Kas elul on mõte? Karel Varik ,,Olla või mitte olla selles on küsimus" ja Hamlet vastas: ,,Olla"... kas selles peitubki elu mõte- olemises? Igaüks meist on siia ellu määratud mingi mõtte ja kohustusega: kes peab ja tahab püüelda kõrgustesse, kes ihkab jalgpalli meistritiitlit. Kuid kas küsimus põhineb alailma millegi saamises, saavutamises või tahtmises... ehk midagi enamat? Sest ka need inimesed, kes ei ole meie silmis midagi saavutanud ega kuhugile jõudnud, suudavad olla õnnelikud. Toome näiteks asotsiaalid, kes elavad halvimates elutingimustes, kuhu meie fantaasia ulatub ja mida meie silm ise tõdeb. Kuid neid seob teiste inimestega nagu ka kõikide unistajatega üks asi - lootused, unistused, võimalused ja saavutused õnn. Mis on õnn? Õnne võiks pidada meeleliseks heaoluks, mis toob muige näole ja sära silmadesse, aga mitte k...
Iga inimese, elusolendi elul on mõte. Kõik elusolendid on erinevad ning meie elu eesmärgid erinevad teineteisest. Elu mõtet saab vaadelda kahest kõljest, esiteks, kas elusorganismide olemasolul on siin Universumis mingi mõte ning teiseks, kas ühe inimese või isendi elul on mõte. Kui mina olen osa Universumist ja teenin inimkonda, käies tööl ning tehes midagi ühiskonna heaks, on ju mul mingisugune mõte. Kuid kui väita, et inimkonnal selles Universumis ei ole mõtet, ei ole ka minu elul mitte mingisugust mõtet. Seega on lihtne väita, et minu elul on mõte, raskemaks läheb juba sellise argumendiga, et inimkonnal puudub mõte
See esitlus annab vaid väikese ülevaate tema loomingust ja elust, millest on vähe teada. Shakespeare on viljelenud erinevaid näitekirjanduse zanreid, aga kõige tuntumad ja südamesse minevad on kindlasti tema kirjutatud tragöödiad. Komöödiad, mis on pärit tema sulest, on vaimukas ja peegeldavad tema kaasaega. Shakespeare on suutnud leida väga palju erinevaid vaatenurki elu üleskirjutamiseks, sest tema teosed pole paljalt väljamõeldised, neis on suur osa ka elul enesel. kose 2011
Mängides lihtsalt inimeste tunnete ja eludega. Sibyl oli andekas noor neiu kellese Dorian armus ja tüdruk vastas samaga. Dorian armus veel tema andesse, mis ka rikkus selle suure ,,armastuse". Tüdruku süda oli murtud kui Dorian ta maha jättis ja kukkudes teatri karjääri redelilt ka alla, võttis ta endalt elu. Henry oli mees kes ütles kõik asjad mida Dorian tegema peaks. Dorian oli nagu nukk Henry jaoks keda ta sai juhtida. Elul pole erilist suurt mõtet kui sa lased seda teiste poolt juhtida. Kuna sa ei otsusta ise mida sa teha tahad ja kuidas sa tahad. Tuleb võtta elu juhtimine enda kätte ja seda nautida lihtsalt teistega koos. Tuleb seada eesmärgid kuhu pürgida, mitte elada täiesti tühja elu. Doriani arvates oli Henry tema parim sõber kes püsis temaga koos aastaid. Henry muudab kõiki, kellega kokku puutub, Dorian puhul tegi ta seda meelega, aga mitte heasoovlikkusest, vaid uudishimust.
Siin kohal tooksin välja ka Inglise filosoof John Locke väite 17. sajandil, et hea elu kohta ei saagi midagi üldist öelda, sest see, mida üks inimene peab heaks, võib teiste meelest olla halb, või vastupidi. Ühele seisneb õnn rikkuses, teisele kuulsuses, kolmandale aga tõsises vaimses tegevuses. Arutleda selle üle, mis on hea elu või õnn, olevat Locke'i meelest sama rumal kui vaielda selle üle, mis maitseb paremini, kas õunad, ploomid või pähklid. (Mis vahet on õnnel ja heal elul? 2001). Aristoteles on välja toonud, et elu mõtte loob meie vaimne tegevus, kuna hästi elada tähendab elada oma loomusele vastavalt, millega ma olen igati nõus. See, milline just mina olen ja millised kategoorilised soovid mind juhivad loob mu elu mõtte, olgu see siis õnnelik elu või mõttetu. Aristoteles ütleb, sarnaselt Platoniga, et igal asjal ja elusolendil on oma ergon (teostamine). ( Sutrop, 2000).
