Turvalisusvajadus (füüsiline kaitse, turvalisus tervise, töö, pere, vara, ressursside, moraali suhtes) 3. Armastus- ja kuuluvusvajadus (pere, sõprus, intiimsus) 4. Tunnustusvajadus (usaldus, saavutus, austus enese ja teiste suhtes) 5. Eneseteostusvajadus (moraal, loovus, spontaansus, faktide tunnistamine, eelarvamustevabadus, probleemide lahendamine) 6. Transtsendentsi vajadus (ühtuse ja kõiksuse tunnetamine, ego kadumine) 8. Elukvaliteet subjektiivne: hea tunnetus ja asjadega rahulolu üldiselt; objektiivne: sotsiaal-kultuuriliste vajaduste rahuldamine materjaalse heaolu, sotsiaalse staatuse ja füüsilise heaolu saavutamiseks. 9. Tööelukvaliteet elukvaliteedi osa, mida mõjutab töö, tuues esile, kuivõrd vastab tööelu tegelik olukord inimeste ootustele. Hõlmab endas: · tööga rahulolu, · tööohutust ja tervishoidu,
RURAAL- JA LINNAGEOGRAAFIA 2014. Vastused MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). 1. Maalisus (H. Clout järgi) - madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; maastik, millel domineerivad põllumajanduslik- ja metsamaa. 2. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) - Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid (Harju, Ida-Viru); 2)Vahepealsed regioonid: (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa); 3) Maalised regioonid (10-12 ülejäänud maakonda). 3. Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid LINNASTUMINE – maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. Maaelanike ränne linnadesse; 2. Linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. MAA LINNASTUMINE – linnapiirkondade laienemine: 1. EESLINNASTUMINE – eeslinnade kasv. 1a. VALGLINNASTUMINE – linnaelanike liikumine uuselamu-piirkondadesse. 2....
loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. Sudu Pekingis See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil. Üks nendest on õhu saastamine. Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime- ja loomariigi kõrval ka inimeste elukvaliteet. On tehtud kindlaks, et inimene saab personaalselt mõjutada produtseeritavate kasvuhoonegaaside hulka 32% ulatuses kolmes põhilises valdkonnas: elektrienergia tarbimine olmejäätmete produktsioon Suured tööstusettevõtted isikliku transpordi kasutamine on ühed suuremad õhu saastajad. Suitsevad
elavad temast märkimisväärselt paremini. Sotsiaalne tõrjutus olukord, kus inimene ei saa käia avalikes kohtades ja osaleda avalikel üritustel. 1. Töötus 2. Erivajadused või kuulumine vähemusrühma, nt liikumispuue või rassiline diskrimineerimine 3. Piirkondlikud tulude ja infrastruktuuri erinevused, nt elamine linnas või maal; maismaal või väikesaarel Sotsiaalne turvalisus Ühiskonna terviklik heaolu ehk elukvaliteet. See väljendub materiaalses kindlustatuses, tulude ja kulude õiglases jaotumises ühiskonnaliikmete vahel, samuti ka hästi korraldatud haridus- ja tervishoiusüsteemis. Elukvaliteeti on võimalik mõõta Inimarengu Indeksi (IAI) alusel, mille arvutamisel lähtutakse kolmest näitajast: 8 1. Oodatav keskmine eluiga 2. Haridus · Täiskasvanute kirjaoskus · Erinevate tasemete õppijate vanus 3. Elujärg e
2. Turvalisusvajadus (füüsiline kaitse, turvalisus tervise, töö, pere, vara, ressursside, moraali suhtes) 3. Armastus- ja kuuluvusvajadus (pere, sõprus, intiimsus) 4. Tunnustusvajadus (usaldus, saavutus, austus enese ja teiste suhtes) 5. Eneseteostusvajadus (moraal, loovus, spontaansus, faktide tunnistamine, eelarvamustevabadus, probleemide lahendamine) 6. Transtsendentsi vajadus (ühtuse ja kõiksuse tunnetamine, ego kadumine) 8. Elukvaliteet – subjektiivne: hea tunnetus ja asjadega rahulolu üldiselt; objektiivne: sotsiaal-kultuuriliste vajaduste rahuldamine materjaalse heaolu, sotsiaalse staatuse ja füüsilise heaolu saavutamiseks. 9. Tööelukvaliteet – elukvaliteedi osa, mida mõjutab töö, tuues esile, kuivõrd vastab tööelu tegelik olukord inimeste ootustele. Hõlmab endas: tööga rahulolu, tööohutust ja –tervishoidu, tööaja- ja töökorraldust,
parandamiseks. Pideva arengu põhimõtete rakendamine toimub tegevuse kaudu, mis koosneb planeerimisest, plaanitu teostamisest, saavutatu ülevaatamisest ja järgnevast plaanide korrigeerimisest. 11. Mis on elu- ja tööelu kvaliteet ja millised on selle kirjeldamise komponendid? Elu kvaliteet on subjektiivne heaolu. Subjektiivsus on võtmeelemendiks. Kuna see peegeldab indiviidi ootuste ja koemuste erinevusi, aga ka põlvkondade vahelisi konflikte. Elukvaliteet määrab inimese suutelisus kohadada oma ootusi reaalse olukorraga, arvesse võtta mida antud olukord pakub. Elukvaliteet: olemine – füüsiline aktiivsus, kuulumine – suhted lähedastega etc, väärtustamine – isiklike eesmärkide saavutamise tegevused 12. Milliseid eluvaldkondi tuleks arvesse võtta elukvaliteedi hindamisel Perekond, sõbrad, töö, ümbruskond, ühiskond, tervis, haridus, vaimsus 13. Mis on risk ja riskikriteeriumid, too näiteid
Palliatiivne ravi Palliatiivne ravi on suunatud elu ohustava haigusega silmitsi olevate patsientide ja nende perekondade elukvaliteedi parandamiseks. Palliatiivse ravi eesmärk on võimalikult aegsasti identifitseerida, hinnata ja ravida haigusest ning selle ravist tulenevaid valu ja teisi füüsilisi sümptomeid ning leevendada psühhosotsiaalseid ja hingelisi kannatusi. PALLIATIIVSE RAVI EESMÄRK ON SAAVUTADA PARIM HAIGE JA TEMA PEREKONNA ELUKVALITEET. PALLIATIIVNE RAVI PEAKS ALGAMA DIAGNOOSI PANEMISE HETKEST, TOIMUMA PARALLEELSELT AKTIIVRAVIGA NING JÄTKUMA KUNI PATSIENDI SURMANI JA PATSIENDI PEREKONNAGA KA PÄRAST SURMA. Elu lõpust rääkimine nõuab head suhtlemisoskust, sensitiivsust ja haige soovidega arvestamist. Surija kriisi (ka leina) 5-etapiline mudel (Kübler-Ross) 1.Eitus 2.Viha 3.Kauplemine 4.Masendus 5.Leppimine
