käitumuslikku distressi. (Casciotti & Zuckerman, 2015) Koduloomadel võib lisaks olla oluline mõju laste tervisele. Ühes uuringus leiti, et lastel, kes elavad oma esimese eluaasta kodus, kus on lemmikloom, on suurema tõenäosusega tervemad kui lapsed, kes ei ela koos koduloomaga. On võimalik, et oma varajases elus loomadega kokkupuutumine võib stimuleerida immuunsüsteemi nakkuste vastu paremini võitlema. Näiteks oli lastel, kes elasid oma esimesel eluaastal koos koeraga, 31 protsenti vähem hingamisteede nakkusi kui lastel, kes ei elanud koos koeraga. Koera omava kodu lapsed omasid ka 44 protsenti vähem kõrvanakkusi ja vajasid vähem antibiootikume. Samuti leiti olevat kassidel lapse tervisele kasulik mõju, kuid mitte nii tugev kui koertel. (Chan, 2012) Allikad Casciotti, D. & Zuckerman, D. (2015). Pets and health: the impact of companion animals. Külastatud aadressil http://center4research.org/healthy-living-prevention/pets-and-health-the-
Neil on suur tegelikkusega kohanemise võime. Nad on aktiivsed, tugevalt väljapoole suunatud huvidega. Sellises eas on väga tähtis suhtlus sõpradega. Lisaks on suurenenud omavaheline koostöö tahe ning iidolite olemusolu olulisus (Mangs, Martell, 2000, lk 300). Kaheteistkümne aastane laps huvitub inimsuhetest, laps on vastutustundlik, stabiilne, avatud optimistlikult häälestatud, otsustusvõimeline. Teda saab usaldada ja temaga saab arvestada. 7-12 eluaastal suureneb kompetentsustunne, mõtlemine konkreetsete operatsioonide tasemel, kujuneb välja positiivne enesehinnang, suur soov osaleda meeskonnamängus ja soov osata erinevaid oskusi (Keskmine…, n.d.). Füüsiline areng: Laps võib selles eas kasvada 5-8cm, tüdrukutel võib alata menstruatsioon ning rindade kasv, võivad tekkida vistrikud, talje muutub, kasvab karv häbememokkadele, puusad laienevad (Stoppard, 2000, lk 11).
Imiku motoorne areng Lapse motoorne areng on esimesel eluaastal väga kiire. Iga lapse areng on erinev ja see sõltub lapse kaasasündinud omadustest, perekonnast ja keskkonnatingimustest. Lapse motoorika areng toimub järkjärgult ning kulgeb ülalt alla ehk peast jalgade poole). Esimestel sünnijärgsetel kuudel juhivad laste liigutusi kaasasündinud refleksid (imemis, otsimis, roomamis jne.). Mitmed refleksid, mis esinevad vastsündinu eas, kaovad 34 kuu möödudes, et lapsel saaks tekkida oma tegevuse
Seal võeti vastu paremini Haydni muusikat, kuna Mozarti muusikas leiti olevat liiga julge ja järskude kontrastidega ning tavalise kuulaja jaoks liiga keeruline. Mozart suri 1791. aastal salapärasesse haigusesse ja ta maeti ühishauda. Tal jäi lõpetamata Reekviem, mille tellis keegi tundmatu. Mozarti loomindus oli vaimuliku muusikat üsna vähe. Enamike vaimulike teoseid kirjutas ta olles peapiiskopi õukonnas. Mozart kirjutas 19 ooperit, väljapaistvamad lõi 10 viimasel eluaastal. Neis on tunda Itaalia koomilise ooperi eeskujusid ning tema tegelased olid hoopis elulähedasemad, kui muidu. Ta üritas muuta oopereid tõelisteks draamateosteks. Mozart oli vastu kõigele äärmuslikule muusikale, muusika pidi pakkuma naudingut ja ka kõige jubedama tegevuse korral ei tohtinud heli kõrva riivata. Mozarti üks kuulsamaid oopereid on ,,Don Giovanni". Mozarti viimane ooper Singspiel ,,Võluflööt" esietendus natuke ennem surma Viinis. Oma elu jooksul ta kirjutas 41 sümfooniat
Enamasti ütlevad lapsed oma esimesed päris sõnad ka esimese eluaasta lõpus. ➧Objektidega tegutsemine. Kui lapsed on omandanud haaramisliigutuse, hakkavad nad esemetega tegutsema, esialgu on need tegevused küll väga lihtsad ja oma olemuselt lokomotoorsed - vehkimine, raputamine, viskamine, koputamine. See kõik võimaldab lastel tutvuda asjadega ja õppida nende omaduste kohta. Vanus 1-3 aastat: ➧Üld- ja peenmotoorika. Teisel eluaastal muutuvad lapsed kõndimisel kindlamaks ja kolmandal eluaastal suudab enamus lapsi ka hüpata ja joosta. Oluline areng toimub peenmotoorikas - lapse haaramisliigutus täpsustub ja võimaldab haarata väga erineva kuju ja suurusega esemeid. Areneb kahe käe koostöö. ➧Esmased eneseteenindusoskused. Juba esimese eluaasta lõpus näitab enamus lapsi üles initsiatiivi söömisel ise lusikat või tassi kasutada. Need oskused täiustuvad teisel eluaastal ning kolmandal eluaastal suudavad paljud
rinnale, et ta tunneks emaihu lõhna, soojust ja südametukseid (kängurumeetod), ema silitusi ja häält. Millised on sagedasemad EA probleemid? · Kehatemperatuuri hoidmine · Toitmine · Osteopeenia · Nägemine · Kuulmine · EA aneemia ja hüprbilirubineemia · Respiratoorsed · Neuroloogilised Milles seisnevad EA toitmisprobleemid? Põhjend a. Laps on sonditoitmisel, sest sündides EA pole imemisrefleksi . Esimesel eluaastal oht postnataalsele kasvupeetusele. Kirjelda kaasasündinud reflekside mõistet-olemust. Lapse motoorika areng toimub järk-järgult ning kulgeb ülalt alla ehk peast jalgade poole. Esimestel sünnijärgsetel kuudel juhivad laste liigutusi kaasasündinud refleksid. Vastsündinud peavad kohanema peamiste eluprotsessidega. Selleks on neil kaasa sündinud hulk reflekse, mis kohanemist lihtsustavad. Mitmed refleksid, mis esinevad vastsündinu eas, kaovad 3-4
Tallinna Ülikool Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond AP II KÕ Helen84 VÕGOTSKI, PIAGET, ELKONINI MÄNGU ARENGU TEOORIAD Referaat mäng ja lapse arengust Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS 2 Erinevate valdkondade teadlased on püüdnud kindlaks teha mängu olemust ning paigutada mängu oma kohale siin maailmas, selle tähtsuses ja mängu hädavajaliku ning kasuliku ülesande täitmises kahtlemata. Ometi lähevad arvukad katsed mängu defineerida üksteisest lahku. Mängu lähteks on peetud vabanemist liigsest energiast. Teiste arvates allub mängiv olend, olgu ta siis loom või inimene, jäljendustungile. Mänguga lõõgastutakse ja häälestutakse tõsisemale tegevusele, mida elu meilt nõuab. Mäng võib olla enesevalitsemisharjutuseks. Mõned a...
