maailma keskmine linnastumiseaste juba 50%ni. Seda perioodi iseloomustab linnastute ja megapoliste ehk hiidlinnade areng. Miks inimesed tahavad linna minna? Linnade teket ja arengut mõjutavad paljud tegurid. Positiivsed tegurid väljenduvad inimeste soovis paremale majanduslikule järjele saada. Enamus jooksevad linna kõrgema palga ja parema töö pärast. Paljud seepärast, et kõik seal olev on käe ja jala juures. Näiteks soodne trantspordi geograafiline asend, eluaseme ehitamiseks vaja minev materjalide lähedus. Miks inimesed ei taha linna elama minna? Osa inimesi ei soovi linnas elada, sest linnades on palju õhusaastet. Seda tekitavad autode heitgaasid ja muud tööstustest tulevad saastet tegitavad gaasid. Mõned ei suuda harjuda linnades oleva müraga ning harjuda kallima eluviisiga. Osad kardavad linnade ohtlikku elu ja kõrgemat kuritegevustaset võrreldes maakohtadega. Hiidlinnastuid on kahte tüüpi
See oli mingi suurema toa nurk või lausa eraldi tuba, kuhu pandi üles punasele kangale maalitud loosungid ning Marxi, Engelsi, Lenini ja Stalini portreed; lisaks võis punanurgas lehitseda eelmainitud suurmeeste tähtsamaid teoseid ning ajalehti. Tegelikult oli punanurk (krasnõi ugol; isegi sama 2 nimega) aga talupoja eluaseme pühanurga adapteeritud variant (lihtsalt üks element, mida kummardada, asendati teisega) Punausul oli palju rituaale, milleks olid nõukogude müüdi kohaselt oluliste pühade ja aastapäevade tähistamine. Tähtsaimad neist olid kaks järgnevat päeva: 1. mai ehk tööliste rahvusvaheline solidaarsuspäev ning 7. november, Oktoobrirevolutsiooni aastapäev. Need olid suured pühad, mida tähistati üleliiduliselt paraadidega. Punausu sümboliteks olid partei-
· alternatiivsed infoallikad, vabadus esinea eriarvamusega, kritiseerida valitsuse poliitikat 14. milline on jätkusuutlik ühiskond · majanduse ja keskkonna ühendamine, majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele · kohustus tulevast põlvkondade ees, · sotsiaalne õigus: kõikidel on õigus ouhtale keskkonnle · keskkonnakaitse · elukvaliteet: inimväärikas sissetulek, eluaseme ja kultuuritarbimise võimaldamine kõigile · osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel · kultuurmitmekesisuse väärtustamine · ressursid: lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel 1) siirdeühiskond üleminekuühiskondm kus diktaatorlikud võimustruktuurid asendatakse demokraatlikega 2) leibkond majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid
putukatest, lehetäide magusast eritisest ja taimemahlast, osa sööb ka seemneid või kasvatab pesas toiduks seeni. Kuklaste seas on mitu väga kasulikku liiki. Et kuklased söövad ka kahjurputukaid, on nad Eestis looduskaitse all. Sipelgapesa Sipelgapesad koosnevad suurest hulgast käikudega ühendatud kambritest. Mõned sipelgaliigid on elama asunud erilistesse taimedesse, mis ongi kohastunud sipelgatele eluaseme pakkumiseks, andes neile oma õõnsa kambrilise ehitusega nii peavarju kui ka toitu. Lisaks sipelgatele elab nende pesades rohkesti muidki putukaid. Enamik neist toitub vaid kõdunevast pesamaterjalist ja sipelgate jäätmetest. Mõned aga nuruvad toitu sipelgatelt endilt. Vastutasuks pakuvad nad sipelgatele spetsiaalsetest näärmetest eritatavatnõret, mida sipelgad meelsasti lakuvad. Selliseid "kaasüürnikke" võtavad sipelgad kaasa ka uude kohta kolides
Pea terve Maheu perekond töötab kaevanduses ning Étienne sõbruneb Maheudega. Zola annab selge pildi Maheude perekonnast ning nende elus toimuvast, kirjeldades kõike süviti. Maheude perekonna abil loob Zola tüüpilise tolleaegse töölisklassi pere pildi, näidates nii nende elu ruume ning -korraldust, kuigi Maheude elu tundub kohati liigagi õnnetu (nt. õnnetus vanema vennaga) Vanamees leiab Étiennile eluaseme ning ka tööotsa. Peaegi Étienne armub Maheu noorema tütresse ning satub armukolmnurka, sest Catherine on juba suhtes söekaevur Chavaliga. Töötades söekaevanduses Étienne samaaegselt harib ka end kättesaadava kirjandusega, mis tekitavad temas noorusele omased naiivsed sotsialistlikud ideed. Mida enam Étienne kaevurite seltskonda sisse elab, olles eeskujulik tööline, seda enam saadab teda edu kui tööliste poliitilise
- Innovaatiline idee • TUALETTPABER- tarbekaup, tähtis hind - Teha teistmoodi (innovaatilisus traditsioonilises sektoris) • MEELELAHUTUS- sptesiifiline, ajutine, hiti-äri Eksistentsiaalsed küsimused sinu jaoks Teie vastate • Kirjuta üles, mida teed järgmise 10 aasta • Lähen reisile jooksul, kui võidad homme 1 milj EUR • Ostan eluaseme • Maksan laenud • Ostan auto, Iphone 6e ja uue kasuka • Defineeri, mis on sinu jaoks edu ja edukus • Annetan heategevuseks • KES KIRJUTAS MÕNE TÖÖ VÕI AMETI? 2
