Mariliis Tisler 11.B Eestlaste elu keskaja linnas Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Eestlased on läbi aegade olnud rahvas, kes hoiab ühte. Eestis oli keskajaks kujunud välja üheksa linna milleks olid Haapsalu, Tallinn, Rakvere, Narva, Paide, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Viljandi ja Tartu. Kõige suurem linn oli Tallinn, kus oli ka kõige rohkem rahvast.Linnaelu juhtis raad, mis koosnes raehärradest
GUSTAV ERNESAKS(1908-1993) · koorijuht, helilooja, pedagoog ja muusikakirjanik · Väljapaistev ühiskonnategelane, koorimuusika ja laulupidude Laulutaat · Võitles laulupidude traditsiooni väärtustamise eest · Üldlaulupidude korraldaja ja üldjuht HARIDUS: · Tallinna Konservatoorium, õppis algul klaverit ja orelit. · 1931. muusikapedagoogika diplom, 1934 kompositsiooni eriala diplom(J.Aaviku ja A.Kapi õpilane) · 1944. asutas RAM-i, Riiklik Akadeemiline Meeskoor(nüüd Rahvusmeeskoor)- ainuke riiklik meeskoor Euroopas · Õpilased: J.Variste, A.Vahter, K.Areng, O.Oja, T.Loitme, E.Klas LOOMING: · üle 300 koorilaulu kõigile kooriliikidele · soololaulud, lastelaulud( kogumikud : Pääsuke, Lõoke, Ööbik) · Tuntumad lastelaulud: Rongisõit, Kati karu Ellen Niidu tekstidele · Loomingu kõlapilt on romantilise ja rahvusliku alatooniga, meloodiad lihtsad ja südamlikud...
Inimene õpib kogu elu Kuulsas Ruja laulus on mainitud ,,Inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka lollina..." Sellest järeldub, et nagu Tallinn ei saa kunagi valmis, ei ole ka inimene iialgi kõike-teadev. Tänapäeva ühiskonna arenev infotehnoloogia, keerukad süsteemid, proaktiivne majanduselu, pidevalt uuenev tehnika ja sellega kaasnev sõnavara lausa nõuavad pidevat juurdeõpet. Käesoleval hetkel on meil hulganisti võimalusi täiendõppeks peale koolide lõpetamist.
Elus Eestist ilma põlevkivita Kui eestis ei oleks põlevkivi , siis oleks eesti poole vaesem kui ta on.Tänu põlevkivile on meil üldse toas valgus, soojus ja elekter.Eesti on ainuke riik maailmas, kus põlevkivi madala kütteväärtusega fossiilset kütust arvestatavas koguses kasutatakse.Eesti on aga ainuke riik maailmas, kus põlevkivi madala kütteväärtusega fossiilset kütust arvestatavas koguses kasutatakse.Iga aasta laienevad kaevandused ja karjäärid 3-5km2 võrra. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, (mitte nii laialt kasutatud). Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal.Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena.Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Eesti põlevkivivarud kuuluvad riigi omandisse ja asuvad üleriigilise ...
,, Kas elu on ilus? ,, Kindlasti arutlevad paljud inimesed teemal, et kas elu on ilus?Ja tavaliselt on nii, et niipalju kui on erinevaid inimesi on erinevaid arvamusi, sama ka selle teema juures. Küsi mis inimese käest tahes, nad kõik oskavad natukenegi erinevalt vastata. Niisiis kui küsida inimese käest kas elu on ilus, siis vastatakse tavaliselt oma tujude põhjal. Kui inimesel on hea tuju siis ta vastab arvatavasti, et elul pole väga vigagi. Ent kui inimesel on tuju kehv või tema meelt masendavad paljud probleemid, siis ta kipub ikka vastuseks esitama küsimuse, et mis see elu üldse väärt on kui me koguaeg kannatama peame. Inimesed kipuvad ,,elu" küsimuses tavaliselt ikka pessimistlikud olema. Peaaegu alati on nii, et kui inimestel juhtub midagi head ja midagi pakub neile
GÜMNAASIUM ROOMA ELU JA OLUSTIK Õppeaine: ajalugu Klass: 10A 2011 Sissejuhatus Essees räägin üldiselt Rooma ühiskonnast. Siis räägin ka veel seisustest, Rooma perekondadest, orjadest, Rooma kalendrist, Roomlaste rõivastusest, toidust ning ka avalikest mängudest. Need on põhilised punktid mis peaksid kirjeldama Rooma elu ning ka olu piisavalt. Kuna teema on tegelikult väga huvitav, siis otsustasin selle kohta uurida ka internetist ning sain väga palju teada selle kohta kuidas kunagi elati ning käituti. Meie aeg on väga erinev tollest ajast kus elasid roomlased ja seepärast ka valisin enda teemaks Rooma elu ja olustik, kuna mulle on lähedased suured muutused elus ning plaanin ka need siin välja tuua. Rooma ühiskonnast üldiselt
KEILA KOOL 10.A Imre Kuldjärv MAAVÄLISE ELU OTSINGUD Referaat Keila 2010 Sisukord Sissejuhatus 1. Maavälise elu otsingud tänapäeval 2. SETI 3. Planeedikütid 4. Iidsed kontaktid 5. Tagajärjed Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Maavälise elu otsingud on katsed leida tõendeid eluvormidest väljaspool Maad. Läbi aegade on inimene oma eksistentsi maailmas proovinud mõtestada, saada aru, mis on tema ülesanne, roll ja suhe maailmaga. Selle küsimusega on paljuski ka seotud maavälise elu otsingud ning tänu sellele on see teema avalikus nii populaarne Üldiselt tunnustatud elu tunnused on keemiliselt püsiv sisekeskkond, ainevahetus, kasv, keskkonnaga kohastumine, stiimulitele reageerimine ja paljunemine. Maaväline elu võib kuid
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Talupoegade elu Eestis keskajal Õpilane : Sandra Verrevmägi Tallinn 2010 Keskaja ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Oma seisuse üle nurisemist ei peetud jumalale meelepäraseks. Kogu maa kuulus kirikule või feodaalidele. Seda harisid aga talupojad. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Talupojad pidid kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Feodaalid hakkasid rajama mõisaid ja suuremate feodaalide maadel oli mõisaid palju. Põllumaa jagunes mõisapõldudeks ja talupoegadele jagatud maaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu (harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile). Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et tasuda loonusrenti (pidid andma feodaalile osa oma saagist, tegema mõisa jaoks heina ja varuma küttepuid). Nad pidid maksma ka ...
