leelistumine Levik/Nakatumine Sagedamini naistel ja Noortel Noortel Mehed, eeskätt 20- lastel 50 eluaasta vahel Riskitegurid Püsikateeter, Diabeet, Pikaajaline kuseteede kõrgvererõhktõbi, liikumatus, kaltsiumi anatoomilised neeruhaigused liigne eritumine
Wilhelm Richard Wagner 1813-1883 Lapsepõlv Richard Wagner sündis 22. mail 1813.a Saksamaal Leipzigis. Kuus kuud pärast Wagneri sündi suri tema isa Carl Friedrich Wagner. 1814. aastal abiellus tema ema näitleja ja näitekirjaniku Ludwig Geyeriga. Esimese 14 eluaasta vältel oli Wagneri nimeks Wilhelm Richard Geyer. 1820. aastal astus ta pastor Wtzeli kooli ning sai seal oma esimesed klaveritunnid. Noor Wagner tundis huvi näitekirjandusega tegelemise vastu ning tema esimeseks loominguliseks katsetuseks , millega ta alustas 1826. aastal, oli tragöödia Leubald. Fakte tema elust 1831. aastal asus Wagner õppima muusikat Leipzigi Ülikoolis. 1834-1837.aastal töötas ta
1. Nimeta Kreutzwaldi eluaasta. 1803 - 1882 2. Milline Kreutzwaldi teos oli tema eluajal rahva seas väga populaarne? ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" 3. Millal ilmus eepos ,,Kalevipoeg" ja milles seisned selle tähtsus? Ilmus 1857 1861, seitsmes andis. Ühiskondlikult äratav mõju... 4. Nimeta Koidula eluaastad. 1843 - 1886 5. Mida tead Koidula loomingust? 6. Millal tegutses rühmitus Noor-Eesti, mis oli rühmituse juhtlause ja kes selle sõnastas? Kasvas välja 1903. Juhtlause: ,,Enam kulturi! Enam europalist kulturi! Olgem eestalsed, aga saagem ka eurooplasteks!" Sõnastas G. Suits. 7. Keda nimetasid nooreestlased haridusmetslaseks? Haridusmetsalne on haritlane, kes on küll saanud formaalse hariduse, kuid kellel puuduvad kultuurihuvid, ning kelle jaoks on haridus vaid mõnusa elu saavutamiseks ja karjääri tegemise abinõu. 8. Noor-Eesti teened? · Vormi rõhutamine. · Asjatundlik kirjanduskriitika. ...
Kehatemperatuuri kontrollimine. Palavik ei ole haigus, vaid keha kaitsereaktsioon, mis aitab kehal haigustekitajatest jagu saada. Kõige tavalisemad palaviku põhjused lastel on mitmesugused ägedad haigused ( viirus või bakteriaalne infektsioon). Kui kehatemperatuur ületab üle 38,0 siis tuleb alandada palavikku, sest lastel võivad tekkida krambid. Krambid tekivad sageli 6 kuu ja 4 eluaasta vahel, mil aju on palaviku tõusule tundlikum, kui hilisemas eas. Palaviku sümptomid: Palavikus imik on rahutu, ärritunud, nutab palju, kiirenenud on hingamine, või vastupidi: on tavapärasest vaiksem, uimase olekuga , magab pikalt, puudub söögiisu., uriinieritus väheneb. Vanemad lapsed kurdavad peavalu , külma ja kuumatunnet, unisust, magamisraskust, samuti puudub söögiisu. On olemas mitmesuguseid termomeetreid
munarakud on moodustunud juba lootelise arengu perioodil ja naise elu jooksul neid juurde ei moodustu. Neljandal rasedusnädalal tekivad lootel rebukoti seinas munarakkude algrakud, mis jagunevad mitootilisel teel. Kõik algmunarakud ovogoonid tekivad enne sündi. Vastsündinu munasarjades on ligikaudu 400 tuhat munarakku, millest valmib elujooksul umbes 400. Munarakkude valmimine lõppeb 45-50 aasta vanuselt,siis saabub menopaus. Ovogoonide paljunemine lõppeb lootelises eas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud meioosi I profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Moodustub üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm väiksemat polotsüüti. Iseloomulik on tsükliline küpsemine. Otiidid ja polotsüüdid erinevad üksteisest vaid tsütoplasma hulga poolest.Otiidist kujuneb valkude kuhjumisel küps munarakk. Elu jooksul munarakke juurde ei teki, toimub vaid olemasolevate küpsemine. Munasarjad alustavad tööd 12-14 aasta vanuselt ja neis valmivad munarakud. Munarakud
· hemofiilia · Turneri sündroom · soomustõbi Sh päriliku eelsoodumusega: · suhkruhaigus · reuma · lühinägelikkus · skisofreenia Downi sündroom ehk Mongoloidne idiotism ehk 21-trisoomia · Põhjus: liigne 47. kromosoom (21. kromosoom on kolmekordne) · Esinemissagedus 1:800 (kõige sagedasem kromosoomhaigus) · Keskmine eluiga: eluiga harva üle 30. eluaasta. · Iseloomulikud tunnused: tunnused lai lame nägu, viltuse lõikega silmad, lühikene nina, suur lõhedega keel, hammaste anomaaliad, deformeerunud ja madala asetusega kõrvad, nn. ahvivagu peopesas, kaasasündinud südamerikked, lihastoonuse alanemine, luude aregu defektid jt. anomaaliad. Tõsiseim puue on vaimne alaareng, mille raskus varieerub debiilsusest idiootsuseni, esineb ka immuunsüsteemi häireid, mistõttu nad on vastuvõtlikumad haigustele, sageli esineb
- häälimist kui suuliselt esitatud sõna sujuvat häälikute kaupa ütlemist ja veerimist kui kirjutatud sõna lugemist tähtede haaval - sõna ja seda, mida see sõna tähistab (nt pole õige öelda, et baassõnavara sõnad on ise meeleorganitega tajutavad (seda on kõik kuuldud ja loetud sõnad), vaid baassõnavarasse kuuluvad need sõnad, mis väljendavad/tähistavad midagi, mida laps on meeleorganitega tajunud. NB! Kolmas eluaasta algab siis, kui laps saab 2-aastaseks. Seega pole baassõnavara välja kujunenud kolmandaks eluaastaks, vaid kolme aasta vanuseks ehk 4.eluaastaks! Kui teie olete nt 22-aastane, siis teil käib/jookseb juba 23.eluaasta! MÕISTED(eripedagoogidele): Kõnetegevus- on üks inimtegevuse like. Selle vahendiks on keel, viisiks kõne, seda teenindab(juhib/reguleerib) psühhofüsioloogiline mehhanism(kõne funktsionaalsüsteem).
