Lapse areng 0-1 aasta 1. Kuu Üsasisene ehk fleksoorne areng(painutusasend) Kõhuliasendis last tõstes horisontaalripe Käed rusikas ja pöial peopesas Jälgib liikuvat eset, kuulab heli ja kõnet Ilmub esimene naeratus Kõhuli asendis üritab pöörata pead 2. kuu Fleksoorne asend esineb kõhuliasendis, kuid on vähenenud. Seliliasendis suudab lühikest aega pead hoida keskjoonel. Last jalgadele toetades püsib pea keskjoonel. Pöörab hääle suunas pead Häälitseb - koogab 3.kuu Suudab pikemat aega olla kõhuliasendis Raskuskese liigub peast jalgade suunas. Pea kontroll on kindel Käed avanenud suudab lühiajaliselt hoida talle kätte pandud mänguasja. Silmitseb keskendunult inimesi ja esemeid Avaldab häälitsemisega rõõmu Kõhuli asendis tõstab ülakeha 4. kuu Pea kontrolli täiustumine Kõhuli asendis kindel küünarvarstoetus Vaatab enda ümber 180 kraadi ulatuses ...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut ÕNNELIKU LAPSE KASVATAMINE 3.-6.ELUAASTAL Essee Tallinn 2015 Sissejuhatus Tänapäeval on meie inimkonna üheks suureks mureks teadmatus, mis saab planeedist Maa ja selle elanikest edasi. Seetõttu pööratakse tähelepanu lastele, kellest peaksid saama edukad ja töökad inimesed, kes garanteeriksid elu jätkusuutliku arengu. Need lapsed peavad saama hea hariduse, omama praktilisi kogemusi igapäeva tegevustes, oskama kuulata, infot koguda, analüüsida ning lahendusi välja pakkuda, olema hingeliselt tasakaalus ning õnnelikud. Kasvamine on olemuselt intentsionaalne ehk eesmärgipärane protsess (Wilenius, 1992) ning hetkel on eesmärgiks saavutada lastel eelpool nimetatud omadused. Kõiki neid punkte on lihtsam saavutada, kui kasvatatav laps on õnnelik. Õnnelik- või õnnetuolek ei ole lapsele sündides sisse kodeeritud, vaid selle kujundab üm...
Ta väidab, et küpsemine loob lapses teatud arenguvalmiduse ning arenguvalmidus on seotud õppimisega, seega pole mõtet õpetada midagi enneaegselt, sest igale asjale on seatud oma aeg. (Tankler, M. 15) Arenguid on erinevaid, kõige silmnähtavam on füüsiline areng. Lisaks on kognitiivne, kõlbeline, emotsionaalne, sotsiaalne, isiksuslik, vaimulik ning ka keskkond kui arengu tegur. Mina tutvustan eelkooli ealise lapse sotsiaalset ning emotsionaalset arengut. Lapse areng 3-7 eluaastal Neljanda ja seitsmenda eluaasta vahel kasvab laps ikka veel jõudsalt. Lapse keha muutub saledamaks ja normaalse lihaste arengu puhul muutub kehahoiak üha sirgemaks. Eriti kasvavad jalad, samuti ka musklid, sest laps on hästi aktiivne ja liikuv. Viiendaks eluaastaks kujuneb välja ka eelistatud käsi- selgub kas laps on parema- või vasakukäeline. Liigutused muutuvad aja möödudes üha stereotüüpsemaks ning ka automaatseteks. (Tankler, M. 29)
© 2001, Urania-Ravensburger Dornier-Medienholding GmbH, Berlin MIDA TÄHENDAB TEGELIKULT KASVATUS? 46 © Tõlge eesti keelde. Kirjastus "Kunst", 2003 Ühiselu põhireeglid 48 Trükikoda OÜ "Greif" SISUKORD ESIMENE ELUAASTA 52 SISSEJUHATUS Mida tunneb laps? 52 Suhted ja kasvatus esimesel eluaastal 54 TEINE JA KOLMAS ELUAASTA 59 Mida tunneb laps? 59 Suhtlemine ning kasvatus teisel ja kolmandal eluaastal 63 Näiteid laste ja noorte vägivallast Vägivald perekonnaringis: 14-aastane noormees helis- NELJAS KUNI KUUES ELUAASTA 73 tab oma vanaema korteri uksekella. Kui vanaema on ta Mida tunneb laps
Aristoteles Stella Toomsoo Gerli-Maigret Kuhi 10. klass Tema elust Ta elas 384322 e.m.a Oli Platoni õpilane, omaaja entsüklopedist. Tema isa Nicomachus oli Makedoonia kuninga Amyntase doktor. 18. eluaastal läks Aristoteles õppima Plaatoni akadeemiasse. Aristoteles lahkus sealt väidetavalt enne Platoni surma ja läks Lesbose saarele botaanikat ja zooloogiat uurima. Need uuringud tegid temast zooloogia teerajaja 343. aastal eKr kutsuti ta Makedooniasse tagasi, et õpetada kuninga poega Aleksander Suurt. Aristotelese õpetused Aristotelese arvates võib iga asja (nt laua, inimese, maja jne) puhul mõtteliselt eristada selle mateeriat (materjali) ja olemust.
