kindlalt nende võimu all. Egiptusest oli saanud tõeline suurriik. Vallutussõjad ja võõraste maade üle valitsemine muutsid ta ühtlasi senisest avatumaks. Võõrstilt toodud orjad, välismaised palgasõdurid ja Aasia päritolu printsessid Egiptuse valitseja haaremites tõid endaga kaasa seni tundmatuid kombeid ning tõekspidamisi. Egiptlaste traditsioonilised ettekujutused teisenesid kui tsivilisatsiooni üldiseloom ei muutunud. Uue riigi ajal tõusis valitsejate kõrvale uue võimuna elukutseline preesterkond. Kuningad olid teinud sajandite jooksul templitele rikkalikke annetusi ja sel moel järjest suurendanud 11 preestrite autoriteeti ja mõjuvõimu. Lõpuks ei suudetud enam preesterkonda enda tahtele allutada. Uue riigi lõpuks kujuneski Ülem-Egiptuses kuningatest sõltumatu preestrite riik. Järjgnenud Hilis-Egiptuse perioodil (u 1075-525 eKr) võimutsesid Egiptuses mõnikord
Seetõttu olid kõikide riikide sõltumistingimused erinevad, mis takistas ühist vastuhakku Rooma vastu. Itaalias võeti võidetuilt ära osa maast, millest moodustus Rooma maatagavara- ühiskondlik maa. Vaesematelw Rooma kodanikele jagati sellest põllumaid, rikkamatele lasti seda kasutada karjamaana v ülesharimiseks rentida. Väljaspool Itaaliat alistatud piirkondades moodustati rooma provintsid. Vallutussõdade tagajärjed (orjad, talupoegade laostumine, elukutseline palgasõjavägi) Vallutussõdade neg pool: talupojad laastusid (kuna oldi kodunt eemal kaua), patriitside maavalduste suurenemine, orjade arvu kasvamine. Vallutussõdade tagajärjel tõusis aga tohutult Rooma linna tähtsus, linna elanike arv kasvas pidevalt ja see edendas omakorda kaubandust. Rooma toodi toiduaineid, käsitöötooteid jne. Linnad täitusid endistest talupoegadest proletaaridega, neid hakati ka sõjaväkke värbama, tänu millele kujunes palgasõjavägi
Paavst tõlgendades seda kui idakristlaste abipalvet laiemas tähenduses. Nii kutsus paavst Urbanus II krikukogu öeldes, et Jumal tahab seda! Eesmärk oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt. 1095. aastal teele asunud, jõuti 1096.a. kohale alamkihi väed, see-eest need langesid Seldzukkide vägede all. 1096.a. sügisel hakas liikuma elukutseline võitlejate üksus. Vägede eesotsas olid Lorraine'i hertsog Gottfried ja Toulouse'i krahv Raymond. 1099. aastal Jeruusalemm vallutati ja rajati 4 haldusüksus: Jeruusalemma Kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ja Antiookia vürstiriik. Värskete halduste kaitsmiseks rajati ka kolm vaimulikku rüütliordud: Templiordu, Johhanniitide e. Hospitaliitide Ordu ning Teutooni e. Saksa Ordu. See oli ka ainus ristisõda, kus Jeruusalemm vallutati. 1144
riigi lõpp · Uus riik 1550-1075 eKr algas, kui Teeba valitsejad tõrjusid hüksoslased välja; välise võimsuse hiigelaeg; hüksoslastelt õpiti lahingus hobukaarikute kasutamist, nende kaarikuvägi oli ähvardav jõud; alistati Palestiina ja Süüria, Nuubia oli veel nende käes; Egiptus oli suurriik, rohkem avatum; võõrsilt toodud orjad, välismaised palgasõdurid ja Aasia päritolu printsessid haaremites tõid kaasa uusi kombeid; valitseja kõrval elukutseline preesterkond rikkalikud annetused templitele olid suurendanud preestrite mõjuvõimu, valitseja ei suutnud neid enam oma tahtele allutada; Ülem- Egiptuses kujunes kuningatest sõltumatu preestrite riik · Hilis-Egiptuse periood 1075-525 eKr võimul olid mõni kord välismaised valitsejad; endised tavad · Pärsia periood 525-332 eKr · Makedoonia periood 332-323 eKr · Ptolemaioste periood 332-30 eKr · Egiptuse langemine Rooma alla 30 eKr
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
