6. Sigimine Jooksuaeg on enamasti aprillist juulini. See on nii pikk muutuva pikkusega latentsperioodi tõttu. Tiinus vältab tavaliselt 7-9 kuud. Pojad sünnivad jaanuaris. Ühes pesakonnas on tavaliselt 1-2 (harva kuni 5) abitut poega. 7. Areng Poegade silmad avanevad ühe kuu vanuselt. imetatakse poegi 4-5 kuu jooksul. Esimese talve veedavad pojad emasloomaga koos. Täielikult isesesvuvad noored loomad peale kolmandat eluaastat. Suguküpsus saabub neljandal või viiendal eluaastal. Maksimaalne eluiga küündib viiekümne aastani. 8. Koht õkosüsteemis Karu on tippkiskja, keda ohustab ainult inimene. 9. Ohustatus ja kaitse Jaht on lubatud varitsus- või hiilimisjahina 1. augustist 30. septembrini ning varitsus- ja hiilimisjahina 1. oktoobrist 31. oktoobrini. 3 Foto pruunkaru bio.edu.ee/loomad/ 4
Nad võivad kasvada kuni 15 cm pikkuseks. Nad kuuluvad limuste hulka. Tumerohelisel või pruunikal taustal võib eristada aastarõngaid nagu puulgi. Mõnikord on neid 70 või 80. Liitrite kaupa endast külma vett läbi pumbates puhastavad nad hästi vett. Viie sentimeetri pikkune loomake jõuab tunnis kolm-neli liitrit endast läbi pumbata. Sobivas paigas konutavad sajad loomad tihedalt kõrvuti. Ebapärlikarp on lahksuguline kuid esineb ka liitsugulisi. Suguküpsus saabub 10-20 eluaastal. Arvukus ja leviala Ebapärlikarbi arvukus on langenud eelmise sajandi lõpus intensiivse melioratsioonitööde ja põllumajanduse tõttu jõe valgalal. Hukatuslikult mõjus ebapärlikarbi arvukusele ka 2002. aasta põuane suvi. Ebapärlikarbi suurim vaenlane on kobras. Koprapaisutus põhjustab suuri muutusi veereziimis ja setete paiknemises, mis võib saada saatuslikuks selles piirkonnas elavatele karpidele. Karbid elavad hapnikurikastes puhastes veekogudes
Ta tunneb end ära peeglist, kuid ei tunne end ära beebi-ea fotodelt. Tunneb suurt rõõmu isetegemisest, osaleb aktiivselt täiskasvanu abistamisel. Koostööoskused Tegevus on suunatud lapsele endale, huvi teiste tegevuse vastu pole püsiv. Mängitakse kõrvumänge, asju ei osata kaaslastega jagada. Laps on väga uudishimulik, jäljendab täiskasvanute ja kaaslaste toimetusi. Sellises vanuses last tuleb õpetada potil käima. Hügieeniharjumused Esimesel eluaastal tuleks last ergutada aktiivsusele, lapse hügieeniharjumuste kujunemisele pannakse alus esimese eluaasta jooksul. Teise eluaasta (24.elukuu) lõpuks peaks olema laps omandanud järgmised sots.ja enesekohased oskused: · Väljendab lihtsaid emotsioone, mis on tugevad ja vahelduvad kiiresti · Teadvustab ennast, proovib end kehtestada, oskab keelduda/ei öelda · Üritab aru saada teiste inimeste seisukohtadest, kuid tema tajud on enesekesksed
Jooksuajal võitlevad isalõvid veriselt võimu ja emaste pärast. Mõnikord võivad need võitlused lõppeda ka surmaga. Emalõvide tiinus kestab ligikaudu 105 112 päeva. Pesakonnas on kõige sagedamini 3, harvemini 2, 4 või 5 kutsikat. Pesa asub mõnes kõrvalises koopas, lõhes või augus. Vastsündinud on umbes 30 cm pikkused ja laigulised. Hiljem karvastiku värvus ühtlustub. Täpid võivad püsida ka kuni laka kasvamiseni või harvemini kuni elu lõpuni. Suguküpseks saavad lõvid 4. eluaastal, täiskasvu saavutavad isalõvid 6-aastaselt. Tehistingimustes võivad lõvid elada kuni 2030 aastaseks.
1. Leiab sobiva paarilise 2. Isaslind viib seemnerakud emaslinnu kloaaki 3. Seemnerakud liiguvad munajuhasse, kus toimub sisemine viljastumine 4. Munajuhas kattub munarakk munavalge ja lubiainest koorega 5. Lind muneb munad 1-2 tükki 6. Lind hakkab mune soojendama ehk hauduma 7. Natuke aega enne koorumist torkab lind noka välja ja hakkab kopsudega hingama 8. Pojad hakkavad kolme nädala vanuselt hingama 9. Saavad suguküpseks esimesel eluaastal, kotkad 5-6 aastaselt 5. Mille poolest erineb linnu ja kahepaiksete munaraku viljastumine? Kahepaiksete munaraku viljastumine toimub vees. 6. Mille poolest erinevad linnu ja roomajate munad? Lindude muna koor on palju tugevam. Linnud peavad mune soojendama ehk hauduma. Lindude pojad ei suuda ise kohe kõndida ja toitu otsida. Lindudel on moondega areng. 7. Iseloomusta linnu toitumist ning selgita, kuidas on seotud sellega tema noka ja jalgade ehitus.
Zorilla on kiskja, kes sööb väikeseid sisalikke, konni, madusid, maapinnal pesitsevaid linde ning kuni jänesesuuruseid imetajaid. Ta sööb ka linnumune, vihmausse ja suuremaid putukaid. Inimasulate ligiduses elutsevad zorillad püüavad kodulinde, peamiselt tibusid. Sageli neid aga talutakse, kuna nad hoiavad kontrolli all närilaste arvu. Nagu teised kärplased, paneb ta liiga suureks osutunud saagi ,,mustadeks päevadeks" kõrvale. Zorilla saab suguküpseks 1.-2. eluaastal. Tema innaaeg algab märtsikuus. Tavaliselt sünnib tal pärast 35-44 päeva tiinust 1-3 poega. Poegi imetab emasloom reeglina kuu aega. Enne kui pojad võõrutab, toob ta neile lihatükikesi, et pojad täiskasvanute toiduga harjuks. Ema hakka- vad pojad jahiretkedel saatma kahe kuu vanustena. Nad õpivad emalt jahipidamis-nippe ja muutuvad kiiresti täiesti iseseisvateks. Kui pikk on zorillade eluiga looduses, pole teada. Vangistuses elavad nad kuni 5 aastat.
