Isiklikult, mõistan ma samuti tavalise eestlase kohaselt, mõlemad sündmused hukka, kuid neil on omamoodi ka mentaalne väärtus. On ilmselge, et sajandite pikkused, enamasti halvad, kogemused idanaabritega on meis tekitanud tundeid, mis põhjustavad üldist vastumeelesust sealse elanikkonna vastu, kuid sellegipoolest, on kõik naabrite poolt pakutud ajaloolised episoodid, kaasa aidanud meie rahvuse arengule, mis lõppude lõpuks on siiski positiivne. Eesti on oma lühikese eluea jooksul kogenud palju. Olenemata, et meie riik on alles noor on selle rahvas suhteliselt vana. Meist, algul tagasihoidlikest ja vabadusest unistavatest orjadest, on saanud intelligentsed eurooplased, kel on maailmas kaasarääkimise õigus. Ehkki seda on häbiväärne öelda, võiksime me olla nii oma suurele naabrile kui ka teistele võõrvõimudele, kes Eesti aladel võimu näidanud, tänulikud, kuna nende ettevõtmiste tagajärjel, oleme me omandanud hulgaliselt kogemusi
4. Õppijate kaasamine nende õppe - eesmärkide formuleerimisse. 5. Õppijate kaasamine nende õppeplaanide tegemisse. 6. Õppijate aitamine õppeplaanide elluviimisel. 7. Õppijate kaasamine hindamisse. ÕPPIVAST INDIVIIDIST ÕPPIVA ÜHISKONNANI Ove Korsgaard on esitanud järgmised põhjused, miks haridus ja koolitus mängivad üha olulisemat rolli nii inimesele, ettevõttele kui rahvale / riigile : - Haritud inimesel on paremad väljavaated tööjõuturul kogu eluea vältel. - Ettevõttele on globaalse turu tingimustes kompetentne tööjõud toimetuleku võtmeteguriks. - Riigile on intensiivistunud rahvusvahelise võidujooksu tingimustes haritud elanikkond ellujäämise eelduseks. Tähtis on mõista ka seda, et uuenevas maailmas on oluliselt kiirenenud teadmiste vananemise tempo. Ükskõik kui edukalt lõpetati ülikool või milline kraad omandati, üle viie - kuue aasta nende teadmistega hakkama ei saa. Ning see periood lüheneb järjest
.......................... KOKKUVÕTE.................................................................................................................... Georg Badasjan Probiootilised piimatooted SISSEJUHATUS 1905. aastal avastas bulgaaria teadlane Stamens Grigorovs jogurtis ainulaadsed piimhappebakterid, mis kääritavad piima. 1905. aastal seostab vene teadlane Ija Metsnikov jogurtibakterit L. bulgaricus bulgaarlaste eluea pikkusega. Alustatakse tervisebakterite ehk probiootikumide teaduslikke uuringuid. Ija Metsnikov tõestab, et Bulgarian bacillus võtab osa seedimisprotsessist ja tugevdab immuunsüsteemi. Oma immuunsüsteemi uuringute eest saab ta Nobeli preemia. Georg Badasjan Probiootilised piimatooted MIS ON PROBIOOTIKUMID? Probiootikumid on inimese soolestikust isoleeritud bakteritüved, mille omadusi on põhjalikult uuritud.
geograafilistest ja inimtekkelistest eelistest Rahvusvaheline firma- firma, mis tegutseb paljudes riikides Globaliseerumine ehk üleilmastumine- Maailma ühiskonnas toimuvad muutused, mis on seotud kaubandussidemete tihenemisega ja kultuurivahetuse sagenemisega. SKT- aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus Inimarengu indeks- riikide arengutaset võrdlev indeks, mis koosneb SKT-st ühe inimese kohta ning haridustaseme ja keskmise eluea indeksist. Majanduse struktuur- Raamistik, mille alla kuuluvad transpordi- ja kommunikatsioonivõrgud, tööstused, haridus ja tehnoloogia, mis lasevad riigil või piirkonnal toota kaupu, teenuseid või muid resursse, mida saab müüa. Primaarne sektor ehk esmasektor- majanduse haru, mis tegeleb maavarade hankimisega, kalanduse ja põllumajandusega Sekundaarne sektor ehk tööstussektor- majanduse haru, mis tegeleb kaupade tootmisega, metalli töötlemisega jne.
5 1.5. Rõngastamine ja eluiga Eestis on aastatel 1922-2007 rõngastatud 417 händkakku (neist 406 aastatel 1970-2007). Taasleide on 12. Üks Kabli linnujaamas rõngastatud lind leiti ligi viis aastat hiljem Leningradi oblastist. Raja tagant on Eestimaale saabunud vaid 1 rõngastatud lind, kes oli märgistatud Pihkva oblastis ja tabati Harjumaal. Händkaku käes on ka Eestis rõngastatud kakuliste eluea rekord 9 aastat ja 10 kuud. Maailma vanim händkakk on rõngastusandmeil elanud 20 aastat ja 11 kuud (Rootsi). 6 Siin pildil händkakk peseb ennast arvatavasti. Siin pildid istub händkakk puuoksal ja vaatab ringi. 7 Kokkuvõte
SELLE MUUTUSED AASTAKS 2030 Erinevate tegurite abil on võimalik ennustada riigi rahvastiku muutumist. 2.1. Riigi rahvastikupüramiidid Joonis 3. Kameruni rahvastikupüramiid 1995 a. Joonis 4. Kameruni rahvastikupüramiid 2015 a. Joonis 5. Kameruni rahvastikupüramiid 2030 a. Püramiididest selgub, et riigi populatsioon kahekordistub aastaks 2030 võrreldes 1995. aastaga. Sellest võib järeldada, et praegune rahvastikupoliitika ei soodusta sündide vähenemist ning eluea pikendamist, seega pole see piisavalt tõhus ning on vaja midagi paremat. 45 aasta jooksul toimub muutusi vähe, riik on endiselt demograafilise plahvatuse etapis. 2.2. Rahvastiku vanuseline jaotus Kameruni rahvastikuline jaotus 2016. aastal (1). 0-14 aastased: 42.6% 15-65* aastased: 54.23% 65+ aastased: 3.18% * protsendid on kokku liidetud 15-24 aastased: 19.55% 25-54 aastased: 30.71% 55-64 aastased: 3.97% Kuna 15. – 16. aastaseid on kõige suurem protsent, on tegemist noore
MUUTUSED ÜHISKONNAS Nimeta näiteid, millega iseloomustatakse riikide arengutaset? Riikide arengutaset iseloomustatakse sisemajanduse koguprodukti (SKT), sündimuse, suremuse, eluea, haridustaseme ja põllumajanduses hõivatud sektorite järgi. Seleta, mis tähendab SKT ja miks ei kasutata seda ainsa arengutaseme näitajana? SKT sisemajanduse koguprodukt, s.o. sisemajanduse kogutoodang, on aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse, seda rikkam on riik. SKT ei anna põhjalikku vastust, miks riik on rikas või vaene. Arengutaseme määrab osalus maailmamajanduses. Rühmita riigid arengutaseme alusel? Inforiik, tööstusriik, arengumaa, uustööstusmaa, toorainemaa, vaesed riigid. (Inforiigid: P- Ameerika, L-Euroopa, Jaapan. Uustööstusmaad: Singapur, Taiwan, L-Korea. Toorainemaad: S- Araabia, Kuveit. Vaesed riigid: Nepal, Afganistan, Jeemen.) Võr...
