Tallinna ülikool Heaoluriigi mudel Haridus Soome heaoluriigis Sisukord Heaoluriigi mudel................................................................................................................................1 Sisukord...............................................................................................................................................2 1.Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 2.Hariduspoliitika Soomes...................................................................................................................5 Avaliku sektori kogukulud haridusele, % eelarvest.............................................................................5 3.Raport õpilaste tulemustest kolmeaastasest keskkooliõpingutest.....................................................7 7.Lõpetuseks..................
Janika Mölder NSV Liidu grupis võisteldes võitnud kulla 1988. aastal ning hõbemedalid 1986. Ja 1988. aastal. Võimlemisklubi ,,Janika" Võimlemisklubi Janika alustas tegevust 1991 aasta suvel, kui iluvõimelmise maailmameister Janika Mölder hakkas treenima oma esimest õpilast. Võimlemiskubi arenes ja laienes aastatega. Ligi 600 tütarlast vanuses 3-22 eluaastat treenib Võimlemisklubi Janika Tartu, Otepää ja Tallinna osakondades. Igal õppeaasta alustab klubis 3 uut treeningrühma, mis kindlustab järjepidevuse. 1995 aastal korraldati VK Janika eestvedamisel esmakordselt Rahvusvaheline iluvõimlemisturniir Miss Valentine 1995. Klubi võimlejad on saavutanud märkimisväärseid kohti üleriigilistel ja rahvusvahelistel võistlustel. Alates 1995 aastast on iluvõimlejad Eesti koondise koosseisus osalenud euroopa ja
probleemides süüdi ka ühiskonna üldine soosiv hoiak alkoholipruukimisse ja nad arvavad, et alkoholi tarbimine pole aastate jooksul oluliselt muutunud. ALKOHOL JA NOORED Noorte alkoholitarbimine Eestis kasvab ning alkoholi tarvitamist alustatakse üha nooremana. Noored alustavad alkoholi tarbimist keskmiselt vanuses 1213 ning varakult alustajate osakaal on selgelt tõusmas. Samas eas juuakse end ka esimest korda purju. Mõni noor jõuab alkoholiga tutvust teha lausa juba enne 10. eluaastat. Võib öelda, et alkohol on noorte seas üks sagedamini kasutatav uimastav aine. Miks ? Nii noorte kui ka täiskasvanute seas on levinud arusaam, et alkohol vabastab stressist, aitab lõõgastuda ja tunda ennast lõbusalt. Kõige suuremaks alkoholi tarbimise põhjuseks peetakse noorte hulgas aga sõpruskonna mõju. Kui sõpruskonnas on alkohol popp, tuleb see ära proovida. Samuti tekib soov avastada - kas alkohol on ikka nii paha kui räägitakse
kujunemata. Organism areneb ja küpseb kuni 21. eluaastani, seepärast kahjustab alkohol alaealiste organismi palju rohkem kui täiskasvanute oma. Uuringud näitavad, et mida nooremalt alkoholi joomisega alustada, seda suurem on tõenäosus, et inimesel tekib alkoholisõltuvus. · 47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14. aastaseks saamist, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased. · Pärast 21. eluaastat alkoholi joomist alustanutest saavad sõltlased vaid 9%. Mida alkohol organismiga teeb? · Alkohol häirib organismi normaalset hormooniproduktsiooni, nii pidurdub kasvuhormooni tootmine ja keha jääb kängu. · Igapäevatoiduga saadav kaltsium ei imendu korralikult, tekib luude hõrenemine ja hambad lagunevad. · Poistel väheneb meessuguhormoonide hulk, ilmneb munandite kõhetumine ja tekivad erektsioonihäired.
Võrumaa Kutsehariduskeskus Puit Ehitusmaterjalina Õpilane: Reio Saarniit Õpperühm: Kbp-12 Väimela 2012 Sisukord: Sissejuhatus..................................................................................................3 Puit ehitusmaterjalina, puidu ajalugu...........................................................4 Puidu eelised ja puudused............................................................................5 Kuusk........................................................................................................6,7 Kask.............................................................................................................8 Mänd.......................................................................................................9,10 Kokkuvõte..............................................................................................
SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................. .....3 1 TERVISLIK TOITUMINE..................................................................................................4 2 TOITAINED......................................................................................................................... .5 2.1 Valgud................................................................................................................................... 5 2.2 Rasvad................................................................................................................................... 5 2.3 Süsivesikud........................................................................................................................... 5 2.4 Vitamiinid........