Tempel-usu ja võimu sümbol oli riigiti erinev. Arutleksin just Egitptusest. Oma asendi tõttu oli rändrahvaste eest kaitstud ja rünnakute eest, olid sealsed traditsioonid väga tugevad ja püsisid väga kaua. Egiptuses oli ainuvalitseja ehk Vaarao. Egiptuse kunst pidi näitama siis Vaarao suurust ja kõikvõimsust. Kunst oli seotud hauataguse maailma ja jumalatega. Egiptlased uskusid ,et maalid või esemed olid rituaalidega abiks hauataguse elul ja hetkelisel elul. See ka suur põhjus miks Egiptlaste kunst püsis muutumatult mitu tuhat aastat. Senini leiab Egiptusest palju vana aja maalinguid ja esemeid mis on säilinud. Egiptlased palsameerisid surnuid, ehtisid kirste, ja lisasid kirstu sisse maalinguid. Rikastel olid eriti ära ehitud kirstud. Egiptuse suurimateks kunstiteosteks on kindlasti püramiidid. Küljed olid kaetud lihvitud plaatidega. Püramiidi sisemuses on vaarao hauakambrid kõige vajalikuga. Püramiidi sisemusse läksid ka õhukanalid
näiteks sigade või lammaste, kes elavad selleks, et toita inimesi. Päevast päeva söövad nad ennast paksuks ning lõpuks jõuavad inimeste kõhtu. Sama käib ka teiste koduloomade, nagu kasside ja koerade kohta, nendel siiski on võib-olla mingil määral elu mõtteks lõbustada inimesi ning olla mingis mõttes sõbraks, kuid enamus ajast lamavad nad niisama ja on lihtsalt muidusööjad. Nende elul ei pruugi küll olla suurt väärtust, kuid ilma nendeta oleks inimeste elu palju igavam. Küsimust ,,mis on elu mõte?" võib lihtsustada ka küsimusteks ,,miks üldse elada?" või ,,miks ma peaksin edasi elama?". Paljud arvavad, et nende elu on tähtsusetu ning otsivad lahendust enesetapu läbi. Kuid seda siiski ei tasu teha, sest nagu Elisabeth Lukase raamat ,, Elu mõte " ütleb, et hoolimata elu valulikkusest ja kaduvusest ei kao elu mõte. Kui elu tundub mõttetuna ja
Tulles tagasi endast jälje jätmise juurde, tuleb mulle meelde rootslase Lindströmi karikatuur. Sellel jalutavad sügiseses pargis kaks vanahärrat. Üks neist on järsku peatunud ja ütleb teisele: "Mulle meenus just, et unustasin oma elus miskit korda saata." See pildike iseloomustab hästi mõtestamata elu. Elu mõte on ikka üks väga segane asi. Igaüks võib seda erinevalt tõlgendada. Ja tegelikult peakski meie kõigi elul olema erinevad eesmärgid. Vastupidine olukord muudaks meid üksteise kloonideks. Aga tegelikult on elu mõtteks surm...
lõpplahendusega. Põhjenda. Kui peategelane kehastab 19. sajandi vene aadlikku, siis mida võiks välja lugeda tolleaegse ühiskonnaelu kohta. 19. sajandi mehi peeti kangelasteks, kuid sisimas olid tühipaljad mehed, kes olid omakasu peal väljas. Peeti oluliseks ainult iseend ja ülejäänute suhtes oldi ükskõiksed. Mõeldi ainult peaga. Tollaegses ühiskonnas oli inimestel ükskõik, kas and teevad teistele haiget või mitte, sest peeti ainult iseend tähtsaks. Kas neil oli üldse elul mõtet? Mõnes mõttes jah. Nad elasid nii nagu nad ise tahtsid, riskisid oma eludega, mängisid teiste tunnetega jne. Isegi kui neil polnud kindlat põhjust elada, teadsid kuidas elu oma meele järgi elada. Neil oli mõtet elada, et uurida, mis nende elul mõtet on ja mis neid õnnelikuks teeb. Igaüks on oma elu kangelane. Kangelase teekond aitab inimestel lahti mõtestada oma elu läbi oma kangelaslike tegude. „Tartuf“ 1.Kes tegelastest moodustavad vastasleerid?
Elu mõte Elu mõte on mitmeti mõistetav mõiste või sõna. Iga inimese elu mõte, on tema enda teha ja tema enda arusaam sellest mõistest. Elu mõte on sama mis elu ise, seda seepärast, et ega inimene ei elaks kui ta elul ei oleks mõtet. Minu jaoks sõna elu mõte tähendab väga palju. Minu elu mõte on elada täisväärtuslikku elu, nii nagu ta on mulle kättesaadav ja nii nagu saatus ja juhus seda kujundavad. Suuresti saan ka seda ise kujundada ja iga hinna eest seda ka paremuse poole püüan sättida. Elada tuleb nii nagu saab ja nii nagu on võimalik, siis jõuab ka elus kaugele, kui sa aga sellest loobud, siis kaob sul elu ise ära ja ei näe oma elul mõtet. Seda muidugi ei tohiks juhtuda, aga
Elu on loomine Doris Kareva Elul ei ole lugu, elu on loomine. Kas on nii, et me saame kõik, mida soovime? Kas on nii, et me saame kõik, nagu pälvime? Kas on nii, et meid tabab kõik, mida väldime? Aeg, sina üürikene ja üllatuslooline elu ei ole lugu, vaid lootus ja loomine.
küünla valgusvuhus! Ja jäädavalt noorele hingele siis Pipargoogiraas ta Jäi kõlama põue see viis. pisikeses pihus Ja ringi uustulnuk all laotuse käis, pärast jõulupuhkust Rind kummalist igatsust täis. meenutagu seda: Maa igavaid laule küll kuulis ta seal, piprast kui ka suhkrust Kuid tröösti ei leidnud neist eal. tehti aasta süda! Anna Haava “Me oleme Villu Tamme “Kuniks elul on antud Põhjamaa lapsed” veel olla” Meid saatnud vaikustehelin Kuniks on sinu sõnades tera Ja tähtesäravad ööd. Kuniks on sinu mõtetes tuum Kuukumased, lumitand metsad Seniks olla võid siin sinu päralt Ja vaiksed kaugeleteed: On päike ja maailmaruum Me oleme põhjamaa lapsed, Kuniks minevik varjata suudab Kaks – meie mõlemad. Mida tulevik endaga toob
,, Kas elu on ilus? ,, Kindlasti arutlevad paljud inimesed teemal, et kas elu on ilus?Ja tavaliselt on nii, et niipalju kui on erinevaid inimesi on erinevaid arvamusi, sama ka selle teema juures. Küsi mis inimese käest tahes, nad kõik oskavad natukenegi erinevalt vastata. Niisiis kui küsida inimese käest kas elu on ilus, siis vastatakse tavaliselt oma tujude põhjal. Kui inimesel on hea tuju siis ta vastab arvatavasti, et elul pole väga vigagi. Ent kui inimesel on tuju kehv või tema meelt masendavad paljud probleemid, siis ta kipub ikka vastuseks esitama küsimuse, et mis see elu üldse väärt on kui me koguaeg kannatama peame. Inimesed kipuvad ,,elu" küsimuses tavaliselt ikka pessimistlikud olema. Peaaegu alati on nii, et kui inimestel juhtub midagi head ja midagi pakub neile rõõmu, siis tundub see nii väike ,selle tegelikult vähese halva kõrval, mis juhtub. Ma olen aru saanud , et enamus inimesi ongi
2007.Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti!.-http://www.ekek.ee/?page_id=92.10.12.2007). · Nietzsche kuulutas: jumal on surnud. Jumala surm on kaasaja suurimaks sündmuseks, mille tähtsust alles hakatakse mõistma. Võime sellest aru saada kui tõsiasjast, et usk jumalasse ei juhi enam inimeste käitumist. Usk jumalasse on muutunud vaid väliseks, formaalseks. Endised väärtused on kaotanud oma väärtuse ning selleks, et elul üldse oleks mingi raskuspunkt, on tarvis uusi väärtusi (Friedrich...2007. Friedrich Nietzsche.- http://hot.ee/indrme/niet.htm.19.12.2007). · Budalased ei usu kõikvõimsasse olendisse, Jumalasse ega Loojasse, kes kõike määrab ja kõike valitseb. Budalased väidavad, et maailm on tekkinud tühjusest, iseenesest, teatud põhjuste ja tagajärgede tõttu. Maailm toimib karma seaduse ehk põhjuslikkuse korra järgi.