4. Mis on vastavussertifikaat? Ehitustoote vastavussertifikaat on kirjalik kinnitus, et ehitustoode vastab õigusakti kohaselt hindamisele kuuluvatele nõuetele. 5. Millised keskkonnategurid mõjutavad materjale? – Päikesevalgus, – Temperatuur, – Sademed, – pH tase, – Rõhk, – Hapnikusisaldus. 6. Miks peab veekindlal vineeril plaatide servasid eraldi katma? Et vesi ei saaks puidukihtide vahele 7. Mis määrab peamiselt katusekatte tsingitud teraspleki eluea? Just tsingikihi mass raual on kõige olulisem näitaja, kui argumendiks on katusekatte või -toote eluiga. 8. Millised peavad olema ohtlike vedelikega kokku puutuvate materjalide omadused? 9. Mis on tuletundlikkus? Tuletundlikkus on hoones kasutatud materjali omadus tulega kokku puutudes mitte – süttida, – levitada tuld, – eraldada soojust, suitsu, mürgiseid gaase või põlevaid või kuumi tilku. 10. Mis on tulepüsivus?
Varaobjekti soetamine kajastatakse raamatupidamiskandega: D Maa või Masinad ja seadmed jne K Võlad tarnijatele, Pangakonto jne Materiaalse põhivara depretsiatsiooni (amortisatsiooni) arvestus Tavaliselt on aineliste varaobjektide kasutusaeg piiratud nad kuluvad füüsiliselt kui ka moraalselt. Piiramatu kasutusajaga varaobjektid on näiteks maa, kunstiteosed jne. Materiaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksul. Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamise (mahaarvestamise) eesmärk on soetamiseks tehtud väljaminekute vastavusse viimine nende kasutamisest saadava tuluga (tulude ja kulude õige vastandamine). Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamisel on olulised kaks tegurit: vara eeldatav kasulik eluiga- määrab omanik. vara eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul (lõppväärtus ehk lõpetamismaksumus)- arvatakse vahendi eest saadavat tema kasuliku eluea lõppedes.
Leherootsude abil kinnituvad n elulõng Väänlate e köitraagude abil kinnituvad n viinapuu Puude rühmitamine kasvukõrguse alusel Ülikõrged puud- üle 50m n ranniksekvoia, hiidsekvoia Kõrged puud- 36...50m n harilik kuusk, euroopa lehis Keskmised kõrgusega puud- 26...35m n arukask, harilik tamm, serbia kuusk Madalad puud- 16...25m n harilik hobukastan, hall lepp, torkav kuusk Väga madalad puud- 6...15m n harilik kadakas, harilik pihlakas Puude rühmitamine eluea pikkuse alusel Väga pikaealised- vanus 500 ja enam aastat, n harilik tamm, suurelehine pärn Pikaealised- vanus 200...500 aastat, n harilik kuusk, harilik pärn Keskmise elueaga- vanus 100...200 aastat, n arukask, harilik hobukastan Lühiealised- vanus 50...100 aastat n, keerdmänd, harilik pihlakas Põõsaste rühmitamine eluea pikkuse alusel Pikaealised- 50 aastat ja vanemad, n mägimänd, viirpuud Keskmise elueaga- 25...50 aastat, n punane leeder, harilik sarapuu
poole. Kombinatiivne muutlikkus sõltub veel: · kromosoomide arvust: mida rohkem kromosoome, seda suurem kombinatiivne muutlikkus · mutatsioonide hulgast: mida rohkem mutatsioone, seda suurem on kombinatiivse muutlikkuse aste · kromosoomide pikkusest: pikkade kromosoomide puhul vahetatakse pikemaid osasid ristsiirdes, kombinatiivne muutlikkus on suurem. MITTEPÄRILIK EHK MODIFIKATSIOONILINE MUUTLIKKUS - üksikisendi tunnuste kujunemine ja muutumine eluea jooksul, mille määravad ära organismi genotüüp ja keskkond. Tunnused järglastele ei pärandu. Päranduvad tunnuse muutumise piirid, mille ulatuses tunnus võib muutuda. - Tunnuse muutuse piire nimetatakse reaktsiooninormiks. Nt kehamassi muutuse piirid ühel isendil läbi eluea sünnikaal kuni eluea suurim kaal ; ühelt puult võetud lehtede pikkuse varieeruvus kõige lühem ja kõige pikem leht.