Anafaas- Kromosoomid(!) lahknevad poolustele. Telofaas- toimub tsütokinees e. tsütoplasma jagunemine. SPERMATOGENEES- seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Nad kasvavad ja läbivad meioosi. Igast spermatogoonist saab 4 spermi. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. OVOGENEES- munaraku areng. Naisel lõppeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Algab meiootiline jagunemine, esimese eluaasta lõpuks on rakud meioosi I jagunemise profaasis. Seejärel munarakkude areng peatub kuni suguküpsuse saabumiseni. Puberteedieas munaraku eellase meioos jätkub tsükliliselt (üldiselt korraga ainult 1 rakus) VARAJASE EMBRÜOGENEESI ETAPID: Blastotsüsti staadium 1. Lõigustumine- järgneb viljastumisele ja tähendab seda, et kõik loote rakud poolduvad samaaegselt. Tulemusena moodustub kobarloode e. moorula. Kobarloode e
Külli Pihl Tunnikonspekt gümnaasiumile Kreutzwaldi aasta tähistamiseks Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803-1882 Fr. R. Kreutzwald Huberi õlimaal, 1844 Vanemad Isa - Jõepere mõisa kingsepp Juhan Ema - Tõnu Peetri tütar Ann, teenijatüdruk Vaderid - mõisaproua Chatlotte von Vietinghoff - parun J. R. V. Rosen - toapoiss Gustav Esimene eluaasta Sündis 26. detsembril 1803 Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas Kaarli mõis 1804. a Elu Kaarli mõisas Rakvere lähedal · Pere positsioon: isa aidamees ema pereemand · Aida-Vidri ristinimega Friedrich Reinhold · Kodu palvevendlik, saksteustav Mõjutused · Vennastekoguduse liikumine · Rahvapärimuse kandjad mõisateener Kotlep Virumaal tuntud rändav kerjuslaulik Kadrina kirikhärra Knüpffer, kes korjas
palumisest, andeks andmisest, teisest aru saamisest. Nii jõutakse teise inimese mõistmise ehk headuseni. 4.-8. eluaastal, mil on tekkinud teadvus, arenevad isikustatud suhted. Perekonnas on meil erinevad suhted ema ja isa, vanaema ja vanaisa, venna ja õega. Headeks või halbadeks hindame neid oma subjektiivse arusaama kohaselt. Hinnang hea ema ja hea isa, hea laps ja paha laps tekib ainult personifitseeritud suhetes. 4.-8. eluaasta on headuse kasvatamise periood. Laps, kes ei ole õppinud paluma ja tänama, ei suuda ka andeks paluda ega anda. Meie kasvatame inimesi sõnadega ´´kelleks sa tahad saada?´´. See on tüüpiline majanduslik lähenemine kahuriliha turumajandusele. Kogu kasvatuse ajaloo jooksul ei ole kasvatuse eesmärk olnud mitte kelleks, vaid milliseks saada. Milliseks saada tähendab kasvatada inimväärtusi, mida keegi ära võtta ei saa. Kommentaar:
neiu Jeanne Archi, kes on tuntud ka Orleans'i neitsina. Neiut süüdistati 1431. aastal ühiskondlike tavade rikkumises. See noor neiu, olles ise alles puberteedieas, võitis 17-aastaselt esimese lahingu, olles esimene naissoost väejuht. Temale kujuneski saatuslikuks populaarsus, mille oli omandanud võidetud lahingutega, see kohutas teisi. Õnneks ei olnud Jeanne üksi, tal olid temaga koos nägemused, kindel meel ning usk endasse, mis aitasid ja suunasid teda tema 21-e eluaasta jooksul. Aastaid hiljem pärast neiu hukkamist mõisteti ta taas õigeks, ja alles sajandite pärast kuulutati Jeanne pühakuks. Noor sõdalane mõisteti hukka ilmaaegu, valede süüdistustega ning põhjuseta. Hukka ei mõisteta mitte ainult teisitimõtlejaid, vaid ka teistmoodi riietujaid. Inimesed, kel ei ole piisavalt isiksust olla Tema Ise, inimesed, kelle lootused ja eluvaated on hukka mõistetud ja sellega pind jalge all hävitatud. Need on inimesed, kes ei
T -d huvitas peamiselt valguse ja atmosfääri kujutamine ; sealjuures taotles ta järske ja haruldasi, tihti fantastilisi efekte. Esmajoones huvitavad teda meri ja taevas . T on palju tõuget saanud Claude lorrainilt . Üllatav on T kunsti mitmepalgelisus. Ta on ühel ajal klassitsist, romantik ja realist. Tema maastikud on heroilised ja intiimsed ; kord on nad unistavad õhulised, kord realistlik värvitoredad, kord nägemuslik fantastilised. T -i viimase 20 eluaasta keskel maalitud töödes omandab valguseunistus lausa ekstaatilise kuju. Neis kaovad sootuks piirjooned , valgus ja vari esinevad neis mingis kosmilises võitluses teineteisega . T-d peeti tema eluajal hullumeelseks ja Euroopa kunstiarengule ei ole ta vist üldse mõju avaldanud. Tähtsaim inglise romantik w.t , üks kõigi aegade suuremaid meremaalijaid . T alustas akvarellidega , tehnikaga mis oli 18 sajandil Inglismaal populaarne . Voolavat, maalilist
kujundajateks. Need olid 1732.aastal sündinud Franz Joseph Haydn, 1756.aastal sündinud Wolfgang Amadeus Mozart ja 14 aastat hiljem sündinud Ludwig van Beethoven.Oli põhjuseks siis Haydn'i 104 sümfooniat, ,,imelapse" Mozarti armastatuim ooper ,,Võluflööt" või hoopis Beethoveni ainus oratoorium ,,Kristus õlimäel", aga neile Viini klassikuile ei olnud tähtsuselt võrdseid kogu Euroopas. F . J. Haydn tõi oma 77 eluaasta jooksul peale oma imepäraste teoste muusikasse ka uuendusi. Näiteks lõi ta keelpillikvarteti. Tema muusikat võib iseloomustada kui väga originaalset, sest oma muusikas alustas ta varaklassikalisest stiilist ning jõudis välja 19.sajandi romantismini. Tähtsaimaks oratooriumiks on ,,Loomine" ning orkestriloomingu tipuks on 12 viimast sümfooniat. W . A. Mozart, kes suri vaid 35-aastasena, jõudis oma eluaja jooksul palju säravaid teoseid
Räim (Clupea harengus membras) Räim on olnud peamine kala eestlaste toidulaual juba sajandeid. Ta on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tumesinakasrohelise seljaga, kes asustab Läänemere keskosa ning Botnia ja Soome lahte. Räim on avaveelise eluviisiga ning võib laskuda meres enam kui saja meetri sügavusele. Juhuslikult võib ta eksida ka magevette. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal ette küllalt ulatuslikke rändeid. Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune, kuid esineb ka hiiglasi, kelle pikkus ulatub kuni 30 cmni. Neid nimetatakse hiidräimedeks. Hiidräimed kujunevad välja nendest räimedest, kel õnnestub noorpõlves hakata neelama teiste kalade vastseid ja maime. See tingibki kiire kasvu võrreldes teiste räimedega, kes jäävad elu lõpuni truuks selgrootutest toitumisele. Huvitav on see, et talvel ei toitu ...