Täpsustatud ja muudetud KKP taust, KKP integreerimine muude poliitikatega, Olulisemad direktiivid: Vaba juurdepääs keskkonnateabele, Loodusdirektiiv, Välisõhu hindamise raamdirektiiv .IV keskkonnaprogramm 1987-1992Kompleksne kaitse, Haldussuutlikkus. V keskkonnaprogramm 1992-2000Säästev areng 5 peamist olulise mõjuga majandusharu, Keskkonnaauditid. VI keskkonnaprogramm 2001-10 : Prioriteedid- Kliimamuutused, bioloogiline mitmekesisus, Tervisekaitse ja elukvaliteet, Loodusvarad, jäätmed. Põhimõtted Haldussuutlikkus, Keskkonnakaitseaspektide integreerimine teiste poliitikatega, Juurdepääs kk -teabele . EL säästva arengu strateegia 2001 : EL eesmärk - saada maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks maailmas on võimeline jätkusuutlikuks majanduskasvuks rohkemate ja paremate töökohtade ning suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse.
1. õhu saastamine; 2. osoonikihi kahanemine; 3. globaalne soojenemine; 4. pinnase saastumine; 5. vee saastumine; 6. mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri; 7. looduse mitmekesisuse vähenemine; 8. loodusressursside vähenemine. 9. Inimese mõju 10. Maakasutus 11. Metsa raie 12.Looduslike elupaikade kadu Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime- ja loomariigi kõrval ka inimeste elukvaliteet. On tehtud kindlaks, et inimene saab personaalselt mõjutada produtseeritavate kasvuhoonegaaside hulka 32% ulatuses kolmes põhilises valdkonnas: elektrienergia tarbimine, olmejäätmete produktsioon ja isikliku transpordi kasutamine. Õhu saastumine avaldub atmosfääris kasvuhoonegaaside tekkimise tõttu globaalse soojenemise näol. Kasvuhoonegaasid sisaldavad veeauru, süsihappegaasi, metaani, lämmastikoksiide ja osooni. Süsihappegaas lendub atmosfääri peamiselt fossiilsete kütuste ja
Seetõttu on aktiivne kehaline tegevus inimese täisväärtuslikuks eluks väga vajalik. Eesti elanike eluiga ei ole kiita võrreldes teiste riikidega, samuti esineb meil liiga palju südamehaigusi ja teisi terviseprobleeme, mis paljuski oleks ennetatavad. Tervislikult elamine ei tähenda meeletut pingutamist või kõigest heast-paremast loobumist. Ka tervislik eluviis võib olla maitsev ja lõbus. Tuleb vaid leida endale sobiv kehaline tegevus ja tervislik toitumine. 100% elukvaliteet = 100% tervis = tervislik + aktiivne eluviis 1.1 Liikumise mõju organismile Kehalise treeningu mõju organismile: · Kopsud Treenides muutuvad tugevamaks rindkere lihased. Tugevad lihased võimaldavad sügavamalt hingata ja kopsudesse jõuab rohkem õhku. Õhk hingatakse jõuliselt sisse ja see pääseb kiiresti alveoolidesse. Samuti tagab treenimine hea rühi. Rühika inimene kopsud on suuremad kui halva kehahoiakuga inimesel. · Süda
on inimeste ränne suurlinnadest välja kasvatatakse ning loomi peetakse Ülelinnastumine- linnade ülikiire kasv, eesmärgiga oma toodangut müüa mille puhul ei suudeta tagada töö- ega Põllumajanduse spetsialiseerumine- elukohti, linna kiiresti kasvavale keskendumine mingi kindla põllusaaduse elanikkonnale. Selle tagajärel tekivad või karilooma kasvatamisele vaesteagulid, kus on madal elukvaliteet ja põllumajanduses suur kuritegevus Rannikupüük- kalapüük algeliste Tööhõive struktuur- näitab rahvastiku vahenditega rannikuäärsetest aladest. Kala hõivatust primaar-, sekundaar- ja töödeldakse kaldal. tertsiaalsektoris Ookeanipüük- kalapüük suurte laevadega Tööpuudus- olukord, kus leidub inimesi, ja kaasaegse tehnoloogiaga avamerel. Kala
parem aasta (tavaliselt mängis suurt rolli ilm) ja inimesed kannatasid toiduainete defitsiidi käes. Põhja-Ameerikas toimus farmerite revolutsioon aastatel 1940-1950 kuna põllumajanduslik tootmine kasvas tohutult. Samuti oli Eestis NSV-liidu ajal (1970.aastate lõpus) sotsiaalse ja majandusliku kriisi süvenemine . Loodusressursside raiskamine ja keskkonna reostamine (Kirde-Eesti jõudis ökoloogilise katastroofi lävele), elatustase ja elukvaliteet langes, tarbekaupade ja toiduainete defitsiit suurenes. Ühiskonnas süvenes pessimism ja sotsiaalne apaatia, alkoholism ja kuritegevus. Üks aktuaalsemaid ja mastaabsemaid looduskatastroofe sel aastal oli Haiitil ja miks mitte välja tuua ka Eestis Padaorus lumevangi sattunud inimesi (kuigi viimase puhul oli vaid 24 h lõksus olemine, näitab see siiski meie halba valmisolekut kiirelt reageerida). Õnneks oleme me nii väike riik, samuti klimaatiliselt ja geograafiliselt sellise koha peal, et
...................................sulgemishind 418. Siege ..............................................................Piiramine 419. Sole proprietorship ........................................füüsilisest isikust ettevõtja 420. Solvency ........................................................maksevõimelisus 421. Sound .............................................................mõistlik, usaldatav 422. Standard of living ........................................... elukvaliteet 423. Staple .............................................................põhikaup 424. Starting salary ................................................algpalk 425. Statement ........................................................ avaldus, väide 426. Sticky wages model .......................................jäikade nominaalpalkade mudel 427. Stock ..............................................................tagavara 428. Stock market ..........................................
