Kaupmeestel ja käsitöölistel hoidis teraselt silma peal linna prefekt. Kuna Bütsantsi pealinn oli teistest linnadest palju suurem ning ka sealne turg oli suurema tähtsusega, koondusid kõikide elukutsete esindajad gildidesse, mida kontrollis riik. Kaupmees ei tohtinud konkureerida teiste oma ameti esindajatega. Ta võis määrata ise oma kauba hinna, pidi järgima reegleid ja ettekirjutusi. Teatud tooteid oli keelatud väljaspool poodi töödelda. Elukutse omandamiseks vajati käendajaid ning soovistuskirju. Samuti tuli läbida ametieksam. Konstantinoopol pidas kaubavahetust põhjapoolsete rahvastega ja ka Läänega. Piiskop Piiskopi valisid vaimulikud ja tähtsamad isikud. Enamik piiskoppidest alustas oma kiriklikku karjääri mungana. Piiskop pidi olema veetnud suure osa elust kloostris. Ta oli õpetaja, kaitsja, toitja ja isa. Ideaalselt piiskopilt oodati kloostrikogemust, kõrgklassi haridust,
Püüa leida vaheldust kehalistele tegevustele, et vältida rutiini ja tüdimust. 3. Leia endale sõber või mõttekaaslane, kellega koos alustada ja treenida. Kui Sa seda ei leia, ühine grupiga. 4. Liigu regulaarselt, ära sõida igale poole auto või bussiga, liftiga sõitmise asemel eelista trepist käimist. 5. Paku oma lastele võimalust koos mängida liikumismänge, et meelitada ennast ja lapsi eemale teleri vaatamisest ja arvutimängudest. 6. Liikumist vajavad ka kehaliselt aktiivse elukutse esindajad. 7. Pöördu kindlasti liikumisalaste nõuannete saamiseks arsti poole, kui põed südame-ja veresoonkonnahaigusi, osteoporoosi, liigesehaigusi, suhkurtõbe. 8. Kohvipausile töö juures eelista jalutamispausi, sirutus- ja lõõgastusharjutusi. 9. Eelista mõõduka koormusega regulaarset liikumist intensiivse koormusega harvale kehalisele tegevusele. Kasutatud kirjandus: http://www.ut.ee/tervis http://www.tervitus.ee/index.php?page=liikumine_lugemist Raamat: ,,Naine ja tervis"
· arendada oma kliendirühma nõudmistele ja ootustele vastavat klienditeenindust · kasutada oma kliendirühmadele sobilikku teavitust ja reklaami, samuti müügisoodustusi · kasutada optimaalselt ettevõtte ressursse · efektiivsemalt hinnata ettevõtte ja selle konkurentide tugevaid ja nõrku külgi konkreetsete kliendirühmade teenindamise sisukohast Kliente saab rühmitada: · demograafiliste tunnuste alusel - vanus, sugu, rahvus, haridus, elukutse, sissetulekute suurus, sotsiaalne positsioon ühiskonnas, perekonna suurus ja arengufaas · geograafilise paiknemise alusel - riik, maakond, regioon, linn, vald, asula · psühholoogiliste tunnuste alusel - elulaad, suhtumised, hoiakud, juhus · eesmärkide ja motivatsiooni alusel Raskete ja erivajdustega klientide teenindamine: · Paku abi, kuid ära käi peale · Jälgi neid hoolega ja vajadusel mine appi
2. nimekirjamandaat Avatud nimekiri 3. kompensatsioonimandaat Suletud nimekiri Tulemuste väljakuulutamine Erakonnad Kindel liikmeskond Programm Teostada poliitikaid Tüübid: 1. kaadripartei 2. massipartei 3. laiahaardepartei- meeldida võimalikult paljudele Demokraatlik Diktaatorlik Sisering-> aktivistid-> liikmed-> toetajad Miks kuulutakse erakonda? Grupikuuluvus Traditsioonid Staatus, elukutse Ajastu iseloom Juhuslikkus Kordamine 1. Erakonna struktuur 2. Tabel Eesti erakonnad (nimed, juhid) 3. Poliitilised ideoloogiad 4. Programm 5. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised 6. Valimissüsteemid 7. Valimiste põhimõtted Demokraatliku valitsemise vormid Piiramatu võim- diktatuur Piiratud võim- demokraatia: 1. Presidentalism- USA President on valitsuse juht
Ameerikas Euroopa areng sai alguse sõdadest, Ameerikas seoses tsiviilühiskonna arenguga mõni aasta hiljem Põlisrahvaste kultuuri mõju meditsiinile ja haigepõetusele Melinda Richars- esimene eriharidusega õde , õppis FN juures XIX-XX saj vahetuseks oli toimunud murrang- eraldiseisva teadusharu vajaduse teke Ühiskonna sotsiaalse teadlikkuse kasv Prioriteediks kodune hooldustegevus Lilian Wald (1867-1940)-rahvatervise õe elukutse looja 1873 I õdede kool Bellevue Hospital, Nightingale süsteemi järgi 1900 American Yournal of Nursing (I ajakiri) XX sajand ja filosoofilised ajajärgud Sõdade mõju õendusele- arenes praktiline õendus ja käelised oskused I maailmasõda (1914-1918)- Esmaabiõenduse Komitee teke, korraldati 3-4 kuulisi koolitusi armeeõdede jaoks Haavatuid ca 23 milj, surnuid ca 18 milj
sallivus, tolerantsus, printsipiaalsus, solidaarsus, soliidsus, südamlikkus, sõnapidamine, siirus, südamlikkus, taktitundelisus, jne, jne. Nii kodul, lasteaial kui koolil on siin palju võimalusi väärkate järeltulijate kasvatamisel, kes oluliselt erineksid praegusest põlvkonnast. (Allikas: Ants Liivakant 2006) 2.2 MEREMEHE KUTSEETIKA • Kutse-eetika spetsiifikast Kutse-eetika on eetika rakendatud mingi elukutse puhul. Ehk teiste sõnadega – üldtunnustatud eetikaprintsiibid ja – normid, mis murduvad läbi mingi elukutse tingimuste prisma, kujundades kutseetika eripära. Professionaalse tegevuse eetilisi aspekte uurib kutse-eetika. Kutse-eetika spetsiifika seisneb elukutse keerukuses. On elukutsed, mis mõjutavad inimese arengut ja tervist, ja elukutseid, kus eetikanõuete eiramine kätkeb inimesele sootsiumile ohtu. • Kutse- eetika põhimõistetest