Elu teke Maale Väidetavalt sai meie aineline universum alguse energiaplahvatusest ehk Suurest Paugust. Väidetakse, et plahvatusliku energia jahenedes ja jahtudes tekkisid varases kaoses suurema või väiksema energia kogumid. Alaxander Oparini teooria kohaselt on praegune elu alguse saanud elutute ainete arengust. Seda teooriat nimetatakse abiogeneesiks. Tema ise oma eluajal oma väidete kinnituseks laiaulatuslikke eksprimente ning tõendusi leida ei jõudnud, kuid küll aga oli see Stanley Miller, kes viis 1953. aastal läbi esimese suurema uurimuse. Oparini teooria kohaselt eksisteeris alguses teatud tüüpi vesiniku, vee, ammoniaagi ning metaani ,,ürgne supp", mis reageeris üksteisega elektrilaengu mõjul. Aastal 1922 jõudis ta
Elu on kohustus Elu tekkimine on üks paratamatumaid sündmusi. Kui elu on miski, mille teke on vätimatu, siis on justkui inimese kohustus elada. Veelgi paratamatum sündmus on surm, selle sündmusega on inimese kohustus lõppenud. Kuivõrd on elu kandmine tegelikkuses kohustus, on subjektiivne. Inimese sünd on elu algus, mille käigus organism omastab elu tunnused. Elu tunnusteks on rakuline ehitus, energiavahetus, kohanemine ja areng. Juhul, kui inimese elu tekkimine sobilike tingimustega keskkonnas on vältimatu, siis võib käsitleda elu kohustusena. Kohustuseks tituleerimine kitsendab oluliselt elu kui mõiste tähendust. Elu ei pea olema ilmtingimata kohustus, elu võib samuti käsitleda õiguse või väärtusena. Tavaliselt seostatakse inimõigusi kodanlike revolutsioonide ning vabariikide kujunemisega
Eksistentsialistid elu absurd Maailmas valitseb minu jaoks üksainus tõesti tõsine filosoofiline probleem: mis on enesetapp. Inimene otsustab, kas elada või mitte, vastab filosoofia põhiküsimusele. Kõik muu mitu mõõdet on maailmal, mitu kategooriat on vaimul tuleb teises järjekorras. See on nagu mäng, kus tuleb enne vastata. Näiteks kui on õigus Nietzschel, kes arvab, et lugupidamisväärne filosoof peab õpetama eeskuju kaudu, siis omandab see vastus mõistetava
oled paljaks röövitud. Võib olla raha teeb õnnelikuks kuid kindlasti mitte kõiki. Teisalt ei väärtusta vaesem inimene raha nii kõvasti kui teeb seda rikas. Vaesema inimese jaoks on tähtsad sotsiaalväärtused. Et perekonnal oleks kõik hästi, söök laual, puhtad ja korralikud riided seljas. Tänapäeval ei tähenda see, et sul pole raha laristada, et sul poleks riideid, süüa, eluaset jne. Tema on seesmiselt rikas ning ta on õnnelik. Kui küsida vaeselt inimeselt, kuidas oleks elu ilma rahata, oskaks ta vastata sellele. Kui küsida aga rikkalt, tema ei oskaks ilma rahata, ta ei tea ning ei mäleta enam kuidas ilma selleta elatakse. Kui sul on raha, tekib ka vajadus asjade järele. Tänapäeval maksab aga kahjuks kõik. Isegi abi. Kui sa oled vaene ning raskelt haige, ei pruugi sa õiget abi saada, ei pruugi isegi jõuda rohte välja osta. Rikkal aga selliseid probleeme pole, nad saavad lubada endale kõige paremat abi, ning neid teenindatakse ka meelsamini.
MUINASAEG Elu Eestis enne vallutussõdasid. Muistsete küttide elu Esimesed elanikud saabusid Eestisse väga ammu. Vanim teadaolev muistsete küttide ja kalastajate asule leiti Pärnu jõe äärest Sindi lähedale Pullist. Selle vanus on üheksa ja pool tuhat aastat tagasi. Muinasasulate elanikud valisid oma peatuskohtadeks kalarikaste jõgede ja järvede kaldad, ümberringi olid raskesti läbipääsetavad ürgmetsad, milledes elasid metsloomad. Lihtsam oli küttida loomi kes tulid veekogudeäärde jooma.