Keskmise hinnatõusu arvutamisel antakse neile toodetele, millele kulutatakse rohkem raha (nt elekter), suurem kaal kui sellistele toodetele, millele kulub raha vähem (nt suhkur või postmargid). Inflatsiooni mõõtmisel võetakse arvesse kõiki kaupu ja teenuseid, mida kodumajapidamised tarbivad, hõlmates järgmist: igapäevakaubad (nt toit, ajalehed ja bensiin), kestuskaubad (nt riided, arvutid ja pesumasinad), teenused (nt juukselõikus, kindlustus ja eluaseme üürimine). 1.3 Inflatsiooni reguleerimine Inflatsiooni reguleerimiseks on peamiselt kaks võimalust: raha- ja fiskaalpoliitika. Nende poliitikate koosmõjul saab reguleerida majanduses ringleva raha hulka. Raha hulga suurendamine tähendab seda, et inimesed kalduvad rohkem kulutama, seega kasvab nõudlus kaupade ja teenuste järele. Suurem nõudlus aga kergitab inflatsioonitaset, kui pakkumine nõudlusega sammu pidada ei suuda. Rahapakkumise vähendamine annab vastupidise efekti. 1
Sipelgad suhtlevad omavahel lõhnade abil. Nad toituvad peamiselt teistest putukatest, lehetäide magusast eritisest ja taimemahlast, osa sööb ka seemneid või kasvatab pesas toiduks seeni. Kuklaste seas on mitu väga kasulikku liiki. Et kuklased söövad ka kahjurputukaid, on nad Eestis looduskaitse all. Sipelgapesad koosnevad suurest hulgast käikudega ühendatud kambritest. Mõned sipelgaliigid on elama asunud erilistesse taimedesse, mis ongi kohastunud sipelgatele eluaseme pakkumiseks, andes neile oma õõnsa kambrilise ehitusega nii peavarju kui ka toitu. Lisaks sipelgatele elab nende pesades rohkesti muidki putukaid. Enamik neist toitub vaid kõdunevast pesamaterjalist ja sipelgate jäätmetest. Mõned aga nuruvad toitu sipelgatelt endilt. Vastutasuks pakuvad nad sipelgatele spetsiaalsetest näärmetest eritatavat nõret, mida sipelgad meelsasti lakuvad. Selliseid "kaasüürnikke" võtavad sipelgad kaasa ka uude kohta kolides. Mõned sipelgapesade
kilpkonnal. Poiss kirjeldab esimest kalalkäiku vanamehega: «Mul on meeles, kuidas saba laksus ja peksis ja pink katki raksatas ja nui muudkui käis. Mul on meeles, et sa lükkasid minu ninasse, kus olid märjad soritud liinid, ja kogu paat võbises ja sa tagusid teda nuiaga, nagu oleks kirves vastu puutüve lajatanud, ja igal pool minu ümber oli magusat verelõhna.» Vanamehe kodu/elamise kirjeldus: Mast oli peaaegu niisama pikk kui vanamehe eluaseme ainus ruum. Ehitusmaterjalina oli kasutatud guano'ks kutsutud kuningpalmi sitkeid pungasoomuseid, ja osmikus olid voodi, laud, üks tool ning nurgas muldpõrandal kolle, kus sai puusöega süüa teha. Pruunidel seintel, mida katsid tugeva soonise guano lamedaks kuivatatud, ülestikku asetatud lehed, olid värvipilt Jeesuse Pühast Südamest ja veel üks pilt Virgen de Cobre'st. Need olid mälestused tema naisest. Varem oli seinal rippunud ka naise värvitud foto, aga selle nägemine oli olemise
20). Võrreldes muude võlaõiguslike suhetega väljaspool perekonda on siin sisuliselt tegemist vähendatud vastutuse määraga, mida aga perekonnasuhete olemust silmas pidades võib lugeda õigustatuks. · Abielu lahutuse tagajärjed: · Abielu lõpeb kande tegemisel/otsuse jõustumisel · Abielust tulenevad õigused ja kohustused lõppevad ja tekivad uued: o Lahutuse üldised tagajärjed: a) perekonna eluaseme kasutusõiguse määramine (PKS § 68), b)abielu ajal omandatud eluaseme tavalise sisustuse esemete jahamine o Lahutatud abikaasa ülalpidamine o Varasuhete lõppemisest tulenevad nõided: a) ühisvara jagamine(PKS §35, 37), b) vara juurdekasvu tasaarvetus (PKS § 44, 46) · Abielu lõppeb abikaasa surma hetkel
Referaat Säästmine ja ostuhullus Inimeste seas on üldlevinud arusaam, et säästmine on ainult raha kasvatamise viis. Tegelikult on säästmine raha kogumine lühiajaliselt. Meil on mõistlik säästa oma raha nii planeeritud väljaminekute jaoks, kui ka väiksemate ootamatute väljaminekute jaoks. Säästmine on kindlasti odavam, kui väikelaenu võtmine. Kui me laenu võtmise asemel kogume raha, siis me säästame laenuandjale makstava intressi. Seega, kui oleme võimelised väikelaenu tagasi maksma, oleme võimelised ka koguma. Viimasel ajal, kui laenude võtmine aina kasvanud on, ei ole ära unustatud ka säästmist. Laenamine ja krediitkaartide kasutamine on tänapäeva ühiskonnas enesestmõistetav, kuid meil on palju turvalisem elada, kui me teame, et meil on mõne kuu palk kõrvale pandud. Me ei tea kunagi ette, mis võib juhtuda ning vajadusel saame oma sääste alati kasutada. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon korraldas uuringu...
