Maa ajalugu jaotatakse väga pikkadeks perioodideks aegkondadeks. Aegkonnad jagunevad: Ürgaegkond, aguaegkond, vanaaegkond, keskaegkond ja uusaegkond. Vanimad elusorganismid tekkisid umbes 4 miljardit aastat tagasi ning olid tõenäoliselt bakterite sarnased. Paljud teadlased on loonud mitmeid evolutsiooniteooriaid maa ja elu arenemise kohta. Näiteks Georges Cuvier avastas, et sügavamal maa sisemuses asetsevad haruldasemad leiud. Lamarck on aga esimese tervisliku evolutsiooniteooria looja. Charles Darwin väitis, et evolutsiooni tunnistati, kui üldist loodusnähtust. Darwini sõnul praegu elavad liigid pärinevad varem elanud organismide liikidest ja põlvnemine toimub läbi muutuste.
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Markos Herm Vm-22 “Nõukogudeaegne elu Eestis” Kodutöö Tallinn 2022 Kuidas oli elu Eestis nõukogude ajal? Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis oli NSV Liidu Liiduvabariik. NSV Liidus olid kõik inimesed võrdsed ei olnud rikkaid ega vaeseid, kodud olid kõigil põhimõtteliselt samasugused ja kui kellelgi midagi uut ja huvitavat oli siis esimene küsimus oli see: “Kust said?“. Inimeste elu oli lihtne elati majas või korteris, linnas või maal. Poodides valdas enamasti kaubadefitsiit, sest nii kui midagi uut tuli siis see osteti kohe ära, mis siis, et seda isegi vaja polnud, parem kaup oli letiall mida siis sai tutvuste kaudu omale soetada, mis poelettidele ei jõudnutki (letialune kaup), defitsiit oli peamiselt suitsuvorst, vetsupaber ja teised tavalised esemed kodudes. Poe letid olid enamasti tühjad aga peo lauad olid siiski toitudest lookas. Isegi
Luuletuse analüüs Kristiina Stõkova 10R 1. Mõte. Pealkiri : Me elu on me elu ainus mõte. Üldiselt see tähendabki seda, et inimesed elavad selleks, et elada. Näiteks : me töötame selleks, et hankida endale kõik vajalik parema elu saavutamiseks. Õpilased õpivad koolides sellesk, et saaks hiljem parema töökoha, millega püüame saavutada kõrgemaid sihte, taaskord paremaks eluks. Kõik, mis me teeme moodustab suure ringi, mis on omavahel seaotud. 2. Ainestik, mida käsitletakse. Ma arvan, et autor kirjeldab mingit eluperioodi, kus me hakkame oma elu üle mõtlema.Ta kirjeldab ükskõiksust ning hoolimatust, mis lõpuks koondub punkti, kus inimese elutahe katkeb ta on väsinud ning tahab kõigest puhata.
Robert Schumann (1810-1856) Schumann sündis väikeses Saksamaa linnas raanatukaupmehe pojana. Ema soovil asus ta Leipzigisse õigusteadust õppima, kuid see oli talle vastukarva. 1830. aastal kuulis ta Paganini mängu, misjärel pühendus täielikult muusikale. Leipzigis olles tutvus ta väga hea klaverivirtuoosi Friedrich Wieckiga, kelle juures ta klaveritunde võttis. Friedrichi tütar Clara Wieck-Schumann oli üks 19. sajandi väljapaistvamaid pianiste, kellega Schumann hiljem abiellus. Ka Robertist sai hea pianist, kuid pärast randmevigastust oli karjäär võimatu. Viljakamad aastad Schumanni elus olid 1830-1840, mil valmis tema helitööde paremik (klaveripalad ja soololaulud). Sel perioodil oli ta ka Leipzigi ülikooli õppejõud ning andis välja ajairja ,,Uus Muusikaajakiri".Üle poole oma teostest kirjutas ta 1840. aastal tema ja Clara pulmaastal.Pulmadeks ,,kinkis" Robert Clarale laulutsükli ,,Mirdid". Ka Clara ise oli helilooja. Oma viimased a...
