eluviisiga. Oma kodu rajavad nad järve või jõe kaldale. Koprad ehitavad uru või kuhilpesa. Tammid Selleks, et koprad muutuva veetasemega veekogus kuivale ei jääks, ehitavad nad väikestele vooluveekogudele pesast allavoolu tamme. Langetatud puude tüved, oksad ja risu seotakse savi ja mudaga. Mõnikord rajavad koprad kanaleid, mida mööda puitu parvetavad. Sotsiaalne- ja territoriaalne struktuur Kobras on perekondliku elulaadiga loom. Kobras saab suguküpseks teisel eluaastal. Pojad lahkuvad pesakonna juurest kahe aasta vanuselt. Koprapesakonnas võib olla kuni kümne isendit, harva rohkem. Toitumine Suvel eelistavad koprad süüa rohttaimi (vesikupp, valge vesiroos, võhumõõk, pilliroog), sügisel langetavad nad puid ja koguvad nende oksi talvevaruks. Karu Ilves Hunt Vaenlased Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Kobras http://kuninga.parnu.ee/uurimistood/2011/Rasmus%20Villota.pdf http://en.wikipedia.org/wiki/Beaver http://www.looduspilt
Lapse emotsionaalses arengus on kõige olulisemad kaks esimest eluaastat. Emotsioon on tundmuse vahetu läbielamine. Emotsioonid avaldavad seega mõju tajule ja tähelepanule ning füsioloogilistele protsessidele. Emotsionaalne areng algab looteeas. Pärast sündi reageerib laps erksalt oma ema tunnetele ja on suhtluseks emotsionaalselt avatud. Kesknärvisüsteemi häireteta küpsemine eeldab positiivseid kogemusi, mis suurendab lapse rahulolu ja enesekindlust. Mida rohkem on lapsel esimesel eluaastal rõõmu seda vähem kogeb ta hiljem hirmu ja agressiivsust. Juba esimesed negatiivsed suhtlemiskogemused imikueas tekitavad usaldamatust ümbritseva vastu ja negatiivseid emotsioone. Näiteks müra, võõras ümbrus, esemed, äkilised liigutused, kukkumine tekitavad lapses negatiivseid emotsioone (hirmu, ärevust). Lapse meeleolu võib kiiresti muutuda. Seega imikueale on omane tundmuste püsimatus ehk siis positiivsete emotsioonide muutumine negatiivseteks. Mõjuteguriteks on
Carl Friedrich Gauss Carl Friedrich Gauss elas 30 April 1777 23 February 1855. Ta oli Saksa matemaatik ja teadlane. Ta aitas oluliselt kaasa paljudes valdkondades, sealhulgas arvutiteooria, statistika, anals, geomeetria, geodeesia, elektrostaatika, astronoomia ja optika. Ta nitas les eeldusi matemaatikaga tegelemiseks juba varajases nooruses. Kolmandal eluaastal parandas ta isa arvutusi kui viimane arvutas tliste ndalapalga suurust. Koolis avastas ta 9-aastaselt iseseisvalt aritmeetilise jada summa valemi tisarvude 1 kuni 100 liitmiseks. Ta ppis Braunschweigis ja Gttingenis. Kui Gauss oli 14 aastane, esitleti teda Braunschweigi hertsogile, kes poisi andekusest vaimustus ning teda ka pikka aega rahaliselt toetas. likooli ajal 1796 nitas, et sirkli ja joonlaua abil on vimalik konstrueerida korraprast seitseteistnurka. Umbes samal ajal tuletas ta
varsa, kes juba tund aega peale sündimist jalgele tõuseb. · Üsna varsti püüab varss karjaga sammu pidada, mis kindlustab talle vähemalt suhtelise turvalisuse kiskjate eest. · Varsad jäävad perega kokku umbes 2 aastani. · Varsad hakkavad sigima alles 34 aasta pärast. Põhiandmed · Sebra kõrgus on tavaliselt kuni 120 cm ja keha pikkus võib ulatuda 220 cm. · Keskmine sebra kaalub 260 kg. · Suguküpseks saavad noored sebrad tavaliselt 2. eluaastal. · Tiinus kestab 11,5 kuni 12 kuud. · Sebrade harjumispäraseks eluviisiks on elada perekondlike karjadena. · Sebrade eluiga on kuni 28 aastat. · Eksisteerib 3 liiki sebrasid: kõrbesebrasid, savannisebrasid ja mägisebrasid.
lihaste vigastused kergemini. Laste sidemed, kõõlused ja lihased on tugevamad kui skeletiluu. Viimase muudavad haavatavaks kõhrelised alad (sh kasvuplaadid). Seetõttu tekib lastel täiskasvanutega analoogse trauma puhul pigem luumurd (kasvuplaadimurd, avulsioonmurd) kui nt sidemerebend. Samas on laste luud elastsemad ja painduvamad kui täiskasvanutel ja luumurde kokkuvõttes vähem. Ka paranevad murrud parema verevarustuse tõttu kiiremini. Skeleti luustumine lõpeb alles 20.25. eluaastal. Vigastuste hulk ja raskusaste suureneb koos vanusega, tulenevalt suuremast kehamassist ja treeningkoormuse intensiivistumisest. Enne sugulise küpsemise perioodi esineb tõsisemaid sporditraumasid harva. pordivigastused moodustavad peaaegu neljandiku kõigist laste ja noorukite vigastustest. Luu kipub ka nõrgenema, kui ta ei saa piisavalt palju toitaineid, mida põhjustab vale toitumine.