Hiljem hakkasid mõned linnad lihtrahva seast pärit andekaid sportlasi toetama. Lõpuks olid praktiliselt kõik võistlejad elukutselised sportlased. Kuigi olümpiavõitjaid autasustati ainult pärjaga, oli neil hiljem teistel võistlustel võimalik raha teenida. Amatöörsportlase mõistet ei tuntud. On teada vähemalt üks juhtum, kus kuulus sportlane pidi stardiraha maksma. Rusikavõitleja Theogenes oli 22 aastat elukutseline sportlane, saavutas 1300 võitu, nendest 24 pärjamängudel, ja rändas pidevalt ühest kohast teise. Kord määrati talle olümpiamängudel passiivsuse eest rahatrahv, mis võrdus päevilise perekonna 33 aasta sissetulekuga. Võistlused toimusid kahes kategoorias: meeste ja poiste seas. Ka hobused jaotati täiskasvanud loomadeks ja varssadeks. Vanusepiir ei ole teada. Kohtunikud otsustasid, kes millisesse kategooriasse kuulub. Tuli ette, et poiste olümpiavõitja järgmistel
Legendi järgi valitsesid linna seitse kuningat, kellest kolm viimast olid etruskid. Viimane oli Tonquinius Superbus (samas, esimene oli Romulus, kes oli latiin). 4.saj eKr rajati linna ümber müür, kuid enne seda oli rajatud juba kapitoolium (vt mõistet) ja foorum (vt mõistet). Rooma vabariigi valitsemine. Rooma vallutused ja vallutatud alade valitsemine (vaata ka lisateksti lk 41) ning vallutussõdade tagajärjed (orjad, talupoegade laostumine, elukutseline palgasõjavägi)- Sealne kodanikkond jagunes kaheks- patriitsid (vt mõistet) ja plebleid (vt mõistet). Roomlased nimetasid oma riiki res publica'ks (ehk vabariigiks), mis hakkas tähistama vabariiklikku riigikorda. Riiki juhisid magistraadid (300 tk) ja senat. Tähtsamad ametimehed olid konsulid. Vabariigi periood möödus peaaegu lakkamatutes vallutussõdades. Edukas võitlus (gallide, samniidide, etruskide, kreeklaste vastu) kindlustas 264. a eKr Rooma ülemvõimu Itaalia üle
Danzig (Gdansk) sai vabalinnaks, see kuulunud kellelegi, vaid oli täoieesti eraldi. Klaipeda annekteeriti äsja tekkinud Leedu riigi poolt. Poznan ja idapoolne Ülem-Sileesia läksid Poola riigile. Poola sai väljapääsu merele - ,,Poola koridor". See lõikas Saksamaa alad kaheks, oli neile moraalselt suur löök. Kaotasid nad kõik kolooniad. Saksamaa sõjaväekohustus keelati, tohtis olla 100 000 liikmeline elukutseline armee. Keelati mitmed sõjaväeliigid sõjalennuvägi, allveelaevastik, tankivägi. Vähendati sõjalaevu. Demilitariserimine Reinist 50 kilomeetrit idas seal ei tohtinud olla ei kindlustusi ega sõjaväge. Deklareeriti, et õjasüüdlased olid Saksamaa ja tema liitlased, mis oli väga solvav. Lisaks pidid nad maksma reparatsioone ehk tasuma sõjakahju. Versailles'i rahulepingusse ei olnud kirjutatud, kui palju peab reparatsioone tasuma, see summa määrati lõplikult kindlaks alles 1921
Kui väline rütmiperiood muutub normaalsega võrreldes ühekordselt (lüheneb ööpäevatsükkel lennul itta või pikeneb lennul läände), siis kulub organismi bioloogilisel kellal enda väliskeskkonnaga sünkroniseerimiseks umbes 1 päev ajatsooni 1 tunnise nihke kohta. Läände lendamisel, kui hommik nihkub hilisemaks, toimub sünkroniseerimine lihtsamalt kui itta lendamisel, kus tuleb hakata “öösel” üles ärkama. Eri talitluste sünkroniseerimine kulgeb erinevalt. Sotsiaalne ja elukutseline aktiivsus kohandub nihutatud ajale kiiremini, kui kehatemperatuur ja teised vegetatiivsed funktsioonid. N: lennates Eestist New Yorki on ajavahe 7 tundi, sellega kohanemiseks kulub organismil 5-6 päeva. Lennates Eestist Tokyosse või New Yorgist Eestisse, võib ajavahega kohanemine võtta aega 7-8 päeva. Bioloogilise kella tähtsust inimesel ja loomadel on seni alahinnatud. Ööpäevarütm on pärilik.
