veel ei oska? oskused ja sellest? teadmised? Kaubast, Hea veenmisoskus, suh- Viisakas, Kehakeele Koolist, hinnast, tlema, viisakas (tere, abivalmis, valitsemine, praktika, klientidest, hüvastijätt, naeratus, sõbralik, kehtestmine, koolitus, ääletoon), abivalmis ja kuulamine, konfliktide elukool, hea palkadest, sõbralik olema. Tagasi- motiveerimine, juhtimine, raamat, firma, side (pos ja neg). Töö- osata ei öelda, videotreening, paragrafid, Empaatia, vargus, kolleegidega, teha lisamüüki, kolleegid, elukestev paindlikkus,
Ta on lihtne tumedate juustega ja tõsiste silmadega rannavälja mehehakatis, keda iseloomustab julgus, rannarahvale omane põikpäisus ning mõtlemine enne tegutsemist. Kehvade eluolude tõttu on tal vaid algkooliharidus. Ega ta heast haridusest väga ei hooligi, kuigi tal mingid mõtted peas on. Nimelt on tema unistus saada meremeheks, kes näeb maailma ja saab rikkaks, kuid selleks tuli osata inglise keelt piisavalt. Tema arvas nagu ta isagi, et kõige olulisem on elukool, st. kõike peab ise kogema ja läbi tegema. See-eest on ta väga töökas, mis teeb kõigile vaid meelehead. Hannese unistus ei saanud aga tõeks enda keerukate kodusündmuste tõttu. Turja Laas (isa) on vana ja lõbusa jutuga kunagine meremees, kes rajas endale kodu Turjale, võttis naise ning kasvatas suureks kolm poega ja ühe tütre. Ta naudib elu just sellisena nagu see on, olenemata sellest, et võiks muudkui nuriseda oma raske kalurielu üle, kelle rikkus sõltub vaid merest
„Haridus on oma rumaluse jätkuv avastamine“ - Franklin „Haridus on see, mida enamik saab, paljud annavad edasi ja vähesed omandavad.“ – Karl Kraus Haridus kui mõiste on segane ka haritud inimestele. Läbi aegade on vaieldud selle lihtsa, kuid samas nii keerulise sõna üle. Ühed ütlevad, et igal haritud inimesel peab olema kõrge eruditsioon ning teised seevastu, et elukool on see kõige suurem koolitaja. Viimast väidab oma teoses ka Karl Ristikivi öeldes, et „Koolitunnistus ei tähenda midagi – alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on.“ Selle argumendiga ei saa ma täielikult nõustuda, sest ka õppeasutuses saadud teadmised on äärmiselt tähtsad, kuid nende ellu rakendamine on keerulisem kui omandamine. Eks peaks siingi mõlemad pooled tegema kompromissi ning leppima kuldse keskteega.
Stendhal (1783-1842) Marie henri beyle. nt: Punane ja must . Parma klooster, Fleubert:madame bavory. Balzac-(1799-1850) , Inimlikomöödia-suurteos mis koosnev 90 romaanist. Hõlmab 300 tegelast .sh 460 korduvat. Vene realism- dostojevski , tolstoi ,tsehhov. Levtolstoi-(1828.1910) rikkast soost , naine ja 13 last , ooli orb , ja vähem teoseid. suri kopsupõletikku . teda austati. õppis juristiks (õigusteadus) aga ei lõpetanud jättis pooleli. Tuglasel polnud keskharidust tal oli niiöelda elukool. Tolstoilus- 1) Kristlik ligimise armastus2) patriarhaalne(vene kiriku pea ) eluviis. 3) isiklik enesetäiustamine 4) kurjale vägivallale mitte vastupanemine . lõi talurahva koolid kuhu kutsus lapsedüõppima (tasuta) kirjutas ka aabitsa. Maasing tegi esimese Aabitsa.Epopöa-Sõda ja rahu . Epopöa-mahukas romaan või romaanisari , mis kujutab tähtsaid ajaloosündmusi, või pikemat ajajärku. vene ja lääne europpa kirjanduses esimene epopöaromaan tegelasi 500 . Prantsuse keel.