ülekaaluga vanusegrupp 30-39. 5 Joonis 2. Joonis 3. Tegelikult võib ka ära märkida, et vanemate inimeste osakaal, kelle vanus jääb 50 ja 79 vahele, on Tallinnas suurem mitte küll oluliselt, kuid siiski märgatavalt. Seda tõendavad ka mõlema linna elanike vanuste kaalutud aritmeetilised keskmised, mille arvuline väärtus Tartus on 37,98 ning Tallinnas vastavalt 40,38 eluaastat. Samuti on 6 kergelt nihkes nende kahe linna kvartiilide väärtused: 50% Tartu elanikkonnast on nooremad kui 36,33 (II kvartiil ehk antud juhul ka mediaan) aastat, kusjuures Tallinnas on sama näitaja 39,66. Samamoodi on 75% Tartu elanikkonnast nooremad kui 55,27, Tallinnas aga nooremad kui 58,24. Mõlema linna vastavate kvartiilide vahe ei ole küll väga suur, kuid siiski piisavalt, et näha, et väike erinevus eksisteerib. Kui vaadata
ebameeldivaid kõrvaltoimeid ja lokaalseid põletikke (2). Enamik kasutajaid on mõõdukad tarbijad, kes suitsetavad taime seltsielus, et lõõgastuda. Sotsioloogid täheldavad marihuaana kasutamise üldmustrit, mille kõrgtase ilmneb varajases täiskasvanu eas, keskkoolis, millele järgneb kasutamise ühtlustumine ja lõpuks järk-järguline vähenemine(4). Marihuaana kasutamine on kõige levinum 18-25 aastaste hulgas ja väheneb järsult peale 34. eluaastat. Valged on tõenäolisemad marijuana kasutajad teismelise eas kui mustad, täiskasvanu eas erinevused puuduvad (4). 4. KANEPI MÕJU Pärast kanepi suitsetamist ilmnevad esimesed nähud 7-8 minuti möödumisel. Kõige intensiivsemad tundmused tekivad umbes 30 minuti pärast ja kestavad 2-3 tundi. Enamus marihuaana tarbijaist tunnevad ennast mõnusalt ja mugavalt või ka eufooriliselt. Suureneb jutukus ja naeruhood, mis vahelduvad unistamise ja fantaseerimise või eneseanalüüsi perioodidega
Teekond täisikka - (20 - 40 a.) Otsitakse oma sisemistele pürgimustele vastavat elukeskkonda, perekond, töö, sõbrad, harrastused, kohtamised, iseseisvus ja vastutus, kasv iseendaks, individuaalsuse tugevnemine. Kohanetakse tööeluga, liigutakse oma elualal edasi, sotsiaalse rühma leidmine, kuhu inimene tunneb end kuuluvat. Elukaaslase otsimine, kodu loomine ja hoidmine, laste kasvatamine. · 30-ndate kriis (algab umbes 28-selt) Iseenese leidmise aeg. Enne 30-ndat eluaastat on inimene innukas "ühe asja liikumise" pooldaja, 30-aastaseks saanult on ta nagu postmodernne filosoof, kes näeb kõike suhtelisena. Tunnetatakse sotsiaalset survet, et peaks muutuma teiste sarnaseks, "osaks ühiskonnast". Seda etappi iseloomustab sisemiste küsimuste lahendamine läbi enesekasvatuse: identifitseerimine - enda vaatlemine n-ö. "väljastpoolt" tunnistamine - vastutuse võtmine oma tegude ja reaktsioonide eest - kui see on
Siiri Oviiri tegevus on olnud väga laialihaardeline. Referaadi autor on siin juures esile toonud ehk kõige olulisemad faktid ja muidugi eelkõige käesoleval ajal Euroopa Parlamendis käsitlusel olevad ning töö autorit ennast huvitavad teemad. Soolise võrdõiguslikkuse ja tervishoiu küsimused on aktuaalsed ja vajavad lahendusteni viivaid põhimõttelisi seisukohti ja otsuseid. Elulugu Siiri Oviir on sündinud 3. novembril 1947. aastal Talllinnas. Esimesed 25 eluaastat elas Siiri Kadriorus koos ema-isa ja kahe vennaga. Siiri isa mobiliseeriti sõja lõpupäevil saksa sõjaväkke, millele järgnes vangilaager Venemaal ning ema ja isa kooselu lagunemine. Siiri sai endale 13 aastaselt kasuisa, kes oli tema laste ja lastelaste poolt armastatud vanaisa Massa ning kes elas 95 aastaseks ja keda Siiri pidas oma elus väga tähtsaks. Oluline roll Siiri elus oli ka vanaemal, kes oli elujaatav ning
(Riigikohus). Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on: süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest kohtuniku-, notari-, vandetõlgi või kohtutäituri ametist tagandatud advokatuurist välja heidetud avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest pankrotivõlgnik või kelle tegevus audiitorina on lõpetatud või kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 eluaastat. Kohtunikul pole lubatud töötada väljaspool kohtunikuametit mujal kui õppe- või teadustööl (Kiris 2009). Kohtunik ei või olla: Riigikogu liige valla- või linnavolikogu liige 5 erakonna liige äriühingu asutaja äriühingu juhtimisõiguslik osanik juhatuse või nõukogu liige välismaa äriühingu filiaali juhataja pankrotihaldur
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala ENDA TERVISLIKUKÄITUMISE MUUTMINE Projekt Koostas: Reelika Setskova Juhendaja: Kaidi Kiis JÕHVI 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 1. ÜLEKAALULISUSE ENNETAMINE........................................................................4 2. TERVISLIKU TOITUMISE PÕHIMÕTTED...............................................
Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestanud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis ...
Töömeeskonda kuuluvad giid ning sekretär. Eeldatavad kliendid on koolinoored (näiteks klassiekskursioonid vabas looduses), täiskasvanud, kes soovivad lihtsalt ennast liigutada või samuti erinevad firmad ja nende töötajad, kes soovivad kontoritööst puhata. Põhimõtteliselt saab öelda, et eeldatavad kliendid on kõik inimesed, kel huvi end liigutada ja aega veeta vabas looduses. Tõukerattamatkad on jõukohased kõigile, ainult lastel alla üheksa eluaastat ei ole soovitatav tulla. 2. ÄRI DETAILSEM KIRJELDUS Firma nimi: Sassi Talu tõukerattamatkad Esindaja nimi: Kaisa Kamenik Aadress, kus ettevõte on registreeritud: Põlvamaa, Ahja vald, Kosova küla, Sassi talu Büroo aadress: Põlvamaa, Ahja vald, Kosova küla, Sassi talu Kodulehe aadress: www. toukerattamatkad. ee Töötelefon: 56745923 Kodune telefon: 7921335 E-maili aadress: [email protected] Juriidiline staatus: FIE Kavandatav alustamise kuupäev: 2018. aasta kevadel
SISUKORD 2.1 Töölepingu sõlmimine.........................................................................4 2.2 Töölepingu lõpetamine........................................................................5 5.1 Töötaja................................................................................................8 5.2 Tööandja..............................................................................................9 SISSEJUHATUS Töötus on nii Eestis kui ka mujal maailmas üsna aktuaalne teema. Ühelt poolt väidetakse, et ei ole piisavalt töökohti ning teiselt poolt jällegi, et ei ole piisavalt tööjõudu. Kuidas selline olukord küll tekkinud on? Töölised nimelt jahivad kõrget palka ning tööandjad kogemusi. Olen täheldanud, et inimesed, eelkõige noored, ei oska endale palganumbrit küsida. Nad kas lepivad koheselt miinimumiga, eeldades, et nad ei olegi rohkemat väärt, või teisalt soovivad saada koheselt kõrget palka, mida ...