Sürrealistliku luule viljeleja Publitsist Tõlkija Kirjanduskriitik Ilmar Laaban sündis Tallinnas. Eestlasest isa ja lätlannast ema. 193440 Tallinna Reaalkool. Tallinna konservatoorium (klaver). Tartu ja Stocholmi Ülikool. Mais 1943 pages Laaban Soome kaudu Rootsi. Viimasel viiel eluaastal oli osaliselt halvatud ja kõnevõimetu. Autori sürrealistlik luulestiil on avardunud eesti lüürika võimalusi ning leidnud erinevas tihenduses ja laadis kasutamist nooremate luuletajate loomingus. Viljeles eesti keeles esimesena sürrealistlikku luulet "Ankruketi lõpp on laulu algus" (1949 ) Loonud mitmesuguseid helisid, kõnet ja muusikat ühendavat nn kõlalist luulet ehk häälutusi. "Rroosi Selaviste" (1957)luulekogu Aforistlikes värssides
ARISTOTELES Kristina Kasemägi ARISTOTELES KRISTINA KASEMÄGI ELULUGU · Sündis 384 eKr ja suri 322 eKr · Aristoteles oli Kreeka filosoof ja õpetlane · 18.37. eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemiasse kogunenud õpilaste seas silma. · Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. · Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. KESKMED KÜSIMUSED · Tegeles küsimustega, mis on tähtsad ka igapäevakogemuses · Eetika küsimustega- mis on üllas ja mis on alatu, mis hea ja mis
Kullamaa Keskkool Erli Kaseväli ANNA HAAVA referaat kirjanduses Juhendaja: õpetaja Riina Leidsalu Kullamaa 2009 Anna Rosalie Espenstein, aastateni 1939 Haavakivvi, hiljem Haavakivi. Luuletaja ja tõlkija sündis Kodavere kihelkonnas, Pala vallas, Haavakivi veskitalus. Anna Haava viiendal eluaastal (1869) osteti Haavakivi talu päriseks, millele eelnes pingeline rahakogumine. Ema Sohvi oli aina esimesena igal pool tõttamas, kuid teenijatel oli üha enam põhjust kaevata tema nõudlikkuse üle. Ümbruskonnas kõneldi juba, et kasulapsed on Haavakivile võetud palgata teenijateks. Kui Haavakivi vanem peretütar Liisi oma ruugete juuste ja heleda jumega esindas väliselt isapoolse perekonna liini, siis jättis noorem Anna esmapilgul ema tütre mulje. Tõepoolest olid temas uueks
Psühholoogia Katariina Reissaar 10.RL klass Rakvere 2011 SISUKORD Sissejuhatus Sünd ja imikuiga Kodu Imikuiga Kiindumus Lasteaed Piaget Sotsiaalne areng Kokkuvõte Kasutatud allikad SISSEJUHATUS Inimese areng toimub kogu eluea. Kõik arengu käigus toimuv on meie geneetilise pärandi ja omandatava koostoime tulemus. Lapse areng on keerukas ja mitmekülgne protsess, seda eriti esimesel eluaastal, kuid ka järgnevatel eluaastatel. Lapse areng on täiuslik, kui koos liigutuste keerulisemaks muutumisega tekib lapsel arusaam tegevuste ja esemete põhjuslikest seostest, sellega kujundatakse lapse minapilt. 1. SÜND JA IMIKUIGA Naise üsa on üsna hästi kaitstud koht. Hoolimata sellest võib raseduse ajal miski viltu minna ning sellel võivad olla lapsele püsivad mõjud. Lisaks loomulikule kaitsele on seda kaitset võimalik väljastpoolt toetada.
TEGEVUSI; 2-AASTASED KÕNNIVAD, JOOKSEVAD, KÄIVAD TREPIST ÜLES-ALLA, VÕIVAD SÕITA KOLMERATTALISE JALGRATTAGA, 3) KOOLIEELIKUIGA (2.-6. ELUAASTA): MOTOORNE ARENG TÄIUSTUB; PARANEB LIIGUTUSTE KOORDINATSIOON, MIS VÕIMALDAB SOORITADA KEERULISEMAID TEGEVUSI, 4) KOOLIIGA (6.-11. ELUAASTA): JÄTKUB LIIGUTUSOSKUSTE JA KOORDINATSIOONI ARENG; MOTOORNE SUUTLIKKUS VÄLJENDUB KIRJUTAMISES JA KUJUNDITE JOONISTAMISES , 5) PUBERTEET E. MURDEIGA (11.-16. ELUAASTA): TÜDRUKUTE KASV HAKKAB KIIRENEMA 10.-12. ELUAASTAL, POISTE KASV 12.-14. ELUAASTAL; TOIMUVAD KIIRED BIOLOOGILISED MUUTUSED (KUJUNEVAD SUGUTUNNUSED, SAAVUTATAKSE SUGUKÜPSUS). INIMESE ARENG TÄISKASVANUEAS 1) VARANE TÄISKASVANUIGA (20.-40. ELUAASTA): FÜÜSILISED VÕIMED ON KÕRGTASEMEL, 2) KESKMINE TÄISKASVANUIGA (40.-60. AASTA): FÜÜSILISE TEGEVUSE TASE LANGEB; TEKIVAD ORGANISMISISESED MUUTUSED, MIS VÕIVAD ESILE KUTSUDA MUUTUSI MINAPILDIS, 3) HILINE TÄISKASVANUIGA (60. -60+): SAGENEVAD KROONILISED
lastel on annet muusikale. Kui õde kodus oma palasid harjutas, siis väike Mozart kuulas ja varsti olid tal need lood paremini selged kui ta õel. Ja nii avastas nende isa, et mõlemal ta lapsel oli erakordne anne. Isa oli küll pojale silmapaistev manager, kuid seevastu pole teada, kas poiss üldse kooliharidust omandas, kuid eluks oli ta küll tõsiselt ette valmistatud. Ise kirjeldas Wolfgang oma lapsepõlve süngelt. Oma esimese pala mängis ta juba 4. eluaastal. 1761. pani Leopold kirja kaks poja klaveripala ning juba samal aastal toimus ka esimene teadaolev avalik esinemine. 8. eluaastal kirjutas ta oma esimese sümfoonia, sellega kaasnes suur imetlus, sel' samal aastal algavad ka esinemised, kus teda nimetatakse imelapseks. Suurem osa noormehe lapsepõlvest möödus reisides mööda Euroopat, 1764- 1773. reisib ta Pariisi, Londonisse, Viini ja Itaaliasse. Reisides kohtub ta paljude
Esmased ülesanded: - toitumise muutus, - hingamise muutus, -seedeeritus, -temperatuuri regulatsioon, - erinevused stimulatsioonis. Wolff – eristas 6 vastsündinud (käitumist) seisundit: sügav uni, kerge uni, unisusseisund, passiivne ärkvelolek, aktiivne ärkvelolek ja nutmine. Neuroloogiline areng: Vastsündinu aju u 300g. Esimese eluaasta lõpuks u 900g. Kolmandaks eluaastaks aju omandanud 90% oma potentsiaalist. Täiskasvanu aju kaalub u 1300g. Motoorne ja kognitiivne areng esimesel eluaastal. Esimesel eluaastal õpib laps kasutama oma keha. Õpib kooskõlastama lihaste tööd roomamiseks ja käimiseks, käega esemeid haarama ning nende suhtelisi mõõtmeid ning kaugust, lähedust hindama. Motoorne areng kirjeldab seda, kuidas laps kasutab oma keha – rindkere, käsi, jalgu ning pead ja kaela. Motoorne areng toimub järk-järgult ning kahes suunas: tsefalokaudaalselt ning proksimodistaalselt. Peenmotoorne tegevus kirjeldab seda, kuidas areneb lapse oskus kasutada oma kätt ja sõrmi
järglasi, olgugi et pojad arenevad siiski munas. Munad arenevad emaslooma kehas ning pojad kooruvad munemise hetkel. See on kohastumus niisketel ja jahedatel aladel elamiseks, sest soojematel aladel sigivad arusisalikud munemise teel. Noored sisalikud, keda on 3...10, tulevad ilmale juuli keskpaigas, jahedatel suvedel alles augustis. Sündides on nad 3,4...4 cm, kuid suve lõpuks 5...5,5 cm pikkused. Arusisalikud saavad suguküpseks 2. või 3. eluaastal kui loom on 75...80 mm pikkune. Keskmine eluiga on 4, maksimaalne 8 aastat. Arusisalik on looduskaitse all.
