2Satriad (sõjaväelased) 3Vaisjad (kauplejad, käsitöölased) 4Shrudrad (teeniad) Puutumatused ei kuulu ühegisse kasti. Budism looja Siddharlha Gautama 6 saj e.Kr Kirde- India. Ilma jumalata. Buddha on kuju. Budistid käivad kloosrtites ja templites, kogudustes tekkisid mungad ja nunnad. ,,Tripitaka/ Kolmikkorv" is on jumalikud tõed. Neli õilsat tõde: 1.Elu on kannatus 2.Kannatuse põhjused peituvad kehalistes tungides, naudingujanus ja pettekujutlustes.3.Kannatus lakkab kui elujanu on kustunud. 4.Elujanu kustutamisele ja valgustatuse saavutamiseni viib 8 osaline tee. Nirvaana on tee siht, seisund, kuhu soovitakse jõuda. Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu ja omal jõul. udismis tähendab dharma tõde, mis on tõlgitsetud ja sätestatud Buddha Õpetuses see on ühtaegu nii tõde, õpetus kui pühakiri. Judaism tekkis 14000 aastat tagasi. Esimene monoteistlik usk. Sümbol taaveti täht. Jumal Jahve
Aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik vabaneda – kuna kannatusel on põhjus.Budismis on olemas 4 tõde. On olemas kannatus.Kannatusel on põhjus.Kannatust saab kaotada.Selleks on 8-osaline tee.Kannatuseks peetakse sündimist,suremist,vanadust,haigust ja kiindumust.Selle tekkimise põhjused on olemistung,elujanu,igatsus naudingute järele mis viib taassünnist taasünnini.Kannatusest saab üle ainult siis kui elujanu surutakse alla või muudetakse olematuks.Kannatustest vabanemiseni ja nirvaanasse pääsemiseks viib kaheksaastmeline pääsemistee.Näiteks 3 õige kõne on hoidumine valest, kuulujuttudest, ebasõbralikest sõnadest ja tühjast jutust.Tuleb rääkida seda mis on õige mitte valetama ja teistekohta valet rääkima. Õige tegu on tapmise, varastamise ja ebaseadusliku suguühte vältimine.Kui mees läheb teise naise juurde ilma enda naisele rääkimata (salasuhe) ei juhtu
maha ja asub üksi rändama, istub viigipuu all, kuni jõuab vaimse valgustatuseni, lõpuks jõuab selgusele, et kirgastumiseni viib õpetus 4 üllast tõest ja 8-osalisest teest, otsustab oma õpetust jagada ja esimesed järgijad on tema 5 sõpra. Temast sai virgunu ehk BUDDHA. 4 üllast tõde: 1. elu on kannatus-surm, sünd, õnnepüüdlused 2. kannatusel on põhjus-põhjuseks on elujanu, soov elada meelelises maailmas 3. kannatus ja ümbersünd lakkavad, kui elujanu lakkab 4. virgumiseni viib 8-osaline tee, teadmine, kuidas elujanu lakkab Inimeste lunastuseks pole jumalatel mingit tähtsust-lunastus tuleb saavutada enda pingutusega. Kellegi peale ei saa loota ega toetuda, siin vastandatakse budismi selgelt kristlusega. Ümbersünnib see seisund, mis oli enne surma.
Gautama ehk Buddha. Talle ennustati et hakkab maailma kannatusi nähes mungaks ning et seda vältida hoiti teda kaitsvate müüride vahel. Otsustab askeedi eeskujul otsida kannatuse põhjusi ja teed, mis viiks kannatustest vabanemisele. Ta paastus kuus aastat, siis andis alla ning otsustas mediteerida niikaua, kuni talle antakse valgustus ja tunnetus kannatuse ja kalduvuse mõistatuse kohta. Lõpuks jõudis selleni, mida otsis: ta leidis kesktee, teadmise, millega saavutatud võit elujanu ja uuestisündide lõputu ringkäigu üle. Alguses otsustas oma leitud õpetust mitte kuulutada, kuid hiljem muutis meelt ning tegi seda siiski. Buddha suri 80 aastaselt. Õpetus Neli õilsat tõde: 1. Elu on kannatus: sünd, vananemine, surm ja kiindumine on piinarikkad. 2. Kannatuse põhjus on elujanu. See on igatsus meelelisuse ja naudingute järele, mis seob olemasolu külge ja viib uuestisündmistele. 3
tekstid, Põhimõtted, väärtused* 4 õilsat tõde 5 sammast 10 käsku 10 käsku 10 käsku keelatud on tappa, valetada, 1) elu on kannatus 1) 5x päevas palvetamine 7 voorust, varastada, kõlvatut elu 2) põhjuseke elujanu 2) ramadan 7 surmapattu elada 3 )see tuleb kustutada 3) almused 4)8-osaline tee õnnele 4) palverännak (tarkus, kõlblus, 5) ainujumal meditatsioon)
1741 lahkub Viini, kohale jõudes haigestub järsult verisesse kõhutõppe, mis ta tapab. Maetakse samal päeval Viini linnavalitsuse rahadega. Ärasaatjaid oli vähe ja raha kulus vähe. Looming - kuna ta oli töökas, on ka looming mitmekesine ja arvukas, hõlmab pea kõiki tolleaegseid zanre ja enamasti ilmalik. Säravaim pool loomingus on instr. musa. Otsib pidevalt uut, et täiustada muusikalist helipilti ja kõla. Fantaasiarikas, täis üllatusi. Kumab optimismi elujanu ja energiat. V valdas täielikult orkestrikunsti, tundes pillide omadusi ja tämbrivõimalusi. Kuna ta oli viiulivirtuoos, on paljud teosed viiulile. 344 kontserti erinevatele pillidele, 61 sümfooniat(lühem kui tänapäeval), 23 kammerkontserti, 93 sonaati(soolopala mõnele pillile) ja trio-sonaati(teos kolmale pillile). Vokaalmusa jääb tahaplaanile, 38 vaimulikku kantaati, 3 oratooriumi, 12 motetti, 46 ilmalikku ooperit. Voli esimene helilooja,
