Perekond antiikmaailmas: Seksuaalne vabadus Tsölibaat ( seksuaalelu vältimine) Mehe roll instrumentaalne – mees on toitja, hankija, distsiplineerija, juht. Naise rolli nähti siis ja nähakse sageli praegugi emotsionaalsena. Mehe seksuaalelu on vaba, naise suhtes kehtivad kindlad reeglid, millest üleastumine on rangelt karistatav. Perekond Heebrea ühiskonnas: Suguküpsus 15. eluaastal, mil sõlmiti abielu. Seksuaalelu oli korrastatud, kuuludes kindlalt abiellu, sellega liialdamist ei peetud õigeks. Üksi elavaid inimesi oli vähe. Tekkis mõiste „abielulised kohustused”, mis takistas mehel ja naisel teineteisest võõrdumist. Vanas Testamendis ilmneb selge rõõm inimese kehast ja seksuaalelust, keha pole midagi halba ja patust. 4) Kuidas piirati Roomas lastearvu perekonnas?
Sinivaal võib sukelduda kuni 500 meetri sügavusele ning viibida vee all kuni 2 tundi. Seejärel ilmub ta vetesügavustest nähtavale, planktonit suurte ,,ampsudega" haugates. Pannes lõuad poolkinni, pumpab vaal vee välja ning hoiab planktonit plaatide kiuste kinni. PALJUNEMINE Sinivaalad ujuvad ringi väikestes, kahest kuni neljast isendist koosnevates rühmades. Suurematesse parvedesse kogunevad nad toidujahil ning järglaste saamiseks. Suguküpsuse saavutavad 4.5. eluaastal, isased on selleks ajaks kasvanud 22,5 m pikkuseks, emased 23 m pikkuseks. Emasloomad sünnitavad ühe poja kord 23 aasta jooksul. Tiinus kestab 340366 päeva. Sigimine toimub troopikapiirkondade soojades vetes, seal sünnivad ka pojad. Vastsündinuid katab vaid õhuke (vanemaid paks) rasvakiht, külmades vetes ei jääks nad ellu. Vastsündinud sinivaal on ligikaudu seitsme meetri pikkune ning kaalub kuni kolm tonni. Vaalapoeg toitub emapiimast. Ta
• 2007 kütiti 40 hunti Elupaik • Suured metsamassiivid, suuremad metsade-rabade alad • Mujal jõgede orud ja lagendikega vahelduvad metsaalad, tundrad, stepid, poolkõrbed. Toitumine • Kiskja- karnivoor • Uluksõralised, koduloomad, jänesed, koprad Paljunemine • Monogaamsed • Jooksuaeg jaanuari lõpp, veebruar • Kutsikad sünnivad 62-63 päeva pärast, aprillis • Kutsikaid noortel 3-5, vanematel 6-8 • Emased suguküpsed 2., isased 3. eluaastal ILVES Liigikirjeldus • Suur kaslane • Keskmine kaal 10-20 kg • Tüvepikkus -115 cm, õlakõrgus kuni 75 cm • Meie aladel levinud ilvesed on ühed suurimad • Eluiga kuni 15 a. Levik • Euraasia, Põhja-Ameerika Arvukus • Arvukus suhteliselt stabiilne (mõnel pool väheke langemas) • 2008 loendati 760 isendit • Enim Pärnumaal (100 isendit) • 2007 kütiti 76 ilvest Elupaik • Mitmesugused metsa-alad
sugurakud spermid Suuremõõtmelised. Toitaineterikkad. spermatogoon Kaetud kestadega. Munarakkude areng sõltub vanusest, 45. 55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. 4 Ovogenees Ovogenees ovogoon Munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel: Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas.
Tiinus vältab tavaliselt 7...9 kuud. Pojad sünnivad jaanuaris. Ühes pesakonnas on tavaliselt 1...2 (harva kuni 5) abitut poega. Areng Poegade silmad avanevad ühe kuu vanuselt. Imetatakse poegi 4...5 kuu jooksul. Esimese talve veedavad pojad emasloomaga koos. Täielikult iseseisvuvad noored loomad peale kolmandat eluaastat. Suguküpsus saabub neljandal või viiendal eluaastal. Maksimaalne eluiga küündib viiekümne aastani. Koht Karu on tippkiskja, keda ohustab ainult inimene. ökosüsteemis Ohustatus ja Jaht on lubatud varitsus või hiilimisjahina 1. augustist 30. septembrini ning varitsus ja kaitse hiilimisjahina 1. oktoobrist 31. oktoobrini. SÜSTEMAATIKA
Uus nädal hakkab pärast sabati laupäevaõhtu lõppemist (motzei Shabbat). Juudi aastas on 12 kuud, igas kuus on kas 29 päeva ("lühike kuu") või 30 päeva ("täis kuu"). Kuude nimed on sarnased aramea nimedele ja need võeti kasutusele 6. sajandil eKr Baabüloni vangipõlve ajal. 10 Pühad Kodus peetavad pühad on poisslapse ümberlõikamine kaheksapäeva vanuselt ning nimepanek, konfirmatsioon 13-ndal eluaastal, mil poisist saab usulises mõttes täisealine "seaduse poeg", ning samuti pulmad. Kümne iga-aastase püha hulgas on tähtsaimad paasad, nädalapüha, lehtimajade püha, uusaasta ning suur lepituspäev. Needki perekonnad, kes suhtuvad ükskõikselt esiisade seadustesse, ei jäta nimetatud pühi arvestamata.11 10 http://www.iisrael.ee/kalender.php3 11 http://lepo.it.da.ut.ee/~skairi/judaism.htm Kasutatud kirjandus · http://www.iisrael.ee/ · http://lepo.it.da.ut
Hakkab toimuma rahunemine ja tasakaalustumine. Kõige enam on see iseenese leidmise periood. Tuleb langetada tähtsaid otsuseid. (näiteks, mida õppima minna ja kelleks saada) Nooruk õpib käituma nagu mees või naine. Kasvab huvi filosoofiliste probleemide üle. Selle perioodi lõpuks peab inimene saavutama iseseisvuse 7. Varane küpsusiga Seitsmes iga on varane küpsusiga. See on 20/2235 eluaastal. Noor täiskasvanu alustab iseseisvat elu. Ta läheb tööle. Jätkub ka teadmiste omandamine. See on siis juba rohkem täiendõppimine. Inimene saab ka lapsi. Inimene õpib säilitama ning looma lähisuhteid ja olema solidaarne. Võimed arenevad maksimumi. Vahel ei õnnestu see iga hästi ja see toob kaasa rahulolematust ja elamata elu tunde. Varases küpsuseas olev inimene ei ela enam vanematekodus, vaid asendab oma eelmise
Avinurme Gümnaasium KOOLIEELIKUIGA Referaat Õpilane: Anna Subina Klass:11 klass Juhendaja: Kristina Pikas Avinurme 2013 Sissejuhatus Minu referaadi eesmärgiks on anda väike ülevaade 3-7 aastastest lastest (koolieelikud). Mul on välja toodud kuidas laps selle ajaga areneb. Mida ta õppib tegema nt. joonistama, mängima. Kuidas ta hakkab suhtlema oma teiste lastega. Tõin välja ka 2 teooriat lapse arengust. Oma referaadis kasutasin ka koolieelikute seksuaalset arengut. Tänu sellele lapsel kujuneb täielik pilt soorollidest. Selgemalt teadvustab laps endale, mis on sobiv ning mis ebasobiv. Koolieelik Koolieelikuiga kestab 3-7 aastaselt. Selle aja jooksul lapse maailm laieneb, ta hakkab koguma teadmisi ja hakkab suhtlema rohkemate inimestega, kui oma perekond. Koolieelik hakkab mõistma, mis on lubatud, mis mitte. Lapsel arenevad tahtejõud, fantaasi...