Keskaegne linn ja elu Linnade teke Linnad tekkisid umbes 10.sajandil Vahemere ääres. Linnad tekkisid soodsatesse kauplemiskohtadesse. Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Linnaõigus Linnaõigus oli n.ö seadustik, mille alusel linn oma elu korraldas. Linnade ja maaisandate suhted Kogu maa kuulus keskajal maaisandatele. Nad üldjuhul soosisid linnade teket, lootes nende kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Linna ja senjööri suhted kujunesid Euroopa eri osades küllalt erinevaks. Väikesed linnad jäid enamikus piirkondades senjööri kindla võimu ja kaitse alla, sest neil polnud jõudu, et tagada oma turvalisust ega vabaneda senjööri võimu alt. Suuremate linnade käekäik võis olla aga erinev. Linna juhtimine
Elu ilu ja valu Kõik inimesed on tundnud elus õnne ning kurbust, saanud osa elu ilust ja valust ning sellest omad järeldused teinud. On väga vähe neid, kes saavad vastupidist väita ning üldjuhul on nendeks pessimistid, kes ei näe mitte milleski kübekestki elu headust ega kaunidust. Need inimesed on pimedad ning ei taipa, mis ilmas sünnib. Pimedateks saab liigitada ka neid, kes ei näe valu, vihkamist ning kurbust, mida meie maailm täis on. Honoré de Balzac´i teoses "Isa Goriot" on peategelaseks mees, kes oli kunagi kõrgel ametikohal ning kellel oli naine ja kaks imeilusat tütart, kuid Goriot lesestus ning kaotas oma töö. Õnneks oli tal peale teenutud raha ka võlakirju ning väärisesemeid.
Elu maal või linnas Kas inimene tahab elada maal või linnas, oleneb täiesti tema inimtüübist. Linnaelu on maaelust palju kiirem ja tormilisem. Elu käib seal täie hooga. Päeval on lärm ja müra, kõigil on kuhugi kiiret. Saastatud õhk ja pidev müra võivad olla haigestumise põhjusteks. Samas öösel on linnas väga haarav ööelu - klubid, kohvikud ja baarid - kõik on mõeldud meelelahutuseks. Linnas on hea elada neil, kes tahavad tulevikus olla väga iseseisvad ning hästi teenida. Lapsed kasvavad linnas kiiremini üles ning üritavad kiiremini perest lahkuda. Linnas on kõik käeulatuses - nii
Juhan (Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivi mõisa Riidma kantniku vaeses ja lasterikkas peres Ta oli Benjamin ja Marianne Liivi seitsmes laps Riidmal oli Liivide elujärg kehv Mõisnik keeldus B.Liivi raharendile laskmast ning pere asus elama Oja raharenditallu (seal olid tingimused põlluharimiseks ja karjakasvatuseks äärmiselt kehvad) Liivi kodutalu Marianne nägi kõige rohkem vaeva just Juhani kasvatamisel, kuna viimane oli nõrga tervisega, enesesse pöördunud ning teiste lastega vähe seltsiv Elamistingimused olid väga kitsad See ei soodustanud lapsepõlvest peale kõhna ja kidura J.Liivi füüsilist arengut Kodukandi loodus pakkus talle pelgupaika, millesse ta oma üksindusearmastuses väga kiindus Liivi kodutalu Hariduskäik oli üsna kesine 10-aastasena õppis lugemise selgeks vanematelt vendadelt Peale seda asus haridust omandama kolmeaastase õppeajaga ...
4) Liigitase- üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasemeid, etoloogia 5) Ökosüsteemitase- ühisel territooriumil omavahel toitumisahelates olevad organismid biosfäär- kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. Hõlmab kogu maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. Teaduslikud uurimismeetodid: Vaatlus, kirjeldus, võrdlus, katse, eksperiment. Teadustöö algab probleemi püstitamisega, järgneb taustainfo kogumine, hüpoteesi ehk oletatava vastuse püstitamine, ning lõpuks kontrollitakse hüpoteesi ning tehakse katseid ja vaatlusi. Kui analüüsi tulemused kinnitavad hüpoteesi, siis saame ka järeldada et esialgne hüpotees leidis kinnitust.
Vargamäe laste elu Vargamäel oli lapsi palju, Mäel 8, Orul natuke vähem. Nende omavahelised suhted olid hoopis teistsugused kui nende vanemate vahel. Lapsed mängisid, jooksid ringi, igaüks omamoodi. Nende elul polnud midagi eriti viga. Milline oli Vargamäe laste elu? Vargamäel said lapsed suhteliselt hästi läbi, vahet pole, kas nad olid Orult või Mäelt. Kahe talu lapsed mängisid tihti koos ja aitasid üksteist, aga seda alati vanemate pilgu alt väljas, sest vanematele, eriti isadele, ei meeldinud, et nende lapsed oma vaenlase lastega mängiksid. Natuke vanemas eas hakkas naabertalude poisid ja tüdrukud omavahel suhteid looma , nagu oli Liisi ja Joosepi lugu. Vanematena ei tahtnud noored kuidagi Vargamäele jääda, seepärast oli
Klass: elu pärast... Eneseteostus Kuigi nii Ingridi töökaaslased ja ka tema boss arvasid, et Ingrid ei peaks üldse püüdmagi Kasparit kaitsta, aga just seda ta tegigi. Ingrid teadis, et see on raske, ent ta kaitses Kasparit edukalt. Andestus Kuigi Kaspar tulistas Toomast ning Toomas kaotas liikumisvõime, mõistis ta Kaspari käitumise põhjuseid, mille osalt oli ka Toomas ise tekitanud, ning oli nii ise Kasparile andeks andnud kui ka palus andestust Kasparilt enda tegude pärast. Usaldus Kaspar oli väga endassetõmbunud ning ei rääkinud toimunust mitte midagi. Ingrid käitumisest sai Kaspar aru, et teda võib usaldada. Julgus erineda Kerli osales ka rannas toimunud jõhkrutsemises, aga ainult tema oli valmis sellest politseile rääkima. Ta tegi seda ka siis, kui klassikaaslased sellele vastu olid ning olles teadlik, et ka tema ise on kaasosaline. Armastus Kerli vanaema oli talle alati toeks ning ...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Fryderyk Chopini elu ja looming (1810-1849) Autor: Evelyn Landing Klass: 12c Tartu 2012 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3
Arutlus "Eesti elu aastal 2011" Aasta 2011 oli Eesti jaoks väga oluline, toimus mitmeid muudatusi ühiskonna elus. Eesti jaoks oli nii kergemaid kui ka raskemaid otsuseid, aga ikkagi suudeti kõigega ilusti toime tulla. Antud arutluses analüüsin kuute erinevat sündmust, toon välja negatiivseid ja positiivseid külgi ja püüan anda panuse ka oma arvamusega. Euro tulek Eestisse. Euro võeti kasutusele 1.jaanuar sellel aastal. 1 euro = 15.6466 krooni.