Kaheksaosaline tee on moraalse enesedistsipliini meetod. See toob kaasa head teod, vaimse arengu, tunnete tasakaalu ning vabanemise uuestisündidest ja kannatusest. Buddha õpetuse järgi on eksistentsil kolm omadust: 1. Kõik siin maailmas on kaduv ja muutuv. Ainus püsiv asi on pidev muutumine. Nii kõlasid ka Buddha viimased sõnad: Kõik vormi omav on kaduv. Pingutage lakkamatult. 2. Kõik olemasolev on määratud kannatama. Kannatuse kõrvaldab elujanu suretamise kaheksaosalise tee abil. 3. Ühelgi olendil ei ole muutumatud oma mina. Kloostrid asuvad enamasti templite juures ja on avatud ka ilmikutele. Birmas ja Tais viibivad peaaegu kõik 12-15aastased poisid mõned nädalad kloostris. Mungaks võidakse pühitseda 20-aastaselt.Kui keegi tahab saada munga ühiskonna liikmeks, peab ta riietuma kollasesse toogasse, ajama oma pea paljaks, kümblema ja minema toma kavatsusest mõnele mungale
Kuigi näidendite pealkirjad viitavad kuningatele, ei kuulu ajalookroonikate kõige kuulsam tegelaskuju siiski nende hulka. Kuulsaimaks võib pidada sir John Falstaffi, kes esines kaheosalises näidendis ,,Henry IV". Ta oli prints Henry (hilisem Henry V) hooldaja ja seltsiline. Falstaffi karakter oli mitmepalgeline. Ta oli tulvil kavalusi ja vempe ega suutnud vastu panna maistele ihadele ja kiusatustele. Teda saatis ropendaja ja liiderdaja kuulsus. Samas hoovas temast renessanslikku elujanu, nooruslikku rõõmsameelsust, vaimukust, nalja ja elutarkust. Tema pahede all peitus truu süda ja inimlikkus. Tragöödia-17. sajandi esimesel aastakümnel saavutas Shakespeare oma loomingu kõrgtaseme. Sel ajal kirjutas valmis tragöödiad, mis on läinud suurteostena maailmakirjanduse ajalukku. Igaühes neist tõuseb esile võimsa individuaalsusega tegelaskuju, mis sarnaneb müüdile. Tragöödiates seob Shakespeare üksikinimese
Kuigi näidendite pealkirjad viitavad kuningatele, ei kuulu ajalookroonikate kõige kuulsam tegelaskuju siiski nende hulka. Kuulsaimaks võib pidada sir John Falstaffi, kes esines kaheosalises näidendis ,,Henry IV". Ta oli prints Henry (hilisem Henry V) hooldaja 7 ja seltsiline. Falstaffi karakter oli mitmepalgeline. Ta oli tulvil kavalusi ja vempe ega suutnud vastu panna maistele ihadele ja kiusatustele. Teda saatis ropendaja ja liiderdaja kuulsus. Samas hoovas temast renessanslikku elujanu, nooruslikku rõõmsameelsust, vaimukust, nalja ja elutarkust. Tema pahede all peitus truu süda ja inimlikkus. Tragöödia-17. sajandi esimesel aastakümnel saavutas Shakespeare oma loomingu kõrgtaseme. Sel ajal kirjutas valmis tragöödiad, mis on läinud suurteostena maailmakirjanduse ajalukku. Igaühes neist tõuseb esile võimsa individuaalsusega tegelaskuju, mis sarnaneb müüdile. Tragöödiates seob Shakespeare üksikinimese
pühaks kuulutatud raamatuid. Kaheksaosaline tee on moraalse enesedistsipliini meetod. See toob kaasa head teod, vaimse arengu, tunnete tasakaalu ning vabanemise uuestisündidest ja kannatusest. Buddha õpetuse järgi on eksistentsil kolm omadust. 1. Kõik siin maailmas on kaduv ja muutuv. Ainus püsiv asi on pidev muutumine. Nii kõlasid ka Buddha viimased sõnad: Kõik vormi omav on kaduv. Pingutage lakkamatult. 2. Kõik olemasolev on määratud kannatama. Kannatuse kõrvaldab elujanu suretamise kaheksaosalise tee abil. 3. Ühelgi olendil ei ole muutumatud oma mina.
targaks. Inimene on suveräänne isiksus, kelle võimed on piiramatud. ¤ Gautama - Buddha suguvõsanimi ¤ Hüvesläinu - Virgunu, Budhha üks epiteete Budismis on ihu, jutt ja meel. ¤ Indra sammas - muistsete India linnade väravate ette paigaldatud sammas, Dhammapadas püsivuse sümbol. ¤ Isiksuse koostisosad - meeleolud, sansaara, kannatused ¤ Jama - budistlikus mütoloogias allmailmade valitseja ¤ Janu - sansaara, olemisejanu - elujanu ja surmajanu ¤ Kaheksaosaline tee - budistlik tee, mille teostamine viib kannatuse lakkamisele (neljas neljast õilsast teest) - õige vaade, õige kavatsus, õige jutt, õige tegu, õige eluviis, õige püüdlus, õige järelemõtlemine, õige keskendumine. ¤ Õige kaitse alla minek - nn "budistliku usutunnistuse" omakasvõtmine, minek Virgunu, Seadmuse ja Koguduse kaitse alla ¤ kaks seadmust - kaks kirjutamisviisi - "rahusus" ja "rahulikkus" - esimene
suri poeg Arvo, kes oli Tartus Second level omandanud õpetajakutse ning töötas Third level kodust kaugel õpetajana. 1962.a. sügisel Fourth level läks vabasurma Anne eelviimane poeg Fifth level Mihhail. Saatuselöökidest hoolimata säilitas Anne elujanu ja laululusti. Elu lõpuni oli ta valmis esinema kohalikel pidudel, kui tervis seda vähegi lubas. Anne Vabarna suri 7. detsembril.1964.a., vähe enne oma 87. sünnipäeva. Mälestuste jäädvustamine annest Hoolt on kantud lauliku mälestuse jäädvustamise eest. Tema haual on mälestusmärk setu suurele lauluemale Anne Vabarnale. Mälestuskividega on tähistatud ka Click to edit Master text styles ta sünnikodu Võporsova külas. Second level
Sel ajal kirjutas valmis tragöödiad, mis on läinud suurteostena maailmakirjanduse ajalukku. Igaühes neist tõuseb esile võimsa individuaalsusega tegelaskuju, mis sarnaneb müüdile. Dramaturgia kõrval viljeles Shakespeare ka luulet. Tegelikult esineb luule jooni ka tema näidendites, mis on üpriski poeetilised. Shakespeare tegeles põhiliselt järgmiste zanritega: poeem ja sonett. Viimastes on tähtsal kohal renessansiaja nimese elujanu: armastus ja sõprus. Selles mõttes lähenes tema luule komöödiatele.