Raamatupidamise Toimkonna töökorrast. Toimkonda teenindab Rahandusministeerium. Koosneb 7-st Vabariigi valitsuse poolt nimetatud liikmest. Toimkonna peamiseks töövormiks on toimkonna istung, mis toimub vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Istunlig otsustatakse nt rmt.pidamise juhendite vastuvõtmine 8. Eesti Raamatupidajate Kogu funktsioonid Eesti Raamatupidajate Kogu (ERK) on eesti raamatupidajaid nende elukutse, aadete, kohustuste ja õiguste tegusaks teostamiseks ühendav organisatsioon ERK puhul on tegemist mittetulundusühinguga, mis on ellukutsutud vabatahtlikul algatusel. ERK põhikirjalisteks eesmärkideks on: 1. levitada raamatupidajatele suunatud teadmisi ja kogemusi; 2. kaitsta raamatupidajate huve ja õigusi; 3. väljendada liikmeskonna seisukohti riiklikel ja ühiskondlikel aruteludel ja otsustamistel. ERK kõrgeimaks juhtimisorganiks on Üldkoosolek
milleks ta infot kasutab ja vahendaja indiviidi ning infovajaduse ning info salvestuse vahel. Seda probleemi põhjendab eksperiment- kasutaja otsib informatsiooni kognitiivse vajaduse rahuldamiseks ning infosalvestus sisaldab võimalikke lahendusi sellele vajadusele. See on kognitiivne protsess ning info kasutus ja relevantsus on situatsioonilised. Kuigi infoprofessionaalid ja raamatukogud täidavad ka teisi ülesandeid on informatsiooni probleem keskseim ning defineerib elukutse valdkonda. LIS hariduse praeguseks trendiks on laiendada turgu teistele informatsiooni funktsioonidele ja organisatsioonidele ja vähendada raamatukogusisest tööd (eriti rahva- ja ülikoolirmtk-des) Keskkonnamuutustega kaasnevad: · Pidevalt kasvav vajadus infojuhtimiseks kõikides organiosatsioonides · Rmtk-d on vaid üks osa infotööstusest ning paljudele ühiskonnasegmentidele ei ole nad kõige tähtsamaks osaks · Rmtk.hoidjad muutuvad infotöötajateks.
• ühtsustunde loomiseks põhiväärtuste sõnastamise abil (nt Kodanikuühenduste eetikakoodeks); 1 • grupi lojaalsuse suurendamiseks ja väärtuste ühtlustamiseks (professionaalsete käitumisstandardite kirjapanek kutse-eetikas, vt Rahvusvaheline ämmaemandate eetikakoodeks); • väära käitumise ennetamiseks ja ärahoidmiseks (nt Eesti Inseneride Liidu Eksperdi käitumiskoodeks); • maine loomiseks või elukutse või grupi usaldusväärsuse tõstmiseks avalikkuse silmis (Eesti ajakirjanduse eetikakoodeks); • avalikkuse surve ja suurenenud kontrolli tõttu; • juhtimistasandite vähendamisest ja vastutuse delegeerimisest tulenenud käitumuslike raamide kehtestamise tõttu; • Kõrgemate struktuuride poolt (nt rahvusvahelise erialaorganisatsiooni) esitatud nõudmise täitmiseks või välise surve tõttu; • puuduliku (õigusliku) regulatsiooni täiendamiseks.
suhtumine avaldatusse. 1. Riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. 2. Mida peaksin arvestama tulevase elukutse valikul? 2. Tootmise, kauplemise ja teeninduse valdkond. Märksõnad: hariduse tähtsus, elukestev õppimine, Eesti tööturu vajadused, välismaal 3. Mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused, teadmised ja tavad
Bürokraat on aga inimene, kes näeb maailma üksnes tunneli sees, mitte aga väljaspool seda inimene on omas mullis, käitumine seetõttu pole ratsionaalne ja põhjendamatu); 9) bürokraatlikus maailmas eksisteerib ringkaitse (bürokraadid on ühest küljest konkurendid, teisest küljest aga, kui keegi bürokraati ründab, siis lööb välja ringkaitse teiste bürokraatide poolt); 10) ebakindluse ja hirmu tunne (nt. teil on elukutse ja juhtute riigikogusse tööle. Mõne aja jooksul te kaotate oma endise kvalifikatsiooni. Kui juhtub, et hakatakse koondama, siis mis saab edasi siis, kui teil puudub kvalifikatsioon inimesed peavad taluma koondamishirmust tulenevat ebakindlust ja hirmu oma positsiooni suhtes); 11) professionaalne salatsemine (nt. kui teil on ametnikult midagi vaja, siis teile visatakse lihtsalt avaldus ette, et te selle ära täidaksid. Ja kui te selle täidetult tagasi viite, siis
UA Uurimistöö on referaadist mahukam, toetub mitmele allikale ja sisaldab autori enda panust, nt probleemi püstitust ja lahendust, uute andmete lisamist olemasolevatele või teatud nähtuste/andmete analüüsi. Uurimistöö eesmärgid: õpetab läbi uurimise praktika, kuidas sünnivad teaduslikud avastused ja innovatiivsed arendused, ning kujundab mõistmise, mis on teadlaste ja teaduse ning arendustegevuse roll ühiskonnas õpetab uurimistöö metoodikat õpetab järgima akadeemilisi uurimistöö ja vormistamise nõudeid ja lugema kriitiliselt teaduslikke avastusi ja arendusi kirjeldavaid tekste. PÕHIUURINGUD RAKENDUSUURINGUD Põhietapid 1. Huvitava teema leidmine, valdkonna piiritlemine. Juba uurimisteemat valides peaks töö autor mõtlema, mis on kavandatava töö eesmärk või ülesanne, s.t mida tööga uurima või selgitama hakatakse. 2. Materjali kogumine (raamatukogust, andmebaasi...