peaks see olema 7,seega väheneb selleks ajaks. c)Praegu on keskmine eluiga Argentiinas kokku76.Naistel 79,meestel 72 eluaastat.Inimeste oodatav keskmine eluiga aastaks 2030 on 80. Naistel 83 eluaastat ja meestel 76 eluaastat. d)Näitajad on keskmisest suuremad ,sest maailma keskmine eluiga on 70 eluaastat ja praegusel hetkel on Argentiina keskmine eluiga 76 eluaasta,seega on see keskmisest küllaltki palju suurem,see tähendab et seal on üldiselt hea elukeskkond. Riigis pole väga suuri probleeme AIDSiga. 5. a)Vanemate naiste osakaal on riigis suurem.Lapsi on rohkem kui vanureid,meeste ja naiste sündimus püsib enam-väem samal tasemel.Kõige rohkem on riigis lapsi ja suur on ka 20- 30aastaste osakaal. b) 0-14 years: 25.2% (male 5,450,679/ female 5,200,704)
konfliktid, heroilisus ja pateetilisus, harvem märgatakse tema natuuri lüürilist poolt, mis avaldub paljudes teostes väga eredalt. Klaverimuusika · Klaveriloomingus on tähtsal kohal sonaadid (32), klaverikontserdid (5), variatsioonitsükiid ja väikepalad. · Varastele sonaatidele on iseloomulik lopsakas fantaasia ja dramatism, hilistes lisandub polüfooniavõtete ja fuugavormi julge kasutamine. Sümfooniad · 9 sümfooniat - avastas sümfoonia alles 30. eluaasta paiku. · Iseloomustus: ülev, dramaatiline väljendus ning loogiline ja ökonoomne ülesehitus. Helilooja laiendas neis klassikalist orkestrit: puhkpillid (eriti vaskpillid), mis varem pidid eelkõige täiendama orkestri koloriiti, muutusid sestpeale palju tähtsamaks. · 1804 lõi ta oma 3. sümfoonia (Es-duur, op. 55, ,,Kangelassümfoonia"), milles nähakse tema küpse orkestristiili ja samuti kogu 19. sajandi sümfonismi algust
mõjutab omakorda tema eneseväärikustunde kujunemist. Kui lapse eest hoolitsetakse hästi, siis võib ta oma tekkivatesse vajadustesse suhtuda rahulikult ega satu niisugusesse olukorda, mille valitsemisega ta toime ei tule. Tähtis on hooldamist õigesti ajastada ja lapse eest hoolitseda siis, kui ta annab märku selle vajalikkusest. Vajaduste rahuldamine ning õigeaegne hooldus äratavad lapses tunde, et ta on tähtis ja et maailma peale võib loota. Selle põhjal hakkab lapsel esimese eluaasta jooksul kujunema põhiturvalisus, mis on hilisema psüühilise arengu jaoks väga tähtis. Laps on kindel, et tema eest kantakse hoolt. See tunne võimaldab tal algul hoidjasse kiinduda ning hiljem temast sõltumatuks muutuda. Pettumused põhjustavad lapsel hiljem psüühilisi hälbeid. Vajaduste rahuldamise liiga pikk ooteaeg on tähelepanekute kohaselt põhjustanud juba pooleaastaselgi lapsel agressiivset käitumist. Samal põhjusel ei teki lapsel ka põhiturvalisust ega usku
...............1 SISUKORD.....................................................................................................................................................................2 HAMMASTE PINNAMÕRAD JA TÄKKED...........................................................................................................3 LASTEL RAVI TASUTA ............................................................................................................................................6 ESIMENE ELUAASTA ...............................................................................................................................................7 HAMBA EHITUS........................................................................................................................................................10 Hammaste pinnamõrad ja täkked Hammaste pinnamõrad on tilluksed praod ning täkked hamba pinnal , mis tekivad hammaste
osas jne. Sel vanuseastmel hakkab inimene leidma oma erilisust ja tahab olla ainulaadne maailmas. Erilisust rõhutakse nii riietusega, kui ka käitumisega. Vanematele on see periood kõige raskem, sest lapsega toimuvad muutused võivad olla väga suured ja ei suudeta nendega sammu pidada. Vanemate kohus on võimaldada lapsel endal otsuseid teha, sest täiskasvanuellu kuuluv vastutus kujuneb vaid kogemuste kaudu. 18-20 eluaasta vahele jääb hilispuberteet. Pilt iseendast omandab juba üsna kindlad piirjooned ja hakkab selguma, mil määral see kattub ideaalkujutlusega enda kohta. Lisanduvad intiimsuhted, avastatakse ennast veel ühest küljest. (http://www.abiks.pri.ee/www/?leht=muumurd&m=k) Noorukiiga pole selgesti eristatav mürsikueast ehk murdeeast. Murde- ja noorukiiga kokku nimetatakse teismeeaks. Mürsikueaga võrreldes on see periood