korra kohta, sotsiaalteenuste kohta, riiklike pensionide kohta, hooldusteenuste (koduõenduse, koduteenuse) kohta. 2) nõustab: haiguse või puudega seotud raskuste ja probleemide korral (aktiiv- ja hooldusravi vältel ning raseduse ajal ja sünnitusjärgsel perioodil), majandusliku toimetulematuse korral, eluaseme puudumise ja/või töötuse korral, valikuvõimaluste osas haiglast väljakirjutamisel, patsiendi toimetulekuvõime tõstmise asjus. 3) abistab: patsiendi kojumineku organiseerimisel (auto tellimisel), vajaliku dokumentatsiooni täitmisel: - isikut tõendava dokumendi taotlemisel, - töövõimetuspensioni määramisel AEK lehe täitmisel ja edastamisel, - abivahenditeenuse taotlemisel,
Eesti SKP suurenes 2017. aastal 2016. aastaga võrreldes 4,9%. Tänase prognoosi kohaselt kasvab Eesti SKP 2018. aastal 3,3%, ja 2019. aastal 2,8%. 2017.aasta inflatsioon oli 3,7% võrreldes eelmise aastaga. Eesti inflatsiooniks prognoositakse 2018. aastal 3,1% ja 2019. aastal 2,6%. Ettevõtedele on negatiivne see, et tööjõukulud kasvavad kiiresti. Keskpankade rahapoliitika soosib rahapakkumise kasvu. See viib kõrgemate toorainete hindadeni maailmas. Inimesed võtavad rohkem eluaseme laene ehk on suur võimalus, et inimesed kes äsja on ostnud korteri hakkavad remoti tegema ja ostavad meie vanni. 4 Alamsektor mööblitööstus Olles osa mööblitööstusest, mõjutab meid: 1. Kinnisvaraturu kasv Ülemaailmselt suurenev elamute ja äripindade arv on omakorda suurendanud sisustuse ja mööbli vajadust. 2015
tegevusterapeuti, suvelaagrit erivajadusega lastele, tugiteenust. 5. Kas on probleeme eelnevalt loetletud teenuste kättesaadavusega Selgitused 2/2 küsimus 5. 6. Kas on probleem raha puudus 7. Kas on probleem teenuse kaugus ja transport 8. Kui saaksite teenuseid Rae vallas, kas kasutaksite Selgitused 2/2 punkti 8 juurde 9. Muud probleemid teenustega ja nende kasutamisel 10. Kas lapse erivajadus põhjustab leibkonnale lisakulusid (ravimid, eluaseme kohandamine, transport, teraapiad jne) Selgitused 2/2 punkt 10 juurde 11. Tugiisiku vajadus 12. Tugiisiku kasutamine 13. Kas tugiisiku kasutamine kergendab pere toimetulekut 14. Kas saadud teraapiad on andnud tulemusi 15. Kas lapsel on tulenevalt oma erivajadusest probleeme lasteaias/koolis Selgitus 2/3 punkt 15 juurde 16. Kas erivajadusega lapsega tegeleval lasteaia/kooli õpetajal on vajalikud oskused lapsega tegelemiseks Teie hinnangul Selgitus 2/2 punkt 16 juurde
riigieelarve – riigi eeldatavate tulude ja kavandatavate kulude aastane arvestus ühishüve – turu vahenduseta pakutav sotsiaalse väärtusega kaup või teenus, mida tarbitakse tasuta erahüve – turu vahendusel pakutav kaup või teenus, millel on kindel hind sotsiaalne turvalisus – riigi poliitika elanike toimetuleku kindlustamiseks rahaliste väljamaksete ja hoolekandeteenuste abil vaesus – olukord, milles inimesel puuduvad vahendid lihtsaima toidu, rõivaste ja eluaseme muretsemiseks sotsiaalkindlustus - riigi sotsiaalse suunitlusega maksed, mille suurus sõltub tööandja ja töövõtja tehtud sissemaksetest sotsiaaltoetus – riigi või kohaliku omavalitsuse väljamakse, mis ei sõltu sissemaksetest ja antakse puudust kannatavatele või sotsiaalses riskiolukorras inimestele nt. toimetulekutoetus, puuetega inimeste toetus, lapsetoetus tööturg - süsteem, kus ühed (tööotsijad) pakuvad oma tööjõudu, teised (tööpakkujad) aga töökohti
RAHVASTIK 1. Maailma rahvaarv on? Maailma rahvaarv on kõikide maailmas elavate inimeste summa. 2. Analüüsi maailma rahvaarvu(õp.lk 38,tv lk.21 ül 3) Pika aja jooksul kasvas rahvaarv väga aeglaselt,sest tervisehoid oli väike,keskmine eluiga madal.Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 17.sajandil peamiselt Põhja riikides,sest elatustase läks lakke,elukvaliteet paranes oluliselt,inimarenguindeks suurenes.Esimene miljard täitus 1800.aastal.Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat,kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat.Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999.aastal. 3. Milliseid sotsiaal-majanduslikke probleeme toob kaasa rahvaarvu kasv? kuritegevus,tööpuudus,eluaseme probleemid 4. Analüüsi rahvaarvu muutusi erinevates regioonides,too välja muutuste põhjused (õp.lk.38,tv lk.21 ül.4) Kõige suurema rahvaarvuga koht on Aasia,järgneb Aafrika.Lõigekiiremini kasvab neis.Ei ...
kinnisasja võõrandamise lepingu. 50. Eluasemepoliitika olemus ja selle seos kinnisvara haldamisega eluasemepoliitika sisu/eesmärk: rahuldada iga üksikkodanikku,seeläbi terbikuna kõigi ühiskonna liikmete ning elanikkonna gruppide individuaalseid soove ja nõudmisi. 51. Kvaliteetne eluase (eluaseme kvaliteet), selle tunnusjooned ja vajadus ühiskonnale - eluaset on vaja riigile nii otseselt kui kaudselt. Kuid eluaseme kvaliteet on samastatud eluaseme kvatiteediga. 52. Omatarbe-eluaseme omamisega kaasnevad positiivsed mõjud kinnisvara (eluaseme) korrashoiule.investeeringud, kaitse inflatsiooni vastu, krediidi kasutamine. 53. Omatarbe-eluaseme omamisega kaasnevad negatiivsed mõjud kinnisvara (eluaseme) korrashoiule. Vajalik on suur algsumma, kõik me oleme lihtsurelikud, omandiga seotud maksud ja finantskohustused, hoolduskulu, pendeltamine, investeering elamusse ei pruugi alati olla likviidne, kulud soetamisele ja võõrandamisele. 54.