Lapse füüsiline areng 1-2 aastased lapsed Sissejuhatus: 1)Lapse arengu hindamine. 2)Areng imikueas e. Esimesel eluaastal. 3) Lapse motoorika areng. 4) Kehaline areng ( üld- ja peenmotoorika, võimeline, ujumine). 5)Füüsiline areng Areng on organismi kasvamise ning muutmise protsess, mis algab munaraku viljastamisest ja kestab kuni indiviidi surmani. Inimese arengus toimuvad pidevalt nii kvantitatiivsed muutused. Arengulised muutused on korrapärased. Arengus eristatakse kolme (mõnede autorite järgi enam) komponenti. Need on esiteks, intellektuaalne, vaimne, kognitiivne areng,
unikaalsete ja kordumatute detailde uurimine. 2. Milline on psüühika eesmärk? Psüühika eesmärk on maailmast tervikpildi loomine 3. Mis on eneseteadvus ja millal see inimesel tekib? Teadlik olemine ja arusaamine iseeendast. See tekib teisel eluaastal. Loomadest on lihtsaim vorm oranguatngil ja simpansil. 4. Millises vanuses omandab laps keele, hakkab mõtlema kujundite ja sümbolite abil? VT. Piaget Laps omandab keele 1,5-3 eluaastal ( preoperatsiooniline mõtlemise areng)ja loogiline mõtlemine( kujundite ja symbolize abil) 6-12 eluaastal ( konkreetsed operatsioonid) MA EI TEA KAS LOOGILINE MÕTLEMINE ON SAMA MIS SÜMBOLID JA KUJUD. 5. Millises vanuses areneb aju kõige enam (aju kaal suureneb kõige enam)? Esimesel eluaastal. 6. Milline vanemate kasvatustiil toetab kõige enam lapse sotsiaalset ja emotsionaalset arengut? Auroriteeti omavad - anodized on eakohased, mõistikud,
Puhtaks pestud kätega võib beebi igemeid masseerida. 3.2 Jäävhammaste lõikumine 13. rasedusnädalal moodustuvad 1-6 jäävhamba algmed. Jäävhammaste suhulõikumine algab 5.-6. eluaastal: esimesed purihambad lõikuvad piimahammaste rea lõppu ja samal ajal tulevad suhu ka alumised tsentraalsed lõikehambad (6.-7. eluaastal). Esimesed eespurihambad lõikuvad suhu 9.-10. eluaastal, silmahambad 10.-11., teised eespurihambad lõikuvad suhu 11.-12. ja teised tagapurihambad 12.-13. eluaastal. Jäävhambad lõikuvad piimahammaste asemele ning kui jäävhammas lõikub piimahamba kõrvale, on vajalik piimahamba eemaldamine jäävhambale ruumi loomiseks. Hiljemalt 20. eluaastaks peaksid kõik jäävhambad suhu lõikunud olema. KOKKUVÕTE Oma referaadis tõin välja, mis on hambad ja mille jaoks neid vaja on. Iseloomustasin erinevaid hambatüüpe ning tõin välja selle, mis ajaks mingi hammas suus olema peaks. Igal hambatüübil on oma ülesanne- kõik ei toimi ühtemoodi
Emotsionaalne ja sotsiaalne areng (1 7 a.) Esimesel eluaastal: Lapse emotsionaalses arengus on kõige olulisemad kaks esimest eluaastat. Emotsioon on tundmuse vahetu läbielamine. Emotsioonid avaldavad seega mõju tajule ja tähelepanule ning füsioloogilistele protsessidele. Emotsionaalne areng algab looteeas. Pärast sündi reageerib laps erksalt oma ema tunnetele ja on suhtluseks emotsionaalselt avatud. Kesknärvisüsteemi häireteta küpsemine eeldab positiivseid kogemusi, mis suurendab lapse rahulolu ja enesekindlust
aega. Kuna lapse organid on veel küpsemisjärgus ning ning liiga vara antud tahke toiduga saab ta liigselt valku ja soola, mis mõjub kahjulikult. Kindlasti tuleks olla hästi kannatlik, sest uue toiduga harjumine võtab aega. Tuleks olla valmis ka selleks, et mõnda toitu sööb laps kohe algusest peale meelsasti, aga mõni toit ei maitse talle üldse. Igal lapsel on ka oma toidueelised nagu meil täiskasvanutel. Imiku toit esimesel eluaastal ! Imiku tahke toit on puder, juurviljapüree, liha- ja kalatoit. Alates 6.elukuust võib last hakata tutvustama lusikaga ja andma juurviljapüreed. Alustamiseks sobib kartul, edasi lillkapsas, kõrvits, porgand, kapsas ja kõik teised. Ettevaatlikum tasuks olla värviliste aedviljadega nagu näiteks peet, porgand, kaalikas ja naeris, sest mõnele lapsele võivad need põhjustada allergiat. Püree andmist tuleb alustada ühe lusikatäiega päevas. Uue toiduga harjumine võib aega võtta
Kuigi sageli arvatakse, et mis see suur laps sellest piimast ikka enam saab. Rinnapiima eelisteks on: · Ideaalne koostis sisaldab imikule vajalikke toitaineid · Kergesti seeditav vajalikud toitained on rinnapiimas lapsele hästi omasrtataval viisil. · Emapiim imendub peaaegu täielikult seedetraktist. · Tõhusalt kasutatav alati soe, alati puhas, alati kaasas · Rinnapiim on elav vedelik, mis kaitseb last nakkuste eest. Esimesel eluaastal on lapse immuunsüsteem alles loomisel ja vajab ema kaitset. · Epidemioloogilised uuringud näitavad, et rinnapiim ja imetamine annavad eeliseid üldises tervises, kasvus ja arengus langetades samal ajal paljude akuutsete ja krooniliste haigestumiste riski. · Teaduslike uuringutega on näidatud, et rinnapiimalaps põeb vähem seedeinfektsioone, kopsu- ja keskkõrvapõletikke, allergiat ning insuliinsõltuvat suhkruhaigust.
üksikult, seejärel koonduvad parvedesse ja alustavad avaveelist eluviisi. Ahvenad võivad moodustada suuri, mõnikord kümnetesse meetritesse ulatuvaid hõredaid kogumeid. Kalad on seal üksteisest tavaliselt 0,3...0,5 meetri kaugusel. Õhtu eel hakkavad parved hõrenema ja kalad asuvad edasi-tagasi saagides nälga kustutama. Ahvenad võivad toituda zooplanktonist kui ka teistest kaladest. Suguküpsus saabub varakult: isastel esimesel või teisel eluaastal, emastel kolmandal eluaastal või veelgi hiljem. Tänu suurele arvukusele ja laialdasele levimisele, on nad heaks toiduobjektiks paljudele kaladele ja merelindudele. Inimene püüab ahvenat aastaringselt oma toidulauale. Väga maitsev ja hinnatud on suitsutatud ahven. Looduskaitse alla ei kuulu.
Koorunud ahvenahakatised elavad mõne päeva üksikult, seejärel koonduvad parvedesse ja alustavad avaveelist eluviisi. Ahvenad võivad moodustada suuri, mõnikord kümnetesse meetritesse ulatuvaid hõredaid kogumeid. Kalad on seal üksteisest tavaliselt 0,3...0,5 meetri kaugusel. Õhtu eel hakkavad parved hõrenema ja kalad asuvad edasi-tagasi saagides nälga kustutama. Ahvenad võivad toituda zooplanktonist kui ka teistest kaladest. Suguküpsus saabub varakult: isastel esimesel või teisel eluaastal, emastel kolmandal eluaastal või veelgi hiljem. Tänu suurele arvukusele ja laialdasele levimisele, on nad heaks toiduobjektiks paljudele kaladele ja merelindudele. Inimene püüab ahvenat aastaringselt oma toidulauale. Väga maitsev ja hinnatud on suitsutatud ahven. Looduskaitse alla ei kuulu.