põlve eesosas. Ülevaade Haiguse esinemissagedus on väike, sagedamini esineb seda aktiivsetel sportlikel poistel. Tavaliselt on paranemine hea, aharvem on vajalik kirurgiline ravi. TEKKEPÕHJUSED JA -MEHHANISMID Põlvekeder on väike luu põlveliigese ees. Põlvekedra pealt kulgeb reie nelipealihase kõõlus ning kinnitub sääreluuülaossa. Nelipealihase kinnituskohta sääreluule nimetatakseköbruks, mis kujutab endast luustumistuuma ning mis peaks lastel sulguma 7-9 eluaasta vahel. Kui seda ei juhtu, jääb kõõluse kinnituskoha ja luu vahelekõhrkude. Luustumistuuma ebanormaalsel kokkukasvamisel sääreluule jääb iseloomulikult suur köber, mis on nähtav põlve all. Haiguse tekkepõhjused ei ole teada, kuid soodustavateks faktoriteks peetakse sagedasi pisitraumasid, mis enamasti on seotud spordiga. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Kaebused tekivad tavaliselt lapseeas 11-14 eluaasta vahel, siis kui lapse kehaline aktiivsus suureneb
Lapsed ehitavad endale maju ja siis mängivad seal sees. Põiminud teiste mängude liikidega. Näiteks ehitavadki lapsed kõigepealt maja valmis ning siis mängivad seal hiljem kodu. Reeglimäng- Mängitakse kindlate reeglite järgi. Eeldab juba lapselt teatud oskusi. Need on igasugused lauamängud. Laps peab mõistma reegleid ja neist kinni pidama. Väga arendavad. Mäng peab toimuma vähemalt kahekesi. 3. ,,Üldoskuste areng koolieelses eas" Rollimäng 1-2 aastaselt: Esimese eluaasta lõpus hakkab lapse arengus kujunema matkimismäng, mille sisu on ümbritsevate inimeste tegevuste ja käitumise matkimine. Esialgu matkib neid tegevusi, mida on vahetult näinud või kogenud. Teisel eluaastal hakkab järk-järgult tooma mängudesse uusi tegevusi. Tegevused on esialgu suunatud mängijale endale. Kolmandal eluaastal suureneb lapse mängutegevuste hulk järjest enam. Üksikuid argiolukordi seostab laps väljamõeldud olukordadega. Enamasti põhineb mäng isiklikul kogemusel
püreestatud porgandist, banaanist või õunast. Kui imik on harjunud erinevate lisatoitudega siis võib hakkata talle pakkuma juba nende segusid. Kuna emalt saadud rauavarud hakkavad lõppema, siis peaks lisama menüüse ka liha. Parimaks raua allikaks on taine sea-, kana-, vasika-, loomaliha, kogusega päevas 5-20g. Vältida tuleks vorsti, viinerit ja sardelli, kuna neis on palju vähem rauda kui tailihas. Valgurikaste toitude andmist tuleks alustada alles esimese eluaasta lõpul kuna see koormab imiku neere. Jogurdi, keefiri, hapukoore ja kohupiima võib toidusedelisse lisada alates 10.-11. elukuust. Lehmapiima (3,5 % rasvasisaldusega) andmisega alustada alles 2. eluaastal, kogusega 500-600ml. Lehmapiim 1. eluaastal võib põhjustada rauavaegust ja allergiat. Aastane laps sööb juba kõiki põhilisi toiduaineid koos perega ühises lauas, nii palju, kui tal isu on. Tingimuseks on, et toidud valmistatakse lapsesõbralikult. Kui keedad perele
· Passiivne ärkvelolek · Aktiivne ärkvelolek · nutmine Temperamendi aspektid, milles beebid erinevad emotsionaalsus- kui kergelt on võimalik vastsündinut mingi stiimuliga ergutada Aktiivsustase- energia hulk, mille laps päevases tegevuses kulutab, ning kiirus, kui kiiresti kulutab Sotsiaalsus- beebi eelistus viibida koos teiste inimestega ja kuivõrd on suhtlemine väärtuslik ,,tasu" Neuroloogiline areng Sündides 25% Täiskasvanu aju suurusest Esimese eluaasta lõpul 50% Teise eluaasta lõpul 75% Vastsündinu meeleline tundlikkus NÄGEMINE Nägemismeel - 1. korda tajub valgust üsasiseselt (intrauteriilselt) 24 rasedusnädalal. Sünd on meeleelunditele okiks. Tähtis et laps kohaneks. Pupillid väiksemad 1-2 nädalat, kohaneb. Nägemiskaugus 20-30 cm. (ema näo nägemine. Evolutsiooniteooria) Nägemiskontakti olulisus- paneb aluse kiindumuskontaktile eesmärki- hiljem tähtis
suudaksime uut infot omandada ja et neuraalsed süsteemid säilitaksid oma funktsionaalsuse. Rikastatud kasvukeskkond rohkem sünapseid, suurem neuronite tugivõrgustik Kognitiivne areng Piaget' arengustaadiumid Vanusevahemik, Staadium, Arengulised stiimulid 2.eluaastani Sensomotoorne periood kogeb maailma läbi tajude ja tegevuste (vaatamine, puudutamine, suhu panemine) Objekti jäävus Võõristamine 2. 6. eluaasta Operatsioonide-eelne periood asjade representeerimine sõnade ja kujutluste läbi, kuid puudub loogiline mõtlemine Sümboliline mäng Egotsentrism Keele areng 7. 11. eluaasta Konkreetsete operatsioonide periood oskab mõelda loogiliselt konkreetsetest sündmustest, mõistab konkreetseid analoogiaid, sooritab aritmeetilisi operatsioone Arusaamine vedelikuhulga püsivusest Matemaatilised tehted 12. eluaastast + Formaalsete operatsioonide periood arutleb abstraktselt Abstraktne
lapse verre hapnik, vesi aga ka kahjulikud ained 10. Vahendid rasestumise vältimine · Pillid (kaitseb rasestumise eest) · Spiraal · Kondoom (kaitseb ainukesena suguhaiguste eest) 11. Inimese areng sünnist surmani · Vastsündinu- kümme päeva · Imikuiga- kiire ainevahetus, kasvamine, arenemine, kuni esimese eluaasta lõpuni, suur pea ja lühikesed jalad · Lapseiga- õpib laps liikuma, kõnelema, lapseiga kestab jäävhammaste tulekuni ja sugulise küpsuse alguseni, tüdrukutel 12-13 eluaastani, poistel aga 13-15 eluaastat · Murdeiga- algab suguküpsuse saabumiseni, ning ilmnevad ka teised sugutunnused, see lõppeb 17-18 eluaastal, toimub sageli ka esimene armumine, nad on hellatundelised ja ärrituva kiiresti