olnud. Loomulikult ei osanud ta matemaatikat või füüsikat nii hästi kui teised, kuid kas sellised faktilised teadmised on teadmised, mis tembeldavad inimese targaks? Arvan tegelikult, et nii see päris ei ole. Elus on ju võimatu hakkama saada vaid kooliteadmistega, viimased ei kompenseeri ju elutarkusi. Ma leian, et inimese teevad targaks just elutarkused, oskus vaadelda maailma ka teistest aspektidest ja oskus üldse vaadelda maailma, näha elu varjukülgi, olemust jne. Ning need on tarkused, mida saab kõrvutada ka Holdeni omadega. Selles osas andis ta aga paljudele tuttavatele silmad ette. Ta oskas hinnata erinevaid inimesi, näha nendes pahesid ja tõesti häid omadusi. Näiteks hindas ja austas ta väga nunnade tööd ja nende pühendumist sellesse. Proovis samas aidata neid ja toetada materiaalselt. Tegelikult ei olnud Holden niivõrd materialist, kuid ta sai aru, et antud maailmas ilma materiaalsete väärtusteta
Mida uurib bioloogia?-on teadus, mis uurib elu ja nende vorme. Millised elu omadused on rakul?- rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus. Kuidas väljendub eluslooduse kõrge organiseerituse tase?- kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, aine- ja energia vahetus, püsisoojad organismid, pärilikkus, paljunemine, areng. Miks võib biomolekulide esinemist lugeda elu tunnuseks?-paljud ained ei teki väljaspool organismi, nad on palju keerulisema ehitusega ja mitmekesisemate omadustega, kui eluta keskkonnas esinevad ühendid. Milline tähtus on organismi aine- ja energiavahetusel?-aine- ja energiavahetus on üks elu tunnuseid , (energiat saadakse orgaanilise aine lagundamisel). Milline seos on organismide arengu ja kasvu vahel? -kui organismid kasvavad, siis nad ka arenevad. Tooge näiteid muutuste kohta, mis seostuvad inimese individuaalse arenguga.-
KUNDA ÜHISGÜMNAASIUM KONRAD MÄGI Referaat Koostaja: Kristo Linnas Kunda 2011 Konrad Mäe elu Konrad Wilhelm Mägi on sündinud 1. november 1878. aastal Tartumaal Hellenurme mõisavalitseja pojana. Konrad oli perekonna noorimaid lapsi, kes kasvas koos õe ja nelja vanema vennaga. Pärast Konradi sündi asus ta isa, Andres Mägi, oma perega Uderna mõisa, kus ta pidas vaheldumisi aidamehe, abivalitseja ja valitseja ametit. Tema põhiliseks lapse - põlvekoduks sai Uderna mõis, mis andis talle esimesed ettekujutused ümbritsevast maailmast.
Sissejuhatus bioloogiasse Bioloogia on õpetus elusast loodusest, mis uurib: 1) organisme ja nende ehitust (anatoomia) 2) organismide talitlust ehk tegevust ja funktsioone (füsioloogia) 3) organismide seost keskkonnaga Elusloodus jaotatakse viieks riigiks: 1) bakterid 2) protistid 3) seened 4) taimed 5) loomad Organismid jagunevad: 1) ainuraksed 2) hulkraksed Rakk on kõige väiksem üksus, millel esinevad elu tunnused. Rakkudel on kindel ehitus ja talitlus. Elu omadused: Kõik organismid on seotud ainevahetuse kaudu keskkonnaga. Organismidel on püsiv keemiline sisekeskkond. Elu tunnused: 1) paljunemine 2) pärilikkus 3) arenemine 4) ärritustele reageerimine Paljunemisviisid: 1) suguline 2) mittesuguline Elu organiseerituse tase: Molekulaarne tase -> rakk -> kude -> organ -> elundkond -> organism - > populatsioon -> ökosüsteem
Gümnaasiumi bioloogia I kursuse 1. kontrolltöö materjali kokkuvõte.
Elu mõte ja mõttetus Väga rakse on öelda, mis on inimese elu mõte ja mõttetus, küsimust elu mõtte kohta ei ole suutnud isegi kõige targemad filosoofid lahti seletada. Seda võivad siiski kõik oletada ja ise filosofeerida. Kui küsida minult mis oleks minu elu mõte, siis see oleks elada nii, et elu lõpus ei peaks kahetsema tehtud ja tegemata asju ja olla õnnelik. Võib ka öelda, et elu mõte on elada, et ei tekiks küsimust, mis on elu mõte. Erinevatel inimestel on erinevad elu mõtted, selles kirjandis toon ma välja mõned näited ning arutlen elu mõtte ja mõttetuse üle. Kui üldiselt inimeste elude mõtetest rääkida, siis elu mõte on luksus. Ja luksus on see, et inimene teeb seda mida ta tahab. Levinud on ka ütlus : ,,Ela, et elada``. Parim viis saavutada sellist luksust on õppida hoolega ära mõni niisugune töö, mis endale meeldib. Ja halvim viis elada luksuslikku
Kuidas leida elu mõtet? Elu kui selline sai Maal alguse ligikaudu 4 miljardit aastat tagasi. Enamusel asjadest oli tollal oma tähtis mõte, igast asjast arenes midagi uut. Ja kui mõte puudus, siis kaotas asi lihtsalt oma eksistentsi ja vajus unustusehõlma. Just tänu mõtte olemasolule ja arengule evolutsioonile - oleme meiegi praegu siin. Enne kui hakata uurima, kuidas leida elu mõtet, tuleks kindlaks teha, mis asi see elu mõte üldse on. Sa ei saa ju minna metsa puravikke korjama, kui ei tea, millised need välja näevad. Vale portsu otsa sattudes (olgu nendeks siis kärbseseened või muud ebamäärased asjandused) võid oma väetist elust hoopiski ilma jääda. Seega siis elu mõte. Mina isiklikult arvan, et elu üldisem idee on kanda seda läbi järeltulevate põlvede tuleviku suunas. Just nii on ju ajast aega toimitud, pigem nagu mingi ürginstinkti ajendil