Koorunud ahvenahakatised elavad mõne päeva üksikult, seejärel koonduvad parvedesse ja alustavad avaveelist eluviisi. Ahvenad võivad moodustada suuri, mõnikord kümnetesse meetritesse ulatuvaid hõredaid kogumeid. Kalad on seal üksteisest tavaliselt 0,3...0,5 meetri kaugusel. Õhtu eel hakkavad parved hõrenema ja kalad asuvad edasi-tagasi saagides nälga kustutama. Ahvenad võivad toituda zooplanktonist kui ka teistest kaladest. Suguküpsus saabub varakult: isastel esimesel või teisel eluaastal, emastel kolmandal eluaastal või veelgi hiljem. Tänu suurele arvukusele ja laialdasele levimisele, on nad heaks toiduobjektiks paljudele kaladele ja merelindudele. Inimene püüab ahvenat aastaringselt oma toidulauale. Väga maitsev ja hinnatud on suitsutatud ahven. Looduskaitse alla ta ei kuulu.
Valab vett korralikult ja täpselt ühest nõust teise. Teeb pliiatsiga paberile järjest sihikindlamaid jälgi. Käte ja silmade koordinatsioon · 22-24 elukuud- Keerab ise raamatus lehti. Püüab enda riietamisel ja lahtiriietamisel järjest enam osaleda. Kasutab pöialt ja nimetissõrme edukalt väikeste objektide haaramisel. Võtab vastu esemeid ja ulatab neid tagasi. Teeb lihtsate muusikariistadega rütmilisi helisid. Motoorika areng · Esimesel eluaastal toimuv areng on seotud oskusliku kontrolli saavutamisega keha üle ehk motoorika arenguga. · 12 elukuuks astub enamik lastest oma esimesi samme. · 13 elukuuks hakkab laps kõndima, hoides täiskasvanu käest kinni. Ta toob kuuldavale esimesed sõnad. · 18 elukuuks võib laps astuda mööda trepiastmeid, hoides täiskasvanu käest kinni. Tal kujuneb hästi koordineeritud kõnnak. Kaheaastaselt võib laps panna selga lihtsamaid riideid,
meisterdamine; ettevalmistamise aeg; Õpetajate roll; loovus. 5. REEGLIMÄNGUD – kindlate reeglitega ja struktuuriga. Kõik peavad reegleid järgima. On ÕPPEMÄNGUD; LAULUMÄNGUD; LIIKUMISMÄNGUD; LAUAMÄNGUD; VÕISTLUSMÄNGUD. Juhendamine: Mängureeglite tutvustamine; osalemine mängudes; õppemängu eesmärgid; huvi äratamine; tegevuste jaotamine; vestlus 3. Mängu arenguetapid 1. PSÜHHOMOTOORNE MÄNG – imikumäng. Esimesel eluaastal. Käed, jalad, suu, hääl. 2. SÜMBOLMÄNG – tekib tänu keele ja mõtlemise arengule. Käitumise kujutamine sümboolselt. Esimese eluaasta lõpus (püstol- puupulk) I – tegevuse sooritamine sümboolselt ( joob tühjast tassist) II - sümbolskeemi projektsioon teistele esemetele, inimestele (Joodab hoidjat, nukku) III – tegevuste varieerimine – draamamäng(vannitab nukku ja paneb magama). 3. KUJUTLUSMÄNG – Lõke 4
arendab lapse loovust, mõtlemist, mälu ning soodustab seega isiksuse kujunemist. Lapse emotsioonid on eredad, tugevad ja situatiivsed. Lisaks situatsioonist sõltuvatele emotsioonidele hakkavad välja kujunema püsivad tunded ümbritsevate inimeste suhtes. Laps soovib olla sõbralik, kasulik oma kaaslastele, kujuneb vastutustunne, hakkab kooskõlastama tegevusi ühise eesmärgi saavutamise nimel. Sotsiaalses arengus on olulisel kohal eakaaslane: mängupartner, vestluskaaslane. Viiendal eluaastal areneb kiiresti laste sidus kõne (Sarapuu 1987). Kuuendal eluaastal hakkab laps aru saama õpiülesandest ning suunama oma tegevust püstitatud eesmärgi saavutamiseks. Endiselt on mäng lapse nii õppimist kui arengut soodustavaks tegevuseks. Mängus areneb lapse püsivus, järjekindlus, nõudlikkus enda ja oma tegevuse vastu ning oskus rakendada teadmisi igapäevasituatsioonide lahendamisel. Loovmängudes matkitakse ühiskondliku elu sündmusi, isiklikke kogemusi. Paralleelselt
LAPSEEA PERIOODID KESKMINE KOOLIIGA 12-15 AASTASED KOOSTAJAD: RAIDI LEMMIK, URVE ANNASK, AIREEN LAANISTO KESKMINE KOOLIIGA EHK MURDEIGA MÜRSIKU EHK MURDEIGA PEETAKSE ÕNNELIKU LAPSEPÕLVE LÕPUKS. MÜRSIKUEAS TOIMUB KÕIGE ROHKEM MUUTUSI, KUS ARENEVAD VÄLJA SOOTUNNUSED NING KASV ON KIIRE. MUUTUVAD SUHTED VANEMATE NING EAKAASLASTEGA JA LAPS MUUTUB ISESEISVAMAKS. FÜÜSILINE ARENG · FÜÜSILINE KASV KIIRE FÜÜSILINE JA FÜSIOLOOGILINE KÜPSUS TÜDRUKUTEL 12. ELUAASTAL, POISTEL 13. ELUAASTAL. POISTE JA TÜDRUKUTE ARENGUKIIRUS ON ERINEV - TÜDRUKUD ON ARENGUS EES, VÕRDSUSTUB U 18 ELUAASTAKS. ARENGU KIIRUS VÕIB TEKITADA SEKUNDAARSEID PROBLEEME · HORMONAALNE MUUTUS EMOTSIONAALNE TASAKAALUTUS. SUGUORGANITE ARENG, KARVADE KASV · SEKSUAALNE ARENG KUJUNEB SEKSUAALNE IDENTITEET KOGNITIIVNE ARENG · ALATES 12A KUJUNEB ABSTRAKTNE JA LOOGILINE MÕTLEMINE. MURDEEAS VÕRRELDAKSE END TEISTEGA: VARASES MURDEEAS SUHTLEMISOSKUSI, HILISES