Ta täitis teiste antud ülesandeid ning õppis tundma hobuseid, turviseid ja sõjarelvi. Samuti õpetati paazidele lauas teenindamist ning liha lahtilõikamist. Daami teenindades õppis noor paaz armastusväärsust ja viisakust. Kui paaz umbes neljateistkümnene oli, sai temast skvaier ja teda hakati rüütliks välja õpetama. Alates 13. sajandist tuli skvaieritel oma isandate kõrval ka võidelda. Kui arvati, et aeg on küps (kaheksateistkümnenda ja kahekümne esimese eluaasta vahel), löödi skvaier rüütliks. Tihti tegi seda rüütel, kes oli ta välja õpetanud. Skvaier tegi läbi sümboolse puhastava kümbluse ja pidas terve öö kabelis oma relvade üle vahti. Seda nimetati vigiiliks. Rüütliturvistikud Rüütli turvistik arenes üksteise külge põimitud rõngastest plaatidest täisraudrüüni. Rõngassärk- Tugev,painduv, samas võis mõne tugava löögi tagajärjel särgi kandja oma luid murda
Sigimine Tavaliselt kaks, harva kolm korda aastas. Nad on polügaamsed loomad. Kevadises pesakonnas on tavaliselt poegi vähem kui suvises. Eestis on keskmiselt kolm poega pesakonnas. Tiinus kestab neil 40...44 päeva. Areng Pojad on sündides hästi arenenud. Imetatakse poegi umbes kuu aega. Pärast seda pojad iseseisvuvad. Suguküpsuse saavutavad nad esimese eluaasta lõpuks. Koht Halljänesel on palju vaenlasi: keskmised ja suured kiskjad, ökosüsteemis suured kullilised. Poegi ohustavad ka varesed ja rongad. Tugevat negatiivset mõju avaldavad ka põllumajanduses kasutatavad kemikaalid. Ohustatus ja Jahiloom, keda võib küttida hagija, hurda või urukoeraga kaitse 1. oktoobrist 31. jaanuarini. Tarastatud aiandis võib neid
kehvem. Kui suitsetamine oleks äärmiselt ebapopulaarne ja nii mõnigi suitsetaja võiks kaotada oma sõbra vaid seetõttu, et ta suitsetab. Aastatel 1988-1996 viidi Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel, Keilas, Hiiumaal ja Saaremaal läbi suuremad terviseuuringud. Neis osalesid 2., 6. ja 9. klassi õpilased. Selgus, et 9. klassi jõudnutest on suitsu proovinud 71,5% poistest ja 43,2% tüdrukutest. Esimene sigarett tehti keskmiselt 10. ja 13. eluaasta vahel. Samas oli eriti kurb ka see, et koguni 24% poistest ja 8,7% tüdrukutest olid esimese sigareti proovinud juba 9-aastaselt või veelgi varem. Mida noorem on inimene, seda väiksem on tema vastupanuvõime mürgitamisele. Esimeste klasside õpilasel võib aga tubakamürgitus kiiresti esile kutsuda mõne raske haiguse, mis võib lõppeda ka surmaga. Järgnevatest uuringutest selgus aga see, et umbes kolmandik suitsu proovinud laste vanematest ei usu, et nende laps on seda teinud.
Levik ja rändamine: Laialt levinud elanik praktiliselt kogu Euroopas, mis on samas vaid alla poole tema üldisest levialast. Nurmkana on paigalind, Eestist ära ei rända, kogunedes väljaspool sigimisperioodi salkadesse. Kus võib kohata: Teda võib olla keeruline märgata tema hiiliva käitumise tõttu, peidab ennast kõrges rohus. Kõige kindlam viis teda leida on vaadelda tähelepanelikult kõrge kattega põlde, heinamaid. Eluiga: 70-90% juhtudel suremus esimese eluaasta jooksul. Poegade hukkumine 50-60% ulatuses esimeste nädalate jooksul on tavaline. Vähesed linnud elavad 3 aastaseks. Eluviis: Pesitseb ja talvitub avamaal, elab maapinnal, peamiselt põllumajandusmaastikus - karjamaal, heinamaal ning põldudel. Enamasti liiguvad joostes, lendu tõusevad peamiselt siis, kui oht ähvardab või vaja liikuda kaugemale. Lendab madalalt ja kiirelt, tiibadega veheldes või liueldes. Häirimisel lendab
Ilves on hämarikuloom. Ta liigub pigem videviku ajal ja öösel, on varjatud eluviisiga, näha ei ole teda lihtne. Talvel on aga hea tema tegevust uurida jälgede järgi. Need on tal ümarad ja neil ei ole tavaliselt näha küünte poolt tekitatud auke. Ilvese jooksuaeg on veebruaris-märtsis. Pojad sünnivad aprillis või mais. Poegi sünnib 1 5. Piima imevad pojad 2-3 kuu vanuseni. Pojad jäävad esimese eluaasta lõpuni ema juurde. Ilvesed elavad enamasti üksikult, kuid ainult sigimise ning poegade kasvatamise ajal on emas- ja isasloomad koos. Emasloom ei poegi igal aastal. Ilves sööb kõike, mis liigub ja millest jõud üle käib. Ta murrab toiduks peamiselt jäneseid ja metskitsi, sobivad ka närilised, linnud ja teised kiskjad, näiteks kährikud ja rebased. Talvel eelistavad ilvesed jahtida sõralisi. Ilves sööb oma ohvrit esialgu silmadega, seda
Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Munarakud: Suuremõõtmelised Toitaineterikkad Kaetud kestadega Munarakkude areng sõltub vanusest, 45. 55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees: Munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel. Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad. Tsükliline küpsemine.