isikupärasem väljenduslaad. Vaatamata keelule reisida, tegi Wolfgang seda siiski. 1777. aastal konflikt süveneb veelgi, muusik reisis koos emaga Mannheimi, kus oli suurepärane muusikaelu, ta soovis seal tööd leida, kuid kahjuks teda ei palgatud. Mozarti varakult õitselelöönud anne arenes väga jõudsalt. Tal oli ainulaadne töövõime. Kui ta oli 20-aastane, oli ta jõudnud luua rohkem teoseid kui Beethoven oma elu jooksul kokku. Näis, et ta loob muusikat iseenesest, samasuguse endastmõistetava kergusega, nagu lind laulab. Mozart ise aga ütles ühes kirjas: "Ma kinnitan Teile, armas sõber, et keegi ei ole kompositsiooni õppimisel näinud nii palju vaeva kui mina. Ei ole kerge leida muusika alal kuulsat meistrit, kelle teoseid ma ei oleks hoolikalt, sageli korduvalt uurinud." 1781. lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja temast sai vabakunstnik Viinis
Õukondlaste elu Versailles's Versailles' lossi elanikud veetsid oma elu haisu, parasiitide ja lõputu igavuse käes. Kui Päikesekuningas ise elas külluses ja luksuses, siis tema õukond pidi leppima külmade kambritega, millest osasse isegi päevavagust ei paistnud. Versailles' seestpoolt Päikesekuninga ajal räägiti, et suurejoonelisel Versailles' lossil on oma, väga isepärane aroom. 17. sajandi lõpul hoovas seal ninna lõhn, mis koosnes nimelt väljaheidetest, higist ja lõhnaveest
HIINA Hiina suurimateks jõgedeks on Tiibeti mägismaalt alguse saavad põhjapoolne Huang He ja lõunapoolne Jangtse. Kollasesse merre suubuv Huang He (e Kollane jõgi) on oma nime saanud selle järgi, et veevool kannab endaga kaasa kollase värvusega rammusat pinnast – lössi, mis muudab kevadiste üleujutuste ajal maa viljakandvamaks. HIINA Kui alguses kasvatati peamise teraviljana hirssi, siis koos tammide ehitamise algusega sai peamiseks põllumajanduskultuuriks riis. Riisi külvati üleujutatud põludele, mille tõttu tuli hiinlastel ehitada palju tamme ja kanaleid. Koos rahvaarvu kasvuga hakati põllumaade laiendamisel kasutusele võtma ka mäekülgi, ehitades neile põldude niisutamiseks ja veetagavara säilitamiseks terrasse. HIINA Sõdivate riikide ajastuga jäi Hiinas alles seitse tugevamat vürstiriiki, millest igaüks püüdis vallutada ...
EESTI ELU VALUPUNKTID Me kõik teame, et Eesti on väike riik Läänemere kaldal, kus elab umbes poole vähem inimesi, kui näiteks Prantsusmaa pealinnas Pariisis. Aga ometigi elavad ka siin inimesed, kes üritavad väikesest ühiskonnast silma paista. Juba aastaid oleme üritanud pääseda Euroopa viie rikkaima riigi hulka. Võtame eeskuju oma põhjanaabritelt, kelle elu tundub kui lill- toimiv sotsiaalpoliitika, inimeste võrdsus, arenenud koolisüsteem jne. Eestlased on tuntud kui perfektsionistid. Meil peab kõik olema läikiv ja kõike peab olema küllaga. Oma jätkusuutlikusega oleme jõudnud küll Euroopa siseselt IT-arengus kaheksandale kohale, kuid kas hea koht edetabelites on ainuke siht kuhu me pürgime? See peegeldub ka väga hästi meie haridussüsteemis. Keskendutakse sellele, kui
Elu ilu ja valu Ilmselt on kõik inimesed tundnud oma elus õnne ja kurbust, saanud osa ilust ja valust ning sellest omad järeldused teinud. Minimaalselt leidub tegelasi, kes saavad vastupidist väita ja üldjuhul on nendeks pessimistid, kes ei näe mitte milleski kübekestki headust ega kaunidust. Eelnevalt nimetatud inimesed on pimedad ning ei taipa, mis elus sünnib. Pimedateks saab liigitada ka neid, kes ei näe vihkamist ning kurbust, mida meie maailm kahjuks täis on. Miks inimesed mõtestavad erinevalt tähendusi "ilu" ja "valu"? Kas elu ongi vaid ebaõiglane valu? Inimesi on väga erinevaid. On neid, kes tunnevad rõõmu elust, kui käes on suur rahahunnik või maja ees parklas seisab miljoneid maksev auto. Leidub ka neid, kes arvavad, et elu on siis tore, kui igal sombusel päeval paistab taevavõlvilt päike või kui talvekuudeks ennustatud uudis on vettpidav argument, näiteks maapind on kaetud mõnusalt koheva lumevai...