Vähene valkude tarbimine võib põhjustada magusaisu suurenemise (Kivilo-Paas & Raska: 2010). Valkudega on soovitav katta 10-15% päevasest toiduenergiast. Pikaajaline liigne valgusisaldus toidus on kahjulik, sest koormab neerusid ja maksa, samuti võib põhjustada podagrat (Deikina & Jõeleht: 2010). 3 LASTE PÄEVAMENÜÜ UURING Antud uurimuses osales 42 Saue Gümnaasiumi õpilast, neist 28 poissi ja 14 tüdrukut. Õpilased olid vanuses 13-14 eluaastat. Inimeseõpetuse tunni raames sisestasid nad enda ühe päeva toitumise internetikeskkonda www.ampser.ee. Menüü analüüsimisel arvutati süsivesikute, rasvade ja valkude keskmine kogus poistel ja tüdrukutel eraldi ning võrreldi tulemusi üldise keskmises vanuses oleva lapse päevase normiga. Uuringu tulemusel selgus, et Saue Gümnaasiumi seitsmenda klassi lapsed toituvad mitmekesiselt, sest menüü koosneb nii süsivesikutest, rasvadest kui ka valkudest. Poiste ja
kujunemata. Organism areneb ja küpseb kuni 21. eluaastani, seepärast kahjustab alkohol alaealiste organismi palju rohkem kui täiskasvanute oma. Uuringud näitavad, et mida nooremalt alkoholi joomisega alustada, seda suurem on tõenäosus, et inimesel tekib alkoholisõltuvus. · 47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14. aastaseks saamist, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased. Pärast 21. eluaastat alkoholi joomist alustanutest saavad sõltlased vaid 9%. (http://www.alkoinfo.ee/et/mojud/alkohol-ja-noored). 5 2 ALKOHOLI KÄTTESAADAVUS 2.1 Lihtne saada, lihtne juua Alkohol on Eestis liiga kergesti kättesaadav. Võrreldes Rootsiga on meil 100 000 elaniku kohta 43 korda rohkem alkoholipoode. · Eesti inimestest 25% leiab, et alkohol on liiga kättesaadav. 70% inimestest kulub
Nüüdsest peale läks eri suundades ka mõlema maa kunst. Flandrias muutus see toredust taotlevaks õukonnabarokiks, Hollandis seevastu aga omandas lihtsama, kodusema ilme. Flaami maalikunsti suurim esindaja, kes viis ellu baroki ideaalid, oli Pieter Pauwel (Peter Paul) Rubens (1577-1640).Pärines rikkast perest, kes oli põgenenud Hispaania hertsogi tagakiusamise eest Saksamaale. Rubens sündis Kölni lähedal. 10 essimest eluaastat kasvatas Rubensit isa, kes pööras suurt tähelepanu klassikalistele teadustele ja võõrkeeltele. Pärast isa surma siirdus ema lastega kodumaale Antverpenisse, kus jätkas pojale hea hariduse andmist. Kunsti õppis kohaliku meistri juures ja 22.aastasena sai Rubensist Püha Luuka gildi liige.Avas oma töökoja, kuid peagi siirdus Itaaliasse Mantova hertsogi õukonda. Sai ruttu kuulsaks portretistina, kuna Itaalias ei olnud häid portreemaalijaid. Sai tellimusi ka Hispaania kuningalt
· Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud kogemuslike ja käitumuslike muutustega. Distsipliini juured on filosoofias, kuid laste teaduslik uurimine sai alguse evolutsioonibioloogia valguses üheksateistkümnendal sajandil. Alates sellest ajast toimunud suure sotsiaalsed ja majanduslikud muutused on viinud selleni, et laste, teismeliste ning täiskasvanute kasvu- ja arenguprotsesside parem tundmaõppimine on muutunud hädavajalikuks. 1920. Aastaks oli arengupsühholoogiast saanud elujõuline iseseisev distsipliin, kuid selleks ajaks olid tekkinud ka vastandlikud koolkonnad, kes pidasid oluliseks pärilikkuse ja keskkonna mõjude erinevaid aspekte. Valdkond oli killustunud ning vajas sünteesimist, et arengule koosmõju avaldavaid bioloogilisi ja sotsiaalseid faktoreid paremini mõista. Sünteesimine viidi läbi peamiselt kahekümnenda sajandi keskpaigas tekkinud suurtes teooriates, millel peatume lähemal...
baasil võime üsna uhked enda üle olla. Nende inimeste arv, kes on jõudnud trombolüüsini, on üsna kõrge, ja kui võrrelda ka aega, mis inimesel võtab, kuni ta trombolüüsini jõuab, siis Eestis me oleme enamasti Lääne-Euroopa keskmise lähedal või veel kiiremad," rääkis kliiniku juhataja. PAHALOOMULISED KASVAJAD Eesti Vähiregistri andmetel on suurenenud aastas diagnoositavate vähijuhtude arv viimaste aastakümnete jooksul Eestis pidevalt. Enne 75. eluaastat haigestub Eestis mõnda pahaloomulisse kasvajasse iga 3. mees ja iga 5. naine. Sagedamad vähisurma põhjused Eestis on kopsuvähk (21%), maovähk (12%) ja rinnavähk (7%). Vähihaigete elulemus Eestis on tunduvalt väiksem kui arenenud Euroopa riikides, selle põhjused peituvad esmajoones vähi hilises avastamises, ent arvesse tulevad ka puudused diagnostikas ja ravis. Pahaloomuliste kasvajate riskifaktorid on suitsetamine (s.h. passiivne suitsetamine), kange