Sebra Sebra kõrgus on tavaliselt kuni 120 cm ja keha pikkus võib ulatuda 220 cm. Saba on 45- 50cm pikk. Keskmine sebra kaalub 260 kg. Suguküpseks saavad noored sebrad tavaliselt 2. eluaastal. Innaaeg on kevadeti. Tiinus kestab 11,5 kuni 12 kuud. Poegi sünnitavad märad tavaliselt ühe. Sebrade eluiga on kuni 28 aastat. Eksisteerib 3 liiki sebrasid: kõrbesebrasid, savannisebrasid ja mägisebrasid. Selts: Kabjalised Sugukond: Hobuslased Perekond ja liik: Equus zebra Sebra on võimeline järskudel mäenõlvadel kiiresti ja osavalt liikuma. Ta on hästi kohastunud eluks Aafrika mägistes piirkondades. Sebrad elavad väikeste karjadena, mis on tihti segunenud teatud antiloopide karjadega. Sebrad on teravate meeltega: kuulmine ja nägemine. Nende abil on nad võimelised seltsilisi antiloope hädaohu eest õigel ajal hoiatama. Sebrade kari koosneb juhttäkust, ühest kuni kuuest märast ning nende ...
Rootsikeelsed teosed "19 moderna franska poeter" (1948, koos Erik Lindegreniga) "Poesi" (Luuletused) (1988) "Om litteratur" (Kirjandusest) (1988) "Om kunst" (Kunstist) (1988) "Om musik" (Muusikast) (1988) "Palingarderomb" (2007) Kõrgemad kohad ja surm 1975 valiti Ilmar Laaban Rahvusvahelise Kunstikriitikute Ühingu (AICA) liikmeks. Alates 1989. aastast oli ta Eesti Kirjanike Liidu välisliige. Viimasel viiel eluaastal jäi ta osaliselt halvatuks ja kõnevõimetuks. Ilmar Laaban suri 29. novembril 2000 Stockholmis.
Mustang on taimtoiduline. Kuna toitu siiski napib ning ümbruskonnas kättesaadavate rohu- ja põõsaliikide toiteväärtus on madal, on need hobused kohastunud karmi dieediga, mida teised hobuslased välja ei kannataks. Mustang tuleb äärmuslikes tingimustes mitu päeva toime ka ilma toidu ja veeta. Samuti on mustangid õppinud veele juurdepääsuks jääd lõhku- ma ning nad võivad janu kustutamiseks teatud liiki kaktuseid närida. Mustang saab suguküpseks 3. eluaastal. Täkud jäävad karja etteotsa kuni kuuenda eluaasta lõpuni. Mustangi innaaeg kestab aprillist juulini. Tavaliselt sünnib märal pärast 330-335 päeva tiinust üks vahel kaks poega. Pojad sünnivad kevadel ja suvel, mis annab neile võimaluse enne talve talve tulekut suuremaks kasvada. Vastsündinud mustangivarss tõuseb jalgadele ning jookseb ringi juba mõni tund pärast sündi. Koos emaga naastakse karja juurde mõni päev pärast ilmaletulekut
Tavapärase arengu korral hakkab laps ühendama oma väliskõnet ja tegevust kolme aasta vanuses. Selles vanuses lapsed annavad iseendile korraldusi mingi tegevuse alustamiseks, s.t. see on oma tegevuse verbaalse reguleerimise alguseks. Laps fikseerib egotsentrilise kõnega oma tegevuse, sh üksikoperatsioonid, nende tulemused ning seejärel hakkab nimetama ka järgnevat tegevust. Seda võib pidada ka kõne planeeriva allfunktsiooni kujunemise alguseks. Kuuendal-seitsmendal eluaastal läheb egatsentriline kõne üle sisekõneks, vastavalt muutub ka oma tegevuse reguleerimine-planeerimine järjest rohkem sisekõne funktsiooniks. Mis on suhtlemine, suhtlemise strateegia ja taktika? Suhtlemine on partnerite vastastikune mõjutamine, selle abil püütakse lahendada sotsiaalseid ülesandeid. Suhtlustegevust iseloomustavad spetsiaalsed osaoskused, mida tuleb õppida ja harjutada. Strateegia kajastab suhtluseesmärgi saavutamise meetodit. Erinevateks strateegiateks
temperatuuri muutuste eest 10)mis ühendab loodet platsentaga? nabanöör 11)nimeta 4 tegurit, mis põhjustavad loote väärarengu kiirgused, kodukeemia, narkootikumid, keemilised ühendid nt.mürgid 12)nimeta 4 põhjust, mis loodet võib kahjustada löögid, põrutused, pidev rappumine, kiirgused 13)miks peavad just tütarlapsed ja naised hoidma oma tervist ja järgmine tervislikke eluviise? 14)miks lakkab naise organismis munarakkude valmimine umbes 50-ndal eluaastal? sest selliseas eas võivad sündida väärarenguga ja suuremate kahjustustega lapsed 15)kuidas takistavad soovimatut rasestumist · Rasestumisvastased hormoontabletid? pärsivad munarakkude valmimist ja vabanemist munajuhasse · Kondoom ei lase spremidel naise suguelunditesse tungida · Spiraal takistab viljastumis ja idulase pesastumist emakasse 16)milline vahend kaitseb suguhaiguste eest? - kondoom
Isaac Newton Isaac Newton sündis 4.jaanuaril 1643.aastal (vana kalendri järgi 25.detsembril 1642.aastal). Tema samanimeline isa suri pärast paarikuist abielu tema emaga. Väike Isaac oli algul nii õrn ja nõrk, et tema elu pärast oldi mures, aga tema ema hoolitses tema eest hästi, nii et tema olukord oli parem kui tavaliselt epilepsiaga elavatel inimestel. Veel 3 aastat elasid nad Isaaci sünnilinnas Woolsthorpe'is. 1645.aastal võttis proua Newton teise abikaasa reverend Barnabas Smithi. Nad kolisid miili kaugusele uude koju ja Isaac usaldati tema vanaema hoolde. Poiss saadeti avalikku kooli Granthamis. Algul ei olnud Isaac eriti helgemate peade hulgas. Kui aasta kõrgemas klassis käiv poiss Isaaciga tüli noris, tekkis Isaacis tung temast parem olla ja nii ta õppis ja õppis kuni oli koolis teadmiste eest tunnustatud. Isaac jälgis, kuidas töölised veskit ehitasid ja ehitas ise töötava...