Rooma, kui õigusriik kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed, k.a. keiser. Varasemad õigusnormid olid kirjas 12 tahvli seadustes. Vabariigiaegsed õigusallikad: Rahvakoosolekute seadused. Senati otsused. Magistraatide korraldused. Keisririigi ajal: Keisri otsused. Õigusteaduse algus seaduspärandi süstematiseerimine ja ühtlustamine, juriidiline terminoloogia. Armee Püsis koos relva jõul: Algul koosnes sõjavägi kodanikest, peamiselt vabadest talupoegadest. Hiljem kujunes elukutseline palgasõjavägi. Leegion Rooma sõjaväe peamine väeüksus (4500 meest) Põhijõuks raskerelvastusega jalavägi (3000 meest) Kergrelvastusega jalavägi (1200) Ratsavägi (300) Asusid peamiselt provintside piiride kaitsmiseks kuhu rajati võimsad piirikindlused. Relvastus Viskekoda ja lühike mõõk. Kaitseks nelinurkne kilp ja kiiver, rinna- ja teised kaitsmed. Võitlustaktika:
Rooma, kui õigusriik kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed, k.a. keiser. Varasemad õigusnormid olid kirjas 12 tahvli seadustes. Vabariigiaegsed õigusallikad: Rahvakoosolekute seadused. Senati otsused. Magistraatide korraldused. Keisririigi ajal: Keisri otsused. Õigusteaduse algus seaduspärandi süstematiseerimine ja ühtlustamine, juriidiline terminoloogia. Armee Püsis koos relva jõul: Algul koosnes sõjavägi kodanikest, peamiselt vabadest talupoegadest. Hiljem kujunes elukutseline palgasõjavägi. Leegion Rooma sõjaväe peamine väeüksus (4500 meest) Põhijõuks raskerelvastusega jalavägi (3000 meest) Kergrelvastusega jalavägi (1200) Ratsavägi (300) Asusid peamiselt provintside piiride kaitsmiseks kuhu rajati võimsad piirikindlused. Relvastus Viskekoda ja lühike mõõk. Kaitseks nelinurkne kilp ja kiiver, rinna- ja teised kaitsmed. Võitlustaktika: Maniipul leegioni lahingurivistus (ristküliku kujulised üksused malelaua ruutudena, mis
Rooma, kui õigusriik – kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed, k.a. keiser. Varasemad õigusnormid olid kirjas 12 tahvli seadustes. Vabariigiaegsed õigusallikad: Rahvakoosolekute seadused. Senati otsused. Magistraatide korraldused. Keisririigi ajal: Keisri otsused. Õigusteaduse algus – seaduspärandi süstematiseerimine ja ühtlustamine, juriidiline terminoloogia. Armee Püsis koos relva jõul: Algul koosnes sõjavägi kodanikest, peamiselt vabadest talupoegadest. Hiljem kujunes elukutseline palgasõjavägi. Leegion – Rooma sõjaväe peamine väeüksus (4500 meest) Põhijõuks raskerelvastusega jalavägi (3000 meest) Kergrelvastusega jalavägi (1200) Ratsavägi (300) Asusid peamiselt provintside piiride kaitsmiseks kuhu rajati võimsad piirikindlused. Relvastus Viskekoda ja lühike mõõk. Kaitseks nelinurkne kilp ja kiiver, rinna- ja teised kaitsmed. Võitlustaktika: Maniipul – leegioni lahingurivistus (ristküliku kujulised üksused malelaua ruutudena, mis
Mõlemad võivad palgata endale elukutselised juristid. o Kriminaal protsessi seadustik see reguleerib kriminaal protsesse kohtus. Vaatluse all on kuriteod. Sellisel protsessil on üks osapooltest riiklik süüdistaja(prokurör vormistab süüdistuse) ja teine pool on süüalune(kelle vastu süüdistus esitatakse). Kriminaal protsessil on kohustuslik, et süüalusel oleks olemas kaitsja ehk advokaat elukutseline jurist. ÕIGUSALASED TERMINID *Õigussubjekt õigussuhetest osavõtvad isikud. Võib olla kahesugune: 1. Eraisik ehk füüsiline isik. 2. Juriidiline isik seaduse järgi loodud õigussubjekt. (asutused, riik, firmad) Reaalses elus esindavad juriidilisi isikuid eraisikud. Tuleb tähele panna, mis kontekstis antud isik on.