ja rahaliselt kasulik. Kapitalistlikus kultuuriruumis, unikaalsus (väljendusvõime) on "maha murtud" selle nimel, mis on turvaline, usaldusväärne ja piisav raha tegemiseks. Kunsti tegemine peab end ära tasustama! Väikekodanliku kunsti hegemoonia kapitalistlikus ühiskonnas ei tule aga üllatusena. Kunst teenib ühiskonna "omaniku" huve, proletariaadi kunsti aga eirati, lämmatati, sest seda nähti ohuna. Kapitalismi ühiskonnas "kunstnik" on elukutse, mis on kindlaksmääratud selle järgi, palju sa töötad ja palju sellest ka maha müüa suudetakse. Marksismi pärand Puhas kommunism on võimatu. Ka puhas kapitalism on võimatu. Marxi teene on kapitalismi probleemide selge väljatoomine. Marksistlike vaadete ümberlükkamisega on näinud vaeva neoklassikud, neist on ideid ammutanud XX sajandi suurimaks majandusteadlaseks peetud John Maynard Keynes. Väga oluline on töörahva huve kaitsvate parteide olemasolu.
· Riigi ülesanne on tagada füüsiline julgeolek ja nende varanduse kaitse.Sellega tegeleb politsei ja kohus. Sotsialism. Kujunes välja alles 19.saj seoses kujunes välja töölisklassi tekkega. Tänapäeval on selle omaksvõtnud sotsiaaldemokraatid. Seda ideoloogiat iseloomustab: 1. Ühiskond peab tagama igale liikmele inimõigused: need on : võimalus saada haridus, omandada elukutse, saada tööd. 2. Majanduses pooldatakse nii erasektorit kui riigisektorit. Riigi käes peavad olema kommunikatsiooni vahendid ja tähtsamad majandusharud. 3. Sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest et,tuleb kehtestada astmeline tulumaks suuremad sissetulekud võrduvad suuremad maksud. 4. Sotsiaaldemokraadid ei poolda revolutsioone vaid pooldavad reforme. 5. Kommunism on sotsialismi äärmuslik vorm. Koguomand kuulub riigile kes juhib
Peamised tööpuudusevastased meetmed on järgmised: 1. Uute töökohtade loomine. Selleks tuleb igati soodustada ettevõtlust (kehtestada madalad maksud, koolitada ettevõtjaid, luua ettevõtluskeskusi jne.). Uute töökohtade loomine on üks olulisemaid tööpuudusevastaseid meetmeid. 2. Täiend- ja ümberõpe. Täiendõpe tähendab seda, et inimene täiendab ennast juba omandatud erialal, ümberõppel omandatakse enamasti uus elukutse. Täiend- ja ümberõpet antakse vastavates koolituskeskustes või ettevõttes n.-ö. töö kõrvalt. 3. Hädaabitööd. Need on elavtöömahukad ja vähest kvalifikatsiooni nõudvad ühiskondlikud tööd. Elavtöömahukus tähendab seda, et palju on käsitsitööd, mida ei ole võimalik masinatega teha. Sellised tööd on näiteks kraavide puhastamine, teede korrashoid, hoonete fassaadide remont ja heakorrastus, metsa hooldamine. 4
tööandja. Riik peab tegelema antud küsimusega siis kui esimene tasand ei toimi. 7) Riigi ülesanne on kaitsta inimeste varanduslikku ja füüsilist julgeolekut sellega peavad tegelema politsei ja kohus. Sotsialism tänapäeval on selle omaks võtnud sotsiaaldemokraadlikud parteid. Seda ideloogiat iseloomustab: 1) Ühiskond peab tagama igale liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust, omandada elukutse ja saada tööd. 2) Pooldatakse niisugust majandust, kus riigis on nii era- kui ka riigisektor, kuid tähtsamad majanduskasud ja kommunikatsioon peavad olema riigi käes 3) Valitsus peab reguleerima kogu riigi majandust, nii riiklike kui ka erasektori tegevust. 4) Pooldavad astmelist tulumaksu 5) Laekunud raha läheb sotsiaalsfääri. 6) Arstiabi ja haridus peab olema kõigile rahaliselt kättesaadav
5.3. Juriidiline isik saab põhiõigusele toetuda, kui see on kooskõlas õiguse olemusega. Põhiõiguste laienemine juriidilistele isikutele on kooskõlas õiguse olemusega, kui juriidilise isiku käitumine võib langeda vastava põhiõiguse kaitsealasse. Juriidilised isikud ei saa selle kitsenduse tõttu toetuda näiteks õigusele elule, nad ei sõlmi abielusid ning tütarettevõtetega aktsiaseltsil ei saa olla vanemate põhiõigust kasvatada oma lapsi. Seevastu tulenevad elukutse, ettevõtluse ja omandiga seotud põhiõigustest juriidiliste isikute subjektiivsed õigused. Nende üheselt mõistetavate juhtude vahel on hall tsoon, kus tuleb põhiõigust igal konkreetsel juhul tõlgendada. Küsitav on nt eraelu puutumatuse (§ 26) laienemine juriidilistele isikutele. Kui asuda seisukohale, et § 26 kaitseb isikuks olemist, mille paratamatu eeltingimus on erasfäär, siis on selle õiguse laiendamine juriidilistele isikutele kaheldav. Erasfääri kaitse eesmärk on
all. Pildid, kus luukerena kujutatud Surm tantsib vaheldumisi eri seisusest inimestega, pidid vaatajaile meenutama kõige maise kaduvust ja kutsuma mõtlema surmale – memento mori! Surelikud on piltidel reastatud seisuse järgi, alustades keskaja maailma vägevaimatega – paavsti ja keisriga – ning lõpetades talupoja või hällilapsega. Pildid näitlikustasid, et surma ees on kõik inimesed võrdsed: ei loe seisus, jõukus, elukutse ega vanus. Tallinna Niguliste muuseumis asuv “Surmatants” on tuntud üle kogu maailma. Selle autoriks on kuulus Lübecki meister Bernt Notke (u 1430/40 – 1509). Kahjuks on pildist säilinud ainult algustükk 13 figuuriga. On teadmata, mitu figuuri pildil algselt oli, kui pikk see oli ning kes selle tellis. Arvatakse, et selle annetas kas mõni jõukas eraisik (eelkõige kaupmees), gild või vennaskond. Esimene kirjalik teade “Surmatantsust” Niguliste kirikus pärineb alles 1603.