põhjalikumaks teha. Ta pakkus välja selgitava raamistiku ja tõstatas küsimuse, kas see andis ülevaate seosest sündimuse, suremuse ja rände kohta teises demograafilises üleminekus. Ta vastas, et pole kahtlustki, et piisav, et mõista, et muutusprotsess, mille see läbis, ei olnud üksteisest sõltumatud. Põhjus, üritades hõlmata suremust ja rahvusvahelist rännet kontseptsiooni, tulenes empiirilistest tähelepanekutest. Ootamatu eluea tõus sünnihetkel ja täpsemalt vanemas vanuses, üllatas demograafe peaaegu samapalju kui väheneb sündimus. Naiste eluiga sünnihetkel võib ulatuda 80aastani ja rohkem, nagu näitavad mõndade riikide andmed, näiteks Jaapan. Ja mis puudutab rännet, oli olnud näiteks mitmetes Lääne-Euroopa riikides, kust külalistöötajad tulid 1960ndatel ning 1970 algul. Esimesed liikumised olid piiratud mandriga: tööjõud lõunast liikus põhja. Aga need ojad kuivasid kiiresti kohe kui
4. Eesti Looduskaitse Selts 5. Eesti Ökoloogiakogu 6. Eesti Roheline Liikumine 7. Eestimaa Looduse Fond Keskonnaprobleeme tekitavad nähtused maailmas Põhjused ja tagajärjed: Tänast maailma iseloomustab inimkonna kiire kasv. Inimeste arv maakeal suureneb pidevalt, eriti kiiresti viimastel aastakümnetel (umbes 200 000 inimest ööpäevas). Aina paranevad elutingimused ja arevev meditsiin on loonud eeldused inimese keskmise eluea pikenemiseks. See tähendab aga seda, et inimeste arv maakeral kasvab. Inimeste arv kasvab kiiresti peamiselt seal, kus senini on olnud suur suremus ning peres järglasi palju, näiteks Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Kõrge arengutasemega riikides elab linnades rohkem inimesi ki maal ja linnaelanike hulk järjest kasvab. Eriti kiire on linnarahvastiku juurdekasv Aafrikas.linnastumisega seoses tekib palju probleeme. Linnade ehitamiseks on vaja maad, selleks kulub aga
Referaat Mesilased Sisukord : 1. Sissejuhatus 2. Kehaehitus 3. Mesilaste kodu 4. Paljunemine 5. Astel 6. Liigid 7. Huvitavat 8. Põhifaktid 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Mesilased kuuluvad kõige kõrgemalt arenenud putukate hulka. Paljud liigid on ühiselulised, neil on keeruline käitumine ning tõhus teadete vahetamissüsteem. Nad moodustavad koos sipelgate ja herilastega kiletiivaliste seltsi, mis on mardikaliste järel suuruselt teisel kohal. Inimese jaoks on mesilased tähtsad mitmel põhjusel. Kodumesilastelt saab mett ja vaha. Mesilased on õistaimede tolmeldajad teadlaste hinnangul tooks nende putukate häving kaasa täieliku katastroofi paljude kultuurtaimede kasvatamisel. Kehaehitus Vähemalt 150 000 liiki hõlmavasse kiletiivaliste seltsi kuulub väga erineva kehaehitusega putukaid. Tüüpilise kiletiivalise suurekasvuline, kollase-mustavöödilis...
järeltöötlemise teevad neis kasutavad plastikmaterjalide segud ja pärast kasutust ka jäägid peaaegu võimatuks. Juhtivad tootjad ja jaemüüjad on jõudnud tänaseks ühisele arusaamisele, et jätkusuutlik pakend on taandumas tahaplaanile ja eesmärgiks on pakendi maksimaalne jätkusuutlikkus läbi kogu tarneahela ning taastatav pärast kasutust. Seega on tootjate siht õige, kuid valitsuste huviks on tegeleda pakendite taaskäitlemisega vaid pärast nende eluea lõppu. Pakend on tähtsaks sidevahendiks tootja ja kliendi vahel. Üldiselt on tarbimistrend teel, et tarbijad ostavad kaupa, mis näeb konkurendi omast parem välja, kuigi näiteks elektroonikatoodete puhul võib tehnilise poole pealt alla jääda. Seega on pakendivalikul turunduse poolel äärmiselt suur roll. Esialgne, küll keskkonnasäästlikkuse mõistes hea pakend, peab vahest teed andma teisele võimalusele, mida on tarbijale kordades parem müüa
Enne Malta iseseisvumist kuulus Malta Briti impeeriumi osaks. Malta iseseisvus 1964. aastal. 5. RIIGI ARENGUTASE · SKT 8,338 miljonit USD · SKT elaniku kohta 20,281 USD 6.ANDMETE KOONDTABELID Riigid :Malta, Eesti, Tuneesia, Austraalia, Ameerika Ühendriigid. · Suremuse, sündimuse ja imikusuremuse võrdlusdiagramm riikide kaupa: · SKT ühe inimese kohta riigiti: · Hõivatus sektorite kaupa protsentides: · Keskmise eluea võrdlusdiagramm riikide kaupa: · Andmete koondtabel erinevate näitajate alusel Hõivatus Riik SKT Suremus Sündimus põllumajanduses Hõivatus tõõstuses USA 47500 8,38 13,82 1,2 19,2 Austraalia 38200 6,74 12,47 3,6 21,1 Malta 2081 10,7 10,71 2,8 25
Keskmine eluiga 40-45 aastat ja eakaid inimesi seetõttu vähe. Tänapäeval: Aafrika, Ladina-Ameerika või Okeaania piirkondades elavatel hõimudel. - DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS Industrialiseerumine ja linnastumine toovad kaasa elutingimuste paranemise. Suremus väheneb järsult, kuid sündimus jääb traditsiooniliselt kõrgeks. Kõrge loomulik iive. - ÜLEMINEKU ETAPP Väikese suremuse kõrval sündimuse vähenemine, keskmise eluea pikenemine, iibe langus. See protsess algab linnades ja puudutab kõigepealt rikkamaid peresid. Laste osatähtsus rahvaarvus langeb ning eakate oma tõuseb. Iseloomulik Lõuna riikidele, nagu Mehhiko, Brasiilia, Türgi. - RAHVASTIKU VANANEMISE ETAPP Elu- ja töötingimuste paranemine, naise staatuse muutumine ühiskonnas. Naiste tööalase ja ühiskondliku aktiivsuse tõus piirab laste arvu perekonnas. Sündimus pärsitud. Ühiskond jõuab demograafilisse
Ühiskonna konspekt.Majandus TEADUSPÕHINE MAJANDUS Haritud inimesed + teadusuuringutest sündivad head ideed. Ettevõtjad teevad tihedat koostööd teadlaste ja haridusasutustega.Taolises ühiskonnas on kesksel kohal inimkapital inimeste oskused, teadmised ja kogemused. Väga oluline on üles leida võimalikult palju andekaid inimesi. Inimkapitali juurde kuuluvad ka motiveeritus ,ettevõtlikus ja tervis. Inimkapitali täiendab sotsiaalkapital inimestevahelised tihedad ja toetavad suhted. Teaduspõhine majandus põhineb innovatsioonil uute ideede leidmisel ja elluviimisel. Innovaatiline mõtlemine võimaldab ettevõtjatel teenida suurt raha. Innovatsioon on seotud intellektuaalse omandiga. Loometöö on isiklik tulemus,millele inimesel on ka juriidilised õigused. Intellektuaalse omandi liigid : 1)Autoriõigus kirjandus-,kunsti- ja teadusteos; 2)Autoriõigusega kaasnevad õigused teose esitus,fonogramm,tele- ja raadiosaade jne ; 3)Tö...