Budism Budism tekib 5.- 4. saj eKr. Selle rajajaks on Siddharta Gautama (556-486 eKr ?). Kasvas üles väga luksuslikult (tõenäoliselt oli ta kuninga poeg). Ühel päeval sai Siddharta oma müüriga ümbritsetud kodust välja ja nägi kolme inimest: rauka, surejat ja askeeti. Selle tulemusel loobus oma seisusest ja hakkas elama askeedina ning õppima tõde kannatusest. Oma elu lõpul (80ndal eluaastal) jõudis nirvaanasse, üsna pärast seda ka suri. Kuulutas ,,keskteed" askeesi, kus ei minda äärmustesse. Buddha ise ei kirjutanud midagi, ent peale teda on pandud kirja hulga tekste, mis on peamiselt paali ja sanskriti keeles. Kõige tähtsam Tripitaka ,kolm korvi` pühakiri, mil on kolm osa: · kloostri reeglid · Buddha kõned · filosoofilised õpetused Eksistentsi omadused: · kõik on kaduv · kõik olemasolev on määratud kannatama · ühelgi olendil ei ole muutumatut mina Budismis...
Lumekakk Lumekakud on ühed suuremad kakulised. Nende tiivaulatus on 142 - 166 cm. Lumekakud pesitsevad enamasti tundrates, eelistavad kiviseid, kaljuseid territooriume, kus on kerge jälgida saakloomi ja vaenlasi. Isasloom on peaaegu valget värvi, väheste tähnidega, emaslind on kirjum. Lumekakk toitub Arktikas peamiselt hiirelaadsetest - lemmingutest . Muudes kohtades tarbib ta valgejäneseid, kärpasi ja linde. Arktilises suves on kogu aeg päev, talvel on kogu aeg külm ja pime. Selle eest kaitseb teda hästi paks sulekiht. Karmil talvel on väga vähe söödavat. Sügiseti koguvad lumekakud endale paksu rasvakihi, et talve üle elada . Lumekakk saab olla söömata 40 päeva, lennates võimalikult vähe , et energiat kokku hoida. Isane lumekakk viibib kividel või nõlvakutel ja toob kuuldavale rea kumedaid huikeid, nii "märgistab " ta oma territooriumi . Hõredas arktilises õhus on ta pulmal...
Arusisalik Arusisalik on 10...16 cm pikkune, tumeda värvusega sisalik. Noored arusisalikud on tumepruunid või peaaegu mustad, kasvades muutuvad nad järk-järgult heledamaks ja kehale ilmub iseloomulik muster, mis koosneb kitsast triibust selja keskel ning laiadest tumedatest triipudest kere külgedel. Kindlaks eristustunnuseks on isasloomadel esinev oranz või telliskivipunane kõhualune, emasloomadel on kõht valkjashall, kollakas või rohekas. Saaremaal võib kohata ka üleni musti isendeid. Arusisalikku võib kohata peamiselt niiskematel aladel - rabades, soodes, madalatel heinamaadel, võsastunud oja- ja kraavikallastel. Tihti elutseb ta talude lähedal - lauavirnadel, puuriitades või kiviaedadel. Ohu korral põgeneb arusisalik sageli vette, jookseb natuke maad mööda põhja ning kaevub seejärel mutta või veekogu põhjas olevate lehtede alla. Maismaal varjub kivide, kändude või puukoore alla või poeb sambla ...
hirmuäratavamaid loomi. Tegelikkuses on ta palju vähem ohtlik, kui arvatakse. Kuningboa surmab oma saagi kehakeerdudega. See ei tähenda, et ta ohvri peenestab. Ta mässib end hoopis ohvri keha ümber ning iga hingetõmbega tõmbab silmuse üha tugevamini pingule. Lõpuks ei saa kinnipüütud loom enam hingata ning lämbub. Andmed Suurus Pikkus: 1-6 m. Kaal: 30-50 kg. Värvus: kaitsevärvus, reeglina langenud lehti meenutav pruunikas ja kreemikas muster. Paljunemine Suguküpsus: 2.-3. eluaastal. Poegade arv: Sünnitab 20-60 eluspoega. Eluviis Toitumine: Kõikvõimalikud pisiimetajad ja linnud, keda ta on võimeline alla neelama. Eluaja pikkus: 20-30 aastat. Elukeskkond Kunungboa elab peamiselt vihmametsades, ent neid on ka leitud kuivadest savannidest. Toitumine Kuningboa toitub mitmetest erinevatest loomadest. Nooruses on boad aktiivsed kütid ning nad püüavad hiiri, tillukesi linde ning sisalikke. Keha kasvades suurenevad ka saaklooma mõõtmed
oma lemmik-pereliikmele. Amatsoonidele tuleb võimaldada palju tegevust ja närimist, et nad ei hakkaks mööblit, tapeeti jms lõhkuma. Kindlasti ei ole nad ainult puurilinnud, kuigi puur on vajalik, et linnul oleks koht, kuhu minna sööma, magama ja teinekord lihtsalt rahunema. Puur peab olema võimalikult suur: kõrgus 100-150 cm, sügavus-laius 60 x 100 cm. Vangistuses elavad amatsoonpapagoid 40-80 aastaseks, vanim teadaolev elas 112 a. Suguküpseks saavad nad 3-5 eluaastal ja emalinnud on võimelised poegima ligikaudu 35 või enamgi eluaastani. Nad munevad tavaliselt 3-4 muna, haudeaeg kestab 26 päeva. Pojad on iseseisvad 86 päeva vanuses. Amatsoonpapagoi on vastuvõtlik A vitamiini puudusele, mistõttu tuleks talle anda enam A vitamiini sisaldavaid köögivilju.Amatsoonpapagoide Ohud võivad olla inimtegevus,mille tõttu on ka papagoid värvilised.Kuna kui nad on värvilised siis nad kaitsevad ennast selle abil.Kui välismaal on väga värviline loodus
ALBAN BERG JA `'WOZZECK'' Pillemai Pihlak EKSPRESSIONISM 20. sajandi kunstielu uus vool Oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine Muusikas pääses ekspressionism mõjule Arnold Schönbergi loomingus Üks tuntumaid Arnold Schänbergi õpilasi oli Alban Berg ALBAN BERG Täisnimi Alban Maria Johannes Berg Sündis 9. veebruar 1885 Suri 24. detsember 1935 Suri 50 aastaselt Austria helilooja Kompositsioonikatsetega alustas 15. eluaastal 1904-1910 Arnold Schönbergi õpilane Lõi elu jooksul mitmeid kuulsaid kompositsioone Arnold Schönberg Alban Berg Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level