LITOSFÄÄR Vulkanism laamade kokkupuutealadel, kus magma pääseb kivimivahelistest lõhedest pinnale tekivad vulkaanid. Esineb ka vulkaane, mis asuvad laamade keskel kuuma täpi piirkonnas, kus toimub pidev soojusenergia voog pinnale. Kivimite teke laamade liikumise tõttu pääseb magma, mille jahtumisel tekivad tardkivimid, pinnale. Samuti liiguvad kivimid laamade põrkumisel sügavamale, kus on kõrgem rõhk ja temperatuur, põhjustades moondekivimite teket. Peale nimetatud kivimitekkeviiside on veel settekivimid, mis tekivad lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumise või kivistumise teel. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On lõhestunud laamadeks. Astenosfäär kiht maakoore all, kus kivimid on mõnindaselt ülessulanud. Sellele triivivad litosfääri laamad. Maa tuum Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse ta...
kohanemisvõime ja stabiilsus, aga ka kohad alakasutatud ja väga haritud tööjõuga); Spetsiifilised kultuurilised ja kogukondlikud tingimused, mis võimaldavad nisitooteid ja teenuseid, aga ka sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust (mis mõnikord linnades puudub); Mõningad soodustused ja kohati sobivamad regulatsioonid; Linnadega võrreldes suhteliselt kõrgem loodus- ja kultuurikeskkond ja vaba aja veetmise võimalused; Kõrge elukvaliteet, sh seotuna maakultuuriga, suhteline stressi, kuritegevuse ja ülekoormatuse puudumine; Maa, kinnisvara, teenuste jms. hinna ja kvaliteedi suhe. Piiravad: Ettevõtete organisatsioonilised ja ettevõtlus-alased võimed; Madal kohalik ostuvõime; Vähene turustusvõime ja võrgustikud; Madal avaliku sektori institutsiooniline võimekus; Nõrk kohalik teenindus; Nõrgad taristud (transport, side jne);
Spetsiifilised kultuurilised ja kogukondlikud tingimused, mis võimaldavad nisitooteid ja teenuseid, aga ka sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust (mis mõnikord linnades puudub) Mõningad soodustused ja kohati sobivamad regulatsioonid Linnadega võrreldes suhteliselt kõrgem loodus- ja kultuurikeskkond ja vaba aja veetmise võimalused Kõrge elukvaliteet, sh seotuna maakultuuriga, suhteline stressi, kuritegevuse ja ülekoormatuse puudumine Maa, kinnisvara, teenuste jms. hinna ja kvaliteedi suhe o Piiravad tegurid: Ettevõtete organisatsioonilised ja ettevõtlus-alased võimed Madal kohalik ostuvõime Vähene turustusvõime ja võrgustikud Madal avaliku sektori institutsiooniline võimekus Nõrk kohalik teenindus
lõuna-aafrika vabariik oli üsna pikka aega valgenahaliste keskne ühiskond (privileegid) lõuna-aafrika pikalt majanduslikult edukaim riik aafrikas migratsioon tähendab seda, et ringipaiknemine toimub kahel teljel paiknetakse ringi euroopa siseselt (maalt linna) teatud piirkondades elas linnades inimesi rohkem kui maal, varem vastupidi sest maa toidab industrialiseerimise tagajärjel tehased tõmbavad linnas töökäsi juurde ameerika hakkas rahvast ligi tõmbama `ameerika unistus' inimeste elukvaliteet 19.saj lõpuks tõuseb, iive positiivne tekib tunne, et elatist saab teenida ameerikas paremini kui euroopas inimesed suunduvad elama linnadesse 19.saj algul Euroopas 23 linna üle 100 000 elanikuga 20.saj algul Euroopas 135 linna üle 100 000 elanikuga tööjõud liigub maalt linna - industrialiseerimine industriaalajastu sünnitab proletariaadi proletariaadid on palgatööjõud (enamus kes linnadesse koondunud, töölisklass) linnad ebasanitaarsed
................................................................2 2.EV Põhiseaduse eesmärgid......................................................................................................2 PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse:..............................................................2 3.Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted............................................................................4 Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet................................................................4 Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi:....................................................................................4 Heaoluriigi tunnused Catherine Jones Finer, 1999.................................................................5 4.Nimeta olulisemad inimõigusalased rahvusvahelised dokumendid.........................................6 5.Sotsiaalpoliitika kujunemine ja selle tekkepõhjused.............................
·dementsus. Deperssioon halvendab oluliselt eaka inimese füüsilist tervist, see tähendab, et see halvendab põhihaiguse kulgu. Osadel vanuritel võib depression avalduda peamiselt kehaliste häiretena, mistõttu patsiendid arvavad sageli, et tegemist on mingi raske kehalise haigusega, millele arstid põhjendust ei leia (kehtib ka noorematel inimestel). Antidepressiivse ravi kasutusele võtmisel kõik sümptomid kaovad ja inimese elukvaliteet paraneb tunduvalt. Raskem on ravida neid patsiente, kes kergekäeliselt on hakanud kasutama nn. rahusteid (Tazepam, Xanax, Seduxen, Nitrazepam, Laubeel jne). Nendel patsientidel on tekkinud sõltuvus ja antidepressantidega ravi jääb tihti ebapiisavaks. Nad ei saa elada ilma "rahustiteta". Süüdi on siin ka vahest arstid, kes kergekäeliselt neid ravimeid välja kirjutavad, selgitamata nende pikaajalise kasutuse halbu külgi
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste teaduskond Referaat ,,Intelligentsuse areng" Õppejõud: Kristiina Uriko Tallinn 2009 Sisukord. 1. Intelligentsuse mõiste................................................................................... 2. Intelligentsuse teooriad................................................................................. 3. Vaimne areng ja intelligentsuse areng........................................................... 4. Herrnsteini ja Murray kognitiivsete klasside teooria..................................... 5. Vaimselt intelligentne mida see tähendab.................................................. 6. IQ................................................................................................................... 7. EQ....................................................................................................