Eeldab juba lapselt teatud oskusi. Need on igasugused lauamängud. Laps peab mõistma reegleid ja neist kinni pidama. Väga arendavad. Mäng peab toimuma vähemalt kahekesi. 3. ,,Üldoskuste areng koolieelses eas" Rollimäng 1-2 aastaselt: Esimese eluaasta lõpus hakkab lapse arengus kujunema matkimismäng, mille sisu on ümbritsevate inimeste tegevuste ja käitumise matkimine. Esialgu matkib neid tegevusi, mida on vahetult näinud või kogenud. Teisel eluaastal hakkab järk-järgult tooma mängudesse uusi tegevusi. Tegevused on esialgu suunatud mängijale endale. Kolmandal eluaastal suureneb lapse mängutegevuste hulk järjest enam. Üksikuid argiolukordi seostab laps väljamõeldud olukordadega. Enamasti põhineb mäng isiklikul kogemusel. Mängu aluseks saavad teadmised inimestest, esemetest, tegevustest esemetega ja nende tähendusest. Võrreldes vanema lapse mängudega on noorema mängud ühekülgsemad. Laps kordab mängudes ühekülgseid tegevusi
hapnikku, lämmastikku, vesinikku, väävllit. VILLA KASVU JA OMADUSI MÕJUTAVAD TEGURID Lamba villatoodang määratakse aastase villakogusega. Villa kasvu ja selle omadusi mõjutavad paljud tegurid, millest olulisemaks peetakse lamba sugu, iga, tõugu ning söötmist ja pidamist. Vill jämeneb lamba eaga. Tallevill on peenem täiskasvanud lammaste villast. Varavalmivate lambatõugude villa omadused stabiliseeruvad 2-3 eluaastal, eriti peenuse osas, 4-6 eluaastal muutub villa peenus vähe ning alates 6. eluaastast on märgata villkarvade peenenemist. VILLA KVALITEET JA TEHNOLOOGILISED OMADUSED Lambaid pöetakse vähemalt üks kord aastas (kevadel), et saada nendelt pikka, ühtlast villa. Hea vill peab olema vähemalt 9 cm pikk (pöetud vill jääb lamba seljas olevast villast lühemaks). Pöetud vill sisaldab rasuhigi, niiskust, söödaosi, tolmu, liiva, sõnnikut (33...55%). Normaalseks võib pidada kui 10 kg pöetud villast saab 5..
pikkuselt. Ahvenad võivad moodustada suuri, mõnikord kümnetesse meetritesse ulatuvaid hõredaid kogumeid. Kalad on seal üksteisest tavaliselt 0,3...0,5 meetri kaugusel. Õhtu eel hakkavad parved hõrenema ja kalad asuvad edasi-tagasi saagides nälga kustutama. Ahvenad võivad toituda zooplanktonist kui ka teistest kaladest. Suguküpsus saabub varakult: isastel esimesel või teisel eluaastal, emastel kolmandal eluaastal või veelgi hiljem. Tänu suurele arvukusele ja laialdasele levimisele, on nad heaks toiduobjektiks paljudele kaladele ja merelindudele. Inimene püüab ahvenat aastaringselt oma toidulauale. Väga maitsev ja hinnatud on suitsutatud ahven. Looduskaitse alla ahven ei kuulu. Muuhulgas on ahven kuulutatud Soome rahvuskalaks. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/PERFLU2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Ahven
sõelale veel laulja-amet, sest laulda oskas ta hästi. Mõne aasta möödudes mõtles ta aga juba kunstniku elukutse peale. Ka joonistamine oli tal täitsa käpas. Siis läks veidi aega veel mööda ning juba enne oma kahekümnendat eluaastat teadis ta, et on kirjanikuks sündinud! Jah, ka kirjutamine tuli tal üsna hästi välja. Terve oma lühikese elu oli ta elanud illusioonides oma suurepärastest annetest, mis tegelikult olid nii keskpärased kui üldse olla sai. Juba oma kuuendal eluaastal ihkas ta täie südamega kuulsust ja raha, teiste imetlust ning tähelepanu. See ihalus süvenes veel,et ta on midagi enamat väärt kui teised, igasugu lihtinimesed, väikekodanlased. Ta mõtles oma kirjanikufaasis isegi välja, et kõige ohtlikum on inimene, kes teab oma väärtust. See pole sugugi vale. Ent on väga vähe inimesi, kes ei pea end teistest paremaks. Seda lihtsalt ei tunnistata, ei öelda välja. Tema, vaatamata oma arvamusele, ei olnud teistest sugugi parem. Mitte kuidagi
Sama asi oli ka minul lapsepõlves, mul on meeles kuidas ma pidevalt pidin kordama, et ,, rongi rattad ragisevad". Minu viga oli see, et ma ei osanud keelt päris õigesse asendisse viia ning seega tuli R liiga pehmelt. Väga head on lastele õppimiseks eesti rahvuslaulud, mida kuulates, osaliselt järele korrates, käteliigutusi kaasa tehes saab laps kogemuse keele rütmist, rõhkudest ja ka väldetest. 11. elukuust- 2. Eluaasta lõpuni toimub grammatika-eelne periood. Esimesel eluaastal on sõnavara suurenemine üsna vähene, see hakkab suurenema jõudalt 2 eluaastal. Teise eluaasta lõpul hakkab grammatika omandamise periood, tekivad kahesõnalised laused, kasutatakse palju omastavat käänet. Karin Kaugeranna LÕ-12 Arenenud kõne ja keel võimaldavad kasutada kõnet suhtlemisel, tunnete väljendamisel
eluaastal ja elektromüograafilised parameetrid alles puberteediea alguses. Jooks. Jooksule iseloomulik lennuperiood ilmneb tavaliselt 6-7 kuud pärast iseseisva kõnni ilmnemist. Esimesed jooksuligutused on kiirkõnni moodi. Täiskasvanule iseloomulik jooks saavutatakse 5-6 eluaastaks. Hüppamine. On keerulisem kui kõnd ja jooks. Lihtsamad hüppevormid ilmnevad enne 2 aastaks saamist. 2 jalaga koos äratõuge ilmneb 3-4 eluaastal. Keerulisemate hüppevormide täiustamine kestab kogu lapseea jooksul. Vise ja püüdmine. Vise on keeruline liigutustegevus mis eeldab liigutuse planeerimist. 3-6 aastasel lapsel on viskeliigutuste põhistruktuur väljakujunenud. Selle täiustumine jätkub ka veel puberteedi perioodil.Tütarlapsed ei saavuta viskeliigutuse viimast arengusaadiumi. Poisid on paremad kui tüdrukud!!!