Meie elu on ohus? Maa on Päikese poolt loetuna kolmas planeet. See on teadaolevalt ka ainuke planeet, millel eksisteerib elu. Maaga on inimkonnale kaasa antud see, milleta oleks raske hakkama saada maavarad. Inimesed on harjunud neid kasutama, kuid kas see on just kõige tervislikum? Õhku paisatavad gaasid muudavad meie atmosfääri. Suved muutuvad soojemaks, talved külmemaks, kõrbestumine kiireneb, samas maailma rahvaarv suureneb, tekib puudus põllumaast, kus toitu kasvatada, inimesi pole kuhugi elama panna, põldudeks sobiv maa-ala kaetakse linnadega. Viimase saja aasta jooksul
Florents","Jalutuskäigud Roomas", ,,Itaalia kroonikad", ning ka tema ühe suurema romaani ,, Parma Kloostri" süzee on sealt pärit. Tema esimene kirjanikuteos oli essee ,,Armastusest", teine teos oli romaan ,,Racine ja Shakespeare". Pärast mõningaid romaane , jõudis ta realismini ka oma kirjanduslikes teostes. ,,Punane ja Must" ja ,,Parma Klooster" olid kindlasti tema ühed parimad teosed. Kuulsaks sai Stendhal küll alles pärast surma. Tema peateos ,,Punane ja Must" kujutab elu nii nagu elu on, ning isegi süsee on pärit elust enesest. Stendhali stiil on täpne ja läbipaistev, kirjeldusi esineb vähe, olulist rõhutatakse detailide kaudu.Kogu elu jäi ta truuks revolutsioonilistele ideaalidele.Stendhali looming langeb prantuses kriitilise realismi arenemise esimesse etappi. Stendhali põhimõtted olid , et kunst on oma olemuselt ühiskondlik ning teenib ühiskonna huve , see lause on põhiline relv võitlemaks klassitsismi vastu
ei teadnud ka, et see Eedi oma oli. Eedi viis Irma süles autoni, kus ta kamandas auto liikuma. Ta viis ta kiirelt haiglasse, kus ta õnneks toibus. Lonni aga soovis juba Irma surma, kuna oli niivõrd kade tema peale. Loodeti, et lehes ilmub sellest suur lugu aga hr. Ikka oli kõik korraldanud nii, et sellest palju ei räägitaks, nii seisis lehes vaid pisikene märkus, et pr. I toodud mürgitustunnustega haiglasse, kuid tema elu ei olevat hädaohus. Irma taastus tädi juures, algul tädi arstide soovitusel ei rääkinud Irmaga ning Irmal viskas taoline asi üle ja hakkas temaga ise kontakti otsima. Lõpuks said tädi Irmaga toimuvas teada ning tasakesi rääkis sellest ka teistele. Üks päev, kui tädi tööle pidi minema jäi koju vaid Eedi, kes nii muuseas mingi vana luku kallal töötas. Irma muudkui rääkis, et ei taha enam elada ja see häiris Eedit, lõpuks viskas Eedi maha viili ja pöördus ümber. Eedi
maksma renti Rootsi riigile, et saaks oma mõisas edasi elada. Mõisaomanikeks jäid enamasti ikkagi sakslased. Kui vaadata Rootsi tegevust talupoja silmade läbi, siis ma leian, et selline tegevus näitas eestlastele, et aadlike mõjuvõim enam ei maksagi siin maal nii palju, mis kindlasti julgustas neid. 1645. aastal fikseeris Gustav Oxenstierna sunnimaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. Kuigi võib selline seadus tunduda ebameeldivana, siis tegelikult oli see talupoja jaoks uue elu algus, kuna mõisnike võim talupoegade üle vähenes märgatavalt. Põhjus oli selles, et vara, mis oli ennem mõisniku oma, oli nüüd Rootsi riigi oma, kes hakkas looma uut süsteemi. Rootsi leidis, et kroonumaadelt saadavaid sissetulekuid suurendada, tuleks talupoega vähem koormata, seega vähenesid talupoja jaoks koormised, mis on minu meelest tõeline saavutus. Lisaks kõigele oli nüüd talupojal õigus kaevata mõisarentnike vastu.
Kirik, keskaja elu kandja Kirik oli tähtsal kohal terve keskaja jooksul. Keskaja jooksul toimub suuri muudatusi usuliselt. Luukase uusi kogukondi ja teostatakse palju reforme. Kirik oli keskajal väga tähtis kultuuriliselt, kuna just kirikus säilitati dokumente ning kirjutati raamatuid ümber. Tänapäeval ei mängi kindlasti kirik nii suurt rolli, kui keskajal Katoliku kiriku põhituumaks oli usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Kõik see rajaneb Piiblil. Piibli esimene osa, Vana Testament, pühendub juutide ajaloole ning teine osa, Uus Testament, pühendub Kristuse elule, surmale ja ülestõusmisele. Kuigi suur osa katoliku õpetusest on koostatud kirikuisade ja teiste teoloogide poolt. Katoliikluses oli olulisel kohal sakramendid. Need on rituaalsed toimingud, mida viib läbi preester. Sakramente on seitse: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimane võidimine, abielu ja vaimuli...