Mustjões, Aakre ojas ja Õhne jões (Mikelsaar, 1984). Nagu nimigi ütleb, elab ta ainult jõgedes ja ojades. Vesi nendes peab olema selge, jahe ja kiirevooluline. Elupaigana eelistab ta rohkem mudapõhja, kudemiseks, aga vajab ta kruusa ja kividega kaetud põhja. Samuti on talle oluline varjepaikade olemas olu, olgu selleks vette langenud puutüved või kaldauurded (Jõeforell, 28.03.2012). 1.4. Sigimine Eestis on enamik isaseid jõeforelle sigimisvõimelised oma 3. eluaastal ning enamik emaseid peamiselt 4. eluaastal. Mõnedel isenditel saabub suguküpsus aasta varem või hiljem. Prandi jões vaadeldi 14. emast jõeforelli TI (kogupikkus 49,8 cm, keskmiselt 36,6 cm, vanuses 2-5) oli AF (absoluutne viljakus e. munade arv ühe naise kohta 1959) ja RF (suhteline sigivus e. munade arv ühes grammis kogukaalust või roogitud kalast-sisemus ilma organiteta 2,5-4,9 keskmine 3,3). Keskmise läbimõõduga täiskasvanutel marjade arv oli 3,8 (kogupikkus
Kiirustades lahkusid Lurich ja Aberg 1918.aasta veebruaris Tallinnast Petrogradi. Mõne aja pärast siirdusid Lurich ja Aberg Lõuna-Venemaale, kus nad kodusõja keerises sattusid lõpuks Armaviri linna Põhja Kaukaasias. 1920.aasta 22. jaanuaril suri Georg seal süüfilisse. Paar nädalat hiljem järgnes talle ka tema õpilane, võistlus kaaslane ja sõber Aleksander Aberg. Nad maeti ühte hauda. Nii lõppes Georg Lurichi tähelend tema 44. eluaastal. Lurich oli haritud ja väga intelligentne inimene. Igas asjas oli tal välja kujunenud kalduvus iseseisvale mõtlemisele, mis aga osalt viib kangekaelsuse ja veidruseni. Selles, milles ta kõige rohkem tegeles, atleetikas ja maadluses, ei ole ta kellegi õpilane, vaid täielik iseõppija. Rahvas kutsus teda ka ,,Kalevipojaks" või ,,Kaleviks". Kõhkluseta võib väita, et Georg Lurich on üks silmapaistavamaid ja omapärasemaid isiksusi mitte ainult Eestis, vaid ka maalima kehakultuuriajaloos
o Oma elu üheksateistkümnel viimasel aastal kirjutas ta enam kui 500 tööd matemaatika kõigi eriharude kui ka mehaanika, füüsika ja astronoomia kohta. o Sorbinne´i minekust alates kuni elu lõpuni oli ta Sorbinne´i au ja uhkus. o Ta on avaldanud 789 tööd, millest mitmed on õige pikad. Kokku täidaksid nad 24 suurt kvartköidet. o Üritas paljusid oma tuttavaid katoliku usku pöörata. o Cauchy suri üsna ootamatult 23. mail 1857 oma 68-ndal eluaastal. o Cauchy viimased peapiiskopile määratud sõnad olid: ,,inimesed kaovad, aga nende teod jäävad."
Lihula Gümnaasium Rene Descartes Referaat Õpilane: Gert Kindel 10. klass Lihula 2009 R ene Descartes lad. Renatus Cartesius sündis 31. märtsil 1596.aastal Touraine´i provintsis La Haye linnas rikka aadliku perekonnas. Rene teisel eluaastal suri ta ema, kuid tänu tublile imetajale kosus väike tervislikult väga nõrk Rene kiiresti ja jäi ellu. Descartes´i vaimuanded avaldusid juba varakult ja isa saatis oma kaheksa-aastase poja just alles mõne aja eest Henri IV poolt La Fléche.is asutatud jesuiitidekooli. Koolis said Rene õpetajateks jesuiidid, kes olid ta tulevased verivanelased. Poisile ei meeldinud koolis õppida. Kool kus Descartes käis, sai ta põhjaliku ja mitmekülgse
ennast vaid nisadeni vedada ning piima imema hakata. Poegi imetatakse 4-5 kuu jooksul. Pojad saavad emapiima ja kasvavad kiiresti. Esimese talve veedavad pojad emasloomaga koos. Kevade saabudes lahkuvad nad koos emaga koopast siis on pojad juba nii tugevad, et jõuavad emaga ette võtta pikki rännakuid. Karuema liigub koos oma poegadega kuni kaks aastat. Täielikult iseseisvuvad noored loomad peale kolmandat eluaastat. Suguküpsus saabub neljandal või viiendal eluaastal. 1.7. Ohustatus ja kaitse 15-20 aastat tagasi võis karule jahti pidada aastaringselt, kuna teda peeti kahjulikus loomaks. Mõnelpool maksti hävitamse eest isegi preemiat. Kontrollimatu jaht aga mõjus karude arvukusele halavsti. Karude säilitamise eesmärgil võetigi nad looduskaitse alla. Ainsaks vaenlaseks karule on inimene. Ka Eestis on lubatud erilubade alusel karudele jahti pidada. Jaht on lubatud 1. augustist 30. septembrini ning 1. oktoobrist 31. oktoobrini.
POLAARREBANE e. JÄÄREBANE Tutvustuseks Polaarrebane on väga hästi kohastunud eluks Arktika karmis kliimas. Tema tihe karvastik on talvel lumivalge, mistõttu muutub ta keset lumiseid lagendikke enamikule oma ohvritest märkamatuks. Kui päevad üha lühemaks muutuvad, tiheneb polaarrebase karvastik ning muudab järk-järgult oma värvust. Lühike hallikaspruuni värvusega karvastik muutub sabast alates kõigepealt halliks, hiljem talve saabudes aga lumivalgeks. Mõnedel loomadel on hallikassinise värvusega pikk talvekarvastik (nn sinirebased). Eluviis Jäärebase poolt asustavad alad kuuluvad meie planeedi kõige ebakülalislahkemate territooriumide hulka. Karmil ja väga külmal arktilisel talvel elab rebane peaaegu täielikus pimeduses. Suvel elutseb polaarrebane õõnsustes või urgudes, mida ta küngaste jalamile, järskudele mere-või jõekallastesse kaevab. Talvel kaevab ta sügavasse lumme omavahel ühendatud keeruliste kä...