puudujääk oli 1995.a. (5,6% SKP-st) ja väikseim 2000.a. (1,3%). 2004. aastal oli eelarvepuudujääk 3,7%, mis ületab Euroopa kasvu- ja stabiilsuspaktis ette nähtud 3%. 19 Välisinvesteeringud Prantsusmaa on välisinvestorite jaoks atraktiivne siin on arenenud infrastruktuur, kvalifitseeritud tööjõud, efektiivne teadus- ja arendustegevus. Investoreid meelitab ka Prantsusmaa kõrge elukvaliteet ning turu suurus. 2004. aastal teostati Prantsusmaal 587 investeerimisprojekti. Nagu ka 2003 aastal tuli suurem osa otseinvesteeringutest USA-st, teisel kohal oli Saksamaa. Varasematel aastatel on aktiivseimad olnud EL liikmesriigid. Vaatamata langusele oli traditsiooniliselt enim välisinvesteeringute abil uusi töökohti loonud sektoriks autotööstus, järgnesid kiiresti tõusnud elektriseadmete- ning elektroonikasektorid. Väliskaubandus
tervishoiuga ja sotsiaalhoolekandega. 2. Kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid. Heaoluriigi ülesanded Püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi sekkudes majandusse ja tukude jaotamisse. Täidab sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust. Heaoluühiskond Heaoluriigi nüüdisaegne mudel. Ühiskonnaliikmetele on tagatud kõrge elukvaliteet. Peale riigi pakuvad heaolu veel erasektor ja mittetulundussektor. Heaoluriigi tunnused : 1. ressursside (eeskätt raha) ümberjagamine (on ka nimetus: ülekandeühiskond). 2. umbes pool kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Heaoluriigi mudelid: 1. Liberaalne heaolumudel Riik sekkub vajadusel. Peamised vastutajad heaolu eest on inimesed.
Jakob Westholmi Gümnaasium Maailma kuulsamad bioloogid läbi aegade Referaat Tallinn 2010-05-12 Sisukord Lk3............................................................... Sissejuhatus 4-5..............................................................Charles Darwin 5-6............................................................. Louis Pasteur 6-7..............................................................Karl Ernst von Baer 7.............................................................. Karl Linne 8............................................................... Francis Crick Gregory Pincus 9................................................................Pildid 10...............................................................Kasutatud kirjandus ...
arendamine ning Eesti toimimine odava transiidikoridorina on kaasa toonud: autode hulga suurenemise ja maakasutuse suurenemise, õhusaaste suurenemise, KK riskide hulga ja võimaluse suurenemise, KK sõbralike energiaallikate ja kütuste vähese kasutamise. Osoonikihi kaitse: külmutusseadmetes kasutatavate osoonikihti kahandavate ainete kogumissüsteem ja kontroll nende ainete utiliseerimise üle on ebapiisav. Inemese tervis ja elukvaliteet (3): kiirele kasumile suunatud majandustegevus ning inimese soov saavutada elukvaliteedi kõrgeim tase on kaasa toonud või toomas: ohutu, tervist säästva ja soodustava KK kahjustumise, halvad tarbimisharjumused, looduslikke iseärasusi mittearvestav maakasutus. Eesti KK starteegia aastani 2030: määratletud pikaajalised arengusuunad loodus KK hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas KK valdkonna seostes majandus ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale loodus KK ja inimesele
tervishoiuga ja sotsiaalhoolekandega. 2. Kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid. Heaoluriigi ülesanded Püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi sekkudes majandusse ja tukude jaotamisse. Täidab sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust. Heaoluühiskond Heaoluriigi nüüdisaegne mudel. Ühiskonnaliikmetele on tagatud kõrge elukvaliteet. Peale riigi pakuvad heaolu veel erasektor ja mittetulundussektor. Heaoluriigi tunnused : 1. ressursside (eeskätt raha) ümberjagamine (on ka nimetus: ülekandeühiskond). 2. umbes pool kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Heaoluriigi mudelid: 1. Liberaalne heaolumudel Riik sekkub vajadusel. Peamised vastutajad heaolu eest on inimesed.