NARKOOTIKUMID Mis on uimastid? • Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist; • Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust; • Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist; • Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas, energiajoogid) või keelatud ehk illegaalsed (näiteks kokaiin, heroiin); • Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD); • Jagunevad vastavalt toimele: stimulandid, depressandid, ...
vestlema. Üüriperenaine kõneles oma tublist vennapojast, kes oli raadio valmistanud. Harryle muutus habemenuga vastikuks. Nüüd mõtles ta ainult noore neiu peale. Neiu oli tema ellu värskust toonud. Nad kohtusid restoranis nimega ,,Vana Frantsiskaanlane". Neiu meenutas talle tema poisipõlve sõpra Hermannit ning sai teada neiu nime Hermine. Hermine ütles Harryle, et tahab, et Harry temasse ära armuks. Ta panevat kõik mehed endasse armuma, see olevat tema elukutse. Ta elavat meeste kulul, kuid Harry kulul ta elada ei tahtnud. Ta tahtis Harry jälle naerma panna, elama panna. Hiljem tulevat see Herminelegi kasuks ning siis annab ta Harryle viimase käsu. Hermine vajas Harryt, nagu Harry Herminetki. Hermine viimast käsku täites, pidavat Harry ta tapma. Hermine hakkas Harry juures käima ja õpetas talle tantse. Harry tantsis hotell ,,Balance`is" ilusa tüdruku Mariaga ja tundis sellest tantsust erutust
Ritter õigustas inimeste geograafilist paiknemist jumala tahtega (suht rassist vend, õigustas et kuna mustad on Aafrikas, siis nad ei saagi kõrgelt areneda, vaid peavadki olema valgete teenrid. Pohhui, et Aafrikas olid ammusel ajal kõrgtsivilisatsioonid ja kuningriigid). Ratzel keskkonnadeterminism. Inimtegevus on määratud elupaiga loodusoludega. Rajas poliitgeograafia (loodusmõju riigipiiridele) KOLMAS EHK KLASSIKALINE PERIOOD: 19 saj lõpp 20 saj algus (??) Geograafiast sai elukutse mitte hobi, võeti kasutusele regiooni ja maastiku mõiste. Schlüter: Maa on maastike mosaiik, mis on kujunenud erinevatest vastastikmõjudest. Klassifitseerimine. Loodus on nr 1 tegur, mis mõjutab inimest. Paul Vidal de la Blanche: otsis regioone ühendavat universaaltunnust. Leidis, et elulaad on inimtegevuse eripära. Sellise suhtumisega, et tee kiirelt veidi laisk ja lohakas töö ja las teised kunagi parandavad.
Ritter õigustas inimeste geograafilist paiknemist jumala tahtega (suht rassist vend, õigustas et kuna mustad on Aafrikas, siis nad ei saagi kõrgelt areneda, vaid peavadki olema valgete teenrid. Pohhui, et Aafrikas olid ammusel ajal kõrgtsivilisatsioonid ja kuningriigid). Ratzel keskkonnadeterminism. Inimtegevus on määratud elupaiga loodusoludega. Rajas poliitgeograafia (loodusmõju riigipiiridele) KOLMAS EHK KLASSIKALINE PERIOOD: 19 saj lõpp 20 saj algus (??) Geograafiast sai elukutse mitte hobi, võeti kasutusele regiooni ja maastiku mõiste. Schlüter: Maa on maastike mosaiik, mis on kujunenud erinevatest vastastikmõjudest. Klassifitseerimine. Loodus on nr 1 tegur, mis mõjutab inimest. Paul Vidal de la Blanche: otsis regioone ühendavat universaaltunnust. Leidis, et elulaad on inimtegevuse eripära. Sellise suhtumisega, et tee kiirelt veidi laisk ja lohakas töö ja las teised kunagi parandavad.
Koostööle nõukogude võimuga läks üsna väike osa. * 192 ndate alguses liiguti liiga palju ühelt ametilt teisele. 1920-1930 ei vahetatud enam ametit nii kiiresti. Keskmine tööstaaz oli 6 aastat. * 1990 üliõpilased katkestasid õpingud, et siirduda ajakirjandusväljaandeisse. Ajak tõusid poliitilises avalikkuses tähelepanuväärsele kohale, astudes rahvajuhu rolli. 12. Millised staadiumid on läbinud ajakirjaniku elukutse areng? Millises staatuses oli nõukogude ajakirjanik võrreldes teiste perioodidega? * 1909 püüti kongressil määratleda, keda Eestis ajakirjanikuks nimetada * 1925 fikseeris Eesti Ajakirjanikkude Liit oma põhikirjas elukutselise ajakirjaniku, kaastöölise ja väljaandja erinevused * uus staadium tööjaotuse arengus: toimetustöö oli selgelt eraldunud trükkimisest, kirjastamisest ja administreerimisest. * iseseisva Eesti ajakirjandusse pürgis ennekõike üliõpilane/gümnasist. Paljud
jaotatatud Alati leidub keegi, kellel on vähem sõnaõigust Autoriteet viitab võimule, mis käib kaasas kindla sotsiaalse staatusega( president, politsei, lapsevanem) Mõjuvõim inimese võimet veenda teisi järgima tema tahet ning see põhineb peamistel isiklikel omadustel ja vähem sotsiaalsel staatusel Prestiizi ja omandi seosed sotsiaalse kihistumisega prestiiz.- austaatus omand- põhineb inimese sissetulekust, elukutse prestiizist ja inimese poolt omandatud hariduse kombinatsioonil Sotsiaalne klass: selgita, milles seisneb klassiteadlikkus? Klassiteadlikkus- tähendab mõistmist, et sissetulek, elukutse, prestiizi ja eluviisi erinevused määravad ära inimese klassikuuluvuse.Klassikuuluvuse määrajad on: haridus, sissetulek töökoht Klassiteadvus tekib kui klassiteadlikkus muutub inimese enesemääratluse, poliitiliste eelistuste keskset mõjuavaldavaks teguriks
kohtuniku, ema, valitseja staatused ja rollid). Rolli muutumine (näit. piiritlemise kaudu) võib esile kutsuda staatuse muutumise (tõusu või languse). Ajalooliselt algab staatuse muutumine rolli teisenemisest. Inimesel võib korraga olla mitu staatust (seoses erinevate rollidega). Tekkida võib staatuseline konflikt (inimene täidab korraga väga erineva staatusega rolle). Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse, amet, haridus, sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu. Peremees staatused meie kõige tähtam sotsiaalne staatus, see millega meid ühiskondlikus elus kõige enam identifitseeritakse. Sellel on üldistav sümboolne väärtus. 13. Ebavõrdsuse tekkimise funktsionalistlik teooria Funktisonalistid ebavõrdsus ühiskonnas on paratramatu, vajalik ja kujutab endas võimsat tegevuse motivaatorit. Ühiskond on tasakaalustatud, integreeritud süsteem.