kiirusega ja mil moel need muutused toimuvad Inimese areng Kasvamine Arenemine Küpsemine Sotsialisatsioon Seletage mõisted Kasvamine eelkõige füüsiline areng, keha välismõõtude (pikkus, kaal) muutmine ja elundite suurenemine Orn- ,,teadvustatud reageerimine inimese arenemisele ehk siis suunav tegevus vastavalt üldkehtivatele väärtusnormidele (nii ühiskonna kui indiviidi tasandil) Arenemine järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani. Küpsemine seostub väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega, võib olla nii füüsiline, vaimne kui sotsiaalne Mõisted Sotsialisatsioon on protsess, mille käigus saab üksik indiviidist ühiskonna teovõimeline liige interaktsiooni käigus. Kasvamine on kasvatuse objekt ja eesmärk Kasvatustegevus on kasvatustingimuste teadlik tekitamine Kasvamise ja kasvatuse mõisted on osaliselt kattuvad
elada oma üürikest elu ainult enda jaoks. Tema jaoks on see ju nõnda lühike hetk, samas Clerfayti pikas elus võib-olla elumuutva mõõduga. Seetõttu otsustas ta pühenduda inimesele armastuse kinkimisega. Samuti mõistis Lillian elu ja surma väärtust. Elu oli lõpuks ta jaoks midagi suurt ja samuti ka surm. Sellega ei tohiks mängida. See on imeilus hetk, kui inimene mõistab pärast oma üürikese antud eluea süüdistamist viimaks, et kõik need antud tunnid on õnnistuseks. Ning võimalus seda armastust jagada teistega, on veelgi suurem õnnistus. Peale Clerfayti surma läks Lillian tagasi sanatooriumi, kuna surmaga mängimisest oli ta jaoks küllalt. Ta tahtis oma elu hoida nii kauaks, kui see on veel võimalik. Kuigi Lilliani surm ei olnud ilus, sai ta arvatavasti lõpuks oma hinge rahu, sest ta polnud enam pettunud oma lühikeses elus. Ta oli lõpmata tänulik sellegi aja eest, mis talle anti
Nende munad valmivad lõplikult, kui nad viibivad mõne aja väliskeskkonnas. Tähtsamad ümarussid on solkmed, piitsussid, naaskelsabad. Solkmed Solkmed on keskmiselt 20-40 cm.pikkused roosaka värvusega ümarussid. Nad parasiteerivad inimese peensooles. Munad erituvad koos roojaga väliskeskkonda, kus valmivad. Valminult võivad munad taas sattuda inimese organismi pesemata köögi-ja puuvilja söömisel, reostatud veega, mustade kätega. Ka kärbsed võivad solkme mune levitada. Solkmete eluea pikkus inimese soolestikus on umbes üks aasta. Solkmetest põhjustatud haigust nimetatakse askaridoosiks. Piitsussid Piitsussid on ümarad 2-5 cm.pikkused peened niiditaolised parasiidid, parasiteerivad inimese jämesooles ja peensooles, väliskeskkonda erituvad väljaheidetega. Väliskeskkonnas nad valmivad, sattudes sealt inimese soolestikku toituvad nad peremeesorganismi verest, tekitades soole limaskesta vigastusi. Naaskelsabad
Adaptiivne radiatsioon- keskpunktist lähtuv levik 3) Väljasuremine- mingi organismirühma geenifondi lõplik kadu. (NB! Üksikisend ei saa välja surra!) Väljasuremise põhjused: · Loomulik e. fooniline väljasuremine- geenifond ei suuda anda uusi kohastumusi muutuvates tingimustes või ei suudeta konkureerida teiste liikidega. Põhjuseks võib olla ka liigi eluea ammendumine · Globaalsed või lokaalsed katastroofid · Inimtegevus. Sihtotstarbelise inimtegevuse tulemusena on välja surnud: ürgveis, lennuvõimetu hahk, kukkurhunt, dodo. Palju liike on surnud ka elupaikade hävitamise või muutmise tulemusena. Makroevolutsiooniline progress 1. Suurema eristuse ilmnemine bioevolutsioonis (avaldub kõigil tasanditel): · Genoomi tasandil (struktuur-ja regulaatorgeenid)
Karvastik on tihe, pehme ning siidine, mis on suvekuudel kollakas- kuni mustjashall ning talvel hõbehall. Kõhupiirkond ja jäsemete siseküljed on aastaringselt valged. Aluskarv on tumehall. Suvel on karvkate tumedam ja pruunikam. Lendorav vahetab karva kaks korda aastas. Lendorava pea on ümmargune, kõrvad lühikesed ja ümardunud. Emasloomad kaaluvad umbes 150 grammi, isasloomad on reeglina pisut väiksemad. Nisade arv on 8. Eluiga Täpsed andmed eluea kohta puuduvad. Hinnanguliselt jääb täiskasvanuks saanud lendoravate eluiga enamasti 5–6 aasta vahele ning piirvanus võib olla isenditel 6–8 aastat. Elupaik ja eluviis Lendorava pesapaigaks on puuõõnsused, mistõttu on elupaigas oluline õõnterohkete 70–120-aastaste haavapuude esinemine. Kasutab peamiselt looduslikke ja rähnide loodud ning maha jäetud õõnsusi. Lisaks neile võib kasutada ka lindude pesi või ehitab hoopis ise okstest pesa. Pesa vooderdab sambla,
Hea isu Aafrika elevant sööb päevas umbes 150 kg lehti, oksi puukoort, juuri ja puuvilju. Nii suure toidukoguse tarbimiseks peab ta neljandiku ajast tegelema söömisega. Duss ja mudavann Elevandid jahutavad keha suurte laperdavate kõrvade kaudu, kuid teevad ka "dussi"- imevad lonti vett ja piserdavad seda kehale. Kogenud elevant ulatab lonti hõljutades ja õigel hetkel puhudes igasse kehaosani. Mõnikord püherdavad elevandid mudas või puistavad end üle tolmuga, et katta nahk putukate ja päikesekõrvetuse vastu ja kaitsta auramist läbi naha. Elevandipoeg Elevandipoeg ei pea muretsema toidu pärast, sest ta saab ema piima vähemalt kaks aastat. Mõnikord imetavad teda ka karja teised täiskasvanud emased. Aafrika elevant on suurim maismaaimetaja. Tema õlakõrgus võib ulatada üle 4m ja ta kaalub ligi 7 tonni. Elevandi põhitoiduks on lehed ja oksad, mida ta haarab londiga. Seda tugevat ja samas tundlikku kehaosa kasutab ta hingamiseks ja haist...