John”. Kuigi näidendite pealkirjad viitavad kuningatele, ei kuulu ajalookroonikate kõige kuulsam tegelaskuju siiski nende hulka. Kuulsaimaks võib pidada sir John Falstaffi, kes esines kaheosalises näidendis „Henry IV”. Ta oli prints Henry (hilisem Henry V) hooldaja ja seltsiline. Falstaffi karakter oli mitmepalgeline. Ta oli tulvil kavalusi ja vempe ega suutnud vastu panna maistele ihadele ja kiusatustele. Teda saatis ropendaja ja liiderdaja kuulsus. Samas hoovas temast elujanu, nooruslikku rõõmsameelsust, vaimukust, nalja ja elutarkust. Tema pahede all peitus truu süda ja inimlikkus. Komöödiad olid varaseimad teosed näitekirjaniku loomingus. Need olid elurõõmsad, lüürilistest varjunditest rikkad, armastus oli dramaturgi komöödiates tähtsaim teema. Üks kõige populaarsemaid komöödiaid Shakespeare`i loomingus on „Tõrksa taltsutus”. Selle dramaatiline pinge lähtub kahe tugeva tegelaskuju kokkupõrkest
Oma lavastuse debüüdi tegi ta 1996 aastal, kui tõi lavale Viimase Yanki etenduse. Kokku on ta lavale toonud 38 teatri etendust Inglismaal, 3 teatri etendust USAs ja ka 3 ooperit, mis on kõik väga kõrgelt hinnatud. Ta on kokku saanud 13 autasu ja nominendiks mitmetele autasudele on ta esitatud kaheksal korral. Tony auhinnaga pärjatud lavastaja Michael Grandage teeb METi debüüdi Mozarti aegumatu meistriteose lavaletoomisega, mis on tulvil karismaatilist elujanu, koomikat ja melodramaatilisust. Ooperi dramaatiline ülesehitus ja muusikaline komplekssus haarab vaataja kaasa Mozarti lõbusa elumänguga, mille käivitajaks on surm. Don Giovanni on mees, kes armastab naisi, tal on igas linna 100 armukesi. Loo käivitab Donna Anna isa sur, nimelt saab rikkas kodanik surma läbi Giovanni mõõga. Peale mõrva palub Anna Ottavio käest, et mees tema isa mõrtsukale kättemaksaks. Peale
kannatuse ja kaduvuse mõistuse kohta. Siis nägi ta oma esimese nägemuse, milles deemon Mara sõjavägi ründas teda tormituule ja leegitsevate relvadega. Seejärel pakkus Vanakuri ise talle kogu maailma rikkusi, kui ta vaid loobub oma eesmärgist saada valgustatud. Ta jäi kõigutamatuks, mispeale Mara koos väehulgaga põgenes ja Gautamast sai pikaajalise meditatsiooni järel Buddha-valgustatu. Ta saavutas nirvaana, seisundi, milles kustub elujanu, ja ta vabanes uuestisündide ringist. Ta oli jõudnud selleni, mida ta otsis; ta oli leidnud kannatuste algpõhja ja tee, kuidas neist vabaneda, hüljates nii meeleliste naudingute kui ka karmi askeesi tee. Kuid pikapeale jäi peale kaastunne teadmatuses vaevleva inimkonna vastu ning Buddha hakkas oma õpetust kuulutama. Tema õpilasteks said need askeedid, kes pöördusid temast ära. Buddha oli valgustust saades 35-aastane ning ta levitas dhammat, oma õpetust, 45 aastat.
Mõeldud mõtted, öeldud sõnad ja keha määravad piirid praeguseks ja praegused teod seavad piirid tuleviku kogemusteks. Neli õilsat tõde Buddha selgitas oma kuulajaile, miks inimesed on õnnetud ja vihased ning mida saaks teha, et maailm ja inimesed paremaks muutuksid. 1. Maailmas on kannatus. Aja ja ruumi maailmas ei koge keegi kunagi täielikku rahuldust. Isegi kõige õnnelikumad hetked kaovad. 2. Kannatus põhjuseks on elujanu. Inimesed kannatavad, sest nad üritavad endale saada ja hoida asju ning pole kunagi rahul. Nad muutuvad ahneks ja enesekeskseks. Ahnus ja viha lahutavad rahvaid ja toovad sõda. 3. Kannatusest saab vabaneda. Seda, miks inimesed võtlevad asjade pärast, on võimalik näha. Sellised tunded saab ära tunda ja välja juurida. 4. Kannatusest vabanemine käib kaheksaosalist teed pidi. Seda "väljajuurimist" saab teha järgides uut mõtte-, kõnelemis- ja tegutsemisviisi
Mõeldud mõtted, öeldud sõnad ja keha määravad piirid praeguseks ja praegused teod seavad piirid tuleviku kogemusteks. Neli õilsat tõde Buddha selgitas oma kuulajaile, miks inimesed on õnnetud ja vihased ning mida saaks teha, et maailm ja inimesed paremaks muutuksid. 1. Maailmas on kannatus. Aja ja ruumi maailmas ei koge keegi kunagi täielikku rahuldust. Isegi kõige õnnelikumad hetked kaovad. 2. Kannatus põhjuseks on elujanu. Inimesed kannatavad, sest nad üritavad endale saada ja hoida asju ning pole kunagi rahul. Nad muutuvad ahneks ja enesekeskseks. Ahnus ja viha lahutavad rahvaid ja toovad sõda. 3. Kannatusest saab vabaneda. Seda, miks inimesed võtlevad asjade pärast, on võimalik näha. Sellised tunded saab ära tunda ja välja juurida. 4. Kannatusest vabanemine käib kaheksaosalist teed pidi. Seda "väljajuurimist"
askeetsusest loobuks, kuid ta ei võta vastu ja kui see nägemus läbi saab, siis ta on järsku virgunu, ärganu, Buddha. Kesktee. 4 õilist tõde, 8-osaline tee. Jõuab vabanemisseisundini. Esimesed, kes tema kõne kuulevad, on tema viis kaaslast, neist saavad tema esimesed õpilased. Neli õilsat tõde - Elu on kannatus - Kannatusel on põhjus - Vaibumine kannatus ja ümbersünd lakkavad, kui elujanu vaibub - Virgumisele viib 8-osaline tee 8 osa - õige vaade mõistetakse nelja õilsat tõde - õige kavatsus himudest, pahatahtlikkusest ja julmusest vabad mõtted - õige jutt tuleb hoiduda valest, kuulujuttudest ja lobisemisest - õige tegu tuleb vältida tapmist, valetamist, ebaseaduslikku suguühet - õige eluviis tuleb vältida elusolendite kahjustamist ja vere valamist
"Alasti tulin ma" D.Weiss Lugesin D.Weissi romaani ühest suurimast prantsuse skulptorist läbi aegade- Auguste Rodinist.Valisin selle raamatu, sest olin varem lugenud Vincent van Goghi elust jutustavat teost "Elujanu", mis oli uskumatult huvitav ning ka seetõttu, et kuulsate kunstnike elulood on pea alati väga põnevad.Kuna tegelen ka ise kunstiga, siis oli see raamat mulle vägagi meeltmööda. Nagu juba öeldud räägib raamat Francois-Auguste Rodinist.Auguste Rodin sündis 12. novembril 1840. aastal Pariisis.Tema vanemateks olid Jean-Bapiste Rodin ja Marie Cheffer.Tema isa oli prantsuse talupoeg ja ema Lorraine ist pärit külatüdruk.Enne Auguste ilmatulemist oli neil juba kaks tütart- Clotilde ja Marie.Poja sünd oli tema isa jaoks väga tähtis sündmus, sest just pojast oli ta kaua unistanud.Kahjuks ei läinud kõik nii nagu isa oli unistanud.Auguste oli jässakas maamehe kehaga ning lühinägelik poiss.Kui ...