rongipiletite jaoks. Õhtusel ballil tehti pähe rõõmsad näod, kuid inimesed olid murelikud. Palgapäev oli edasi lükatud ja kommunistid ähvardasid. Kaua ma ballil olla ei saanud, sest pidin kindral Põderi koju toimetama. Ta oli too hetk juba päris purjus ning rääkis asjadest, millest ta muidu ei räägiks. Põder soovitas mul saata kõik kus kurat ja võtta uus amet. Riigi eesotsas oli kõik nii, nagu olema poleks pidanud, seal jätkates poleks elul enam kasu olnud. Siis tegingi otsuse, et sõidame Pariisi. Siinsel elul polnud enam mõtet. Kahjuks pidin selleks, et saada raha rongipiletite jaoks müüma maha Anna kasuka. Algselt ta pahandas sellise otsuse pärast, kuid lõpuks siiski oli minu otsusega päri. Pariisis oleks ju kõik olnud palju parem ja seda ta ise tahtiski. Päeval, mil pidime Pariisi minema tundus kõik nii hea. Lootused olid nii kõrgel ja rong juba ootas
mängida." "Naer annab inimesele tagasi jõu, mille talt võtsid pisarad." "Õudne lõpp on oluliselt parem kui lõputu õudus." "Ärge kunagi selgitage. Teie sõbrad ei vaja seda ja teie vaenlased ei usu seda niikuinii." "Inimese iseloom on tema saatus." "Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." "Elu ilma nöörita on kaos." "Kui igasse kirjateosesse kirjutada sisse elumõte, siis kaoks elul endal mõte ära." "Parim kättemaks vihale on NAER!" "Olen soovinud vaid üht olla õnnelik. Kuid seda soovides olen soovinud kõike." ''Usu mind , igalühel on oma salamured, midamaailm ei tea, ja sageli peame mõnd kalgiks, kui ta on vaid kurb."
Artur Alliksaare luuleanalüüs Artur Alliksaar kirjutab elust ja elu mõttest. Loodus luulet ta eriti ei kirjuta, aga leiab seoseid hinge ja looduse vahel. On ka luulet surmast. Kirjutab armastusest aga see ei ole kirjutatud lihtlabaselt. Tema luulet on üldjoontes lihtne lugeda ja sellest saab kergelt aru. Kellekasutus on eriline. Peamiselt kasutab ta ristriimi. Kasutab võrdlust(Mõtted on nagu õied, mis tolmlevad puul). Luule on kõlarikas(Ei ole paremaid, halvemaid aegu.On ainult hetk, milles viibime praegu). ja sõnaleidlik. Kasutab inversiooni(Millal viljasid valmib me ulmedepuus, Ei enam karda õudset surmasalu,) Perifraasi kasutab(Varsti kevade lapsekapriis viskab kõrgele päikesepalli,tõukab pärani väravad sulade tallil.Ja idüllile haprale lõpp tuleb siis.) Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ...
Soojuskiirguse hajumist kosmosesse takistavad atmosfääris esinevad kasvuhoonegaasid. Nede hulka kuuluvad nt veeaur, süsinikdioksiid, dilämmastikoksiid, metaan. Üks osa Maalt lähtuvast soojuskiirgusest neeldub nendes gaasides, teine osa aga peegeldub maapinnale tagasi seda nimetatakse kasvuhooneefektiks. Kui kogu Maalt tagasipeegelduv infravalgus hajuks kosmosesse ei oleks meie planeet enam elamiskõlblik. Seega on kasvuhooneefekt üks peamisi tegureid, mis võimaldab elul Maal eksisteerida. Metaan moodustub looduslikult bakterite ja teiste mikroorganismide ainevahetuse tulemusena, eraldub ka märgaladelt nt soodest, riisikasvandustest. Dilämmastikoksiidi eraldumine kaasneb mootorikütuste põlemisega. Viimastel aastakümnetel on suurenenud süsinikdioksiidi sisaldus atmosfääris. Kuigi süsinikdioksiid neelab ja kiirgab infravalgust teistest kasvuhoonegaasidest vähem, on selle suurenemine tingitud fossiilsete kütuste üha kasvavast tarbimisest
Deka Ilmunud ja ilmumata luulet 19752007 Doris Kareva Marta Mikkor I LO DORIS KAREVA · sündis Tallinnas, 28. nov 1958 · 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. · Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. · Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Ilmunud teosed · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Kuuhobune" (1992) · "Maailma asemel" (1992) · "Hingring" (1997) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005) · "Tähendused" (2007) · "Lõige" (2007) · "Deka" (2008) · "Sa pole üksi" (2011) Luulele iseloomulik · Õrnus · Hellus · Kirglikkus · Isamaalisus · Jõulisus · Na...