väärtused on pahatihti erinevad. Head kasvatus suhet võib iseloomustada enne kõige vastastikuse usalduse ja austusega. Heal suhtel peab kahe inimese vahel olema kannatlikus, õigustunne ja tagasihoidlikus. Kasvatuse abil tahame vormida inimest sarnaseks ideaalkujule ehk teisti öeldes täiuslikkuse inimlikkuse saavutust. Kuid kas see on õige? Kasvatus ei kesta nii kaua, kui kasvataja annab teadmisi edasi kasvatatavale vaid see kestab inimese eluea lõpuni. Inimene ise on suur arenguprotsess kasvatuses. Alguses teised - pärast ta ise, ümbruskond ja keskkond. Kasvatus algab kodust ja lapse esimesest elupäevast. Vanemad on lapsele mitmel viisil kõige tähtsamad kasvatajad, kelle kõrval kool jääb üsna marginaalseks mõjutajaks. Paljud meie aja vanemad aga mõtlevad, et kool ja lasteaed peavad tegelema laste kasvatusega aga mitte vanemad. Peaks mainima, et kasvatus on kahe inimese ( kasvatava ja kasvataja) vaheline interaktsioon.
JÕEHOBU (Hippopotamus amphibius) 1 SISUKORD: SISSEJUHATUS................................................................lk2 LÜHITUTVUSTUS.............................................................lk3 ELUVIIS............................................................................lk3 PALJUNEMINE.................................................................lk4 TOITUMINE.....................................................................lk4 PÕHIANDMED SUURUS.........................................................................lk4 PALJUNEMINE...............................................................lk5 ELUVIIS............................................................................lk5 LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID................................lk5 ESINEMINE...........................................
Kaheksajalg Üldandmed - Selts: kaheksahaarmelised - Sugukond: päriskaheksajalgsed - Perekond ja liik: Octopus vulgaris - Pikkus: kuni 3 meetrit - Kaal: kuni 25 kilogrammi - Suguküpsus: emased 18-24 kuuselt, isased varem - Munade arv: kuni 150 000 - Koorumisaeg: 4-6 nädalat - Harjumuspärane eluviis: eraklikud merepõhjaasukad - Toitumine: peamiselt krabid ja vähilised - Eluea pikkus: emased hukkuvad umbes 2-aastaselt, isased elavad rohkem Välisehitus · Väline koda puudub. · Kotikujulise kehaga. · Jalad ja uimed puuduvad. · Suu ümber 8 kombitsat. · Kombitsatel iminapad ja meelerakud. · Pea külgedel suured silmad. · Papagoi noka taolised lõuad. · Keha katab mantel. Siseehitus · Selgrootud. · Seljaosas plaatjas sisemine toes. · Soole tagaosa lähedal tindinääre.
meeste eluiga . 2.3.3 RAHVASTIKUPÜRAMIIDI ANALÜÜS http://www.census.gov/ipc/www/idb/country.php Sündimus võrreldes suremusega on väga suur . Palju noori , vanurite osatähtsus väike . Tööealiste arv on küllaltki väike. Väikelapsi sureb väga palju . Tegemist on demograafilise ülemineku 1. Etappiga ehk demograafilise plahvatusega. 2050. Aastal prognoositakse tööealiste osatähtsuse suurenemist , väikelaste suremuse langust ning keskmise eluea pikenemist. 2.4 LINNASTUMINE 90% rahvastikust elab Niiluse delta ja jõe oru ümber. Asustustihedus on siin 1900 inimest km² kohta. Kogu ülejäänud territoorium on aga kuiva kliima ja veenappuse tõttu peaaegu inimtühi. Suuremad linnad on mereääres, sest see soodustab riigil paremini tegelda inpordi ja ekspordiga teiste euroopa riikidega. Egiptuses elab 80,34 miljonit inimest (2007. a aprill). Egiptuse pealinnas Kairos on 17 miljonit elaniku
moodustunud vaheühendite saastavale mõjule lisandub ka vibratsiooni põhjustatud katalüütiliselt aktiivsete kihtide delamineerumine - kasvab kontakttakistus nafionmembraani ja plaatina vahelisel piirpinnal - PEKE eluiga vähendab ka tippvoolude esinemine elektrokeemilises süsteemis (koormuse kasv auto startimisel ja kiirendusel). Kütuse element Fuel Cell PEKE-membraan element USA-s on välja arvutatud, et oma keskmise loodetava eluea jooksul (5500 tundi) peab PEKE taluma kuni 300 000 piirkoormuse tsüklit. Seetõttu püütaksegi välja töötada "tõelist" hübriidelektriautot, kus lisaks kütuseelemendile on tippvoolutiheduste (tippkoormuste) saavutamiseks kasutusel elektrilise kaksikkihi kondensaator (nn. superkondensaator). Superkondensaatorid on väga efektiivsed impulssvooluallikad/salvestid, mille elektriline kasutegur on 9395 %. Kombineerides koormusjaotust kütuseelemendi ja superkondensaatori
URSON SELTS: Närilised SUGUKOND: Okaslased PEREKOND JA LIIK: Erethizon dorsatum Nagu suurem osa sellesse sugukonda kuuluvaid liike, veedab ka urson enamuse ajast puudel, mille koorest ja lehtedest ta toitub. Tal on teravad küünised, karvatud jalatallad ning tasakaalu hoiab ta suurepäraselt. Puuoksi mööda liigub ta aeglaselt, ent kindlalt. KESKKOND Urson tunneb end kõige paremini segametsades, ent vajaduse korral võib ta kohastuda ka teistsuguste elutingimustega, näiteks põõsastihnikute, liivakõrbete või koguni lageda tundraga. Kogu päeva põõnab ta kerratõmbunult puuvõras või kaljupraos. Igal loomal on mitu varjupaika, mis paiknevad tema territooriumi erinevates piirkondades. Koidikul läheb ta alati kõige lähemal asuvasse urgu. Urson on "konservatiiv", see tähendab, et ta käib alati mööda ühtesid ja samu radu, jättes enda järel pehmele mullale või lumele nähtavaid jälgi. Juhul, kui talv on eriliselt karm, veedab urson mõned päevad ...