kinnisasja võõrandamise lepingu. 50. Eluasemepoliitika olemus ja selle seos kinnisvara haldamisega – eluasemepoliitika sisu/eesmärk: rahuldada iga üksikkodanikku,seeläbi terbikuna kõigi ühiskonna liikmete ning elanikkonna gruppide individuaalseid soove ja nõudmisi. 51. Kvaliteetne eluase (eluaseme kvaliteet), selle tunnusjooned ja vajadus ühiskonnale - eluaset on vaja riigile nii otseselt kui kaudselt. Kuid eluaseme kvaliteet on samastatud eluaseme kvatiteediga. 52. Omatarbe-eluaseme omamisega kaasnevad positiivsed mõjud kinnisvara (eluaseme) korrashoiule.investeeringud, kaitse inflatsiooni vastu, krediidi kasutamine. 53. Omatarbe-eluaseme omamisega kaasnevad negatiivsed mõjud kinnisvara (eluaseme) korrashoiule. Vajalik on suur algsumma, kõik me oleme lihtsurelikud, omandiga seotud maksud ja finantskohustused, hoolduskulu, pendeltamine, investeering elamusse ei pruugi
vastavaid kaitstud töökohti. Teatud juhtudel võib selliste meetmetega kaasneda vajadus spetsialiseeritud tööhõive- ja tugiteenuste järele. 15. Puuetega isikute õigus elada iseseisvalt, sotsiaalselt integreeruda ja võtta osa ühiskonna elust(2) Edendada nende täielikku sotsiaalset integreerumist ning osavõttu ühiskondlikust elust meetmete abil (kaasa arvatud tehnilised abivahendid), mille eesmärk on suhtlemis- ja liikumistakistuste ületamine ning transpordi, eluaseme ja kultuuritegevuse ning vaba aja veetmise võimaluste kättesaadavaks tegemine. 16. Perekonna õigus saada sotsiaalset, õiguslikku ja majanduslikku kaitset Et kindlustada vajalikud eeldused perekonna kui ühiskonna aluse täielikuks arenguks, kohustuvad lepingupooled edendama perekonnaelu majanduslikku, õiguslikku ja sotsiaalset kaitset sotsiaal- ja peretoetuste, maksukorralduse, peredele eluaseme võimaldamise, äsjaabiellunute toetuste ning teiste asjakohaste meetmetega. 17
Saskia suri 1642. aastal peatselt pärast Tituse sündi arvatavasti tuberkuloosi. Rembrandt elas üle oma võimete ja ostis kunsti (vahest isegi enda varasemaid teoseid) ning see viis ta pankrotti ning ta kunstikollektsiooni sundmüüki. Müüki läinud esemete nimekiri on säilinud ja annab üpriski hea ülevaate Rembrandti kollektsioonist. Paljude kunstiteoste müügihinnad olid aga naeruväärselt madalad ja see sundis Rembrandti ka oma maja müüki panema ja leidma endale tagasihoidlikuma eluaseme. Rembrandti esimesed Leidenis loodud teosed peegeldavad tema õpetaja, Amsterdami kunstniku Pieter Lastmani, mõjusid, kuigi Rembrandt veetis enne Lastmaniga kohtumist kolm aasta Jacob van Swanenburghi käe all õppides. Tema selle perioodi töid iseloomustavad tugevad selged kontuurid, heroilised karakterid ja suur dramaatika. 1626 valmis Rembrandti esimene ofort. 1630ndate alguses täiustas Rembrandt oma oskusi pooltoonide kasutamise osas. Sellel ajal tegi ta ka oma esimesi
2 KONKREETSETE MAJANDUSHARUDE TÄITMINE On selge, et äritegevuse mahtude koosolekute ja ürituste turul, eelkõige ettevõtte üritustel, tuleb jälgida nende peamiseid tööstusharusid, mis loovad suurima nõudluse meie teenustele ja vahenditele. Käesolevas lõigus antakse lühiülevaade mõndadest kõnealustest sektoritest, mis on olulised klientidele, koosolekutele ja üldse ürituse tööstusele. 2.1 Ehitussektor Aastal 2008, laenuraha suureks kahjuks oli just nõrk eluaseme turg paljudes suurriikides. Laenuraha kahju on mõjutanud ehitajaid ja nende kliente, ning raskendanud laenu saamist 2008 aastal paljudes maailmapiirkondades. USA-s on jätkuvalt probleeme valmismajade müümisega. Uurimus näitas, et viimased 40 aastat on Ameerikas majade müük olnud väga kõrge, kuid 2008 aastal on see edu langenud. Enamikes arenenud riikides on eluasemeturul väga nõrk müügitase mis omakorda viib välja
(109), Toit alustab aeglasemalt (105). Olgu järgmine vahefinis 6 aasta pärast (vahetult enne majanduskriisi kuristikku). Keskmine Palk on kaugel ees (200), järgnevad Eluase (152) ja THI 124. Toidu hinnad kasvasid sel perioodil üsnagi üldise hinnatõusu tempos (6 aastaga 22%). Raja lõpus on Palk jõudnud tähiseni 244*, Eluase 215, Toit 160 ja THI 154. Võrdlus näitab, et valitud perioodil on keskmine palk kasvanud keskmiselt kiiremini kui tarbijahinnad üldiselt ning kiiremini ka toidu ja eluaseme hindadest. Tarbijahinnaindeksi aastamuutus THI on kahel viimasel aastal tõusnud. Tarbijahinnaindeks tõusis 2011. aastal 2010. aasta keskmisega võrreldes 5,0%. Tarbijahinnaindeksi aastamuutuse suurimaks mõjutajaks olid toidu ja mittealkohoolsete jookide 9,7%-line kallinemine. Samuti elektri, soojusenergia ja kütte 6,2%-line ning mootorikütuse 12,2%-line hinnatõus. 2011. aastal oli eelmise aasta keskmisega võrreldes näiteks kohv 45% ja suhkur 43% kallim.
Läbiviidud küsitlused näitavad, et hoolimata elujärje paranemisestei ole suur osa Eesti elanikest oma elujärjega rahul. Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti pere on viimaste kümmnendite jooksul muutunud samamoodi nagu Euroopa pered. Noorte hulgas on ülekaalus vabaabielu, ent hinnatakse siiski kõrgelt peresuhteid. Kuigi majandus olukord on aegade jooksul paranenud, on erinevatel peretüüpidel erinevad mured. Noortel peredel on probleemiks eluaseme kõrge hind ja samas pole saadaval odavamaid üürikortereid. Lasterikastes peredes ja üksikvanematega peredes on probleemiks madal sissetulek ja üsna suured ülalpeetavate kulud. Eakate mureks on toimetulekuraskused ja sotsiaalhoolduse teenuste nappus. Maal elavatel peredel on probleemiks tööpuudus, kui ka kehv infrastruktuur, et kaugemal tööl käija. Kõik need mured näitavad, et Eesti vajab süsteemset, järjepidevat ja tõhusat sotsiaalpoliitikat.
Malle Lattik STSTB 1-kõ Essee „Kogukonna mõiste ja näited kogukondlikust sotsiaaltööst“ Vaated ühiskonnale on pidevas muutumises, mis tähendab, et ka kogukonna mõistet ei saa vaadata enam läbi ühe definitsiooni vaid seda peaks vastavalt kontekstile ka ajaruumile uuesti mõtestama ja ehk ka laiendama. Kuidas võiks tänapäeval määratleda kogukonda ja milliseid näiteid võiks kogukondlikust sotsiaaltööst esile tõsta? Ühelt poolt levib arvamus, et kogukond on enamasti territoriaalselt määratletud inimeste kogum, keda ühendavad näiteks sugulussidemed, ajalugu, sarnased väärtused ja eluviis, ning kes tavaliselt elavad lähestikku (Säästva Eesti Instituut, 2017). Teiselt poolt leviv arusaam ütleb, et kogukond ei seotud mitte niivõrd geograafilise asukohaga, vaid sellega, kas ja mill...