Voltaire elu ja looming Voltaire või õigemini öelda François Marie Arouet(aruee) oli tuntud prantsuse kirjanik, filosoof ja ajaloolane. Ta sündis 1694.aastal Pariisis üsna jõukalt elava advokaadi ja mõnel määral aadliku ema pojana. Voltaire ema suri sünnitamisel ja ta oli ise ka nii haiglane, et ämmaemand ennustas talle elu ainult üheks päevaks. Kuid ämmaemand eksis ning Voltaire elas 84 aastaseks. Aga siiski sellele vaatamata pidi ta taluma haigust kogu oma elu. Aastatel 1704-1711 käis ta Pariisis asuvas jesuiitide kolleegiumis Louis-le-Grand, kuid ta katkestas sealsed juuraõpingud, kuna juura polnud teda kunagi täielikult huvitanud ning selle oli tema isa talle peale surunud. Peale seda sattus ta Temple´i vabamõtlejate ringi ja sellest tingituna valis ta kirjanikutee. 1717
Meedia mõjutab meie elu Järjest enam kasvab meie elus meedia osatähtsus. Kui ammustel aegadel oli info saamine piiratud- inimesed pidid leppima väheste ajalehtede, raadio- ning telesaadetega, siis tänapäeval puutume meediaga kokku igal ajal ning igas kohas. Näeme nii tänavatel, ajakirjanduses, televiisoris, kui kuuleme raadiost erinevaid reklaame, uudiseid, kampaaniaid ning üleskutseid. Kuidas täpsemalt meedia meie elu mõjutab? Ja kas võib öelda, et ka meie võime meediat mingil määral mõjutada? Kuna meedia on nii suur ja võimas organ, siis on kindel, ete meie käitumine ja mõtlemine võib kuidagi muutuda. Aga võib öelda, et mingil määral mõjutame ka meie meediat. Meie oleme ju tarbijad, kellele reklaam on suunatud ning enamasti tegutsetaksegi nii, nagu tarbija seda näha või kuulda tahab. Üritatakse tungida meie mõttemaailma, et aru saada, mida
Kunst täiendab elu Juba koopamaalingutest teame, et seeläbi väljendati oma emotsioone, tõekspidamisi - iseend. Kuigi kunsti ei saa täpselt määratleda, siis ometi on see alati olnud üks elu osadest. Inimesed vajavad loomingut, et täita oma elu puudujääke. Kunst tekitab igal hetkel ja igal pool emotsioone. Ühtegi inimest ei jäta külmaks selle otsene kogemine. Olgu need siis kaasnevad positiisved või negatiivsed tunded. Vana-Roomas oli tuntuim hüüdlause "Tsirkust ja leiba!" See näitab, et meil kõigil on vaja oma elus kunsti - loovust, meelelahutust, ajaviidet. Ilma nendeta oleks raske ette kujutada igapäevaelu, veel vähem seda sel juhul positiivsena. Ka endi tunnete jäädvustamine aitab meil välja elada.
viidud". See on kõigi aegade suurima kogutiraaziga romaan maailmas, seda on tõlgitud enam kui kolmekümnesse keelde ning seda müüakse senini väga edukalt. Mitchell sai raamatu eest Pulitzeri preemia ning teose põhjal vändatud film võitis rekordiliselt 10 Oscarit. Põhjuseks, miks see teos ilmumisajast tänapäevani nii populaarne on olnud, on ehk see, et kirjanik käsitleb oma teoses kolme läbi aegade aktuaalset teemat armastust, elu ja surma. Teose "Tuulest viidud" põhiteemaks on armastus nagu romaanis ikka. Peakangelane Scarlett O´Hara on naine, keda ihaldavad kõik mehed. Ta oskab mehi ümber sõrme keerata ja neid endasse armuma panna, kuid ta ise on hull vaid ühe mehe Ashley Wilkinsi järele. Ashley abiellub aga oma sugulase Melanie´ga. Sellega näitab autor armastust kui midagi kättesaamatut, mille eest peab võitlema ning mida peab kogu elu ootama
Lisa 4 : Lipud S issejuhatus Friedensreich Regentag Dunkelbunt Hundertwasser oli Austria maalikunstnik ja skulptor aastatel 1928-2000. 20. sajandi lõpuks oli ta väidetavalt tuntuim ja andekaim kaasaegne Austria kunstnik. Ta oli üks populaarsemaid, aga samal ajal teenimatult tunnustamata kunstnik. Valisin selle teema ,sest Hundertwasser kunstnikuna on originaalne ja kordumatu. Minu uurimistöö eesmärk oli uurida Hundertwasseri elu, filosoofiat, tema arhitektuuri ja maalikunsti loomingut. Püüan välja selgitada, miks ta oli üks Austria kuulsamaid kunstnikke, mis tegi ta kuulsaks ja millise kunstilise pärandi on ta meile jätnud. Eesti keeles on Hundertwasseri kohta vähe materjali. Saksa ja inglise keeles on aga temast kirjutatud palju raamatuid. Nii pidin ma suurema osa materjalist tõlkima inglise keelsetest raamatutest eesti keelde. Materjali sain raamatukogudest, internetist ja õpetajalt.
BIOLOOGIA UURIB ELU Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku, vähemal määral lämmastikku, fosforit ja väävlit. O,C,H,N,P,S moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste ekenebtude kogumassist. Need on makroelemendid. Mikroelementideks nimetatakse K,Cl,Ca,Na,Mg,Fe,Zn,Cu,I,F. Anorgaanilisi aineid on organismis ~ 80%, nende põhiosa moodustab vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes enim valke. Valkude järel lipiide e rasvu ja sahhariide (glükoos, tärklis, tselluloos) ning nukleiinhappeid DNA ja RNA. Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Katioonidest on tähtsal kohal H+, NH+4,K+,Na+,Ca2+,Mg2+,Fe2+ ja Fe3+. Kaaliumja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustamises, neid on veres ja raku tsütopl...