Laagri Kool Referaat Skorpionid Koostas: Klass: Juhendaja: 2008 SISSEJUHATUS Selles referaadis sooviksin teada saata ühtteist skospionidest. Kas on põhjust karta kõiki skorpione keda näed või mitte. Skorpionid äratavad inimestes hirmu, kuna nende salvamine võib olla surmav. Skorpione esineb peaaegu kõikides maailma soojades piirkondades, ent nad on pelglikud, seetõttu ei pälvi nad sageli inimeste tähelepanu. Euroopas elutseb neli skorpioniliiki. Üks neist on Euscorpius flavicaudis, kes on inimesele täiesti ohutu. ELUVIIS Skorpionid veedavad päeva varjualuses, niiskes kohas, harilikult kivi all või ümberpööratud puutüve all. Toitu hankima suunduvad nad hämaras ja öösiti. Sageli ronivad nad siis majadesse, kus ronivad riiete ja mööbli sisse, voodisse ning vaiba alla. Skorpionitel on algelised silmad, peamiseks meeleelundiks on aga sõrad. Neil paiknevad tundlikud, peened ...
· säilitatavus (et ei peaks iga päev poes käima ja et ained ei läheks käest ära; porgand, suvikõrvits ja tavaline kõrvits on ikka tänuväärsed viljad) 8. Kirjuta, millised nn. eluviisihaigused võivad tekkida, kui sööd pidevalt liiga palju a) üle 5 g päevas soola. · kõrgvererõhutõbi · osteporoos · ajuhalvatus · südameinfarkt · tursed · astma halvenemine · neerude puudulikkus · maovähk · eluea lühenemist, südamehaigusi, vererõhuku alandavate ravimite toime vähenemist ja kõrvalnähtude suurenemist. b) loomset rasva · kolesterooli tõus · südamevereskoonkonna haigused (eelkõige südamehaiguste risk, sest kõik sõltub eelkõige siiski inimese elukommetestharjumustest, vanusest jne) c) suhkrut · rasvumine · diabeet · kõrge vererõhk · ka kolesteroolitaseme tõus 9
on seotud rakulise immuunsuse patoloogiaga, iseloomulik on koekahjustus ja ravi on glükokortikoididega. 26. Mis on kaasasündinud immuunpuudulikkus / omandatud immuunpuudulikkus? - Kaasasündinud (e. primaarne) immuunpuudulikkus – on tavaliselt geneetilist päritolu. Selle korral tekib imiku- või lapseeas raskeid ja korduvaid kopsupõletikke jm haigusi, mis võivad lõppeda surmaga. - Omandatud (e. sekundaarne) immuunpuudulikkus – tekib eluea jooksul immuunsüsteemi häirumise tõttu. Kaasneb mingi teise haigusega, kuid võib tekkida ka toitumishäirete, kiirituse, immuunsupressiivravi ja vananemise tõttu. Vastata loengu põhjal: 1. Millega toimub vaktsineerimine ja mis on selle eesmärk? – Toimub vaktsiiniga, eesmärk on immuunsuse tekitamine/esilekutsumine mingi kindla haiguse vastu. 2. Mille poolest erinevad veregrupid? – Veres esinevate antikehade ja antigeenide (kas A või B) või nende puudumise poolest. 3
Kapibaara (Hydrochoerus hydrocharis) Kapibaara ehk veesiga on poolveelise eluviisiga näriline. Taksonoomia: Riik- Loomad Animalia Hõimkond- Chordata Klass- Imetajad Mammalia Selts- Närilised Rodentia Sugukond- Merisigalased Caviidae Perekond- Hydrochoerus Liik- Kapibaara Hydrochoerus hydrocharis Kapibaara on maailma suurim näriline. Ta on maismaaloom, ent ka suurepärane ujuja ning võimeline isegi sukelduma, jäädes vee alla kuni 5 minutiks. Kapibaaral on massiivne keha ja nurgeline pea, seetõttu näeb ta esmapilgul välja nagu karva kasvanud merisiga. Kapibaarasid kütiti massiliselt liha ja naha pärast ning tänasel päeval on ta mõnedes piirkondades juba väga haruldane. KESKKOND Kapibaarad elavad harilikult karjadena, mida juhib domineeriv isasloom, kes märgistab oma territooriumi oma nina kohal paiknevate lõhnanäärmete eritisega. Kari koosneb harilikult ühest või kahest emasloomast, mõnest alluvast isasest ja erinevast arvu...
kaasa arvatud elukvaliteet, mida määravad keskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, sotsiaalsed ja psühhosotsiaalsed tegurid. Ta puudutab ka nende keskkonnategurite hindamise, korrektsiooni ja tõkestamise teooriat ning praktikat, mis võivad potentsiaalselt mõjutada käesoleva ja tulevaste põlvkondade tervist. rahvatervis – riigist inimeseni, ühiskond, haiguste ennetus (programmid jne), public. Tervise edendamise, haiguste ennetamise ja eluea pikendamise teadus ja praktika, mida viiakse ellu kas kogu rahvastikule või selle teatud rühmadele suunatud tervist mõjutavate sekkumiste kaudu. rahvastiku tervis – üle maailmne, statistiline, population. Terviseseisundi statistiliste ja demograafiliste näitajatega mõõdetav riigi või piirkonna rahvastiku või selle osa tervisetase. salutogenees, salutoloogia – ehk tervise areng on üksikisikute ja rahvastikurühmade terviseseisundi jätkuva paranemise protsess. Teadus, mis
Kasvukuhikule järgneb kasvuvööde, milles rakud intensiivselt kasvavad. Kasvuvöötmele järgneb imav vööde, mis on kaetud üherakuliste juurekarvadega, mille abil hangib taim mullast vett ja selles lahustunud aineid. Järgmiseks juurte vöötmeks on külgjuurte vööde. Kohta, kus peajuur läheb üle tüveks, nimetatakse juurekaelaks. Juured on kaetud kattekoega, mille rakud korgistuvad, vananedes kattuvad juured korbakihiga. Juurte pikkuskasv võib toimuda kogu taime eluea jooksul. Puittaimede juurtel esineb kaks kasvuperioodi: kevadel ning hilissuvel ja sügisel, kui mulla niiskus on suurenenud. Juurtel esineb ka jämeduskasv, aastarõngad on juurtel kitsamad ja ebaselgemad kui tüvetipus. Juurestiku tüübid Taime kõik juured kokku moodustavad juurestiku, mis peab kindlustama taimele elutegevuseks ja talitluseks vajaliku vee ja mineraalsoolade hulga. Puittaimede juured harunevad enamasti monopodiaalselt: peajuur kasvab tipust ja külgjuured tekivad tipust
riikidel. Globaliseerumine- ehk üleilmastumine, kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena. SKT- sisemajanduse kogutoodang, aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Inimarengu indeks- riikide arengutaset võrdlev indeks, mis koosneb kolmest näitajast: SKT-st ühe inimese kohta, haridustaseme ja keskmise eluea indeks. Majanduse struktuur- riigis või piirkonnas väljakujunenud majandusharude vahekord. Selle kirjeldamiseks kasutatakse tavaliselt majandussektorite osatähtsust SKT-s või tööhõives, samuti kasutatakse majandusharude osatähtsus riigi majanduses. (Primaarne, sekundaarne, tertsiaarne). Primaarne- esmassektor ehk hankiv majandus on majandussektor, mis tegeleb hüvede loodusest saamisega. Primaarse sektori koosseisu kuuluvad põllumajandus, jahindus, metsandus ja kalandus.