oma järgnevatele põlvkondadele. ÜRO hakkas tõsiselt tegelema suure probleemiga, kui moodustati Agenda 21, kuhu kirja pandi järgnevate aastate põhimõtted ning tulemused, mida 8 riigid jälgima peavad. Selle eesmärgiks on jätkusuutliku arengu propageerimine ning arendamine. Usun, et just ÜRO algatusel sai võimalikuks, et ka meie järgmistele põlvkondadele on garanteeritud hea elukvaliteet. 9 Kasutatud kirjandus 1. http://envir.ee/2853 2. http://cmsimple.e-uni.ee/arendamine/?Eesti_s %E4%E4stva_arengu_riiklik_strateegia 3. http://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/riigikantselei/strateegia/jatkusuutlik- areng/EL_SA_aruanne2009.pdf 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Agenda_21 5. https://www.riigiteataja.ee/akt/13148461 6. http://www.postimees.ee/2094150/eesti-sai-rahvusvahelises-eakate- heaolu-indeksis-korge-koha 7
parem kohanemisvõime ja stabiilsus, aga ka kohad alakasutatud ja väga haritud tööjõuga); Spetsiifilised kultuurilised ja kogukondlikud tingimused, mis võimaldavad nisitooteid ja teenuseid, aga ka sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust (mis mõnikord linnades puudub); Mõningad soodustused ja kohati sobivamad regulatsioonid; Linnadega võrreldes suhteliselt kõrgem loodus- ja kultuurikeskkond ja vaba aja veetmise võimalused; Kõrge elukvaliteet, sh seotuna maakultuuriga, suhteline stressi, kuritegevuse ja ülekoormatuse puudumine; Maa, kinnisvara, teenuste jms. hinna ja kvaliteedi suhe. Piiravad tegurid: · Ettevõtete organisatsioonilised ja ettevõtlus-alased võimed; · Madal kohalik ostuvõime; · Vähene turustusvõime ja võrgustikud; · Madal avaliku sektori institutsiooniline võimekus; · Nõrk kohalik teenindus; · Nõrgad taristud (transport, side jne); · Väike kriitiline mass
ole piisav. Terapeutiline sõltuvus hirm, et rohud saavad otsa, mälestus valust. Palliatiivne ravi suunatud elu ohustava haigusega silmitsi olevate patsientide ja nende perekondade elukvaliteedi parandamiseks. Eesmärk on võimalikult aegsasti identifitseerida, hinnata ja ravida haigusest ning selle ravist tulenevaid valu ja teisi füüsilisi sümptomeid ning leevendada psüühosotsiaalseid ja hingelisi kannatusi. Eesmärk saavutada parim haige ja tema perekonna elukvaliteet. Ravi peaks algama diagnoosi panemise hetkest, toimuma paralleelselt aktiivraviga ning jätkuma kuni patsiendi surmani ja patsiendi perekonnaga ka pärast surma. Psühosomaatika testi küsimused 1. Mida tähendab somatoformne häire? a) Teadvusehäire b) Psühholoogilisest konfliktist johtuv kehaline või psüühiline häire c) Harimatusest johtuv häire 2. Mis on organismi homöostaas? a) Organismi sisekeskkonna püsivust tagav mehhanism
Tartu Ülikool Markus Pedo KUIDAS MÕISTA INIMESI VÕÕRAST KULTUURIST? Juhendaja: Tiina Alekõrs Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS On selge, et kultuurid ei ole ühesugused ning kultuuridevahelised erinevused võivad põhjustada arusaamatusi suhtlemises. Hoolimata erinevatest kogemustest ning kultuurilistest taustadest on inimestes rohkem ühiseid jooni, kui erinevaid. Ühe rahvuskultuuri sees on erinevused enamasti suuremad, kui rahvusgruppide vahel. Seega pole olulised üksnes rahvus või nahavärv, vaid samuti ka inimese positsioon, kogemus ja huvid oma kultuuri sees. Inimesed erinevad ka individuaalsete omaduste (isiksusejoonte, intelligentsuse jm) poolest, mistõttu ei ole võimalik inimestevahelisi erinevusi taandada vaid kultuurist tulenevateks. Kultuurierinevuste puhul tuleb meeles pidada, et need pole objektiivsed, olemuslikud ning ületamatud e...
4. Jätkusuutlikkus- ühildada majanduskasv ja keskkonnahoid. Jätkusuutlik areng rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesti jätkusuutlikkuse neli komponenti: eesti kultuuri elujõulisus, heaolu kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus. Hea valitsemine: legitiimne, efektiivne, läbipaistev, kodanikke kaasav. Jätkusuutlikkuse põhimõtted: majanduse ja keskkonna ühendamine, kõrge elukvaliteet, 1 erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad, lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel, kultuurilise mitmekesisuse väärtustamine, kohustused tulevaste põlvkondade ees, keskkonnakaitse. Arenenud riikide puhul on probleemiks rahvastikutaaste. Rahvaarvuga sama oluline on rahvastiku kvaliteet (inimeste haridustase, tervis jms). ÜHISKONNA SIDUSUS (Õ. LK. 29-59) 1
lompides. Sõna otseses mõttes väänasin tema riietest vett välja. Kui muidu oleks see tähendanud kindlat külmetamist ja haigena kojujäämist, siis seekord oli teisiti - minu poeg oli üks vähestest, kes igapäevaselt lasteaias käis. Tema immuunsüsteem on tugev ja minu mure tema tervise pärast taandus. Tean, et poeg saab looduslikke vahendeid enda tervise korrashoidmiseks, ei vaja enam keemilisi pulbreid ja tema elukvaliteet on oluliselt paranenud. Kyäni Sunrise'i annan pojale 1/2 pakki, Body FX-i pool pipetitäit päevas kas ühekorraga või pool õhtul. Kohtun iga päev rõõmsate inimestega, kelle suurepärased tulemused Kyäni toodetega mind vaimustavad. Soovitan südamest ära proovida puhtad loodustooted, mille kooslus on hoidnud mitmed põlisrahvad tervetena. Uskuge, paljud ei tea veel, mis on hea tervis, sest nad on juba harjunud ja leppinud oma haigustega ja elukvaliteedi langusega
Ühiskonna uurimine 1.Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid ? -Tunnustatud viisil tehtud ühiskonnauuringud loovad võimalusi teadmispõhisemaks poliitikaks, mis on eelduseks parlamentaarse demokraatia arengusuundadele. Esiteks, püsivama kommunikatsioonikanali rajamine seadusandja ja kodanikuühiskonna vaikiva enamuse vahel kindlustab parlamentarismi, teiseks, osalusdemokraatia laiendamine valimistevahelisel ajal poliitiliste probleemvalikute aruteluks, ja kolmandaks, seaduste kolme kehtivusnõude (juriidiline, sotsiaalne, väärtushoiakuline) kooskõla taotlemine olukorras, kus rahvusparlamendil on ainsa institutsioonina õigus muuta läbiräägitud sotsiaalsed faktid juriidiliselt konstrueeritud normideks, mis laienevad kõigile, kes konkreetse seaduse või riigieelarvelise programmi mõjuulatusse kuuluvad. 2. Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud. -RK ÕIGUS- ja ANALÜ...