Lennart Meri Lennart-Georg Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas diplomaat ja ja hilisema Shakespeare'i tõlkija Georg Meri vanema pojana. Tema noorusaeg ja haridustee kujunesid käänuliseks nagu kogu eesti rahva saatus 20. sajandi keskel esimestele kooliaastatele Berliinis ja Pariisis järgnes karm küüditatute elukool 1941-1945 Venemaal, eeskätt Jaranskis. Selle ajajookusl kokku pidi ta üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Aastal 1953 lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude, kuid ajaloolasena ei lubatud tal töötada. Ta leidis tööd Vanemuises dramaturgina ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja. Aastal 1990 sai Lennart Merist Edgar Savisaare valitsuses välisminister. Välisministrina
Mis annab hariduse- kool või ...? Haridust on vaja selleks, et elus hakkama saada. Seda peaks teadma igaüks. Haritud inimesel on muutuvas ühiskonnas kergem hakkama saada, sest ta mõistab ümbritsevat tänu oma teadmistele ja laiale silmaringile. Kuid mis on see, mis annab meile hariduse? Esimesed teadmised omandab laps juba varajases lapsepõlvast. Peamiselt õpib ta vaatlemise teel, kuid kindlasti ka oma kogemustest. Haridust hakkab ta saama siis, kui ta läheb kooli.Kuid lisaks õpitud teadmistele omandab laps koolis ka teisi oskusi- näiteks suhtlemist teistega, enda eest seismist, hakkama saamist võõrastes olukordades. Niisiis on kool see, mis annab meile hariduse. Kuid kas ta annab ka harituse? Koolis õpitud teadmised jäävad liiga ühekulgseteks. Ainevaldkond on küll lai, kuid õpitu on liiga teoreetiline, sageli puudub teadmistel praktiline väärtus. Ainult sellise teadmistepagasiga elus hakkama ei saa. Seepärast a...
Elukoolis õppimine on seotud suurte riskidega. Ka pärast lühiajalist edu võib tabada neid langus. Olles kord juba sellest niinimetatud rongist maha jäänud, on raske uuesti jalule tõusta. Kui jääda vaid elukooli kasvatadada, võib loomulikult vajalikke õppetunde saada, kuid need pole piisavad, et olla edukas. Tuleb siiski tunnistada, et see pole ,,kool," kus ennast harida. Tänases maailmas ei saa elada õppimata. Tuleb teadvustada, et haridus pluss elukool võrdub haritus. Praeguses infoühiskonnas on see oluline edasijõudmise tagatis. Pole piisav sellest, mida õpetaja käsib pähe õppida. Tuleb olla avatud, et haarata võimalikult palju, täiendada end paljudes eri valdkondades. See on edu võti.
KREEKA Sinu Nimi 0. klass Elukool Juhendaja: Sinu vanaema Põhiandmed Pealinn on Ateena. Riigikeeleks kreeka keel. Rahvaarv 11 325 900 inimest. Pindala 131,967 km². Parlamentaarne vabariik. Iseseisev alates 25. märts 1821. Rahaühik euro. Euroopa Liidu liikmesriik alates 1992. Lipp vapp Asukoht Asub KaguEuroopas Balkani poolsaarel,
Selline viis lihtsustada töö tegemist on ju igati tervitatav nii meie kui ka tulevaste põlvede jaoks. Iga uus põlvkond kasutab oma eluaega paremale järjele jõudmiseks. Kui inimesele on antud elu ja ta täidab kohust elu jätkumisel ning uutele tasemetele viimisel, siis on minu arvates tema elu eesmärk täidetud. Miks inimesele elu, pole siis enam küsimus. Inimese elu on lõpetamata jäänud kool Kui kaua peaks inimene oma elu ajal õppima? Mitteametlik kooliaeg, vaid elukool, läbi oma igapäevaste tegevuste (vb keskeas minna kursustele) Elukestev õpe
maailmavaade, mille kujunemisel mängib suurt rolli nii ühiskond kui ka vanemad. Ajakirjades, lehtedes ja televisioonis võib sageli näha kuulsaid ja rikkaid, kes näivad oma eluga rahul olevat. Selle tõttu võib tunduda, et kuulsus ja raha teevad inimese õnnelikuks, kuid teelikkus, mis on peidus nende näiliselt rahulolevate nägude taga, jääb meile siiski saladuseks. Inimeste vanemaks saades muutub rikkalikumaks ka nende kogemustepagas. Elukool on andund erinevad õppetunde, mis on muutnud meie maailmapilti eneselegi märkamata. Ununenud on lapsena tätsaks peetud asjad, ka armastus on tahaplaanile jäänud. Rutiin ja töö on esiplaanile tõstnud uued väärtused. Vaja on teenida raha, hoolitseda pere eest, et katus oleks peakohal ja kõht tühjaks ei jääks. Otsitakse tasuvam töökoht, millega tihti kaasnevad ka pikemad tööpäevad.