aastased kõik pensioni-ikka, pannes järelkasvu üpris suure surve alla, sest keegi peab makse maksma, et neid elatada. Saksamaa rahvastiku vananemine on selgelt silmaga näha, mis on sellisele riigile iseloomulik, sest elutingimused on head, arstiabi on väga heal tasemel, mis põhjustab kõrge eluea. Inimesed keskenduvad pereelu asemel karjäärile, tootes järjest vähem järelkasvu ja nii vananebki sealne ühiskond. Sugude vaheline erinevus seisneb selles, et naised elavad kauem kui mehed, sest 70 aastaste ja vanemate meeste osakaal jääb 91. aastast alates kuni lõpuni välja väiksemaks kui naiste oma. 4. Andmed ( 1980, 2009,2025) sündimuse, suremuse, imikusuremuse, keskmise eluea kohta, laste arv naise kohta (koondtabel)
· Urbaniseerumine ehk linnastumine linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus · Pendelränne liikumine elukoha ja suhteliselt kaugel asuva töökoha vahel. · Demograafiline kriis - · Assimilatsioon sarnastumine · Pagulus · Demograafiline plahvatus kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub enamasti demograafilise ülemineku ajal. On tingitud eelkõige inimeste eluea pikenemisest ning suremuse vähenemisest. · Aglomeratsioon inimeste ja ettevõtete koondumine väiksele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. · Megapolis ehk hiidlinn suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. · Slumm valdavalt marginaalse rahvastikuga asustatud vilets linnaosa peamiselt arengumaade , aga ka lääneriikide suurlinnades. · Lähteriik riik kust välja rännatakse.
Spektraalkaksik, toimub spektrijoone perioodiline lõhenemine, mis toimub seetõttu, et üks paarilistest tuleb meie poole, teine aga eemaldub meist. Üksiktähed on sama haruldased, kui kaksikud ( mitmikud ) inimestel. Põhjanael, lähim täht, on kolmiktähed. Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille heledus kasvab ootamatult miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt (neutrontäht, must auk), energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga. Kõige omapärasemad ja astronoomidele kasulikud tähed on tsefeiidid, nende muutumise perioodid on mõnekümnest minutist mõnekümne ööpäevani. Tsefeiitide periood on seotud tegeliku valgusvõimsusega. Mida pikem periood seda, heledam ( absoluutse skaala järgi ) on täht. Suure massiga tähti on vähe, enamiku tähtede mass on Päikese massist väiksem. Massist sõltub tähe edasine areng ja eluiga. Mida suurem on mass, seda lühem on eluiga.
elavad kauem tänu tervislikele eluviisidele, mida on viimasel ajal palju propageeritud. Eestlased on hakanud tervislikumalt toituma, spordisaalid ja staadionid on rahvast täis, tööle jalutajaid on palju rohkem kui mõne aasta eest. Võib-olla on sellises trendis süüdi majanduslik olukord, mis paneb inimesi vaatama, kuhu nende raha kaob. Ometigi Eesti meeste keskmine oodatav eluiga on 68,59 ja naistel 79,23 aastat. See näitab et on palju arenguruumi. Eestlane ei näe seda, et suurimad eluea lühendajad ja rahakoti tühjendajad on halvad harjumused ülekaalulisus, alkohol ja suitsetamine. Inimesed ei teadvusta endale nende harjumuste riske, milleks on tõsiseid haigused või surm. Selleks, et eestlased jätaksid need halvad harjumused, on jätkata teadustuskampaaniad ja tõsta aktsiise, siis ehk mõistab eestlane, et tapab end iga sigareti või viinalonksuga, mida tarbib. Surmad on vähenenud ka liikluses. Kui mõni aasta tagasi oli olukord selline, et
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Peeter Vettik Valgejänes Referaat Juhendaja: Katrin Lekk Pärnu 2012 Lühitutvustus Valgejänes on suurepäraselt kohastunud eluks kõlmades põhjapoolsetes mäestikupiirkondades. Ta talub koguni miinus neljakümne kraadini küündivat pakast. Valgejänes asustab üsna erinevaid biotüüpe arktilisest tundrast ja põhjapoolsetest okaspuumetsadest (taigast) kuni kõrgete mägedeni, kus ta viibib metsapiirist kõrgemal. Paljudes kohtades on tema käsutuses vähe varjepaiku ning seetõttu on ta suurema osa aastast jäise tuule ja vihma meelevallas. Eluviis Valgejänes veedab suurema osa oma elust erakuna. Talve saabudes hakkavad jänesed Arktikas suurematesse karjadesse kogunema, mis tagab neile kiskjate eest parema kaitse. Hädaohu korral paneb kogu kari erinevatesse suunda...
ainevahetuse seisukohast mitu ülesannet. Funktsioonid: 1) Välissekretoorne funktsioon sapi funktsioon, maks produtseerib sappi; sapp koosneb sapihapetest ja nende sooladest, letsitiinist, anorgaanilistest ainetest HCO3 ja sapipigmente, mis annavd sapile iseloomuliku kuldkollase värvuse. Kuldkollane värvus asendub sapipõies rohelisega. Sapivärvust mõjutab pigment bilirubiin. Bilirubiini sisaldavad punalibled, kui need on oma eluea täis saanud, siis lagunevad põrnas (osad maksas), ja nendes sisalduv bilirubiin läheb sappi. Sapp koguneb maksast söömise vaheaegadel sapipõide, kus ta muutub kontsentreeritumaks. Osa vett imendub läbi seinte ära. Sapipõie tühjenemine toimub CCK mõjul, mispõhjustab põieseinte kokkutõmbumise ja sulgurlihase lõõgastumise. Sapi ülesanded seedeprotsessis:
Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine. Kõik see kestab kokku kuni 0,7 sekundit. Kokku paisatakse ühe südame kokkutõmbega ringlusesse keskmiselt 70 ml verd. Vastavat kogust nimetatakse südame löögimahuks. 1 minuti jooksul ringesse paisatud vere hulka nimetatakse südame minutimahuks. See on keskmiselt 5 liitrit minutis ja võib tõusta tugeva pingutuse korral kuni 35 l/min. Ööpäevas pumpab süda keskmiselt 7056 l ja keskmise inimese eluea jooksul (70 aastat) ligikaudu 180 miljonit liitrit (0,18 kuupkilomeetrit) verd.