osa tegevus Itaalias ja sageli antiikajal. 2. Kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit. 3. Valdavalt on ta näidendid kirjutatud blankvärsis. 4. Oma kogumikus avaldas ta 154 sonetti. 5. Kirjanik ise lootis kuulsaks saada pigem sonettide kaudu. 6. Tema teostes on väga tähtsal kohal juhus. 7. Tema kirjutatud tragöödiad on kõige tuntumad ja südamesse minevad. 8. Tema teosed pole paljalt väljamõeldised, neis on suur osa ka elul enesel. 9. Komöödiad olid varaseimad teosed näitekirjaniku loomingus. 10. Shakespeare tegeles järgmiste žanritega: poeem ja sonett. Erko Väin IT-17E
keskkonnast, religioonist ja tavadest mille järgi elame. Kui eluterve on ühe inimese elu sõltub millised eetilised tõekspidamised meil on ja milline on meil tervis. Mis on hea elu? Juba sõna hea mõistavad inimesed erinevalt. Üldiselt mõjutab seda sotsiaalne tagamaa, erineva sotsiaalse taustaga inimesed võivad terminit ,,hea" väga erinevalt tunnetada. Samuti mis on elu, saab erinevalt mõista. Kas elu on lihtsalt ära olemine, hakkama saamine või on elul sügavam mõte. Niisugustel teemadel on läbi aegade paljud filosoofid arutlenud. ,,Platoni ja Aristotelese filosoofias elas hea elu küsimus läbi oma tähetunni. Tõele au andes peab küll ütlema, et hea elu küsimuse tõid filosoofiasse sofistid, kelle subjektivistlikku hea elu käsitlust (hea on see, mida igaüks heaks peab) Sokrates kummutama asus" (Sutrop, 1995: 3) Minu enda arust võiks sõnastada hea kuidagi nii: kui on mingi eesmärk või soov või
Kuid kui jääda ainult põhikooli haridusega on sul elus natuke raske hakkama saada, kuna paraku tänapäeval ei maksa ainult oskused, vaid suur rõhk on ka haridusel. On kurb tõdeda, et Eesti Vabariigis on küllaltki palju ainult põhikooli haridusega inimesi ja paljud neist on töötud. Mitte et ainult põhikooli haridusega inimesed töötud oleks, kindlasti on ka teisi, kuna ei ole tööd. Kui aga inimesel ei ole üldse haridust ehk ainult algooli haridus, siis paraku ei ole elul talle midagi suurt pakkuda kui lihttööd. Aga samas Koolis käies saavad inimesed omale väga palju sõpru ja lähisuhteid. Kohe kindlasti on kerge vahet teha ülikooli haridusega inimesel ja põhikooliharidusega inimesel, kuna kõrgharidusega inimesed on palju tolerantsemad. Kuid ei õpita ainult koolis, on olemas ka selline mõiste nagu elukestev õpe, mis tähendab, et inimene õpib kogu elu!
Tallinna eliitkooli sisse rääkida. Paraku avastab ta peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusse taandanud. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku – kodu, sõbrad ja kool – kokku vajuvad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii töötab ta välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept, ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. Minule meeldis see film väga, kuna see põhines päris elul ja andis edasi noorte probleemid. Ma olen seda mitu kordagi näinud ja see võib muutuda igavaks aga üle pika on jälle seda tore näha. Eriliselt mulle meeldisid need näitlejad, kes olid professionaalsed ja sobisid hästi nendesse osadesse. Põhiline tegevus toimus Johannese kodus, koolis ning tänaval. Johannesel olid probleemid kodus, ning koolis polnud ta kõige tublim õpilane aga ta sai hakkama oma probleemidega.
Kui kolm aastat pärast teda vabastati oli ta pere juba surnud ning ka tema rase naine, kuid ta üksi jäi ellu. Oma koonduslaagri kogemustest rääkivas ta bestselleris ,,...ja siiski tahta elada" . Frankl ütles, et selle, kes laagri üle elasid ja kes mitte, otsustas tema arvates ainult üks asi: elu mõtte olemasolu. Juba lapsepõlvest mõtles Viktor elu mõtte üle. Frankli kogemused koonduslaagrites kinnitasid, et need, kelle jaoks oli ka kõige ebainimlikemates tingimustes elul mõte, olid suutelised kannatustele rohkem vastu seisma, kui need, kelle jaoks seda ei olnud. Oma raamatu kirjutas ta 2 mehest, kes elasid vangis ning olid ka kaotanud oma elu mõttet, nad ei tahtnud midagi elust ning ei teadnud, mida elu võib neile veel pakkuda. Ja Viktori idee oli sellest, et panda neid mehi mõtlema ja mõista, et elu neist midagi ootab ja tahab neist midagi tulevikus. Ühe mehe jaoks oli selleks tema laps, kellel oli õnnestunud välismaale põgeneda
Igal inimesel on ainult üks elu. Meie kõigi elutee viib mööda erinevaid radu, kuid ometi on need ikka mõnes mõttes sarnased. Mis on elus erilist? Erinemine üksteisest teeb meist isiksused. Temal on mustad juuksed, nemad armastavad sinist värvi, meil on lõbus iseloom. Kui oleksime üks hall mass ja teineteise täpsed koopiad, siis poleks elul enam suurt mõtet. Oleks ainult rõõmutu harjumus ja rutiin. Iga inimese enda püüdlused, saavutused ja unistused on vorminud tänapäevase kireva ja mitmekesise maailma, nagu seda me tunneme. Siiski, inimese omapärad ei ole alati teiste silmis õiged. Kui keegi on teistest veidi rohkem erinev, võidakse talle viltu vaadata. Näiteks ebatavalisi riideid kandva inimese üle sageli naerdakse, vaimse või füüsilise puudega isikut koheldakse sageli teistega võrreldes alaväärsemalt
Grint. Rupert sündis 24. augustil 1988 aastal Harlow's, Essex's Inglismaal ning on praegu 25-aastane. Tal on vend James ja kolm õde - Georgina, Samantha ja Charlotte. Rupert on viiest lapsest vanim. Tema ema Joanne Grint on koduperenaine ning isa Nigel Grint mälestusesemete edasimüüja. Tema vanaema on pooleldi iirlane, ülejäänud pere on üleni inglased. Rupert on väga lähedane oma perega ja talle meeldis olla vanem vend. Lapsena tahtis ta saada jäätisemüüjaks, kuid elul oli tema jaoks teised plaanid varuks. (IMDb 2014) Rupert õppis Dorothy Stringeri kõrgkoolis, mis on roomakatoliku kool. Ta hakkas huvituma näitlemisest ning hakkas osa võtma koolinäidenditest. Kui ta läks edasi Richard Hale'i kooli jätkas ta näitlemisega. Näitlejakarjääri alustas ta 11 aastaselt, olles enne mänginud vaid oma kohalikus näitetrupid ja koolinäidendites. Ta mängis "Harry Potteris" ühte kolmest peategelasest. 16
aktsepteerida suudame. Ühiskond on ju harjunud kõik vana ja kulunud asendama uhke ja uuega. Vanad kombed ja käitumisnormid asenduvad modernsemate traditsioonide ja tänapäevasema eetikaga. Mõni inimene suudab rohkemal, mõni vähemal määral elu arenguga kaasas käia, see omakorda põhjustab inimeste erinevaid seisukohti ja arusaamu. Igaüks peaks oma olemuse mõtte otsingul tähtsaks pidama seda, et elu ei tohi lihtsalt läbi joostes ära raisata. Elul on su enda püstitatud eesmärk, kui suudad seda saavutada, oled väärinud võimalust eksisteerida. Nagu J. W. von Goethe teose ,,Faust" peategelane leidis oma õnne töös inimkonna hüve jaoks, leian ka mina, et see on tähtis aspekt elu mõtte otsinguil.