7. KESKIGA – 40-65 FÜÜSILINE ARENG 1. imik • kaal: -6k = sünnikaal 2x • 1a = sünnikaal 3x • pikkus : 0-6k = +15cm 6-12k = +10 cm • rinnaümbermõõt : 6k = 45cm • 1a = 48cm • aju füüsiline kasv : vastsündinul 1/4 täiskasvanu aju kaalust 1 aastasel 2/3 tk aju kaalust 2a 4/5 tk ajukaalust 2. maimik • hambad • 2. eluaastal : kaal +2,5-3.5 kg pikkus + 10-12 cm • 3. eluaastal : kaal +2kg pikkus 7-8cm • kõndimisoskuse omandamine • teaduslikkus oma kehast! • vanemate suhtumise olulisus! 3. koolieelik • pikkus : +5-8 cm aastas 6.aaastane 116 cm pikk • kaal : +1.8-2.7 kg aastas 6. aastane umb 21-22 kg raske • lihastiku ja luustiku areng – tugevus ja jõud ( süda ja kopsumaht) • tasakaal ja koordinatsioon'
esimese päeva jooksul näivad nad olevat vähem tundlikud valu suhtes, kuid nende maitse- ja lõhnaaistingud toimivad täiel määral. Esimesed emotsioonid jäljendamise teel, näiteks kõndimine, lambilülitile vajutamine.Tunnetuslikud skeemid - on mõistete ja mõtlemisvõime aluseks ehk eristamine, seoses sünniga on negatiivsed, aga juba esimese kuu lõpus tekib naeratus seoses elavnemisreaktsiooniga. -2a- Peamiseks tegevusliigiks 2. eluaastal ongi ettekujutamine, põhjus-tagajärg-seoste otsimine.Verbaalsed skeemid - sõnade tähendus ja kommunikatsioonioskus. esemeline tegevus, mille käigus laps tutvub esemete erinevate omadustega. Jätkub sensoorne areng. Teine eluaasta on (oluline) tähtis etapp Erikson- Eriksoni põhimõiste – identiteet, eneseteenindamisoskuste kujundamisel. Teisel eluaastal on kiire periood kõne arengus (sensitivne periood). -3a- Suureneb närvisüsteemi töövõime ja
Energia Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ja kehaliseks ning vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. Energiavajadus sõltub soost, east, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest tingimustest. Kõige rohkem mõjutab energiavajadust aga kehaline koormus. Energiat väljendatakse kilokalorites ja kilodzaulides. 1 kcal = 4,2 kJ 1000 kJ = 1 MJ Meestel on energiavajadus kõige suurem ajavahemikus 19-30 eluaastal ja naistel 15-18 eluaastal. Üle keskea jõudnud inimeste energiavajadus hakkab vähenema. 60-aastaste vajadused rahuldatakse näiteks ainult poolteistkordse põhiainevahetuse kuluga. Naiste energiavajadus suureneb raseduse (+1260 kJ/300 kcal) ja rinnaga toitmise ajal (+2100- 2650 kJ/ 500-650 kcal). Kui aga neil perioodidel kehaline koormus oluliselt väheneb, siis ei ole otstarbekas toiduenergiat suurendada, sest sellega kaasneb ebasoovitav kehamassi tõus.
Juba varajases eas märgati, et lastel on annet muusikale. Kui õde kodus oma palasid harjutas, siis väike Mozart kuulas ja varsti olid tal need lood paremini selged kui ta õel. Ja nii avastas nende isa, et mõlemal ta lapsel oli erakordne anne. Isa oli küll pojale silmapaistev manager, kuid seevastu pole teada, kas poiss üldse kooliharidust omandas, kuid eluks oli ta küll tõsiselt ette valmistatud. Ise kirjeldas Wolfgang oma lapsepõlve süngelt Oma esimese pala mängis ta juba 4. eluaastal. 1761.a pani Leopold kirja kaks poja klaveripala ning juba samal aastal toimus ka esimene teadaolev avalik esinemine. 8. eluaastal kirjutas ta oma esimese sümfoonia, sellega kaasnes suur imetlus, sel’ samal aastal algavad ka esinemised, kus teda nimetatakse imelapseks. Suurem osa noormehe lapsepõlvest möödus reisides mööda Euroopat, 1764- 1773. reisib ta Pariisi, Londonisse, Viini ja Itaaliasse. Reisides kohtub ta
Selles vanuses laps tajub seda, kuidas vanemad ja teised inimesed tema vaevustesse suhtuvad. Haiglas olles pib laps kartma arsti kitlit ja instrumente. Vanemad peavad pdma silitada rahu, sest nende nrvilisus kandub le ka lapsele. Kige paremini rahustab last fsiline kontakt. Esimese eluaasta teisel poolel vljendab laps halba enesetunnet ja valu samuti nutuga.Lapse jaoks on endiselt oluline fsiline kontakt kuid mnikord piisab ka sellest, kui tiskasvanu viibib lapse vaatevljas. Teisel eluaastal on iseloomulik kne areng, laps muutub mbritseva suhtes aktiivsemaks. Sageli vivad haigusest tingitud nrvipinge ja tugevad elaamused phjustada uinumisraskusi. Lapse haigusesse tuleb suhtuda asjalikult, mitte hutada hirmu haiguse vastu ja mitte juhtida pidevalt thelepanu haigusele. Kolmandal- neljandal eluaastal hakkab laps tajuma haigusest ja surma lhenemisest tingitud muutusi oma minas. Laps on rritatud, sest haigus piirab iseseisvust. Haigusega