Info kontakt. imused puudub. halvad. SEKKUMISE EESMÄRGID 1. Leida sugulasi või lähedast inimest naabrite seas. 2. Korraldada Alice tervisekontroll koostöös perearsti ja vajadusel eriarstiga. 3. Taotleda puudevormistamine. 4. Toetada Alice igapäeva toimetulekud. 5. Parandada eluaseme sanitaarset olukorda. 6. Muuta maja tuleohutuks. 7. Kohandada eluaset vastavalt liikumispuudele (seinatoed, WC-sse kõrgendus ja tõusmiseks tuge). SEKKUMISPLAAN Peab pakkuma kliendile välja tema vajadustele vastavad sekkumisalternatiivid ja koostöös kliendiga koostada eesmärkide saavutamiseks konkreetne tegevusplaan ning viimaks aidata kaasa sekkumisplaani rakendumisele ning jooksvalt jälgida ja hinnata töö käiku. ( Kiis, 2006, 33)
suheldes pakub sotsiaalalal töötaja oma kliendile parimaid võimalikke lahendusvariante ehk siis kliendikesksus ongi see, kui sotsiaaltöötaja aitab oma klienti parimate kättesaadavate ja võimalike viisidega ning on kliendile nõustamise, rahalise ning konkreetsete probleemide puhul ka füüsiliselt toeks. Kuid sotsiaaltöötaja ameti teeb raskeks ka see, et kliente on palju ning sellest tulenevalt on olemas ka palju erinevaid probleeme, nagu näiteks toimetulekuraskused(töötus, eluaseme puudumine, majanduslikud raskused, väärkohtlemine/vägivald, haigused, puue) ja kõigi probleemide jaoks tuleb leida aega ning lahendused. Siin kohal on oluline ka see, et klient teeks sotsiaaltöötajaga koostööd ning pingutaks oma olukorra muutmiseks ka ise, sest vastasel juhul võib tekkida olukord, kus klienti saab iseloomustada õpitud abitusega ehk ta loodab, et tema probleemid laheneksid nii, et ta selleks ise midagi tegema ei pea.
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Juhan Liiv Koostas: Taavi Truumure Klass: 8.c Juhendaja: Kersti Kukk Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1. Juhan Liivi elulugu..................................................................................................................3 1.1 Lapsepõlv..........................................................................................................................4 1.2 Esimene töö.......................................................................................................................4 1.3 Järgnev elu.....................................................................................................................
PROJEKT VÕRU KODUTUTE LOOMADE VARJUPAIGA TOETUSEKS HEATEGEVUSLAAT ÜLESANNE 1 Läbiviimise aeg 01. märts 2015-01.aprill 2015-02-05 Asukoht: Võru Vabaduse väljak Läbiviijad/korraldajad: Siiri Lepamets EESMÄRK: Raha ja annetuste kogumine Võru Kodutute Loomade varjupaigale, saamaks loomadele toitu ning uusi tekke jms eluaseme korrastamisteks. ÜLESANNE 2 Üritust planeerin koos oma sõbrannadega ning Võru Kodutute loomade varjupaiga töötajatega ning inimestega, kes soovivad vabatahtlikult teha head ning aidata loomi. Heategeuvuslaadale on oodatud kõiki inimesi osalema, keda vähegi huvitab müügitegevus, erinevate pagaritoodete küpsetamine, erinevate esemete müük. Selle projekti suurim eesmärk on tekitada inimestel kaastunnet ning suurendada hoolivust oma lemmikloomade vastu
PROJEKT VÕRU KODUTUTE LOOMADE VARJUPAIGA TOETUSEKS HEATEGEVUSLAAT ÜLESANNE 1 Läbiviimise aeg 01. märts 2015-01.aprill 2015-02-05 Asukoht: Võru Vabaduse väljak Läbiviijad/korraldajad: Siiri Lepamets EESMÄRK: Raha ja annetuste kogumine Võru Kodutute Loomade varjupaigale, saamaks loomadele toitu ning uusi tekke jms eluaseme korrastamisteks. ÜLESANNE 2 Üritust planeerin koos oma sõbrannadega ning Võru Kodutute loomade varjupaiga töötajatega ning inimestega, kes soovivad vabatahtlikult teha head ning aidata loomi. Heategeuvuslaadale on oodatud kõiki inimesi osalema, keda vähegi huvitab müügitegevus, erinevate pagaritoodete küpsetamine, erinevate esemete müük. Selle projekti suurim eesmärk on tekitada inimestel kaastunnet ning suurendada hoolivust oma lemmikloomade vastu
populatsioonis. 4)Ristumisbarjäär omadused mis takistavad ristumist võõra liigi isenditega. Kujuneb välja väga pika aja jooksul järk-järgult. Põhineb väikeste erinevuste kuhjumisel. Hetkel mil ristumisbarjäär on kujunenud, on tekkinud ka uus liik! Vajalik on ka ökoniss selleks saabki isolaadi isendite reaalne elukeskkond. II Bioloogiline isolatsioon a)Takistused hübriidide tekkeks 1. Isolatsioon eluaseme alusel (erinev pinnas, vee soolsus) 2. Aastaajaline isolatsioon (õitsemine eri ajal) 3. Vastassooliste isendite vahelise ,,külgetõmbejõu" puudumine (isalinnu laul) 4. Mehhaaniline isolatsioon suguelundite mittesobivuse tõttu või taimede vastavate osade ehitusest tingituna (orhideed ja mesilased) 5. Takistused viljastumiseks (spermi ja munaraku biokeemilised omadused sperm ei tungi munarakku. b) Hübriidide elujõuetus
samas areaalis, kui on mingi uus nišš mida täita. isoleerivad mehhanismid: 1) geograafilis-ruumiline isolatsioon 2) takistused hübriidide tekkeks (eluaseme alusel, ajaline, probleemid viljastumisel, füüsiline kokkusobimatus etc.) 3) hübriidide elujõuetus/suguvõimetus 4) hübriidide rea väljasuremine (hõbridiseerinud kaotavad edasistes põlvkondades üha enam võime anda järglasi) isolatsioon eluaseme alusel: nt taimede eraldumine vastavalt pinnase tingimustele; jõgede suudmealadel elavad kalaliigid (hübriidid pole piisavalt tolerantsed erineva soolsuse suhtes) isolatsioon aastaaegadest tulenevalt: nt õitsemine eri aastaaegadel isolatsioon paardumiseelistest tingituna: nt lindude alamliikide vaheline konkurents mehaaniline isolatsioon: putukatel nt genitaalide kuju alusel; tolmendamisel putukate abiga.