Mis on elu mõte On vaieldav, milles elu mõte seisneb ja kas elul üldse on mõte – seega võidakse neid küsimusi pidada hoopis pseudoprobleemideks. Kui aga elule või Universumile püütakse mõtet/eesmärki otsida, siis võib vastust aidata leida filosoofia või religioon. Elu mõtte all võidakse mõelda nii absoluutset (s.t elu või kogu Universumi mõtet) kui ka suhtelist mõtet (s.t inimese isikliku elu mõtet). Elu mõtte otsimine võib viia ka inimese elu mõttetuse tõdemuseni, nt siis kui jõuab
jnud tdrukule enda omast pool loovutada, avada kik uksed, neelata alla 'pahas tujus' eldud snad ja restoranis htusgi lppedes neiu hirmkogukas arve tasuda. leldse on meestel au tasuda suur osa naise lbudest, et viimasel oleks, mida selga panna, ennast ilusaks teha ja millega end teiste sookaaslaste seast esile tsta. Tuleb leppida sellega, et neile on rinnapiimaga edasi antud loomulik vajadus, et mitte elda nudlus, ilu ning thelepanu jrele. Tegelikult on ka naiste elul raskem pool. Koolis peetakse tdrukuid veidi kehvema ppeedukuse prast laiskades vi halvemal juhul rumalateks. Noormeeste puhul loetakse mned kolmed tunnistusel, ngemata mingit probleemi, 'koolipoisihinneteks'. Ilmselgelt on murdeiga naissoo jaoks nii fsiliselt kui pshiliselt raskemini lbitav etapp. Lisaks on neil elu suurim vastutus: jrglase kandmine ja ilmale toomine. Naiste eluiga on pikem, kuna vltimatud riskid on oluliselt viksemad. Neil puuduvad ka kohustused riigi teenimise ja
Vabrikutes kasutati Inimtööjõudu vähem kui enne, kuna masinad võtsid töö enda peale.Uute masinate leiutamine tõigi endaga kaasatööstusliku pöörde.See mõjutas inimeste elu päris korralikult. Tekkisid palgatöölised,kes pidid enda ja oma perekonna elatamiseks oma tööjõudu müüma. Vabrikute ümbere hakkasid tekkima linnad,toimus linnastumine.Linnad muutusid pemisteks tööstus ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi.Ka linna elul olid omad hüved ja puudused. Esialgsed räpased agulid korrastati ja elamistingimused muutusid jätjest paremaks. Linnadesse koondunud kultuuriasutused teatrid raamatukogud jne. Võimaldasid inimestel paremini sisustada tööst vaba aega. 18 sajandi üks suurimaid tehnilis ileiutisi oli aurumasin.Aurumasin avardas oluliselt seniseid liikumisvõimalusi. Auriku leiutamisega said tähtsateks veoteedeks jõed. Veduri leiutamine pani aluse raudteeliklusele
Kindlasti on kirjandusel ja selle autoril omavaheline seos, olgu selleks siis lühike luuletus või koguni terve raamat. Vaevalt hakkaks kirjanik õnnejoovastuses mõnda kurba teost kirjutama või vastupidi nukras meeleolus on raske elu kauneimaid pooli välja tuua. Ilmselt on paljud meist näinud raamatuid, mille tagumiselt kaanelt saab lugeda, et tegu on reaalsel elul põhineva looga. Alati ei ole aga asjad nii lihtsad, seda mida autor oma kirjutatus tegelikult silmas peab ja miks ta selle kirjutanud on, ei pruugigi me teada saada. Väljaarvatud juhul kui see on meile teadlikult lahti seletatud. Viimastel koolitundidel oleme tutvunud Betti Alveri luuletusega ,,Korallid emajões". Neid ridu esmakordselt lugedes ning üritades luuletuse sisut mõista, kargas mulle pähe palju erinevaid mõtteid
Kas Eestis elada on hea,,, ja tore? Tere, austatud siinviibijad! Me kõik teame, et Eesti on väike riik Läänemere kaldal, kuid ometi elavad siingi inimesed. Kas siin, Eestis, on hea või hoopis halb elada, sellest, kallid kuulajad, soovin ma täna kõneleda. Üheks hea elu tunnuseks on turva tunne. Minu arvates Eesti maal elavatel inimestel on turvatunne. Teadmine, et hommikul ärgates ei ole ukse ees uputust või väljas ei mölla tornaado. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib purskama hakata mõni vulkaan või et töölt tulles peaks koristama oma maja varemeid, kuna maavärin on purustanud kõik. Kuid ega kõik ka Eestis hea ei ole, näiteks poliitika. Eriti just valimiste ajal on kuulda hästi palju erinevate kandidaatide lubadusi, mida kõike nad lubavad teha kui valitsusse pääsevad. Kahjuks on aga nii, et hiljem, peale valimisi pole aga lubatud toetustest või palgatõusudest jälgegi, rääkima...