raske muuta. Tuleb juba väga varakult hakata jälgima, mida oma lapsele pakkuda, sest ka paljud toitumishäired ja kalduvus ülekaalulisusele hilisemas vanuses saavad alguse just lapseeas välja kujunenud toitumisharjumustest. Laps püüab ju kõiges vanemat jäljendada, seega peaks alustama enda toidulaua korrigeerimisest. Seega on oluline jälgida, enda taldrikul ei oleks friikartulid, kui proovid lapsele porgandeid anda, rääkides, kui kasulikud viimased on. 1. IMIKU TOITUMINE Esimesel eluaastal on lapsele parim toit talle looduse poolt määratud toit rinnapiim. Imikule piisab ainult rinnapiimast umbes 5.elukuuni. Ainult rinnapiim tähendab seda, et laps ei vaja lisaks ei teed, vett ega mahla. Erandiks on D vitamiin, mida laps vajab rinnapiimale lisaks meie kliimavööndis aastaringselt. Rinnapiim katab beebi rasva, valgu, süsivesiku, soolade, kaltsiumi ja samuti ka vitamiinide (välja arvatud D-vitamiini) vajaduse. Beebi vajab palju rasva. Kogu saadud energiast
2. Sotsiaalsed faktorid aitavad pärilikkuse ilmnemisele kaasa Sots faktorid: a) Õpetamine ja kasvatus b) Füüsiline kasvatus skeletilihaste arendamine, liigutuste ja koordinatsiooni arendamine c) Toitumine ja hügieen d) Suguline küpsemine Eri organite areng ei kluge ühtlaselt, vaid heterokroonselt on kiirenemis- ja aeglustusperioodid, intensiivsed kasvuperioodid vahelduvad aeglastega. Kasv on intensiivne 1-3 eluaastal, 7-10/11 ea, puberteediperioodil (12-14 ea) kehavormide ümardumine ja kasv Luustumisprotsessid võivad olla aeglustunud järgmistel põhjustel: 1. Hüpofüüsi eesmise sagara alatalitluse tõttu eessagar produts liiga vähe kasvuhormooni 2. Kilpnäärme alatalitluse tõttu (kaltsitriool) kretinism kääbuskasv ja vaimne alaareng 3. Kõrvalkilpnäärme alatalitlus liiga vähe kõrvalkilpnäärme hormooni PTH (paratüreoidhormoon) 4
Mis on järjestamine? Objektide (esemete, nähtuste) võrdlemine neid eristava objekte tähistavate sõnade omandamise võime Piaget' näitas, et mõtlemisoperatsioonide kujunemine algab lapse: tunnuse alusel. 2.-3. eluaastal Mis on rühmitamine? Käelis-sõnaline tegevus, kus objektidele osutades öeldakse Piaget' on öelnud, et üldjuhul muutuvad tegevused mõtteliseks: nende ühine tunnus ning selle tunnusega objektid eraldatakse teistest 11.-12. eluaastal Kuidas moodustatakse samaväärseid hulki? Hulga samaväärsuse säilitamine on Mõõtmise aluseks on:
2. Sisukord 3. Paljunemine ja pojad 4. Kopra töö 5. Pilt koprast Paljunemine ja pojad Koprad paarituvad jaanuaris ja veebruaris. Tiinus kestab 105107 päeva. Pesakonnas on 25 poega, harva rohkem. Pojad sünnivad aprillis ja mais nägijate ja karvastena. 12 päeva pärast suudavad nad juba ujuda, aga kolmenädalaselt alustavad iseseisvat toitumist taimedest.Koprapere koosneb täiskasvanute paarist ning nende eelmise ja käesoleva aasta poegadest. Alles 3. eluaastal saavad koprad suguküpseks, lahkuvad vanemate juurest ja loovad oma kodu. Kopra töö Sööd ud p Langend puu uu Pilt koprast e lg Tõ Nina bad Käsi m d ha a va
Rüütlikultuur Rüütlitest ● Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal ● Noort rüütli õpipoissi nimetati paažiks ● Umbes 14. aastaselt sai paažist kannupoiss ● Rüütliks saadi vanusevahemikus 18.-21. eluaastal ● Jüriöö ülestõusu ajast on teada, et eesti ülikud lõid oma laagris rüütleid Rüütli põhitegevused • Osavõtt turniiridel • Jahiretked • väetite kaitsmine, võitlus katoliku kiriku ja daamide eest (kohustus) Turvised • Jalaturvised • Kürass (kattis peamist osa kehast) • Käeturvised • Soomuskindad • Kiivrid Relvad • Rüütel kasutas relvade seast kõige rohkem mõõka. • Rüütli mõõk kaalus umbes 1 kilogramm. • Rüütli teiseks peamiseks relvaks oli piik. Loss/kindlus Kautatud materjalid 1. https://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%BC%C3%BCtel 2....
Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson Sündis 14.märtsil 1801.a. Riias Õppis 3-aastaselt lugema Vanemad Jaak Peterson Anna Elisabet Mihhailovna Pärit Viljandimaalt,Kikka talust Lätlane Läks Riiga ja töötas Suri 1807. aastal Jakobi koguduse kirikuteenrina Riiast Tartusse Jalgsi Peterson astub Looming 21 luuletust "Soome mütoloogia" tõlkis rootsi keelest saksa keelde oodid pastoraalid Keele-ja rahvaluuleuurija Petersoni luule Dialoog igavikulise maailmaga ülistab mitmekülgne Inimmõtte ...
Selles vanuses on lapsele ülioluline mängida; laps õpib mängu kaudu, kogeb rolle ja lahendab sisemisi konflikte. Kuna laps on juba piisavalt vana siis on vaja, et vanematel jätkuks tema jaoks piisavalt aega. On oluline,et töölt tulles võimaldaksid vanemad aega kuulata lapse päeva tegemistest ja probleemide puhul aitaksid neid lahendada. Kuna laps suudab vastu võtta palju erinevat infot siis, peab arvestama,et laps võib olla õhtuti pahuram ja väsinum. Kolmel esimesel eluaastal tutvub laps teda ümbritseva maailma asjade ja inimestega valdavalt ühe küsimuse toel: "Mis see on? Lapse kiindumus lähedastesse tugevneb ja saavutab maksimumi teise eluaasta vältel. Laps püüab pälvida täiskasvanu kiitust, kurvastab, kui temaga rahul ei olda. Areneb tunnustustarve, mis saab lapse arengu tähtsaks impulsiks. Laps saab ema juuresolekust tuge ja kindlust, mis lubab tal ümbruse uurimisega tegelda.