kauba või teenuse saajaga. 1 Logistika-alane töö on eelkõige meeskonnatöö, mille igal lülil on täita oma tähtis roll. Vaid üheskoos tegutsedes on võimalik tagada ettevõttes kaupade sujuv sisse- ja väljaliikumine ning kiire ja täpne transpordikorraldamine. 2 Töö eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust ning sellega kaasneb materiaalne vastutus, mis eeldab ausust. 3 Logistiku elukutse on perspektiivikas ning nõudlus kasvava majanduse ning kaubanduse tingimustes üha suurenev. Logistiku töö on seotud kaupade, informatsiooni ja inimeste liikumisega ja paiknemisega ning sellega seotud tegevuste planeerimise, läbiviimise ning kontrolliga mingi kindla süsteemi piires ning lähtudes määratletud eesmärkidest. Lihtsamalt öeldes peab logistik tagama, et õige asi oleks õigel ajal õiges kohas õiges koguses õige hinnaga ning kokkulepitud kvaliteediga
Horisontaalne liigutakse ühest linnast teise, ühest majandusharust teise Vertikaalne liigutakse lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi Peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. Tugevate traditsioonidega ühiskonnas (India, Prantsusmaa) pole liikumine nii suur kui mõnes tugevaid sotsiaalseid vapustusi üle elanud ühiskonnas (Ida- ja Kesk-Euroopa). Kasvanud on põlvkondadevaheline mobiilsus lapsed valivad teise elukutse ja väärtused, kui nende vanemad. Ühiskonna kihistus on säilitanud oma hierarhilisuse ühed inimgrupid omavad ühiskonnas kõrgemat positsiooni e staatust kui teised. Omavad seda, mida antud ühiskonnas peetakse väärtuslikuks (kõrgklass). Nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist suur inimrühm, kellel on sarnane sotsiaalne ja majanduslik positsioon. Tavaline jaotus: · Kõrgklass e eliit
Horisontaalne – liigutakse ühest linnast teise, ühest majandusharust teise Vertikaalne – liigutakse lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi Peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. Tugevate traditsioonidega ühiskonnas (India, Prantsusmaa) pole liikumine nii suur kui mõnes tugevaid sotsiaalseid vapustusi üle elanud ühiskonnas (Ida- ja Kesk-Euroopa). Kasvanud on põlvkondadevaheline mobiilsus – lapsed valivad teise elukutse ja väärtused, kui nende vanemad. Ühiskonna kihistus on säilitanud oma hierarhilisuse – ühed inimgrupid omavad ühiskonnas kõrgemat positsiooni e staatust kui teised. Omavad seda, mida antud ühiskonnas peetakse väärtuslikuks (kõrgklass). Nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist – suur inimrühm, kellel on sarnane sotsiaalne ja majanduslik positsioon. Tavaline jaotus: Kõrgklass e eliit
Ja see miski on mitteõpitav, see on kaasasündinud omadus mõjuda inimeste alateadvusele. Elulugu Johan Laidoner sündis 12. veebruaril Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus Jaak Laidoneri ja Mari Saartseni esimese lapsena. Sealsamas sündisid ka tema kolm venda: Villem, Peeter ja Oskar. Laidoneri haridustee algas Asumaa vallakoolis 1892. aastal, järgnes Viljandi linna algkool ja hiljem linnakool, mille poiss lõpetas 1900. aastal. Pärast seda otsustas valida ohvitseri elukutse. Nagu paljudel teistelgi tulevastel eesti soost kaardiohvitseridel, ei põhjustanud niisugust valikut armastus sõjaväe vastu. Nimelt oli seal lihtsalt kõige odavam haridust saada. Sedasi sattusidki kaardiohvitserideks peamiselt vaesemad õpihimulised eesti noormehed. 1902 võeti Laidoner vastu Vilniuse jalaväe junkrukooli, mille lõpetas 1905. aastal oma lennu parimana ja sai autasuks riigivapiga kulduuri. Eeskujulik lõpetamine andis nooremleitnant J.