Sündimus on suur, kuna naiste rolliks ühiskonnas peetaksegi laste sünnitamist ning rasestusmisvastased vahendid ei ole kättesaadavad ning neid neid kasutatakse suhteliselt vähe. Samas on laste suremus kõrge. Inimeste keskmine eluiga on väga madal, kuna arengumaades levib palju haigusi, kuid ravivõimalused peaaegu puuduvad. Arenenud maades on vananev rahvastik. Keskmine eluiga on väga kõrge, ravimid ning arstiabi on inimestele kättesaadav+ kõrge elukvaliteet. Sündimus on madal, kuna inimesed kasutavad rasestumisvastaseid vahendeid ning soovida ennast harida ja pühenduda karjäärile, ka naised. Naiste rolliks ühiskonnas ei ole vaid laste sünnitamine. 14. Intensiivne- ja mahepõllumajandus (erinevused ja sarnasused). Mahepõllumajandus on loodusliku aineringluse põhimõtteid arvestav tootmisviis, kus mulla, taimede ja loomade vahel valitsevad tasakaalulised suhted. See tähendab, et seal ei kasutata
Inimühiskonna põhilised ideoloogilised, poliitilised, majanduslikud ja tehnoloogilised struktuurid peavad seetõttu muutuma. Inimene tarbib piiramatult, millega kaasneb suur hulk jäätmeid ja enamus asju hinnatakse nende kaubaväärtuse järgi. · Ideoloogiline muutus täh. eelkõige elukvaliteedi mõiste ümberhindamist. Elukvaliteedi paranemine ei võrdu tingimata elustandardi tõusuga. SÖ jaoks ei väljendu elukvaliteet mitte asjade hulgas vaid keskkonna kvaliteedis. SÖ eelistab vaimseid väärtusi materiaalsetele, inimese sisemist harmooniat.
sekkudes majandusse ja tulude jaotamisse. Haridus, tervishoid, perepoliitika. Ühishüved. Ressursside ülekandmine. JÄTKUSUUTLIKKUS rahuldab praeguse plvk vajadused ja püüdlsued, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Rahvastikutaaste probleemid (vananeb ja väheneb-> võõrtööjõud, et tõsta maksulaekumust). Rahvastiku kvaliteet (tööpotentsiaal, kaasatus). Põhimõtted: keskkonnakaitse, elukvaliteet, lõhede vähendamine regioonide ja sots klasside vahel, kultuur- mitmekesisus, erinevate seisukohtade kuuldavus poliitikas. Võimu legitiimsus (rahvaga sama väärtuste jagamine). ÜRO "Agenda 21" üleilmne keskkonnastrateegia MAJANDAMINE MAJANDUSRESSURSID- tootmistegurid: maa (kliima, maavarad), inimkapital, kapital (reaalkapital, finantskapital) MAJ ARENGU PLANEERIMINE- Eesmärgid: täistööhõive, hindade stabiilsus, õiglane tulude ümberjaotamine, kõrge ja püsiv maj kasv
1. loeng Aleksander LURIA neuropsühholoogia rajaja, afaasia, ajukahjustused SERESEVSKY mnemomist (võime mäletada suurel hulgal infot), raskusi unustamisega Daniel Tammet autist, mäletas 22,000 Pi kohta Oswald ja Wu eluga rahulolu uuring: kõrge elukvaliteet = rahulolu 19.sajandi mudel teadust võis teha igaüks põlve otsas ette kanti kuninglikus ühingus kolleegide seas. Weierstrass analüüsi isa Teadvus teadlik olemine iseendast ja välisest maailmast, seisunditest, tegevusest Pierre Janet automatismid Freud väljatõrjumise mehhanism teadvus tõrjub ebameeldiva välja Unbewussti ehk alateadvusse Ebbinghaus mälu on võimalik eksperimentaalselt uurida
c) sisemajanduse koguprodukti inimese kohta ja selle dünaamikat. 59. Füüsilise elukvaliteedi indeks mõõdab inimeste peamiste põhivajaduste rahuldamist järgmiste näitajate alusel a) SKP, arstide ja haiglakohtade arv inimese kohta; b)imikute suremus, oodatav eluiga, kirjaoskuse tase; c) tervishoiukulud ja hariduskulud inimese kohta, keskmine eluiga. 60. Tulevikuks valmisoleku indeks toetub neljale sambale a)poliitilised vabadused, majandus vabadused, füüsiline elukvaliteet, säästud; b)SKP ja loodusvarad elaniku kohta, haridustase, poliitiline vabadus. c) säästlikkus, õiglus, harmoonia, potentsiaal. 61. Ühiskondlik majandus vajab esmajoones a) demokraatlikku õigusriiki; b) infrastruktuuri; c)vaba vahetust, tööjaotust ja raha. 62. Institutsionaalse ökonoomika järgi on majandussüsteem a) mitmesuguste organisatsioonide ja mängureeglite keeruline ja pidevalt muutuv kogum;
Eesti ei ole nii rikas, et piirduda viletsa õppega ja pidada ülal kümneid tuhandeid vaeseid.” ( Vooglaid Ü. Maaleht) Nii nagu põhjuseid on ka vaesuse tagajärgi erinevaid : võõrandumine ühiskonnast; madal enesehinnang; tervise halvenemine; kodutus; vaesuslõks; kalduvus kuritegevusele. Vaesuse tagajärjel inimesed võõranduvad ühiskonnast, selle põhjustab vaesusega kaasnev madal enesehinnang. Madala enesehinnangu põhjustajaks on halb elukvaliteet, suutmatus tänapäevases tarbimisühiskonnas olla võrdväärne, millega kaasnebki sotsiaalne tõrjutus. Suutmatus elukvaliteeti tööga parandada mõjutab kaldumist kuritegevusele, millega omakorda kaasnevad erinevad sõltuvused. See on nagu nõiaring, millest välja saada on raske. Vaesusest tingituna Eestis kodutute arv kasvab, kodu kaotus mõjub väga raskelt inimese väärikusele ja sellest olukorrast iseseisvalt välja tulla on raske. Sageli puudub
a) kolmikmõju; b) valinus-ja valitavusõigus, valijaskond, võrdsus seaduse ees; c)võimu mõjupiirkonna jagunemine. T 74.Tsiviilõiguse maades on lepingud a)pikad ja detailsed; b)tihti korrigeeritavad; c) lühikesed ja üldised. 54. Tüüpiline langusfaasis (tööstus)haru Euroopa Liidus on a)rõivatööstus; b)plastmassitööstus; c) Õlletööstus. 60.Tulevikuks valmisoleku indeks toetub neljale sambale a) poliitilised vabadused, majandus vabadused, füüsiline elukvaliteet, säästud; b) SKP ja loodusvarad elaniku kohta, haridustase, poliitiline vabadus. c) säästlikkus, õiglus, harmoonia, potentsiaal. 71. Teleoloogiline (äri)eetika a) võtab arvesse eesmärgini jõudmise meetodid; b)arvestab mõju rahvusvahelistele suhetele; c) hindab tegude õigsust või väärtust vastavalt tagajärgedele. 86.,(Terve mõistus" majanduspoliitiliste probleemide lahendamisel a) tuleneb kogemustest, mis on paratamatult seotud kultuuriga;