Käsitleb lugudes ja annete arendamine on loomulik. Jäigad ja armastust maisena. Palveränd on psühholoogilist poolt. Jõuab ranged ühiskonnanormid ei ole loomulikud vaid maise täiuse ja paradiisi otsing. järeldusele et inimesele on väärad. Kui abielu on sõlmitud nendela vastavalt omane nauding ja elujanu aga ka on abielurikkumine loomulik. Loomulik on see et akarskem pool. Arutluse abil halbade inimestega juhtuvad õnnetused. üritab ta inimesi juhtida kõlbelise Inimsaatust kujundab suuresti juhus. Inimene ja õilsa armastuse suunas.
ja kultuur. Budism on peamiselt levinud Aasias, eelkõige Tais, Myanmaris (Birmas), Kambodzas, Laoses, Jaapanis. Budismi põhitõed on edasi antud kogumikus ,,Tripitaka".Tänapäeva budism jaguneb erinevateks vooludeks, tuntumad on mahajana ja hinajana (theravada) budism. Üldist usujuhti budistidel pole, tuntuim budistlik liider, Tiibeti budistide juht, kannab tiitlit Dalai Lama. Budismi aluseks on tõdemus, et elu on kannatus, mida põhjustab elujanu (soovid, ihad). Budistid usuvad, et inimene on oma elujanu ja ihade kaudu seotud sündide ja surmade ringiga ning sünnivad ikka ja jälle uuesti erineval kujul (reinkarnatsioon). Budistid püüavad arendada endas täiuslikkuseni tarkust, kaastunnet ja vägivallatust, et pääseda reinkarnatsioonist ja jõuda nirvaanasse teadvuse kõrgeimasse seisundisse. Nirvaanasse jõudmiseks ja valgustatuse saavutamiseks on vaja läbida kaheksaosaline tee (mõelda ja käituda õigesti)
Rajaja pole teada Pühad paigad Varanasi püha jõe Gangese ääres,kuhu sooritatakse palverännakuid Iseloomulikud riitused laipade põletamine ja Gangesesse viskamine, jooga, jumalateenistus kodus/looduses/templis, ohverdatakse lilli vms. Sümbolid - OM Budism Lunastusõpetus inimene põhjustab oma kannatusi ise ja lunastab ka end ise. 4 üllast tõde. Elu on kannatus, kannatusel on põhjus-elujanu, kannatus lakkab ja ümbersündide ahel katkeb kui elujanu on täielikult kustunud. Selle kustutamiseni viib 8-osaline tee. Kui see läbitakse, siis jõutakse valgustuseni. Kogudus mungad/nunnad, kes elasid kloostrites ja ilmikud, kes olid lihtsalt budismi usulised. Iseloomulikud tunnused Inimesel puudub MINA. Inimene sünnib ümber kellekski teiseks. Eestmärgiks on nirvaana. Eitatakse kastisüsteemi ja vägivalda. Tehakse misjonitööd läänemaades. Peasuunad Hinajaana algne Buddha õpetus. Valgustus kättesaadav vaid munkadele. Tähtsal
Eneseusk ja eneseteostus Maailmas elab miljardeid inimesi, kes erinevad üksteistest. Ometi leidub suures inimhulgas paljusid, kes sarnanevad või tahavad sarnaneda üksteisega. Need isiksused otsivad võimalusi enese tundmaõppimiseks, et leida rahulolu selles elus, sest keegi ei tea, kas surelikke õnnistatakse vaid ühekordse eluga. Kuidas on seotud eneseusk ja eneseteostus? Kas mõlema olemasolu mõjutab inimese elukäiku? Isik seab tihti oma eluteel paika väärtushinnangud, mis osutuvad valeks või ebatäpseks. Kõikide eluväärtuste adekvaatsel hindamisel unustatakse, et enne suurte asjade juurde asumist tuleb väiksemad parandused teha. Viimane tähendab eneseotsinguid, mille eesmärgiks on rahulolu iseendaga ning eksistentsiga. Kuidas leida eneseusku ? Saatus määrab inimese eluea, mida tuleb viimase võima...
laastava haiguse sunnil muutub üpris sarnaseks ligipääsmatu kindlusega. See annab kirjanikule võimaluse näidata inimeste varjatud külgi, mis tulevad ilmsiks ainult siis, kui surm on kiiresti lähenev ja vältimatu. Mõnedes linlastes tärkavad just sellises situatsioonis tunded, mis kogu senise elu jooksul olid jäänud varjatuks, olgu siis tegu äkilise armastuse ja lähedaste väärtustamise, oma kaaskodanike abistamise või nördimuse, täieliku allaandmise ja elujanu kustumisega. Omamoodi eriline tegelane on ajakirjanik Rambert, kes meele- heitlikult üritab linnast põgeneda, kuid kui tal võimalus avaneb, jätab mees siiski minemata, et pigem abistada haiguse küüsis vaevlevaid inimesi. Sellist teguviisi on raske seletada, kuid autori eksistentsialismisuunitlusele ja absurdsusele toetudes võib välja tuua prantuse kirjaniku Anatole France'i väga tabava tsitaadi: ,,Inimloomuses on mõelda targalt ja käituda absurdsel moel."