Maailma mastaabis on riik 38. kohal, Rwanda järel ning Hispaaniat edestades. Prantsusmaa rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ja selle muutused aastaks 2030. Kõigepealt vaatleme 2009. aasta rahvastikupüramiidi. Näeme, et suurima osa rahvastikust moodustavad tööealised. Meeste ja naiste osakaal on peaaegu tasakaalus, kuid esineb vanuselisi erinevusi. Nt. peale 65- ndat eluaastat on domineeriv naiste ülekaal. Omakorda sünnib pisut rohkem poisse. Vanuseline haripunkt on 35 eluaastal, mil vanuseline koosseis on sarnane, kuid vanemaks saades langeb meeste osatähtsus märgatavalt astmelisemalt, kui naiste osakaal rahvastikus (on laugem ja sujuvam). 2030. aasta rahvastikupüramiidilt näeme teistsuguseid trende. Märgatavalt on suurenenud vanemate inimeste osakaal, hakkab toimuma rahvastiku vananemine. Väikelaste arv on võrreldes 2009. aastaga pisut langenud, kuid endiselt suure tähtsusega. Üldiselt näeme rahvastiku vanuselist ühtlustumist palju selgemini
püsinud ta kaua. Ta oli väga tragi naine. Isegi vana ja haigena pesi ta ise pesu ja koristas, abist keeldus, sest liikuda oli ju vaja. Tema 90. Juubelipidustuste aktusel tehti teatavaks ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Anna Haavale ENSV rahvakirjaniku aunimetuse andmise kohta. Kuid Annat piinas küsimus, et kas ta on selle üldse ära teeninud. Anna Haava ei olnud sellel aktusel, tema ei näinud seda rahvamurdu ja ei kuulnud neid inimesi, kes kõik talle austust avaldasid. Oma 93. eluaastal 1957 ta suri. Matused kujunesid rahvahulkade osavõtu poolest erakordselt suureks.
hõivatud. Isa oli eelkõige kodanik ja poliitik ja alles seejärel perekonnapea. Naine oli Kreeka ühiskonnas mehe võimu all ja pidi hoiduma tahaplaanile. Naine oli alati mehest sõltuvuses, olgu selleks siis isa, abikaasa vend või poeg. Oma mehe naisena oli kreeklanna peamiseks ülesandeks sünnitada terveid lapsi ja anda neile kõige esimene kasvatus. Poisid, nagu juba ka mainitud, jäid ema kasvatada esimesel seitsmel eluaastal, tüdrukud aga seni, kuni läksid mehele. Joonis 1- Kreeka perekond (http://www.metmuseum.org/toah/images/hb/hb_11.100.2.jpg) Juudid Joonis 2- juudi perekond (http://judaica-art.com/images/uploads/A_Jewish_Family_2.JPG) Heebrealaste jaoks oli perekond väga olulisel kohal. Perekond on juudi religiooni ja elu aluseks. Perekonna tähtsaim funktsioon oli laste õige kasvatamine. Esmajärjekorras lasus laste kasvatamise ja harimise kohustus isal, sest vana heebrea perekond oli patriarhaalne
Second level · Tema isa oli kunstiteadlane, kes tegutses Third level peamiselt kohalikus muuseumis kuraatorina. Fourth level · 23. eluaastal asus ta Prantsusmaale kus said Fifth level ka alguse tema erinevad kunstiperioodid. · 1918. aastal abiellus Olga Khoklovaga, kes oli elukutseline baleriin. · Peale Esimest maailmasõda muutus Picasso radikaalseks patsifistiks ja austas kõrgelt kommunistlikku elulaadi. ·
Nende sünnikaal ei ületa poolt kilogrammi. Karupoegade silmad avanevad alles ühe kuu vanuselt. Emakaru imetab oma poegi 4-5 kuu jooksul. Esimese talve veedavad pojad emasloomaga koos. Kevade saabudes lahkuvad nad koos emaga talvekoopast – siis on pojad juba nii tugevad, et jõuavad emaga ette võtta pikki rännakuid. Emapiimast võõrduvad nad kusagil 1,5 aastaselt. Täiesti iseseisvaks muutuvad karupojad peale kolmandat eluaastat. Suguküpsus saabub neljandal või viiendal eluaastal. Pruunkaru võib elada kuni 50 aastat. Pildid 6 7
suudavad mõningaid teiste inimeste emotsioone eristada - nende vastused ema käitumisele olid valdavalt kohased (n kui ema oli rõõmus, oli seda ka imik; kui ema oli vihane, näis ka laps vihane). Samas ei saa siiski väita, et imik mõistab ema emotsiooni. Ta pigem tõlgendab rõõmsat väljendust (välist käitumist) meeldivaks ja vihast ebameeldivaks. Lapse emotsionaalne käitumine peegeldab esimesel 8.-9. elukuul kuue põhiemotsiooni ilmnemist (Izard, 1978; Tomkins, 1962). Umbes 3. eluaastal ilmnevad komplekssed eneseteadlikud hindavad emotsioonid (Lewis, 1992) nagu uhkus, häbi, süütunne jt. Seda kirjeldatakse kui laste võimet võrrelda ja hinnata oma käitumist standardiga. Antud mõtete standard võib olla välimine (õpetaja või lapsevanema karistus või kiitus) või sisemine. (Lewis, 1992). Esimese kolme aasta jooksul omandab laps välja töötatud ja kompleksse Emotsioonide mõistmine 10 emotsionaalse süsteemi
