde, Grete, kes teda ainsana mõistis, läks elama Taisse. Mida rohkem päevi möödub masenduses, seda enam tunneb Johannes, et ta elul ei ole enam mõtet. Kokkuvõtteks jõuabki Johannes nullpunkti, kus ta elu enam kehvemaks minna ei saa. Ta ei taha enam elada, kuid leiab end kogudes enesetapule hea lahenduse: ta hakkab enda elu looma selliseks nagu ise tahab. Johannes ei proovi muuta tingimusi enda ümber, vaid kohandab hoopis enda elustiili, muutes enda n-ö sotsiaalseks tipuks. Poiss hakkab käima jõusaalis, tegema pidevalt trenni jne.Ta ise on enda vastu aus, sõbralik, tavaline ja heatahtlik noormees
otsivad on õnn, paljudel inimestel on see juhus olnud ning nad on leidnud oma õnne, mis neid edasi viib. Seal ei ole mitte ühtegi tegelast, kes oleks õnnelik. Kardetakse näidata oma tõelist palet ja varjatakse oma nägu "maski" taha. Filmi lõpp on küll veidi helgem, ent üldmuljet see siiski ei paranda. Võrreldes raamatuga oli filmi sisse toodud ka tänapäevasemaid ühiskonnas leiduvaid probleeme, mis tegi teose realistlikuks. See näitas inimeste emotsioone, kui elul neile taaskord mõni halb üllatus oli varuks. Filmi mõte oli tuua välja tänapäevase ühiskonna kitsaskohad ning näidata, et ka inimestest ümbritsetuna võime me end väga üksildasena tunda. Samuti näitas see, et hoolimata kannatustest on inimloomuses ikkagi edasi elada ja leida oma õnn. Olles lugenud seda raamatut ja vaadanud filmi, on minu pilt linnast igaveseks muutunud, ma ei näe linna ainult kui meelelahutus kohta, kus käiakse
haigus. Aristoteles lähtus sellest, et kõik inimesed tahavad endale head elu. Ainuke hea elu ja inimelu kõrgeim vorm on elu, mis on mõistusega kooskõlas. Inimese kõrgeim hüve peab olema niisugune, et 1.selle poole püüeldakse selle enda pärast; 2.teisi asju soovitakse selle pärast; 3.seda ei soovita teiste asjade pärast; 4.see on täielik: see on alati valimist väärt ja seda valitakse alati selle enese pärast; 5.see on eneseküllane: kui see on olemas, siis pole elul midagi puudu . Kui hea elu kriteeriumid on paigas, siis on lihtne välistada ülima hüvena näiteks nauding ja au. Aristotelese tsitaadid: 1.Kunst on kõrgeim teaduslikkuse vorm kui kogemus. 2. Osalt täiustab kunst looduse loomingut; osalt jäljendab seda. 3. Kõik teavad, et surm on möödapääsmatu, aga ta on veel kaugel, siis keegi temast ei mõtle 4. Õnn sõltub meist endist. 5. Hea algus on pool võitu. 6
Ta järgnes mustlasnaisele kinnisilmi, võttes endale samasugused elu kombed ja uskumused. Kõik seepärast, et don Juani arvates oli Carmen see õige, kelle nimel kõigest väest pingutada ja üritada igal viisil suhet toimima panna. Nagu selgub, suudab armastus manipuleerida isegi kõige tugevama iseloomuga inimesega, tehes temast nõrga ning tundliku. Selline sügav tunne võib lämmatada igasuguse sihikindluse ja teha kellest iganes lillelapse, kes laseb elul ennast kanda. Selliseid situatsioone tuleb ka päriselus palju ette, eriti puberteedi eas, kus noored armuvad ning unustavad kõik ülejäänud tegevused nende ümber. Sõbrad jäetakse tahaplaanile, õpingud võivad isegi pooleli jääda, sest on tekkinud uus maailm, kus elavad vaid nemad kaks armunud paar. Armastusel ei ole ettekirjutatud piire ning see teebki ta nii eriliseks. Keegi ei saa öelda, mida tohib või mida ei tohiks tunda
,,Elada- tähendab teistest elada. Me kõik õgime parasjagu üksteist. Säärastest tibatillukestest headusesädematest, mida nii harva esineb, ei tohi loobuda. See annab jaksu juurde, kui elukoorem on raske." (Morozov) ,,Mitte kusagil ei oota midagi ees. Alati tuleb kõik ise kaasa tuua. (Ravic) ,,Kahetsus on kõige kasutum asi siin maailmas. Midagi ei saa tagasi tuua. Midagi ei saa heaks teha. Muidu oleksime me kõik pühakud. Elul polnud kavatsust meid täiuslikuks teha. Täiuslikkus kuulub muuseumi." (Ravic) ,,Raske on prantslastelt raha välja pressida. Raskem kui juudilt. Juut näeb äri, prantslane ainult raha, mille ta peab ära andma." (Ravic) ,,Kes midagi ei oota, ei saa millesgi pettuda." (Ravic) ,,Võim on kõige nakkavam haigus maailmas." (Ravic)
uskumust vaimudesse muuta, et üks hetk ma lihtsat ei usu neisse.Ma usun ka oma sõpradesse ja vanematesse. Ma usun et mu vanemad ei jää kunagi hätta, nad saavad alati kõigega hakkama kui nad ise tahavad ja sõbrad sammuti. Kui sa usud endasse, usuvad ka teised sinusse. Nemad usuvad endasse ja seetõttu usun ka mina neisse. Need kes millegisse ega kellegisse ei usu , neil ei olegi nagu elumõtet, neil ei ole midagi,millesse uskuda. Mina usun paljudesse asjadesse, järelikult on mu elul ka mingi mõte, püüdlus millegi poole ja oma arvamus.