Paljude perede jaoks tähendab see seda, et üks vanem hülgab teise, kuid paljud paarid muutuvad tänu sellise lapse sündi veellähedasemaks. TEIE LAPSE KÄITUMINE? Downi sündroomiga inimesed on flegmaatilised inimesed, kellega on lihtne toime tulla. Teine sseisukoht väidab, et tegemist on inimestega kes on kangekaelsed ja raskesti juhitavad. Selliste laste areng on palju aeglasem. Kaheaastasele iseloomulikud jonnituurid esinevad Downi sündroomiga lastel reeglina alles neljandal eluaastal. Oluline on, et vanemad kiidaksid oma last piisavalt palju. KAS DOWNI SÜNDROOMIGA ISIKUD SAAVAD ISESEISVALT HAKKAMA? Sellise sündroomiga inimesed vajavad elu lõpuni rohkem ühiskonna abi kui teised. Palju sõltub juba kongreetsest inimesest kas vajatakse tuge vaid pisteliselt või pidevalt, igapäevatoimingutes. Enamik Downe saab täiesti rahuldavalt hakkama iseseisva elu ja lihtsama tööga. Sobiva ameti valimisel tuleb kindlasti arvestada inimese vaimupuude ulatust,
...................... 8 1. ELULUGU 2 Oskar Luts sündis 7. Jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Järvepere külas Palamuse kihelkonnas. Kirjaniku isa, Hindrik Luts, elatas oma pere puutööga, hiljem juba kingsepaametiga Palamusel. Oskaril oli veel kaks venda: Arnold, kes suri kolmeaastaselt ja Theodor, kellest sai tantsuõpetaja ja kinooperaator. Lapsepõlv möödus Palamusel kirikualevis, kuhu koliti Lutsu neljandal eluaastal. Varem elas terve pere kehvas üürikorteris, kuid hiljem juba enda ehitatud veskis järveäärses majas. Õppis 1895-99 Palamuse kihelkonnakoolis ja 1899-1902 Tartu reaalkoolis. 1903 sai temast apteekriõpilane, kellena ta töötas Tartus ja Narvas ning 1908 Tallinnas ja Peterburis. 1911-1914 õppis Oskar Tartu ülikoolis rohuteadust. Tema kirjanduslik tee algas luuletajana. Debüteerinud 1907. aasta veebruaris, Thomas
TER1420 Ettevõtte rahandus. Test 1 Nimi Allkiri Matrikli nr Variant A Ülesanne 1 - 6p Nõustate isikut, kes soovib jääda pensionile 65. eluaastal. Ülesanne 2 – 4 p Statistikaameti andmetele tuginedes teate, et 65-aastaste keskmine Saate moodustada portfelli, mis koosneb kahest varast. Nende oodatav eluiga on 15 aastat. Lihtsuse mõttes eeldame, et varade tootlustel on järgmised omadused pensionifondi investeeringute oodatav tootlus nii pensioniks Aktsia Oodatav tootlus Standardhälve Korellatsioon
abstraktselt. - Võime planeerida, ette näha enda ja teiste käitumist ja vaimseid seisundeid (orienteerumine ajas, sh teistega arvestamine) - Võime omandada ühiskondlik-ajalooline kogemus. · Eneseteadvus (metatase) iseendast teadlik olemine ja arusaamine. Kõik, mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast praegu, minevikus kui tulevikus. (puudub loomadel, inimesel tekib umbes 2. eluaastal. Vormid: - iseenda äratundmine, eristamine teistest, empaatia - introspektsioon - minapilt, sh oma keha kujund - episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu - kronesteesia subjektiivse aja teadvustamine Teadvuse omadused: · Subjektiivsus ja omavaatelisus indiviidi perspektiivist vahetu kogemus; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omakajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne.
Viljastumisvõimeliseks saab nendest ainult iga sajas munarakk. Naise organismis valmivad olemasolevad munarakud perioodiliselt. Suguküpsetel naistel valmib ja vabaneb munasarjast üks munarakk. Munaraku vabanemist nim. Ovulatsiooniks. Vabanev munarakk väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Sealt püütakse munarakk munajuhasse, mille üks ots on lehtrikujuliselt laienenud. Mõlemad munajuhad suubuvad emakasse. Esimene menstruatsiooon algab eesti tüdrukutel tavaliselt 11 14 eluaastal. Harva toimub see kas varem või hiljem. Korrapäraseks muutub menstruatsioon alles paari kuu või aasta jooksul. Menstruatsioonitsükli pikkus võrdlemisi püsiv ega kõigu tavaliselt üle paari päeva. Elu jooksul valmib küllaltki väike osa munasarjas olevatest munarakkudest. Keskmiselt vabaneb naise organismisit kogu viljaka perioodi vältel ligikaudu 400 munarakku ning esimesest menstruatsioonist alates on need võimelised viljastama.
Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Imiku elu sõltub oluliselt täiskasvanust, kes rahuldab nii tema orgaanilised vajadused kui vastava vajaduse muljete järele. See on arenguperiood, mil arengu tempod on kiiremad, kui iial kogu järgneva elu vältel. See puudutab nii emotsionaalset, tunnetuslikku kui füüsilist aspekti. Sotsiaalne ja emotsionaalne areng Laps on sünnist peale sotsiaalne olend. Lapse psüühilises arengus on esimesel eluaastal kõige olulisemal kohal kiindumussuhte kujunemine lähedasse täiskasvanusse e. teisisõnu: esimene eluaasta on kiindumussuhte sensitiivne periood. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Psühholoogid omistavad erilise tähtsuse lapse suhteile nendega, kes tema eest
* 1980 Enn Vetemaa "Nukumäng" (Liispet) * 1980 Lev Tolstoi "Elav laip" (Anna Dmitrijevna) * 1983 Oskar Luts "Kapsapea" ja "Kalevi kojutulek" (Krõõt) * 1984 Oskar Luts/Kalju Komissarov/Kalju Orro "Kevade" (Arno vanaema) * 1985 David Lee Coburn "Dzinnimäng" (Fonsia) Rändesemed Anna Tamme Lisl Lindau kõrvarõngad K. Menningu ja P. Põldroosi näitlejanna Anna Tamme kingitud hõbekõrvarõngad muutis rändtalismaniks Lisl Lindau, määrates oma viimasel eluaastal (1985) ka nende järgmise hoidja. Meenekarbi pidulik üleandmine toimus aga alles kahe aasta pärast, L.Lindau 80. sünniaastapäeval 2. septembril 1987, "Misantroobi" etenduse lõpul publiku ees. 1987 Kaie Mihkelson Parima naisnäitleja auhind 1985 - Lisl Lindau Fonsia, D. L. Coburni "Dzinnimäng" (Ugalas). Meenutusi Lisl Lindaust Voldemar Panso: "Lisl Lindau on tige ja tülikas inimene... ta on tehtud mustast mullast ja koduvillasest kangast..