Iga hetk võib olla õpetusliku väärtusega. Haridus ei ole asi, mida saab anda või võtta ning osta või müüa. Kool on hariduse tähtis osa, aga mitte kogu hariduselu. Kool kui nähtus ei anna haridust. Inimesel on lisaks teadmistele vaja kogemusi, oskust teha järeldusi ning mõista teisi inimesi. Enim teadmisi jääb puudu haridusest rääkimisel. Siinkohal on süüdi nii meedia kui ka me ise. Õpitakse siiski läbi elu- oma vigadest. Toimib justkui elukool, kus iga päev saame juurde uusi teadmisi. Sellele aitavad kaasa raamatukogud, kino, suhtlemine, teater, reisimine. Kogemust ei asenda mitte miski. Palju tähtsam on elutarkus kui see haridus, mille koolis saame. Voltaire on öelnud: "Mida rohkem loete järele mõtlemata, seda rohkem usute, et teate palju; mida rohkem mõtlete lugedes, seda selgemini näete, et teate veel väga vähe." Sellega tahtis ta öelda, et tark on see, kes teab, et tal on elus veel palju õppida
Ta töötab raskesti kasvatatavate laste kasvatamisega.Ja arvab,et musta tsenaariumi pole olemas,et kui tuleb raskesti kasvatav laps siis alati on lootust ümberkasvatamisele. Ja ta tunnistab, et on olukordi olnud kus ei tea mida teha. Kellel seda poleks siis olnud. Arutati ka selle üle, et kas laste kasvatamiseks peaks läbima testi ja kui mõttekad on käsiraamatud.Arvati ,et lastekasvatamine pole koolitarkus ja loodus paneb ise paika ja elukool aitab.Arvan, et kui oleks olemas lastesaamiseks küpsustest siis oleks eesti iive veel väiksem kui praegu. Paljud lapsed tulevad siia ilma planeerimata aga neid oodatakse ja armastatakse sellegi poolest. Kui see oleks läbi testi vanemaks saamine siis minul omal ajal oleks tekkinud selline hulk küsimusi ja kahtlusi, et arvatavasti poleks ma julgenud lapse peale üldse mõtlema hakatagi kuna oleks kartnud, etei läbi testi. Aga kui sulle pannakse sülle laps siis oskused tulevad
teed läksidki lahku. Teist korda abiellus mees Taaliga, neil olid omavahel kõik hästi ning hakkasid üheskoos oma võsukest kasvatama. · Hannese kui tüüpilise randlase iseloomujooned, eluvaated: Vähenõudlik, elatus põhiliselt sellest, mida meri talle andis, täpselt nagu iga teine randlane. Teda iseloomustab julgus, innukus, rannarahvale omane põikpäisus ning mõtlemine enne tegutsemist. Ta leidis nagu ka tema isagi, et kõige tähtsam on elukool, see tähendab, et kõike peab ise kogema, läbi tegema. 3.Milliste iseloomujoontega iseloomustab Mälk rannarahvast, kuidas nad erinevad sisemaa elanikest? Autor näeb rannaküla elanikke kui vaba rahvast, kelle tõekspidamised erinevad maarahva omadega totaalselt ning erinevat päritolu inimesed ei sobi kuidagi kokku. Mälk iseloomustab rannarahvast kui elujulged, vähenõudlikud, visad, ausad, vastupidavad, neil on suur ühtekuuluvustunne ning ennastsalgavalt töökad
REALISM Ld. k. ,realis' esemeline. Terviklik kirjandussuund tekkis Lääne-Euroopas 19. sajandi 30ndail aastail, kuigi iseloomulikke jooni esineb juba antiigist alates. Alguseks võib pidada 1831. aastat, kui ilmus Stendhali ,,Punane ja must", samal aastal ilmus ka Hugo ,,Jumalaema kirik". Realism kujutab endast kunstimeetodi, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemust ja põhjuslikud seosed. Toob esile ajastule iseloomuliku, tüüpilise ja väldib juhuslikku, ebaolulist (selle poolest erineb naturalistmist realismi äärmuslik vool, mis rõhutab inetut, halba ja koledat poolt). Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning inimese või grupi saatusele. Tegelaste karakterites liitub individuaalne tüüpilisega (vastandina romantismile, kus on kangelasteks erandlikud inimesed). Süzee areng lähtub reaalse elu ...