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond Marii Juht MINA TÄISKASVANUD ÕPPIJANA Essee Juhendaja: Kadri Koha Rakvere 2010 Öeldakse, et inimene õpib terve elu, mina usun, et täpselt nii see on. Kuigi õppimisviise on erinevaid, usun, et iga inimene valib õppimisviisi vastavalt oma vajadusele. Mina olen oma lühikese elu jooksul suhteliselt palju erinevate erialadega kokku puutunud. Noorena teadsin, et tahan saada kunstnikuks, sellest lähtuvalt läksin õppima Tartu Kunstigümnaasiumisse, olles kindel, et edasi viib tee Tartu Kõrgemasse Kunstikooli. Läks aga hoopis teisti, asusin õppima Tartu Tervishoiu Kõrgkooli medõe erialale, mis oli mulle ja ka teistele minu tuttavatele suureks üllatuseks. Olles aasta seal õppinud, tundisn, et see ei ole päris see, mida ma teha tahan ning jätsin selle kooliga hüvasti. Peale Tervishoiu Kõrgkooli võ...
Tuleb osata õigel ajal lahti lasta asjadest, mis võivad sind liiga kauaks millegi või kellegi külge aheldada. Tegelikult ei sõltu me kellestki teisest, me ise tahame arvata,et sõltume. Laseme igapäevaselt mõjutada kellelgi iseenda tujusid ja tundeid, kui meil on olemas teine võimalus. Teiseks võimaluseks pean varianti eemalduda. Eemalduda inimestest, kes tekitavad sinus selle tunde. Leida ülesse vastandid, kes oleksid huvitavad ja põnevad. Lasta elul paista huvitavana ja seda huvitavust nautida. Meil on alati olemas teisi võimalusi, kuid inimene on laisk ega viitsi otsida neid. Me sammume tihti võimaluste poole, mis tunduvad kõige lähedamal ja kõige õigemad, otsustades hetkeajevil. Tegelaskujud kannatasid depressiivsete häirete all, see on minu arvamus. Ükski inimene ei suuda näha enda ümber vaid negatiivsust. Reaalsus ei ole negatiivne, inimesed on.
Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse. (Theodore Parker) Väiksest peale suunatakse lapsi unistama millegi poole püüdlema. Olgu selleks hea haridus, ilusad riided või reis kaugele maale. Aga kas me ikka peame millegi poole püüdlema? Veel enam, milleks see pingutus? Kas me ei võiks lihtsalt läbi elu sujuvalt voolata? Elul ei pea ju olema konkreetset tähendust. Seda oleks raske määratleda ja kellele oleks seda vaja. Albert Camus kirjeldab oma teoses ,,Võõras" inimese elu, mis on eesmärgitu, aga ometi elu. Peategelane järgib igal päeval teatavat rutiini, mis on pooleldi talle ette kirjutatud. Tööl peab käima, söömine on ka päris kasulik tegevus ning ega voodirõõmudestki ära ei ütleks. Samas kogu teoses puuduvad teatud punktini emotsioonid. Peategelane ei püüdle millegi poole
Kuigi ta ei tahtnud kunagi saada täisealiseks, suitsetas ja jõi ta ikkagi piisavalt. Tema arvates olid täiskasvanud võltsid ja silmakirjalikud, kes räägivad ainult tööst ja rahast, kellel on igapäev rutiine töö ega pole mitte mingisugust vaba inimese tunnet. Holdenil oli suur kiindumus laste vastu, talle meeldis neid kaitsata, ta ei tahtnud, et lapsed rikuksid enda maailma roppude sõnadega täpselt nii, et lapsed kasvaksid suureks, ja näeks mida elul on pakkuda täiskasvanule. Arvatavasti Holden tänu sellele ei tahtnutki saada täiskasvanuks. Tal oli endal õde Phoebe kellega ta sai kõige paremini läbi, talle meeldis, et Phoebega sai räägida täiskasvanulikult ja et Phoebe oli väga arenenud mõttemaailmaga. Eriti meeldis talle temaga tantsida, sest tema arvates oli Phoebe inimene kes tantsib kõige paremini. Suur kiindumus oli ka Holdenil muuseumide vastu, kuna seal olid kõik asjad alati ühekoha peal, ega muutunud kunagi midagi eriti
Alfred Ayer Väitis, et elu tegeliku mõtte järele pole mõtet küsida. Pole mõtet uskuda Jumalasse, kes lõi meid konkreetseks otstarbeks. Ja isegi kui oleks niisugune Jumal, ei saaks tema eesmärgid anda elule mõtet, kui me nendega ei nõustuks. Seetõttu taandub elu mõte alati sellele, mida meie inimestena eesmärgiks seame ja väärtustame. Sellest sõltumatut mõtet pole võimalik avastada. Ayeri meelest pole elu mõttetuse üle tarvis kurvastada. Elul on mis tahes mõte, mille inimene sellele annab, ja see teeb elu mõttekaks, aga küsimus, mis on elu mõte, on ebaloogiline ja vastamatu. Elu mõte sõltub inimese väärtushinnangutest ning on mõttetu, et ühe omad on tõesed, teised mitte. Martin Heidegger Hilise Heideggeri filosoofia järgi on meile antud ülesanne olla maailma valvurid, milles kätkeb meie mõte. Maailm on püha koht. See ülesanne ei seisne mitte ainult teatud