naasevad igavesse ringlusesse. Uuestisündide ahelat kogetakse kannatusena. Hinduismis arvatakse, et see ring lõpeb, kui inimese hing, atman, sulandub brahmaaniga, maailmahingega. Pääsemine tähendabki, et enam pole halbade tegude põhjustatud karmat. Buddha kirjutas surma kohta: ,,Elu on teekond. Surm on naasmine maa rüppe. Universum on nagu võõrastemaja. Mööduvad aastad nagu tolmukübe" (Vairacchedika 32). Budistid pürgivad elujanu lõpetamise ja selle tulemusel saavutatava nirvaana poole. Surm on karma energia tulem, kus inimese põhielemendid ehk kandhad siirduvad uude kehasse (näiteks teise inimesse) senikaua, kuni jätkub elujanu. Kui see kord lõpeb, katkevad ka uuestisünnid. Nirvaana on lõplik rahu. Hiina ja mitmed eelajaloolised usundid arvavad, et maailm koosneb nii elavatest kui surnutest. Surmajärgselt suundub lahkunu hingede maailma, kus tal on samasugused vajadused nagu elavate maailmas
Teisalt on ta „õilsa aadlikorpuse“ liige, selle kollektiivse „meie“ osaline ja tunnistab vaid häbi seadusi. Nende sfääride vahekord on järgmine: „häbi“ valdkond püüab saada ainukeseks käitumise regulaatoriks, sätestades end just neil juhtudel, kui eeldatakse, et hirmu tunda on häbiväärne. Sellega on seotud duelli korporatiivne roll, sõjalise vapruse kohustuslikkus (vrd Andrei Bolkonski mõttetut surma „Sõjas ja rahus“, tema elujanu ja kõige üle domineerivat mitteallumist hirmule: „Häbi, härra ohvitser!“. „Häbi tunda hirmu“ toob Lenski barjääri juurde). „Hirmu“ vald peab ennast 18. saj aadliku suhtes passiivsemalt üleval. See passiivsus tuleneb valitsuse seisuslikust solidaarsusest aadelkonnaga, mistõttu isevalitsuse despootlik iseloom ilmnes aadlikele pehmendatud kujul. Praktiliselt ilmnes see ebajärjekindluses, millega valitsus
tegutsemine on tapmise, varastamise ja ebaseadusliku suguühte vältimine; 5) Õige eluviis tähendab, et ei peeta ametit, mis põhjustab verevalamist või kahjustab elusolendeid; 6) Õige püüdlus - mõeldakse positiivselt; 7) Õige ärksus - inimene peab mediteerima; 8) Õige keskendatus. Jõudmine Nirvaanasse. Nirvaana poole püüdlemine on budistide jaoks elus olulisim, hääbuvad elujanu ja ihad. Karma seadus ei kehti enam ning inimene vabaneb ümbersündide ahelast. Ümbersündimine e. sansaara. Igapäevane elu ei tähenda budistile raha ja võimu ihaldamist, vaid ta näeb maailma, mis on täis elavaid olendeid ja et neid peab alati kaitsma ja aitama. Sünd Budistid usuvad, et iga inimene on omaenda karma laps, kus eelmise ja praeguse elu vahelist suhet selgitatakse karma tagajärjena. Budistidest vanemate poeg/tütar omandab religioosse täisealisuse piduliku toiminguga
armastus. Salakaval Jago süstib Othellosse armukadedust ja kahtlust, pannes ta oma naises, kes on tegelikult süütu, kahtlema. Jago teeb seda enda naha päästmiseks. Othello mõrvab oma naise ning saab alles hiljem teada, et tema kahtlused olid alusetud. Järgneb kättemaks. 2.3. Luule Ka luule jooni on Shakespeare näidendites, mis on üpriski poeetilised. Shakespeare tegeles põhiliselt järgmiste zanritega: poeem ja sonett. Viimastes on tähtsal kohal renessansiaja inimese elujanu: armastus ja sõprus. Sonett 90 William Shakespeare Siis vihka mind, kui pead, ja kohe praegu, sest praegu käib maailmaga mul riid, löö parem saatusega ühteaegu, kui et mind hiljem ahastusse viid. Ah, valu järelväes sa ära tule, kui nüüdne mure enam mind ei söö, et kurblik-vihmasele hommikule ei annaks aset tuulevinge öö! Ning hoobiks ära viimset hetke valva, mil väikseist muredest ma olen nõrk, vaid, hüljates mind enne, nõnda salva, et teaksin: pole miski muu nii mõrk.
d) cogito ergo sum - mõtlen, järelikult olen olemas Descartes aluseks katsed e eksperimendid), utopist; iidolid, homo mensura - inimenen on asjade mõõt e) nirvaana - budismis 8-osalise tee lõpus vabanetakse kannatustest (meelelisus e) Spengler - Saksa filosoof, kultuurifilosoofia, peateos "õhtumaa allakäik" kadunud, elujanu kustunud), sinna tuleb jõuda tahtejõuga, enda pingutustega. f) Comte - Prantsuse filosoof, positivismi rajaja, maailma tunnetamine on teaduse pädevuses 5) Kas väide on õige või vale, et neil maailmausunditel on oma pühakiri? 1p 6) Täida lüngad a) budism - ahimsa Universaalide tüli puhkes...