vedada ning piima imema hakata. Nende sünnikaal ei ületa poolt kilogrammi. Karupoegade silmad avanevad alles ühe kuu vanuselt. Emakaru imetab oma poegi 4-5 kuu jooksul. Esimese talve veedavad pojad emasloomaga koos. Kevade saabudes lahkuvad nad koos emaga talvekoopast siis on pojad juba nii tugevad, et jõuavad emaga ette võtta pikki rännakuid. Täiesti iseseisvaks muutuvad karupojad peale kolmandat eluaastat. Suguküpsus saabub neljandal või viiendal eluaastal. Pruunkaru võib elada kuni 50 aastat. Karu ainsaks vaenlaseks on inimene. Eestis on lubatud ka erilubade alusel karule jahti pidada. 6 Elutingimused Varem leidus teda peaaegu kogu põhjapoolkeral. Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel. Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. Karud eelistavad elada paksudes ja suurtes
Valge karv kõhul ulatub kubemeni. Kehaehitus: Tiiger on suur, lihaseline ja väga tugev. Sissetõmmatud küünised: Küünised tõmmatakse sisse jooksmise ja puhkamise ajal. Väljasirutatud küünised: Teravaid küüniseid kasutab tiiger saagi ründamisel. 7.SUURUS Pikkus: Isasel 2,7-3,5 m, emased on väiksemad. Saba pikkus: Kuni 100 cm. Kõrgus: 105-110 cm. Kaal: 250-280 kg. 8.PALJUNEMINE Suguküpsus: 3.-5. eluaastal. Innaaeg: Aastaringselt. Tiinuse kestus: 95-112 päeva. Poegade arv: Maksimaalselt 7, harilikult 3-4. 9.ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Ööloom, isasloomad elavad erakuelu. Toitumine: Hirved, metskitsed, metssead, põdrad, ilvesed, karud. Eluea pikkus: Ligikaudu 10 aastat. Vangistuses kuni 20 aastat. 10.LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID 8 tiigri alamliiki on väljasuremisohus. Bali tiiger suri välja 1950-ndatel, Jaava tiiger 1972. aastal. 11.ESINEMINE
Kogu lapsepõlve kestel külastas Pablo mitmeid kunstikoole, kus tema isa tunde andis. Vaatamata suurele kogemustepagasile, mis nende aastatega kogunes ei lõpetanud Picasso kunagi Madridi Kunstiakadeemiat. Picasso esimesed kunstikatsetused leidsid aset Barcelonas. Sellal toetas teda Jaime Sebartes, kes oli hiljem palju aastaid Picasso sekretär. Tema esimesed tööd olid mõjutatud peamiselt isa eestkostest. Prantsusmaale läks ta 23. eluaastal, sealt said alguse tema erinevad kunstiperioodid. Picasso töid on sageli kategoriseeritud erinevatesse perioodesse. Ehkki tema kunstnikukarjääri hilisemad tööd on sageli vaidlustatud erinevate perioodide suhtes, sellest hoolimata saab eristada järgmisi perioode: Sinine periood (1901-1904), perioodi iseloomustab süngus, sinisetoonilised maalid on mõjutatud peamiselt tema Hispaanias olemisest ja reisimisest, sügavat mõju töödele avaldab ka tema lähisõbra surm
perioodist kaasa negatiivse tunnuse Kui teatud perioodil jääb konflikt lahendamata, on võimalik seda teatud määral hiljem kompenseerida. Järgmiseks toon välja Eriksoni järgi psühhosotsiaalse arengu astmed: 1. Usaldus vs usaldamatus (0-1 a). Lapsel peab tekkima usaldus ümbritseva maailma vastu. Laps vajab turvatunnet (füüsiline lähedus, soojus, silmside), vajaduste kiiret rahuldamist (nälg, uni). Esimesel eluaastal pole võimalik last ära hellitada. Laps nutab, kui mõni tema vajadus on rahuldamata (nutab, mitte ei jonni!). Oluline on ema kiire reageerimine lapse vajadustele, see paneb aluse usalduse kujunemisele. Esimesed 4 kuud on vajaduste kohene Mari-Liis Männik rahuldamine eriti oluline. Alates 5-6. elukuust suudab laps veidi oodata. Enne 6. elukuud on eraldatus emast lapsele väga kahjulik, sest esimese 6 kuu jooksul kujuneb välja seotus emaga. Laps tajub vanemate ebakindlust
Taim ja selle viljade töötlemine 6-10 meetri kõrguse liaani tugipuudeks istutatakse valgust läbi laskva võraga puid. Paljundatakse seemnete või pistokstega. Väljaspool Mehhikot on vaja õite tolmnemisel inimese abi, sest ainult Mehhikos leidub vastavaid mesilase- ja koolibriliike, kes neid tolmeldavad. Inimene jõuab pika peene bambusridvaga päevas ära puudutada 2000- 3000 õit. Ühel põõsal on ligi 60 õit. Taim hakkab vilja kandma 3. eluaastal ja kannab umbes 40. eluaastani, andes kuni 50 vilja aastas. Vili on piklik kupar, pärast töötlemist on ta 12-15 cm pikk ja 0,5- 0,9 cm jäme. Viljad korjatakse poolvalminult, kui nad kollaseks tõmbuvad. Tähtis on viljade töötlemine, umbes kuu aega kestev kääritamisprotseduur, mis maailma eri maades toimub mõneti erinevalt. Vürtsi tootmine vanillikaunadest on üsna keeruline ja aeganõudev toiming