Aoid on kutseline laulik. Aoid laulab jumaliku sisenduse mõjul, ta pigem improviseerib, kui esitab juba valmis laule kindlakskujunenud tekstiga. To pole mitte üksnes laulik, vaid ka laulu looja. Eriti värvikalt kirjeldadakse pimeda aoidi Demodokose esinemist faiaakide juninga Alkinoose kojas pidulikul koosviibimisel. Rapsood rändlaulikud, kes esitasid neile tundmatu publiku ees enam-vähem fikseerunud tekste. Esimene rapsood jääb aega 6. saj e. m. a., Soloni ja türann Peisistratose aega, mil Ateenas hakati regulaarsel Homerose eeposeid ette kandma. Heksameeter daktüliline värss. Loojaks joonia aoidid. Kohustuslik eepilisele luulele. Daktülilises heksameetris on iga värsijala esimene silp pikk ja moodustab tõusu (arsis); languse (thesis) moodustavad kaks lühikest silpi või üks pikk. Nt Lucretiuse poeem ,,Asjade olemusest". Mis on ,,Homerose küsimus" (volfaanid ja unitaarid)? Kirjelda eepo...
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ 2 Olümpiamängude ajalugu....................................................................... 2 Olümpialiikumine..................................................................................... 3 Olümpiamängude sümboolika................................................................ 3 Olümpiarituaalid....................................................................................... 4 Eesti olümpiamängudel........................................................................... 6 Eestlased olümpiamängudel................................................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte.......................................................
6 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin · Haara hermeetiliselt oma suuga elustatava suu ning tee 2-5 kunstlikku sissehingamist mahuga 10mL/kg (700-1000mL) kestvusega kuni 2 sek hingamise kohta (vt. Elustamine ) Kontrolli, kas kannatanul on vereringe tunnused · Vaata, kas kannatanu ennast liigutab, hingab või köhib · Kontrolli pulssi suurtel arteritel (juhul, kui oled elukutseline abiosutaja) · Kuluta selleks mitte rohkem, kui 10 sekundit 3. VEREJOOKSUD Pildid vaata jooniste lehel Verejooksud jagunevad kolmeks: · Arteriaalne verejooks (haavast tulev veri on hele punane ja pulseeriv) · Venoosne verejooks (haavast tulev veri on tume ja pidev) · Kapillaarne verejooks ( immitsev verejooks marrastustest) · Immitseva e. kapillaarse verejooksu sidumisega on aega see ei ohusta kellegi elu. Puhastage ja plaasterdage marrastus.
ülestöötamisele. Tulemus majanduslik tõus. I maailmasõja ja kodusõja aegsest vaesusest ja majanduslikust madalseisust ülesaamine. Stalini ajastu NSV Liidus (1924 53) Jossif Stalini (Dzugasvili) (1879-1953) Eluloolisi andmeid Rahvuselt grusiin, sündis Gruusias Gori linnas. Varjunimed Koba, Stalin. Haridus: õigeusu seminar Tiflisis/ ei lõpetanud Keeled: gruusia, vene keel Elukutseline riigikukutaja/revolutsionäär Venemaa enamliku partei liige aastast 1901, juhtivtegelane Taga-Kaukaasias. Vangistati tsaariajal korduvalt, viibis asumisel. Leniniga isiklikult tuttav aastast 1905. 1917 "Pravda" peatoimetaja 1917. okt Lenini valitsuses rahvusasjade rahvakomissar 1922 - 1953 ÜK(b)P peasekretär. 1928 38 koondas enda kätte ainuvõimu komparteis ja riigis. Kõrvaldas konkurendid.