ARISTOTELES Karl-Erik Saul Viimsi Keskkool X a. klass Ajalugu ARISTOTELES (384 eKr Stageira 7. märts 322 eKr Chalkis) · Oli Vana-Kreeka filosoof · Platoni õpilane · Ja Aleksander Suure õpetaja · Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof · Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. ARISTOTELES · Sündis Chalkidik poolsaarel Stageira linnas (Makedoonias) 384 ekr. · Isa Nikomachos oli Makedoonia õukonnaarst. · On alust arvata, et õukonnaarsti koht oli perekonnas pärandatav. · See mõjutas tema varajast haridust, nii et kui Aristoteles 18-aastaselt Ateenasse läks, oli tal juba kalduvus loodusteaduslikule uurimistööle. · 18.37.eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemias kogunenud õpilaste seas silma. · Kuigi Aristoteles...
näha. Territooriumid, kus sebra elab, on sageli äärmiselt kuiva ja palava kliimaga. Sebra on siiski suutnud niisuguste ebasoodsate tingimustega kohaneda ta on võimeline veeta läbi ajama koguni kolm päeva, kuna joogikohtadeni jõudmiseks peaks ta läbima küllalt pikki vahemaid.Sebra kõrgus on tavaliselt kuni 120 cm ja keha pikkus võib ulatuda 220 cm. Saba on 45-50cm pikk. Keskmine sebra kaalub 260 kg.Suguküpseks saavad noored sebrad tavaliselt 2. eluaastal. Innaaeg on kevadeti. Tiinus kestab 11,5 kuni 12 kuud. Poegi sünnitavad märad tavaliselt ühe.Sebrade harjumispäraseks eluviisiks on elada perekondlike karjadena. Nad toituvad rohust. Sebrad häälitsevad hirnumisega. Sebrade eluiga on kuni 28 aastat. Eksisteerib 3 liiki sebrasid: kõrbesebrasid, savannisebrasid ja mägisebrasid. Antiloop Nimetus: harksarvik Liikide arv: 1 Sugukond: Antilocapridae (harksarviklased) Selts: sõralised Õla kõrgus: 81-104 cm Täiskasvanu kaal: 36-70 kg
mõne päeva üksikult, seejärel koonduvad parvedesse ja alustavad avaveelist eluviisi. Ahvenad võivad moodustada suuri, mõnikord kümnetesse meetritesse ulatuvaid hõredaid kogumeid. Kalad on seal üksteisest tavaliselt 0,3...0,5 meetri kaugusel. Õhtu eel hakkavad parved hõrenema ja kalad asuvad edasi-tagasi saagides nälga kustutama. Ahvenad võivad toituda zooplanktonist kui ka teistest kaladest. Suguküpsus saabub varakult: isastel esimesel või teisel eluaastal, emastel kolmandal eluaastal või veelgi hiljem. Tänu suurele arvukusele ja laialdasele levimisele, on nad heaks toiduobjektiks paljudele kaladele ja merelindudele. Inimene püüab ahvenat aastaringselt oma toidulauale. Väga maitsev ja hinnatud on suitsutatud ahven. Looduskaitse alla ei kuulu. HAUG Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Mõnes järves on ta koguni ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini. Haugi keha on
vaid ääretult oluline tegevus, mis omab lapse arengus erakordset tähendust. Seepärast ongi rõhutatud, et mäng on lapseea põhitegevus ja lapse edasise käekäigu oluline mõjutaja. Minu töö räägib väikelapse mängust, sümbolmängust ja rollimängust. MÄNG VARAJASES EAS Mitmed olulised mängu eeldused tekivad lapse varsemate tegevuste--ema-lapse suhtlemise ja esemelise tegevuse--käigus täiskasvanu juhendamisel ja temaga koos tegutsedes. Väikelapse tutvumismängu sisuks esimesel eluaastal on käte-jalgadega vehklemine ja siputamine, käte näo juurde tõstmine, nende vaatlemine ja sõrmede suhupistmine. 1 Mäng oma hälega on imiku jaoks armastatuim mänguviis, mis on alati käepärast ja vanematest sõltumatu. Vanemad võivad pakkuda head eeskuju sellisteks mängudeks. Vanuse kasvades muutub mäng üha tähtsamaks vahendiks lapse ja vanema interaktsioonis. Vanematel on mängudes kanda tähtis vahendusfunktsioon: mängu kaudu nad vahendavad lapsele
Saksamaale tagasi, sest tahtis end pühendada väikelastele ja nende kasvatamisele. 1840a. kasvatusasutuse rajamine ,,lasteaed" (Kindergarten) Rajas kasvatusasutuse, mis oli mõeldud 3-6aastastele lastele ning erines oma õppe- ja kasvatusmeetodites oluliselt tollel ajal levinud meetoditest. Lapsed tulid lasteaeda mängima kaks korda nädalas kaheks tunniks. Lapse kasvatamine algab sünnist Kui varem ei peetud lapse arengut esimesel eluaastal oluliseks, siis Fröbel rõhutas, et lapse areng algab tema sünniga. Rõhutas usaldusväärse isiku olemasolu Pidas väga oluliseks ema osa lapse arengus, koostas selle hõlbustamiseks kogumiku rahvapärastest riimikestest ja lauludest. Kuna kaotas oma ema väga varakult ja võõrasema ei suutnud oma ema asendada, opidas oluliseks, et täiskasvanud, kes lapse eest hoolitsevad, peavad temas äratama usaldust, et lapsel saaks areneda positiivne ellusuhtumine. 4 slaid PILDID!