rinnapiima vastu (oskavad eristada). Ka ema tunneb oma lapse lõhnast ära. Puutetundlikkus nahk ligi 5 korda õhem kui täiskasvanul ja tundlik puudutustele, rühule ja temperatuurile. Kuni 86 aastani arvati, et laps ei tunne valu. Maitsetundlikkus nagu täiskasvanul, eelistab magusat, ei meeldi kibe, mõru ja soolane. Reageerib ebameeldivatele maitetele, mis ka täiskasvanule ei meeldi. Meeled on olulised, kuna puudub verbaalne oskus. Motoorne ja kognitiivne areng esimesel eluaastal Esimesel eluaastal õpib laps kasutama oma keha. Ta õpib kooskõlastama lihaste tööd roomamiseks ja käimiseks, käega esemeid haarama ning nende suhtelisi mõõtmeid ning kaugust, lähedust hindama. Refleksid asenduvad teadvustatud liigutuste, käitumise ja kontrollimisega. Motoorne areng kirjeldab seda, kuidas laps kasutab oma keha rindkere, käsi ja jalgu ning pead ja kaela. Motoorne areng kulgeb järkjärgult ning ülevalt alla ehk peast jalgade poole. Arengukiirus on lastel erinev
teadmised on just pärit isalt, näiteks õlimaalide tegemise oskus. Kogu lapsepõlve kestel külastas Pablo mitmeid kunstikoole, kus tema isa tunde andis. Vaatamata suurele kogemustepagasile mis nende aastatega kogunes ei lõpetanud Picasso kunagi Madridi Kunstiakadeemiat. Picasso esimesed kunstikatsetused leidsid aset Barcelonas. Sellal toetas teda Jaime Sabartés, kes oli hiljem palju aastaid Picasso sekretär. Tema esimesed tööd olid mõjutatud peamiselt isa eestkostest. 23. eluaastal asus ta Prantsusmaale. Siit said ka alguse tema erinevad kunstiperioodid. Peale Esimest maailmasõda muutus Picasso radikaalseks patsifistiks. Suurkunstnik ei võtnud osa Esimest maailmasõjast, Hispaania kodusõjast ega isegi Teisest maailmasõjast ainuüksi patsifistlikel printsiipidel. Peale Esimest maailmasõda austas ta kõrgelt kommunistlikku elulaadi, olles ise äge kommunist. Selle sõjaperioodide üks kuulsamaid teoseid on "Guernica", kus
5.1 Organismide paljunemine (mittesuguline ja suguline paljunemine) Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Mittesuguline paljunemine uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Katteseemnetaimed annavad järglasi risoomide,mugulate,sibulate,varretükikeste abil. Eoseline paljunemine Toimub eostega e. Spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. N: seened, vetikad, sõnajalgtaimed, sammaltaimed. Vegetatatiivne paljunemine: Vegetatiivne paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonda. N: Prokarüoodid, seened, algloomad e.protistid, protistid, bakterid, paljud taimeliigid. Pooldumine Bakterid jagunevad 2ks otsepooldumise teel. DNA kahekoristub->sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid ja-kestad ning moodustub 2 tütarrakku. Pungumine P...
Mingil määral stimuleeriv toime. Regulaarsed suitsetajad kogevad lõdvestumise toimet suitsetamise ajal. 6.Suguelundid Põhjustab impotentsust, 80% liigsuitsetajate impotentsuse probleemidest johtub suitsetamisest. 7.Viljakus Arvatavalt vähendab viljastumisvõimet. 8.Mõjud lootele Suitsetajatel esineb tavaliselt rohkem raseduse katkemisi, enneaegseid sünnitusi, ja alakaalulisena sündinud lapsi. Samuti on suurem oht, et laps sünnib surnuna. Suitsetajate lastel on oht haigestuda esimesel eluaastal hingamisteede haigustesse kahekordselt suurem võrreldes mittesuitsetajate lastega. 9. Psüühiline sõltuvus Regulaarsetel suitsetajatel kujuneb välja tugev tegevussõltuvus. 10. Füüsiline sõltuvus Suitsetamisest loobumine on raske, sest kogu organism satub nikotiinist sõltuvusse 11. Mõjutused psühhosotsiaalsele käitumisele Suitsetajatel satub tubakasuitsu kahjulikest ainetest 80-90% ümbritsevasse keskkonda. Need on ohuks mittesuitsetajatele, nn passiivsetele suitsetajatele. 12
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Harilik rästik Vipera berus Koostas: Kärt KaasikAaslav Klass: 7.b Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus 2 Elupaik ja levik Eestis 3 Tunnused 4 Toitumine 5 Paljunemine 6 Maomürk 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 ...
nad, uurijate arvates, 157 korda. Emalõvide tiinus kestab ligikaudu 105–112 päeva. Pesakonnas on tavaliselt 3, harvemini 2, 4 või 5 kutsikat. Pesa asub mõnes kõrvalises koopas, lõhes või augus. Vastsündinud kutsikad on umbes 30 cm pikkused ja laigulised ning algul pimedad. Hiljem karvastiku värvus ühtlustub. Täpid võivad püsida ka kuni laka kasvamiseni või harvemini kuni elu lõpuni. Suguküpseks saavad lõvid 4. eluaastal, täiskasvu saavutavad isalõvid 6-aastaselt. 8 5. KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võime öelda, et lõvid on võimsad ning suured kiskjad. Nende arvukus langeb iga aasta, kuna lõvilakk on kindlasti üks hinnalisemaid, kuigi see ei anna luba võtta looma elu. Lõvid on nagu inimesed, nad käivad karjas, vaid üheskoos on nad tugevad. Neil on arenenud meeskonna töö, tänu sellele nad üks edukamaid loomaliike.