tööstusrevolutsioon - 18. saj Suurbritanniast alguse saanud periood, mil toimusid suured muudatused põllumajanduses, tootmises ja transpordis. Vabrikutootmine. Masinad inimtööjõu asemel. manufaktuur - on tööstushoone, kus töölised toodavad kaupu või juhivad masinaid, mis neid toodavad. dzentelmen laitmatute maneeridega härrasmees amatööratleet asjaarmastajad aka härrasmehed, kes omalõbuks spordiga tegelesid ega tahtnud selle eest mingit hüvitist. elukutseline sportlane (professionaalne atleet) kõik kehalise töö tegijad (töölised, mehaanikud, käsitöölised jt.) Kehaliste harjutustega tegelemine Inglismaal enne 16.sajandit: Võistlusliku iseloomuga kehalised harjutused olid Inglismaal populaarsed juba keskajal, seda nii aadlike kui lihtrahva hulgas. Toimusid rüütliturniirid, jahiretked, hobuste võiduajamised, küladevahelise võistlused jms. Levima hakkas polo. Mängiti jalgpalli ja kriketit.
5. TARBIJATE OSTUKÄITUMINE Turunduskontseptsiooni kohaselt on turundustegevuse aluseks tarbijate vajaduste selgitamine ja järgnev rahuldamine sobiva turunduskompleksi abil. Seega sõltub turunduse resultatiivsus tarbijate ja nende ostukäitumise tundmisest. Ostukäitumise all mõeldakse kõiki tegevusi ja otsustusi, mis seonduvad kaupade valimise, ostmise ja ostujärgse kasutamisega. Teatavasti ei saa tarbija ennast olulisel määral ümbritsevast keskkonnast eraldada, seepärast on ka tema käitumine sünnipäraste karakteristikute, ümbritseva keskkonna ja turundustegevuse vastasmõju tulemus. Kahjuks puudub tänapäeval üldine teooria, mis selgitaks piisava põhjalikkusega, miks tarbijad käituvad just nii, nagu nad käituvad. “Pigem võib võlukepikese abil rauda kullaks muuta kui ostjaid tunda ja nende käitumist ennustada,” on kriitiliselt kommenteerinud selle valdkonna alaseid teadmisi oma turundusõpikus Geoffrey Randall (Randall,...
aastat rajati Londonis veel kümme kinnisvarafirmat[4]. Oma maja kindlustamiseks maksid inimesed firmale sissemaksu ning selle märgistamiseks kinnitati hoone seinale vastava firma embleem. Kinnisvarafirmade tuletõrjebrigaadid kasutasid embleeme identifitseerimaks, kas majad on nende poolt kindlustatud. Põlengu korral tuli kohale mitu brigaadi, kuid kui hoone seinal polnud nende embleemi, nad lahkusid ja jätsid maja põlema [5]. Ameerika esimene riiklikult finantseeritav elukutseline tuletõrjedepoo loodi 1679. aastal Bostonis[6]. Kõrgetasemeline tuletõrjesüsteem oli 17. sajandi lõpus ka Amsterdamis, mida juhtis kunstnik Jan van der Heyden, kes täiustas tuletõrjevoolikute ja veepumpade konstruktsiooni [7]. 19. sajandil viis senine süsteem, kus brigaadid kustutasid ainult kindlustatud maju, vajaduseni tuletõrjekompaniisid tsentraalseks muuta. Linnad hakkasid rajama oma tuletõrjeameteid, mida rahvas sai avaliku teenusena kasutada
Esindatud olid monarhistid ja ka vasakesseerid, erineva riigikorra pooldajad. Ufaa direktoorium ei osutunud kuigi efektiivseks, kõrgemates sõjaväelistes ringkondades tekis mõte ka see kõrvale tõrjuda ja anda kogu Vm valitsemine ühe mehe kätte. Nov 1918 toimus nö riigipööre. Siberis tegutsevad kõrgemad sõjaväelased kõrvaldasid direktooriumi võimult ja seadsid ametisse Vm ülemjuhataja Aleksander Koltšaki. Koltšak oli elukutseline mereväeohvitser, sünd 1874, oli silma paistnud mitmetel aladel, hariduse saanud mereväelise, kõrgelt haritud. 20.saj alguses saanud nooremleitnandina kuulsaks mitmetel ekspeditsioonidel. Vene-Jaapani sõjas oli miinilaeva kaptenina õnnestunud panna miinitõkked. Koltšaki vääristati Georgi ordeniga, oli kõige auväärsem autasu. Teenis mereväe kindralstaabis, Balti laevastiku staabis, I ms ajal oli kõigi Läänemerel tegutsenud Vene miinilaevade kõrgem juht,
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muut...