autoriteet on lapse jaoks väga tähtis. Laps mängib, ise sealjuures mängu motiive teadvustamata. See eristabki mängu tööst ja teistest tegevustest (Saar, 1997, 20). Võgotski on öelnud, et mängudes tegutsevad lapsed pidevalt reaalse ja mängulise maailma vahel. Tema teooria järgi on oluline see, et mängus õpib laps toimima mitte reaalses, nähtavas ja tajutavas maailmas vaid kujuteldavas, mängulises plaanis. Esimesel kolmel eluaastal ei ole see veel võimalik aga alates neljandast eluaastast, mil olulisemaks muutub mängulise toimingu sisu, reaalne toiming ise jääb tahaplaanile (Ugaste, 2009,158; Saar, 1997, 20). Võgotski analüüsis mängu ja arengu seost. Mäng on arengu alus, sest ta loob lähima arengu tsooni, mängus on laps alati kõrgemal oma igapäevasest arengust. Mänguga seondub vajaduste muutumine, tahtemotiivide areng ja käitumine kujuteldavas plaanis. Ka Võgotski arvates on mäng sotsiaalne tegevus
Ovogenees Munarakkude areng ehk ovotspptide areng Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasajras Ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes Moodustub üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm polotsüüti, mis hukkuvad Iseloomulik tsükliline küpsemine Areng vanusest sõltuv 50-55 eluaastal saabub menopaus Munarakk Suuremõõtmeline Toitainerikkad Kaetud kestadega
Seepärast on imikueas lapse reeglipärane kaalumine väga vajalik. Lapse kehakaalu hindamisel võrreldakse tavaliselt vastava tabeli alusel tema tegelikku kaalu pikkusele vastava kaaluga. Peab arvestama, et lapse kehakaal ja pikkus on induviduaalselt väga suurte kõikumistega. Pikkus Nagu kehakaalus, nii kaskvab laps ka pikkuses seda intensiivsemalt, mida noorem ta on. Terve lapse sünnipikkus on keskmiselt 50 cm. Esimesel eluaastal kasvab laps 25 cm võrra pikemaks, teisel eluaastal 10cm võrra. Edasi kasvab laps umbes 5 cm aastas. Murdeeas toimub intensiivsem sirgumine 6 kuni 7 cm aastas. Luustik ja lihastik Seitsemendaks eluaastaks omandavad kindla kuju lülisamba normaalsed kõverused: kaela-, rinna-, ja nimmekõverus. Lihastik on nõrgalt arenenud. Seljalihaste nõrkuse tõttu eelkooliealisel lapsel lõtv kehahoid, mistõttu tuleb lapsele sageli meelde tuletada, et ta kõnniks sirgelt ja istuks sirgelt. Hingamis- ja vereringeelundid
neelus ja spetsiifilistes immuunsüsteemi rakkudes. Epstein-Barr viirusega seostatakse ka mitmete pahaloomuliste kasvajate teket vanematel inimestel. Mononukleoos on tavaliselt iseparanev viirushaigus, mille puhul ravi on harva vajalik. Inkubatsiooniperiood Inkubatsiooniperiood on 4 6 nädalat, sümptomid kestavad tavaliselt 1 2 nädalat. EBV jääb persisteeruma B-lümfotsüütidesse ja umbes 6%-l inimestest võib nakkus reaktiveeruda. Nakkusohtlik periood Esimesel eluaastal on risk nakatuda väike, sest tõenäo- liselt kaitsevad last emalt passiivselt saadud antikehad. Tütarlapsed ja noormehed haigestuvad võrdse sagedusega ja haigusel puudub sesoonsus. Nakkusallikas Nakkusallikas on nakkav nakkus on haige mees. Viirus võib kanduda patsiendi tervisele, mis käest läbi ja saastatud objektidelt väljaheidetes (kokkupuutel) ning piiskade, köhimine ja aevastamine. Nakkuse ülekande viis lapseeas ei ole siiani selge. Arvatakse, et väikelapsed
Tunnused: sügelemine, ketendus, naha punetus Sagedasemad ekseemiliigid on atoopiline dermatiit, seborroiline ekseem, infektsioosne ekseem, nummulaarne ekseem. ATOOPILINE EKSEEM Kõige tüüpilisem ekseemi vorm Võib ka dermatiidiks nimetada Palju mitmekesisem ekseemi liik, kui teised Haigestunude kasv (steriilne keskkond) Veresooned ahenevad(jahedad käed/jalad) Suur sügelemine Areneb välja 1-5ndal eluaastal Pole leitud haigusetekitaja geeni Mõlemal vanemal haigus-lapsel 70% tõenäosusega Kuiv nahk nahabarjääri kahjustuste tõttu Nahas vähe keramiide (suur aurustumine) Reaktiivsus erinevate keskkonnategurite suhtes Keha ei tooda piisavalt antimikroobseid peptiide DIAGNOOSIMINE On olemas ka kaks üldist haiguse diagnoosimise viisi: a) Bosi mudel; b) Holdeni ja Parishi mudel Vahel harva nahabiopsia
· 1960. aasta presidendivalimistel võitis ta Richard Nixonit ja sai presidendiks. · Tema presidendiksoleku ajal toimus Kuuba kriis. · John Kennedy on ainuke USA president, kes on pälvinud Pulitzeri auhinna. Selle pälvis ta raamatu "Profiles in Courage" eest. · 1939. aasta 22.24. mail külastas John F. Kennedy Eestit. Perekond · John Kennedy oli abielus Jacqueline Kennedy-Onassisega. · Neil oli kaks poega, kellest üks suri esimesel eluaastal, ja kaks tütart, kellest üks sündis surnult. · Ta kuulus mõjukasse iiri päritolu Kennedyte perekonda. · Tema isa oli Joseph Kennedy.
temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Paljunemisperioodil jagunevad tüvirakud ja neist pärinevad eellasrakud mitootiliselt Kasvamine Küpsemine-meioos, mille saadakse haploidse tütarrakud- spermatiidid Nendest haploidsetest tütarrakkudest transformeeruvad viburiga varustatud gameedid- spermid Munarakud suuremõõtmelised Toitaineterikkad Kaetud kestatega Munarakkude areng sõltub vanusest, 45. 55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees Munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel. Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad. Tsükliline küpsemine.