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsus...
mõned inimesed selle kallal palju vaeva ei näeks. Sellise töö tulemust nimetatakse teoseks ja autor saab sellele autoriõigused. Kiri sõbrale või artikkel ajalehte, koolikirjand või joonistus, ülikooli referaat või kursusetöö kõik see igapäevase tegevuse tulemus on kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi kaitstakse samade autoriõiguse reeglite alusel nagu nende autorite poolt loodut, kellele loomine on elukutse. Seega on autoriõigus mõnes mõttes igaühe õigus1. Käesolev referaat keskendub autoriõiguste rikkumisele internetis, kus vohab massiliselt piraattarkvara, heli- ja videosalvestisi. Töö eesmärgiks on anda lugejale ülevaade, mis on autoriõigused, kuidas on nad kaitstud nii siseriiklikult kui ka rahvusevaheliselt ning millised on autoriõiguste levinuimad rikkumised internetis. Uurimisobjektiks valisin maailma ühe populaarseima videote vaatamise ja jagamise veebikanali YouTube
Tamsalu Gümnaasium 9. klass Paul Pinna elulugu Koostas: Anna-Maria Himma Juhendaja: Maie Nõmmik Tamsalu 2009 Sisukord Sissejuhatus Paul Pinna sündis 3. oktoobril 1884. aastal Tallinnas ja suri 29. märtsil 1949. aastal. Ta oli tuntud Eesti teatritegelane ja näitleja. Lavategevust alustas ta 1898. aastal Estonia teatris. Enne Esimest maailmasõda siirdus ta mõneks ajaks ka Ve- nemaale lahkhelide tõttu, ning töötas nii Nizni teatris Novgorodis kui ka Nikitski teatris Moskvas. 1941. aastal mobiliseeriti ta reservohvitserina Punaarmeesse. Teisel maailmasõjal tegutses rindetruppides, sõites mööda Nõukogude Liitu, esi- nedes evakueeritutele ja Eesti laskekorpuse sõjameestele. Tema saavutusi on ka ametlikult hinnatud. ...
61. Kelle vastu ei pea inimene kohtus tunnistama? a) Iseenda ja oma lähedaste vastu b) Presidendi ja peaministri vastu c) Tööandja vastu 62. Kellel on õigus moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele? a) Igaühel b) Ainult Eesti kodanikel ja alalise elamisloaga isikutel c) Üksnes Eesti kodanikel 63. Mis on vanemate põhiseaduse järgne õigus ja kohustus oma laste suhtes? a) Kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest b) Karistada neid oma äranägemise järgi c) Otsustada laste elukutse valiku üle 64. Kellel on Eestis üldjuhul eesõigus saada tööd riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes? a) Eelkõige Eesti kodanikel b) Kõikidel Eesti elanikel c) Eesti keelt valdavatel inimestel 65. Kellel on Eestis õigus enda omandit vabalt vallata, käsutada ja kasutada? a) Igaühel b) Ainult Eesti kodanikel ja alalise elamisloaga isikutel c) Üksnes Eesti kodanikel 66. Kas Eesti kodanikku tohib Eestist välja saata? a) Ei tohi b) Tohib, kui ta ei ole Eesti riigile lojaalne
ennetusstrateegiaid. • Sotsiaaltöötaja peaks toetama teadusel põhinevaid terviklikke seksuaalharidus programme noortele ja täiskasvanutele. • Sotsiaaltöötaja peaks toetama piisavalt tervishoiutöötajad ja vajaliku infrastruktuuri parandamise kaudu valitsuse ja erasektori abi, et tagada koolitus- ja täiendõppe kõigile füüsilise ja vaimse tervise pakkujatele. • Sotsiaaltöö haridus peab hõlmama õppekava, mis käsitlevad HIV / AIDS elukutse vaatenurgast. Sotsiaaltöötaja on kohustatud pidevalt täiendama oma teadmisi kõigis HIV-d puudutavates aspektides, sealhulgas olema kursis uute ennetamise strateegiatega, ravi ja hoolduse mudelitega, ravimite, teadusuuringute ja poliitikaga. Põhjalik toetus ja ravi IFSW toetab juurdepääsu teenustele, mis võimaldavad soodsa hinnaga katkematut hoolekannet. Õiglasemat ja lihtsamat ressursside, tugistruktuuride ja teenuste jaotust.
Karjääriplaneerimine: 1.Karjäär (career) – inimese elukestev haridus- ja töötee areng kõigi elurollide omavahelises kooskõlas. Karjääri planeerimine (career development) – elukestev õppimine ja valikute tegemine oma karjääri kujundamisel. Karjääritunnused (career services) – nii riikliku süsteemi kui erasektori poolt pakutavad teenused (karjäärinõustamine, koolitusprogrammid, karjääriinfo vahendamine, tööturuteenused jne.). Karjääriõpetus – õppeaine, mis kujundab õpilase teadlike karjääriotsuste tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Karjääri juhtimine (career management) – erinevad tegevused organisatsioonis, mis on seotud töötajate hindamise, arendamise, edutamise ja organisatsioonist väljajuhtimisega. Karjäärinõustaja (career counsellor) – toetab inimest karjääri planeerimisel, aidates tal suurendada teadlikkust iseendast, hariduse ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ja kavandada tegevusi nende eesmärkide s...
SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................2 1. inimese areng.................................................................................................................3 2. elukaare etapid...............................................................................................................4 2.1. Looteiga ja sünd......................................................................................................4 2.2. Imikuiga..................................................................................................................4 2.3. Maimikuiga.............................................................................................................5 2.4. Koolieelikuiga.........................................................................................................5 2.5. Kainikuiga ehk noor...
jutt murdepäritoluga kirjakeelesõnavarast. Nt on Hiiumaa murdesõnu nilvamadu `vihmauss', ninatopp `taskurätik', nurutuul `tasane tuul', haul `aur'. Sotsiaalteljel lahknevad rahvuskeele tüvest eri keelekujud sotsiaalmurded ehk sotsiolektid. Tegemist on mingi ühiskonnarühmitise (õpilaste, meremeeste, sõdurite, vangide jt) kõnepruugiga, mis hälbib üldkasutatavast kõnekeelest. Seesugune keel tekib rühmitise ühtsuse (üks elukutse või ühed huvid) ning muust ühiskonnast eristumise näitamiseks. Sotsiaalmurrete kohta kasutatakse ka sõnu släng, argoo, zargoon, erikeel ja eri autorid kas samastavad neid või teevad eri moodi vahet. Kasutame siinjuures enim levinud terminit släng. Slängis on üldkasutatavast kõnekeelest suuresti erinev sõnavara slängisõnavara ehk slängileksika, mille moodustavad eripärase värvinguga slängisõnad.