Neljas tase Viies tase Soomustõbi Ihtüoos e. soomustõbi e. kalanahksus on kaasasündinud geneetiline häire, mille puhul tekib nahal üle kere kalasoomuste taoline hüperkeratiseerunud kiht. Huntingtoni tõbi Tegemist on autosoomdominantselt päranduva progresseeruva neurodegeneratiivse haigusega. Tavaliselt jääb haiguse avaldumise aeg 35.44. eluaasta vahele. Peale sümptomite algust on keskmine eluiga 1518 aastat. Kliinilisteks sümptomiteks on sundliigutused ning kognitiivsed või psühhiaatrilised häired. Huntingtoni tõbi on ravimatu haigus. Marfani sündroom Marfani sündroom saadakse pärilikul teel oma vanemalt või geenimutatsiooni käigus. Kahjustunud on 15. kromosoom, mis kannab infot paljude pärilike tunnuste kohta ning tekkinud nähtus põjustab häireid sidekoe tekkes.
Ühiskond, kui mõiste on inimeste kooseluvorm, inimeste omavaheliste suhtlemiste kogum. Kuid me ei saa seda võtta selle järgi, mis on ettekirjutatud. Minu jaoks moodustub ühiskond sellest, mis on koguaeg minu ümber. Inimesed kellega suhtlen, kogemused mida kogen ja nähtused mida igapäevaselt näen ja tunnetan. Iga inimese jaoks on ühiskond pidevas muutumises. Päevast päeva kogetakse ja avastatakse uusi asju, mis muudab suhtumist ja avardab maailmapilti. Minu kaheksateistkümne eluaasta jooksul on olnud ühiskond pidevas muutumises – nii minu enda kui ka üldiselt riigi jaoks. Kui mina sündisin, oli Eestil selja taga 5 lühikest, kuid uhket iseseisvat aastat ja täitsa oma riigiraha. Endiselt oli kõik uus ja huvitav. Harjuti omaette toime tulema. Enne seda oldi ju sõltuv võõra riigi võimust. Kasvasin ajal, mil Eesti astus Euroopa Liitu, sai tunda majanduslikku õitsengut ning alles hiljuti elati üle majanduskriisist tekkinud raskused
ARENGUTEOORIAD S . F R E U D , J . P I A G E T, E . E R I K S O N , L . KO H L B E R G , L . V Õ G O T S K I , J . B O W L BY ARENGUPSÜHHOLOOGIA • Inimese areng ning käitumise muutumine vananedes • Algus 19.sajand • Põhimõisted Areng – muutused Füüsiline ja motoorne areng – kasvamine, liigutused Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, mõtlemine, kõne Sotsiaalne areng – emotsioonid, suhtlemine Kõlbeline areng – väärtused, õige vs vale Vaimne areng – teadmised, oskused SIGMUND FREUDI PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU TEOORIA • Alateadlikud soovid ja mälestused • „jäämäe veepealne osa" • Lapseea kogemuse mõju • Tasakaalu püüe – sisemised tungid vs ühiskonna normid ARENGUSTAADIUMID FREUDI JÄRGI 1) Prelatentne periood (sünd - 6a) oraalne periood (sünd-1a) anaalne periood (1-3a) falloslik periood (3-6a) – Oidipuse/Elektra kompleks 2) Latentne periood (7-10a) – teadmiste omandamine 3) Genitaalne ...
Kuigi järjest kasvav ülekaalulisuse probleem laste ja noorukite seas tõstab riski haigestuda diabeeti juba nooremas eas. Esmane ravi on dieet, kehakaalu kontroll ja füüsilise koormuse suurendamine. Kui vaatamata sellele püsib veresuhkur kõrge, tuleb raviskeemi lisada tabletid või mõnel juhul ka insuliin. Sageli on vaja raviskeemi lisada ka vererõhku ja kolesterooli alandavad ravimid, et vähendada tüsistuste riski. 2. tüüpi diabeedi riskifaktorid · Vanus üle 40 eluaasta · Diabeedi esinemine perekonnas · Ülekaal ja/või kõhupiirkonna rasvumine · Eelnenud veresuhkru omastamise häire · Kõrgenenud vererõhk · Kõrgenenud kolesterool · Eelnevad südame- ja veresoonte haigused · Naistel rasedusaegne diabeet Sümptomid ehk haiguse avaldumine Haigustunnused ( näiteks suukuivus, janu, väsimus jt.) võivad avalduda tagasihoidlikult või üldse puududa. Sageli leitakse kõrgenenud veresuhkru tase juhusliku vereanalüüsiga
kõnelema õppida. Need eeldused on järgmised: normaalselt arenenud kesknärvisüsteem, kahjustamata meeleorganid ja perifeersed kõneorganid. Kõnevõime sotsiaalne aspekt seisneb selles, et bioloogilised eeldused realiseeritakse ainult kollektiivis. Lapsele on vajalik kõnekeskkond ja eakohane tegevus, mis aktiviseerib suhtlemist. Kõnevõime realiseerub järgmistel tasanditel: • Retseptiiviie tasand — kõnet ainult (osaliselt) tajutakse. Ilmneb lapsel esimese eluaasta lõpul, hälviklapsel mõnikord mitme aasta vältel. Täiskasvanutel avaldub selline nähtus võõrkeele õppimise algetapil. Kõnevõime retseptiivset tasandit rakendatakse verifitseerimisülesannetes — õige või vale keelend tuleb kuulmise järgi üles leida. • Reproduktiivne tasand — võime kõnet tajuda ja korrata. Korrata on võimalik ka ütlust mõistmata, sh. tähenduseta keelekonstruktsioone. Viimast kasutatakse laste lugema ja
Selles valikus laiendab laps ainult seda, mis temale sobib, minnes uhkelt mööda sellest, mis ületab tema taseme mõtlemise (Piaget 2004). Laste kõne areng jaguneb nelja perioodi. Neist kolm langevad esimesse kolme eluaastasse. Need on häälikuline periood (koogamine ja lalisemine), sõnalise arengu periood (üksikud sõnad) ja lause periood (2- kuni 3- ja enama sõnalised lihtlaused). Neljas periood on jutustamine: kõrvallausete moodustamine, mis saab alguse kolmanda eluaasta lõpus. Kõne arendamine kolme esimese eluaasta kestel on hädavajalik nii suhtlemiseks laste ja täiskasvanutega kui ka lapse psüühiliste protsesside täisväärtuslikuks arendamiseks. Laps omab kõnevõimet üksnes sotsiaalses keskkonnas. Tema ülesanne on avastada keele sõnavara ja grammatikareeglid, mida räägivad ümbritsevad täiskasvanud või vanemad lapsed. Reeglid ehk grammatika ongi see, mis annab keelele selle ebatavalise jõu, sest võimaldab