Õppimisvõime väheneb, taandareng süveneb, terviseprobleemid suurenevad. Väheneb kõrgete toonide kuulmine ja nägemine halveneb hakatakse kasutama prille. Seksuaalne aktiivsus kahaneb. Selles eas tööd ei tehta ja tuleb muuta oma eluharjumusi. Inimesel tuleb harjuda üksi olemisega, kuid tekib aega üksi olemiseks. Saab puhata, pühenduda hobidele, reisida, heita tagasivaatepilk elule. (Lorents, Hariduskeskus, 2012) 2.2 Pikaealisus Pikaealisus algab pärast üheksakümnendat eluaastat. Selles eas toimub väga kiire taandareng, mis valmistab probleeme, mitte ainult indiviidile, vaid ka tema lähedastele. Tuleb leppida üksindusega, sest eakaaslaseid on vähe ja tuttavatel on omad tegemised. Sageli muutub üksindus talumatuks. Vanur peab õppima kellegi abist sõltuma, sest ise toime tulla on tal väga raske. Selles eas inimeste jaoks on olulised lapsed ja lapselapsed, kes peavad mõistma, et eakat inimest on vaja aidata, sest ta üksi toime ei tule
teemadel, käekirja kontrolliks, korraldama vastupanu tähtpäevadel · 1970 aastatel avalik vastupanu o Paljud vangi pandud noored moodustasid korvpalli meeskondi Oktoobrilapsed: · Pidid kandma kindlaid märke · 7-10 aastased Poineerid: · 10-14 aastased o Kandsid lenini märki ja kaelas oli pioneeri rätt o Olid kindlad reeglid, kohustuslikum, rangem Kommunistlikud noored: · Peale 14 eluaastat o Rangelt soovitatav Noorte suvepäevad: · nn võsaleer o Noored läksid metsa kuulama loenguid jne. Tallinna vana telemast 1955: · Alustas Tallinna televisioon (kaugnägemine), selleks püstitati mast o Eestis algasid tele saated enne soomet · Telekava: o Tuli juurde ka venemaalt kesktelevisioon Need kõik saated pidid olema näitatud Mootorleav Vanemuine: · Ühendas eestita ja soomet
kuuldavat või füüsilist, mis on vastuolus meie vaimsete väärtustega. Fritz Perls on öelnud:“ Agressiivsus on kui hinge hambad“. Sellega tahtis ta öelda, et emotsioonid aitavad meil kogemusi väiksemateks tükkideks rebida, et suudaksime neid alla neelata (Juul, 2012). Viha tunne on ajendajaks agressiivsele käitumisele, mida rohkem on meile sees vihakamist seda agressiivsemad me oleme. 4. RAVI Agressiivse käitumisega laps peaks ravile pääsema enne kümnendat eluaastat, sest hiljem ei anna ravi nii häid tulemus. Last saavad aidata omaala spetsialistid, kes jagavad soovitusi vanematele ning tegelevad lapsega individuaalselt. Psühholoogil on oma kliendiga konfidentsiaalne suhe, mis eeldab, et räägitu jääb vaid kahe vahele. Lapse on erinevad, osad väljendavad oma agressiivust kaklemise, hammustamise või 7 lükkamise kaudu. Nende käitumislaad on kehvake, kuna nad on harjunud sellist
Joonis 4 J. S. Bach noorusaastail 1.3 J.S. Bach täiskasvanuna Weimar ja Köthen on nendeks tähisteks Johann Sebastian Bachi loomingulisel teel, kus lõplikult kristalliseerus ta stiil. Rahvamuusika meloodika vaimust läbi imbunud selge ja range temaatika. Rasked elutingimused pidurdasid Bachi loomingulist tegevust, oma teoste kirjutamisel. Ta pidi paratamatult arvestama nõudeid, mida esitas talle teenistuskoht. Kui noorusaastail rändas Bach väga palju ringi, siis peale 33 eluaastat jäi ta suhteliselt paikseks. Aastal 1717 läks Bach Köthenisse, kus temast sai vürst Leopoldi õukonna kapellmeister ja kammermuusikadirektor. Viimane tähendas seda, et Bach juhtis kogu õukonnamuusikat. Vürst oli suur muusikasõber, kes mängis ka ise sageli õukonnakapellis viiulit ning ta hindas Bachi kõrgelt. Muuhulgas kirjutas Bach Köthenis kuus Brandenburgi kontserti. Kirikumuusika ebasoosing oli arvatavasti ka üheks põhjuseks, miks Bach 1723. aastal Köthenist lahkus. 7.
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 DIABEET............................................................................................................................ 4 Diabeedi vormid...............................................................................................................4 1. tüüpi diabeet ............................................................................................................5 2. tüüpi diabeet.............................................................................................................5 Teist tüüpi diabeedi riskitegurid on:............................................................................ 5 Sekundaarne diabeet.............................................................................................
huviringides, sportida. Seda vaid selle erinevusega, et diabeetikul peab söögi kompenseerimiseks olema alati insuliin ja veresuhkru taseme mõõtmiseks glükomeeter käepärast. Laste ja noorte haigestumus I-tüüpi diabeeti suureneb maailmas igal aastal keskmiselt 3% võrra, kuid alla 5-aastaste seas alarmeerivalt 5% võrra, Eestis viimasel kolmel aastal väikelaste seas lausa 9,3% võrra. Tänaseks on Eestis diagnoositud I-tüüpi diabeeti ca 700 lapsel ja noorel vanuses 0-15 eluaastat. 1. Diabeet paneb perekonna proovile. Lapse haigestumine toob pere ellu kaasa lisaks diabeedi kompensatsiooniga kaasnevale igapäevasele rutiinile veel teisigi muutusi. Teadmine, et diabeet on krooniline haigus, millega tuleb arvestada kogu elu (vähemalt seni, kuni meditsiin leiab võimaluse tervendamiseks), on psühholoogiliselt traumeeriv, abituse- ja lootusetusetunnet tekitav nii lapses kui vanemates.