Paaritumine ei toimu kindlal aastaajal, kuid sagedamini kevadel. Tiinus kestab 89 kuud. Emane sünnitab ühe poja. Vastsündinu on karvane ja avatud silmadega, tal on 26 hammast ja ta kaalub 1,5 kg. Poegade eest hoolitsevad emakalaanid ja teevad seda väga hoolsalt. Eriti liigutav on näha, kuidas selili ujuv ema võtab poja käppade vahele ja hellitab seda. Pojad hakkavad ise ujuma 23 nädala vanuselt. Aastase looma mass on juba 1719 kg. Suguküpsus saabub 3. eluaastal, kuid kalaanide suremus on suur. Uurijad on täheldanud, et ka asurkondades (andmed varieeruvad 6200 ja isegi 2000 isendit näit Alaskal) elavad (peamisel isased) saarmad harrastavad territoriaalset käitumist, koos selle juurde kuuluva märgistamise, kraapimisjäljed ja harvade võitlustega. Suhtlus Samas on saarmad asurkondades väga vilkad suhtlejad. Nad teevad suhtlemisel mitmesuguseid häälitsusi. Saarmapojad
Sissejuhatus Peale kehapuhtuse eest hoolitsemise kuuluvad tervisliku ja kultuurse eluviisi juurde ka sportimine ja kehalised harjutused. Kehakultuur on kasulik mitte üksnes lihastele ja luustikule, vaid kogu organismile, eriti hingamisele ja vereringele. Noore inimese jaoks on kehalised harjutused lausa hädavajalik arengutegur, täiskasvanule läheb neid vaja lõdvestuseks ja töövõime säilitamiseks. Tehnika täiusutmise tõttu jääb kehalist tööd järjest vähemaks. Seda enam peaksid inimesed vabal ajal sportima ja rohkem liikuma. Spordiühingud annavad selleks häid võimalusi. Koolis on õpilastel küll võimlemistunnid, ilmselt aga jääb neist napiks. Kõik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema Kehakultuur ja sport sobivad igale eale. Kes vanaduseski korralikult võimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, võrkpalli või teisi liikumist nõudvaid mänge harrastab, on kauem terve ja töövõimeline. ...
3. Esimese eluaasta jooksul toimub väga intensiivne areng ja kasvamine, füüsiline ja motoorne areng on väga olulised. Väikelapseeas (esimesed kaks eluaastat) hakatakse juba ka iseseisvalt kõndima (üldiselt pooleteiseaastaseks saamiseni) , kaheaastased juba kõnnivad, jooksevad jms. Koolieelikueas täiustub ka motoorne areng ning võib sooritada juba keerulisemaid tegevusi nagu saapapaelte kinnisidumine, joonistamine jms. 6. kuni 11. eluaastal jätkub koordinatsiooni areng ning õpitakse kirjutama jms. Alates 10.-12. eluaastast kiireneb tüdrukute kasv, poiste kasv hakkab kiirenema 12.- 14. eluaasta paiku. Sel ajal kujunevad teisesed sugutunnused ja saavutatakse suguküpsus. Kasvamine lõppeb 16.-20. eluaasta paiku. 4. Täiskasvanuiga jaguneb kolmeks perioodiks: varane, keskmine ja hiline täiskasvanuiga. Varases täiskasvanueas, mis on 20-40 aastaselt, on inimesed füüsiliste võimete tipul
Kogu lapsepõlve kestel külastas Pablo mitmeid kunstikoole, kus tema isa tunde andis. Vaatamata suurele kogemustepagasile mis nende aastatega kogunes ei lõpetanud Picasso kunagi Madridi Kunstiakadeemiat. Picasso esimesed kunstikatsetused leidsid aset Barcelonas. Sellal toetas teda Jaime Sabartés, kes oli hiljem palju aastaid Picasso sekretär. Tema esimesed tööd olid mõjutatud peamiselt isa eestkostest. 23. eluaastal asus ta Prantsusmaale. Siit said ka alguse tema erinevad kunstiperioodid. Juba lapsepõlvest peale meeldis Picassole suhelda inimestega, ta lausa vihkas üksindust, välja arvatud juhtudel, kui ta maalis mõnda oma kunstitöödest. Tema sõprade rohkust on raske hinnata, kuigi neid, kes tema töödele otsest mõju avaldasid, ei olegi nii palju. Esimestel Pariisi-aastatel oli tal eriti lähedane suhe Fernande Olivieriga, naisega, kes teda suuresti inspireeris
meelepärast (nt korista mängusajad ära, muidu õue ei saa) - Lapsele valetamine algul lubatakse midagi, millest hiljem keeldutakse - Erinevate käitumisviiside kasutamine karjumine, hirmutamine - Armastuse väljendamine (kui täidad vanema soovi, siis oled armastatud) - Laps on objekt teeb seda, mida käsitakse. Pole vääriline partner Lapse suhtlemine täiskasvanuga (M.Lissina suhtlemisteooria) Lapse suhtlemine algab tema esimesel eluaastal emotsionaalsete kontaktidena. Väga aktiivselt areneb mitteverbaalne suhtlemine teisel eluaastal koos kõnega. Teise eluaasta lõpul ja kolmandal eluaastal saavutab ülekaalu verbaalne suhtlemine. Suhtlemise areng kujuneb kahes liinis: täiskasvanu-laps, laps-laps. Esialgu on ülekaalus esimene liin, kuid laste omavaheline suhtlemine järjest tõuseb. M.Lissina eristab laste suhtlemisoskuste arengus laps-täiskasvanu viit peamist vormi. Vormide eristamiseks on järgmised parameetrid:
toimub olevikus. Sõnavara sisaldab omadussõnu, sõnu tervikobjekti osade tähistamiseks; ajaga (pärast, enne jms), ruumiga (sees, peal, koos) seotud sõnu. Vilumustest hoolimata leiab aset lingvistiliste süsteemide pidev täiustamine. Kolmas ja neljas eluaasta ongi grammatika kujunemise aeg. Lapsed hakkavad kasutama kolme neljasõnalisi lauseid, milles sagedamini esinevad alus, öeldis, sihitis. Kolmandal eluaastal hakkab laps kasutama mitmust ja sõnade erinevaid vorme. Neljandal eluaastal omandab laps rea reegleid. Sel perioodil ilmneb üleregulatsiooni nähtus, mis seisneb ebareeglipäraste sõnade reeglipärastes kasutamises (joos, lugeb jne). Laps õpib kasutama kõnet sotsiaalses kontekstis, arvestama kõneleja soolisi ja ealisi erinevusi, kultuurilist ja sotsiaalset staatust. See väljendub ak rollimängudes (Veisson 2005:46). Laps hakkab järjest enam tähelepanu pöörama nendele tegevustele, mis ei ole otseselt seotud tema endaga
lõikehambad esimesed purihambad e. molaarid tulevad 12-16. elukuul silmahambad e. kaniinid lõikuvad 16- 18. elukuul teised piimapurihambad 20.- 30. elukuul Sel ajal on laps rahutu, topib käsi suhu, nutab näilise põhjuseta, suureneb süljeeritus, vahel esineb palavik ja kõhulahtisus. 10. Jäävhammaste periood. Algab esimese purihamba suhulõikumisega piimahammaste rea lõppu. 6-7. eluaastal alumised keskmised lõikehambad 9-10. eluaastal lõikuvad esimesed eespurihambad 10-11. eluaastal lõikuvad teised silmahambad 11-12 eluaastal lõikuvad teised eespurihambad 12-13. eluaastal lõikuvad teised tagapurihambad Periood kestab 15.-21. eluaastani. Kujuneb hambumuskontakt üla-ja alalõualuu hammaste vahel sirglõugne e. ortognaatne hambumus- ülemised lõikehambad katavad alumisi 1/3 ulatuses. Normaalset hambakaart aitab kujundada kõva toidu, rohke juurvilja söömine. 11. Hambakaariese olemus ja ennetamine.