Sülje eritumise regulatsioon. SÜLG ERALDI LEHEL Hambad täiskasvanul on 32 hammast. Eestpoolt piimahambad (20, esimesed piimahambad, mida on 8, silmahambad, neid on 4) esimesed piimahambad ilmuvad u .. elukuul, hakkavad vahetuma u 6-7 aastaselt. Silmahammaste järel tulevad eesmisel purihambad, neid on 8, kõige taga on suured purihambad. Kõige viimast purihammast kutsutakse tarkusehambaks. Teine purihammas vahetub üldiselt kuni 16.ndal eluaastal. Tarkusehammas moodustab erandi, tema 18-30 eluaastal või jääb hoopis igeme sisse. Süljenäärmed suured ja väikesed. Väikesed on suulael, põskedel. Suuri on 3 paari. Alalõua süljenääre, keelealune süljenääre, kõrvalsüljenääre. Ööpäevas u 1,5 l sülge. Sülje kogus sõltub toidukordade arvust, toidu konsistentsist (kuivale toidule eritub rohkem), hape. Alfaamülaas alustab süsivesikute lõhestamist disahhariidideni. Aga
) käte ja jalgadega (üle 50 liigi), millel puudub kindel eesmärk · Võivad moodustada kuni 40% imiku ärkveloleku aja tegevusest ESIMESED TAHTELISED LIIGUTUSTEGEVUSED · Ilmnevad imikul 1. eluaasta teisel poolel ja on seotud kehahoiaku võime omandamisega · Vertikaalse kehaasendi omandamisel suureneb imikul oluliselt tahteliste liigutustegevuste hulk ja mitmekesisus OLULISEMAD SIHTMOTOORSE TEGEVUSE VORMID ESIMESEL ELUAASTAL · Ümberpööramine seliliasendist kõhuliasendisse ilmneb 3 kuu vanuses · Roomamine ilmneb 4.-5. elukuul · Istumine ilmneb tooniliste kaelareflekside pidurdumisel · Seismine omandatakse 1. eluaasta lõpul MOTOORSED TEGEVUSED VARASES JA KESKMISES LAPSEEAS (1-10 a.) PÕHILIIGUTUSVILUMUSTE VÄLJAKUJUNEMINE · Varases lapseeas (1- 6 a.) kujunevad välja põhiliigutustegevused: - kõnd jooks hüppamine - viskamine ja püüdmine KÕND · Kujuneb 1. eluaasta lõpul või 2
ime sündis ja Edithi nägemine taastus pärast visiiti Lisieux' Thérèse'i juurde. Alates 1929. aastast elas Edith koos isaga ning käis temaga koos esinemas. Kui tüdruk sai 15, läks ta oma isaga tülli ning alustas iseseisvat elu. Aastal 1932 armus tollal 17-aastane Édith Louis Duponti ja noored hakkasid koos elama väikeses hotellis Belleville'i kvartalis. Aasta hiljem sündis tütar Marcelle, kes suri meningiiti kolmandal eluaastal. Rohkem Édithil lapsi ei sündinud. Pärast tütre surma hakkas Édith jälle Pariisi tänavail laulma. Aastal 1935 märkas Pariisi Pigalle'i piirkonnas tema omapärast olekut ja vapustavat häält ühe ööklubi omanik Louis Leplée. Talle kuulus ööklubi "Le Gerny", mille külastajad olid väga mitmekesise sotsiaalse taustaga. Leplée veenis Piafi enda juures laulma. Oma väikese kasvu ja närvilise olekuga meenutas Édith Lepléele varblast, mille pärast
enneaegse sünnitusega. Kaasasündinud punetiste korral võib lastel tekkida diabeet või türeodiit. Diagnoosimine toimub põhiliselt vereanalüüside põhjal. Värskele nakkusele viitavad IgM või IgG antikehad. Teiste meetoditega ei ole võimalik täpselt diagnoosi määrata. Ravi. Spetsiifiline ravi puudub. Trombotsüütide arvu vähenemise korral manustatakse immunoglobuliini (i/v). Profülaktika. Eestis immuniseeritakse punetiste vastu koos mumpsi ja leetritega 12 elukuul ja 13 eluaastal, kuid on olemas ka monovaktsiin punetiste vastu, kui mingil põhjusel plaanijärgne immuniseerimine ei ole toimunud õigeaegselt. (http://inimene.ee/p/punetised, Ülle Pärm, Viia Parv, 2002, Nakkushaigused, Härmamaetsa Talu kirjastus)
SUITSETAMISEST LOOBUMISE TOETAMINE MIKS ON SUITSETAMINE KAHJULIK? Organism võib suitsetamisele reageerida: Oksendamisega Peapööritusega Südamelöökide rütmi häiretega Söögitoru ja mao kramplike kokkutõmmetega Minestamisega MIKS ON SUITSETAMINE KAHJULIK? Nikotiin tekitab kergesti sõltuvust Suitsetaja elab tavaliselt 713 aastat vähem kui oleks võinud Sigarettides palju erinevaid kahjulikke aineid Tavalisteks haigusteks suitsetajatel on kopsupõletik, bronhiaal astma ja tuberkuloos Kahjulik kõrvalistele isikutele Suitsetamine vähendab päheõppimise efektiivsust, arvutamistäpsust ja mälu mahtu Põhjustab peavalu, ärrituvust Vähendab kehalist jõudu Halvendab koordinatsiooni, kiirust ja vastupidavust MIKS ON SUITSETAMINE KAHJULIK? Suitsetaja vananeb kiiremini Tekib „suitsetaja köha“ Suurendab raseduse katkemise ja enneaegse sünnitamise ohtu SÜDA JA VERERINGEEL...
JÕHVIKAS Kõik ilmselt tunnevad jõhvikat ja on seda haput marja ka maitsnud. Kuid harva teatakse, et jõhvikamarjad kasvavad puittaimede küljes. Veelgi imelikum võib tunduda tõsiasi, et jõhvikataim on tegelikult kääbuspõõsas. Pole ju tema välimusel mitte midagi ühist põõsaga, pigem sarnaneb liaaniga. Aga nii see on. Jõhvika peened, paremal juhul vaid paari millimeetri jämedused varred on esimesel aastal rohtsed, kuid teisel eluaastal puituvad. Nagu paljudele suurtele põõsastele ja puudelegi kohane, nii hakkab ka jõhvika varre koor vanemas eas kestendama ja eraldub väikeste tükikestena. Nagu aias kasvavate marjapõõsaste mullaga kattunud oksad võtavad juured alla, nii võtavad ka jõhvikavarred. Ainult et jõhvika kasvukohtades ei ole mulda. Nii peab jõhvikas oma väikesed juurekesed suunama paksu turbasamblakihti. Kuid sellise eluga on jõhvikas meie taimede hulgas üks paremini kohastunuid
Inimesed jalutavad üksteisest mööda, mõtteis mida õhtul selga panna, kuhu viib järgmine puhkusereis või kellel järgmisena nahk üle kõrvade tõmmata. Nii palju, kui on Internetis või linnatänaval inimesi, on ka erinevaid soove, mõtteid ja kavatsusi. Võlu või viletsus, kumb kaalub kumba üle? Tänapäeva lapsed sünnivad maailma arvuti ja Internet pihus. Suur hulk väikelapsi puutub kokku interneti ja arvutiga juba oma esimesel eluaastal. Vanemad näitavad lapsele multikaid, naljakaid filmilõike või pilte. Lastele see meeldib ja see köidab neid. Kolme aastaselt kasutavad lapsed arvutit juba iseseisvalt. Astudes esimesse klassi, on neil juba kasutajakontod suhtlusveebides. Sellises eas tundub internet üks lõbus ajaveetmise võimalus . Samuti ei oska nad ettegi kujutada sellega kaasnevaid tagajärgi. Esiteks, mis meenub, on see, et suheldes kusagil jututubades, ei või sa iial teada, kes istub teiselpool helesinist ekraani
! Inimese elutee algab siis, kui ta esimest korda ilmavalgust näeb. Väike inimene sõltub täielikult oma vanematest, sest ta pole ise võimeline enda eest hoolitsema ja endast tulenevaid otsuseid langetama. Pealegi ta ei teagi, mida siin suures ilmaruumis tegema peab. Selleks ongi vanemad, kes selle ameti enda peale võtavad. Aga kui olulised on siiski vanemate roll lapse elus ja milliseks kujunevad põlvkondade vahelised suhted? Vanemate roll lapse suhtes on maksimaalselt edasi anda kõik oma elamise oskused ja kogemused, mis neil lapse kasvamise ajaks on kogunenud. Lapsel on tähtis näha vanemate omavahelisi suhteid, et õppida suhtlema ja tundeid teadvustama Laps vajab vähemalt kümnel eluaastal mõlemat vanemat, et õppida selgeks omasooliste käitumine, ja kogeda tundeelu. Perekond võimaldab kogeda lähedust, millest inimene saab jõudu hilisemas elus vastu seista ka raskustele. Nagu on öelnud J.M. Sailer: ,,Kasvatuses on peamine...