Armastus, elu ja surm Armastus, elu ja surm on inimkonna eksistentsi aluseks. Esimene tingib teise ning lahkumine teispoolsusesse on elu paratamatu osa. Enamike väärtuste nimel peame midagi ohverdama, vahel isegi siit ilmast lahkudes. Millised on väärtused, mille eest tasub maksta oma eluga? Väga paljud inimesed peavad suurimaks väärtuseks mehe ja naise vahelist armastust. Seda enam tuntakse, et surm armastuse eest on igati õigustatud. Bulgakovi teos ,,Meister ja Margarita" paneb mõtlema armastuse tähtsusest inimeste elus. Meister ja Margarita oli paar, kes maksis armastuse kui väärtuse eest maise eluga
MÕISTED: anatoomia-teadus,mis uurib organismi ehitust bioloogia-teadus, mis uurib elu biosfäär-kõik organismid, kes elavad Maal elundkond-kindlat ülesannet täitev organite kogu etoloogia-teadusharu, mis uurib loomade käitumist humoraalne regulatsioon-organismi olundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahendusel füsioloogia-teadus organite, organsüsteemise või isendite ehitust hiroloogia-teadus, mis uurib kudesid isend-terviklikku süsteemi moodustav üksus kude-ühesuguse talituse ja ehitusega rakkude kogum
Molekulaarne- neuroon Rakuline- DNA Organismiline- süda Liigiline- Suur-kirjurähn Ökosüsteemne-raba Biloogia eriharu-elukutse Etoloogia-Lindude vaatlemine Ökoloogia-Maa uurimine Tsütoloogia-Rakkude uurimine Anatoomia-lahkamine Molekulaargeneetika-Mikroskoobiga töötamine Organiseerituse tase Molekul-vee molekul. Molekul on aine väikseim osake Organell-mitokonder. Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga Rakk-närvirakk- Rakk on elu esmane organiseerituse tasee,kus ilmenevad elu kõik omadused Kude-närvikude- Sarnase ehituse või talitlusega rakud koos vaheainega moodustavad koe. Elund-kops. Elund ehk organ on organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus. Elundkond-närvisüsteem. Elundkond on kõrgematel organismidel esinev sama funktsiooniga seotud elundite (organite) kogum. Organism-koer. Elav terviklik rakuline süsteem
Kuidas tekkis elu maal Kosmoses lendasid ringi lahtised komeedid. Nad lendasid kõik ühte kohta ning nii tekkis ringikujuline planeet. Kosmoses olid ka tulnukad, kes olid väga uudishimulikud. Ühel päeval märkasid nad seda planeeti, mis oli tekkinud komeetidest. Nad läksid ja sõitsid oma lendava taldrikuga sinna planeedile. Tulnukad tegid planeedile ringi peale ja otsustasid, et midagi oli puudu. Nad mõtlesid ja mõtlesid ning mõtlesidki välja. See oli tühi planeet ja seal oli igav olla. Sellepärast nad võlusidki oma võlupulkadega vihma. Kui vihma oli piisavalt sadanud(nende arust oli piisavalt sadamine üleujutus), siis nad võlusid hästi kõvasti külma, et vesi ära külmuks. Seejärel nad lendasid tagasi kosmosesse. Aga maa oli kõik jääs ja veel väga paksu kihi all ka. Aasta pärast tulid tulnukad tagasi ja mõtlesid, et võluvad hoopis päikese, kuna sellel planeedil oli liiga külm. Seejärel nad võlusidki päikese ja panid tall...
inimesel on õigus omale arvamusele ja õigus niiöelda vabale valikule. Kujutan juba vaimusilmas ette nii mõndagi pisikest koolijütsi, kes pika nutu peale siiski tänu sellele seadusele peab kooli minema. Omaette arutledes, aga taipasin, et kool on tähtis meie kõigi jaoks. Mitte just selle tagamõttega, et õppida grammatikat või pöördvõrdelisi funktsioone matemaatikas, vaid et iga inimene arendaks ennast lõpuks niivõrd kaugele, et ta suudaks viimaks mõista, mis on tema elu eesmärgid ning kuhu ta soovib oma eluga jõuda. Kui meie haridussüsteemis puuduks ka põhikool kohustusliku osana, siis võib-olla liigitukski meie inimmass lapselikeks ametinimetusteks. Pooled sooviksid saada arstiks, osa peomüüjateks, mõni politseinikuks ja ehk mõned ka näitlejateks. Täenäoliselt poleks siis inimestel üldse aimu, mida tähendaks geenitehnoloogia või ökoloogia. Nende jaoks ei tähendaks see suuresti midagi, sest puudub aimdus niivõrd keerulistest ametinimetustest
II Inflatsioon ja elu kallinemine 2.1 Inflatsiooni olemus Inflatsiooni peetakse majanduskasvu ja tööpuuduse kõrval üheks oluliseks majandusnäitajaks, millega tegelevad majandusteadlased, kui ka poliitikud. 1970 muutus inflatsiooni uurimine veel keerulisemaks, kuna tõdeti, et inflatsioon võib olla koos töötusega kõrgel tasemel. 1980 aastal avastati, et seos rahamassi suurenemisega on side inflatsiooni tõusuga jäänud minimaalseks. Tänaseks on inflatsiooni kujunemise kohta mitmeid teooriaid, kuid ühes ollakse kindel- inflatsiooni kujunemise kohta ei ole ühte kindlat seost. 2.2 Inflatsiooni mõiste Traditsiooniliselt defineeritakse inflatsiooni kui üldise hinnataseme muutust protsentides. Teoreetikud räägivad inflatsiooni eri vormidest- inflatsioon ja puhas inflatsioon ( kõik hinnad suurenevad maailmas võrdselt). Maailmas on siiski levinud kolm tuntumat inflatsiooni arvutamise meetodit. a) Tarbijahinnaindeksi alusel mõõdetakse kaubaostu...