Lõhe ihaldatud ja ohustatud kala Eestlased on ajast-aega olnud rannarahvas, teeninud elatist kalapüügiga. Sügisel võrku nõutama minnes või spinningut loopides tuksub rinnus soov saada lõhet, seda suurt ja tugevat, kahtlemata ihaldatuimat kala siinsetes vetes. Meeldejäävad elamused püügil ja hurmav maitse teevad lõhest vetekuninga, keda rahvasuus kutsutakse veel hõbelõhe, kooknina, laks ja merelõhe. Eesti rannas ja jõgedes pole lõhe sage, ent ei saa ka öelda, et ta oleks meil haruldus. Põlula kalakasvatuskeskuses võib korraga näha ujumas kümneid tuhandeid (noor)lõhesid. Pealegi on meil veel jõgesid, kus koeb looduslik või kasvandustest sinna asustatud lõhe. Meie suhe selle kalaga on lõhestunud selles mõttes, et ta on ühtaegu nii ohustatud ja kaitstav liik kui ka kutselise ja sportliku kalapüügi objekt. Kalakasvatuse toeta ja kaitsemeetmeteta elaks lõhe tõesti vaid meie mälestustes. Lõhe ja meriforell. Kala ladinakeelse nimetusega Sal...
Muidugi võib igasugu mänguasju ja kingitusi osta, aga need ei asenda kunagi sind ennast. Isa tähendus lapse erinevates vanustes Beebi-iga: isa mängitab Tavaliselt hoolitseb ema lapse põhivajaduste eest: söödab, peseb ja vahetab mähkmeid. Kui nende asjade eest on hoolt kantud, tuleb isa kord. Isa mängud on tormilisemad ja lapse meelest ehk ema omadest põnevamadki.Kuigi isa osaleb tänapäeval üha enam beebi hooldamises ja mängib lapsega, on imiku side emaga esimesel eluaastal siiski tihedam, lähenedes sümbioosile. Nõnda võib isa tunda end kõrvalejäetuna. Ebamugavust võib põhjustada seegi, et elu koos lapsega ei vasta loodud kujutluspiltidele. Lapsevanemaks saamine toob alati üllatusi, vahel ka pettumusi, sest mitmeid sellega kaasnevaid elumuutusi lihtsalt pole võimalik ette näha.Nii lapse beebi-eas kui ka hiljem on vanemail õigus oma tunnetele ja õigus tunda neid ennast süüdistamata. Selliste tunnete hulka peaksid mahtuma ka
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ19(K) Melani Veremiy SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING IMIKUTEL Referaat aines Uurimistöö alused I Juhendaja: Kadri Kööp Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.SÖÖMISE ELAMISTOIMING IMIKUTEL......................................................................5 1.1.Rinnaga toitmine....................................................................................... 5 1.2.Pudelist toitmine....................................................................................... 6 1.3Lisatoit....................................................................................................... 7 2.JOOMISE ELAMISTO...
Järglaste arv 1...2 harva 3. 34...40 mm pikkused, suve 2 Vasikad on varsti pärast lõpuks kasvavad nad 50...55 sündi võimelised emale mm pikkuseks. Suguküpseks järgnema. Imetamine kestab saavad arusisalikud 2...3. sügiseni. Suguküpseks eluaastal, kui loom on 75... saavad 1,5...3 aastaselt. 80 mm pikkune. Eluiga keskmiselt 10 aastat, maksimaalselt 25 aastat. Keskmine eluiga 10 aastat, maksimaalselt 25. 4 aastat, maksimaalselt 8 aastat. Koht ökosüsteemis Vaenlasteks hundid ja karud, Vaenlaseks on rästik, nastik. vasikatele ka ilves. Kahjustab
Meeste ja naiste erinevused Bioloogilised erinevused: Meestel on paksem nahk (naistel tekivad kortsud varem) Naistel lühemad häälepaelad ja seetõttu ka kõrgem hääl Meeste veres on rohkem punavereliblesid, nende veri on hapnikurikkam ja seetõttu on neil ka rohkem energiat Mehed hingavad sügavamalt, naised tihedamini Meeste luud on tavaliselt rohmakamad, naiste luud väiksemad ja teistsuguse ehitusega Naiste vaagnaluu on kohandatud sünnitusega toimetulemiseks (astumisel teeb naine rohkem liigutusi kui mees "puusade hööritamine") Meeste lihas ja rasvkoe masside suhe on suurem kui naistel ja see võimaldab neil keskmiselt kiiremini kaalus alla võtta. Tänu suuremale lihasmassile on meestel äkilisem stardienergia. Naistel naha all lisarasvakiht, mis hoiab talvel kehasoojust ja suvel kaitseb ülekuumenemise eest. See lisarasv on omamoodi energiareserv, mistõttu naised on vastupidavamad Psühholoogilised erinevused: A...