PUNETISED Punetised Punetised on kerge kuluga viirushaigus, millega kaasnevad lööve ja palavik. Sümptomid ehk kliiniline pilt Õrn roosa lööve, mis tekib alguses näole ja levib kehale. Suurenenud lümfisõlmed- peamiselt kõrvade taga ja kuklaosas. Palavik- lastel kerge, täiskasvanutel võib see kujuneda kõrgeks ning vahel kaasneb peavalu. Harva ka liigesevalu, põrna suurenemine, silmade sidekesta põletik , köha ja punetav kurk. Punetiste sümpomiks on õrn roosa lööve, mis laatub aegamööda suurteks laikudeks. Selle tõttu on oht, et haigele pannakse vale diagnoos. Tekitajad See on üheahelaine RNA- genoomne viirus, kuuludes togaviiruste hulka. Inimene on ainuke viiruse reservuaar Viirus levib otsesel kontaktil või piisknakkusena hingamisteede kaudu. Viirus paljuneb hingamisteid katvas epiteelis ning siseneb seejärel vereringesse. Peiteperiood nakatumisest kuni lööbe ilmumiseni on 14-21 päeva...
See ühesugusteks vormumine tabab kõige enam eelkooliealisi lastekodulapsi, sest nemad tavaliselt kuskil lasteaias ei käi. Teiselt poolt ahendab lastekodulapse teadmisi lastekodu ja mänguväljaku inventar. Laps ei saa näha ega teada midagi näiteks ribikardinast, flopikettast, köögikombainist, õmblusmasinast, tööriistakomplektist, noa teritamisest jne. 1.2 Esimene eluaasta Erinevused lastekodu ja kodus kasvava lapse vahel ilmnevad juba esimesel eluaastal loiduse, apaatsuse, vähese elurõõmu, alanenud tunnetusaktiivsuse ja emotsionaalsete väljendustega. Neil pole võimalust kiindumuse tekkimiseks täiskasvanutesse, nad on umbusklikud, kinnised ja passiivsed. Erinevalt eakaaslasest võib üheaastane lastekodulaps küll väljendada rõõmu mänguasja üle, kuid seda ei saa mingil juhul nimetada õnnelikkuseks. Esimesel eluaastal tekivad sisemised struktuurid on seega deformeerunud ja mõjuvad negatiivselt kogu edasisele arengule. 1
aastal tuberkuloosi suri, saadeti ta kohe koos vennaga Peterburi Sõjaväeinseneride kooli. Mõne aja pärast rabas vendi aga uus uudis isa surmast. 1842. aastal ülendati Dostojevski leitnandiks ja järgmisel aastal lõpetas ta Peterburi sõjaväeinseneride kooli inseneri haridusega. Ta alustas teenistust sõjaministeeriumis, kuid 1844. aastal lahkus ta töölt, et hakata kirjanikuks. Dostojevski kannatas langetõve all. Tema esimene haigushoog tabas teda üheksandal eluaastal. Haiguse tõttu pidi mees palju kannatama, sest hood tabasid teda juhuti koge tema elu vältel. Väidetavalt on ta oma haigushooge kirjeldanud raamatus ,,Idioot", kus vürst Mõshikn kannatab samuti epilepsia all. Alguses tegeles Dostojevski tõlkimisega, kuid aastal 1846 ilmus tema esikromaan "Vaesed inimesed", mida valdas suur menu. Samal aastal avaldati romaan "Teisik" ning kahe aasta pärast jutustused "Valged ööd". 1847. aastal ühines mees utopilistlike
suguküpsuse saabudes. *kahjustuvad vaid parasjagu arenevad * kahjustused kuhjuvad spermatogoonid, kahjustused ei kuhju. *Valmimine toimub ühe kaupa ja tsükliliselt *valmivad pidevalt ja kuus küpseb neid *ühest rakust areneb 1 viljastumisvõimeline miljardeid. rakk *ühest eelrakus valmib 4 viljastamisvõimelist *Areng peatub u. 50-l eluaastal (menopaus) spermi. *küpsemine toimub kehatemperatuuril. *areng kulgeb kõrge vanuseni. *Valminud munarakud heidetakse organismist Küpsemine toimub keha temp.-st madalamal välja. temp-l. *valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses.
Enamik inimestest nõustuvad arvamusega, et koos lapse saamisega on vanem võtnud endale kohustuse hoolitseda lapse eest tema täiskasvanuks saamiseni. Seda ka siis, kui vanem on pere juurest lahkunud ja loonud uue pere. Elatisraha maksmist ja saamist peeti loomulikuks toiminguks, mida ei peaks kumbki pool vanematest häbenema. 4 Vanemate roll laste elus Laps vajab, vähemalt kümnel eluaastal, mõlemat vanemat., et õppida selgeks rollikäitumine, omandada rolliootused ning kogeda tundeelu. Samuti turvaline kodu hea kasvukeskkond. Mõlemad vanemad osalevad lapse soorolli kujundamises- samasooline vanem annab rollimudeli ja vastassoost vanem annab rolliootuse. Lapsel on tähtis näha vanemate omavahelisi suhteid, et õppida suhtlema ja tundeid teadvustama. Perekond võimaldab kogeda lähedust, millest inimene saab jõudu hilisemas elus vastu seist ka raskustele.