[Eespere, K (2008) Prostitutsiooni peidus pool - Meie aja müüdid. Sotsiaalministeeriumi toimetised] Eestlaste hulgas on levinud ka arvamus, et prostitutsioon on vabatahtlik tegevus elatise teenimiseks. Muidugi on raske sellele vastu vaielda, sest otseselt sunnitud värbamisi tüdrukute suhtes esineb harva. Kuid kaudsed mõjud on olemas ning tihti annabki prostitutsioonile tõuke läbielatud rasked kogemused, milleks võivad siis olla pooleli jäänud haridus, elukutse puudumine, suutmatus end tööturul müüa, vägivald lapsepõlves, varane seksuaalelu ja vägistamised, sõltuvus alkoholist ja narkootikumidest jm. Kõik sellised kogemused lõhestavad inimese isiksust ning tüdrukute värbamine muutub tänu sellele märksa kergemaks. Esineb ka erandeid, kus prostituudiks hakkavad täiesti normaalsetes keskkonna tingimustes üles kasvanud neiud, kelle lapsepõlves puudus vägivald. Tihti soovivad prostituutid seksiäris
(1897-1898) · ning Müncheni kunstiakadeemias (1901-1903). Üldharidust võimaldasid neil saada põllumehest isa ja ema vend Magnus Treublut. Kunstiõpingutes vedas rohkem Paulil, keda toetas pidevalt baltisaksa aadlidaam Natalie von Uexküll. · 1894 tuli Paul tagasi Eestisse ning üritas teenida leiba portreemaalijana. Ta oli esimene eestlane, kes sellise elukutse valis. · 1911. aastast töötas Paul joonistusõpetajana Peterburi Kunstide Akadeemias ning 1914. aastast Tallinna Tütarlaste Kommertskooli.Kahekümnendatel õpetas Riigi Kunsttööstuskoolis. · Majandusliku kitsikuse tõttu ja kunstniku staatuse säilitamise nimel ei abiellunud Paul Raud kunagi. · Pärast ootamatut südamerabandust ja äkksurma ateljee väravas 1930. aastal meenutati kunstnikku
Tema põllumajanduse arendamise programm koosneb kahest osast. 1) põllumehe enda kasvatamine ja talle õiguste nõudmine ja 2)põllumajanduse otsene edasiarendamine. Põllumehe kasvatamisel pidas ta vajalikuks usku maa viljakandvuse suurendamisse, milleks oli vaja anda põllumehele vajalikku haridust, toob näiteid Prantsusmaalt, Inglismaalt ja Belgiast, kus tänu põllumeeste hariduse kõrgele tasapinnale,ka põllumajandus on teinud suuri edusamme. Talus valitsegu kord ja puhtus. Põllumehe elukutse vajab sügavaid teadmisi ja teaduse aluste tundmist. Põllumehel olgu ühistöö tegemiseks vajalikku vaimu ja tahet. Teiseks tähtsaks programmi osaks oli tootmise edasiarendamine. Jakobson pidas talumajanduses kõige tähtsamaks piimakarjakasvatusele üleminekut. Põhiline sissetulek pidi tulema piimast. Põllul tuli kasvatada võimalikult rohkem sööta karjale. Talumajandus ei või kujuneda ühekülgseks, seepärast tuleb osa põldudest hoida lina all, mis annab head sissetulekut
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsus...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Slängi populaarsus ja kasutatavus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassi õpilaste seas Uurimustöö Autor: Helina Romantosov 10B Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2011 SISSEJUHATUS Uurimustöö teemaks on valitud slängi kasutatavus ja populaarsus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassis. Teema näis huvitav ning kuna släng on väga kiiresti muutuv, sooviti läbi uurimuse rohkem aimu saada hetkel kasutuses olevatest slängisõnadest, mida ehk ka enda sõnavara täiustamiseks kasutada saaksite. Selle info saamiseks koostati ankeetleht, kuhu oodati ausaid vastuseid viiele küsimusele. Tänu sellele selgus õpilaste arvamus, kas släng mõjutab meie emakeelt, miks ja kui tihti seda kasutatakse ning samuti paluti igal õpilasel individuaalselt kirja panna, mida släng otseselt temajaoks tähendab ja välja tuua tänapäevaseima...
Peab meeles pidama, et kui me ei jälgi oma ilmet, siis võib meie ilme tihti vingerpussi mängida. Väldi kuulamisel kulmukortsutust, paljudel on see harjumus. Distantsitsoonid on tsoonid inimese ümber, mida inimene peab isiklikuks alaks. Meile ei meeldi kui võõrad tulevad meile liiga ligidale ja me püüame neist eemalduda. Tsoonid jagunevad 1) intiimtsoon kehapinnast kuni 45-60 cm, siia lubatakse lähedasi sõpru, pereliikmeid lähedasi, partnerit, arstidel, ja mõnel teise elukutse esindajal on "eriluba". Nimetatakse veel käeulatus, käsivarre pikkus. Selles tsoonis mõne võõra inimesega suhelda on ebamugav. 2) dialoogitsoon e. personaalne tsoon 60-120 cm. Räägime inimestega, keda peame endaga samaväärseteks, meeldivad tuttavad, kolleegid, sõbrad, sõbrannad. Seda tsooni kasutatakse kliendi ja teenindaja vaheliseks suhtlemiseks, samuti ametiasjade ajamiseks. Selles tsoonis ei tunne inimesed end ei üksildasena ega suhtlemiseks kohustatud olevana.