kudemiseks siirdub jõgedesse. Tuur rändab jõgedesse juba lumesulamisajal, kuigi kudemine toimub juunis-juulis. Koelmud asuvad vähemalt 2 m sügavuses vees, kus on kiire vool ja kõva põhi. Vastsed kooruvad juba 3...6 päeva pärast ning on värvuselt mustad, meenutades konnakulleseid. 7...8 sentimeetri pikkuselt on väikestel tuuradel juba samasugune luuline rüü nagu suurtelgi. Tuur saab hilja suguküpseks - alles 15.-17. eluaastal ning ta eluiga võib küündida enam kui 35 aastani. ·On huvitav, et vaatamata oma hiiglaslikule kasvule ja röövellikule välimusele, pole tuur röövkala! Veelgi enam, täiskasvanuna puuduvad tal isegi hambad. Seetõttu on ta sunnitud toitu veepõhjast välja tuhnima, leides sealt rannakarpe, ussikesi ja kirpvähilisi. Lisaks selgrootutele, tarvitab tuur ka põhjalähedasi kalu. Olgugi, et tuur on suurt kasvu, käitub ta püünistes väga abitult ning ei oska oma
Jooksuajal võitlevad isalõvid veriselt võimu ja emaste pärast. Mõnikord võivad need võitlused lõppeda ka surmaga. Emalõvide tiinus kestab ligikaudu 105 112 päeva. Pesakonnas on kõige sagedamini 3, harvemini 2, 4 või 5 kutsikat. Pesa asub mõnes kõrvalises koopas, lõhes või augus. Vastsündinud on umbes 30 cm pikkused ja laigulised. Hiljem karvastiku värvus ühtlustub. Täpid võivad püsida ka kuni laka kasvamiseni või harvemini kuni elu lõpuni. Suguküpseks saavad lõvid 4. eluaastal, täiskasvu saavutavad isalõvid 6-aastaselt. Tehistingimustes võivad lõvid elada kuni 2030 aastaseks. Looduses esineb lõvi ja leopardi suguvõimetuid ristandeid, loomaaias ka lõvi ja tiigri ristandeid (isa lõvi, ema tiiger liiger; ema lõvi, isa tiiger tigon). Kui harilikult on perekonna ja sugukonna väiksemad liigid ürgsemad ja suuremad spetsialiseeritumad, siis kaslastel on vastupidi. Just kõige suuremad kaslased nagu lõvi on kõige vanapärasemate tunnustega
vastuoluline kogu maailmas, kindlat määratlust on haigusele raske panna, sest haigus ilmneb sama erinevalt nagu seda on iga inimene. On oluline, et diagnoos pannakse lapsele võimalikult varajases eas (vanuses 45 a.), et viivitamatult alustada lapse ravimist ning kui vaja, lükata edasi esimesse klassi minekut. 56 aastane laps on koostöövõimeline, tehes võimalikuks detailsemate uuringute läbiviimise. Kõige sagedamini diagnoositakse häiret 810 eluaastal, siis kui koolis tekivad õppimise ja käitumisega probleemid. PÕHJUSED Närvisüsteemiga seotud põhjused Sünnitraumad Sünniaegne hapnikupuudus Ümbritseva keskkonna mõjutused MUUD PROBLEEMID Spetsiifilised õpiraskused Kõne ja keele areng Psüühilised protsessid Motoorika Uni Meeleolu ja emotsioonid HÜPERAKTIIVNE LAPS KODUS Suhtlemine ja kooselu hüperaktiivse lapsega nõuab lähikondlastelt suurt energiat. Vanematel on vaja toime tulla nii
Jakob Hurt Jakob Hurt on sündinud 22.juulil 1839.aastal Põlva kihelkonnas Himmaste külas. Jakobil oli kaks õde Ann ja Eeva ning vend Otto, kes suri oma esimesel eluaastal. Haridustee algas Himmaste külakoolis, kus õpiti juba aabitsat, katekismust, lauluraamatut ja testamenti. Jakob sai juba seitsmeaastaselt pärisõpilaseks. Kümneaastaselt pandi andekas poiss Põlva kihelkonnakooli, mis asus lähedas naabruses Mammaste külas. Kihelkonnakoolis tutvus ta ka muusikaga, käies Põlva vennastekoguduse palvemaja kooris laulmas. Jakob oli üks nooremaid õpilasi, mõni koolikaaslane oli juba abielus ning lapsevanem. Koolis kehtis algeline tunniplaan
Selleks on koolibritel väga pikad labahoosuled, lühikesed õlavarreluud ja tugevad lennulihased, mis moodustavad üle veerandi kehakaalust. Jalad on neil vähearenenud. (http://et.wikipedia.org/wiki/Koolibrilased) Koolibri erakordselt tõhus süda lööb 1200 korda minutis ehk 20 korda sekundis. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/koolibri_annesulg.htm). Koolibritel, nagu enamikel organismidel kiire ainevahetusega, on lühike eluaeg ja paljudel surevad juba esimesel eluaastal. Neil, kes esimese aasta üle elavad, on keskmine eluiga 3-4 aastat. (http://en.wikipedia.org/wiki/Hummingbird järgi) http://haikudo.wordpress.com/2007/10/20/joy-of-hummingbirds-a-gunsaku/ PESITSEMINE Koolibrid pesitsevad jaanuari-ning augustikuu vahelisel perioodil, ajal, mil õitsevad tema lemmikpõõsad. Isaslind tunneb emase vastu huvi lühikest aega. Ta võlub emaslindu hoogsa kaarja lennuga. Väikestesse parvedesse kogunevad koolibrid vaid pesitsusajal. Paaritumise järel
On selgunud, et piimavalk on lapsele suhteliselt raskesti seeditav, moodustab suuri valgukämpusid ja koormab neerud üle. Tänapäeva meditsiinis leidub teooriaid, et laste ülekaalu põhjus on varakult saadud valguliig, mitte liigsed süsivesikud, nagu varem arvati. See võib olla ka põhjuseks, miks tasub lastel kuni 1 aastaseks saamiseni joogipiima piirata. Esimese eluaasta teisel poolel võib teha piimaga toite, näiteks putru pooleks piimaga. Ka kohupiima võib teisel eluaastal süüa aga väheses koguses, et ei tekiks valguliiga. Tuleks jälgida, et laps saaks kõike vajalikku, seetõttu võiks kohupiimakogus pigem väikeseks jääda. Kui vanemate silmale võib aastane laps tunduda päris priske, on tema toiduvalik juba samasugune nagu kogu perel. Nüüd võikski valmistada toite nii, et neid saab samaaegselt süüa pere kui ka laps. Väga palju saab teha hautisi, vormiroogasid ja suppe, mis maitsevad kõigile. Vajadusel või aga neid maitsestada eraldi.