aga, et 3% veokitega juhtunud liiklusõnnetustest juhtub tänu autojuhi väsimusele. Enamus juhtudel toimuvad väsimuse tagajärjel liiklusõnnetused teekonna lõpus või varajastel hommikutundidel. Liiklusõnnetuse risk on 13 korda suurem 4 ja 5 ajal hommikul, kui päeval sõites. (Volvo trucks, 2013.) Lõuna-Aafrikas on toimunud veokitega 24% liiklusõnnetustest tänu sellele, et juht jääb roolis magama. Küsitleti 102 veokijuhti vanuses 35 51 eluaastat, kes omasid veokijuhi sõidukogemusi 8 24 aastat. Kolmveerand küsitletud veokijuhtidest väitsid, et nad on roolis väsinud tänu pikkadele sõidutundidele ( 33 123 sõidutundi nädalas). Pooled aga väitsid, et on väsinud, kuna on maganud vähe (3,1 7,7 tundi päevas). Kaheksa veokijuhti kümnest aga väitsid, et nende und häiris müra. Paljud Lõuna Aafrika veoautojuhid sõidavad pikki vahemaid, rikkudes töö ja puhkeaja seadusi, et jõuaks tähtajaks toimetada kauba sihtkohta
arengus Mõjutavad vastastikku - Geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes - Varane keskkonna stimulatsioon mõjutab aju arengut - Tundlikkus tuleneb bioloogilistest faktoritest Füüsiline areng - eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng - lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng Sotsiaal emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes Arenguperioodid 2 esimest eluaastat - Imikuiga 1. eluaasta - Väikelaps Varane lapseiga eelkooliiga (2-7) Keskmine lapseiga kooliiga (7-11) Teismeiga (11-19) Varane täisiga (20-30ndad) - Üleminek täisikka (18-29) Keskmine täisiga (40-50ndad) Hiline täisiga (pärast 60) - Eakad (65+ või tänapäeval hiljem) Eakad - Nooremad (alla 75) - Keskmised (75-84) vaimne ja füüsiline nõrkus - Vanemad (üle 85) Arengupsühholoogia rakendusvõimalused
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse pedagoogika valdkond Kätlin Lehmus LAPSE ARENG JA TUNDMAÕPPIMINE Õpimapp Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 1. ARENGU MÕISTE, ANDMETE KOGUMISE MEETODID JA NENDE ANALÜÜSIMINE...5 1.1. Läbilõikemeetod........................................................................................... 5 1.2. Longituudmeetod......................................................................................... 5 1.3. Kohortmeetod.........................................................................................
VARANE LAPSEIGA Varajane lapsepõlv kui isiksuse alus. 1. Lähtekoht nullpunkt Mahleri teooria: Laps on sündides psüühiliselt eikeegi. Tal on suur hulk valmidusi, suur hulk ajusse kodeeritud "teadmisi", aga tal pole sündides valmismina, seda isiksuse osa, mis juhib inimese toiminguid ning kannab ta tegude ja otsuste eest vastutust. Lapse psühholoogilist mina kujundavad tema ja hoidja vahelised vastastikuse mõjutamise suhted ning see kestab kolm kuni kuus esikmest eluaastat. Vanusejärku sünnist kahekuuseks saamiseni nimetatakse lapse normaalse autismi ehk enesessesulgumuse järguks. Laps on siis hoidjaga suheldes ükskõikne ja endassetõmbunud. See ei tähenda, et laps elab omaenda suletud maailmas, vastupidi, ta jälgib enese ümbruses toimuvat algusest peale elavalt. Ta kuuleb, näeb ja tunneb ning on võimeline sooritama varem arvatust palju keerukamaid toiminguid, kuid ta ei
Imikueas põhjustavad enam allergiat piim, muna, nisu, oder, riis, kaer, soja, oad, herned, banaanid, kala ja veiseliha. Mängu- ja koolieas on üheks suuremateks allergia põhjustajateks pähklid ja mandlid. Allergiat võivad põhjustada ka puuviljad (virsikud, kiivid, õunad jt) ja köögiviljad (paprika, tomat, kartul, seller jt). Täiskasvanutel põhjustavad tihti allergiat pähklid ja mandlid ning maitseained (pipar, köömned, kaneel, sinep jt). Kui allergia avaldub enne kolmandat eluaastat, siis enamikul juhul möödub see vanemas eas. Lehmapiimaallergia tabab 0,5–4% lastest ja möödub tavaliselt koolieas. Lehmapiimas on mitmeid valke, allergiat võib põhjustada neist üks või mitu. Lehmapiimaallergia puhul on vaja leida teisi asendustoiduaineid. Küllalt levinud on sojavalgu baasil valmistatud piimaasendajad, kuid umbes 25% lehmapiimaallergia all kannatavaid imikuid ei talu ka sojavalku. Lehmapiimavalkude hüdrolüüsimisel kuni peptiidide ja aminohapeteni on võimalik
arusaamade ja hinnangute ühekülgsuses. Kuid see võib olla seletatav hoopis teise tõsiasjaga nimelt ei pidanud Epikuros lugu tolleaegsetest väljendusliku ilu nõuetest, mida kõrgelt hinnati, ta väljendas end lühidalt ja kuivalt, ning et mitte koormata oma õpilasi liigsete teadmistega, kasutati õpetuste meeldejätmiseks pähetuupimist - võib-olla just seetõttu ei suhtunud tolleaegne kriitika temasse eriti soosivalt. Epikurose eluaastat ja tegevus kuuluvad Kreeka ajaloo väga tormisesse ja raskesse ajajärku. See oli Makedoonia suurriigi laostumiseja diadohhide võitluse aeg Aleksandri pärimuse pärast. Kreeka muutus lakkamatute laastavate sõdade ja poliitiliste riigipöörete võitlusväljaks. Valitsejad vaheldusid üksteise järel, võõramaine okupatsioon segunes sisemaal poliitiliste parteide vihase võitlusega. Maa laastamise tõttu teravnesid klasside vastuolud. Alatihti puhkesid orjade ülestõusud.