teiba otsa, et tema rahvas näeks, et olovernes ei tee enam kahju. Vaenlased lahkusid linnast. Rahvas sai aga teada, et juudit on teiste oma halbade tegude kõrvalt tapnud ka oma enese mehe. Teda tahetakse kividega surnuks loopida. Ta kodu hävitatakse. Vaid juuditit armastava Osiase enesetapp päästab juuditi rahva viha eest. Tänu juuditile olid kaevud vabad ja olovernes ei takistanud tema rahval neid kasutada. Juudit tahtis surra, kuna tema jaoks pole elul ilma armastuseta mingit mõtet. Ta armas, et mitte keegi ei armasta teda enam, vaid vihkavad, kuid Siimeon armastas teda ikkagi. Juudit päästis oma rahva.
kindlasti abiks. Veel kannatavad majanduslanguse pärast mitmed inimesed ja firmad, kes on töökohtadelt koondatud või firmad koguni pankrotti läinud. Samas peavad inimesed hakkama saama üha kallineva eluga.Kütte hinnad tõusevad, toiduained lähevad aina kallimaks.See võib põhjustada uute kodutute ja tänavalaste teket, keda on meil tegelikult niigi kohutavalt palju ning kes vajaksid igasugu toetust ja abi. Kuigi elul Eestis on omad head ja halvad küljed, olen siiski õnnelik, et olen sündinud ja üles kasvanud just siin, Eestimaal. Tänan kuulamast!
saa elada ainult iseendale,kuna siis ei tule abielust midagi head.Abielus peab olema kompromiss ja austus.Need kaks elementi on noore elus üks kõige raskem väljakutse.Siiski on ka väljakutseid,mis noore elu korrigeerivad ja suunavad õigele teele.Neid peab noor endale ise leiutama.Näiteks õppimine, et enda elu korda seada ja vanematest mitte sõltuda.Sammuti on ka üks tähtsaimatest väljakutsetest on noore elus laps ja pere.Neid ei soovitata tavaliselt ettevõtta kui enda elul jalad all,kuna nemad on väljakutsed,mida kantakse elulõpuni.Vanematega elamisel on omad plussid,neid saaks ka nimetada näiteks: pole vaja tööd teha,et endas elusees hoida,elamist ülal pidada,arved jms. Kuid siiski mina arvan,et iga noor kord jõuab ka selleni,et on aeg suureks saada ning ema ja isa vabastada pidevast koormusest.Kuid me ei tohi ka unustada oma vanemaid,kes meil on,kui poleks neid ,poleks ka meid.Kõik millega peab noor hakkama saama on väljakutse,on raskeid,on
maitse, mida tee saab pakkuda. Tee tarbimine levis Hiina kultuuris, jõudes ühiskonna kõikide kihtideni. Aastal 800 e Kr kirjutas Lu Yu esimese määratleva raamatu teest, ,,Cha Ching`i". See hämmastav mees oli lapsena orvuks jäänud ning teda olid kasvatanud õpetatud buda mungad ühes Hiina parimatest kloostritest. Ikkagi mässas ta noormehena preestriõpetuse vastu, mis oli ta muutnud osavaks vaatlejaks. Tema esinejakuulsus kasvas iga aastaga, kuid ta tundis, et tema elul puudub tähendus. Keskeas tõmbus Lu Yu viieks aastaks eraldatusse. Ammutades oma tohutust mälust mälestusi vaadeldud sündmustest ja kohtadest, klassifitseeris ta erinevad tee kasvatuse ja valmistuse meetodid vanas Hiinas. Selle töö tohutu määratlev olemus tõstis Lu Yu peaaegu pühakuseisusesse tema eluajal. Imperaatori enda poolt soosituna põhines tema töö selgelt zen- budismil, millesse ta oli pühendatud lapsena. Seda teetseremoonia vormi tutvustasid
Egoistlik enesetapp (isolatsioon sotsiaalsest grupist, vähesed suitsidaalset käitumist taunivad ettekirjutised) Altruistlik enesetapp (liigne integreeritus gruppi) Enesetapu põhjused Vaimsed häired, kannatused, stress, üksindus Lein, õnnetust, süü-või autunde pärast Põgenemaks karistusest või kiusavast keskkonnast Vigastuse tõttu, eneseohverdus Finantsprobleemide tõttu Sõjaväelise või sotsiaalse taktikana(nt. Kamikaze) Uskudes, et elul pole väärtust( absurdism, pessimism, nihilism) Osaledes mõnes religioosses kultuses Inimesed kes enesetappe teostavad pole alati depressioonis või halvas olukorras. Mõnikord panevad filosoofilised arusaamad elust inimese enesetappu teostama, et kogeda seda, mis tuleb pärast elu. Paljud inimesed usuvad, et elu Maal ei ole lõpp ja surm on ainult hirmus teistele, kuna ühiskond öelnud neile, et surma tuleb karta. Eesti koos teiste Baltimaade, Venemaa, Soome,
Vrtustame igast inimest Kas maailm on must-valge? Vi mina ksikisikuna selles vaid ks helehall tpp mis eristabki musta valgest? Kui suur on minu vrtus? Mis on vrtus ja vrtustamine? Kui suur vrtus on siis inimhingel? Ma ritan leida oma pisikeses kirjatkis mingisugusegi te,vhemalt enda jaoks. Ma leian,et inimese vrtuse ja vrtustamise jaoks tuleks kigepealt melda enda kui ksikisiku peale,sest just ennast ma tunnen kige paremini. Aga..kki jb minu enese enesekindlus teele takistuseks? Vtan n sdame rindu ja otsustan,et olen piisavalt enesekindel,et teha teemakohaseid otsuseid ja juda mingisuguste vljavaadeteni. Ma leian,et mul on vrtus suuresti lbi ellujmis-instinkti tnu millele on mul hirm surra. Ja elu eest annab iga inimene ju kik(enda vi enda lapse,lhedase elu eest tavapraselt) EHK elul on tohutu vrtus. Vrtus on ka lhedaste silmis kellele minu lahkumine vi nn valed otsused kvasti haiget teeksid ja mina kui INIMENE ei taha seda ometi...