mille üle tülitseda. Anna tahtis minna maale elama, kuid Vronski tahtis algul ema külastada. Anna süüdistas teda ema eelistamises. Anna kirjutas Vronskile, et tahab temaga raudteejaamas kokku saada. Enne seda käis ta Levini ja Kitty juures. Raudteejaama jõudes tuleb Annale meelde esimene kohtumine Vronskiga ning hüppas raudteele ning suri. Vronski satub depressiooni. Ta tahtis end tappa, kuid paar kuu pärast läks ta sõtta. Levin oli samuti masenduses ning ei näinud elul mõtet. Kord oli õues äikese torm ning ta läks Kitty ja tema poega otsima. Leides nad tundis ta poja vastu armastust ning leidis seejärel oma elumõtte. Sarnasused ja erinevused Raamatus nägin end Alekseis kui ka Vronskis. Seetõttu ei saa ma piirduda ühel tegelasel. Sarnasused: Ennast ma nägin Alekseis natuke tema ükskõiksuse suhtes. Vahel kui endal juhtub midagi tõsist, siis võin minna külmaks ning tundetuks. Raamatus oli Aleksei väga ükskõikne pereelus
See mööduva valuga pidi p siiski leppima, sest ta teadis, et kui ta jääks täiesti üksi, tapaks tema armastuse andmise ja sammise vajadus ta lihtsalt ära- see oli koorem, mille kandmise üle ei saanud ta midagi parata (''Olen lõpmata väsinud sellest, et mu käest kõik armsakssaanud jälle ära võetakse. Kuid väljapääsu pole olemas, sest niikaua, kui metsas leidub mõni olevus, keda võiksin armastada, ma seda ka teen; kui aga ükskord tõesti enam kedagi pole, on ka minu elul lõpp.''). Küllap aitas armastuse avaldamine ja loomade eest hoolitsemine tal tunda ka ennast inimlikuna ja ohjeldada oma hirmu loomalikuks ebardiks muutumise ees, kes langeb loomast mööda alla kuristikku. Seega oli tal armastust ilmtingimata vaja, et ellu jääda- sellepärast, et ta oli lihtsalt selline inimene ning sellepärast, et tema hirmud teda endasse ei uputaks. Tundub, et suurim ja tähtsaim muutus leidis p-s aset, siis kui ta hakkas tundma enda isiksuse
9:2). Koguja raamatut lugedes kohtasin õppimisele pühendunud südant, kes ei suuda mõista päikese all sündivat ega suuda ka seletada siin ilmas juhtuva seost Jumala tegudega, üleüldse on selles raamatus palju eraisikulise fakte ja sündmusi, kuid vähe tähelepanu jumalal. Kui siis ainult niipalju et Jumal on kõigevägevam ja t Et aga kõiges selgust saada esitab Koguja lõpuks küsimuse: Kas on üldse võimalik leida elumõtet sellest füüsilisest maailmast? Kas elul on üldse mõte?, millele vast kõige sobilikum leitud lahendus oleks ``Tühisuste tühisus, ütleb Koguja, kõik on tühine!`` (Kg 12:8)
Ta laseb kõik tunded, sündmused väga masendavas toonis peast läbi. Peale sellist algust on lugeja pea piisavalt sassis, et raamatu käest panemine ei tule kõne allagi. Seepärast võibki algus tunduda keeruline, aga lõpuks saab kõik selgeks. Lugemine läheb nii ladusalt, ei suuda pidamagi jääda. Ma võiksin öelda, et ma lausa neelasin selle raamatu. Raamatu lõpp on üsna ootamatu. Annil on reaalsus ja ebareaalsus täiesti segi. Ta ei tee enam vahet päris elul ja unenäol. Üsnagi õudne on seda lugeda, sest ise ei tahaks eales midagi sellist kogeda. Kõige hirmuäratavam koge teose juures ongi lõpp. Alguses ei suudaks absoluutselt arvata, et kõik nii lõpus läheb, nagu läks. Ma arvan, et just selline ootamatu, sünge ning täiesti uskumatu lõpp teevadki selle teose üheks parimaks, mida ma lugenud olen. Mulle väga meeldib, et raamat on väga lihtsalt ja konkreetselt kirjutatud. Ei ole tohutuid keerutusi ja üleliigseid seletusi
isikud sinu ümber. Kuid kuna maailmavaade on igaühel oma, on suur tõenäosus, et tekivad konfliktid, sest mõlemad pooled tahavad oma arvamust peale suruda. Kuid nagu juba öeldud arusaam asjadest on erinev. Seega pole olemas ei õiget ega vale vastust. Ent ometi on ju aastate jooksul kujunenud niiöelda dogmad, mille tähtsust ei seata kahtluse alla. Kuna kõik algab siiski kodust, rajab baasi edukaks tulevikuks õnnelik pereelu. Elul on varuks veel kõiksugu keerdkäike. Vältimaks neid, võiks ikka enne tundmatus kohas vettehüppamist ära kuulata vanemate ja elukogenumate nõu. On ju nemadki kord noored olnud. Selles mõttes võib generatsioonide erinevusest isegi kasu olla. Kodust saab ka alguse käitumine ning suhtumine kõigesse. Perekond on omamoodi pelgupaik, mis pakub kaitset ning ei tõuka kunagi eemale. Tundmaks elust rõõmu, võttes viimast, on tähtis seada maast madalast sihid, mille poole püüelda
Artur Alliksaar ( 1923-1966 ) Elukäik · Ta sündis Tartus, · Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis 1940 aastani ja Tartu ülikoolis õigusteadust (19411942). · 1941 astus vabatahtlikuna 182. Eesti julgestusgruppi. · Ta mobiliseeriti 1943. aastal Saksa sõjaväkke. Sel ajal avaldas ta ka oma esimesed luuletused: "Postimehes" , "Koidulauliku mälestuseks" ja mõned tekstid rindlehes · Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. · 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. · Aastatel 19491957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas....