Rabakonn Rabakonn on üsna väike, umbes 5-7 cm pikkune konn, kes kuulub pruunkonnade hulka ning on värvuselt pruun või hallikas ja tumedate laikudega, mis muudab ta oma keskkonnas raskesti märgatavaks. Rabakonn on levinud üle Eesti ja ta elupaikadeks on lehtmetsad, jõgede-äärsed lamminiidud, rannaniidud ning soode äärealad. Rabakonn püüab toitu peamiselt õhtuti. Rabakonn sööb peamiselt mardikaid kuid ka ämblikke, rohutirtse, lutikaid ja röövikuid. Rabakonn veedab peaaegu kogu oma aja maismaal, siirdudes vette vaid kudemiseks. Rabakonnad talvituvad üksikult maismaal lehtede ja heinaga täidetud aukudes, haohunnikute all, näriliste urgudes jne. Talvituma siirduvad nad juba septembris. Nooremad konnad väljuvad talvituspaikadest 1-3 nädalat hiljem aga sügisel viibivad väljas mõni nädal kauem. Rabakonnade kudemisaeg jääb sageli aprilli lõpust juuni alguseni. Kudemiseks on oluline rikas taimestik veekogus ja kõige sobivaimad paigad on rohuse ...
· Jõevähk asustab vaid reostumata mageveekogusid · Ojad, jõged ja järved · Ta eelistab elada hapniku- ja mineraalainerikastes veekogudes Jõevähi kasv · Isased kasvavad kuni 16 ja emased 12 cm pikkuseks · Kasv saab toimuda perioodil, mil vähk on heitnud oma kesta, kuni uue kesta moodustumiseni · Kesta moodustumine on kiirem suurema kaltsiumisisaldusega järvedes · Seega ei saa olla jõevähi kasv igal pool samasugune Sigimine · Jõevähkide suguküpsus jõuab kätte 34 eluaastal · Sigimine toimub septembrist oktoobrini, mil veetemperatuur on 12 kraadi ringis · Koorumine sõltub tugevasti kliimast ja ka veetemperatuurist, soojema kliimaga aladel võib koorumine toimuda enne varasuve · Emaste viljakus (marjaterade arv) on 200 ringis, millest koorub ainult 70% marjateri Kulinaaria · Jõevähk, eriti tema liha on hinnatud kulinaariatoode · Elusad vähid keedetakse, lakad ja sõrad puhastatakse koortest, pannakse klaaspurki ning peale kallatakse külm
) käte ja jalgadega (üle 50 liigi), millel puudub kindel eesmärk · Võivad moodustada kuni 40% imiku ärkveloleku aja tegevusest ESIMESED TAHTELISED LIIGUTUSTEGEVUSED · Ilmnevad imikul 1. eluaasta teisel poolel ja on seotud kehahoiaku võime omandamisega · Vertikaalse kehaasendi omandamisel suureneb imikul oluliselt tahteliste liigutustegevuste hulk ja mitmekesisus OLULISEMAD SIHTMOTOORSE TEGEVUSE VORMID ESIMESEL ELUAASTAL · Ümberpööramine seliliasendist kõhuliasendisse ilmneb 3 kuu vanuses · Roomamine ilmneb 4.-5. elukuul · Istumine ilmneb tooniliste kaelareflekside pidurdumisel · Seismine omandatakse 1. eluaasta lõpul MOTOORSED TEGEVUSED VARASES JA KESKMISES LAPSEEAS (1-10 a.) PÕHILIIGUTUSVILUMUSTE VÄLJAKUJUNEMINE · Varases lapseeas (1- 6 a.) kujunevad välja põhiliigutustegevused: - kõnd - jooks - hüppamine - viskamine ja püüdmine KÕND · Kujuneb 1. eluaasta lõpul või 2
püüab lahendada ülesannet üksikute parameetrite eristamiseta, tajub olukorra tervikliku pildina, kus kõikidel detailidel on ühesugused tähendused. Lapse psüühiline areng algab suhtlemisest. Ainult täiskasvanute inimestega kontaktis lapsel on võimalik omandada inimkonna ühiskonna-ajaloolise kogemust. Inimeste vahel psüühilise kontakti loomine on võimatu ilma suhtlemiseta. Paljud uurijad märkasid, et lapse lahutamine emaga esimesel eluaastal põhjustab suhtelised häired lapse psüühilises arengus, mis jätab kustumatut pitserit kogu tema elule. J.Piaget´i arvamusel laps on loomupärane olend, aga sel samal ajal sündimise momendil tema kujutab endast autonoomset ja aktiivset üksikut, kes omab sisemist struktuurit. Lapse tegevused, märkab Piaget, vahendatakse ümbriskonnaga. Kuna tema ei vasta lihtsalt välismõjule, aga ka seedib neid läbi, teeb endale sobivaks. Välismaailm omakorda osutab
kaaslastega mängu kontekstis, mitte mäng ise. Mäng pakub lapsele keskkonda, kus nad saavad turvaliselt harjutada suhtlemisel teiste lastega (Niilo, Kikas 2008:124) J. Piaget teeb vahet mängu kolme vormi vahel, mis vastavad mõtlemise teatud arengutasemele. Harjutusmäng Esimest mängu vormi nimetas Piaget harjutusmänguks, mis leiab aset sensomotoorse perioodi teisest, kuni viienda staadiumini. Mänguvorm vastab sensomotoorse arengu astmele ja toimub esimesel kahel eluaastal (Saar 1997:17). ,,Harjutusmängu" all pidas Piaget silmas esmast sensomotoorset mängu imikutel ja enamikku loomade mängust (Blades, Cowie, Smith 2008:215). Esimesed mängud, mida juba imikud mängivad, on kehalise liigutamisega seotud tegevused. Eheda harjutusmängu käigus võib laps leida uusi lahendusi asjade omavaheliseks seostamiseks. Nii tekivad tegevuste juhuslikud kombinatsioonid. Tegevuste tahtlikud
Poiste murdeiga Murdeiga puberteediiga ehk suguline küpsemine algab poistel 9.-14. eluaastal. Mehe tunnused kujunevad välja 2-5 aasta jooksul. Poiste puberteet algab tavaliselt aasta kuni kaks pärast tüdrukute puberteedi algust. Tihti juhtub, et ühes ja samas klassis käivad poisid veel lapse välimusega, tüdrukud on aga küpsed neiud. Miks ühtedel algab murdeiga varem ja teistel hiljem? See sõltub pärilikkusest, rahvusest, toitumusest. Ka liiga suur kehaline koormus võib lükata murdeiga edasi ja aeglustada selle kulgu. Viimase 100 aasta jooksul on poiste (ja tüdrukute)