1) Gentrifikatsioon on levinud peale siselinna ( mis oli ka varasemate gentrifikatsioonilainete mõjutada) ka äärelinna aladele. 2) Kinnisvara ettevõtted on suuremad globaliseerumise ja kinnisvaraturu sisese restruktureerimise tõttu (Hackwork ja Smith, 2001) . 3) Tugev vastasseis gentrifikatsioonile on langenud, kuna töölisklass on pidevalt kesklinnast ümberasustatud ja kõige sõjakamad gentrifikatsiooni vastased grupid 80-ndatest on muutunud eluaseme teenuse osutajateks . 4) Riik on gentrifikatsiooni rohkem sekkunud kui „teise laine gentrifikatsiooni“ puhul. Kolmas gentrifikatsiooni laine nägi ka tootmisel ja tarbimisel põhinevate lähenemiste kokkusulatamist ühtsesse gentrifikatsiooni uurimise metoodikasse (Lees, 1994). 2000-ndate aastate alguses oli USA-s näha mõtteviisi muutust gentrifikatsiooni toetamise osas. Kui varasemalt kehtisid rohkem laissez-faire poliitikad ja sekkuti alles siis kui
Miks? Sa räägid vanematele oma uuest sõbrast ja esimesed küsimused, mis sinu suunas lendavad on puhtalt faktilised Kui vana ta on? Mitu õde venda tal on? Mitmendas klassis ta käib? Nii võivad need küsimused jätkuda hulka maad. Vastuseks saadavate numbrite alusel tehakse omad arvutused ja arvustused ning järeldatakse, kas selline uus sõber on nende lapsele kasulik või mitte. Täiskasvanud, kes elavad juba enda elu, peavadki elama numbritest. Enamus neist peab maksma eluaseme, kütte, vee ja paljude muude ressursside kasutamise eest. Need kõik sisaldavad aga ainult numbreid. Raha mida kasutavad kõik täiskasvanud, põhinevad kõik samuti numbritel. Mida rohkem on numbreid, seda parem tuju on rahulikum meel neil on. Näiteks saab siia tuua arutletavast raamatust kuninga ja ärimehe. Kuningas pidas ennast nii tähtsaks, kuna tal oli niipalju tähti. Meie maailmas kehtib sarnane reegel mida rohkem on ressursse, mida kasutada, seda rikkam ja tähtsam sa oled
oli algselt olnud tema teenijanna. 1654. aastal said nad tütre, Cornelia. Rembrandt elas üle oma võimete ja ostis kunsti (vahest isegi enda varasemaid teoseid) ning see viis ta pankrotti ning ta kunstikollektsiooni sundmüüki. Müüki läinud esemete nimekiri on säilinud ja annab üpriski hea ülevaate Rembrandti kollektsioonist. Paljude kunstiteoste müügihinnad olid aga naeruväärselt madalad ja see sundis Rembrandti ka oma maja müüki panema ja leidma endale tagasihoidlikuma eluaseme. 1663 suri Hendrickje, kellega Rembrandt vabaabielus elas ja 1668 suri Rembrandti poeg Titus. Rembrandt suri 63-aastasena 4. oktoobril 1669. Looming Rembrandti esimesed Leidenis loodud teosed peegeldavad tema õpetaja, Amsterdami kunstniku Pieter Lastmani, mõjusid, kuigi Rembrandt veetis enne Lastmaniga kohtumist kolm aasta Jacob van Swanenburghi käe all õppides. Tema selle perioodi töid iseloomustavad tugevad selged kontuurid, heroilised karakterid ja suur dramaatika.
Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted · Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. · Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele. · Sotsiaalne õigus: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale. · Keskkond: keskkonnakaitse. · Elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile. · Osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel. · Kultuur: mitmekesisuse väärtustamine. · Ressursid: lõhede vähendamine regioonide sotsiaalsete klasside vahel 2 Ühiskonna sidusus lõpus on paragrahv 2.7 ka avalik sektor ehk esimene sektor üks ühiskonna kolmest sektorist: võimu- ja
et oli küllaldaselt inimesi, kes seda tõsimeeli uskusid. Tulles sellisest ühiskonnast, kus riik sinu eest kõik otsustas, oli meil Eestis keeruline inimestel mõista, et riik enam ei aita neid. Praeguses Eestis näeb minu arvates iga inimene õiglust omamoodi. Pikaajalisele töötule tundub õiglane, kui ta saab külmal talvel sooja voodikoha, kus magada. Alles oma kodust ilma jäänud inimene arvab, et riik peaks muretsema talle eluaseme. Töötule näib õiglane, kui riik maksaks kinni tema eluasemekulud, mida ta ei suuda ise maksta. Paljulapseline pere soovib rohkem rahalist toetust, et lapsi kasvatada. Rikas ärimees aga leiab, et väiksed maksud on igati õiglased. Nii et õiglust on mitmesugust. Igaühel on oma ettekujutus õiglusest, mis tuleneb tema väärtustest ja hinnangutest elule ja sellele milline see täpsemalt olema peab. Vaadates Eestis elavaid erinevaid kihistunud elanikkonna kihte, tundub mulle, et meil
10% aastast ei ületaks hoone temperatuur +25ºC. Mis on energiatõhusa ehk madalaenergia maja eelised? 6 · Väikesed arved elektrile, küttele, soojale veele · Tervislik sisekliima · Töökindlad seadmed juhtivatelt tootjatelt · Kiire paigaldus tänu moodulsüsteemidele · Konkurentsivõimeline hind Hooldus ja reguleerimine Vastavalt ehitusseadustiku osale D2 tuleb köögist, WCst, vannitoast, garderoobist ja saunast väljutada õhk nii, et eluaseme üldine väljalaskeõhu kogus vastab 0,5-kordsele ventilatsioonile. Kompenseerivat õhku puhutakse elu- ja magamistubadesse ning ka sauna. Pärast tiheduse kontrollimist tuleb viia hoones läbi väljalaskeõhu torustiku tasakaalustamine ja reguleerida siseõhu koguseid. Pärast ventilatsiooni tasakaalustamist tuleb ka radiaatoriküttega majades küttesüsteem keskregulaatorist uuele olukorrale vastavale tasemele seada.