Simri (Zimri) tappis ta. Nagu Baesa oli lasknud hävitada Naadabi tapmisel terve tema perekonna, nii tegi ka Simri Baesa perega. Ta valitses aga lühikest aega, 7 päeva, rahvas ei armastanud teda seesuguse käitumise peale sugugi palavalt. Väepealik Omri tõusis tema vastu üles ja piiras ta Tirsas sisse. Kui Simri nägi seda, süütas ta kuningalossi ja suri leekides(1 Ku 16.8-20). 8.Põhjariik Iisrael omriidide valitsemise ajal. Üldiseloomustus, tähtsamad sündmused. Omri oli elukutseline sõdur. Pole teada, kas ta oli iisraellane, nimi ei tundu olevat. Kui ta poleks, seletaks see hästi, miks tõsteti talle peagi vastukuningaks keegi Tibni. Tibni oli populaarne, kuid suri ilma edu saavutamata. On kahetsusväärne ja ühtlasi iseloomulik, et Kuningate raamat nii vähe Omrist räägib. Napid teated jätavad mulje arukast ja teovõimsast riigimehest. Omri andis Põhjariigile seni puuduva poliitilise tsentrumi. Ta ostis Samaaria ja sai siin linnakuningaks. Keskse asendiga ja heade
1862 a läks ajaleht Eestimaa Rüütelkonna eeltsensuuri ja kontrolli alla ning Russow lahkus toimetusest. Eesti rahvuslik ärkamisaeg ja ajakirjandus Uue tsaari Aleksander II reformimeelsus lubas 1857 Liivimaa pinnal välja andma hakata lausa kahte ajalehte: Perno Postimees ja Tallorahwa Postimees. (Lähemalt vt õpik "Eesti ajakirjanduse teed ja ristteed".) 1860. aastate lõpul, mil Eestis ilmus kaks eestikeelset ajalehte ja 1 lisaleht, oli eesti ajakirjanduses üks elukutseline ajakirjanik J. V. Jannsen, teised tegid ajalehte muu tegevuse kõrvalt. 1870. aastate lõpuks oli eestikeelsete väljaannete arv mitmekordistunud (8 ajalehte, 1 ajakiri, 5 lisalehte) ja nende juures oli pidevalt tööd kümmekonnale ajakirjanikule. Kuid kuni Jakobsoni Sakala ilmuma hakkamiseni 1878. aastal jäi Jannsen ikkagi veel ainsaks põhiametiga ajakirjanikuks. Teised ajalehetoimetajad olid kas kirikuõpetajad, koolmeistrid või ametnikud. Jannseni kõrval olid 1860.-70. aastatel
ennetähtaegsest lõpetamisest 29.05.2003. Teatise kohaselt leidis spordiklubi, et L. ei ole teinud kõike endast sõltuvat selleks, et korvpallivõistkond esineks hästi võistlustel, mistõttu spordiklubi ei pidanud võimalikuks talle stipendiumi maksta. L. pöördus kohtusse, nõudes stipendiumilepingu ümberkvalifitseerimist töölepinguks ja hüvitist kuue kuu keskmise palga ulatuses töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest (vana TLS järgi). L. selgitas, et ta on elukutseline sportlane, kelle korvpalli mängimise eesmärk on elatise teenimine. Stipendiumilepingu järgi oli tema tööülesanneteks osalemine treeningutel vastavalt kehtestatud graafikutele ja päevakavadele ning edukas esinemine suur- ja tiitlivõistlustel. Ta allus spordiklubi korraldustele ning nende mittetäitmine oleks toonud kaasa leppetrahvi tasumise kohustuse. Spordiklubi kohustus tagama talle treeningsaali kasutamise võimaluse ning maksis tasu üks kord kuus