7. Kooliiga - 6. kuni 11. eluaastani. Jätkub liigutusoskuste ja koordinatsiooni areng. Kirjutamine saadakse selgeks 8. eluaastaks. 8. Puberteet ehk murdeiga - 11. kuni 16. eluaastani. 10.-12. eluaastat kiireneb tüdrukute kasv märgatavalt. Kiired bioloogilised muutused. Kujunevad teised sugutunnused(rindade arenemine tüdrukutel, genitaalide suurenemine poistel) ja saavutatakse suguküpsus. Kasvamine lõpeb tavaliselt noorukieas, 16.-20. eluaastal. 9. Varane täiskasvanuiga - 20-40 aastaselt, on inimesed on füüsiliste võimete kõrgtasemel. 10. Keskmine täiskasvanuiga - 40-60 aastaselt, hakkab füüsilise tegevuse tase langema ning tekivad organismisisesed muutused(menopaus, nägemisteravuse langus). 11. Hiline täiskasvanuiga - 60-aastaselt ja vanemalt, sagenevad inimestel kroonilised haigused(südamehaigused, kõrgvererõhutõbi), esinevad suuremal või vähemal määral kõikides kehaorganites. 5
Ühiste mängude abil õpivad isa ja laps teineteist tundma ja samas õpetavad isad lapsele iseseisvust. Isad annavad võrreldes emadega mängudes lapsele rohkem vabadust ja võimaldavad ka rohkem seeläbi lapsel oma võimeid proovile panna. Isa tegevus kujundab lapses ka soorollidele omast käitumist. Isad kohtlevad poisse ja tüdrukuid erinevalt ja sellega kujundavad soolise eristamise välja juba enne kooli. Maie Tuulik väidab, et poisil toimub rolliline samastumine isaga 5 7 eluaastal, tüdrukul emaga 4 8 eluaastal. Samastumisele aitavad kaasa soojad ja südamlikud suhted vastassoost vanemaga. Mehelikkusele pannakse alus juba eelkoolieas. Viiendast eluaastast võiks pojaga tegelda rohkem isa, sest temalt õpib poeg iseseisvust, mehisust ja tasakaalukust. 5-aastane poiss tajub isa enda jaoks ideaalse mudelina, jäljendades teda juba teadlikult. Isa, kes käitub poja silme all mehele vääritult, alandab sellega mehelikkuse algeid oma pojas
seotud normi ületamisele osutavate sõnadega. Ladina activus tähendab tegutsemist, toimekust. Psühholoogiasõnastikutes on hüperaktiivsust kirjeldatud kui tähelepanematust, impulsiivsust, kõrgendatud liikumisaktiivsust.1 Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul, püsivad enamasti kogu kooliea ja vahel isegi täiskasvanueas. Kõige sagedamini diagnoositakse hüperaktiivsust 8.- 10. eluaastal, siis kui koolis tekivad õppimise ja käitumisega seotud probleemid.2 Käesoleva töö eesmärgiks on uurida hüpperaktiivsust ja sellega kaasnevat, sest hüpperaktiivsus on tänapäeval väga levinud. 1 ,,Hüpi lasteaias" Ave Nõmme lk. 6 Tartu 2005 2 Interneti otsingusüsteem, http://www.elf.ee/463 20. 02. 2010 3 AKTIIVSUS JA TÄHELEPANU HÄIRED Aktiivsus- ja tähelepanuhäireid on meditsiinitermin
Lahutus jõudis lõpule alles 1973. aasta sügisel. 1973. aasta alguseks plaaniti suurt kontsertit Hawaiil, mida näidata sateliidi vahendusel üle kogu maailma. Ajaloos oli see esimene omataoline nähtus. Valmistuti hoolega ja ka tulemus sai vastav. Seda kontserti võib nimetada Elvis Presley karjääri tipuks. 1975. aastal halvenes Elvise tervis märgatavalt. Karate jäi pooleli, uuesti hakkas sellega tegelema alles oma viimasel eluaastal. Esimest korda viidi ta pikemaks ajaks haiglasse. Ta kannatas paljude tõsiste haiguste käes, kõige muu hulgas glaukoom, suhkrutõbi, kehvveresus, välistatud ei ole ka luuvähk. Seepärast oli ta sunnitud kasutama palju erinevaid välja kirjutatud ravimeid tohututes kogustes, lisaks veel kõikvõimalikud valuvaigistid, unerohi, ergutid. Kõige hullemad sõud leidsid aset 1976. aasta suvel, sügiseks tervislik seisund väheke paranes. Vallandatud sõbrad leidsid vajalikuks
Agressiivne käitumine lapseeas võib käivitada ebaõnnestumiste suletud ringi, mis muu hulgas ennustab edaspidisi raskusi tööturul. Näiteks 8-aastase käitumisprobleemid ennustab koolikohanematust, mis ilmneb õpitulemustena, motivatsiooni puudumisena, agressiivse käitumisena, pidevate karistamiste ning koolist puudmisena umbes 14.a. Vanusena. Kooliprobleemid on nii otseselt kui kaudselt seotud pikaaegse tööpuudusega. Kaudse seose all mõeldakse seda, et näiteks õpiprobleemid 14. eluaastal ennustasid kutsevaliku piiratud võimalusi ning alkoholiprobleeme 27. eluaastal (Kokko 1999, 33). 2.Kooliprobleemid mis võivad olla seotud lapse enneaegse sünniga Eestis sünnib enneaegsena igal aastal ca 7-9% kõikidest lastest. Olla tavalise ehk normaalse lapse ja enneaegse ema on kardinaalselt erinev(Eensaar 2003, 12). Enneaegsuse kontekstis peetakse lapse arengu seisukohalt riskiteguriks lapse väikest sünnikaalu. Meditsiinilises
õpetavad isad lapsele iseseisvust. Isad annavad võrreldes emadega mängudes lapsele rohkem vabadust ja võimaldavad ka rohkem seeläbi lapsel oma võimeid proovile panna. Isa tegevus kujundab lapses ka soorollidele omast käitumist. Isad kohtlevad poisse ja tüdrukuid erinevalt ja sellega kujundavad soolise eristamise välja juba enne kooli. Pedagoogikateadlane Maie Tuulik väidab, et poisil toimub rolliline samastumine isaga 5 – 7 eluaastal, tüdrukul emaga 4 – 8 eluaastal. Samastumisele aitavad kaasa soojad ja südamlikud suhted vastassoost vanemaga. Mehelikkusele pannakse alus juba eelkoolieas. Viiendast eluaastast võiks pojaga tegelda rohkem isa, sest temalt õpib poeg iseseisvust, mehisust ja tasakaalukust. 5-aastane poiss tajub isa enda jaoks ideaalse mudelina, jäljendades teda juba teadlikult. Isa, kes käitub poja silme all mehele vääritult, alandab sellega mehelikkuse algeid oma pojas. Mida vanemaks poiss saab, seda tõsisemaid