Mina ja Eesti elu Kui küsida: miks me selles riigis ikka veel elame, kas see on meie jaoks perfektne keskkond, kas me oleme kindlad, et me üldse siia riiki kuulume, kas me jääme siia igavesti elama ja kui siis miks, kas kuskil on ka paremat paika kui see siin? Neid küsimusi on palju ja rohkemgi veel, aga kas kõigile neile on ka vastuseid? Kuna me siin riigis sündisime ja elasime kuni praeguse ajani, siis nimetame seda oma
Milles seisneb elu mõte? Inimesed sünnivad ja surevad iga päev. Võib arvata, et iga kindel isik on maa peal selleks, et täita elu eesmärk. Ilmselt on see igal inimesel erinev, kuid oma isikliku elu mõtte üles leidmine võib tunduda keeruline. Üleüldse, tunnetada elu mõtet ja elada elu täisväärtuslikult, see on oskus omaette. Mõni inimene ei saavutagi seda tippu, et surmaeel, mõeldes tagasi elatud elule, saaks tunda, et kõik oli täpselt selline, nagu pidi olema. Milles seisneb elu mõte? Kõik mõtlevad sellest, mitte küll igapäev, kuid vahel siiski. Ka Vargamäe Andres, Krõõt, Vargamäe lapsed ja sauna-Mari küsisid eneselt seda. Vargamäe Andres oli tubli maainimene, kes rabas tööd, ning seostas elumõtet sellega, et
Me seisame tihti isegi teise eest väljas. Näiteks, kui Venemaa ründaks Euroopa Liidus kedagi siis on loomulik, et me aitaks. Kokku hoidmine ja koostöö on alati ainult kasuks tulnud. Kes teab, võibolla kauges tulevikus oleme tõesti vaid üks planeet. Me tunneme end kõik samaväärsetena, hoiame kokku, olenemata rahvusest ja kaitsema oma maaala, olenemata oma riigist. Enamus inimesi on sellele pragu vastu aga arengu kiirus aina suureneb ja on võimalik, et kunagi avastame ka maavälise elu ja võõibolla tuleb meil kogu oma rahvaga oma planeedi eest välja seista. Ühesõnaga globaliseerumine on meile ainult kasuks. Ka praeguses ajahetkes, olenemata sellest kas räägime arengu riikidest või arenenud riikidest. Kumbki neist ei saaks eksisteerida ilma teineteiseta. Kui ei oleks nii, et pool maailma on rikkam ja pool vaesem, valitseks üks suur kommunism. Arenguriikidele tuleb kasuks see, et neisse rajatakse palju tööstusi. See toob riiki juurde töökohti ja kehva elu
Kuidas tekkis elu Maal? Elu tekke all mõeldakse bioloogilise elu teket mittebioloogilistest nähtustest.Elu tekke kohta Maal on kolm põhiseisukohta: on toimunud elu algne loomine ( Piibli teooria), elu alged Maale on saabunud teistelt taevakehadelt (UFO'de teooria), elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena (evolutsiooniteooria). Kuna ma UFO'desse ega Jumalasse ei usu, siis mina isiklikult pooldan kõige viimast elu tekkimise teooriat. Evolutsioon jaguneb neljaks erinevaks vormiks: füüsikaline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne. Füüsikaline evolutsioon pani aluse universumile, kui elemantaarosakestest tekkisid aatomid ning tekkisid Päike ja Maa. Edasine areng toimus keemilise evolutsiooni käigus, kus aatomitest moodustusid molekulid ning
Poiss luges, tegeles kirjandusega, aga 43.aastal lõpetab inseneride kooli ja asub Peterburis ametnikuna tööle. Aasta hiljem avaldab ta Balzac'i tõlketeose ja samal ajal hakkab kirjutama ka oma esikteose. Tal on mägurikirj oli hasa rtmäng. Vaatamata kõigele loobus ta ametnikutööst ja 45.aastal ilmub ta I romaan "Vaesed inimesed". See kujutab Peterburi väikeametniku alandatud, rusutud elu. Tema tolleaegne eluvaade: inimene on oma loomult hea, aga ühiskond muudab ta halvaks. Rikkus rikub rikad inimesed ja vesus muudab vaesed halvaks. Juba oma I teoses paistab silma inimpsüühika süvakäsitlemisega, mis jätkub tema edaspidistes teostes. See teos võetakse hästi vastu ja Dostijevski pääseb kirjandusringkondadesse. Mõne aasta pärast lahkub kirjanudringkkondadest, sest neis ringkondades olnud ebakristlikud vaates ei olenud talle sobilikud. Liitus teisitimõtlejatega
Higistamine ja lõõtsutamine kaitseb loomi ülekuumenemise eest 7.Vesi on tähtis lahusti 2.Vesi osaleb toidust saadud valkude, rasvade ja süsivesikute lagundamises 8.Vesi on fotosünteesi 3.Kahepaiksed peavad lähteaine sigimiseks leidma sobiva veekogu III Milles seisneb veemolekuli polaarsus? Millised elu seisukohalt olulised vee omadused tulenevad veemolekuli polaarsusest? Nõrga positiivse ja nõrga negatiivse laengu esinemist molekulis nimetatakse polaarsuseks. Veemolekuli polaarsuse tõttu moodustavad omavahelsidemeid ka vee molekulid, mis on vajalikud,et moodustuks pindpinevus, tänu millele saab vesi taimede vartes ja juurtes ning inimese veresoontes liikuda.