Kuid asja tuleb võtta positiivselt. Mitte kellelgi ei tule asjad esimese korraga alati välja. Charles Handy on öeldnud: ,,Valestitegemine on õigesti tegemise osa." Õppimine tähendab suurema või väiksema riski võtmist ja iga riskiga kaasneb võimalus, et miskit läheb viltu. Arvan, et minu elu suurim õpetaja ja innustaja on elu ise. Kui ei taha olla naeruväärne, siis ei tohi arvata, et olen piisavalt tark, sest elu tõestab vastupidist. Elukool on parim õpetaja. Samuti innustab õppima see, kui sul õnnestub suhelda inimesega, kes on sinust palju targem ja kelle silmaringi on palju laiem kui sinul, eriti hästi töötab see siis kui tegu on inimesega, kes töötab samas valdkonnas. See tekitab huvi hankimaks uusi teadmisi jõudmaks tema tasemele või isegi kõrgemale. Kas inimest saab ja tohib sundida õppima? Mingi vanuseni kindlasti aga mingil hetkel peame
valve all. Ka oli paažidel lossi igapäevaelus üpris palju tööd. Nad olid tegelikult oma isanda teenrid. Peale isanda isiklike ruumide ja tema riietuse olid poiste hoole all ka tema hobused. Paažid pidid tallis hobuseid puhastama, oskama neid kiiresti saduldada, tundma kõiki lahingus vajalikke võtteid. Nad pidid õppima hobuseid ratsatama, raskes turvises pikki maid jooksma, oda ja mõõka osavalt käsitlema, puust rüütlega võitlema. Poisikestele oli see kõik oluline elukool. 2.3 RELVAKANDJA TEENISTUS. Paažiaeg kestis tavaliselt 15-16 aasta vanuseni. Loomulikult ootas iga poiss kannatamatult järgmisesse astmesse tõstmist. Tuli aeg ja isand nimetas neid oma relvakandjateks. See oli pidulik sündmus, sellest teatati ka poisi vanematele, korraldati pidusööming ja turniir. Sageli tehti seda mõne tähtpäeva puhul või suuremal usupühal. Sellest hetkest oli nooruk rüütlile
Seetõttu oli sellel riigivalitsemise seisukohalt väga tähtis roll (mida rohkem valitseja teatrit soosis, seda populaarsem ta oli). Isegi vanas Roomas öeldi ,,tsirkust ja leiba". Vana-Kreekas anti teatripidustuste ajal isegi orjadele vaba päev. Ning et endus pidi olema hea, inimestel oli spetsiaalselt kaasas mädanenud tomatid ja juurviljad vastupidise jaoks. Tänapäeval on teater vähem populaarne ja rohkem haritumate jaoks mõeldud. Teater oli rahvale omamoodi elukool, mis õpetas lahendama keerukaid olukordi. Filmid on suuresti teatri koha võtnud, kuna ei väärtustata enam ehedat näitlemist vaid rahuldutakse erieffektidega. Vana Kreeka Aischylos ,,Oresteia", Sophokles ,,Kuningas Oidipus", Aristophanes ,,Konnad" Tänapäev - Paul Ábrahámi ,,Savoy ball", ,,Koidula veri" Loone Ots 7. Iseloomusta ,,Kuningas Oidipuse" põhjal antiiktragöödiat Jumalad olid tähtsad, neid usuti jne. Saatusega seotud ja kõrgemad jõud