elemente ja ühendeid. Päritolu järgi jagunevad polümeerid biopolümeerideks, tehispolümeerideks ja sünteetilisteks polümeerideks. Biopolümeerid on polümeerid, mis on tekkinud looduslikult, näiteks luud ja juuksed. Tähtsaimad looduslikud polümeerid on nukleiinhapped (nt RNA), valgud, polüsahhariidid (nt tselluloos, tärklis) ja polüpreenid (nt kautšuk). Need polümeerid on kõige olulisemad meie elus kuna nendeta poleks võimalik inimeste elu. Tehispolümeerid saadakse looduslikest polümeeridest keemilise töötlemise teel (nt tsellofaan). Sünteetilised polümeerid on aga inimeste enda loodud. Nende hulka kuuluvad kõikvõimalikud plastid. Sünteetilised liimid, lakid ja värvid ka põhinevad polümeeridel. Tänapäeval paljude traditsiooniliste materjalide asemel edukalt kasutatakse plaste, sest neil on madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalam
Kuidas tekkis elu Maal? Planeet Maa tekkis umbes 4,53 miljardit aastat tagasi ning vanimaid elus organisme on leitud vanuses 3,5 miljardit aastat. Seega pidi elu tekkima selles ajavahemikus. Teadlased pidevalt vaidlevad, et millal ja kuidas on elu tekkind, kuid täpset vastust ei tea mitte keegi veel. Teadlased on välja pakkund mitmeid erinevaid varjante, kuidas elu maal võis tekkida. Üheks teoorjaks on, et see tekkis täiesti juhuslikult. Nimelt kuumaveeallikad, mis olid täis aminohappeid ja need molekulid võisisd põrkuda kokku üksteistega miljoneid aastad, kuni lõpuks ideaalne kombinatsioon lihtsalt juhtus ja sealt edasi hakkasid arenema erinevad organismid. See teooria on nagu loteriimäng, et väga väike võimalus, et nii sai juhtuda, aga äkki juhtuski nii ja planeet maa nn võitis peavõidu.
meditsiinilised uuringud ning tähtede ja planeetide vaatlused Kosmosejaamad Vene kosmonaudid on alates 1971. aastast elanud seitsmes erinevas kosmosejaamas. Esimesi neist kutsuti nimega „SALUUT“, kuid „MIR“ on viimane ja edukaim. „MIR“ oli ühes tükis üleslennutamiseks liiga suur. Selle osad saadeti üles eraldi ja pandi kokku kosmoses. Alates veebruarist 1987.aastal kuni 1999. aasta keskpaigani oli „MIR“ kosmonautide poolt pidevalt asustatud. Elu kosmoses Elu orbitaaljaamas või kosmosesüstikus polegi nii ebamugav kui alguses arvata võiks. Loomulikult on seal paljud asjad teistmoodi, kuid paljud aspektid samasugused nagu Maal. Näiteks : Kosmoselaevas võid sa kanda täiesti tavalisi riideid, sest laeva sees on rõhk samasugune nagu Maal. Söömine Süüa tuleb ainult pakendtoitu ja juua kõrrega joogitopsist, sest muidu hõljuks kõik toit minema ja seda oleks väga ebamugav süüa.
Mis on elu mõte? Elu mõte on paljudel leidmata ja veel enamatele ei tähenda see sõnaühend midagi. Kas siis elul on üleüldse mõte või kas peakski olema? Elu mõte võib seisneda tema mõttetuses. Ütleb ju füüsikaseaduski, et segamini tuba aitab hoida universumi korrastatust. Mõne inimese mõttetu elu mõte on kogu hingest oma elupäevade pikendamise üritamine. "Pöidlaküüdi reisijuht galaktikas" annab elu mõtteks konkreetselt 42. Pole midagi lihtsamat kui eksistentsiprintsiip lihtsalt välja arvutada. Mind on alati hämmastanud inimesed, kelle arvates peab kõigel olema põhjendus või mõte. Aga ei pea ju. Näiteks järgmisel lausel ei ole mingit mõtet. Ikka vihik ajal kolmkümmend teler laeplaat aastas. Väga huvitav sõnajada, mis on sisuliselt seosetu. Kuid see sõnajada on siiski olemas. Mina lõin ta juhusliku mõttevälgatuse ajel. Võib ju ka elu olla selline
Mis on elu mõte On vaieldav, milles elu mõte seisneb ja kas elul üldse on mõte – seega võidakse neid küsimusi pidada hoopis pseudoprobleemideks. Kui aga elule või Universumile püütakse mõtet/eesmärki otsida, siis võib vastust aidata leida filosoofia või religioon. Elu mõtte all võidakse mõelda nii absoluutset (s.t elu või kogu Universumi mõtet) kui ka suhtelist mõtet (s.t inimese isikliku elu mõtet). Elu mõtte otsimine võib viia ka inimese elu mõttetuse tõdemuseni, nt siis kui jõuab järelduseni, et tema eesmärkide täitumine ei taga püsivat hüve, sest nii tema ise, tema järglased kui ka kogu inimkondsurevad, või et maailmakõiksus on inimese vastu ükskõikne. Sellise elu mõttetuse nentimise vastuseks on näiteks Albert Camus pakkunud absurdi trotsimist, Thomas Nagel aga irooniat. Elu suhtelist mõtet otsitakse või see võib olla peitunud n-ö inimmõõdulistes asjades, nt olümpiavõidu saavutamises, armastuse kogemises
Imeline elu, loote areng Embrüoloogia ehk lootelugu on teadus loote arenemisest, mis algab munaraku viljastamisega ning lõpeb sündimisega või väljumisega lootekestast. See on märkimisväärne protsess, kui üherakulisest sügoodist saab sajast triljonist rakust koosnev täiskasvanu. Inimese rasedus kestab keskelt läbi 38 nädalat, mis on jagatud 13-nädalasteks trimestriteks. Munarakk kohtub spermatosoidiga munajuhas. Munajuhasse jõuab ta aga tänu lõhnatajule. Sellest hetkest, kui spermatosoid siseneb munarakku, muutub selle membraan nii, et teised ei pääseks sisse. Eostamise hetkel pandakse paljud asjad paika. Iga geen määrab spetsiifilise omaduse ning juba varasel hetkel on teada sugu, mis sõltub isast. Inimesel on 20-25 geeni, mis on umbes sama palju kui kanal ning 98,5% DNAst langeb kokku šimpansiga. Esimesel päeval munarakk pooldub ning välimisest rakukihist moodustub platsenta. Identsed kaksikud saavad ...