Kuidas tekkis elu Maal? Kosmoses lendasid ringi lahtised komeedid, mis lendasid kõik ühte kohta ning nii tekkis ringikujuline planeet. Kosmoses elasid tulnukad, kes olid väga uudishimulikud. Ühel päeval märkasid nad seda planeeti, mis oli tekkinud komeetidest. Tulnukad sõitsid oma lendava taldrikuga sinna planeedile. Nad tegid planeedile ringi peale ja otsustasid, et midagi oli puudu, mõtlesid ja mõtlesid ning mõtlesidki välja. See oli tühi planeet, kus oli väga igav olla. Sellepärast nad võlusidki oma võlupulkadega vihma. Kui vihma oli piisavalt sadanud, võlusid nad hästi kõvasti külma, et vesi ära külmuks. Seejärel nad lendasid tagasi kosmosesse. Aga maa oli kõik jääs ja veel väga paksu kihi all ka. Aasta pärast tulid tulnukad tagasi ja mõtlesid, et võluvad hoopis päikese, kuna sellel planeedil oli nüüdseks liiga külm. Seejärel nad võlusidki päikese ja panid talle hästi kuuma temperatuuri ning lendasid jälle minema. ...
Napoleoni elu ja tegevus. By:Jan Tiiksaar. Napoleoni elu. Ta sündis 1769 aastal 15 augustil . Napoleon 1. Trafalgari merelahing. Sõdisid saksamaa ja inglise-hispaania laevastikud. Saksamaa kaotas inglise-hispaania laevastikule. Tilsiti rahu. · Preisimaa purustamise järel algas sõjategevus Venemaa ja Prantsusmaa vahel,mis lõppes 1807.aastal Napoleoni hiilgava võiduga. · Sama aasta juulis kohtusid keisrid Napoleon ja Aleksander I Ida-Preisimaal ning sõlmisid rahu-ja liidulepingu.
Film kui elu peegel Filme on toodetud juba sajandeid. On olemas erineva zanriga teoseid nagu näiteks draama, kömooda ja põnevik, kuid alaliike on teisigi. Kõikidel filmidel peaks olema oma sisu ning mõte, mida püütakse vaatajale edasi anda. Ma arvan, et iga linateose idee on võetud elust enesest ning võib öelda, et film on justkui elu peegel. Ka Eduard Vilde teose põhjal tehtud filmis ''Mäeküla piimamees'' on mitmeid ühiskonnas levinud probleeme ning käitumismalle.69 Läbi aegade on teada tõde, et inimene ihkab ikka seda, mida tal endal ei ole ning ei osata hinnata olemasolevaid väärtusi. ''Mäeküla piimamees'' on film, kus on selline käitumine vägagi äratuntav. Teoses soovib talunik Tõnu Prillup omale suuremat ja uhkemat piimatalu, sest ta arvas, et see toob talle samamoodi tulu sisse nagu eelmisele piimamhele
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Kristo Karbus 11RL klass Uurimistöö ELU MARSIL Juhendaja: õpetaja Paul Zubtsenko Kilingi-Nõmme 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Marss.......................................................................................................................................4 1.1. Marsi ajalugu.........................................................................................................
Filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud Tegelased Faust (peategelane) Mefistofeles kuri deemon (peategelane) Margareta Fausti armastatu (peategelane) Wagner Fausti õpilane Marta Margareta naabrinaine Valentin Margareta vend Jumal Maavaim Õpilased Faust Tark ja kuulus teadlane Magister ja doktor Ühiskonnas teda austati Oli õpetaja Ei osanud oma teadmisi hinnata - alahindas ennast Soov leida elu mõte Mefistofeles Kuri deemon Endast heal arvamusel Usub, et inimkond on teel hukatusse Sõlmib lepingu Issandaga Ilmub Fausti juurde puudlina Teenib Fausti "Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Margareta 14aastane naiivne neiu Fausti unelmate naine Ta on rahul olemasolevaga Armub Fausti Teda hakatakse pidama lihtsameelseks Sünnitab Faustile lapse Tapab ema Teose lõpus läheb hulluks
EESTI ELU AASTAL 2011 Aasta 2011 on olnud Eestile suurte muutuste aasta. Eesti on omaks võtnud Euroopa ühisvaluuta euro. Hakkas kehtima uus liiklusseadus, mis tõi kaasa mõned muudatused. Toimus riigikogu ja presidendi valimised. Aasta suurimaks tragöödiaks võib pidada pantvangidraamat Liibanonis ja väiksemaks tulistamist kaitseministeeriumus. Ka meie kodulinnas Sauel toimus nii mõndagi - Saue Gümnaasium 25. Juubel ning avati noortekeskus. Suurim muutus paljude eestlaste jaoks on kindlasti euro kasutuseletulek. Paljud eestlased olid sellele vastu ja tahtsid, et eesti kroon jääks alles. Siiski jäi euro peale ja Eesti on nüüdseks eurotsooni osa. Paljud arvavad, et euro tõstis hindu kolossaalselt. Meedias lubati aga kindlalt, et euro hindu mitte mingil juhul ei tõsta. Selline asi tekitas jällegi rahvas palju pahameelt. Rahvas tunneb, et neil on nahk üle kõrvade tõmmatud. Mina isiklult arvan, et euro o...