,,Kuningas John". Kuigi näidendite pealkirjad viitavad kuningatele, ei kuulu ajalookroonikate kõige kuulsam tegelaskuju nimi siiski nende hulka. Kuulsaimaks võib pidada sir John Falstaffi, kes esines kaheosalises näidendis ,,Henry IV". Ta oli prints Henry (hilisem Henry V) hooldaja ja seltsiline. Falstaffi karakter oli mitmepalgeline. Ta oli kaval ja vempe täis ega suutnud vastu panna maistele ihadele ja kiusatustele. Samas iseloomustas teda renessanslik elujanu, nooruslik rõõmsameelsus, vaimukus ja elutarkus. Tragöödiad 17. sajandi esimesel aastakümnel saavutas Shakespeare oma loomingu kõrgtaseme. Sel ajal kirjutas ta tragöödiad, mis on läinud suurteostena maailmakirjanduse ajalukku. Kõigile on tuntud näidend ,,Romeo ja Julia" - tragöödia, kus kurva lõpplahenduse põhjuseks on saatuslik eksitus. ,,Romeost ja Juliast" on saanud tänu tegelaskujude kirglikkusele ja siirusele armastuse müüt
ja olevikust" (1984.a) Artiklikogu "Ajavoolu võrendikest: mõtteraamat kirjanduse, keele ja kultuuri vallast" (1987.a) autori teoste kirjeldus Uibopuu on kaasakiskub kirjutaja. Ta mõtleb sündmuste kaudu, laseb tegelaste elusaatusel enda eest kõneleda ja ei püüa arutluskäikudega tegelaste hingesegadikes selgust luua. "JANU" Raamat räägib puusast halvatuks jäänud tüdrukust Mariast, kes on aheldatud voodisse ning tunneb elujanu kõige selle järele, mida veel tunda pole saanud. Noore põdeja kujutelu aitab võidelda haigusega ning ületada lootusetus, mis on tingitud sellest, et külarahvas on määranud tüdruku hukule. Ta võitleb kangelt haigusega, kuid kui katsetab esimest korda voodist tõusu, siis kaob tema lootusrikas meel. Maria Sisemiselt väga tugev (püüdis viimase hetkeni mitte välja näidata oma haigust;samuti
Luige teos algab kõleda ja tühja, elutu tundega, kuid kasvab läbi ridade valuks ja lõpuks ka lootuseks. Kareva on oma teose ilmselgelt kirjutanud nii, et lugeja tunneks sellest õhkavat kirge ja janunemist, tundeid, mida naine ilmselt ise luuletades tunneb. Runneli ,,Täna ma luuletan" on ehtne näide sellest, kui meisterlikult kirjanik suudab ühte luuletusse kokku pakkida nii rõõmu, kui ka nukruse, näilise ükskõiksuse, kui ka lõpmatu kire ja elujanu. Näiliselt on kõik luuletused meeleolult erinevad, kuid siiski jääb kõrvu kumama mingi ühine noot. Kõik luuletused, olgu nad kuitahes erinevad, kannavad ühtset sõnumit- loometöö on enamat, kui vaid tühjade sõnade paberile kandmine, see on miski, mis vajab pühendumist ja armastust, ning mis kõige tähtsam- vaimset tugevust. Sageli ohverdavad luuletajad endast liiga palju ning saavad
püstitati poolkerakujulise kupliga ehitised stuupad. pettekujutlustes elamine inimesed elavad sageli pettekujutelmades, kujundavad oma meelte ja mõtlemisega arusaama elust ja maailmast. Argipäeva eluolu siiski petlik ja näilik, samuti ka inimese mina. Tegelikkuses on maailm dünaamiline ning pidevas muutumises. Meditatsiooni ning oma elu valitsemise kaudu võib jõuda õigele arusaamale elust. 4 õilsat tõde 1) eluga kaasneb kannatus 2) kannatuse põhjus on elujanu 3) kannatus vaibub, kui vaibub elujanu 4) see on võimalik, kui inimene asub õilsale kaheksaastmelisele teele bodhisattva budismis inimene või mõni muu olend, kes aitab teistel olendeil kannatusest vabaneda ning kellel on eeldused budaks saada mahajaana-hinajaana erinevused Mahajaana (suur sõiduk): · virgumine võimalik kõigile olenditele · ka ilmikud on olulised Hinajaana (väike sõiduk): · virgumine võimalik vaid munkadele
Mõeldud mõtted, öeldud sõnad ja keha määravad piirid praeguseks ja praegused teod seavad piirid tuleviku kogemusteks. Neli õilsat tõde Buddha selgitas oma kuulajaile, miks inimesed on õnnetud ja vihased ning mida saaks teha, et maailm ja inimesed paremaks muutuksid. 1. Maailmas on kannatus. Aja ja ruumi maailmas ei koge keegi kunagi täielikku rahuldust. Isegi kõige õnnelikumad hetked kaovad. 2. Kannatus põhjuseks on elujanu. Inimesed kannatavad, sest nad üritavad endale saada ja hoida asju ning pole kunagi rahul. Nad muutuvad ahneks ja enesekeskseks. Ahnus ja viha lahutavad rahvaid ja toovad sõda. 3. Kannatusest saab vabaneda. Seda, miks inimesed võtlevad asjade pärast, on võimalik näha. Sellised tunded saab ära tunda ja välja juurida. 4. Kannatusest vabanemine käib kaheksaosalist teed pidi. Seda "väljajuurimist" saab teha järgides uut mõtte-, kõnelemis- ja tegutsemisviisi
kaotama võime öelda teravusi. Enne kui mujalt otsida. See on Sinust väljaspool, sest kui hing suudab seista Õpetajate ees, peavad Sa selle leiad, siis oled ennast juba kaotanud. tema tallad olema pestud südameverega. See on saavutamatu, sest kaugeneb Sinust 1. Juuri välja auahnus. kogu aeg. Sa võid jõuda selle valguse kiirtesse, 2. Juuri välja elujanu. kuid ei saa iialgi puudutada leeki. 3. Juuri välja soovid elumõnude järele. 13. Soovi tuliselt võimu. 4. Tööta nii, nagu töötavad auahned. Austa elu 14. Soovi kuumalt rahu. nii, nagu need, kes janunevad selle järele. 15. Soovi, et Sul oleks kõrgeim varandus. Naudi õnne nii, nagu need, kes elavad 16. Kuid see varandus peab olema ainult hinges ja ainult õnne jaoks
Oli oht isegi vallandatud saada. Kokutamisi olla ei tohtinud, töö oli väga pingeline, kuid Ruth sai asjaga väga hästi hakkama. Kui tektis tuli sisse mõni võõrsõna, uuriti täpselt välja kuidas seda hääldada. Konsulteeriti isegi asjatundjatega. (vanaisa Arvi Püss mälestused, 2009) 6 Kokkuvõte Oma nooruspõlves oli ta õnnelik. Täis elujanu, särtsu ja hoolitsust. Talle meeldis töö, mida ta tegi ning ta nautis seda täiel rinnal. Vanaduspõlves kippusid peale nukrushood. Kartus surma eel ja paljud muud. arvestades asjaolu, et ta lapsepõlv kiskus kiiva juba üsna varakult, et lasknud ta sellest end heidutada. Kuid kindlasti jäid ta hinge sellest sügavad armid. Ka töö oli tohutult stressirohke ning pingeline, kuid väliselt jäi ta ikkagi rõõmsaks ja tubliks. Ei tohtinud näidata, et ollakse murdumise äärel.