söömisel, nutmisel, erutusel ja kehatemperatuuri tõusul (Tunell 1998). Hingamissageduse normväärtus vastsündinueas on 30-50 x minutis, imikueas 20-40 x minutis, väikelapse- ja eelkoolieas 20-30 x minutis ja koolieas 15-20 x minutis. Tuleb meeles pidada, et ka lapse hingamine kiireneb nutu, erutuse korral, füüsilise koormuse ja palaviku korral. Hingamistüüp võib olla abdominaalne, kostaalne või segatüüpi. Kuni teise eluaastani prevaleerub abdominaalne ehk diafragmaalne, 2-8 eluaastal on segatüüpi ja 8-10 eluaastal prevaleerub poistel abdominaalne ja tütarlastel kostaalne hingamistüüp. Hingamisekskursioonide sügavus, sümmeetrilisus on tervel lapsel on külgühtlane, see tähendab, et mõlemad rindkere pooled liiguvad hingamisel sünkroonselt. Hingamisfaaside vahekord Tähtsad on rütmilisuse ja sügavuse muutused. Vaatleme, kas esineb düspnoed ehk hingamishäireid.
nimi: Panthera leo persica Keha pikkus: 1,31,8 m Turja kõrgus: 1,31,5m Kaal: 120200 kg Suguküpsus: 35 a. Innaaeg: Oktoobrist novembrini Tiinuse aeg: 105112 päeva Poegade arv: 24 Eluviis: Seltsiv, elab perekondadena. Toitumine: Sõralised, samuti kariloomad. Amuuri tiiger Ladina k. nimi: Panthera tigris altacia Pikkus: 2,73,5 m Saba pikkus: 1 m Kõrgus: 1,051,1 m Kaal: 250280 kg Suguküpsus: 3.5. eluaastal Innaaeg: Aastaringselt Tiinuse kestus: 95112 päeva Poegade arv: 37 Eluviis: Ööloom Toitumine: Hirved, metssead, metskitsed. Eluiga: 10 aastat Bengali tiiger Ladina k. nimi: Panthera tigris bengalensis Pikkus: 2,73,1 m Kõrgus: 0,94 m Kaal: 200350 kg Suguküpsus: 34 a. Innaaeg: Kevad Tiinuse kestus: 110 päeva Poegade arv: 16 Eluviis: Erakuna Toitumine: Hirved, ahvid Eluiga: 15 aastat
Esimese eluaastaga harjub väike, õrn ja abitu imik välismaailmaga ning saab esimese kogemuse: kui lapse ümber olev maailm on hea ja sõbralik tema vastu, siis õpib väike imik seda maailma ka usaldama. Nii sõltub väikese lapse esimese eluaasta areng sellest, millised on tema ümber olevad inimesed, eelkõige tema vanemad käituvad. Vanematega suheldes õpib laps ka mõistma inimkõnet ning saab julgust õppida tundma ümbritsevat maailma. Esimesel eluaastal on imiku kasv ja vaimne areng kiire. Maimikuiga (1-3a). Ka maimikueas on lapse kasv ja vaimne areng kiire, aga aeglasem kui imikueas. Sellel perioodil hakkab laps rääkima, hakkab vabalt liikuma (käima, jooksma, ronima jne). Peale selle õpib ta iseseisvalt sööma ja omandab mitmesuguseid norme ja hoiakuid, mis mõjutavad lapse edaspidist elu. Maimikuna õpib laps iseseisvust, tahab ise riidesse panna, tahab ise otsustada jne. tahab olla sõltumatu. Koolieelikuiga (4-6/7a).
Inimeste eluiga on suhteliselt pikk. Sündimus on väga suur, kuna sündimust peredes ei piirata, sest paljulapseline pere on Iisraelis traditsiooniks. Kõrge sündimuse ja madala suremuse tõttu loomulik iive suureneb ja rahvaarv kasvab väga kiirelt. Meeste ja naiste osakaal on suhteliselt sarnane, mitte nagu põhjamaades, kus on meeste eluiga tunduvalt lühem kui naiste eluiga. Tööealiste hulk on võrreldes vanuritega suhteliselt suur. Suuresti hakkab vanurite koosseis vähenema 65 ndal eluaastal. Migratsioon Migratsiooni saldo on vähenenud ja väheneb iga aastaga. Kõige suurem langus toimus 2000 ja 2005 aasta vahel, mil migratsiooni saldo langes 10% 3% ni. Iisraelis elab 22,6% Euroopas või Ameerikas sündinuid sisserändajaid, 5,9% Aafrikas sündinuid ja Aasias sündinuid 4,2%. Juute elab Iisraelis 76, 4% ning nendest 9,3% on sündinud välismaal. Kuna Iisraelis elab ligikaudu 42% migrante siis selle tulemusel mitmekesistub tööturg.
Rapla 2010 SISSEJUHATUS Selle tööga tutvun lähemal Vana-Kreeka ühe kuulsaima õpetlase Aristotlesega. Töös käsitlen ta elulugu ja nägemust maailmast. Ta oli Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. ELULUGU Aristoteles oli Makedoonlane, kes elas 384 eKr 7. märts 322 eKr. Ta oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja. Aristoteles sündis arsti perekonnas Stageira linnas Chalkidike poolsaarel. 18.37. eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemias õpilaste seas silma. Pärast Platoni surma läks Aristoteles Väike-Aasias. Ta abiellus Atarneuse valitseja Hermiase kasutütre Pythiasega. 342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna Stageirasse tulevase Aleksander Suure õpetajaks. Kui Aleksander läks Aasia-sõjaretkele naases Aristoteles Ateenasse. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Kool sai nimeks Lykeion.