NELJAS KORRUS lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned VIIES KORRUS püramiidi tipp suhkur, mesi, moos, maiustused, ning magusad karastus- ja mahlajoogid 34.Õigete toitumisharjumuste kujundamine lapseaeas SOOVITUSED · regulaarne toitumine: teatud kindlatel kellaaegadel · 5-6 toidukorda päevas ehk iga 3-4 tunni tagant · lapse toiduportsjon on ¼ või 1/3 täiskasvanu toiduportsjonist · kõige paremini kohaneb laps uute maitsetega teisel eluaastal, kõik on uus ja põnev · süüa ainult toidulaua ääres õpetades varakult lapsele lauakombeid. Eriti hästi õnnestub see just 3-4 eluaastal kui matkimistarve on suurim. Siis on hea õpetada enne sööki käsi pesema ja pärast sööki suud pühkima · vanemad peavad näitama eeskuju tervislikul toitumisel ja kaasama lapsi toiduainete valimisse poes ja ja toidu valmistamisse kodus
emane koeb mitu portsjonit mune (kokku 2000...3000 muna). Vees, mille temperatuur on alla 16 °C, kudu ei arene. Veekonna kulleste areng on pikk ning võib kesta üle 4 kuu, lõpuks saavutavad kullesed hiiglaslikud mõõtmed - kuni 10 cm. Arengu pika kestvuse tõttu ei jõua moone mõnikord toimuda ning kullesed võivad ka talvituda, kuid tavaliselt see nii ei ole ning suve lõpuks on noored konnad 30...32 mm pikkused. Suguküpsuse saavutavad nad 3. (4. - 5.) eluaastal. Veekonn on kahe teise rohelise konna - järve- ja tiigikonna - hübriid ning seetõttu on ta ka suuruselt nende vahepealne - kehapikkus on 9...11 cm. Veekonn elutseb meil ainult Lõuna- ja Edela-Eestis ning üksikutes kohtades ka põhja pool. On täheldatud, et ta võib teistest rohelistest konnadest enam hõivata uusi ja inimtekkelisi veekogusid. Veekonn on looduskaitse all. Tiigikonn Tiigikonn on väike, kuni 7,5 cm pikkune loomake. Isased on pisut väiksemad kui emased
loomisesse. Looduse poolt on nii seatud, et lapse ainuke toit esimesed kuus kuud on rinnapiim; Maailma Tervishoiuorganisatsioon soovitab jätkata imetamist ka lapse teisel eluaastal, kuid lisaks rinnapiimale vajab laps pooleaastaselt lisatoitu. Kuna me juba esimeste söökidega hakkame kujundama lapse maitsemeeli, siis tasuks tervislikkuse seisukohalt lähtudes pakkuda lapsele esimesena maitsta aedvilju nagu lillkapsas, brokoli, porgand või suvikõrvits. Esimesel eluaastal beebid toidus soola ei vaja, sool koormaks liialt lapse neere. Aedviljade valikul tuleks tähelepanu pöörata nende päritolule - tavakaubanduses müüdavad suurtootjate poolt turustatavad aedviljad on kasvatatud kunstlikke taimekaitsevahendeid ning väetisi kasutades, mille ohutud piirnormid on seatud täiskasvanu kehakaalu arvestades; andes kemikaalidega kasvatatud vilju aga alla 10 kg kaaluvale imikule, võivad tagajärjed olla hoopis teised
See laps jääb alati austama ema arvamust, kuid ei muuda seda prevaleerivaks. PEAAEGU EMA: Armastab oma last ning võtab teda sellisena, nagu too on. Kuid sellise ema käitumine on süsteemitu ja kaootiline. Ta laseb lapse arengul isevooluteed minna ujub mööda voolu ise ning laseb lapselgi areneda otsekui Mowglil. Ema võib last jumaldada, laulda talle unelaule, kanda teda kätel, midagi temalt nõudmata. Selline ema käitumine tuleb lapsele kasuks vaid pisikese esimesel eluaastal. Võimaldatud vabadus, elementaarne hoolitsus ning toitmine kujundavad huvitava, kuid probleemse isiksuse. Ema viga seisneb selles, et ta ootab passiivselt oma lapselt initsiatiivi ilmutamist. Ning kui see sünnib, siis ei mõista ta selle motiive. Emal käib lihtsalt üle jõu organiseerida lapse jaoks süsteemset õpetust ning korralikku hooldamist. LAPS:Kui super-ema laps asub varakult oma vaimseid võimeid arendama, siis peaaegu-ema "Mougli" jääb intellektuaalselt maha
13.Miks peavad just tütarlapsed ja naised hoidma oma tervist ja jälgima tervislikke eluviise? Tütarlapsed ja naised peavad oma tervist eriti hoidma, sest neil on juba sünnihetkel olemas kõik munarakud ja elu jooksul uusi juurde ei teki. Mis tahes kahjulikud mõjutused, nagu alkohol, kiirgus, mõningad haigused, võivad kahjustada korraga kõiki naise munarakke, mille tagajärjel võivad sündida häiretega järglased. 14.Miks lakkab naise organismis munarakkude küpsemine u.50-ndal eluaastal? See on oma moodi kaitsekohastumus, kui peale seda sünnitada võib laps sündida väärarenguga. 15.Kuidas takistavad soovimatut rasestumist ... ... rasestumisvastased hormoonitabletid- nende kasutamisel pidurdub munarakkude küpsemine ja ovulatsioon, mistõttu viljastumine on võimatu. Korrapärasel tarvitamisel on see kõige kindlam rasestumisvastane vahend. ... kondoom- takistab spermide tungimist naise suguorganitesse. 16.Milline vahend kaitseb suguhaiguste eest?
Biograafia Alexandre Dumas vanem, sündinud Alexandre Dumas Davy de la Pailleterie (24. juuli 1802 Villers-Cotterêts, Aisne'i departemang 5. detsember 1870, Puys, Dieppe'i lähedal) oli prantsuse kirjanik, kes on tuntud ajalooliste seiklusromaanide poolest. Ta on kõige loetum prantsuse kirjanik maailmas. Kirjaniku sünnitunnistusel oli nimeks Alexandre Dumas Davy de la Pailleterie. Davy de la Pailleterie nimi pärines vanaisalt, kes põlvnes normanni aadlisuguvõsast. Kirjaniku isa läks oma isaga riidu ja hakkas kasutama ema nime Dumas. Umbes 1815. aastast hakkas kirjanik kasutama üksnes nimekuju "Alexandre Dumas". Nagu paljud, nii alustas Dumas'gi luuletajana, seejärel jätkas näitekirjanikuna, kirjutades ühe esimestest modernsetest romantilistest draamadest Prantsusmaal "Henri III ja tema õukond" (Henri III et sa cour, 1829), mille edukus aitas suuresti kaasa teatrielu suurtele ümberkorraldustele XIX sajand...