Sümbiootilises järgus kujuneb lapse esmane kiindumus teise inimesesse. Naeratusega näitab ta, et tunneb ära oma hoidja; isegi näljane laps on võimeline mõneks ajaks rahunema, kui hoidja ta sülle võtab. See esimene kiindumuseside on lapse ühiskonnaliikmeks kasvamise ja hilisemate inimsuhete lähtekoht. Vajaduste rahuldamine ning õigeaegne hooldus äratavad lapses tunde, et ta on tähtis ja et maailma peale võib loota. Selle põhjal hakkab lapsel esimese eluaasta jooksul kujunema põhiturvalisus, mis on hilisema psüühilise arengu jaoks väga tähtis. Laps on kindel, et tema eest kantakse hoolt. See tunne võimaldab tal algul hoidjasse kiinduda ning hiljem temast sõltumatuks muutuda. Lapse eneseväärikustunde arenguks on varajast kõikvõimsuse tunnet vaja. See pakub kaitset keeruka välismaailma eest, mida laps pole veel võimeline analüüsima ning mille seadustest ta aru ei saa
Milleks meile keel? Inimene kasutab keelt juba sündides, algul on tegemist kehakeele ja häälitsustega, aga ikkagi on vaja emale või isale anda teada, et beebi tahab süüa, juua või on aeg mähkmeid vahetada. Esimese eluaasta jooksul õpib imik ära paar sõna, tavaliselt lihtsamad sõnad nagu: emme, issi ja äitäh, sealt saab aluse aktiivsem keelekasutus. Kõne on tekkinud inimkonna algusaegades, kuna koos elavad inimesed pidi kuidagi igapäevast infot edastama, arvatavasti esialgu suheldi lihtsalt häälitsuste ja kehakeele abil. Tõenäoliselt ei olnud kindlat keelt isegi ühe leibkonna inimestel, kuna inimeste eluiga oli nii lühike ja elul oli 2 mõtet: kõht täis saada ja elus püsida
lõhna- või maitsehallutsinatsioonid, seksuaalsed või muud kehalised meelepetted ning harva nägemishallutsinatsioonid. Hebefreenne skisofreenia emotsioonide, tahteelu- ja mõttekäiguhäired käitumine on inadekvaatne ja impulsiivne ning tavaliselt maneerlik meeleolu lame ja inadekvaatne mõttekäik desorganiseeritud, kõne laialivalguv ja seosetu. isoleerumistendents ja käitumine näib olevat eesmärgita ja tundmusteta algab tavaliselt 15. ja 25. eluaasta vahel halva prognoosiga Katatoonne skisofreenia väljendunud psühhomotoorsed häired silmatorkavamaks tunnuseks on ägeda katatoonse rahutuse episoodid arenenud tööstusmaades harva, kuigi mujal on see tavaline. ulmataolise (oneiroidne) seisund koos elavate stseenihallutsinatsioonidega Katatoonne skisofreenia stuupor või mutism rahutus ebasobivate või veidrate pooside võtmine ja neis püsimine negativism rigiidsus, vahajas paindlikkus
Intelligentsus ja selle mõõtmine Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. 1904.aastal pani inglise psühholoog Charles Spearman lapsi testides tähele, et nende tulemused olid eri testide puhul võrdlemisi sarnased. Nt. said need lapsed, kes sooritasid edukalt mälutesti, hea tulemuse ka loogilise põhjendamise ja taibukuse testidest. Ta jõudis seisukohale mille järgi võib intelligentsus sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust. Fluiidne(voolav) intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Fluiidse intelligentsuse haripunkt saabub inimesel 20.eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus...
protestantlikest trükistest, mis hävitati katoliikliku Lübecki rae käsul. 1535 Esimene osaliselt säilinud eestikeelne trükis (Wanradt-Koelli katekismus). / algab eesti raamatulugu. 1601 nälja ja katkuaeg 1600 1606 G.Mülleri jutustused. Saksa-ladina-eesti segakeeles. Kultuuriline mälestusmärk. 1632 Tartu Ülikooli rajamine 1739 andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Kõik talulapsed pidid 7. ja 12. eluaasta vahel käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. 1739 - Jüri ja Kose kirikuõpetaja Anton Thor Helle tõlgib piibli eesti keelde. 1766 Eesti ajakirjanduse algus, Põltsamaal arstiteaduslik leheke " Lühhike õppetus" 1802 TÜ taasavamine saksakeelse keiserliku ülikoolina. /Eestimaa talurahvaseadus: Talude kasutamise pärandatav kasutamisõigus (kui peremehel on mõisnikule maksud makstud, võis talupoeg talu pärandada). Talup. õigus vallasvarale.
1. Paljunemine - uute organismide tekkimise protsess, eluslooduse põhiline omadus - iga üksikorganism on paljunemise tulemus 2. Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. 3. Mittesugulist paljunemist jaotatakse: · Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) · Eoseline paljunemine 4. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, ainuraksed. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega risoomidega (orashein, piparmünt) Taime osadega sibulatega (tulp, sibul, liilia) 5. Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukaterühmadel (me...