Kamphaus, 1990, lk 5). Testide liigid Tänapäeval eristatakse üldise vaimse võimekuse, spetsiifiliste võimete ning oskuste ja teadmiste teste (Allik jt., 2002, lk 205). Üldise vaimse võimekuse testid on kasutusel personalivaliku ja akadeemilise õppe juures, kus toimetulek sõltub üldisest kohanemis- ja õppimisvõimest. Spetsiifilise võimekuse testid mõõdavad kitsamat võimekust või laiemalt võttes spetsiifilsite oskuste omandamise potentsiaali, mis on teatud elukutse või valdkonna juures otseselt vajalik tööülesannete edukaks täitmiseks. Teadmiste ja sooritustestide eesmärgiks on mõõta omandatud oskusi või konkreetseid teadmisi (Allik jt., 2002, lk 206). 5 Lisaks eeltoodud võimalustele liigitatakse teste veel muude tunnuste alusel: individuaalsed ja grupitestid, lastele ja täiskasvanutele koostatud testid, verbaalsed ja mitteverbaalsed testid (ibid., lk 207). Testimine ja selle tulemused
kujundid, mille meenutamine on inimesele valus või need mõtted ei lähe kokku ühiskonnas kehtivate moraalinormidega. Seda teadvusest väljatõrjutud osa nimetatakse alateadvuseks. Alateadvus on inimese psüühika teadvustamatu osa. Kuigi teadvustamatu ei pääse teadvusesse, avaldab see siiski inimese käitumisele mõju. Freudi arvates ongi teadvustamatu mõju inimese käitumisele määrav ja see seletab inimese käitumises kõike (keelevääratustest elukutse valikuni). Tänapäeva psühholoogia ei nõustu Freudi teadvusekäsitlusega, kuna see pole kinnitust leidnud. Eneseteadvus on teadvuse üks vorm teadlik olemine ja arusaamine iseendast. 1.3. Psüühika funktsioonid Et olla ümbritsevast teadlik peab organism oma ümbrust kõigepealt mingil viisil tajuma. Et olla teadlik asjadest, mis on juhtunud tulevikus, ja asjadest, mis võivad juhtuda tulevikus, on inimesel tarvis mälu ja mõtlemist. Taju
Uni ja Unenäod Une tähtsus Inimene magab kolmandiku oma elust. Unenäod moodustavad täiskasvanul tervel inimesel umbes 20% magatud ajast ning ta näeb neid umbes iga 40-60 minuti järel 4- 5 korda öö jooksul. Mõned väidavad, et nad näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus on tavaliselt mäletamises - ühed mäletavad oma unenägusid hästi, teised halvemini. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine. Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid. Une faasid Eristatakse kahte une faasi - aeglast und ja kiiret und...
Koolmeistrite juhised ja näpunäited jäid neile irooniliseks mälestuseks varasemast elust. Uued tõed tulid ilmsiks esimest surnu ja esimene turmtuld nähes ja nii sai selgeks, et surmahirm on tugevam üllast kohustusest riiki teenida, kusjuures senised veendumused pudenesid põrmu (Remarque 1983: 12). Nii sattus see umbes kahekümneaastaste noormeeste põlvkond vaimselt kõige keerulisemasse olukorda. ,,Kõik vanemad inimesed on endisega kindlalt seotud, neil on naised, lapsed, elukutse ja huvid, mis on juba nii tugevad, et sõda neid puruks rebida ei saa. Meil, kahekümneaastastel, aga on ainult meie vanemad ja mõnel tütarlaps. [---] Peale selle ei olnud meil ju kuigi palju muud; natuke unistamist, mõned lemmikharrastused ja kool; kaugemale meie elu veel ei küündinud. Ja sellest ei ole midagi järele jäänud. [---] Me polnud veel juurdunud. Sõda uhtus meid ära." (Remarque 1983: 16) Sõda muserdas
valinta Ostmisel nähakse inimeste taust, mis mõjutab käitumist ja suunab erinevaid valikuid Tärkeimmät ostamisen taustatekijät ovat: Peamised ostmist mõjutavad tegurid on: tulot tulud sukupuoli sugu perheen koko perekonna suurus ammatti elukutse koulutus koolitus asuinpaikka elukoht kieli keel uskonto religrioon Ostamista ohjaavat sisäiset tekijät (tarpeet, motiivit, asenteet ja persoonallisuus) sekä ulkoiset tekijät (perhe ja muut viiteryhmät)
toetas pidevalt baltisaksa aadlidaam Natalie von Uexküll. Kuigi Kristjan katsus ise hakkama saada, aidati tedagi. Nii hankis Johann Köler talle suurvürst pavel Aleksandroviti kaudu raha õpingute jätkamiseks. 1903 oli Kristjan siiski sunnitud rahapuudusel õpingud Münchenis lõpetama ja asuma kevadel 1904 elama Tartusse.5 Paul Raua elu 1894 tuli Paul tagasi Eestisse ning üritas teenida leiba portreemaalijana. Ta oli esimene eestlane, kes sellise elukutse valis. Kuna paruness Natalie von Uexküll oli Paul Rauda tema Saksamaa õpinguaastail toetanud, ei väsinud viimane osutamast Uexküllide perekonnale kunstnikuteeneid. 1911. aastast töötas Paul joonistusõpetajana Peterburi Kunstide Akadeemias ning 1914. aastast Tallinna Tütarlaste Kommertskoolis. Kahekümnendatel õpetas Riigi Kunsttööstuskoolis. 3 URL http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=165&ItemID=308 4 URL http://www.virumaateataja.ee/221005/esileht/15027011
Omakasupüüdlik 15 Nagu eespool kirjeldati, koosnes küsitlus mitmest erinevast ülesandest, millest ühes paluti inimestel iseloomustada eestlast üldiselt. Selle tulemusena iseloomustati eestlast kokku 1975 väljendiga, millest kõige sagedamini nimetati töökas (96 korral). Selline stereotüüpne arusaam meist endist tuleb välja ka selles, et kui eestlasel on vaja ennast kirjeldada, siis antakse tihti vastuseks oma ametikoht või elukutse. Töökuse väärtustamise traditsioonidest räägivad sellised eesti vanasõnad nagu Vara üles, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi või Mis täna tehtud, see homme hooleta. Lisaks töökusele peetakse eestlase prototüüpseteks iseloomujoonteks ka kadedust ja kinnisust. Kadedusele viitavad iroonilised ütlused nagu eestlase parim toit on teine eestlane või uurib naabri rahakotti. Kui vaadata ülejäänud sagedasemaid eestlast iseloomustavaid omadussõnu, siis 12 sõnal on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