nüüd hakkas Augustinus seda nägema hoopiski uues ja soosivas valguses. Vähem kui kaks aastat peale Milaanosse kolimist, loobus Augustinus tervislikel põhjustel retoorika õppejõu positsioonist. Augustinuse otsinguid ristiusuni innustas põletav iha saavutada sisemine rahu. Ta loobus maistest rõõmudest ja naudingutest 32 aastaselt laskis Augustinus ennast ristida. Peale usku pöördumist loobus ta ka suhetest vastassugupoolega. Oma 35. eluaastal, pöördus Augustinus tagasi oma vanasse kodukohta Põhja-Aafrikas. Umbes samal ajal suri ka tema poeg Adeodatus. Kaks aastat hiljem võttis Augustinus vastu preestrikutsumuse, hiljem määrati ta Hippo linna piiskopi abiliseks. Augustinus jäi kogu oma ülejäänud eluks Hipposse, kus ta suri 34 aastat hiljem, olles 76 aastane. Selle aja jooksul võttis Augustinus osa paljudest religioossetest ja usulistest vaidlustest. Augustinus oli ka väga usin kirjutaja
Teda aitas õpingutes erruläinud kunstiõpetaja Baet van Ueberfeldt. Mondrian Sr. plaanis, et ta pojast saaks kunstiõpetaja. Mondrian sai endale õpetusload ja tal lubati õpetada alg- ja põhikoolides. Olles kunstiõpetaja, täitis Mondrian oma isa soovi ning otsustas hakata kunstnikuks 1892. Ta isa ei suutnud teda finantsiliselt toetada, et Piet saaks õppida Raahvusvahelises Kunstiakadeemias Amsterdamis, aga see-eest suutis onu Frits talle piisavalt raha selle jaoks koguda. Kahekümnendal eluaastal kolis Mondrian Amsterdami. Amsterdamis õppis ta kas täis kohaga või käis õhtustes tundides ning liitus erinevate kunstnike klubidega, kus ta oma töid sai eksponeerida, esimene maal eksponeeriti 1893. 1903 , kui Piet oli 31 aastane, tasustati teda oma esimese kunsti auhinnaga ,,Arti et Amicitae" koolkonna poolt. Mondrian reisis igal pool Hollandis, kuna ta pühendas end osaliselt looduse ja maastiku maalimisele. Algul maalis ta ,,Hague" koolkonna stiilis, siis sujuvalt aina
Ta ema Livia Drusilla abiellus Augustusega, kes oli Rooma valitseja(princeps). Ta arvas olevat ema soosik ning ta pidas seda väga tähtsaks. Kuna ta oli ema lemmik, siis ema karistas teda üleannetuste pärast, igast löök oli otsekui refrään, mis kordas, et temast peab saama tema looming. Ta teadis ennast olevat emaga võrdne, sest ta emal oli mõjuvõimu Augustuse üle. Suuremaks saades, hakkas ema pisut aukartust tundma tema üle. Tiberius astus ühiskondliku ellu oma kahekümmnendal eluaastal, kui teda valiti kvestoriks. Ta esimeseks ülesandeks sellel ametil oli uurida segadusi Ostia sadamas Rooma varustamisel viljaga. Ta kehtestas trahvikoodeksi kaupmeestele, kes viivitasid sadamas paremaid hindu oodates , mis ka jõustus mõnneks ajaks, kui ta veel ametis oli. Seejärel anti talle ülessanne uurida elutingimusi orjade kasarmutes kogu Itaalias. Juhendi järgi pidi ta välja selgitama kas
VAALAD S I N I VAA L Sisukord 1.Sissejuhatus lk. 3 2.Sinivaal lk. 4 - 5 3.Pildid sinivaalast lk. 6 4.Pildid sinivaalast lk. 7 5.Kasutatud kirjandus lk. 8 Sissejuhatus Esimesed imetajad elasid alguses kõik maismaal. Kuidas ja miks vaalade esivanemad merre kolisid, ei ole ikka veel selge.Umbes 55 miljonit aastat tagasi asustas üks imetajaterühm kaladest kihavad jõesuudmed. Aastatuhandete vältel nad järkjärgult muutusid, et paremini sobida oma märja koduga.Ürgvaalade koljudelt on näha, kuidas nende ninasõõrmed liikusid pealaele, et vee all hingamine lihtsamaks teha. Kujunes välja tugev sabauim. Esikäpad muutusid uimedeks, millega tüürida ning tagajäsemed kadusid pikkamisi. Kiusvaalad arendasid välja erilise toitumismooduse, kuid ilmselt põlvnevad nad hammasvaaladega ühistest esivanematest. Enamik teadlasi on nõus, et vaaladel ...
õhulisusega, lastes grafiitpliiatsiga tehtud alusjoonistuse sellest läbi kumama. Nii nagu Roode üha enam keeldus maisest ja materiaalsest elus, tegi ta seda ka kunstis. Kohati jätab ta lõuendi pinna lausa katmata. Teekaaslased. 1970-1971 Henn Roode. 1960. aastate teine pool Paaril viimasel eluaastal kuulub Henn Roode Autoportree. 1974 ootamatult eesti kõige tunnustatumate maalijate hulka. Viiekümnendaks sünnipäevaks pakutakse Kädi Talvoja võtab Roode loomingu kokku niimoodi: ,, Ta talle tervet suurt saali Tallinna Kunstihoones, oli kui teadlane, kes püüdis /.../
· kõne lausetega, vastab küsimustele kes? mis?, mõistab u 1500 sõna · kõnnib abiga trepist üles ja alla, liigub vabalt ka ise · asetab klotse üksteise otsa; keerab raamatulehti ühekaupa · leiab samasuguse eseme vormi ja värvi alusel · kuulab ja mõistab kõnet, mis pole vahetult seotud suhtlussituatsiooniga · kasutab endast rääkides sõna mina, saab aru tunnetest Arenguperioodid Imikuiga (0-1 aastat) Esimesel eluaastal on inimese areng äärmiselt kiire. Lapse arengut mõjutab otsustaval tema suhe emaga/isaga. Tähtis on suhtuda igasse imikusse kui indiviidi, kel on oma eripära ja arengutempo. Vanematega suheldes saab laps julgust õppida tundma ümbritsevad maailma ja hakkab mõistma inimkõnet kogu selle väljendusrikkuses. Esimese eluaasta lõpupoole ütleb ta oma esimesed sõnad. Maimikuiga (1-3 aastat) Lapse kiire areng jätkub. 3-aastane liigub ruumis küllalt vabalt jookseb, hüppab, ronib. Tuleb