kogenud ta oma esimese ega ka teise naisega. Samuti ei saanud ta hästi läbi oma lastega ja suurel rügamisel künnimaal ei olnud ka mingeid vilju. Seega on Andres üheks näiteks, et elus on muudki, kui leiva teenimine. Pidevalt tööd tehes ei saada aru, mis on elu tegelik mõte. Inimene peab küll andma oma osa ühiskonnale, kuid siiski ei tohiks unustada enda vajadusi. End oma ametile liiga palju pühendades jäädakse ilma kõige tähtsamatest sündmustest ja elul kaob eesmärk. Tihtipeale võib kuulda, kuidas mingist inimesest räägitakse tunnustavalt, sest ta on terve elu pühendanud üksnes oma ametile. Kuid tavaliselt selle inimese lähedased sellest nii vaimustuses ei ole. Kui kogu elu ainult tööd rabada, ei jää tavaliselt eriti aega tegeleda oma pere, sõprade ja sugulastega ning kaotatud aega ei kompenseeri isegi suured palganumbrid. Seega olles liiga innukas oma teenistuse suhtes, võib
Betti Alveri luulekogu Sandra Joonaks JMG 10.D klass 2014/2015 Luulekogu andmed BETTI ALVER TEOSED I, TALLINN EESTI RAAMAT 1989 Kujundanud Mai Einer Betti Alver (1906-1989) Sündis Jõgeval Eesti luuletaja Oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga Hiljem abiellus kirjandusteadlase Mart Lepikuga Luuletuste teemad Armastus- "Jälle ja jälle" Hirm- "Ebausklik" Elu- "Elul on väikene hingemaa" Perekond- "Isaga metsas" Aastaajad- "Sõber talv" Vabadus- "Vabaduse deemon" Autori nägemused · Loodusest Loodus on muutlik, kord rahulik ja kord metsik, kord kuiv ja päikseline, kord aga väga tormine ja vihmane. "Kui pilved Kähinal käisid üle madala taevalae, tuli tasa me tundi sügis" · Armastusest Armastus võib olla kibe ja valus, armastus võib olla parim tunne maaailmas, kuid võib ka palju haiget teha. "Nii ras...
sugupõlve romaaniks, mis räägib elust kui enesest ja kõigest mis sinna juurde käib - armastus, tühjus, igatsus, noorus ning lõpmatud peod. Kõik see saab saatuslikuks ning peategelase Jake Barnes'i elus esineb palju ootamatuid keerdkäike. Armastus, kus kunagi kokku ei saada, kuid oleks võinud olla. Ka raamatu tegelaste sotsiaalelu möödub maailma erinevates kõrtsides alkoholi seltsis suhteid klaarides, muresid uputades, härjavõitlusi külastades ning nautides seda, mida elul pakkuda on. Jake töötab Pariisis kirjanikuna. Ta naudib Pariisi kohvikuid ning jälgib ja kuulab oma sõprade armulugusid. Sõda jättis noormehele armi, mis tema elu tõsiselt mõjutab. Mees armastab ka leedi Brett Ashley't ning naine armastab teda, kuid nende kooselu ning ühise õnne takistuseks on Jake'i impotentsus. Suutmata hoida enda juures naist, keda ta armastab, leiab Jake end kõrvaltvaataja rollis, samal ajal kui Brettil on juhusuhted tema sõpradega-
osaliselt või täielikult teadlik. Konfliktid inimeses eneses reflekteerivad kättemaksutahet, tahet karistada ennast või teisi või tahet põgeneda süütunde eest. Enesetapu põhjused Vaimsed häired Kannatused Stress Lein Õnnetus (näiteks mängides vene ruletti) Põgenemaks karistusest või kiusavast keskkonnast Süü või autunde pärast Vigastuse tõttu Finantsprobleemide tõttu Eneseohverdus Sõjaväelise või sotsiaalse taktikana(nt. Kamikaze) Uskudes, et elul pole väärtust( absurdism, pessimism, nihilism) Osaledes mõnes religioosses kultuses Üksindus Inimesed kes enesetappe teostavad pole alati depressioonis või halvas olukorras, mõnikord panevad filosoofilised arusaamad elust inimese enesetappu teostama, et kogeda seda, mis tuleb peale elu. Paljud inimesed usuvad, et elu Maal ei ole lõpp ja surm on ainult hirmus teistele, kuna ühiskond ütleb neile, et karda surma. Kasutatud materjal http://www.intropsych.com/ch10_development/suicide
Elu mõte Mis on elu mõte?See on küsimus mida paljud endalt küsivad ja millele vastus tihti leidmata jääb. Mõne inimese jaoks on elu mõte see,kui saab juua ja pidutseda.Teise jaoks on see,kui saab raamatuid lugeda ja õppimisele keskenduda. Inimesed on väga erinevad ja seega on ka hinnangud erinevad.On olemas ka inimesi kelle jaoks elul polegi mõtet ja kes lihtsalt lasevad neile antud aja raisku.Enamasti juues, narkootikume tarvitades ja muu selline.Sellised inimesed ei oska aimatagi,etleiavad end lõpuks täiesti põhjast,kust välja tulla on väga raske.Nad ei tunnisata endale oma probleeme.Tean ka isiklikult paari inimest kes juba on nii põhjas ja ei suuda sealt enam välja tulla.Need inimesed ei mõista,et neile ei anta teist võimalust,nad korrutavad endale iga päev et aega on ennast parandada kuni on liiga hilja. On inimesi kes saavad enda elu mõtteks kellegilegi kätte maksta,tehes lõpuks tihti hai...