jõehobud oma liikuvate huultega otse maapinnalt haukavad. Kui jõehobud kohtavad väikseid soiseid järvesilmi, sukelduvad nad sinna sisse ning veedavad niiviisi terve järgmisegi päeva. Oma kaalu kohta sööb jõehobu vähe: öö jooksul sööb ära 40 kilo rohtu PÕHIANDMED Suurus Pikkus: 3,5-4,5 m. Kõrgus: 1,6 m. Kaal: Isasloomal 2000-4000 kg, emasloomal kuni 1900 kg. 4 Paljunemine Suguküpsus: Isasloom 5. eluaastal, harilikult paaritub aga alles pärast 20. eluaastat, emasloom 3.-4. eluaastal. Tiinuse kestus: 8 kuud. Poegade sünd: Vihmaperioodil. Poegade arv: 1, harva 2. Eluviis Harjumuspärane eluviis: Seltsiv, elab väikeste karjadena. Toitumine: Peamiselt rohi. Häälitsused: Möirgamine, vali ja kaugelekostuv vingumine. Eluea pikkus: Ligikaudu 40 aastat. Lähisuguluses olevad liigid Samasse sugukonda kuulub veel kääbusjõehobu (Choreopsis liberiensis). Esinemine Jõehobu elutseb kogu Aafrikas
Hingamisteed kitsad ja lühikesed Lühike pisarkanal- infektsioon võib kergelt levida Parem kopsutoru lühem ja laiem- sinna satuvad tihemini infektsioonid Kopsud suured, kuid ebaküpsed Tähtsaim hingamislihas on diafragma Hambad: Piimahambad hakkavad lõikuma 6 elukuul Aastaselt lapsel 8 hammast 2,5 aastaselt lapsel kõik piimahambad Hammaste vahetumine 5-6 aastaselt Jäävhambaid 32 3a. peaks olema külastanud hambaarsti Närvisüsteem: Kõige vähem arenenud süsteem Esimesel eluaastal kasvab aju 1g ööpäevas Vegetatiivne närvisüsteem ebaküps Seedeelundkond: Looteeas seedetrakt steriilne Rinnapiima lapsel- piimhappebakter, kunsttoidu lapsel- soolekepike Huulelihased hästi arenenud Minimaalne süljeeritus Peen-ja jämesool pikemad, kui täiskasvanul Madal seedevõime
DATLIPALM · Kõrbes levinum palmiliik · Troopiline kliimavööde · Leidub peamiselt Saharas, Araabias · Elab kuni 200 aastaseks · Juured on sügaval liivas, et vett kätte saada. · Datlipalmid hakkavad vilja kandma 4.-8. eluaastal · Hooaja kohta võib saada 80120 kg datleid, aga nad ei küpse samaaegselt seega aastasse mahub mitu saagikoristust · Varjavad oma suurte lehtedega päikesevalgust - tänu sellele saavad seal kasvada ka teised taimed. · Lehtede varjus lesivad ka kõrbeloomad(kaamlid) · Lehtedest punutakse kübaraid, onnide katuseid,korve ja jalamatte · Palmipidust valmistatakse mööblit ning lauanõusid DATLID · Datlipalmi viljad on datlid väga magusad, isegi lääged(~70% suhkurt)
Tiinus: 105 päeva Kirjeldus Lakk Saba Pruunikaskollakas karvastik Taksonoomia Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Klass: Imetajad Selts: Kiskjalised Sugukond: Kaslased Perekond: Panter Liik: Lõvi Toitumine Jahivad õhtuti Toiduks: antiloobid, sebrad, noored elevandid, ninasarvikud, jõehobud, koduloomad, samuti ka raiped pisiloomad Paljunemine Aastaringselt Tiinus: 105112 päeva Enamasti 3 kutsikat Vastsündinud: 30cm, laigulised Suguküpsus: 4 eluaastal http://www.youtube.com/watch?v=cFknacYQaUE Huvitavat Hoiavad kontakti möirates Loomadekuningas Kardetakse Tegutsevad avalikult 45 päeva ilma veeta Enim tunnustatud sümbol kultuuris Kujutatud kirjanduses, skulptuuridel, maalidel ja riigi lippudel Isa lõvi, ema tiiger liiger Ema lõvi, isa tiiger tigon http://www.youtube.com/watch?v=d_YoR3H1Hq0 Valge lõvi Haruldased Retsessiivne alleel Tänan kuulamast! Kasutatud materjal http://www.outtoafrica.nl/animals/englion
"Pihtimuste"? nime all. Ta kirjeldab ennast kui lennuka vaimuga õpihimulist ja tarka last, kuid kes kaldus tihti ka kadedusele. Augustinus kirjutab, et ta pidas väga lugu vanematest inimestest ja võttis hoolega kuulda nende nõuandeid. Eriti hoolega õppis ta ladina keelt, milles ta tundis ennast nagu kala vees. Augustinuse vanematel avanes võimalus, tänu jõuka sõbraperekonna toetusele, saata ta õppima Madaura Ülikooli. 17ndal eluaastal kolis ta Kartaagosse, et alustada seal oma õpinguid. Kartaago oli tollel ajal tuntud kui Põhja-Aafrika Rooma. See oli Põhja-Aafrika keskuseks nii majanduslikus, kultuurilises, kui ka poliitilises mõttes. Siinjuures on oluline ära mainida, et Augustinuse isa suri üsna pea pärast poja Kartaagosse kolimist. Ajal, mil Augustinus õppis Kartaagos, puutus ta üsnagi lähedalt kokku Cicero kirjutistega. Teos nimega "Hortensius"? andis Augustinusele tõuke filosoofia õppimiseks
pole ladestunud). 7-8 arengunädalal ilmuvad luustumispunktid. Vastsündinud on toruluude diafüüsid juba luustunud. See jätkub ka peale sündi. Luude kasv on erinevatel luudel erinev. Koljuluudel eristatakse aju- ja näokoljut. Ajukoljut eristatakse lage ja põhi. Koosneb lamedatest luudest, mida nimetatakse õmblusteks. Need on esialgu lahti, kasvavad kinni kõige hiljem ( umbes 30 eluaastaks). Koljuluude vahel on ka avaused esimesel eluaastal ( lahtiseid osi nim. Lõge). Olulised on suur lõge ja väike lõge. Suur lõge on kojulae piirkonnas (kutsutakse ka eesmiseks lõgemeks), see sulgub 2 eluaasta alguseks. Väike kuklalõge sulgub 3 elukuul. Lõgemete sulgumist kontrollivad arstid, et hinnata ega pole luuhaigust. Mis mõjutab luude kasvamise protsessi? Mõjutavad järgmised faktorid. 1. Kasvuhormoon ( lühend STH). Seda produtseeritakse hüpofüüsi eessagara poolt. Hüpotaalamuse hormoon somatu lideriini mõjul. 2
John Fitzgerald "Jack" Kennedy (29.mai 1917 Brookline 22. November 1963 Dallas) John Fitzgerald "Jack" Kennedy oli Ameerika Ühendriikide 35. president. John Kennedy oli demokraat. 1953-1960 aastal oli ta senaator. 1960. aasta presidendivalimistel võitis ta aga Richard Nixoni ja sai presidendiks. John Kennedyl ja tema abikaasal Jacquelina Kennedy-Onassil oli kaks poega, kellest üks suri juba esimesel eluaastal, ja kaks tütart, kellest üks sündis surnuna. 22. novembril 1963 mõrvati Kennedy Dallases. Ametlikult on Kennedy mõrvas süüdi tunnistatud endine USA mereväe sõdur Lee Harvey Oswald, kes tapeti kaks päeva peale Kennedy mõrvamist tuhandete televaatajate silme all, kui too politseinikest ja paljudest muudest agentidest piiratuna Dallase politseimajast väljus. FAKTE: *1939. aasta 22.-24. mail külastas John F. Kennedy Eestit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