Bergmanni ootuste ja lootuste järgi aga pidi Johannesest saama kirikuõpetaja, mis oli tema arvates ametite amet ning millest kõrgemat olla ei saanud. Siiski viidi 9-aastane Johannes 1901. aastal Viljandi Heine neljaklassilisse eraprogümnaasiumi. Heine erakool oli küllaltki kallis õppeasutus. Hans Semper tuli sageli sinna poja asju õiendama, kuldrublad peos. Kooliga kaasnesid ka esmakordsed otsesed sidemed lapsepõlvekoduga ning vanematega, mis oli juba omaette karm elukool. Kuid nagu erakool ikka, oli Heinegi õppeasutus rajatud äritegemisele, kusjuures püüti sisse tuua küllaltki odavalt õpetajaid ja kallilt õpilasi. Johannes sai sealt omale kindla õppe prantsuse kelle ja kultuuri suunas. Samuti sai sealses koolis poisile tugev ladina ja saksa keele põhi pandud. Kuna Heine erakool oli kallis, nõudis isalt lisateenistuse otsimist, mille kõrvalt püüti elamise arvelt pisut kokku hoida. Heine eraprogümnaasiumi lõpetas Johannes Semoer 1905.aasta kevadel
tahtekindlaks); * naine, keda Stendhal tahaks armastada (täiuslik igatmoodi; aga ometi saab tema armukeseks); * naine, kes Stendhal oleks olnud (kui ta oleks naine olnud; tugev, tegutseja naine); * deus ex machina lahendus tuleb väljastpoolt (mõjukas heategija, muudab kangelase rikkaks, lugupeetavaks, rahuldab soove); * kelm (takistab peategelasel saavutamast eesmärke). Stendhali romaaniskeem on korduv: elukool, kus on vastuolu lapsepõlveunistuste ja tegelikkuse vahel; peategelane peab valima kahte tüüpi naiste vahel. Dickens Charles Dickens, 1812-1870, Inglismaa. Dickens oli pärit agulist. Pidi lapsena ränka tööd vabrikus tegema. Ei saanud peaaegu mingit kooliharidust. Dickensi populaarsuse põhjused: * elavad tegelased, teatraalsed, mitte realistlikud, isegi karikaturistlikud; * tema huumor (heatahtlik) ja ka satiir (pilkav); * loomingu mitmekesisus
Sealsamas söödi ja joodi. Võistlusse astuvate dramaturgide järjekord otsustati loosiga. Iga näidendi algust teadustati pasunasignaaliga. Publik oli asjatundlik ja elas etendusele kaasa. Kui näidend meeldis, avaldati heakskiitu aplausi ja ja hüüetega; kui see ei meeldinud, siis vilistati, trambiti jalgu ning laksutati keelt. Oli juhtumeid, kus näitleja kihutati kivirahega lavalt minema ja nõuti teist näidendit. Teater oli rahvale omamoodi elukool, mis õpetas lahendama keerukaid olukordi. Draamad leidsid aset päevasel ajal vabas õhus spetsiaalselt etendusteks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Selle keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale. Näitlejateks olid vaid mehed, kes maskide
keda armastab; armastus muudab hulljulgeks ja tahtekindlaks); * naine, keda Stendhal tahaks armastada (täiuslik igatmoodi; aga ometi saab tema armukeseks); * naine, kes Stendhal oleks olnud (kui ta oleks naine olnud; tugev, tegutseja naine); * deus ex machina lahendus tuleb väljastpoolt (mõjukas heategija, muudab kangelase rikkaks, lugupeetavaks, rahuldab soove); * kelm (takistab peategelasel saavutamast eesmärke). Stendhali romaaniskeem on korduv: elukool, kus on vastuolu lapsepõlveunistuste ja tegelikkuse vahel; peategelane peab valima kahte tüüpi naiste vahel. Tema peateos ,, Punane ja must" kujutas elu nii nagu see oli. Selle süzee põhineb tõestisündinud lool. Kompositsiooni poolest on teos traditsiooniline- ühiskonnas ülespoole pürgiva plebei elu kronoloogia. Uuenduslikkuse tõi aga tegelaskujude realistlik psühholoogiline analüüs. Teose pealkiri näib sümboliseerivat ajastu värve-punane tähistab Julieni ( ja teose autori)