Murdeiga alustatakse kuritegeliku käitumise, narkootikumide tarvitamise, alkoholi tarvitamise, seksuaalsete suhetega, et uurida oma identiteeti, proovides saada võimalikult palju kõikvõimalikke kogemusi enne täisea rollide ja vastutuse omaksvõttu. Füüsiline areng primaarsed ja sekundaarsed sootunnused tüdrukutel varem, esimene menstruatsioon 8. ja 16. eluaasta vahel. Füüsilise arenguga rahulolu poistel suurem kui tüdrukutel; halvim liiga vara küpsevatel tüdrukutel ja liiga hilja küpsevatel poistel (östrogeen ja testesteroon). Varasem murdeiga varaseem seksuaalne käitumine, muurdeealise moodi käitumine varem iseseisev tegutseja, seksuaalne teadlikkus ja huvi, käib kohtamas, tehnoloogia kasutamine, tarbimiskäitumine. Suurem vajadus autonoomia järele, orientatsioon
3. Aeglaselt reageerivad beebid vähem aktiivsed, vajavad rohkem aega kohanemiseks, on uutes olukordadest häiritud · Paljud kaasasündinud refleksid kaovad lapsel 3-4 kuu vanuses, kuid osa püsib kogu elu. · Vastsündinul on: 1. kõndimisrefleks kaob u 2-3 kuu vanuses 2. ehmatusrefleks kaob 4 kuu vanuses 3. otsimisrefleks kaob u 4 kuu vanuses 4. haaramisrefleks kaob u 5 kuu vanuses 5. pupillirefleks eluaegne · Esimene eluaasta toimub väga intensiivne areng ja kasvamine. Aasta lõpuks on laps kasvanud u 25 cm ja kehakaal on kolmekordistunud. Füüsiline ja motoorne areng on väga olulised, sest need loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks e kognitiivseks ja sotsiaalseks arenguks. · Väikelapseiga esimesed kaks eluaastat. Esimeste elukuude jooksul on lapse motoorne käitumine üsna piiratud. 4. elukuu lõpuks tõstab laps pead ja rindkeret ning keerab ennast. 6
seepärast on neid haigusi harva üksikjuhuna, korduda võivad need haigused suguvõsas. Kromosoomhaige lapse sünni tõenäosus suureneb vananedes, eriti pärast 38.eluaastat. Kromosoomhaigusteks on nt: *Down'i sündroom *Kassikisa sündroom *Klinefelteri sünndroom *Turneri sündroom Downi sündroom ehk Mongoloidne idiotism ehk 21-trisoomia Põhjus: liigne 47 kromosoom (21 kromosoom on kolmekordne). Esinemissagedus: 1:800 (kõige sagedasem kromosoomhaigus). Keskmine eluiga: harva üle 30 eluaasta. Iseloomulikud tunnused: lai lame nägu, viltuse lõikega silmad, lühikene nina, suur lõhedega keel, hammaste anomaaliad, deformeerunud ja madala asetusega kõrvad, nn. ahvivagu peopesas, kaasasündinud südamerikked, lihastoonuse alanemine, luude arengu defektid jt. Anomaaliad. Tõsiseim puue on vaimne alaareng, mille raskus varieerub debiilsusest idiootsuseni, esineb ka immuunsüsteemi häireid, mistõttu nad on vastuvõtlikud maigustele, sageli
Beethoven juhatab sisse 19. sajandi, mis on romantilise perioodi aeg. Romantikud pidasid Beethovenit eeskujuks. 19. sajandi 1. pool on tema ajastu. Looming on traagiline ja tõsine. Kõige iseloomulikumad jooned on selgelt väljajoonistatud karakterid, jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid (pimedus, valgus, elu, surm, isiklik vabadus, saatus) ning pateetilisus ja heroilisus. Tal ei ole ühtegi lõbusat lugu. 1. Sümfooniad. Nende juurde jõudis 30. eluaasta paiku. Sajandi esinduslikem muusikazanr. Beethoveni sümfooniaid iseloomustab jõuline dramaatiline väljendus, mis otsekui viitaks vormilisele vabadusele. Beethovenil oli 9 sümfooniat. 5. sümfoonia on ,,Saatusesümfoonia" ja Beethoveni lemmik. Kogu sümfoonia temaatilise materjali aluseks on teose avataktides kõlav nn saatuse koputuse kujund, mis läbib kõiki osi kõige erinevamates variantides. 9. sümfooniat (1825) võib pidada Beethoveni elutöö kokkuvõtteks
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid , teistes aga säilis demokraatia ? Demokraatia ja diktatuurid levisid maailmas 20.sajandil , täpsemalt aastatel 19201940 . Riigikordade peamisteks muutumise põhjusteks olid ülemaailmne majanduskriis ja Esimene maailmasõda . Demokraatia hakkas levima tänu sõja võitmisele . Demokraatlike suurriikide maine kasvas ja nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks ka paljud teised riigid . Inimesed said väga suures osas osaleda riigi juhtimises . Kui eelnevalt ei olnud inimestel valimisõigust , siis demokraatia ajal kehtestati seadused , et mehed saavad alates 21.eluaastast valimas käia . Valmisõiguse said ka naised , naistele siiski seati vanusepiiranguks 30.eluaasta . Inimesed lootsid , et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu , aga paraku see nii ei läinud . Tekkis demokraatia k...
(nn. veregruppi): 0, A, B ja AB. Vereülekande seisukohalt kõige tähtsam on AB0-süsteem. AB0-süsteemi antigeene on kaks A ja B. Veregrupp AB0-süsteemis sõltub sellest, milline antigeen on punalibledel. On neli võimalust: · punalibledel on antigeen A, siis on veregrupp A · punalibledel on antigeen B, siis on veregrupp B · punalibledel on antigeen A ja B, siis on veregrupp AB · punalibledel pole antigeeni A ega B, siis on veregrupp 0 Esimese eluaasta jooksul moodustuvad veres AB0-antikehad puuduva antigeeni vastu. Inimesel veregrupiga A on antikehad antigeen B vastu, neid nimetatakse anti-B antikehadeks; B on antikehad antigeen A vastu, neid nimetatakse anti-A antikehadeks; AB antikehad puuduvad; 0 on antikehad antigeenide A ja B vastu, neid nimetatakse anti-A ja anti-B antikehadeks. Veregrupp on pärilik ja elu jooksul see ei muutu. Vereülekande puhul peab jälgima, et patsient saaks sellist verekomponenti, mille vastu tal antikehi ei ole
laengud · Epilepsia tekkepõhjused võivad olla erinevad: o Raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjutused o Mürgitused o Ainevahetushäired o Peaaju vereringehäired o Ajuhaigused või kasvajad o Peaajutraumad o Kesknärvisüsteemi infektsioonid Sclerosis multiplex · Tavalisem haigestunute vanus jääb 20. 40. Eluaasta vahele, kuid noorimad haigestunud on 13-14-aastased. Naised haigetuvad kaks korda sagedamini kui mehed. Oma osa etendab perekondlik eelsoodumus. · Haiguse käigus tekib autoimmuune põletik, mille õttu kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinikiht nö isoleerimiskiht. Vahel võib tekkida ka närvirakkude jätkete katkemine. Kahjustus tekib mitmete väikeste kolletena pea- ja seljaajus · Sümptomid sõltuvad kahjustatud piirkonnast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