Kuidas elad, Eestimaa laps? Eestis elab väga palju inimesi, kes erinevad üksteisest vanuse, harjumuste, käitumise, kommete ja iseloomu poolest. Kõigil meil on oma soovid ja tahtmised, kuid kõik me, nii lapsed kui täiskasvanud, tahame end tunda turvaliselt. Igal lapsel on õigus isiklikule elule, suhtlus- ja sõprusringile. Igaühel on õigus haridusele, mis arendab välja tema vaimsed võimed ning õpetab hoidma loodust, elukeskkonda ja oma tervist. Igale lapsele on vajalik ja tähtis üles kasvada perekonnas, kuhu kuuluvad mõlemad vanemad. Neil on õigus ka toidule, vabale ajale ning olla kaitstud vägivalla eest. Kõik lapsed on ühtemoodi tähtsad. Kedagi ei tohi kohelda halvasti seetõttu, et ta on teistest erinev või on mõni haigus teda muutnud. Siiski igal lapsel on ka oma kohustused. Ta peab austama ja aitama oma vanemaid, lugu pidama teistest inimestest, arendama oma kehalisi võimeid, toituma tervislikult nin...
Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997) • "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) • Tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. • Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Tantsijad Ei usu, et see teinuks mingi vea, kes otsustas end lainete hooleks anda. Sest ahvatlev ja ülemata hea on purjetada, - mitte tundes randa. Rütm on kui karjatus, mis kustub pea. Ei teda tihti tähelegi panda. Uim uinutab ja tantsijad ei tea, et heligi võib lõuendile kanda. Kasutatud materjalid • http://www.hot.ee/hanneshotee/alliksaar.ht ml#Aeg • http://et.wikipedia
Holden kinniseks jäädagi. Holden ei usalda inimesi, mistõttu tal puuduvad südamelähedased sõbrad. Ka minul ei teki usaldus kergesti, kuid paar südamesõpra mul siiski on. Tüdineme kiiresti inimestest ning üldiselt pole nad meie tass teed. Ka minu arvates on meid ümbritsev pigem võlts, kui aus ja siiras, ning sooviksin samuti muuta maailma paremaks ja õnnelikumaks nagu Holdengi. Ta ei taha, et lapsed kasvaksid suureks ning näeksid, mida elul on pakkuda täiskasvanutele. Tema soovunelmaks on olla püüdja rukkipõllul, kes hoiab lapsi kuristikku langemast. Leian, et see on üpriski huvitav mõttekäik, sest tõepoolest võiksime kõik jääda lasteks, sest siis tundus maailm ilusam paik ning tõele näkku vaatamisega ei olnud kuhugi kiiret. Meile meeldib, kui inimesed räägivad asjadest, mis neile tegelikult huvi pakuvad ning asjad, milles ei väljendu egoism, mida on kahjuks igas teises inimeses rohkem kui seda olla võiks.
Mis on elu mõte? Elu mõte on võib olla väga mitmeti mõistetav. Iga inimese elu mõte, on tema enda mõelda. Elu mõte on sama mis elu ise, seda sellepärast, et inimene ei elaks kui ta elul ei oleks mõtet. Minu jaoks sõna elu mõte tähendab palju ning minu elu mõte on elada täisväärtuslikku elu, nii et tunnen, et olen õnnelik. Suuresti saan oma elu seda ise seada ja kujundada. Elada tuleb nii, et mõelda ka samm ettepoole, püüelda suures pildis oma unistuste poole. Elu mõte on kui mingi eesmärk, mille oled omale seadnud, et mille järgi ja nimel elad. Kui aga see eesmärk on seatud liiga kõrgele ja kaugele, ning seda täita ei olegi võimalik, siis
Kogu viimase luuletuse ,,Elul on väikene hingemaa" eest anti talle teistkordselt Juhan Liivi luuleauhind. Elul on väike hingemaa Kõike võib tahta, karta ja loota Seda, mis tuleb mitte keegi ei oota. Eiteakus eikellegi kangaspuud koovad nii kaledalt ilmavallale ikka midagi muud. Elul on väikene hingemaa. Hingeväljale vikatit üle manatud märgi viia ei saa. Sinna põllule pääses kord õnnelik ohe. Mida iial ei olnud võib ilmuda kohe. Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Looming · 1930.aastate looming · ,,Tuli ja tolm" · Teised luulekogud 4. Luuletus ,,Elul on väike hingemaa" 5. Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjandus 1
seda leida. Elu saab aga väärtustada. Elu väärtused jagunevad. On näiteks sellised, mida hindad sina, või teised, mida väärtustavad isikud sinu ümber. Kuid kuna arusaam elust on igaühel erinev, on suur tõenäosus, et tekivad konfliktid, sest mõlemad pooled tahavad oma arvamust tähtsamaks teha. Kuid kuna arusaam asjadest on erinev, pole olemas ei õiget ega valet vastust. Kuna kõik algab kodust, rajab tee edukaks tulevikuks õnnelik pere-elu. Elul on varuks veel kõiksugu keerdkäike. Vältimaks neid, võiks ikka enne tundmatus kohas vettehüppamist ära kuulata vanemate ja elukogenumate nõu. On ju nemadki kord noored olnud. Kodust saab ka alguse käitumine ning suhtumine kõigesse. Perekond on omamoodi paik, mis pakub kaitset ning ei tõuka kunagi eemale. Arvan, et õige eestlase suureks väärtuseks on elust rõõmu tundmine, võttes viimast, on tähtis seada varajalt sihid, mille poole püüelda
Retsensioon ,,Toomas Nipernaadi" August Gailit "Toomas Nipernaadi" on August Gailiti 1928. aastal ilmunud ränduriromaan, "romaan novellides". Teose nimitegelane Toomas Nipernaadi on rändur, vagabund ning võõraste naiste meelitaja ja narritaja. Peategelane jagab lubadusi, kuid nende täideviimine ei paista teda eriliselt huvitavat. Siin kohal tundub, et kirjanik August Gailit on loonud naistele ideaalmehe ning meestele idooli. Kuid mis me õige Toomas Nipernaadis kui inimesest teame? Ei saa öelda, et ta oli vaba, pigem oli tegemist vangistusest pääsenud inimesega. Talv, külm ja masendav aastaaeg, hoidis Niperaadit kinni. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Naistega olid Nipernaadil samuti...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