Suguelundid Põhjustab impotentsust, 80% liigsuitsetajate impotentsuse probleemidest johtub suitsetamisest Viljakus Arvatavalt vähendab viljastumisvõimet Mõjud lootele Suitsetajatel esineb tavaliselt rohkem raseduse katkemisi, enneaegseid sünnitusi, ja alakaalulisena sündinud lapsi. Samuti on suurem oht, et laps sünnib surnuna. Suitsetajate lastel on oht haigestuda esimesel eluaastal hingamisteede haigustesse kahekordselt suurem võrreldes mittesuitsetajate lastega Psüühiline sõltuvus Regulaarsetel suitsetajatel kujuneb välja tugev tegevussõltuvus Füüsiline sõltuvus Suitsetamisest loobumine on raske, sest kogu organism satub nikotiinist sõltuvusse Mõjutused Suitsetajatel satub tubakasuitsu kahjulikest ainetest 80-90% psühhosotsiaalsele ümbritsevasse keskkonda. Need on ohuks mittesuitsetajatele, nn
daurica) on teiste jäneseliste seltsi kuuluva sugukonna viiksjäneslaste esindajad. Nad kuuluvad nende väheste imetajate hulka, kes jäävad ellu ka enam kui 6000 meeteri kõrgusel merepinnast. Vanadel koopajoonistel on tihti kujutatud jänest. Vanad roomased pidasid neid müüritud tarandikes. Jäneseliha peeti toona delikatessiks. Põhiandmed Suurus Keha pikkus: 48-68 cm. Saba pikkus: 3,5-10 cm. Kaal: 2,5-5 kg. Paljunemine Suguküpsus: 1. Eluaastal. Innaaeg: Varakevadel ja suvel. Tiinuse kestus: 50 päeva. Poegade arv: 1-5,tavaliselt 3 poega. Eluviis Harjumuspärane eluviis: Erak, innaajl, sügisel ja talvel koguneb väikestesse karjadesse. Toitumine: Rohi , taimed, madalkasvulised põõsad. Eluea pikkus: Umbes 2 aastat, erandjuhtudel 8-9 aastat. Lähisuguluses olevad liigid Üks alamlik elutseb Iirimaal, ent tema karvastik ei muutu talvel valgeks. Lähisugulane on Ameerikas elutsev tundrajänes. Esinemine
Referaat Okaapi Markus Lomann 8.c Gustav Adolfi Gümnaasium 10.11.2009 Okaapi põhiandmed Suurus: Turja kõrgus: 1,5 1,7 m Pikkus: 2 2,1m Saba pikkus: Kuni 40 cm Kaal: 200-250 kg Paljunemine: Suguküpsus: Emasloomadel 2.eluaastal, isasloomadel hiljem. Innaaeg: Mais-juunis või novembris-detsembris, võib väldata ka aastaringselt. Tiinuse kestus: 14-15,5 kuud. Poegade arv: 1 Eluviis Harjumuspärane eluviis: Elavad üksi või ka väikeste karjadena Toitumine: Lehed, pungad, rohi, sõnajalad, puuviljad, seened. Häälitsused: Köhatused Eluea pikkus: Pikim vangistuses registreeritud eluiga on 33 aastat. Lähisuguluses olevad liigid Kaelkirjaklaste sugukonna ainuesindajateks on okaapi niing tema lähisugulane kaelkirj...
millele infantiilne ego väljatõrjumise teel vastu astub. (Freud, 2003, lk 96) Hariduse, sotsiaalsuse ja seksuaalsuse seostest räägib Freud järgmist. Laps toob sündides maailma kaasa seksuaalse aktiivsuse alged ja isegi toitudes kogeb seksuaalset rahuldust, mida ta püüab leida hiljem tuttava tegevuse, ,,pöidlaimemise" kaudu. Lapse seksuaalne aktiivsus ei arene tema teiste funktsioonidega samaväärselt, vaid sulandub viiendal eluaastal latentsiperioodi. Seksuaalse erutuse tootmine sel perioodil mitte mingil juhul ei lakka, vaid jätkab, et luua energiatagavara, millest suurem osa kasutatakse ära mitteseksuaalsete eesmärkide saavutamiseks. Ühelt poolt kasutatakse seda sotsiaalsete tunnete tekitamiseks ja teiselt poolt (väljatõrjumise ja vastandreaktsiooni kaudu) hilisemate seksuaaleluga seotud barjääride ehitamiseks. Niisis, jõud, mille eesmärgiks on seksuaaltungi hoidmine teatud kursil, on
eelistavad otseseid ja füüsilisi vorme ning tüdrukud kaudseid vorme. 14 Kiusamisteema eripärad Koolieelikud ei vali kindlaid kiusamise ohvreid (kaks hüpoteesi) Kiusaja õpib tundma ohvrite reaktsiooni ning valib selle põhjal ohvri Kiusaja ei oska veel ära tunda kiusamise ohvritele iseloomulikku allaheitlikku, eemaletõmbuvat käitumist Kui agressorite sotsiaalne taju küpseb, tekib kindel ohver (neljandal viiendal eluaastal füüsilise kiusamise ohver) 15 Kiusamise põhjused Lastevanemate eeskujul (manipuleerivad üksteisega ja teiste inimestega) Vanema õe-venna eeskujul - last ennast on korduvalt kiusatud (nüüd kiusab teisi) Halb kasvukeskkond kodus (vanemad ei hoolitse lapse eest, laps pesemata, riided haisevad, kammimata) Uus laps kollektiivis (puuduvad mängu küsimise oskused ja tekib probleeme)
Väikeste laste mälu on võimeline vastu võtma väga suurt hulka infot ning last suunab õppima tema uudishimu ja avastamistung. Selleks, et lapsel säiliks soov edasi otsida ja uurida, tuleks tema küsimustele juba varakult vastused leida, sest, mida rohkem küsimusi jääb vastuseta, seda passiivsem on laps uusi teadmisi hankima. Lapse arengus on erinevad perioodid, mille vältel on ta vastuvõtlikum erinevatele oskuste või teadmiste omandamisele. Näitkes esimesel kolmel eluaastal on tähtsal kohal kõne arengu ja korraharjumuste arendamine nign sel ajal peaks laps kuulma korrektset kõnet ja saama ka ise palju rääkida. Korraharjumuste kujunemiseks peaks ta nägema enda ümber korrastatud keskkonda. Vastase juhul võib lapsest kujuneda passiivse kõneoskusega ning vähese korrahoidmisoskustega. Lapse jaoks on kõige parem omandada neid omadusi, mis teda parasjagu huvitavad. Tihtipeale on õpetajatel teine
Haploidne kromosoomistik- meioosi tulemusel kaks korda vähenenud kromosoomistik III Sugurakud Spermatogenees- spermide küpsemine, algab puberteediea saabumisel ja lõpeb hea tervise juures väga kõrges eas. Spermatogoonist küpse sugurakuni kulub kolm kuud, küpsevad 34 kraadi juures. Meessuguhormoon- toodetakse munandites, peamine hormoon on testosteroon Ovogenees- munaraku küpsemine, algab looteeas ja lõpeb naise 50-55. eluaastal, esimese eluaasta lõpuks on ovogoonid meioosi esimeses profaasis ja jäävad ootele 3 polotsüüti hävitatakse, ellu jääb 1 ovotsüüt ehk munarakk Folliikul- selles toimub munaraku küpsemine Kollakeha- munaraku vabastamises järgselt muutub folliikul kollakehaks Apoptoos- ehk rakusurm, selle abil väheneb munarakkude arv Menstruaaltsükkel- toimub 28.päevase intervalliga, ovulatsioon toimub 12.-16.päeval
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