- Võimudistants - tähelepanu pööramine ametlikule hierarhiale. Ebakindlustuse vältimine (välditakse riske, eelistatakse kindlaid reegleid): 1) Emotsionaalne vajadus reeglite järele. 2) Formaliseerimine, standardimine ja organisatsiooni rituaalid. 3) Organisatsiooni mudel. 4) Plaaimine. 5) Aeg ja täpsus. 6) Emotsioonid. Maksuliinsus ja feminiinsus (feminiinsetes maades hinnatakse hoolitsust jms, maskuliinsetes saavutusi ja võimu): 1) Konkurents. 2) Saavutused ja suhted. 3) Elukvaliteet. 4) Karjäär. 5) Käitumine. 6) Soolised küsimused. 22 Karjääri plaanimine Erinevatest vaatenurkadest: - Objektiivne karjäär - ametikohtade jada, millel inimene omaelu ajal on töötanud. - Subjektiivne karjäär koosneb väärtuste, hoiakute ja motivatsiooni muutumisest inimeste elu jooksul. Karjääri plaanimise eesmärgid: - Individuaalsete karäärite arendamine.
- suhtlemispartner - suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel (nt. normid, reeglid, tähendused); ükski suhe pole "kultuurivaba" - situatsioonilised tegurid (nt. roll, ruum) Suhete funktsioone - Suhted kui ressurss (Orford, 1992) · materiaalne, instrumentaalne, informatiivne abi, emotsionaalne toetus · Areng, mina-kontseptsiooni kujunemine · Edu, karjäär · Elukvaliteet · Füüsiline ja vaimne tervis (nt. toimetulek stressiga) · Kohanemine Sotsiaalse käitumise ajendeid (Argyle, 1994) · Bioloogilised vajadused · Sõltumine teistest · Liikmeks olemise vajadus · Kontroll, domineerimine, võim · Seks · Agressiivsus (nt. instrumentaalne) · Enese väärtustamine · Altruism ja hoolitsemine teiste eest · Saavutusvajadus Heterogeenne suhtlemiskeskkond
Planeerimine Aeg ja täpsus Emotsioonid Maskuliinsus vs feminiinsus- F hinnatakse hoolsust, M hinnatakse saavutusi ja võimu Konkurents = M suur konkurents, F nõrka tuleb aidata Saavutused ja suhted = M inimesi hinnatakse tulemuste järgi, F oluline võrdsus ja vendlus Elukvaliteet = M oluline raha Karjäär = M väärtustatud Käitumine = Macho vs mitte macho Soolised küsimused = M loomulik, et mehed juhtival positsioonil, F mehed on ka lapsepuhkusel, võrdsus Planeerimine ja otsustamine Planeerimise tasandid: o Pikaajalised (strateegilised) plaanid, kavandatud 5-10. aasta peale. Plaanidega tegeleb tippjuhtkond
Nt mõne jaoks võib kehtestav käitumine olla hääletooni tõstmine, kuid teine võib seda võtta kui agressiivset käitumist. Suhete funktsioonid: ● Materiaalne ressurss ● Informatiivne abi ● Instrumentaalne abi (nt transport – inimese punktist A punkti B viimine) ● Emotsionaalne toetus ● Areng, mina-konspetsiooni kujunemine (nt vanem mõjutab last) ● Edu, karjäär ● Elukvaliteet ● Füüsiline ja vaimne tervis (nt toimetulek stressiga) ● Kohanemine Ajendid: ● Bioloogilised vajadused (nt söök, jook, uni) ● Saavutusvajadus ● Sõltumine teistest ● Kontroll, domineerimine, võim ● Liikmeks olemise vajadus ● Enese väärtustamine ● Agressiivsus (nt. instrumentaalne) ● Seks ● Altruism ja hoolitsemine teiste eest
Aga kui ma üritan temaga koos jalutada ta ärritub ja karjub minu peale. Tema ravimid võtavad kogu meie säästud. Ma pean töötama, ma ei jõua temaga istuda. Ta helistab mulle tööle ja nõuab, et ma tuleksin koju. Aga ma ei saa tulla. Ja ma ei tahagi enam koju tulla... " . Mida sa soovitaksid abikaasale? Millised on perekonna probleemid ja õendusdiagnoosid? Kuidas seda peret aidata? Siuatsiooni analüüsides selgub, et põhihaiguse progreseerumisega ja pensioonile jäämisega patiendi elukvaliteet on oluliselt langenud viimase 6 kuu jooksul. Aktiivsuse puudusega kaasnevad meeleolu muutused, vajadus pidevas tähelepanu endale abikaasa poolt ja abistamisest igapäevastes toimingutes. Antud olukord mõjutab patsiendi töötava abikaasa elukvaliteedile, kuna haige hooldamine ja toetus võtavad nii materjalseid, kui ka isiku psühholoogilisi varusid ning seoses sellega naisel puudub soov koju minna. Võiks püstitada järgmised perekesksed õendusdiaagnosid:
noore inimese jaoks keskkond, mis avaldab tema kujunemisega tohutud mõju. Erinevus ehk selles, et koolis käib laps enam aastaid, kuid lasteaias viibib pikema osa päevast. Liiatigi on keskkonna mõju väikese lapse arengule väga määrav. Mõeldes lasteaedadele ja koolieelikute sihtgrupile, on oluline rõhutada seda keerukat ja rasket teed, mida läbi tehes on võimalik jõuda haigestumuse vähenemiseni. Vähenenud haigestumine ja parem elukvaliteet on kaugtulemused, mis on saavutatavad eelnevate etappide läbimisel.Selleks, et saavutada tulemusi, on omakorda vaja eeldusi: teadmisi tervisest ja individuaalseid oskusi. Lisaks positiivset avalikku arvamust ja toetavat seadusandlust. Kõike eeltoodut on võimalik saavutada terviseedenduslike tegevuste kaudu. Koolitused, meedia erivormide kaasamine ja kasutamine, paikkonna areng, sh tervist edendavate lasteaedade tegevus, tervisepoliitiline selgitustöö - need on olulised tegevused.