(2002). Lapse tervise ABC Haigega kokkupuutunud laps eraldatakse Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus teistest lastest 8.-17. päevani alates Parm, Ü. & Parv, V. (2006). Nakkushaigused ja kokkupuutepäevast. epidemioloogia. Tartu: Härmametsa Talu Haige laps hoitakse teistest eraldi 5 päeva lööbe kirjastus. tekkimisest. Leetrite vastu vaktsineeritakse 12. elukuul ja 13. eluaastal. Leetrid on kergesti nakkav viirushaigus, mis levib piisknakkuse Algavad kõrvade tagant ning levivad esimesel päeval näole, teisel päeval kehale, kätele, DIAGNOOSIMINE teel. Haige laps on nakkusohtlik 4-5 jalgadele ja peopesadele. päeva enne ja kuni 5 päeva pärast
..2 mm, hiljem 7...8 mm, üks emasloom koeb kokku kuni 3000 muna. Areng Inkubatsioon kestab sõltuvalt vee temperatuurist 7...16 päeva. Vastsete areng 5 päeva moondeni on pikk, kestes 80... 90 päeva. Kui vee temperatuur langeb 5...6 °C-ni, siis kulleste areng peatub. Enne moonet on kullesed ...9 cm pikkused, äsjamoondunud noored konnad on 1,5...2,5 cm pikkused, talvituma minnes on nad 2...3 cm pikkused. Järvekonn saab suguküpseks 3. eluaastal, kui kehapikkus isastel on 8...9, emastel 9...10 cm. Looduses elab 6...7 aastat vanaks. Koht ökosüsteemis Kullestest toituvad nastikud, kured, pardid, kajakad; täiskasvanud loomadele on vaenlasteks konnakotkad, rebased, saarmad, kured, kaladest säga ja koha. Ohustatus ja kaitse Ohustavalt mõjub elupaikade hävimine veekogude reostumise tõttu väetiste ja taimekaitsevahenditega. Vee kvaliteedi halvenemise tõttu kulleste arvukus langeb.
1939 annekteerib Saksamaa kogu Tsehhimaa. Sama aasta 1. septembril tungis Saksamaa kallale Poolale, algatades sellega Teise maailmasõja. Sõda algas Saksamaa jaoks edukalt, kuid peagi hakkas Saksamaa oma ülekaalu kaotama. Rahva usk sõja otstarbekusse hakkas kaduma. 1945. aasta kevadel oli Hitler sõja kaotanud. Ameerika ajaloolane ja publitsist, raamatu "Kolmanda Riigi tõus ja langus" kirjutanud William Shirer märkis, et kui Adolfi isa Alois poleks 39. eluaastal oma ema perekonnanime Schickelgruber vahetanud isanime Hitleri vastu, ei oleks Adlofist füürerit saanud kui perekonnanimi Hitler meenutab oma kõlalt "muinasgermaani saagasid ja Wagnerit", siis perekonnanimi Schickelgruber on raskesti hääldatav ning poleks massides nii laia populaarsust leidnud. See on irooniline, kuid loogiline.
Eesti keeles on Laabani tõlgetest ilmunud valmik „Magneetiline jõgi” 2001 kirjastuses Eesti Keele Sihtasutus. Osa neist tõlgetest on avaldatud või taasavaldatud raamatutes "Oma luulet ja võõrast" (1990) ning "Magneetiline jõgi" (2001). 1975 valiti Ilmar Laaban Rahvusvahelise Kunstikriitikute Ühingu (AICA) liikemks. Alates 1989. aastast oli Laaban Eesti Kirjanike Liidu välisliige. Viimasel viiel eluaastal oli osaliselt halvatud ja kõnevõimetu. Ilmar Laaban suri Stockholmis 2000. aastal. Teosed Eesti keeles "Ankureti lõpp on laulu algus" (1946) "Rroosi Selaviste" (1957) Rootsi keeles "Oma luulet ja võõrast" (1990) "19 moderna franska poeter" (1948, koos Erik Lindegreniga)
Lendlased poegivad suvel ja selleks kogunevad emasloomad juba mai lõpus kokku ja moodustavad poegimiskolooniaid, mis tihti asuvad samuti ehitistes, ja kuhu kuulub kümneid loomi. Iga lendlane toob ilmale vaid 1 poja, kes sündides on abitu ja kaalub vaid 1,5 g. Esimestel elunädalatel on pojad ema külge klammerdunud, hiljem jäävad ööseks varjepaika, kus ema neid aeg ajalt toitmas käib. Areng on aga kiire ja noor lendlane lennuvõimestub juba 1 kuu vanuselt ning saab suguküpseks 1...2. eluaastal. Talve veedavad tõmmulendlased talveunes suuremates liiva- ja lubjakivikoobastes, harvem ka vanades mahajäetud keldrites ning talve üleelamiseks koguvad nad naha alla rasvavaru. Enamasti on nad pugenud kivimipragudesse ega ripu seintel või laes nagu nahkhiirtel kombeks. Tõmmulendlased võivad samas kohas talvituda aastaid järjest, kuid talvel ei moodusta nad suuri kolooniaid - harva on ühest kohast leitud üle 10 looma korraga. Talveks
Beebi areng- teine elukuu Kuusalu Keskkool 10. klass Liisi Liivik ja Liisbeth Kallakmaa Areng Inimese areng tähendab süstemaatilisi muutusi munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani. Areng toimub sammhaaval. Kui kael muutub tugevamaks, jõuab beebi oma rasket pead üleval hoida. Seejärel, kui beebi on mugavalt kõhuli asendis, hakkab ta kätega ülakeha vähehaaval ülespoole tõstma. Nii tugevnevad selg ja ülakeha. See aitab tal omakorda ükskord istuma hakata. Samad lihased aitavad beebil edasi liikuda ning ühel heal päeval end ka püsti vinnata. Sel kuul ilmutab laps üha rohkem huvi ümbruse ja iseäranis inimeste vastu. Ta pöörab sageli pead ja vaatab häälte suunas ning näib pingsalt kuulatlevat inimeste juttu. Ta näib reageerivat ka rääkija hääletoonile ning mõnikord vastab ta kõnetusele naeratusega. Areneb ka lapse häälitsemine. Laps hakkab koogama ja see annab tavaliselt tunnistust rahulolust. Koogamine on vaiksem ja meloodilise...