See suurepärane võime tuli neile peamiselt kasuks toidu hankimisel. Katz oli sooja südamega ning hoidis oma sõpru. Kui toitu oli napilt, jagas seda siiski sõpradega, ja kui palju, siis nendega, kel seda tol hetkel polnud. Probleemid: · Sõda- neil, kes sõdima peavad, ei ole sellest mingit kasu. Kogu jubedus ja tapatalgu toimub käputäie poliitikute käsu tõttu, kellede jaoks ei ole ühel, kümnel ning veel ka sajal elul tähtsust. Üksteise vastu peavad aga võitlema mehed, kes sõjas olla ei tahagi. Ei ole vahet kummal poolel rindejoont kakeldakse - kõigil on pere, kes neid igatseb, oma mõtted ja ootused tuleviku suhtes. Poliitikuid huvitavad vaid numbrid - käputäis mehi on nende jaoks vaid loomulik kadu, kuid nii mõnegi pere jaoks on see kohutav tragöödia. · Võimetus kohaneda tsiviileluga. Sõtta viidi väga noored mehed, kes polnud jõudnud tihti oma
Üsasisesel elul on oma kriitilised perioodid, kus loode on väga tundlik igasugustele mõjudele, mis tema arengut ohustada võivad. Kõige kriitilisem periood on 3 esimest raseduskuud, mil kahjulike mõjude tulemusel võib rasedus katkeda või tekkida väärarenguid, sest kõigi elundite algmed tekivad just sellel perioodil. Platsenta kaudu saab loode ema verest kõik eluks vajaliku ning eritab oma elutegevuse jäägid, kuid on ka aineid, mida platsenta lapseni ei lase. Nikotiin, alkohol ja narkootikumid nende hulka ei kuulu. Kõige parem oleks alkoholist, tubakast ning narkootikumidest raseduse ajal täielikult hoiduda. Nendes sisalduvad ained võivad põhjustada, nagu juba öeldud, mitmeid looteväärarenguid. Alkohol Alkoholikahjustusega sündinud beebidel on tihti lisaks väärarengutele ka madal intelligentsuse tase. Samuti on nende sünnikaal väike, mis on lapse elule ohtlik. Teadlaste poolt on avastatud, et isegi mõõdukas alkoholi tarvitamine raseduse e...
eeldab autorit ja lugejat. Kirjandusel väljaanded peegeldavad üldiselt igapäevaelu, mida inimesed elavad, kuid seda erinevatest vaatenurkadest. Ulmekirjandus räägib samuti elust, kuid sea veidi müstilisemalt. Mõnada eesti kirjanudse loojat teab kindlasti igaüks, näiteks Oskar Luts, Eduard Vilde ja Silvia Truu. Kaasaaegsematest kirjanikest võib välja tuua Kaur Kernderi, Kerttu Rakke ja Sass Henno. Kaasaegne eesti kirjandust põhineb sammuti elul enesel nagu ka varasemad teosed. Põhilisemad teemad mida käsitleb Peeter Sauter oma raamatus ''Pori'' on enesetapu probleemid, igapäevane noorte elu ja prostituudid. Sauteri kirjutatud raamat ''Indigo'' kirjeldab tema põlvkonnakaaslaste elu 80. ndatel. Andrus Kivirähnu kitjutatud teos ''Rehepapp'' räägib vanade eestlaste tegemistest ja uskumustest, kuid seda veidi müstilisemalt. Raamatus tuleb juttu ka armastusest mõisapreili ja Hansu vahel. Tegelasteks on seal kratid,
Õnne ei saa osta Inimene on sündinud siia maailma leidmaks õnne, edukust ja armastust. Ometi on elul omad keerdkäigud ning inimese soovid ei ole alati kerged täituma. Igaüks peab nägema rasket vaeva, et saavutada oma suurimad soovid ja imelisemad unistused. Inimeste väärtushinnangud on teineteisest väga erinevad ning kõigil soovidel ja unistusel on oma hind. Eri rahvuslaste ja usujärgijate ootused ja lootused elult on kohati erinevad, kuid ometi ühendab kõiki inimesi sarnaste eluväärtuste otsimine ja hindamine. Põhilisteks väärusteks võikski tuua edukuse, armastuse ja õnne
tahavad saada kõige värskemat informatsiooni, siis ei sobi selle hankimiseks raamat, sest teave muutub ja uueneb kiiresti ning raamat ei suuda sellega sammu pidada. Seega võibki raamatut pidada vanamoodsaks mõnuaineks. Vanasti oli raamatu olemasolu väga oluline. Tänapäeval kui on igasugused muud info hankimise vahendid ja võimalused, on raamat hakkamas oma tähtsust kaotama. Saadakse hästi hakkama ilma raamatuta ja võib ka öelda, et paljud ei märkakski, mis vahe on elul raamatuga või ilma raamatuta. Kadri Saukas 11. D Kadri Saukas 11. D
point on, ei tähenda, et ma seda tulevikus ei võiks teada. Aga eks ole olevikulgi oma teatud mõte. Tuleb lihtsalt mingisugune hea tugipunkt leida. Mulle on selleks tugipunktiks antud juhul kindlasti eksamite sooritamine parima võimaliku tulemusega. Õnnestumisel oleks järgmiseks sammuks ülikool ja seal püsimine. Aga kui see eksamite sooritamise asi ja ülikooli minek ka ei õnnestu, pole hullu, tuleb uusi ja paremaid asju, millest kõvasti-kõvasti kinni hoida. Mingisugune mõte leidub elul alati. Tuleb vaid osata ringi vaadata ja otsida. Tegelikult ongi tulevikul elu mõtte leidmisel suur osa mängida. Näiteks on abituriendid tihtipeale üsnagi lootusetus olukorras, kus tuleb valida õige suund tulevikuks. Kuid selleks, et tulevik piisavalt helge võiks paista, on vaja teatud hariduslikke teadmisi või muid andeid nagu kõva käsi spordis või laulmises või milles iganes. Aga kui neid omadusi ei ole kusagilt võtta, siis pole ka tulevikule kõige
Õnneks midagi hullu ei juhtunud, kuna pubipersonal viskas nad välja. Samuti alkohol annab põhjust suitsiidimõtetele ja julgustab ka neid ellu viima. Mõnikord, kui paha tuju või elu mingil perioodil on väga halvasti läinud, haaratakse käsi kohe pudeli järgi ja arvatakse, et alkohol uputab mured. Hetkeks muidugi küll, aga samas alkohoolne jook paneb ennast tundma siis alaväärsena ja annab tunde, et elul pole mõtet. Ja nii iga teine kipub oma elu kallale sellises situatsioonis. Seega ma üldse ei imesta, et Eesti on oma suitsiididega tabeli ees otsas, kui Eesti rahvust tuntakse kui viinarahvast. ,,Mastaapsetes kogustes alkoholi konsumeerinud organism toodab jääkaineid, mille üks toimemehhanism on tekitada inimeses vastupandamatu vajaduse rasvase ning vähekvaliteetse toidu järele" nii on kirjas Mihkel Raua raamatus ,,Musta pori näkku", mis on enam kui õige
Milles peitub õnn? Maailmas, kus elab miljonites ning lausa miljardites inimesi, on vaid vähesed õnnelikud. Ka need, kellel on kõik mida nad vajavad, pole saaduga rahul. Vaatamata kultuurilistele ning keelelistele erinevustele on siiski paljudel inimestel üks soov: saada õnnelikuks. Õnne otsivad paljud, õnneotsingud viivad kaugele ja kõrgele, kuid vahel kipub õnne mõiste kaduma. Õnne mõiste on iga inimese jaoks erinev. Paljud väidavad, et peitub perekonnas, heas tervises, armastuses ja inimsuhetes. Samas teised on kindlad, et õnn peitub rahas, aga kes teab, võib-olla peitubki. Rahal on mõnes mõttes inimese elus ikkagi määrav roll ning kõige kasulikum on see siis, kui seda on piisavas koguses, kuna raha olemasolu ning selle liigsus muudavad inimest pahemuse poole. Õnnelik inimene võib olla keegi, kellel on hea karjäär, hea välimus, võimukad sõbrad, suurepärane perekond ja palju raha, kuid ta võib ikka...