Barack Obama varajane elu Barack Hussein Obama II sündis 4. august 1961 Honolulus, Hawaiil. Tema ema, Ann Dunham oli valgenahaline ameeriklanna ja isa, Barack Obama I oli Keenia päritolu. Peale oma vanemate lahutust kui poiss oli alles kahene, läks Obama isa tagasi Keeniasse ja poeg nägi teda veel ainult korra enne oma isa surma. Ann Dunham abiellus Indoneeslase Lolo Soetoroga, kellest sai Obama kasuisa. Kuuendal eluaastal kolis Obama oma perega Jakartasse, Indoneesiasse. Seal käis ta kohalikes koolides kuni sai kümne aastaseks ja kolis tagasi Honolulule. Seal elas ta koos oma emapoolsete vanavanematega. Alates viiendast klassist kuni keskooli lõpuni õppis ta Punahou koolis. Peale keskkooli kolis Obama Los Angelesse kus ta õppis kaks aastat Occidental Kolledzis. Ta läks edasi Columbia ülikooli, kus õppis peamiselt politoloogiat ja rahvusvahelisi suhteid. Obama lõpetas ülikooli bakalaureuse
sümfoonia on kõige tähtsamad ja tuntumad. 2) Serenaad mitmeosaline instrumentaalteos ansamblile vabas õhus esitasmiseks. Nt. ,,Väike öömuusika". 3) Viiulikontserdid 1775. aastal kirjutas järjestikku viis ja järgmisel aastal lisandus kuues viiulikontsert, mida peetakse klassitsismi perioodi instrumentaalmuusika tippteosteks. 4) Ooperid Mozart on klassikalise ooperi alusepanija. Ta kirjutas 19 ooperit, millest väljapaistvamad lõi kümnel viimasel eluaastal Viinis. Kõige enam on neis tunda Itaalia koomilise ooperi eeskujusid, kuid tema tegelased on elulähedasemad. Muusika on väga viisirikas ja kauni meloodiaga. Enamasti on ainestik minevikust, kuid paar ooperit on ka ajast, mil ise elas. Kõiki oopereid läbib armastuse ja headuse teema. Kõige surematum on ,,Figaro pulm", mis valmis viie kuuga ja kus on rohkesti situatsioonikoomikat, põnevat ja kirevat karakterigaleriid
ja liidrivõimeid, kehalist kordinatsiooni, loovust, orienteerumisoskust, mida nad klassiruumis teha ei saa. Headuse algmed saame kodust juba enne kooli. Aga tänapäeva koolil ja lasteaial tuleb üha rohkem tegeleda sellega, millega perekond ei tegele või toime ei tule. Headusekasvatus algab teretamisest, naeratamisest, palumisest, tänamisest, andeks palumisest, andeks andmisest, teisest aru saamisest. Nii jõutakse teise inimese mõistmise ehk headuseni. 4.-8. eluaastal, mil on tekkinud teadvus, arenevad isikustatud suhted. Perekonnas on meil erinevad suhted ema ja isa, vanaema ja vanaisa, venna ja õega. Headeks või halbadeks hindame neid oma subjektiivse arusaama kohaselt. Hinnang hea ema ja hea isa, hea laps ja paha laps tekib ainult personifitseeritud suhetes. 4.-8. eluaasta on headuse kasvatamise periood. Laps, kes ei ole õppinud paluma ja tänama, ei suuda ka andeks paluda ega anda. Meie kasvatame inimesi sõnadega ´´kelleks sa tahad saada?´´
Neljateistkümnendal aastal, õpilased saavad õppida vabatahtlikud aineid. Kuueteistkümnendal aastal, õpilased spetsialiseeruvad ja valivad 3 või 4 aineid. Seal ei ole riiklikud õppekava aga enamus ühendriikides põhi ained on kohustuslikud. Õpilased saavad ka valida valikuid või ,,valikaineid". Mõned kõige populaarsemat on etenduskunstid, toiduvalmistamine ja autojuhi haridus. Õpilased teevad teste põhi ainetes alates seitsmendast eluaastast. Kuueteistkümnendal eluaastal, nemad teevad eksami, mida nimetatakse GCSE ´ks (General Certificate of Secondary Education) mitmesugustes ainetes. Kui õpilane jääb kooli, nad võtavad ,,A" või ,,A/S" taseme eksami nende eri ainetes osana ülikooli pääsemise protseduuris. Enamus koolides on eksamid pärast iga kõrgema klassides. Pärast peale 12´t klassi, õpilased teevad eksami et saada keskkooli diplomit. Kuskil 40% õpilastest lähevad kõrgemale haridusele. Tegelikult kõik Briti
Kui on põletik, suurenevad haiguskolde lähedal asuvate lümfisõlmede mõõtmed oluliselt. Põrn on piklik, umbes 12 cm pikkune kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund. Põrnas moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud erütrotsüüdid. Põrn on ka vere varupaik. Harkelund asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. Ka harkelundis valmivad lümfotsüüdid. Kõige suurem on harkelund 11.-15. eluaastal. Suguküpsuse saabudes algab selle taandareng, harkelundi kude asendub rasvkoega. Organismi aktiivse kaitse tagavad ka õgirakud, mis nö haaravad haigusetekitaja endasse (või ka organismi enda kahjustatud raku) ning seejärel hävitavad selle. Immuunsüsteem jaotub kaitsemehhanismise alusel kaheks: kaasasündinud ehk loomulikuks immuunsuseks ja omandatud immuunsuseks. Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogilisest eripärast tulenev
noorukitele, kel karioossed defektid võivad tekkida kiiremini. Tasub meeles pidada, et regulaarne hambaravi aitab ka raha säästa sageli arsti juures käies saavad ravitud väikesed karioossed defektid, see aga aitab vältida komplitseerunud kaariest ja juurealuse põletiku ravi, mis maksab juba üsna palju. Esimene eluaasta Et hambad oleks terved, tuleb last juba esimestel eluaastatel harjutada hambaarsti käimisega. Laps peab tajuma, et tegu on tavalise ja vajaliku tegevusega. Esimesel eluaastal on võimalik teha palju selle heaks, et kindlustada lapsele terved hambad ja vajadusel ka õigeaegne ravi. Lasteaia ja kooli ajal on regulaarne hambaravi aga lausa hädavajalik. Tänu hammaste korralikule puhastamisele ja järjepidevale ravile on võimalik saavutada olukord, kus igal aastal ei olegi vaja hambaid plommida, piisab vaid profülaktilisest läbivaatusest ja hambakivi eemaldamisest. ihti kasutatakse valgendamisel spetsiaalseid suukaitseid, et vähendada suu pehmete kudede
hälbelist keelelist arengut, tasakaalu- ja koordinatsioonihäireid, veel hiljem häireid sotsiaalses suhtlemises. Mõnikord on esimestel eluaastatel hulgaliselt autistlikke sümptomeid (pilgukontakti vältimine, halb tähelepanuvõime, lohutamatus ja keelelise/mittekeelelise suhtlusvõime hilinemine). Esimestel kooliaastatel avalduvad aga juba klassikalised Aspergeri sündroomi jooned, hiljem aga on diagnoosiks sobilikum aktiivsuse ja tähelepanu häire. Esimesel eluaastal on iseloomulik häiritud unerütm, puudulik tähelepanuvõime, üliaktiivsus või ilmne pidurdamatus, kehaline kohmakus, ainitine pilk ja liigne detailihuvi, väga varajane või tavalisel ajal käimahakkamine. Tavaline on ka korduvate häälte ja häälitsuste tegemine, korduvate kehaliigutuste tegemine. Paljudel näib olevat mingi tajuhäire näiteks ebatavaliselt tugevad reaktsioonid teatud helidele või materjalidele.