Oskar Luts Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. Neljandal eluaastal mindi elama Palamuse kirikualevisse. Seal algul elati halvas üürikorteris, kuid pärast enda ehitatud järveäärses majas. Õppimist alustas ta Änkküla külakoolis, kuid 1895. aastal läks ta Palamuse kihelkonna kooli. 1899. aastal oli Oskar Luts 2.klassi õpilane Tartu reaalkoolis. Koolis köitsid teda seiklusjutud ja Gogoli looming. Oskar Luts õppis apteekriks. 1903. aastal ta töötas Kivisilla apteegis, kuid sealt ta pidi ära minema Tartu apteekrite streigist osavõtu tõttu. 1905
samas kaasatakse nad ka täiskasvanute tegemistesse (seemne külvamine, rohimine jne). Õues mäng on seotud aktiivse füüsilise liikumisega. Lasteaia korrastustööd tehakse ära koos laste ja vanematega. Steineri kasvatus printsiibid iseloomustavad last järgnevalt: 1. laps kui ülitundlike meeltega olend; 2. laps kui jäljendav olend; 3. laps kui rütmiline olend. Steiner ütleb, et laps on väga meeleiline olend ja seda eriti esimesel eluaastal. Temasse tuleks suhtuda nii nagu oleksid tal silmad ja kõrvad üle kogu keha. Samas on ta nii meeleline, et teda peab selles osas ka kaitsma. Ülestimuleerimine viib selleni, et aju ei suuda informatsiooni vastu võtta. Olulisel kohal on looduslähedus, mis kajastub nii lasteaia maja sees kui väljas ja ka õppetöös. Lapsed kasvatavad lilli ja köögivilju ja nende arengut jälgitakse läbi aasta. Köögivilju kasutatakse söögiks, kuid lilli harilikult ei murta ja vaasi ei panda
Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Mozart on kõigi aegade geniaalseim helilooja (imelaps). Mozart sündis Salzburgis, tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog. Isalt sai ta oma muusikalise hariduse. Isa (mänedzer) korraldas esinemisi Euroopa täht. keskustes ning toimetas trükki esimesed teosed. 4-aastaselt hakkas klaverit mängima, 5 eluaastast andis ta 1. kontserti. Lapsepõlv möödus reisides. Mozart oli Viini klassikutest kõige itaaliapärasem. Isa nõusid lastelt rohket töötamist, reisidel põdesid tihti ja selline kurnav eluviis võis põhjustada Mozarti nõrga tervise ja varajase surma. 1773. tuli võimule Salzburgis uus vürst-peapiiskop, kes määras Mozartile õukonnakapellis stabiilse palga, piiras reisimist ja ei lubanud tegutseda mujal. Konfliktid süvenesid ja 1781. lahkus ta õukonna teenistusest, jätkas tegevust Viinis vabakunstnikuna. Viinis andis ta konserte ja tegutses muusikaõpetajana. Viinis ta abiellus ning...
Jakob Hurt. (893-1907) Jakob Hurt kuulub Eesti 19. sajandi teise poole juhtivate kultuuritegelaste hulka. Me näeme teda kui varsemat eesti keelekorraldajat, rahvusliku orientatsiooniga ajalooteose autorit, rauhvaluule õige hindamise ja kogumise õhutajat, rahvusliku ideoloogia loojat. Jakob Hurda peres sirgus peale tema veel kolm õde-venda. Vend Otto suri enda esimesel eluaastal, õde Eva jäi Lepa tallu perenaiseks ja Ann abiellus hiljem tuntuks saanud linnuteadlase Mihkel Härmsiga. Pereema Mari oli töökas ja tubli naisterahvas kes oli enda elupäevade lõpuni täie tervise juures. Jakobi isa kes oli koolmeister, pani tänu oma kehvapoolsele tervisele tööst rohkem rõhku lastekasvatusele, koheldes oma ainsat poega Jakobit väga karmikäeliselt. Hurtade suguvõsa oli väga arvurikas ja tihti käidi perekondlikel pidudel.
angervaks, vaarikas jne.) ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Et pääseda ligi puude noortele okstele, mis tavaliselt asuvad puu ladvaosas langetab ta neid oma tugevate, peitlitaoliste ja pidevalt kasvavate hammaste abil. Tiinus kestab kobrastel 3,5 kuud ja pojad sünnivad mais või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 1...4 hästi arenenud poega. Pojad suudavad juba paari päeva vanuselt ujuda. Iseseisvuvad noored teisel eluaastal ja suguküpseteks saavad kolmandal aastal. Maksimaalne eluiga on neil 15... 20 aastat. Vaenlasteks on koprale kõik suurkiskjad ja inimene. Tabada ei ole teda aga kerge, sest kui üks kobras on vaenlast märganud, siis annab ta sellest teistele sabalöögiga vastu vett teada. Selliselt väheneb vaenlasel võimalus kobrast ootamatult rünnata.
tõstmiseks korraldati 1920. aasta suvel kursused, mida juhatas Karl Jungholz ning mille lõputööna sündis Eesti esimene vabaõhulavastus Viljandi Lossimägedes kanti ette Oscar Wilde'i "Salome". (Suvekursusi korraldati ka 1922., 1925. ja 1926. aastal ning need aitasid teatri kunstilist taset tublisti edendada.) Sügisel mindi uuele hooajale vastu Fulda "Kadunud paradiisi", Pakkala "Parvepoiste" ja Ostrovski "Süüta süüdlastega". Paraku põrkas Ugala juba oma esimesel eluaastal kokku tõsiste majanduslike raskustega. Kitsikusest ei aidanud välja ka ballid ja peoõhtud, mida etendustele lisaks korraldati, samuti oli vähe abi seltskonna annetustest. Kostus hääli, mis kahtlesid, kas nii väikeses linnas (toona alla 9300 elaniku) üldse on võimalik teatrit ära majandada. Teatri juhatuselt nõudis omajagu laveerimisoskust ja julgust, et tulla toime võlausaldajatega; näitlejatelt aga tõelist fanatismi, et mängida kuude kaupa, teadmata, millal tuleb palgapäev.