õlivärvimise alalt. Kogu lapsepõlve kestel külastas Pablo mitmeid kunstikoole, kus tema isa tunde andis. Vaatamata suurele kogemustepagasile mis nende aastatega kogunes ei meeldinud talle sellised juhendid, mida koolis pakut ning ta ei lõpetanudki kunagi Madridi Kunstiakadeemiat. Picasso esimesed kunstikatsetused leidsid aset Barcelonas. Sellal toetas teda Jaime Sabartés, kes oli hiljem palju aastaid Picasso sekretär. Tema esimesed tööd olid mõjutatud peamiselt isa eestkostest. 23. eluaastal asus ta Prantsusmaale. Siit said ka alguse tema erinevad kunstiperioodid. Pärast Esimest maailmasõda muutus Picasso radikaalseks patsifistiks. Suurkunstnik ei võtnud osa Esimest maailmasõjast, Hispaania kodusõjast ega isegi Teisest maailmasõjast ainuüksi patsifistlikel printsiipidel. Peale Esimest maailmasõda austas ta kõrgelt kommunistlikku elulaadi, olles ise äge kommunist. Selle sõjaperioodide üks kuulsamaid teoseid on "Guernica", kus kajastatakse sõjakoledusi ja verevalamise
Luude kasv on aga erinevatel luudel erinev, ja vastavalt sellele millises faasis on luustumine läinud otsustatakse laspe normaalne arengu ja vanuse üle. Koljuluudel eristatakse aju ja näokoljut. Näokoljul eristatakse lage ja põhi. Kolju ei ole kompaktse ja ta koosneb lagedatest luudest ja nende vahele jäävad moodustised mida nimetatakse õmblusteksja nad kasvavad kinni alles 30 eluaastaks. Aga koljuluude vahel kus mitu koljuluud kokku puutuvad on avaused. 1 eluaastal neid avausi kutsutakse lõgedeks. Olulisemad on suur ja väike lõge. Suured on koljulae piirkonnas (eesmine lõge). See sulgub teise eluaasta alguseks. Väike kuklalõge sulgub juba 2-3 elukuul. Lõgemete sulgumist kontrollitakse et hinnata et kas pole tegemist mingi luuhaigusega (rahhiit d-vitamiidi vaegusel) kui lõgemed õigel ajal kinni ei kasva äratatakse tähelepanu. Luustmise ja kasvu tegurid - pärilikkus - toitumine - kasvuhormoon (STH somatotroopne hormoon)
Loov mõtlemine aitab lapsel mõtestada iseennast, probleeme tunnetada ja neid lahendada. Looval mõtlemisel on neli komponenti: mõtlemise kiirus, mõtlemise originaalsus, mõtlemise paindlikkus ja mõtlemise viimistletus. Lapsed, kes saavutavad neis parimaid tulemusi, omavad häid juhiomadusi (Vikat, Rukonen, Noormaa 2002). Laste loovuse uurijad nimetavad tõusu – ja langusperioode laste loovuse arengus 4 - 16 eluaastani: Esimene tõus on täheldatav 5 - 6 eluaastal, mil nad hakkavad vahet tegema kogetu subjektiivsete ja objektiivsete omaduste vahel. 7 – aastaselt algab uuesti langus ja uus loovuse tõus on täheldatav 10 – 11 aastaselt. Teismelisele on iseloomulik segadus, madal enesetunnetus ja sõltuvus eakaaslastest, mis tingib loovuse uue languse 12 – 13 aastaselt. Uus tõus loovuses tuleb 16 - aastaselt kui saavutatakse sisemine ja välimine tasakaal (Sepp 2010).
-2. elukuul 3 cm 4000 g, kuus, tüdrukutel 3000 3500 g 3.- 4. elukuul 2,5 cm kuus, · 3.- 5. elupäeval füsioloogiline 5. - 8. elukuul 2 cm kuus, kaalu langus 5 8 % sünnikaalust 9.- 12. elukuul 1,5 cm kuus (150-300 g). Langus üle 10 % pole · Ühe-aastaselt on laps 75 cm pikk normaalne. · Alates 2. eluaastast kuni · 1. eluaastal on igakuine kaaluiive puberteedi alguseni: 800-(50xn) g n= vanus kuudes kasv cm = 75 + (5 cm x vanus · Kaal alates 1.eluaastast kuni aastates) puberteedi alguseni: M= 10 kg+2n M= keskmine kaal, n= vanus aastates 2 3. Lihaste liigid, ehitus ja omadused.
Third level 1956. aastal andis Tema Majesteet Fourth levelkuninganna Elizabeth II talle CBE aunimetuse. Fifth level 1965. aastal annetas Agatha 310 000 naela suuruse summa Harrisoni vanadekodudele. Sellele järgnes veel annetusi kokku 50 000 naela eest. Kui Max 1968. aastal rüütlik löödi, sai Agathast leedi Mallowan. Kaheksakümnendal eluaastal anti Agathale Briti Impeeriumi Ordu Dame Commanderi tiitel. Agatha eluajal avaldatud tööde hulgas on 84 detektiiviromaani, 136 lühijuttu, 6 armastusromaani (varjunime Mary Westmacott all) ja kaks autobiograafilist teost. Ta kirjutas ka 18 näidendit, neist kuulsaim on "Hiirelõks". Aastaks 2005 oli tema raamatuid üle maailma müüdud hinnanguliselt 2,3 Click to edit Master text styles Second level Agatha Christie oli inimene
suurenenud. Lapse jalad on pikemad ja lihased tugevamad ning kindlamad, võimaldades tal vilkamalt, kiiremini ja sihipärasemalt edasi liikuda. Aju. Vastsündinu aju kaalub umbes veerandi täiskasvanueas saavutatavast, kaheaastasel lapse! aga on aju kaal umbes 75% lõplikust. Lisaks peaajule areneb ka seljaaju, mis tagab lapsele tasakaalu ja kehahoiaku üle suurema kontrolli. Nägemine. Teisel ja kolmandal eluaastal seondub aju küpsemisega ka nägemismeele areng, laps suudab pilku täpsemini fokuseerida. Kehalise aktiivsusega seotud ülesannete puhul (ronimine, jooksmine, viskamine, tasakaalu hoidmine ja püüdmine) peab laps oma nägemismeelt kasutama ümbruse silmaspidamiseks. Selles vanuses suudab ta sellega juba palju paremini hakkama saada. Laps on kohmakas Laste koordinatsioonioskuste omandamise ulatus ja kiinis on äärmiselt erinev. Pruugib
Pirita Majandusgümnaasium Vähilaadsed Referaat Koostaja: Lili Katriin Kannelmäe 8. a klass Juhendaja: Pille Unt Tallinn 2008 2 Vähilaadsed Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie looduses putukate järel teised. 1. Välisehitus Vähkide üheks tähtsamaks ühistunnuseks on hingamiselunditena talitlevad lõpused (mõnedel rühmadel küll puuduvad). Kõigist teistest lülijalgsetest erinevad vähid eelkõige selle poolest, et neil on pea küljes kaks paari tundlaid, teistel lülijalgsetel on üks paar. Vähkide keha koosneb üksikutest lülidest. Enamikul liikidel on 1620 lüli, primitiivsematel vähkidel 60 v...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