soomussibul (liilia) sigisibul (küüslauk) Ehitus Varre jagunemine. Pung. Pungaks nim. kasvukuhikut koos teda katvate soomustega. Pungas asuvad lehealgmed, punga teljest kujunevad sõlmevahed. Pung on lühivõrse, lehed asuvad kaenaldes. Esikasv - kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust. Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest. Teiskasv - seisneb juhtkimpude mahusuurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Teiskasv algab harilikult teisel eluaastal. Juhtkimbud - kaheidulehelistel juhtkimbud ühe ringina, üheidulehelistel hajusalt. Suletud juhtkimp - kambium puudub, Avatud juhtkimp - kambium olemas. Aastarõngad igaaastane juurdekasv. Kevadel toodab kambium enamasti suure läbimõõduga trahheesid ja
Parimaks raua allikaks on taine sea-, kana-, vasika-, loomaliha, kogusega päevas 5-20g. Vältida tuleks vorsti, viinerit ja sardelli, kuna neis on palju vähem rauda kui tailihas. Valgurikaste toitude andmist tuleks alustada alles esimese eluaasta lõpul kuna see koormab imiku neere. Jogurdi, keefiri, hapukoore ja kohupiima võib toidusedelisse lisada alates 10.-11. elukuust. Lehmapiima (3,5 % rasvasisaldusega) andmisega alustada alles 2. eluaastal, kogusega 500-600ml. Lehmapiim 1. eluaastal võib põhjustada rauavaegust ja allergiat. Aastane laps sööb juba kõiki põhilisi toiduaineid koos perega ühises lauas, nii palju, kui tal isu on. Tingimuseks on, et toidud valmistatakse lapsesõbralikult. Kui keedad perele juurvilja või suppi, võta lapse osa enne ära ja lisa sool ning vürtsid kõige lõpus. Toitude peenestamise aste sõltub eelkõige lapse hammaste hulgast. Lisatoitude andmine ei tähenda imetamise lõppemist, vaid lihtsalt lisasöögikordi tugevama toiduga
võimeline probleemi lahendada aim (ülevaade), st laps äkki leiab lahenduse sellele probleemile, vältides katse-eksituse meetodil. Varase lapsepõlve mõtlemine areng jätgub, mis visuaalse-mootor on järk-järgult kujundada visuaalse-kujuline, st tegevusi käegakatsutavaid objekte asendatakse piltidega. Sisemine areng mõtlemine käib nii: arukate operatsioon ja vormi mõisted. Visuaalne mõtlemine väljub lõpuks esimesel eluaastal ja viib 3,5-4 aastat. Esiteks, laps ei saa eirata ja isoleerida vormi ja värvi, nii et kui sa grupp objekte peamiselt juhib tähelepanu suurus ja värv objekt. Aastaselt umbes kaks aastat, ta identifitseerib objekte põhineb oluline ja ebaolulisest atribuute. 2,5 aastat laps valib teemad olulised omadused: värvus, kuju, suuruse. Mälu areng. Kahe aastaks laps areneb operatiivne mälu. Saadaval Tema loogiline ja lihtne
lapsele.Oluline on tähelepanelikkus. Mida tihedam on side lapse ja tema vanemate vahel, seda lihtsam on märgata ka seda, kui miski lapse arengus ei ole nii, nagu peab. Üks käitumisjoon võib olla ühe lapse puhul normaalne ja mõistetav, kuid teisel märk sellest, et kõik ei ole päris korras. Teine eluaasta. Lähedus- ja turvatunne on lapse teiseks eluaastaks välja kujunenud.Varane iseseisvumine sai alguse juba esimesel eluaastal, mis on otseselt seotud sellega, et laps hakkab kõndima. Liikumise arenemine ja iseseisvus toovad lapsele suurt rõõmu ning rahuldust.Nüüd on aeg hakata kujundama hügieeniharjumusi. Laps õpib hindama, et puhas ja kuiv olla on hea. Potil käimine harjutab teda oma heaolu kontrollima. See on omaette keeruline protsess, mis nõuab vanematelt kannatlikkust ja eesmärgipõhisust. Laps tuleb võõrutada mähkmest. Laps harjub potiga, kui ta õpib seeläbi oma heaolu kontrollima.
ümbritsevast maailmast. Kõne areng põhineb lapse oskusel luua omi sümboleid. Laps hakkab mõistma et sõnad tähendavad erinevaid sündmusi ja esemeid. 1,5-2-aastane laps teeb elu suurima tähelepaneku avastades, et igal asjal on oma nimi, et sõnadel on mingi tähendus. Algul on sõnad lapse jaoks vaid signaalid, mis kaasnevad täiskasvanu ja lapse vahelise vastastikuse tegutsemisega. Laps saab eseme ja sõna seosest aru ainult siis, kui ese on lapse vaateväljas. Kolmandal eluaastal hakkab laps aru saama kõnest, mis pole vahetult seotud konkreetse situatsiooniga. Kõne abil hakkab saama teadmisi, mis on kätteasaamatud ta enese tunnetusele. 2. 2.a laps grammatika omandamise periood Kaheaastseks saades kasutab laps juba 200-300 sõna. Passiivne sõnavara (sõnad, mille tähendust lapsed mõistavad, aga ei kasuta) on tunduvalt suurem. Kolmandal eluaastal suureneb lapse arusaamine kõnest ja kujuneb õige grammatika.