12-aastaselt asus Charles tööle saapamäärdevabrikusse, kus ta pidi viksikarpidele silte kleepima,et perekonda toetada. Hiljem töötas ta kirjutajana advokaadikontoris, ajalehekirjasaatjana ja parlamendireporterina. Londonis Doughty Street 48 asub Charles Dickensi muuseum Dickens suri südamepuudulikuse tõttu. Ta on maetud Westminster Abbeysse. Looming: "David Copperfield" “Oliver Twist", "Nicolas Nickleby elu ja seiklused" "Suured lootused" “Väike Dorrit". Õed Brontëd Charlotte (sündinud 21. aprill 1816), Emily (sündinud 30. juulil 1818) ja Anne (sündinud 17. jaanuaril 1820)..Peres oli kokku oli peres kuus last: 5 õde ja vend. Nad kasvasid üles Haworthis Yorkshires. Aastal 1824 asusid neli vanemat (Maria, Elizabeth, Charlotte ja Emily) õde õppima Cowan Bridge'i tütarlastekoolis. 1835. aastal õppis Emily mõnda aega Roe Headi koolis, kus Charlotte õpetajana töötas, kuid
Kogemustest õpitakse Tihtipeale olen kuulnud inimesi mulle lausumas :"Ära korda mu vigu, õpi teiste vigadest, siis su elu on palju kergem!", aga kas üks inimene on nii tugeva iseloomuga, et ta õpiks teiste, mitte oma, vigadest? Kas inimene on üldse nii tark, et teiste vigadest õppida? Ei usu. Sekundid muutuvad minutiteks, minutit tundideks, tunnid päevadeks ja igal sellel hetkel me kogeme midagi. Ei saa välistada, et mõnikord võib kogemus halb olla, aga tuleb enda jaoks teha see kogemus võimalikult heaks. Me oleme kõigest nõrga loomuga
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND AJAKIRI KULTUUR JA ELU Analüüs Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Juhendaja: professor Marju Lauristin Koostaja: Marie Udam Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................2 1. SISSEJUHATUS......................................................................................3 2
Elu ilu ja valu Elus on nii ilu, kui ka valu. Elu ilu on see, kui sul läheb hästi ja sa oled õnnelik ja elu valu on see, kui sul on raske ja vajad teiste abi. Need kaks käivad alati käsikäes, sest ükski elu ei ole ainult pidu ja pillerkaar ja ükski elu, ei ole ainult kurbus ja nutt. Iga inimese elus on seda mõlemat. Selle väga heaks tõestuseks võiks tuua Honore de Balzaci kirjutatud raamatu ,,Isa Goriot". Raamat räägib 19. sajandi Pariisi elust. Raamatu peategelaseks on isa Goriot. Tal oli suurepärane elu, ta oli rikas nuudlivabrikant, kes rahast puudust ei tundnud. Tal oli kõik olemas, mida ta tahtis ja ta elu ei saanud enam parem ollagi. Ta naine küll oli surnud, aga tal
linna otsast? Igal inimesel on enda kodu, vahet pole ,mis linnas. Tähtis on see ,et tal oleks seal mugav elada.Et ta saaks elada, tööd teha,süüa osta ja arsti juures käia. Parem oleks ikkagi elada väikses linnas. Sellepärast, et seal on soodsamad kaubad võrreldes pealinnaga ja seal kõik teavad, kõike, kõikide kohta. Mina ise elan väikeses linnas ja mulle meeldib see. Ei pea kaugele kõndima, kui kuskile minema peab, pood on maja taga, kool on 500m kaugusel. Nii ,et elu on nagu sokolaad. Kui ma oleksin elanud suures linnas, ma oleks samamoodi rääkinud ainult, et suure linna kohta. Meie linnas elab ligikaudu 7000 inimest, ma tean umbes 30% nendest, kes siin elab. Väikestes linnades on hea veel, sest siin on selliseid kohti, millest keegi ei tea. Noh teavad, aga mitte paljud. Teile ma võin saladust avaldada ja öelda paar kohta. Üks mu lemmikutest on raudteesild, seda nimetatakse ka blokiks, sest seal kõrval on suur blokk. Ja teine koht on suur kivi
1. Millised on elu omadused? Paljunemine, hingamine, seedimine jne, vereringlus 2. Mis on biomolekulid? Molekul, mis moodustub metabolismi käigus. (Sahhariidid, lipiidid jne) 3. Mis on pärilikkus? Organismide geofondi edasikandmine 4. Millised on elu organiseerituse tasemed? Mis on erinevate teadusharude nimed, mis uurib konkreetset organiseerituse taset? Molekulaarne tase(Molekulaarbioloogia), rakuline tase(Tsütoloogia), kudede tase(Histoloogia), elundite tase(Anatoomia), elundkondade tase, organismi tase, populatsooni tase, liigi tase(Etoloogia), ökosüsteemi tase(Ökoloogia), biosfäär, 5. Mis on neuraalne ja humoraalne regulatsioon?