kuskil pole jumalaid ja endeid. Mis ajaloos loeb, on jõuvahekord ja tugevam jääb peale. Suhtumine allikatesse- tema otsustas õige ja vale vahel ning kirjutas ainult tõde. Kõige ratsionaalsem antiikajaloolane ever. Xenophon. Suursugune, pm aristokraat., kasvas üle Pelopennose sõja ajal ja nooruses suhtes Sokratesega ja pidas end tema õpilaseks 401 läks palgasõdurina Pärsia kuninga teenistusse. Sõjaretk Babüloni ja sõjaretke kestel tõusis ta üheks väejuhiks. Tema karjäär oli elukutseline palgaohvitser, eriti Spartas. Suhtus Ateena demokraatiasse negatiivselt, eriti kuna Sokrates mõisteti surma seal ja teda ka tagaselja. Ta on küll ateenlane, aga ta on pigem Sparta-meelne. Kirjutajana oli laiahaardeline publitsist. Hea stiil ja populaarne. Ta kirjutas kreeka ajaloo "Hellenika", Hellase ajalugu. Sealt kui Thukydides pooleli jäi (411) ja kirjutas oma kaasajani 362. Ta oli ka Teeba vastane ja mõned asjad vaikis ta maha, mis ei sobinud Spartale. 4 saj keskpaigas Ephoros
paari teise autoriga andis ta välja ühisteosed "Moment I" (1913) ja "Roheline Moment"(tähelepanuväärsem). Seal ilmus Visnapuu varasema luule kõige huvitavam eksperiment, futuristlik "Vaarao tütar"( Varaoni tütar). Kuulus rühmitusse Siuru(1917-19). Oli Underi kõrval seal üks silmapaistvamaid autoreid ning esines avalikkuses kui värvikas boheemlik luuletajatüüp. Siuru ajal ilmusid Visnapuu esimesed luulekogud "Amores" (1917) ja "Jumalga, Ene!" (1918). 20ndatel ja 30ndate algul oli ta elukutseline kirjanik.kirjutas ka näidendeid. Sügisel 1944 lahkus ta Saksamaale , 1949 läks New Yorki , Ameerika Ühendriikidesse jäi kuni elu lõpuni. PILET NR.12 -HEITI TALVIK LOOMING + 1LUULETUS PEAST Vabanemine Lõid vetesse jumala vitsad ja rihvale lendas mu vrakk. Mu südamelt murti pitsat ja huulilt - punane lakk. Nii lihast said valla mu meeled ja Kiusaja lahkus mu leest. Said ribidest kandlekeeled, mis ootamas Mängumeest. 1904-1947 ; sünnib tartus , isa oli arst , ema pianist
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõg...
inimeste ja kääbikute saatuse üle Valhalla – sõjakangelaste manala 9 Odin – tähtsaim jumal Kenning – vanaskandinaavia luule tähtsaim kujund: nimisõna asendatakse vähemalt kahesõnalise ümberütlemisega. Nt. Sütevaka - hariduse paradiis, loovate inimeste kodu. Kangelaslaulud Pole riimi - see tuli hiljem romaani rahvaste mõjul Skald – elukutseline laulik, ülistasid kangelastegusid Kangelased ei olnud täiuslikud, oskasid loomade-lindude keelt. Tõeliseks kangelaslikkuseks peeti eneseületust. Kangelaslaul sarnaneb tragöödiaga. Kirja pandud olid „Vanema Edda“ laulud nii, et riimi polnud, oli rütmika. Vanemad laulud kandsid sugukondlikke väärtusi, need aga väljendavad rahvuslikku eneseteadvust. Esitasid rändlaulikud, veiderdajad: Prantsusmaal žonglöörid, Hispaanias hugbaarid, Saksamaal špiilmanid.
EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED Lisa 4.1 Sõjaväemudelid Elukutselised relvajõud põhinevad lepingulises teenistuses olevatel sõja- väelastel. Isegi siis, kui riik kasutab kohustuslikul ajateenistusel põhinevat riigikaitsemudelit, on elukutselisi sõjaväelasi kõigi riikide relvajõududes. Elukutseline sõjavägi tagab pideva väljaõppe, mistõttu on seda mudelit ra- kendatud esmajoones kiirreageerimisüksuste puhul, mereväes ja õhuväes. Ajateenistusel põhineval sõjaväel on tänapäeval peamiselt väljaõppe- funktsioon. Ajateenistuse puhtsõjaline tähtsus regulaarväena on nüüdis- aja teaduse ja tehnoloogia kiire arengu tõttu vähenenud, kuna ajateenistus võimaldab anda sõjalise algväljaõppe. Sestap on ajateenistuse kestus üsna lühike
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