6) giiditeenuse, giid-tõlgiteenuse ja reisisaatjateenuse osutamine. 6. Seleta säästva turismi ja ökoturismi põhimõtteid. Milles on erinevused? Säästev turism (sustainable tourism) kogu turismimajanduse kohandumine vastavalt säästva arengu nõuetele, tegevus oleks keskkonnasäästlik.[11] Säästev 2 areng baseerub elementidele, mis on valitsuste poolt juhitud: õhk, vesi, transport, looduslikud ja kultuurilised väärtused, elukvaliteet. Valitsusel on palju säästva arengu kontseptsiooni sekkumise võimalusi: anda välja seadusi ja muid regulatsioone, korraldada majandust, ressursse ja institutsioone, toetada uuendusi ja levitada häid kogemusi. Säästev areng on oluline nii kõrgeltarenenud riikides kui ka arengumaades. Ökoturism (ecotourism) on loodusturismi osa, vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu, tegevused toimuvad väljaspool turismirajatisi
NSV Liidust: massilise muukeelsete kolonistide sissevoolu tõttu vähenes põlisrahva osakaal oma kodumaal aastail 19451989 97,3%lt 61,5%le. Eestlased jäid lisaks Kirde-Eesti linnadele vähemusse ka pealinnas Tallinnas. 1970. aastate lõpus sai sotsiaalse ja majandusliku kriisi süvenemine Eestis üha selgemaks. Loodusressursside raiskamine ja keskkonna reostamine (Kirde-Eesti jõudis ökoloogilise katastroofi lävele), elatustase ja elukvaliteet langes, tarbekaupade ja toiduainete defitsiit suurenes. Ühiskonnas süvenes pessimism ja sotsiaalne apaatia, alkoholism ja kuritegevus. Olukord Baltimaades tekitas rahutust demokraatlikes naaberriikides. 14 Kultuurielu Juba esimesed nõukogude võimu poolt Eesti kultuuri suhtes 1940. ja 1941 aastal ette võetud sammud olid suunatud selle rahvusliku omapära vastu. Suleti Eesti
MASKULIINSUS-FEMINIINSUS (HOFSTEDE): orienteeritus saavutustele või hoolitsusele Hofstede järgi domineerivad mõnedes kultuurides mehelikud ning teistes naiselikud väärtushinnangud. Maskuliinsemad kultuurid on pigem soojema kliimaga aladel ja feminiinsemad külmema kliimaga aladel. mehelikke" väärtushinnanguid, milleks on saavutused ja ambitsioonid ning teevad selget vahet meeste ja naiste rollide vahel. Madala maskuliinsusindeksiga e feminiinsetele väärtustele nagu elukvaliteet, teenimine, hoolitsus. Sellistes kultuurides huvituvad ka mehed elu kvaliteedist ning üldiselt ollakse vähem karjäärile orienteeritud kui maskuliinsetes kultuurides. Saavutustele orienteeritud maskuliinses ühiskonnas õpivad nii poisid kui tüdrukud olema auahned ning võitlushimulised, püütakse olla klassi parim õpilane. Feminiinses ehk elu kvaliteedile suunatud ühiskonnas õpivad poisid ja tüdrukud olema vaoshoitud ning
proovivõttu hoida puhta filtreeritud õhuga ja ülerõhuga ruumis temperatuuril 200C +/-10 ning õhuniiskusel 50% +/-5%. Samadel tingimustel tuleb läbi viia kaalumine. Nii täpse reziimi hoidmine eeldab eriseadmeid, mis ostetakse käesoleva projekti raames. Samas vajab uuendamist taustaseirejaamade piirde- ja signalisatsioonisüsteem. Taotletav summa 769 960.- krooni. 12. SA REC Estonia uuringu ,,Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas" eesmärgiks on kaasa aidata linnakeskkonna parendamisele, saavutamaks inimeste rahulolu kasvu oma elukeskkonnaga. Üldise eesmärgi saavutamiseks on plaanis läbi viia uuring, mille käigus uuritakse inimeste teadlikkust ja häiritust transpordiga seotud keskkonnaprobleemide osas, uuritakse Tallinna elanike informeeritust ja teadlikkust keskkonnaseisundi kohta. Projekti eesmärgiks on
mis on mõjutanud suurelt rahvastiku kasvu, väljaarvatud 2006.aasta keskpaigas kui Prantsusmaad tabas siis beebibuum. Ning kuna graafikul olev joon ei ole langenud, vaid tõusnud, siis iive on postitiivne. Keskmine rahvastiku tihedus on 113 inimest ruutkilomeetri kohta. Rahvastiku paiknemine on suur suurte linnade juures nagu selleks on näiteks pealinn Pariis,Lyon ja Marseille. Rahvastiku tihedus on suur nendes linnades, sest suurtes linnades on palju suuremad majanduslikud võimalused, elukvaliteet nendes linnades on parem, sest need meelitavad rohkem ligi turiste. Prantsusmaa keskosas on rahvastiku tihedus väiksem kui näiteks rannikualadel, Ida Prantsusmaal või Lääne-Prantsusmaal, kus rahvastiku tihedus on suurem. Põhjuseks on suuremate linnade paiknemine(Bordeaux,Lyon) ja rannikuäärsetel aladel on ilmastikuolud paremad ja ookean, ning juba ajalooliselt on rahvastiku tihedus rannikuäärsetel aladel suurem.Vähe on asustatud mägede juures paiknevad alad nagu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