Esimese eluaasta jooksul õpib imik ära paar sõna, tavaliselt lihtsamad sõnad nagu: emme, issi ja äitäh, sealt saab aluse aktiivsem keelekasutus. Kõne on tekkinud inimkonna algusaegades, kuna koos elavad inimesed pidi kuidagi igapäevast infot edastama, arvatavasti esialgu suheldi lihtsalt häälitsuste ja kehakeele abil. Tõenäoliselt ei olnud kindlat keelt isegi ühe leibkonna inimestel, kuna inimeste eluiga oli nii lühike ja elul oli 2 mõtet: kõht täis saada ja elus püsida. Keelekasutus arenes aja jooksul, kuna inimesed hakkasid aru saama, et kindlal perel on vaja ühist suulist suhtlemisvahentit ehk keelt, niimoodi aja jooksul on see arenenud ja areneb igavesti, ning muutub ka sõltuvalt ajastust. Sõnal keel on ka teine tähendus, nimel on ta maitseelund inimese ja looma suus, meil on keelt vaja, et tunda
sotsiaalministeeriumile, et mingilgi määral tõkestada plahvatuslikku narkomaania ja aidsi levikut. Olen kuulnud inimesi rääkimas,et Eesti riiki on mõtetu teenida . Suht variserlik on pugeda vabanduste taha, et mul pole selleks aega ja ma ei näe sellel mõtet aga samas tarbid julgelt välisjulgeolekut, mida sinust aatelisemad isikud sulle tagavad. Muidugi on igal inimesel asjadest erinevad arusaamad,kuid mina arvan,et kui inimene vähegi näe oma elul mõtet,siis ta ka ei auuda rääkida sellist juttu.Pigem tuleb meeles pidada,et see on siiski sinu kodumaa,ma ei pea siin silmas ametnikke ega muid inimes,peaks just mõtlema sellele,mida sina isiklikult ise saad ära teha oma kodumaa heaks. Koostas:Elis Piirfeldt Juhendaja:Ivar Rooma 10.klass
Sotsiaalmeedia mõju inimsuhetele Elu ilma internetita ei kujutaks keegi meist ette. Virtuaalmaailm muutub igapäevaga järjest olulisemaks. Me saame tahtmise korral veebis suhelda sõprade ja sugulastega ning võime teha erinevaid valjalikke toiminguid. Internet on isegi nii oluliseks muutunud, et tihti võime kuulda, kuidas nende inimesete kohta, kes ei kasuta aktiivselt interneti, öeldakse nagu elaks ta teises tsivilisatsioonis,kus ei teata, mis maailmas sünnib. Nii nagu päriselus on ka internetis omad plussid ja miinused. Kuidas mõjutavad suhtlusportaalid inimestevahelisi suhteid ? Virtuaalmaailmas on väga palju erinevaid võimalusi. Kuna internet on tänapäeval väga lihtsalt kättesaadav ja ei ole nii aeganõudev kui kirja kirjutamine või helistamine, siis üha enam inimesi veedavad seal palju aega. Varem mängisid lapsed liivakastis ning ajasid mööda hoovi üksteist taga, kuid nüüd pole neil viitsimist isegi...
vajalik, kuna kõrgemat palka saades on töötajatel võimalik tarbida rohkem kaupu. Kuid ta ka tõdeb, et palgatõusuga suureneb ka inflatsioon. Seetõttu võib nimetada kiiret palgatõusu lühiajaliseks kasuks. ,,Tööjõu tootlikkus on otseselt seotud inimtööjõu vajadusega ettevõttes, mis tähendab, et tootlikkuse kasvuga vabaneb efektiivsematest ettevõtetest tööjõud." Omades taustteadmisi, arvan ma, et see võis olla üks majanduskriisi põhjustest. Enne kriisi polnud elul viga. Palgad tõusid, mis tekitas inimeses kindlama tunde, et saab endale rohkem asju lubada, kui varem. Selline käitumine soodustas ka kergekäeliselt pangalt laenu võtmiseks, kuna tol hetkel ei paistnud probleemiks olevat laenu tagasimaksmine. Kristjan-Olari Leping arutleb Ärilehe artiklis, et riik peaks palju rohkem toetama teadust, innovatsiooni, tehnilist kõrgharidust ja kutseharidust. See on oluline, et Eestis oleks rohkem
vastuseid. Üheltpoolt on minu ideaal keegi või miski, kellele ma järgnen, oma mõtetes ja oma tegevustes. See tähendab siis peaaegu sama mis iidol. Kõik inimesed ei ela aga oma ideaali nimel. Minu arvates peaks igal inimes olema ideaal, ehk siis keegi, kes teid innustaks millegi nimel või miski mille nimel te tahate elada. Tihtipeale need inimesed kellel seda ideaali ei ole, mõtlevad sageli suitsiidili ehk enesetapule. Miks see nii on? Seda sellepärast, et nad ei leia oma elul enam mõtet, nad ei tea mida elult tahta ja nad ei oska enam elada. Teisalt on minu ideaaliks mina ise. Ikkagi arvestades ka küike eelnevat juttu, elan ma siiski oma enda elu, mis sest, et seda on miski või keegi kujundanud, aga lõppkokkuvõttes olen ma ise oma elu elaja. Ma järgin või olen kellsti mõjutanud või milleski, aga ma saan seda ka ise korraldada, ma saan ise valida ja ma saan ise seda kujundada, nii nagu mida seda tahan. See kõik on valikuline, elu ongi üks suur valik
Luule näited Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos, et saaks mõne lelu. Ei ole möödunud või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainus silmapilk teistest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõtle ei pruugigi selguda praegu.