endasse kergesti alkoholi, mis hävitab närvirakke. Alkohoolsete jookide joomine lapse- ja noorukieas toob endaga kaasa sügavaid haiguslikke muutusi kesknärvisüsteemis. Need lapsed, kes on varajasest east peale harjunud jooma veini, õlut ja teisi alkohoolseid jooke, kaebavad sageli peavalude üle, magavad rahutult ning väsivad kiiresti. Mis aga kõige hirmsam - neil areneb kiiresti võitmatu tung alkoholi järele. Lastel, kes on harjunud enne kümnendat eluaastat, areneb krooniline alkoholism väga kiiresti ning see kulgeb raskekujuliselt. (7) 8 3. Alkoholipoliitika Eestis Alkoholipoliitika prioriteedid on rahvatervis, käitlemiseks lubatud alkohol, alkoholikaubandus, alkoholi reklaam, maksustamine ja järelevalve. Rahvatervises tegeletakse alkoholi tarvitamisega seotud kahjude vähendamisega, mille põhirõhk
24* Majanduskriisi lõppedes riiklikku sekkumist majandusse vähendati (osalt ka riigisisese opositsioon tõttu, sest vabariiklased süüdistasid Roosevelti katses luua nõukogude või Natsi-Saksa tüüpi diktatuuririiki 2.1.2. Suurbritannia (Vt. ka õpik lk.101-102; 127-130): 25* Peale I maailmasõda laiendati demokraatiat: 50* anti üldine valimisõigus meestele alates 21.eluaastast 51* piiratud valimisõiguse andmine naistele- alates 30. eluaastat, naine pidi omama varandust või ülikooliharidust (1919.a. esimene naissaadik parlamendi alamkojas (leedi Nancy Astor); 1928 naistele üldine valimisõigus 21.eluaastast; 1929.a. sai Suurbritannia esimese naisministri). 26* Toimusid muudatused senises parteisüsteemis (Vt. ka konspekt: Suurbritannia 20.sajandi algul): 52* varasemal perioodil olid Inglismaal vaheldumisi võimul kaks parteid - Konservatiivne Partei ja Liberaalne Partei
motiveeritumad õppima. Järgnevalt toovad uurijad välja oma uuringu spetsiifilised tulemused. Väga kõrge intellektiga lapsed lähevad varem eelkooli. Väga kõrge intellektiga ja keskmise intellektiga laste puhul puudus erinevus kooli tüübis, s.t lapsed jaotusid erinevate koolide vahel võrdselt. Akadeemiline edukus oli väga kõrge intellektiga lastel kõrgem. Väga kõrge intellektiga lapsed vanuses 5 ja 8 eluaastat saavutasid vähemalt ühes testi alaliigis maksimaalse tulemuse. Õpetajad nägid väga kõrge intellektiga lapsi töökamatena, rohkem õppivatena ja paremini käituvatena. Väga kõrge intellektiga lastel oli tugevam sisemine motivatsioon akadeemilises saavutuses. Nad nautisid õppimist rohkem, olid orienteeritud meisterlikkusele, olid uudishimulikumad ja püsivamad oma eesmärkide täitmisel.
Mittearvulised tunnused on tunnused, millel puudub (üldine) Klassikaline epi tegeles ajalooliselt nakkushaiguste 4. Oodatav eluiga on kõige kaalukam rahvastiku tervise näitaja, kindel arvuline väärtus. Järjestustunnused on sellised mittearvulised uurimisega rahvastikus. Igal haigusel üks põhjus. Moodne e mis näitab mitu eluaastat neil keskmiselt ees oleks, kui suremus jääks tunnused mille väärtused on järjestatavad. Nominaalsed tunnused on kaasaegne epi uurib haigust ja tervist rahvastikurühma tasandil. Nii edaspidi samasuguseks nagu vaatlusaastal. Sünniandmed Eestis: tunnused mille väärtus pole järjestatav. (inimese sugu, elukoht). Kõige kroonilised kui nakkushaigused
milles "lapsest poeet" oma jõudu proovis, ja tema esimeste katsetuste kindlus ning küpsus. Peagi ilmus veel üks joon, mis määras Puskini poeesia kogu edasise arengu: kõrvalekaldumatu kiindumus ajastu eesrindlikesse vaadetesse ja juhtivatesse poliitilistesse ideedesse. Selleni jõudis Puskin juba poisikesepõlves. Puskinile õppeasutuse valimise küsimuses jõuti selgusele võrdlemisi hilja, kui tulevane poeet juba kolmeteistkümnendat eluaastat käis. Avati just Tsarskoe Selo lütseum. Kuu-pooleteist pärast lütseumi asutamise teate avaldamist esitas Sergei Lvovits vastava palvekirja haridusministrile ning sai peagi vastuse, et tema poeg on lubatud sisseastumiseksamitele. Eksamid tegi noor Puskin "väga heale", "heale" või "omab teadmisi". Kuna kool oli riikliku iseloomuga siis avamispeol tajus Puskin esmakordselt seda temale sügavalt võõrast kroonulikku stampi, mille vastu ta alatiseks
5.1 Sotsiaalsed põhjused Noorukite kuritegeliku käitumise sotsiaalsete põhjustena nimetatakse sagedamini perekonna ja eakaalslaste mõju. Erinevad uurimistulemused näitavad, et perekondlikest muutujatest on kõige rohkem kuritegevusega seotud nõrk vanemlik järelvalve noorukite üle (Farrington, 1996; Loeber, 1999; Rutter & Giller, 1984). Kuigi nõrk vanemlik järelvalve on kuritegeliku käitumise perekondlikest põhjustest olilisim, avaldub see suuremat mõju enne 10-ndat eluaastat (Farrington, 1996). Sotsiaalsete põhjuste all käsitlevad mitmed uurijad eakaaslaste mõju noorukite kuritegeliku käitumise ilmnemisel. Arutluse all on olnud, kas enne kuriteo toimepanemist ühinetakse kõrvale kalduvate sõpradega või satutakse kuritegelike sõprade suhtlusringi pärast kuriteo sooritamist. Uurimistulemused kinnitavad, et mida rohkem on nooruki ümber kuritegeliku elustiiliga inimesi,
On tavaline, et meie kliimavöötme mehed jõuavad regulaarse habemeajamiseni alles pärast sõjaväge. Et puberteet kulgeks normaalselt, on tarvis vaid toitu, vitamiine ja mineraalaineid ning piisavat kehalist koormust. Muretsema peab hakkama siis, kui murdeea arengu näitajad ei ole omavahel kooskõlas või ilmnevad valel ajal. Peamised ebakõlad on enneaegne ja hilinenud puberteet kui see algab enne üheksandat või pärast neljateistkümnendat eluaastat. Murdeea hilinemist tuleb ette üsna sageli, igal neljakümnendal poisil. Ebaühtluse all võib aga mõista näiteks niisugust olukorda, kui poiss kasvab jõudsalt, ent munandite mõõtmed ei suurene. Arsti juurde tuli kuueteistaastane poiss, kes oli mures oma mehetunnuste kujunemise pärast. Noormees oli ainult sada viiskümmend seitse sentimeetrit pikk, karvakasv häbemepiirkonnas ning kaenlaalustes puudus. Tema väliste