Sissejuhatus sotsiaaltöösse - Kodutöö II Andrus Tins Sotsiaaltöötaja kutsestandardit lugedes jääb silma kohe alguses, et sotsiaaltöötaja töö iseloom ja roll on sarnased advokaadi omaga. Ükskõik, millise toimetulekuraskustega inimeste rühmaga tegu on – töötus, eluaseme puudumine, majanduslikud raskused, haigus, puue, riskikäitumine või väärkohtlemine – on sotsiaaltöötaja ja tema kliendi koostöösuhe suunatud usaldusele ja kliendi raskustele ja probleemidele lahenduse leidmisele. Kvalifitseeritud ja õppinud spetsialistina on sotsiaaltöötajal teadmised ja oskused, et kliendiga suheldes pakkuda kliendile parimaid võimalikke kättesaadavaid lahendusvariante. Kliendikesksus seisneb selles,
nt rahvaarvu suurenemine ja korterivajadus; valitsuse mõju; nt seadusandluse (ka ehitusregulatsioonide) muutumine; ... Toodud loetelu pole lõplik nt saaks lisada tehnoloogilised arengud, tarbijate maitse ja eelistused, aastaaeg jne. NÕUDLUSE MÕJURID. NÄITEID. Nõudlus eluasemete järgi: erinevat tüüpi eluasemete hinnad; sissetulekud ning ootused; laenuintressid ning nende muutumine; valitsuse soodustused (toetused eluaseme soetamiseks); demograafilised tegurid: majapidamiste arv; täiendkaupade hinnad: hooldus; mööbel; kindlustus jne. Nõudlus tööstus- ja ärihoonete järgi: tehnoloogilised arengud; tarbijate maitse ja eelistuse muutused; oodatavate kulutuste tase, s.h. intressimäärad; majanduse hetkeseis ja valitsuse poliitika; majanduse stabiilsus (kindlustunne); Tegemist on tuletatud nõudlusega;
Ta sündis äärmiselt põneval ajal. Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg ning omakeelse lugemisvara ja ajakirjanduse tekkimine jättis kindla jälje kodusse, kus tulevane kirjanik, diplomaat ja ajakirjanik kasvas. Tänu andekusele ja elus läbilöömise oskusele suutis Vilde oma karjääri alustada haridusteed lõpetamata. Kogemused ja tarkuse kogus ta elukoolist. 1925. aastal otsustas riik kinkida kirjanik ja diplomaat Eduard Vildele kuuekümnendaks sünnipäevaks maja. Paraku venis sobiva eluaseme otsimine üha edasi, päädides lõpuks 6- toalise korteriga Kadriorus. Selleks sai kastellaani maja alumine korrus. Sellest majast on saanud hiljem tema majamuuseum (vt Lisa 2), milles on säilinud 1930- ndate aastate autentne sisustus. Vilde armastas viibida ka Kadrioru stiilsetes kohvikutes. Tema lemmikpaigaks oli Tirooli austerlasest omanikule kuulunud kohvik Eldorado Poska tänavas. Daame kohviga kostitav ja värsket ajalehte lugev elegantset riietust kandev kirjanik esindas
Max. limiit 2kuu näitab panga varade koosseisu ja nende moodustamise regulaarseid sissemakseid nõudev veksel. Kindustatud sissetulek. allikaid. Panga bilansis sisaldub kapitali kahekordne pantkirjad on seotud väiksema avansilise sissemaksea, Pikaajalised laenud on kinnisvara laenud, eluaseme- analüüs. Omavahendid- aktsiakapital; aazio(aktsiate madalama intressi määraga, pikema laenu per.-ga. laenud. Eluaseme laenu kasut: 1)maja korteri ostm.; müügikasum); aruandeperioodi kasum/kahjum; eelmiste väiksem tulu, väiksem risk Võlausaldaja võib hoida 2)maa ostmiseks; 3)maja, korteri kap. remondiks; peri. kasum/kahjum; üldine pangandusreserv; ümber- pantkirju oma käes või müüa need järelturul teistele 4)elamispinna ostu-müügi vahe katmiseks. Silla krediit hindamiste reserv; muud reservid. Panga omavahendid subjektidele
1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus Kinnisvara haldamine on kas juriidilisel õigusel (omandiõigusest tulenevalt omanikul lasuv) või lepingulisest kohustusest tulenev halduril lasuv vastutus kinnisvara jätkuva olemasolu eest koos selle kasutusloast tuleneva funktsionaalsuse säilitamisega, mille eesmärgiks on haldurile lepinguga haldamiseks üleantud kinnisvara: füüsiline säilitamine – eelkõige objekti korrashoiuks vajalike tegevuste loetelu alusel nende täitmiseks vajalike kokkulepete sõlmimine. (tehnohooldustööd,heakorratööd) juriidiline säilitamine – eelkõige kogu korrashoiu käigu dokumenteerimine ja sõlmitud lepingutega võetus osapooltele antud õiguste ja kohustuste korrektse täitmise jälgimine. majanduslik säilitamine- eelkõige objekti majanduskava alusel korrashoiuks vajalike rahavoogude juhtimine ja korrahoiu tulemuse finantsanalüüs koos nõutava ja kokulepitud mahu...