kindlust eesmärke saavutada. Kaunis naine, kellesse noormees armub. Puhas, rikkumata, loomulik, vahetu, siiras, ometi saab temast peategelase armuke. Naine, kes Stendhal enda arvates oleks olnud. Otsustuskindel, tegutseja, jõuline, tugev. Deus ex machina, võluuur, rikas, mõjuvõima sisik, kes on noormehe heategija. Kelm, keegi halb, kes pillub kaikaid kodarasse vastandina heategijale. "Punane ja must" on nagu elukool. Hakkab maailma avastama, peategelane põrkab tegelikkusega kokku. 4. Honoré de Balzac (1799-1850) XIX sajandi realismi üks viljakamaid autoreid. Balzac sündis Kesk-Prantsusmaal Tours'i linnas. Isa oli pärit talupoegkonnast ning tegees toidumoona hankimisega sõjaväele. Mõnda aega oli ta isegi linnapea abi. Tulevase kirjaniku vanaisa nimi oli Balssa, millele poeg andis peenema kõla Balzac. Honoré lisas sellele aadlipatrikli ,,de". Balzac sai hea
Kvaliteedijuhtimise alused Jaanika Mölter Eesti Lennuakadeemia 2011 Õppejõud · Töökogemus: 2002 2010 kvaliteedijuht, TLK/ELA · Haridus: 1997 2001 Lennujaamade käitamine , TLK 2001 2003 Ärijuhtimise magister, TÜ · Täienduskoolitus: 2003 Kvaliteedijuhi pädevuskoolitus, TTÜ 2004 Audiitori koolitus, BVQI 2005, 2006, 2007, 2009 Assessor · Elukool: 2010 - ... Poja sünd ja kasvatamine Ainekava · Õppeaine maht: 2,0 EAP · Õppeaine hindamisviis: Mitteeristav · Töömaht: kontaktõpe 22 tundi, iseseisev töö 30 tundi · Õppeaine eesmärk: on anda ülevaade kvaliteedijuhtimise põhialustest Õppeaine õpiväljundid Õppeaine läbinud üliõpilane: · omab ülevaadet kvaliteedijuhtimise põhimõtetest ja toimimisest; · tunneb kvaliteedijuhtimise mudeleid ja standardeid;
annab talle jõudu ja kindlust eesmärke saavutada. Kaunis naine, kellesse noormees armub. Puhas, rikkumata, loomulik, vahetu, siiras, ometi saab temast peategelase armuke. Naine, kes Stendhal enda arvates oleks olnud. Otsustuskindel, tegutseja, jõuline, tugev. Deus ex machina, võluuur, rikas, mõjuvõima sisik, kes on noormehe heategija. Kelm, keegi halb, kes pillub kaikaid kodarasse vastandina heategijale. "Punane ja must" on nagu elukool. Hakkab maailma avastama, peategelane põrkab tegelikkusega kokku. 4. Honoré de Balzac (1799-1850) XIX sajandi realismi üks viljakamaid autoreid. Balzac sündis Kesk-Prantsusmaal Tours'i linnas. Isa oli pärit talupoegkonnast ning tegees toidumoona hankimisega sõjaväele. Mõnda aega oli ta isegi linnapea abi. Tulevase kirjaniku vanaisa nimi oli Balssa, millele poeg andis peenema kõla Balzac. Honoré lisas sellele aadlipatrikli ,,de".