· Imikuiga- kiire ainevahetus, kasvamine, arenemine, kuni esimese eluaasta lõpuni, suur pea ja lühikesed jalad · Lapseiga- õpib laps liikuma, kõnelema, lapseiga kestab jäävhammaste tulekuni ja sugulise küpsuse alguseni, tüdrukutel 12-13 eluaastani, poistel aga 13-15 eluaastat · Murdeiga- algab suguküpsuse saabumiseni, ning ilmnevad ka teised sugutunnused, see lõppeb 17-18 eluaastal, toimub sageli ka esimene armumine, nad on hellatundelised ja ärrituva kiiresti · Noorukiiga- kestab 21-22 eluaastani, jätkub kehaline areng, organism on nii vaimselt kui ka kehaliselt välja kujunenud, arenetakse täiskasvanuks. Algab iseseisva töö ja elu ajajärk · Varajane küpsusiga- kuni 36 eluaastani, arenevad võimed maksimumini, hakatakse looma peret, kasvatama lapsi ja kohanema tööga
vaid kogu süsteemi välja arendamine praktiliseks, turvaliseks ning ökonoomseks koduseks tarbeks. Pärast pooltteist aastat tööd oli edu saavutatud hõõglamp karboniseeritud hõõgniidiga põles 13.5 tundi. Peale elektritööstuse rajamist, suundus ta taas fonograafidega tegelema, arendades ning tootes neid nii koduseks kui ka ettevõtluse tarbeks. Muutes plaadimängija praktiliseks, lõi ning rajas teed salvestamistööstusele. Oma viimasel kahel eluaastal võitles ta rea tervisehäiretega, mis viisid ta lõpuks koomasse. Thomas Alva Edison suri 18. oktoobril 1931.
ja välimised omadust Prenataalne ehk sünnieelne areng kestab viljastumise hetkest kuni lapse sünnini ja selles eristatakse 3 perioodi.EOSTUMISPERIOOD,EMBRÜNAALPERIOOD,LOOTEPERIOOD Esimesed kaks perioodi on väga olulised , siis moodustuvad kehaorganid. Vastsündinud võivad eristada tuttavaid helisid,eelistavad vaadata inimnägusi,tunnevad maitset ja lõhna.Juba beebidel ilmenevad erinevad temperamenditüübid. Füüsiline ja motoorne areng on väga kiire väikelapseeas eriti esimesel eluaastal. Koolieelikueas suudetakse sooritada juba keerukamaid tegevusi.Koolieas motoorsed oskused täiustuvad,omandatakse kirjutamisoskus.Puberteedina ilmnevad kiired bioloogilised muutused.Noorukieas kasvamine lõpeb.Täiskasvanuna saavutatakse füüsilise mõimete tipp ning siis hakkab see langema.Närvisüsteem areneb ja muutub kogu elu vältel.Piaget kognitiivse arengu teooria järgi kohaneb inimene keskkonnaga tunnetmise abil.Kohanemisvõime areneb assimilatsiooni ja akoddodatsiooni vahendusel
puhastamiseks ja enesekaitseks. Välissein: Elastne, koosneb lihaskiududest ja lubiplaatidest. Haarlad: Nende järgi said nime haareltähelised. Hilusejalakesed: Torukujulised hiljusejalakesed on varustatud iminappadega ning ette nähtud liikumiseks, saaklooma püüdmiseks ning selle koja avamiseks. Seedimine: Toit läheb keha alaosas oleva suuava kaudu makku, kiirtes paiknev "maks" toodab maomahla. Väljaheited väljuvad pärakuava kaudu PALJUNEMINE Suguküpsus: 1. eluaastal. Paljunemisaeg: Kevad. Munade arv: Ligikaudu 2,5 miljonit muna korraga. Arenemisaeg: Umbes 2 kuud. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Liigub kiirte abil mööda merepõhja. Toitumine: Peamiselt liistaklõpusesed, samuti teod ning vähilaadsed.
Malrotatsioon Soole mittetäielik pööre (malrotatsioon) on oluline lastekirurgilises praktikas, kuna võib olla volvuluse tekke põhjuseks varajases lapseeas, eriti just elu esimesel poolaastal. Seoses anatoomiliste vormide rohkusega on malrotatsiooni esinemissagedus teadmata. Klassikaline, raskeim ja enam levinud, on malrotatsioonist tingitud volvulus. 50--75% selle juhtudest esineb esimesel elukuul ja ca 90% esimesel eluaastal. Tavaliselt avaldub see varem terve imiku ägeda haigestumisena korduva oksendamisega, seejuures oksemassid sisaldavad sappi. Lapse läbivaatusel esineb lisaks oksendamisele rahutus, ärevus (,,laps on vaevas"), ülakõht võib olla ette võlvunud seoses sulgusega duodeenumi distaalses osas. Soole limaskesta isheemiast tingituna võib esineda nii veriokse kui ka veriroe. Kiiresti süvenevad dehüdratatsiooninähud.
hapnikuvaegust nii lootel kui ka emal. Üks sagedasemaid suitsetamise tagajärgi rasedatel on enneaegne sünnitus. Enneaegselt sündinud on nõrgemad ja neil esineb tihemini nii füüsilisi kui ka vaimseid arengupeetusi. Isegi, kui lapsed ei ole enneagsetena sündinud, on suitsetajate lapsed sageli alakaalulised, nõrga tervisega ja võttavad külge mitmesuguseid nakkus- ja viirushaiguseid. Eriti nõrgad on nad esimesel eluaastal. Suitsetava vanema lapsel esinevad sündides võõrutusnähud, sest ta on sõltuvuses nikotiinist, mida ta on platsenta kaudu ema verest saanud. Laps on seetõttu palju rahutum, ei maga korralikult ning nutab palju. Kuna esimestel elunädalatel on embrüo väga tundlik väliste mõjutuste suhtes, siis võib ta tubakamürgituse tõttu kergesti hukkuda, samuti võivad tekkida lootel elundite väljaarenemise perioodil kergesti vastavate elundite väärarengud. Kahel esimesel elunädalal tekkinud
Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Munarakud: Suuremõõtmelised Toitaineterikkad Kaetud kestadega Munarakkude areng sõltub vanusest, 45. 55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees: Munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel. Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad. Tsükliline küpsemine.
Kolmas tase Neljas tase Viies tase Karpkala poised Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Toitumine Soojaveeline kala Talvel ei toitu Esimesel eluaastal zooplanktonit ja bentost Vanemad kalad on peaaegu kõigesööjad Söödaks teraviljad, jõusööt Sigimine Kudemine algab mai lõpus ja võib kesta juulikuuni. Kudemiseks koonduvad karbid rühmadesse, kuhu kuulub 1 emane ja 3...4 isast Koetud ja viljastatud mari kleepub veetaimedele. 5 mm pikkune vastne koorub 4...7 päeva pärast.. Karpkalad saavad suguküpseks 4...6 aasta vanusena Karpkala Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