Dhammapada, Vinaya käsitleb elureegleid ja eetikat, Abhidharma on filosoofiliste tekstide (suutrade) kogu. BUDDHA ÕPETUS Neli õilsat tõde Buddha selgitas oma kuulajaile, miks inimesed on õnnetud ja vihased ning mida saaks teha, et maailm ja inimesed paremaks muutuksid. Maailmas on kannatus. Aja ja ruumi maailmas ei koge keegi kunagi täielikku rahuldust. Isegi kõige õnnelikumad hetked kaovad. Kannatus põhjuseks on elujanu. Inimesed kannatavad, sest nad üritavad endale saada ja hoida asju ning pole kunagi rahul. Nad muutuvad ahneks ja enesekeskseks. Ahnus ja viha lahutavad rahvaid ja toovad sõda. Kannatusest saab vabaneda. Seda, miks inimesed võtlevad asjade pärast, on võimalik näha. Sellised tunded saab ära tunda ja välja juurida. Kannatusest vabanemine käib kaheksaosalist teed pidi. Seda "väljajuurimist" saab teha järgides uut mõtte-, kõnelemis- ja tegutsemisviisi. Kogu suhtumist elusse võib
aastad. Hindu tempel - jumalakujud (kuhu tuuakse ande, suitsutatakse lõhnaaineid) mille kaud näeb jumal inimest. Templite juures asuvad köögid, kus jagatakse süüa. Kujud ja jumalapildid kuuluvad ka kodudesse. Kodu kõige puhtam ja püham paik on köök. BUDISM (14. dalai laama) Buddha - õpetaja. Dharma - õpetus. Shanga - kogukond. Dharma - neli õilsat tõde: 1) õilis tõde kannatusest 2)tõde kannatuse põhjusest (lõbujanu, elujanu, surmajanu) 3) tõde kannatuse vaibumisest 4) tõde teest kannatuse vaibumisele. Oleva kolm tunnust: püsitus, kannatus, minatus /isetus. SANGHA Theravaada (väike kk) - nirvaanasse jõuavad vaid mungad (hinajaana). Buddha on õpetaja. Arhat - ideaaö, kes sammub Buddha õpetusjälgedes. Anatman - minatus. Tipitaka - õpetus, pühakirja kaanon. Vipissana - analüüsiv vaatlus (meditatsiooni praktika). Nirvaanasse jõudmine võib võtta aega mitmeid taaskehastusi.
Antonio Vivaldi (1648-1741) - Vivaldi sündis Veneetsias, Isa töötas habemeajajana(Gavelske), Kuid andeka viiuldajana saab töökoha San Marco kirikukapellis. Peagi hakkab ta muusikat ka õpetama oma pojale. Õige pea saab isa aru, et poisi arenguks peab olema hoopis teine õpetaja. Põhjalikud õpingud, aga hakkasid tuntud pedagoogi Legrenzi käe all. Perekonna nõukogu otsustab, et Vivaldist peab saama vaimulik ja ta asub õppima vaimulikku seminari. Vaimuliku elukutse oli sugulaste arvates vägagi austusväärne. Vivaldi eriline andekus eraldub just Viiulimängus. Tulemused ei lastnud ennast kaua oodata. Tänu heale mänguoskusele ja suurele inimlikkusele, määratakse ta 1704 "Ospedale della Pieta" õpetajaks. See oli üks neljast koolist, mida rahastas linn. Kuid see oli mõeldud tütarlastele, kes olid orvud, kodutud. Ta moodustab kooliorkestri, kes aastatega põlvib üle Euroopalise tähelepanu. Õpetaja ametis, avanes Antonio tegelik talent. Viiuldaja osk...
kõhu täis ja istus Bothagaja's, mediteeris 40 päeva ja siis kirgastus. Sarnathis kohtus endiste õpilastega, kellele pidas esimese jutluse. Esimest korda lasti liikvele Buddha dharma. Lõi mungakoguduse. Talle tehti 3 atendaadikatset, mille elas üle, siis aga sai vanaks läinud söögist düsenteeria ja suri 2 nädalat hiljem. · Dharma 4 ülllast tõde : 1. Kogu eksistents on kannatus. St. et kõik on kannatus. 2. Kannatuse põhjuseks on elujanu. Kannatame sest tahame midagi. 3. Kannatus lakkab siis kui elujanu ei ole enam. 4. Nirvana ümbersündimine lõpeb, kaote täielikult. Totaalne surm. · Buddha ratas kaheksa kodarat kaheksa teed/tõde: kõne, tegu, eluviis, järelmõte, keskendumine, püüdlus, vaade Esimesed viis kõigile ühist reeglit : 1. Vägivallatus igasugusest vägivallast loobumine, ka vaimsest 2. mitte võtta seda, mida pole antud 3
välja toimetada. Kuid nad hakkasid oma naisega maja taastama ning ehitasid selle uuesti üles. Alliksaar suri vaid 43-aastasena vähki. Ta eitas oma haiguse tõsidust, oli rõõmsameelne ja suhtus tulevikku optimistlikult. Ta olevat kirjutanud viimase hetkeni. Linda peaaegu ei lahkunudki mehe voodipäitsist. Tema matusele tulid vaid lähedased sõbrad. Looming Kogu Alliksaare luulet iseloomustab elujanu ning optimism Usu, tuleb aeg, kus kõik me õpime naerma! (,,Kevadine kõnelus"). Tema luulet võib võtta kirjeldusena soodsast hetkest, kõiges peituvast võimalikkusest. Sageli on Arturi vestluskaaslaseks SINA. Ta kuulutab, väitleb, moraliseerib ja õpetab. Alliksaare luule on raskesti loetav. Kohati võib jääda mulje, et ta on pannud paberile peaaegu kõik, mis pähe tuleb. Arturi loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, mälu, armastus, veri,
ning mitte kunagi tagasi tulla. Rännak ise viib muidugi väljadele ja metsa, inimasustusest võimalikult kaugele. Thoreau taunib igasugust tarade ehitamist inimeste poolt ning tema arvates on kõndimiseks alati õige suund olemas tema jaoks on see alati Lääs, sest seal asub rohkem puutumatut loodust ja perspektiivi, samas kui Idas on vana maailma kultuur ja ajalugu, laastatud maa. Tema arvates peitub loodusläheduses elujanu ja jõud. Näiteks põllumehe amet olevat inimesele palju loomulikum ja nii kehaliselt kui vaimselt tugevdavam kui linnaelu. Thoreau sõnul kirjeldab looduse olemust paremini kui miski muu just mütoloogia. Asjad, mis on esmapilgul mõistusevastased, võivad vihjata tegelikkusele palju täpsemalt kui bioloogiaõpikud või mistahes muu looduskirjandus. Kõik head asjad on metsikud ja vabad ning tsiviliseeritud inimesed on kui koduloomad, kelles on kõigis mingil määral säilinud ka metsikust
tõlkimisega. Luuletuses ,,Põgenik" väljendab metsik igatsus kodumaa järele, kuid tee on ära lõigatud. Suureks sooviks on vaid saada kord koju tagasi, magada selle mullas välja kõik silmavesi. Kogus ,,Sädemed tuhas" otsib ta küsimusi elu suurtele mõistatustele seejuures kirjeldab ta oma elu õnnetaotlust ja selle äpardumist ning illusioonide purunemist luuletuses ,,Uneretk". Luuletuses ,,Ja langes üks täht" väljendub elujanu, pilk möödunuile ja teadmine, et teekond läheneb lõpupoole. 14) 1981 - MU SÜDA LAULAB. Raamatu ,,Mu süda laulab" on kokkuvõte Marie Underi teostest ,,Kogutud luule" (Stockholm, 1958) ja ,,Ääremail" (Stockholm, 1963). Luba selle raamatu kirjutamiseks küsis Paul Rummo. Selle ta ka sai, kuid Marie Under ei näinud seda raamatut, kuna ta suri 25. septembril 1980. aastal. Ta elas 97 aastaseks, mille jooksul jättis ta sügava jälje Eesti kirjandus ajalukku.