mõtlemisvõime testides paremaid tulemusi kui täiskarsklased. Naistel oli alkoholist loobumine seotud oluliselt madalamate tulemustega loogika ja mõtlemisvõime testides. Naised, kes väitsid, et jõid veini kahe nädala jooksul vähemalt neli korda, saavutasid suurema tõenäosusega paremaid testitulemusi kui naised, kes tarbisid veini samas ajavahemikus ainult ühel korral. Kõige kesisemad olid täiskarsklastest naiste testitulemused. Uuritud isikute keskmine vanus oli 58 eluaastat ja ühelgi neist ei olnud esinenud ajurabandust. Teadlaste sõnul ilmnes naistel seos veini aga mitte õlle või kangete alkohoolsete jookide tarbimise ja paremate kognitiivsete võimete vahel ning meestel seos nii veini kui õlle joomise ja kõrgemate testitulemuste vahel. Teadlased lisasid, et vähest ja mõõdukat veinijoomist naiste seas ning vähest ja mõõdukat veini ja õlle tarbimist meeste hulgas seostati paremate tulemustega kognitiivsete võimete
Kooliaia ääres on tamm, mille Johannes Semper kuueaastasena mulda oli asetanud ja jõuksalt seal edasi on sirgunud. Seda tuntakse Semperi tammena, mis on elus tänini, hoolimata tormi lõhkumistest ja põletavatest suvekuumustest. Kooliõpetajaperel oli suur aed, peeti ka lehma ja kodulinde, kuid talutööd tavalises mõttes polnud, mistõttu koolirahva elu oli tegelikult erinev harilikust taluelust. Pahuvere koolimajas veetis Johannes Semper üheksa esimest eluaastat. Esimesed teadmised sai ta isa juures vallakoolis, kus Johannes käis juba varakult tunde pealt kuulamas. Pahuvere koolmeistri kodus armastati raamatuid ja muusikat, mis andis esimesi vaimseid äratusi eluteele kaasa. Lugemisoskuse omandamisel, hakkas Johannest eriti huvitama isa raamatukogu. Johannes Semperi kõige varasemal vaimsel kujunemisteel oli küllaltki tähelepandav osa ema vennal Juhan Kurrikul. Viimane olnud Treffneri juures usuõpetuse tunniandjaks,
RIIGI RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS 1. RIIGI RAHVAARV Rootsis elab 9 088 728 inimest (1) (2011) . Minu arvates on see suhteliselt väike riik , arvestades , et on mitmekümneid kordi suurema rahvaarvuga riike . Kuid Eesti mõistes on see keskmine riik . Ning samuti on keskmine ta võrreldes teiste Euroopa riigiga, näiteks nagu Hispaaniaga (46 754 784) . Umbes sama rahvaarvuga, nagu Rootsi, on veel riigid nagu Haiti (9 719 932), Benin (9 325 032) ja Austria (8 217 280) . Rootsi rahvaarv on viimase 21 aasta jooksul olnud väga stabiilne ja on seda (2) statistika andmete järgi ka järgnevad kümme aastat . Selle saidi andmete järgi peaks umbes 2020 ndal aastal Rootsi rahvaarvu kasvutempo hakkama langema 0,5 võrra ,umbes iga viie aasta järel . Negatiivseks muutub kasvutempo eeldatavalt 2030 ndal aastal . Siis hakkab rahvaarv vähenema . Langev trend kestab umbes 2040 nda aastani ning siis hakkab taas samas tempos rahvaarv kasv...
täiendavate töökohtade loomisest, samuti liigub osa inimesi tööhõivest välja (pensionile, vigastuste, suremuse tõttu). Ka vahetavad inimesed mitmetel põhjustel töökohti, põhjusteks on näiteks palgad, asukoht, töökoha meeldivus jms. Mõnes nn populaarses harus aitab töötajate liikumine täita vabu töökohti, teisel juhul aga suurendab vajadust uute töötajate järele. Ka välismaale läinud töötajatest vabadele töökohtadele oodatakse uusi inimesi. Eestis on vanuses 15-74 eluaastat tööealise elanikkonna piirmäär. 2008 aasta statistika annab tööealise elanikkonna arvuks 710 110 inimest. Täna on Eestis tööhõive määr 2008. aasta neljanda kvartali andmete põhjal 65,6 % tööealisest elanikkonnast. Tööjõus osalemise määr oli 2008. aastal 71% (statistikaamet). 1.3. Arengusuunad tööhõives Liikumaks pikaajaliste eesmärkide täitmise poole, on järgneval kahel aastal plaanis
valitsuse ja diskrimineerimisvastaste ühingute pidevatest jõupingutustest (Orlicka 2015) Vanurite tingimused varieeruvad vanuse järgi, 65- kuni 69- aastastel mustanahalistel on ligikaudu 49% 7 suremuse ebasoodsate tingimuste võimalus (ingl. k. mortality disadvantage), 80- kuni 84-aastastel mustanahalistel on umbes kuni 12% suremuse ebasoodsa tingimuste võimalus. Erinevate rasside suremust ebasoodustav olukord ühtlustub pärast 85. eluaastat. Peamisteks põhjusteks esinevate eelmainitud näitajale on erinevused musta- ja valgenahaliste inimeste hoolduse kättesaadavus, kindlustuskaitse ja bioloogilised näitajad, sh ägedate ja krooniliste haiguste levimus. (Kimmel 2016) Tervisehäiretega (puuetega) eakad moodustavad samuti suure osakaalu vaesuses elavatest 65- aastastest või vanematest elanikest. Tervisehäirega eakad ei ole hästi kaitstud nii sissetulekute kui
Kui haigusnähud mõne päeva pärast taanduvad, kattub keha lööbega ning vaevama hakkab väiksemaid liigeseid mööda rändav jooksvat meenutav valu. Raskematel juhtudel võivad liigesed tursuda ning reumataoline haiguspilt püsib nädalaid või isegi kuid. Vähem uuritud, kuid Sindbis'ist kümneid kordi levinum on Inko-viirus. Selle kandjaks on kaks-kolm kümnest Soome maaelanikust. Lapimaal aga nakatub enamik inimesi sellesse juba enne 20. eluaastat. Soomlased näitasid hiljuti, et Inko on identne Jamestown Canyon- viirusega, mis tekitab mõningatel juhtudel entsefaliiti. Soomes kannavad sääsed edasi veel ka Snowshoe hare-viirust, mis on võimeline haigust tekitama. Eesti sääsed Soome omadest suurt ei erine ja nakatavad küllap meidki samalaadsete viirustega. Suvel esinevaid arusaamatu põhjusega palavikuhaigusi nimetatakse tihtilugu üldistavalt gripiks. Tõeline haigustekitaja jääb välja selgitamata http://www.postimees
Hinduism tekkeaeg umbes 4000 aastat tagasi kastisüsteem: altpoolt: · puutumatud (dalitid) · teenijad ja töölised (suudrad) · kaupmehed ja talupojad (vaisjad) · sõdurid, ametnikud ja valitsejad (ksatrijad) · preestrid ja õpetlased (braahmanid) Hindu ühiskond jaguneb neljaks seisuseks (varna). Iga varna jaguneb tuhandeteks dzatideks ehk kastideks need on seotud inimese päritolu ning ametiga. Igal omad tavad seoses riietumise, söömise kui ka usundiga. Abikaasa samast dzatist. Kui kõrgemast kastist inimene on kokkupuutunud madalamaga, peab end rituaalide kohaselt puhastama. veedad ja rahvuseeposed: veedad hindu pühad tekstid, vanimad osad on aarja päritolu 13saj.eKr. Veeda tähendab ,,teadmist". Pikka aega anti edasi suuliselt, kirjalik kuju 9.saj pKr. Sisaldavad igavest tõtt, mis ilmutati preestritele, ülesanne: säilitada see järeltulevatele põlvkondadele. Neli terviklikku kogumit, tuntuim ,,Rigveeda." rahvuseepose...