1996: 73-74). Keskaja linnu oli mitmes suuruses, nende elanike arv oli äärmiselt kõikuv. XIV sajandi algul leidus Euroopas mõningaid tõelisi suurlinnu, mis elanike arvu poolet andsid isegi tänapäeva linnade mõõdu välja. Veneetsias ja Firenzes oli näiteks 120 000, Pariisis 80 000 elanikku. Samas anti linnaõigus ka üsna väikestele linnadele. Näiteks Saksa-Rooma keisririigis oli üle 200 linna vaid 2000-10 000 elanikuga (Kõiv, Raudkivi 1996: 75). Elu keskaegses linnas Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Seal müüdi käsitöökaupu, peeti pidustusi ja viidi täide kohtuotsuseid. Enamasti laienes keskaegne linn mitmes järgus. Turuplatsil seisis tavaliselt kõige esinduslikum ja tähtsam hoone - raekoda. Sinna kuulusid jõukad linnakodanikud, enamasti olid nendeks kaupmehed. Linna ümbritses linnamüür, mida pidevalt kõrgendati ja muudeti tugevamaks, samas ka ehitati pikemaks. Linnamüür pidi linna
GALILEI ELU Tegelased GALILEO GALILEI ANDREA SARTI PROUA SARTI, Andrea ema, Galilei majapidaja LUDOVICO MARSALI, rikas noormees HÄRRA PRIULI, Padua ülikooli kuraator SAGREDO, Galiei sõber VIRGINIA, Galilei tütar FEDERZONI, läätselihvija, Galilei kaastöötaja DOOD RAEHÄRRAD COSMO DE MEDICI, Firenze suurhertsog ÕUEMARSSAL TEOLOOG FILOSOOF MATEMAATIK VANEM ÕUEDAAM NOOREM ÕUEDAAM SUURHERTSOGI TEENER KAKS NUNNA KAKS SÕDURIT VANA NAINE PAKS PRELAAT KAKS ÕPETLAST KAKS MUNKA KAKS ASTRONOOMI VÄGA KÕHN MUNK VÄGA VANA KARDINAL PAATER CHRISTOPHER CLAVIUS, astronoom VÄIKE MUNK KARDINAL-INKVISIITOR KARDINAL BARBERINI, hiljem PAAVST URBANUS VIII KARDINAL BELLARMIN KAKS VAIMULIKKU SEKRETÄRI KAKS NOORT DAAMI FILIPPO MUCIUS, õpetlane HÄRRA GAFFONE, Pisa ülikooli rektor BALLAADILAULJA TEMA NAINE VANNI, rauavalaja AMETNIK KÕRGE AMETNIK TUNDMATU MUNK TALUPOEG PIIRIVALVUR KIRJUTAJA MEHI, NAISI, LAPSI Galileo Galilei, matemaatikaõpetaja Paduas, tahab tõest...
kaupmehi Saksamaalt. Eestlaste osaks linnades jäi lihtsama töö tegemine. Linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid küll käsitöö ja kaubandus, kuid kaua aega ei katkenud nende side ka põllumajandusega. Linnamüüride ees laiusid ülesharitud põllud, puu- ja köögiviljaaiad, karjamaadel käisid ringi kariloomad. Linnades elasid orduajal peamiselt sakslased, kes moodustasid käsitööliste ja kaupmeestena elanikkonna kõrgema kihi. Raske elu eest mõisnike omavoli all püüdsid talupojad linnadesse põgeneda. Eestlased, kes pääsesid mõisnike surve alt linnadesse elama, töötasid halvematel ja vähem tasuvamatel tööaladel. Usun siiski, et eestlaste elu sellel ajal ei olnud küll kiita, kuid kõige halvem see ka ei olnud. Mõisnikel oli õigus põgenenud talupoegi taga ajada, kinni võtta ja karistada ning oma maa peale tagasi tuua. Kui oma isanda juurest põgenenud talupojal
Selle tagajärjel võib juhtuda see, et laps kaugeneb oma emast või isast. ,, Mu emal oli minuga parasjagu raske aga ma arvan, et ta nautis seda." Nii on väitnud Mark Twain. See on väga tark lause, kõikidel emadel ja isadel oma lastega vahel väga raske. Vanemad ei tee sellest välja kui me neid solvame või eemale tõrjume, sest nende armastus meie vastu on liiga suur. Vanematest ilmajäämine on lapsele tema elu suurim õnnetus. Kaotades oma ema ja isa, läheb ka kaduma pool sinu lapsepõlve. Me keegi ei kujuta ette mis tunne on elada vanemateta, sest meil on nad ju olemas koguaeg. Elu vanemateta võib olla kohutav, kui sa tead, et sa ei näe neid enam kunagi ja sul on nendest ainult mälestused. Mina arvan, et elu ilma vanemateta on kurb. Oma kogemusest võin öelda, et elu ilma isata või emata on õnnetu. Puudu jääb paljust, jutudest isa või emaga, ning paljust veel. Ma ei
Mis on elu mõte? Mõtted Miks me elame? Kas meil on mingi eesmärk? Kas oleme kellegi poolt juhitud elus? Mida tähendab elu? Alfred Ayer Väitis, et elu tegeliku mõtte järele pole mõtet küsida. Pole mõtet uskuda Jumalasse, kes lõi meid konkreetseks otstarbeks. Ja isegi kui oleks niisugune Jumal, ei saaks tema eesmärgid anda elule mõtet, kui me nendega ei nõustuks. Seetõttu taandub elu mõte alati sellele, mida meie inimestena eesmärgiks seame ja väärtustame. Sellest sõltumatut mõtet pole võimalik avastada. Ayeri meelest pole elu mõttetuse üle tarvis kurvastada. Elul on mis tahes mõte, mille inimene sellele annab, ja see teeb elu mõttekaks, aga küsimus, mis on elu mõte, on ebaloogiline ja vastamatu. Elu mõte sõltub inimese väärtushinnangutest ning on mõttetu, et ühe omad on tõesed, teised mitte. Martin Heidegger
Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu Suurest juveeli röövist oli juba möödas terve aasta ning Anders ja Eva-Lotta kutsuvad Kallet taas osa võtma Rooside sõjast. See on neil iga aastane mäng mida nad mängivad. Rooside sõjast võtavad osa Sixten, Benka ja Jonte, nemad on punased roosid. Valged roosid on Anders, Eva-Lotta ja Kalle. Nad võitlesid selle üle kes saab enda valdusesse Suurmõmmiku. Suurmõmmik on kivist kuju. Eva-Lotta, Kalle ja
Mis on elu mõte? Igaüks meist on siia ellu määratud, millegi pärast elame me siin ja peame oma elu kindlat eesmärki täitma. „Olla või mitte olla – selles on küsimus“ ja Hamlet vastas: „Olla“... kas selles peitubki elu mõte- olemises? Elu on värvirikas ja huvitav. Kui sündmusterohke on inimese elu, oleneb inimese iseendast ja tema tegudest. Inimesed on erinevad ja igal ühel on erinev arusaam elu mõttest. Elu mõte võib seisneda mingil kindlal eesmärgil. Elu mõte järele küsides võidakse küsida muu hulgas inimese elu olemuse, elu otstarbe või eesmärgi kohta või selle kohta, kas üldse millelgi on tähtsust ja kui, siis millel. Õnne võib tunda isegi pisimatest asjadest, kuid õnnetust leiab igalt poolt. Sama on ka armastusega. Inimene armub elu jooksul väga palju, aga tõelise armastuse leiavad vaid vähesed. Tasub vaid proovida, pingutada ja oma tahtmiste poolde püüelda
Elu Eestis ilma põlevkivita Põlevkivi on tekkinud 400 milj. aastat tagasi taime-ja loomajäänustest,mis on settinud veekogude põhja. Kui põlevkivi enam pole , siis on Eesti kaotanud oma tähtsaima maavara , mille kütteväärtus oli 5000-20000 kJ /kg . Leidus peamiselt Kirde-Eestis ja Soome lahest Lämmijärveni. Varu 6miljr. tonni. Kukersiit on parim põlevkiviliik , sest sisaldab 35% orgaanilist ainet, millest töödeldakse õli. Põhilise osa põlevkivitoodangust tarbivad elektrijaamad. Ilma põlevkivita jääksime elektrita. Ei töötaks tehased, lõpeks tootmine ja kodud jääksid elektrita ja kõigi elektriseadmeteta. Samas saaks leida ka alternatiive tuuleparkide ja päikesepaneelida näol. Põlevkivi termilisel töötlemisel saadakse põlevkiviõli, mida võib kasutada kütteks – kütteõli. Järelikult jääks need hooned kütteta, mis põhinesid põlevkiviõliküttel. Põletatakse ka põlevgaasi. Põlevkivitööstuse tooted on põlevkivigaas ...
Elu linnas.Linnakultuur Elukeskkond • Keskaja linn oli oli elukeskkonnana hoopis midagi muud kui küla. • Linn suutis luua nii esteetilisi,kultuurilisi kui ka vaimseid väärtusi,mis olid teatud määral omased kõigile linnaelanikele. • Linnaelanikud pidasid koduloomi,neil olid põllumaad eeslinnas ning aiad linna sees. • Linn oli kaitstud müüriga(vaesemad väikelinnad olid kaitstud muldvalli ja puittaraga) • Linnad tekkisid liiklusteede sõlmpunktide lähedale(soodne asukoht) • Kaubandus-kaupmeestel oli kasulik kaubelda oma tahtmist mööda,mitte feodaalide võimu all Linnarahvastik • Turuplats-oli linna süda , seal toimusid erinevad üritused ja kauplemine, seal asus ka raehoone, kus käis koos raad. • Olulised ühiskondlikud hooned olid:gildimaja, seegimaja, koolimaja jm. • Tallinnas oli üks kaunimaid avalikke aedu nn Roosiaed. Tallinna all-linna ja eeslinnade rahvastiku sotsiaalne koosseis ÜLE...
Minu elu globaliseeruvas maailmas Gobaliseerumise ehk üleilmastumise all mõistetakse enamasti protsessi millega kaasnevad tihenev rahvusvaheline kaubandus ning tihenev kultuurivahetus. Globaliseerumist võib täheldada näiteks poliitikas, kultuuris ning majanduses. Võib öelda, et riigid üle kogu maailma soovivad saada võrdsemaks. Juttu globaliseerumisest võib kuulda pea iga päev. Kuidas aga mõjutab globaliseerumine otseselt minu elu? Üheks tähtsamaks asjaoluks pean ma kindlasti kultuurilist globaliseerumist, mille tõttu on võimalik reisida pea igasse maailma paika. See on minu jaoks kindlasti väga oluline, kuna olen oma elus küllaltki palju reisinud, ning minu silmaringi on see tunduvalt laiendanud. Tunnen tõelist rõõmu iga kord kui saan astuda lennukile ning sealt välja astudes avastan end täiesti uuelt kontinendilt ning täiesti uuest keskkonnast. See on suur osa meie pere
Edu on elu alus? Mens sana in corpore sano - terves kehas terve vaim. Kui inimene on füüsiliselt terve, siis on ta vaim terve ja kui inimene leiab, et ta vaim on terve, siis leiab, et ta on õnnelik ja edukas. Mis on edu valem? Tihti räägitakse elu õnne valemist ja on pakutud isegi viise, kuidas seda arvutada saaks, kuigi tegelikkuses see vist päris nii ikkagi ei toimi. Samamoodi ei saaks arvutada edu valemit. Tänapäeva maailmas on väga palju edukaid inimesi, kuid kindlasti ei ole see ,,edu" neile lihtsalt sülle kukkunud. Edu on miski, mida saab kogeda läbi vaevaga tehtud töö ja saavutuste tulemusena. Tänapäevases ühiskonnas on noorte põhiprioriteediks elus olla edukas ning edu all peetakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