Tegevusvaldkonnad : maalikunst, lavakujundused ja illustraator MIS ON KUBISM? 20. sajandi kunstivool Algselt kajastus P.Picasso ja G.Braque töödes Kubism vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele Jaguneb: 1. Analüütiline 2. Sünteetiline Värvid : tagasihoidlikud, tuhmid. BIOGRAAFIA Isa oli kunstiteadlane Õlimaalide tegemise oskus Tugevad kunstialased teadmised Õppis Madridi kunstikoolis, kuid ei lõpetanud Esimesed kunstikatsetused olid Barcelonas 23. eluaastal asus elama Prantsusmaale Oli patsifist ja kommunist 1962.a sai lojaalse kommunismipooldajana Lenini rahupreemia. GUERNICA Kajastab sõjakoledusi ja verevalamise mõttetust. ERAELU 1. Fernande Olivier inspiratsioon 2. Marcelle Humbert muusa 3. Olga Khoklova poeg Paulo, abielu kestis 37 a. 4. Françoise Gilot lapsed Claude ja Paloma Picasso ei olnud inimene, kes hoiaks oma südame ainult ühele ja ainsale. Tal oli ka palju
Kopsude kahjustamine Tubaka tarvitamise mõju hingamiselunditele on väga otsene. Peamised probleemid, mida suitsetamine põhjustab, on krooniline bronhiit,kopsupuhitus ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus. (KOK) 90% KOKi haigetest on see haigus tingitud suitsetamisest. KOK areneb vähemalt igal viiendal suitsetajal, kes on suitsetanud juba 1520 aastat. KOKi haigel langeb invaliidistavale tasemele kuskil 60. eluaastal, kui mitte suitsetaja on veel täis jõus. Sigaretisuitsuga tõmbab inimene oma hingamisteedesse suurel hulgal erinevaid gaase ja tahkeid osiseid. Sigareti koostised Sigaret sisaldab: Bensiin Atsetoon Formaliin Kaadmium Metopren ja palju muid ohtlikke aineid. Alkohol Alkohol on sõltuvust tekitav ja tugeva toimega narkootiline aine, mis on enamikes riikides peale araabiamaade legaalne. Lahja alkohoolne jook on
John Fitzgerald Kennedy 12. klass Faktid elust 29. mai 1917 - 22. november 1963 35. Ameerika Ühendriikide president Kuulus mõjukasse iiri päritolu Kennedyte perekonda Vanemad poliitikud Kaheksa õde-venda Oli abielus Jacqueline Kennedy- Onassisega 2 poega, kellest üks suri 1. eluaastal, ja 2 tütart, kellest üks sündis surnult II maailmasõda Teenis USA mereväes Alguses nooremleitnant 02.08.1943 rammis Jaapani hävitaja kaatrit, kus Kennedy oli kapten. 13 meeskonnaliiget, hukkus 2. Kennedy organiseeris meeskonna evakueerumise läheduses olevale asustamata saarele, mida hiljem hakati kutsuma Kennedy saareks Selle kangelasteo eest ülendati Kennedy leitnandiks ja teda autasustati Mereväe ja Merejalaväe medaliga. President Kennedy
- Esimene mäng on iseenda keha ja häälega. Tasapisi hakkab imiku mäng ülekandumine teisele isikule nt emale - Mäng muutub suhtlusvahendiks psühhomotoorsed mängud - Kõnearengu seisukohal on mäng väga oluline - Mäng muutub vastavalt arengule keerulisemaks ja mitmekesisemaks - Väikelapse eas meeldivad esemed mida saab kätte võtta, suhu panna, erineva tekstuuriga - Meeldivad liikuvad asjad ning ka hääle peale leidmine - Umbes kolmandal eluaastal areneb võime mängida oma eakaaslastega. Hakkab sümbolitega manipuleerima. Talle meeldib matkida. - Sümbolmängud - > keele ja mõtlemise areng / 2ea. Kujutlev reaalsus. Uus teave kombineeritakse. Laps hakkab rohkem teisi jälgima. - Surmamäng laps lahendab oma tundeid läbi selle. - Viide lapse probleemidele laps ei suuda mängida, mänge välja mõelda jne. - Egotsentrismi ületamine. Liikumismängude osakaalu suurenemine. Loovmängud 4-5 a sisuga , tegevuste jadad
vaarikas jne.) ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Et pääseda ligi puude noortele okstele, mis tavaliselt asuvad puu ladvaosas langetab ta neid oma tugevate, peitlitaoliste ja pidevalt kasvavate hammaste abil. Tiinus kestab kobrastel 3,5 kuud ja pojad sünnivad mais või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 1...4 hästi arenenud poega. Pojad suudavad juba paari päeva vanuselt ujuda. Iseseisvuvad noored teisel eluaastal ja suguküpseteks saavad kolmandal aastal. Maksimaalne eluiga on neil 15...20 aastat. Vaenlasteks on koprale kõik suurkiskjad ja inimene. Tabada ei ole teda aga kerge, sest kui üks kobras on vaenlast märganud, siis annab ta sellest teistele sabalöögiga vastu vett teada. Selliselt väheneb vaenlasel võimalus kobrast ootamatult rünnata.
ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. Põletiku korral suurenevad lümfisooned oluliselt. 3)Põrn- piklik, u 12cm pikkune kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund. Põrnas moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud erütrosüüdid. Põrn on ka vere varupaik. 4)Harkelund- asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereakltsioone. Ka harkelundis valimivad lümfotsüüdid. Kõige suurem onn harkelund 11.-15. Eluaastal. Suguküpsuses saabudes algab selle taandareng, harkelundi kude asendub rasvkoega. Mis juhtub kui tõvestavad mikroobid on organismi tunginud? Kui tõvestajad on organismi tunginud, hakkavad vere leukotsüüdid neid kahjutuks tegema. See toimub mitmel viisil. 1)Üht tüüpi leukotsüüdid, õgirakud, haaravad mikroobid endasse ja seedivad nad ära. 2)Teist tüüpi leukotsüüdid, s.o lümfotsüüdid, valmistavad erilisi kaitsevalke-
..200 muna, mis kinnitatakse ühe või 2...3 kaupa veetaimede lehtede või okste alumisele küljele. Munad on piklikud, 4...4,5 mm pikkused ja 2...2,5 mm laiused. · Areng Embrüonaalne areng kestab 13...18 päeva ning see sõltub veetemperatuurist - 25 °C juures on areng kuus korda kiirem kui 10 °C juures. Kooruv vastne on 9...10 mm pikkune. Areng on moondega ning moone lõpeb kui isend on 40...60 mm pikkune. Vastseiga kestab kokku 90 päeva. Harivesilik saab suguküpseks 3 eluaastal, sigimises osaleb keskmiselt 2,5 aastat. Maksimaalseks elueaks on 14 aastat. · Koht ökosüsteemis Süües suurel hulgal sääsevastseid hoiavad vaos sääskede arvukust, kuid konnakullestest toitudes võivad vähendada haruldaste konnade arvukust. Vaenlasteks võivad olla nastikud, toonekured, erinevad röövlinnud. Tähnikvesilik Triturus vulgaris L. Tähnikvesilik Triturus vulgaris L. · Kehamõõtmed Kehapikkus koos sabaga on 8..
· Kõige levinuim kattekude on epiderm, mis esikasvu (primaarse kasvu) staadiumis katab kogu taime · Teiskasvu (sekundaarse kasvu) käigus asendub epiderm korgikihiga · Epiderm on taimeosi kattev kude, mis on enamasti ühe rakukihi paksune ja ilma rakuvaheruumideta · Esikasvu moodustuvad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust · Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest. · Teiskasv seisneb juhtkimpude mahu suurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. · Teiskasv algab harilikult teisel eluaastal (sõltub kliimast ja taime liigilistest iseärasustest). · Epidermi moodustavate rakkude kestad koosnevad põhiliselt tselluloosist · Epidermi rakkude välisseina katab kilejas kutiikula (ei märgu, ei lase läbi gaase ega vett) · Osadel taimedel esineb ka vahakiht
Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Munarakud Suuremõõtmelised, toitaineterikkad. Kaetud kestadega, liikumisvõimetud. Munarakkude areng sõltub vanusest, 45. 55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad. Tsükliline küpsemine. Viljastumine ja rasedusest hoidumine Ontogeneees - Organismi individuaalne areng.
Raskem on parandada puht funktsionaalset ninakõla, mis tekib tavaliselt nõrga närvisüsteemiga lastel. Niisugused lapsed kannatavad üldise tahtejõuetuse all, ravi tuleb alustada üldkasvatuslike vahenditega nt rütmika. Alaalia. Hilinenud kõnearenguga lapsel funktsioneerivad kõik meeleorganid normaalselt. Seaduspäraselt arenevad need lapsed füüsiliselt aeglasemalt. Hakkavad hiljem roomama, istuma, käima. Kohmakus liikumisel võib säilida veel teisel ja kolmandal eluaastal. Imiteerimisel esineb puudusi, ei oska jäljendada koera ega teha loomade häälitsusi. 4.-5. Eluaastal võib nende kõne vastata normaalsele 2aastase lapse kõnele.. Hilinenud kõnearengu kõige raskem aste on alaala (kreeka keeles a eitamine, puudumine; laila kõne). Alaalia on haigus, mitte sümptom. Alaalia on kõnedefekt, mis avaldub kõne täielikus või osalises puudumises normaalselt säilinud kuulmise ja intellekti juures. Laps-alaalik ei ole kunagi normaalselt kõnelnud
tavaliselt järgneb muutumatus ilma muutusteta. Autismile pealmised iseloomulikud tunnused on eelkõige häiritud sotsiaalse suhtlemine, raskused verbaalsel suhtlemisel, piiratud huvid, korduv käitumine ja tavalisest erinevat maailmatunnetust. Autism on enamasti eluaegne psüühiline häire ja vaid harvadel juhtudel on autismile omased jooned taandunud 1 täiskasvanueas. Esimesed tunnused on märgatavad juba kahel esimesel eluaastal, kuid käitumise iseärasused ei pruugi olla märgatavad enne 36. Söömis- ja unehäired on samuti tavalised, aga mitte autismi põhiolemuseks. Autismi esinemissagedus on 34 last 10 000 kohta. Sagedasem on see häire poiste hulgas: 34 poissi ühe tüdruku kohta. Järjekindla õpetuse ja tegelusraviga on võimalik aidata autistil arendada igapäevaelus vajalikke oskusi, kaasa arvatud oskust suhelda. Paljud autistid jäävad
vahel mitte märgatav.Kuival ajal on need vetikad kollast värvi.Niislusega saavutavad nad helerohelise varjundi,seetõttumuutub laisiku karvastiku värvus koos lehtede värvusega eri aastaaegadel.Küünised:Tagajalgade kolm ja esijalgade kaks varvast moodustavad koos võimsate kumerate küünistega konksud,mille abil loomad ripuvad või aeglaselt liiguvad. Suurus:Pikkus: 60-70 cm. Kaal: 6-10 kg Paljunemine:Suguküpsus: Isased 4-5 aastaselt, emased 3. eluaastal. Innaaeg: Aastaringselt. Tiinuse kestus: 7-10 kuud. Poegade arv: 1. Eluviis:Häälitsused: Möirgamine või korskamine. Harjumuspärane eluviis: Erakud. Toitumine: Lehed, puuviljad, mugulad. Eluea pikkus: Ligikaudu 40 aastat.
ümberkaudsete jõeluhtade värsket rohtu sööma. *Vaenlased ja ohud: peale päikese, mis põletab jõehobu nahka, ei karda ta midagi ega kedagi, ainult pojad langevad mõnikord kiskjate saagiks. *Seltsingulisus: jõehobud on seltsingulised loomad, kari koosneb 20-100 isendist, keda juhib isasloom. *Leviala ja elupaik: Jõehobu elab Aafrika jõgedes ja nende kallastel, teda võib kohata kuni 2000 m kõrgusel. Sigimine: *Suguküpsus: 3-4 eluaastal *Paaritumine: madalas vees. *Pesakond: kahe aasta järel sünnib üks poeg. *Poegib kuival maal, imetab vees. Kas teadsid et... *Jõehobud on väga lähedased sugulased sigadega. *Jõehobu on võimeline oma suu nii pärani avama, et moodustub enam kui 150- kraadine nurk. *Peaaegu 45 protsenti jõehobupoegadest ei ela esimest eluaastat üle. *Eelarvamus et jõehobu ,,higistab verd" ei pea paika. See on hoopis näärmetest erituv nõre.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