ni. "Misparast sa mind Tartus nii kaua kinni pidasid? Ja ma palusin sind ometi nii väga, et sa mind koju laseksid. Aga ma ei ole sinu peale enam kuri, - sa olid minu vastu ikka hea ka." "Mis sa nüüd teed, Liiv?" "Kas sa siis ei tea, et mind Poolamaale oodatakse? Rahvas ootab mind trooni peale. Ega ma ometi nii ei või minna. Mul peavad vähemalt teised riided ja hobune olema. Teie peate mind aitama". See kõlas vihaselt." 1.5. Viimased 20 eluaastat Järgnevad 8 aastat elas Liiv algul vanemate talus, hiljem aga vaheldumisi mitmel pool sugulaste juures, rännates pikki vahemaid viletsas riietuses, ükskõik, millise ilmaga. Juhan Liivi vaimuhaigus süvenes ning ta kannatas teadmise all, et ei suuda end ise ülal pidada. Alles 1903. aastal hakati Liivi luuletusi taas trükis avaldama. 1904. aastal ilmus "Kirjatööde kogu", mis leidis sooja vastuvõttu. 1904-1905 elas kirjanik Tartus, samuti elas ta Tallinnas, Laiusel, Raplas jm. 1909
Juuksenäsad muutuvad aga aastatega väiksemaks ning kasvav karv jääb peenemaks. Vananedes osa karvanääpse ja -näsasid taandareneb, seega on mõningane juuste hõrenemine vanemas eas loomulik. Tavaline ehk androgeenne kiilaspäisus on päriliku eelsoodumusega füsioloogiline protsess, mille käigus karva läbimõõt järjest väheneb. Meestel jääb tavaliselt lagipea juusteta, naistel juuksed lihtsalt hõrenevad. Kiilaspäisus võib ilmneda mõnel juhul juba varakult, enne 30. eluaastat, või naistel menopausi ajal. Kiilaspäisus tekib meessuguhormoonide (androgeenide) ainevahetuse muutuste tõttu organismis. Tavalist kiilaspäisust klassifitseeritakse raskusastme järgi, näiteks uurija James Hamilton jagab selle kaheksasse raskusastmesse (8. astme korral on praktiliselt kõik juuksed välja langenud). Peanahk on tavalise kiilaspäisuse korral lööbevaba, hiljem kaob ka nahajoonis ning nahk muutub läikivaks. Alopeetsia algfaasis võib olla
ja peaaju närvide kaudu nendele lihastele, mis tekitavad heli ja sõna (toimub LUGEMINE). Aleksia lugemise häire. Seotud rohkem sensoorse afaasiaga, sellel häirel ei ole konkreetset keskust. Agraafia kirjutamise häire. Seotud rohkem motoorse afaasiaga. Akalkulia arvutamise häire. Kõne ontogeneetiline areng aju str-de ja kõnekeskuse kujunemise areng. Selline kõnekeskuse ümberpaiknemine on võimalik kuni 10. Eluaastani. Pärast 10. eluaastat pole ümberpaiknemine enam võimalik. Miks? Võimalikud põhjused: 1) kõneks vajalike närviseoste kujunemise võime ajus pärast 10. eluaastat kaotatakse. 2) Pk-d, kuhu kõnekeskus saaks ümber paikneda teises poolkeras, hõivatakse juba teiste aju f- de poolt. (Nt. ruumisorienteerumine, kehade mõõtmete ja paigutuste tajumine ruumi suhtes jne) Kõrvalmõjud: Laste vaimsed võimed ja kõnekultuur tervete lastega võrreldes madalam. Üldpõhimõtted Peaaju koore f-dest ja talitlustest:
Esineda ei tohi anatoomilisi vastunäidustusi, ei ole meditsiinilisi ega psühholoogilisi vastunäidustusi ning pereliikmed peavad olema motiveeritud. Lapsed ja täiskasvanud, kellel tavaliste kuulmisabivahenditega ei saavutada kuulmise osas rahuldavat tulemust 6 kuu jooksul Ei esine anatoomilisi vastunäidustusi Puuduvad meditsiinilised ja psühholoogilised vastunäidustused Motiveeritud vanemad Prelinguaalsed kurdid implanteeritakse enne 2 eluaastat Oluline on kõne olemasolu, kuulmismälu, kõnekeskkond. Vastunäidustused: Neurofibromatoos II, vaimne alaareng, psühoos Äge põletikuline keskkõrvahaigus Kuulmekile (püsi)perforatsioon CT uuringul teo basaalkanali stenoos (meningiidi järgselt) Varasem radikaaloperatsioon Kaugelearenenud tümpanoskleroos Kuulmislanguse mittekirurgiline rehabilitatsioon, erinevad kuulmisabivahendid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