2 taha ta neid ilmselt ka aidata, kuid sotsiaaltöötaja kohuseks on ju aidata kõiki, kes abi vajavad. Samuti tuleb sotsiaaltöötajal aru saada, et meie ühiskonnas on ka erivajadustega inimesi, kel on füüsiline või vaimne puue. Erivajadustega indiviidid on ühiskonnas tihti tõrjutud kuid vajavad palju abi ja mõistmist, kui sotsiaaltöötaja suhtuks neisse samuti lugupidamatult ning ei näe nende elul mõtet, on ilmselge, et ta ei sobi sellele töökohale. Eetika kuldreegelgi ütleb, et meie käitumine on eetiline, kui me käitume teistega nii, nagu tahaksime, et teised meiega käituvad. Sotsiaaltöötajaks õppides, õppime rohkem tundma ka iseennast, enda pingetaluvust, käitumist emotsionaalsetes olukordades, on selge, et olenemata kohast, kus me hakkame oma praktikat sooritama, peame olema viisakad ja lugupidavad. Praktikat sooritades hakkame me nägema, millist abi tegelikult
Paralleelsed elulood Juhan Liiv Juhan (Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864 Tartumaal Alatskivi vallas ja kasvas üle Rupsi külas Oja talus. Juhan Liiv on ajalukku läinud kuulsa luuletajana ja proosakirjanikuna. Kuna elujärg oli kehv, pidi Liiv piirduma kitsa hariduse omandamisega. Liiv õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis ja lühemat aega ka Hugo Treffneri gümnaasiumis. 1885. aastal alustas Liiv tööd ajakirjanikuna ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses. Aastaks 1892 oli ta loobunud ajakirjaniku tööst ning otsustas leiba teenima hakata vabaajakirjanikuna. Murdepunktiks Juhan Liivi elus ja loomingus sai jutustus "Vari", mille ta kirjutas kaheksa päevaga 1892. aasta sügisel. Väga paljud luuletused Liivi loomingus on realistlikud. Luuletustes rääkis ta oma enese saatusest ühiskonnas ja inimese olemusest maailmas. Tema süngetesse teostesse mahtus ka loodus- ja armastusluulete ilu...
mõista ja kommenteerida. Loomulikult esimene asi, mis balletti puhul silma hakkab, on ikkagi mehed retuusides. See kummaline vaatepilt oli kohati vägagi häiriv. Ometigi oli äärmiselt meeldiv vaadata imekauneid eesti ja vene neidusid graatsiliselt tantsimas. Sisuks on taaskord armastus. Noor prints peab võtma üle trooni, sest tema isa suri ning ema on otsustanud selle talle anda. Mees aga ei taha veel vastutust enese peale võtta, ta tahab maailmas ringi käia, uudistada, näha, mida elul talle pakkuda on. Ta leiab noore luige näol ka enda eluarmastuse, kuid tema ema uus mees üritab teda naisest lahutada. Ühel ballil ilmub printsi ette noor neiu, kes on äravahetamiseni sarnane tema armastatuga, kuid kes tegelikult on von Rothbarti kuninganna mehe tütar. Noormees annab talle isegi kihalsesõrmuse, kuid asjast ei tule midagi välja, sest südames armastas ta ikkagi Odette'i ning iha üksteise järele hoidis neid igasti koos. Nende armastus hävitas ka kurjuse
konfliktsetes situatsioonides ning juhul kui oled kaotanud töö või lähedase inimese. See ei ole just lihtne ja mõnikord võib olukord tõesti lootusetuna näida, kuid annan endast parima sellistes olukordades positiivseks jääda ning negatiivsetele teguritele oma elus astun vastu tugevuse ning kaine mõistusega. Elu rasked hetked pakuvad meile võimalust õppimiseks kuivõrd just sellistes situatsioonides avastame enese ja oma võimete kohta asju, millest enne aimugi ei olnud. Õnneks on elul ka helgem pool ja, kummaline küll, mõnikord tuleb õppida hoopis seda, kuidas võtta hetkest maksimum ning tunda rõõmu selle üle, mida juba saavutanud oled. Suuri muutusi endas ma siiani siiski ei tähelda. Arvan, et drastilisteks ümberkorraldusteks elus peab juhtuma kas midagi väga head või midagi kohutavalt ebameeldivat. Psühholoogia tunnist sain teada temperamenditüüpidest ning testi abil leidsin oma tüübigi. Olen koleeriku ning sangviiniku segu
tegigi. Hamletil polnud lihtne elada teadmisega, et tema isa mõrtsukas istub troonil- tema õige koha peal ning tahab kosida tema ema Olla või mitte olla? Paljud inimesed esitavad seda küsimust endale igapäev. Ka noorte seas on levinud juba vaikselt enesetapu mõtted kuigi nad ise vaatavad selliste mõtetega inimeste poole halva pilguga ei jää see mõte ka need peast välja. Hamlet leidis, et Olla kuna ta uskus, et vastasel korrale oleks elul lihtsalt mõtet. Ta suutis ka sellises reeturlikus kuningriigis jääda selleks, kes ta päriselt oli. ,,Kõik nooled, mida vali saatus paiskab, või, tõstes relvad hädamere vastu." " Jah, magada... Võib-olla undki näha?" "Me nuumame kõiki muid elusolendeid, et iseendeid nuumata, ise aga nuumame endid vaklade jaoks." "Laisa Eesli sammu peksuga ei paranda." "Juhuse tõttu tabab hullus sageli märki, kus mõistus nii edukalt toime ei tuleks."