3 1. KONFLIKTIST ÜLDISELT 1.1 Konflikti mõiste Konflikti on raske, kui mitte võimatu ühtselt defineerida. Konflikt on erinevate inimeste jaoks niivõrd erineva tähendusega ja suurt rolli mängib ka inimese isiklik konfliktikogemus. Ka ühe inimese jaoks võib konflikti mõiste erinevatel eluetappidel muutuda. Niisiis võib konflikti nimetada mitmeti näiteks, sõda, kannatus, katsumus, proovikivi, elukool, mäng, paratamatus jne. Konflikti loetakse olukorraks, mis paneb inimese käituma sellisena nagu ta on, pinged ja vastasseisud toovad välja inimese tõelise pale. Öeldakse, et konflikt on otsekui hingepeegel. Ka erinevad konfliktiuurijad defineerivad konflikti mõistet erinevalt. Näiteks ühe arusaama järgi käsitletakse konflikti kui võitlust väärtuste pärast ning püüdlust erilise staatuse, võimu ja vahendite omamise poole, mille käigus oponentide eesmärgiks on
kodulinnast kunagi põgenevad ja neist saavad kuulsad mehed. Oma kodulinna kujutab Zola mitmetes hilisemates novellides kui väikekodanlase ja sallimatuse kindlust ja kantsist. 18- aastaselt sõidab kodulinnast Pariisi. Kui tahab teha ülikooli sissesaamiseks vajalikke eksameid, siis saab kõikides ainetes positiivse tulemuse välja arvatud kirjanduse, sest üks õpetaja hindab seda nulliga. Eksameid ümber ka ei tee. Hakkab tööle kaubalaos, see omamoodi hea elukool. Elab üsna sandisti, pandimajas käib tihedamini kui restoranis, aga õpib tundma seda töötavat Pariisi. Tal on väga visa iseloom. Seniks, kuni katsetas kirjandusega, ema keeldus toetamast. Samal ajal Pariisis põnevad ajad: pagendatud Hugo, kohtu alla antud Madame Bovary, sinna tuli Maupassant, mitmeid väga kuulsaid kunstnikke ja kultuurilinnana on Pariiis väga põnevaks kujunenud. Tekib noorte inimeste grupp, kuhu
teadlane. Oma kodulinna kujutab Zola mitmetes hilisemates novellides kui väikekodanlase ja sallimatuse kindlust ja kantsist. 18-aastaselt sõidab kodulinnast Pariisi ja tahab saavutada kõige kõrgema tasandi. Kui tahab teha ülikooli sissesaamiseks vajalikke eksameid, siis saab kõikides ainetes positiivse tulemuse välja arvatud kirjanduse, sest üks õpetaja hindab seda nulliga. Eksameid ümber ka ei tee. Hakkab tööle kaubalaos, see omamoodi hea elukool. Satub väikeametnike keskele, tunneb Pariisi väikest inimest, kellest kirjutas Dostojevski. Elab üsna sandisti, pandimajas käib tihedamini kui restoranis, aga õpib tundma seda töötavat Pariisi. Tal on väga visa iseloom. Ema keeldub teda toetamast, ainult siis, kui hakkab õppima seda, mis toob nii temale kui perekonnale sisse. Seniks, kuni katsetab kirjandusega, ema keeldub toetamast. Samal ajal Pariisis põnevad ajad: pagendatud Hugo, kohtu alla antud Madame
Ta ei ole elus näinud midagi suurt ja ta teab juba varakult, et edaspidi kõik läheb siin elus, millesse ta praegu astub, kõik ainult veelgi halvemaks. Kolmeaastasest lapsest sai 15-aastane alaealine. Tema jaoks ei ole mingeid autoriteete. Midagi peale vaesuse ja mustuse pole see noor inimene näinud, mitte midagi sellist, mis võiks temasse sisendada entusiasmi ja püüdlemist millegi kõrgema poole. Ent nüüd tuleb tal läbi teha veelgi karmim elukool. Nüüd saavad temale osaks samad piinad, mida on läbinud tema isa. Ta logeleb terve päeva, kus juhtub. Hilja öösel tuleb ta tagasi koju. Vahelduse mõttes peksab ta läbi selle õnnetu olevuse, keda nimetatakse tema emaks. Ta laadib end maha, lastes kuuldavale tooreimate sõimusõnade valinguid. Lõpuks saabus "õnnelik" juhus ja ta sattus alaealiste vang-lasse, kus tema "haridus" saab veelgi enam lihvitud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