vilistavad, elu on lõppenud." Lk 84 ,,Meist on saanud kardetavad elajad. Me ei võitle, me kaitseme ennast hävitamise eest. Me ei viska käsigranaate inimeste pihta /-/ me viskame neid käte ja kiivritega surma pihta, kes meid taga ajab..../-/ me jookseme küürus nagu kassid, tulvatud sellest lainest, mis meid kannab, julmaks muudab, teeröövliteks, roimariteks, minugipärast kasvõi saatanateks, sellest lainest, mis meie jõudu mitmekordistab hirmu, raevu ja elujanu tõttu, mis meile päästet otsib ja kätte võidab" Lk 71 ,,Õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab, kui sa hakkad selle üle järele mõtlema" Lk 86) Lahingute vaheajal püütakse unustada sõjakoledused, mängitakse skatti, otsitakse süüa, meenutatakse minevikku. 5 (,,Me ei viska nalja sellepärast, et meil on huumorimeel, vaid me püüame huumorimeelt
Lauliku vanaduspõlve ei sobi kuidagi nimetada muretuks. Ta perekonda tabasid mitmed ootamatud saatuselöögid. 1950-ndate lõpus suri väikesest kaelale tekkinud paisest poeg Arvo (Timofei), kes P. Voolaine õhutusel oli Tartus omandanud õpetajakutse (realiseerides sellega kõige paremini ema soovi anda lastele hea kooliharidus) ning töötas kodust kaugel õpetajana. 1962.a. sügisel läks vabasurma Anne eelviimane poeg Mihhail. Saatuselöökidest hoolimata säilitas Anne elujanu ja laululusti. Elu lõpuni oli ta valmis esinema kohalikel pidudel, kui tervis seda vähegi lubas, ning igatses taas pääseda laulma kaugematesse paikadesse. Improvisatsioonides teda ravinud meedikutele kiidab ta naljatleval toonil korduvalt arste, kes ei ole lasknud tema juurde kosilasi kalmust: ta ei taha kiirustada nonde kosjade vastuvõtuga, sest "liiv ei lase enam keelt liigutada". Anne Vabarna suri 7. detsembril.1964.a., vähe enne oma 87. sünnipäeva. Ta maeti sama kuu 12.
Laval toimuv näib esmapilgul üsna banaalne: käib lõputu tagaajamine, kus põgenejaks on don Giovanni koos oma koomilise ,,varju", teener Leporelloga. Ülejäänud tegelastel on hulk põhjusi don Giovannile kättemaksu soovida. Seda eriri donna Annal ja tema peigmehel don Ottaviol, sest ebavõrdses duellis on don Giovanni tapnud komtuuri, donna Anna raugast isa. Inimlik kättemaks, mis on koomilise lavataguse telg, ei suuda midagi don Giovanni vastu, kehastab romantilise deemonina elujanu ja meelelisust. Avastseenis surmatud komtuur jälitab aga peategelast tema saatusena ning tema kivikuju ilmub ooperi lõpul kõrgema kättemaksuna. Selles stseenis saavutab peategelane traagilise ülevuse oma väljakutses saatusele, milles ta lõpuni endaks jäädes hukkub. Mozarti viimane ooper ,,Võluflööt" tuli Viinis lavale napilt kümme nädalat helilooja surma. Selle tellis ääralinnateatrile Mozarti sõber Emanuel Schikaneder ja kirjutas ise ka muinasjututeemalise libreto
allikaiks on enamasti madalamast soost · Luule jooni esineb ka tema näidendites, tegelased, näiteks talupojad või teenrid. mis on üpriski poeetilised. · Üks kõige populaarsemaid komöödiaid · Tegeles põhiliselt poeemide ja Shakespeare`i loomingus on ,,Tõrksa sonettidega. taltsutus". · Sonettides on tähtsal kohal renessansiaja · ,,Tõrksa Taltsutuse" teos lähtub inimese elujanu: armastus ja sõprus. temperamentse, humoorika ja teotahtelise Petruccio katsetest taltsutada põikpäist ja Dante Alighier (1265- 1321) riiakat Katharinat. · Sündis u.1265 Firenzes Ajalookroonikad · Harrastas juba noorena filosoofilist · Keskne teema oli võim ja sellega armastuspoeesiat kaasnevad probleemid · Armastas muusikat ja tundis hästi
ütleb patsiendile esmalt, et ta on haige, siis haiguse põhjuse. Kolmandaks ütleb ta, et haigust saab ravida ning neljandaks, kuidas seda ravida saab. Neli õilsat tõde Buddha selgitas oma kuulajaile, miks inimesed on õnnetud ja vihased ning mida saaks teha, et maailm ja inimesed paremaks muutuksid. 1. Maailmas on kannatus. Aja ja ruumi maailmas ei koge keegi kunagi täielikku rahuldust. Isegi kõige õnnelikumad hetked kaovad. 2. Kannatus põhjuseks on elujanu. Inimesed kannatavad, sest nad üritavad endale saada ja hoida asju ning pole kunagi rahul. Nad muutuvad ahneks ja enesekeskseks. Ahnus ja viha lahutavad rahvaid ja toovad sõda. 3. Kannatusest saab vabaneda. Seda, miks inimesed võtlevad asjade pärast, on võimalik näha. Sellised tunded saab ära tunda ja välja juurida. 4. Kannatusest vabanemine käib kaheksaosalist teed pidi. Seda "väljajuurimist" saab teha järgides uut mõtte-, kõnelemis- ja tegutsemisviisi
“ *** „On laule, millele rõõm on rikkuseks. On laule, kus kurbus ja ilu on üks. On marsse ja farsse. On hümne ja üminaid. On tulu- ja tarbelaule, mis ruttu kuluvad. On laule, mis üha uuendavad elujanu, ja on kannibalikantaate, mis vajutavad hambad elavate südamete lihasse.“ *** („Laul lauludest“) Luuletus „Ootesaalis“ kujutab elu mitmekihilisust lausa nii, et erinevad mudelid on otsekui ruumiliselt eraldatud. Selles luuletuses puudub ühene tervik kulminatsioon. Teemad, mis on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