See on väga vale ellusuhtumine. Kuigi Hamlet ei olnud vastik inimene ei saanud ta kättemaksu plaane ka unustada. Olla või mitte olla? Paljud inimesed esitavad seda küsimust endale igapäev. Ka noorte seas on levinud juba vaikselt enesetapu mõtted kuigi nad ise vaatavad selliste mõtetega inimeste poole halva pilguga ei jää see mõte ka need peast välja. Hamlet leidis, et Olla kuna ta uskus, et vastasel korrale oleks elul lihtsalt mõtet. Ta suutis ka sellises reeturlikus kuningriigis jääda selleks, kes ta päriselt oli. Kui sulle on elu antud siis ela see elu ka vääriliselt. Elu jooksul ei tohiks mõelda surma peale ning enesetapu peale. Tuleb elada väärikalt oma elu lõpuni ja vanadus põlves meenutada, kui õnnelik on olnud elu. Hamelt seda tegi ja ta ei andnud alla vaid elas oma elu väärikalt, kuni saabus tema lõpp. Ta oli ellumõistetu ja ta uskus sellesse.
kuna tegu on ju siiski lääneliku riigiga. Elame küll infoajastul ning ka kõige kaugemad uudised on meist vaid klikkide kaugusel, kuid samas loeme ja kuuleme siiski vaid seda, mida meil on kellegi jaoks kasulik teada. Olgugi, et tänapäeva ühiskond on humanistlik ja inimeste õigusi väärtustav, on raha, veel rohkem kui varem, olulisem inimesest ning materiaalsetel väärtustel on suurem hind kui inimese vabadusel ja elul. Just seetõttu on vaesed järjest vaesemad ning rikkad järjest rikkamad, kaob jällegi ühtsustunne erinevate kihtide vahel ja unustatakse liiga kergelt, et ka teised meie kõrval, ees ja taga on samuti inimesed.
Roquentini maailma eripära Antoine Roquentin on 30- aastane mees, kes leiab, et elul pole mingit mõtet. Teda valdab nii füüsiline kui ka psühholoogiline iiveldus alati kui ta satub senisest erinevasse situatsiooni. Roquentinil käib pidev võitlus iseendaga. Ta on hirmul, et võib teha midagi, mida ta ise ei taha, midagi, mis on inspireeritud tema mõtetest. Sellepärast üritab ta oma mõtteid kontrollida, neid lihtsalt mitte mõeldes. Kui aga siiski peaks juhtuma, et ta millestki mõtleb, siis unustab ta mõtted koheselt peale mõtlemist
vajalik. Üks olulisemaid põhjuseid on ka see, et ta arvas end olevat tühine- maailmas oli nii palju halba ja ta ei saanud midagi paremaks muuta. Kahjuks või õnneks, kes teab, ei õnnestunud tal suitsiidikatse ning ta leidis end taas elu nautimast ning tundis, et on kellelegi vajalik ja oluline. Maslow püramiidi järgi on armastus- ja kuuluvusvajadus inimese elus kolmandal kohal. Mõned peavad seda aga kõige olulisemaks ja ilma selleta ei näe oma elul mõtet. Sellest on tingitud ka klammerdumise segaminiajamine armastusega. Kui aga keegi ei pühenda neil oma täit aega, siis tunnevad nad end tõrjutuna ja tähtsusetuna. Kõik saab alguse mõtlemisest. Kui inimene on kaotanud usu iseendasse, hakkab ta end põlgama. Pessimistlikult meelestatuna näib talle, et ka kogu ümbritsev maailm põlgab teda. Enim levinud näide on laste väärkasutamine: messenger'is suhtlevad noorukid ja veebikaamera
korral. Tekibki nõiaring, kus mõistus hävitab elu ja kui keskkond on sobiv, tekib uus elu. Mõistus ja mõtlemine on kõikide sõdade ja probleemide tekitajad. Kui võtta inimeselt mõtlemine, oleks me nagu loomad. Meil puuduks teadvus, me teaks, et teised on olemas, kuid me ei juurdleks enda ega teiste olemasolu üle. Me ei võtaks endalt elu ega tunneks kunagi lootusetust. Samas annab mõtlemine elule palju suurema tähenduse. Kui juba eksisteerida, siis mõistusega, et elul oleks suurem mõte kui ainult süüa ja magada. Kas olla või mitte olla? Võib olla, et selles polegi küsimust. Äkki on küsimus hoopis selles, kui palju olla. Kas olla nii palju kui võimalik, või olla nii palju kui teised sinult ootavad? Sellele küsimusele vastates tuleks kõigepealt küsida endalt kui palju sa ise olla tahad. Olemise all ei pea alati midagi meeldivat mõtlema. Üks mu sõber ütles mulle hiljuti: "Pole mõtet olla lihtsalt nõmedik, sest
Vait, vait, ära värise! Nad leinalaulu sul laulavad ja õues on kevade! ,,Linnu lennul" Lenda, lenda linnukene, leia lahket isamaad! Tõtta, tarka tiivuline, kuni kodu kätte saad! Peidupesa põõsastikus kodus kiidab kullakeel; laulu sula sõnumikus õhud hõiskavad ülevel. Lindu, sugulane sulle, Laulus hinge lendu viin! Õhk ja kodu, omad mulle Halvand tiiba nutan siin! ,,Sinu külge" Südame ma kinni köitnud sinu külge, isamaa! Sinu surmal tahan surra, sinu elul elada! Kus ma käinud, mida näinud, mida õppind kuskil pool: sulle kõike kasvatanud kasuks seda hinge hool! Südame ma kinni köitnud sinu külge, emakeel! Ikka sinu hõbehelin heliseb mu kõrva eel! Kümme keelemurret kärsi väsind kõrvus hanguvad sinu rikka regivärsi ette põrmu langevad! Südame ma kinni köitnud sinu külge, isavaim! Võõral pinnal närtsib sinu varjul sirgund kodutaim! Ristikese jaoks jaga paika põuel uhkele : sinu mulda luba panna väsind jalad puhkele
kaaslasi, kes ei tarbi alkoholi või ei suitseta. Mina pean neid just kindlameelseteks inimesteks, kes julgevad jääda oma põhimõtete juurde. Mulle meeldib mõttetera: Arg sõber on hullem vaenlasest, sest vaenlast kardekse, aga sõbrale loodetakse. See on täiesti tõsi ja min võin kinnitada, et minu sõbrad võivad mulle loota ja sõpra aidates ei saa minust argpüks, sest selline inimene, kes isegi sõbra eest väjla ei astu või sõpra ei aita jääb üksikuks ja tema elul argpüksina ei ole mingit mõtet. Iga inimene peab leidma elus tasakaalu ja püüdma vältida mõtetuid riske. Kui võtta mõtetuid riske, siis võid kangelase asemel lõpetada ohvrina.