Referaat Okaapi Markus Lomann 8.c Gustav Adolfi Gümnaasium 10.11.2009 Okaapi põhiandmed Suurus: Turja kõrgus: 1,5 1,7 m Pikkus: 2 2,1m Saba pikkus: Kuni 40 cm Kaal: 200-250 kg Paljunemine: Suguküpsus: Emasloomadel 2.eluaastal, isasloomadel hiljem. Innaaeg: Mais-juunis või novembris-detsembris, võib väldata ka aastaringselt. Tiinuse kestus: 14-15,5 kuud. Poegade arv: 1 Eluviis Harjumuspärane eluviis: Elavad üksi või ka väikeste karjadena Toitumine: Lehed, pungad, rohi, sõnajalad, puuviljad, seened. Häälitsused: Köhatused Eluea pikkus: Pikim vangistuses registreeritud eluiga on 33 aastat. Lähisuguluses olevad liigid Kaelkirjaklaste sugukonna ainuesindajateks on okaapi niing tema lähisugulane kaelkirj...
Ühiskondlike institutsioonide toime Ühiskondlikes institutsioonides saavad sots tegelikkuse konserveerijad Sotsiaalsete riskide individualiseerimine Koalitsioonid ühiskondlike probleemidega tometulemiseks Haridus Hariduse avalik funktsioon – kultuuri edasiandmine Hariduse varjatud funktsioon – edasiantav kultuur ja õpetatavad rollid on konformistlikud, keegi täna ei tea, mida vajakse Klassikaline haridusskeem – õppimine eluea alguses Eluaegne õpe Religioon Uskumuse täpne sisu ei oma tähtsust senikaua, kui ideaalid ja rituaalid vähendavad individuaalseid muresid ja loovad sotsiaalset kokkukuuluvust Enamik süsteeme usub, et ainult üks ideekogum Uskumuste süsteemid Pärimusmüüt – kirjeldavad sündmusi ei saatõestda, lugu sellest kuidas sai grupp alguse Praeguse aja käitumisreeglid Linnastumine tekib sekulariseerumine Teadus ja tehnoloogia
Kuna tugev ja toimiv kasvatussuhe tekib vaid kahe inimese interaktsioonis, ei piisa ainult headest omadustest või tahtejõust, vaid kasvataja peab oma seisuse justkui iga kasvandiku juures eraldi välja teenima. (Hirsjärvi & Huttunen, 2005, lk 46-47) Seega heal suhtel peab olema kahe inimese vahel kannatlikkus, õigustunne ning tagasihoidlikkus. Kasvatuse abil vormime inimest sarnaseks ideaalkujule ehk teisiti öeldes täiuslikuks. Kuid kas see on õige? Kasvatus kestab inimese eluea lõpuni, see ei kesta vaid nii kaua, kui kasvataja annab teadmisi edasi. Inimene ise on suur arenguprotsess kasvatuses. Alguses teised - pärast ta ise, ümbruskond ja keskkond. Kasvatus algab siiski kodust ja lapse esimesest elupäevast. Vanemad on lapsele kõige tähtsamad kasvatajad, kelle kõrval lasteaed ja kool jääb üsna marginaalseks mõjutajaks. Kahjuks mõtlevad aga paljud meie aja vanemad, et lasteaed ja kool peavad tegelema laste kasvatusega aga mitte vanemad.
puudus - laguained ei välju täielikult organismist, lihased väsivad. 2 Et vabaneda laguainetest, tuleks hommikul vara kui on jahedam teha aeg-ajalt pikem aeglasem tühjendusjooks-ka püsivastupidavuse suurendamiseks,et sitkus ei kahaneks. Õige koormusega vastupidavustreening on tervise tugevdamise alustala. Hea vastupidavus on üks tähtsamaid tugeva tervise ja töövõime eeldusi, samuti mõjub see soodsalt eluea pikenemisele. Vastupidavuse arendamine mõjutab kogu organismi. Kõige olulisemaks peetakse üldise töövõime suurenemist ning südame- ja vereringehaiguste ennetamist. Kuidas tagatakse areng ? Areng ei ilmne alati. Arenguks on vaja tegevuse või harjutuste raskendamist. Esimesel päeval nõuab see harjutus suurt pingutust ja võib-olla suudad joosta ainult natukene. Iga järgmise päevaga muutub jooksmine kergemaks ja sa võid järk-järgult suurendada jooksmise maad.
Hingamine kujutab endast orgaaniliste ainete, esmajoones süsivesikute oksüdatsioonilist lõhustamist süsihappegaasiks ja veeks. Hingamine seob energia ja orgaaniliste ainete esmast kogunemist - fotosünteesi - teiste füsioloogiliste protsessidega. 25.Mis on taimede kasv? Mis on taimede areng? Kasv: taimede mõõtmete pöördumatu suurenemine, mis on põhjustatud struktuurielementide juurdetekkimisest. Kasv järkub kogu eluea jooksul. Areng: struktuurielementide kvalitatiivne muutus, millega kaasneb nende kuju ja funktsioonide muutus.
seitsmekuuseks saamiseni, mil ta kasvab 15 meetri pikkuseks. Sel ajal arenevad tal välja kiusplaadid ning ta on suuteline juba iseseisvalt toitu hankima. KÄITUMINE 5 Harjumuspärane eluviis on sinivaalal elada rühmadena, tavaliselt kahest kuni neljast isendist koosnevates rühmades. Nad on maailma suurimad loomad, samas on nad nõtked ja rahumeelsed. Nende eluea pikkus on 80 aastat. Nad on püsisoojased loomad. Sinivaal võib sukelduda kuni 500 meetri sügavusele ning viibida vee all kuni 2 tundi. Nende häälitsused on kaeblikud, madalad, sagedus l20 Hz. Saaki jahtides on häälitsused läbilõikavad viled ja piuksatused. Sinivaal on hävinemisohus. Maailmamerre on neid jäänud ainult mõned tuhanded. SINIVAALA PÜÜK JA KASUTAMINE Oma hiiglaslike mõõtmete tõttu on sinivaal olnud vaalapüüdjate põhieesmärgiks. Vaala on ajaloo
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