Nii ei kujunenud tal välja ei tööharjumust ega oskust suhelda erinevast ühiskonnaklassist pärit inimestega. Nende oluliste võimete puudumine tõi kaasa Raskolnikovi languse: ta keeldus minemast tunde andma mingitel hägustel põhjustel, mis kõlasid umbes "mul on tähtsamatki teha, pean arutlema maailma hädade põhjuste üle, sest keegi teine niikuinii miskit asjalikku välja ei mõtle." Sellest valikust tulenevalt ei jätkunud tal raha ei söögi ega korraliku eluaseme tarvis ning tunniandmisel sai takistuseks see, et Rodionil ei olnud korralikku särkigi selga panna, kuuest rääkimata. Ta oli nõiaringis, kuna ei söandanud räbalaisse riietatuna tänavatel käia, kartes seal kohata mõnd tuttavat. Ühest küljest oli Raskolnikov vaene nagu kirikurott, teisalt kogusid tema õpikud laual tolmu, kuna nende omanik ei vaevunud kirjutama mõnd võimetekohast artiklitki, mis aitaks luua sidemeid kirjastajatega ja tooks
mangroovtaimed, eebenipuu, kakaopuu, hevea, liaanid. 5. Mullastik ferralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. 6. Loomastik erksavärvilised, liigirikas; põhilised loomad: ahvid, maod, kaimanid, jaaguar, kahepaiksed, sisalikud, linnud. 7. Inimesed Tegelevad loomade küttimisega, kalastamise, metsaandide korjamisega. Kehakatteid ja eluaseme jaoks materjali saadakse puude lehtedest, okstest ja võrsetest. Seal, kus ma on sobilik harimiseks, haritakse maad. Riietutakse õhukeselt. SAVANN 1. Kliimavööde lähisekvatoriaalne kliimavööde 2. Kliima 2 aastaaega: niiske ja kuiv aastaaeg Temperatuur aastaringselt ühtlaselt kõrge. Sademeid suvel palju, talvel vähe 3. Piirkonnad Aafrika, Brasiilia, Mehhiko, Austraalia, India ja Indoneesia 4
Elas kodus, sugulaste ja tuttavate juures. Oli vallavaese seisuses pere oli talle vallalt toetuse muretsenud. Siiski kirjutas Liiv edasi ja tema luule parim osa sündis just sellel perioodil. 1902. aastal ilmus Liivi nimi jälle ajakirjandusse. Ta liikus Tartus ja Tallinnas. Avaldati mõned luuletused. 1904 ilmus Junan Liivi "Kirjatööde kogu". mis koondas suurema osa enne haigust ilmunud proosateostest ja luuletustest. Psühhiaater ja kirjamees Juhan Luiga võimaldas Liivile eluaseme Tartu närvikliinikus, kus luuletaja sai töötada ja vabalt linnas käia. Noor-Eesti liikmed püüdsid korjanduste abil kirjanikku toetada. 1909 ilmus Gustav Suitsu toimetusel Liivi valikkogu "Luuletused", mis sisaldas ka hilisemat luulet. Samal aastal tuli välja ka proosaminiatuuride ja marginaalide kogu "Elu sügavusest" Elu lõpul halvenes Liivi tervis uuesti, tekkisid suurusluulud kuninglikust päritolust. Peale selle hakkas arenema tiisikus. Liiv suri ränga külmetuse järel 1913
üldist aksepteeritud ja soovitud taset. *keskmine sissetulek *2010 a. Elas suhtelises vaesuses 17.5% eesti elanikkonnast. *ekvalantssissetulek oli väiksem kui 280 eurot. *Inimesed võivad kogeda end suhteliselt vaestena ka siis, kui nad ei kannata puuduse all, kuid samas elavad teised inimesed märkimisväärselt jõukamalt. Elatusmiinimum Inimesele vajaliku elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilitamist ja taastamist. Arvutamine: 1) Toidukulutused 2) Eluaseme kulud 3) Individuaalsed mittetoidu kulutused 2011. aastal 186,26 Toimetulekutoetus Riigi rahaline abi puuduses inimestele. Maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest. Toetust on õigus saada üksi elaval isikul või leibkonnal, kelle kuu sissetulek pärast eluruumi alaliste kulude maha arvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. (Esimene pereliige 76,70, iga järgnev 61,63) Sotsiaalne tõrjutus ja selle põhjused
Sotsiaalne sidusus mõiste, millega kirjeldatakse ebavõrdsuse määra ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevust ühiskonnas. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: 1)ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine 2)sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine. Euroopa Nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: "Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist. Sidus ühiskond koosneb üksteist toetavatest vabadest inimestest, kes saavutavad oma ühiseid eesmärke demokraatlikult." Sidusa ühiskonna komponendid: 1. Sotsiaalne kaasatus. Praktiliselt kogu Eesti elanikkond osaleb väärtuste loomisel ja nende tarbimises, aga ka ühiskonnaarengu kujundamisel. Indikaatorid: Gini indeks, tööhõive määr, töötava rahvastiku ja kogurahvastiku suhtarv, allpool vaesuspiiri elavate leibkondade osakaal, tervisekindlustusega haaratud ...
................................................................... 9 2 SISSEJUHATUS Vaesus on tavaliselt määratletud seoses raha ja omandiga. „Mõõdupuuna“ kasutatakse inimeste sissetulekut ja jõukust. Vaesus ei ole ainult majanduslik probleem. Arengumaades valitseb tavaliselt absoluutne vaesus, mis tähendab toidu, riiete ja eluaseme puudumist või puudulikku olemasolu. Vaesus on sageli seotud alatoitluse, nälja ja haigustega. (4). Arenenud riikides valitseb peamiselt suhteline vaesus. Suhteline vaesus on inimese või grupi ebavõrdsem sotsiaalne staatus võrreldes teistega. See on võimetus saavutada midagi, mida ühiskonnas üldiselt eeldatakse, minimaalset elatustaset, mis tavaliselt tähendab keskmist elatustaset ühiskonnas. Arusaamine minimaalsest elatustasemest on erinevates ühiskondades
Küsitletu 4: Poed olid peaaegu tühjad. Oodati poes saia järgi järjekordades mitu tundi ning siis, kui saiarestid tulid, läks kakluseks. Riideid sai läbi tuttavate. Kasutatud riideid pärandati tuttavatele edasi ,sest neid olid raske saada. 4) Reisimine, puhkamine ning eluase Küsitletu 1: Tänu kolhoosile, (ametiühing), sai reisida palju. NSVL piirides reisimine oli vaba ning lisaks sellele suhteliselt odav. Liiduriikidest välja reisimine oli peaaegu võimatu. Eluaseme sai töökoha kaudu, elamistingimused olid head ning kommunaalmaksud olid madalad. Uusi maju väga palju ei ehitatud, enamasti renoveeriti vanu talumajasid. Küsitletu 2: Reisida ja puhata sai NSVL piirides, välismaale sai turismituusikuid väga harva. Linnadesse ehitati kortereid ning nende järele oli järjekord. Eramaju oli võimalik küll ehitada, kuid enaikel inimestel nii palju raha korraga kuskilt võtta polnud ning seega ehitati mitmepereelamuid.
Elatistoetust saab juhul, kui: Päevamäär on üks kolmandik elatist maksma kohustatud lapsetoetuse vanem ei ole elatisraha määrast(lapsetoetuse määr maksnud 2012 aastal on 9,59) elatisraha on väiksem kui elatistoetus lapse lapsendab vaid üks hooldaja väljaspool abielu sündinud lapse isadust ei ole tuvastatud. Eluasemetoetus Üldine eluasemetoetus Õppetoetuse eluaseme lisatoetus õppuritele Sõduritoetuse eluasemetoetus ajateenijatele Pensionäri eluasemetoetus Makstakse eluasemega seotud kulude katteks. Kui on väike sissetulek ja püsielukoht on Soomes Võib saada nii isikliku kui ka üürikorteri korral Toetust võib saada nii üüri kui ka vee ja küttekulude tasumiseks iskliku korteri puhul ka hoolduskuludeks Küttekulu 1,00-1,30 eurot ruutmeetrikohta Vesi umbes 22 eurot inimese kohta Sotsiaaltoetused puuetega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