Minu jaoks on hinnetel väga väike hind, mind on alati tagant upitand väärtused, oskused ja teadmised, mida hindan palju kõrgemalt. Seda kõike saab rakendada nii, et see otoks heaolu mitte ainult endale, vaid ka teistele, kes mind ümbritsevad. Ma hindan kõige rohkem sõpru, tuttavaid, kaaslasi, õpetajaid kõiki, kes oskavad seda väärtust hinnata. Vahet ei ole, kes sa oled, tähtis on see, kelleks sa saad või mida soovid saavutada. Ideedel, mõtetel ja elul on kõige suurem väärtus kõik see on hindamatu. Lõppude lõpuks, iga inimene peab ise andma hinnangu asjadele, mida ta teeb või soovib teha. Raha määrab meie palju meie tänapäeva elus, kuid see ei ole see, mida peaks mõttetult taga nutma. Ära karda olla see, kes sa oled ja pürgi sinna, kuhu soovid. Kõike saab osta või müüa, kuid hinna enda elule määrad Sina ise.
Goethe ,,Faust" kokkuvõte Faust algab proloogiga taevas, kus Mefistofeles ja Issand vaidlevad hea ja kurja üle, mis lõppeb kihlveoga Mefistofeles arvas, et Faust pöördub kurjuse teele ja Issand ütles, et Faust valib ikka õige ja parema tee. Faust on väga austatud doktor, kes on elu jooksul väga palju raamatuid lugenud. Ta on meeletult haritud ja tark, kuid ta arvab, et elul pole mõtet - miski ei ole hea ning ei suuda hingerahu tuua. Ükski tark raamatki ei vasta talle, mis on elu mõte. Olles elust tüdinud, kavatses ta mürki juua ja endalt elu võtta, kuid viimasel hetkel kuulis ta laulu, mil ta noor oli ning ta mõtles ümber. Wagneriga jalutamas olles, juhtusid nad kokku musta puudliga, kelle Faust endaga koju kaasa võtab. Koer tundus Faustile kuidagi imelik ja kahtlane. Kodus muutus koer Mefistofeleseks, kes tahtis Fausti olukorda ära kasutada
Siiski nõustun autoriga arvuti suhtes, et arvutis mingit rasket kohustust täites on väga kerge kalduma teisi asju tegema. Samuti nõustun autori arvamusega arutimängude suhtes. Online mängudes on parem see, kes rohkem pühendub. Kes rohkem mängib, see kaugemale jõuab. Tihe konkurents paneb inimesed rohkem pingutama ja see nõuab jällegi rohkem aega. Eneseteostus mängib väga suurt rolli, kuna mõni inimene ei tee virtuaalsel ja päris elul vahet, arvates, et kui ta on hea virtuaalselt, on ta hea ka päris elus. Üleminek lahendusteni on väga hästi tehtud, geniaalselt nagu üleminek sissejuhatusest esimesse teemapunkti. Lahendused on väga hästi välja toodud - kõigepealt tuleks leida probleemi tuum, seda analüüsida, ning siis leida väljapääs. Samas ei ole muutused silmapilksed, sest süvenenud harjumusi on raske välja juurida. Tuleks edasi liikudes muutuda natukene korraga. Sellest probleemist täiesti
liivalabidad ja lemmiku kaisukaru oma armastatule. Kunagi ei ole teada, mis tagajärjed sellel kõigel on, mõnikord lõppeb see hästi ja mõnikord halvasti nagu ka luuletuses. ,,Aeg" Artur Alliksaar Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju,
käitumist peavad mängu astuma nõrgema soo esindajad ning meest suunama. Nora võltsis oma isa allkirja selleks, et mitte kaotada kallist lähedast. Maailm on alati olnud täis inimesi, kes on valmis end teiste eest ohverdama. Vastu saavad nad tehtud heateo asemel väljapoole avatud ukse ja kaasa raskest olukorrast väljaaidatu kinganumbri, kuna on teise arvates saatnud korda midagi andestamatut. Loomulikult ei ole seaduse rikkumine õige, kuid inimese elul on rohkem väärtust kui hulgal valesti täidetud paberitel. Noor ema oli oma mehe mängukann. Talle isegi meeldis, sest ta ei osanud teisiti. Nende lapsed olid omakorda naise nukkudeks. Ja nii elati päevast-päeva oma nukumajas soovimata avada silmi mujal toimuva ees. Nora pidi särama oma mehe jaoks olles alati imearmas ja hoolitsetud. Tänapäeval võib iga sammul näha rikkurite käevangus astuvaid nukukesi, kes tantsivad teiste pilli järgi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