Elu väikeses linnas Igas riigis leidub väikelinnasid. Mõne riigi suurust arvestades on terve Eesti riik pisike linnake. Väikelinnades on enamasti kõik omavahel tuttavad. Kuid mida üldse mõista väikelinna all? Nii palju, kui on inimesi, on ka arvamusi. Mina arvan, et kõik linnad, mille kohta öeldakse väikelinnad, ei pruugi üldsegi nii pisikesed olla. Elu väikeses linnas pole sugugi halb, kui inimesed saavad omavahel läbi. Kahjuks selliseid ilma tülideta ,,külasid" leidub vähe. Minu arvates hakkab inimestel lihtsalt igav ja on vaja elu natuke vürtsitada. Seetõttu minnaksegi teisele midagi halba ütlema. Nii tekib vihavaen, mis võib kesta aastaid. Suurlinnade elanikud ei käi iga päev või isegi igal aastal läbi linna ühest otsast teise. Väikelinnades, vastupidi, käiakse tööl ühest linna servast teise ja seda tihti jalgsi
Eestlaste elu keskaegses linnas Keskaja elu erines päris palju tänapäeva linnast. Keskaegses linnas olid kõrged kirikud ja tornidega linnamüürid ja linna pääses vaid väravate kaudu, mis olid hästi valatud, et igaüks sinna sisse ei pääseks. Linna südameks oli suur turuplats, kuhu viisid ka kõik suuremad tänavad. Linnas olid veel raekoda, linnanõukogu hoone ja hospitalid. Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad ja selle liikmeks said vaid jõukad linnaelanikud. Turuplatsil seisis raekoda ja turuplatsi servas võis näha suurt risti, mis pidi rahvast hoiatama Jumala eest ning häbipost nende jaoks kes olid saanud hakkama mõne kuriteoga. Raadi otsustada olid kõik linnaga seostuvad asjad, tavaliselt sai raad kokku raekojas, kui oli aga erakorraline koosoleks siis raekirjutaja ruumis.
Muud linnaelanikud Tsunftid ja gildid-linna kodanikkond Vaesed linnaelanikud jäid kodanike hulgast välja Kodakondsus privileeg, millest äsja linna saabunud inimesed ilma jäeti Kodanikustaatus ei tähendanud õigust osaleda linna valitsemises Linna valitsesid vähesed eesõigustatud patriitsiperekonnad Linnaõigus Kogu maa kuulus maaisandatele ehk senjööridele Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega Senjöör kinnitas linnaõiguse-seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas Paljud linnad võtsid kasutusele teiste linnade jaoks juba varem välja töötatud õigusnormid Kaubanduse areng Linnadesse hakati importima välismaiseid luksuskaupu, siidi ja vürtse Kaubanduse areng suurendas nõudmist metallraha järele Pankade tekkimine Linnaelu Linnad piiratud müüridega-kaitseks välisvaenlaste vastu Linnaelanike toit mitmekesisem Linnad pidid hoolitsema hügieeni eest, et ei leviks haiguseid-avalikud saunad Kirjaoskus linnas levinum kui maal
Hobid teevad elu huvitavaks Hobi on tegevus, mis täidab vaba aega. Hobi saab igaüks endale meelepäraselt valida. Miks on neid vaja? Millised hobid on olemas? Miks need muudavad elu huvitavaks? Hobisid peetakse vajalikuks, vahest isegi kohustuslikuks. Mulle on juba ammu teada, et nende abil saan täita liigset vaba aega ning hoida end eemal arvutist ja televiisorist. Kindlasti on olulisem tegeleda millegi põneva ja harivaga kui igavledes mõttetult aega raisata. Hobisi on veel vaja selleks, et kõigil oleks võimalus veeta aega sõpradega värskes õhus. Hobisid on väga palju ja väga erinevaid. Alustades spordist ja lõpetades joonistamisega
Elu omadused Bioloogia teadus elusolenditest 1) Paljunemine: 1) a) mittesuguline toimub ilma sugurakkudeta nt. Pooldumine (bakterid) b) eoseline paljunemine nt. Seened, sõnajalg c) kloonimine imetaja areng mõnest keha rakust 2)suguline paljunemine algab viljastamise e. muna-ja seemneraku ühinemisega (esineb ka õistaimedel) 2)Ainevahetus: 1)Autotroofne ainevahetus: rohelised taimed neil on olemas klorofüül (fotosüntees) 2)Heterotroofne ainevahetus: peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet. 3)Rakuline ehitus Kõik elusolendid koosnevad rakkudest 1)prokarüootne e. eeltuumne rakk 2)eukarüootne e. tuumaga rakk 4)Reaktsiooni võime ärritajatele Taimedel: kroonlehtede liikumine valguse poole Inimesel: nt: tunned kui keegi puudutab sind 5)Kõikidel elusolenditel on stabiilne sisekeskkond Nt: Keha temperatuur, veresuhkru tase 6)Elusolendeid iseloomustab areng e. teatud täiustu...
Dostojevski elu ja looming Sündis vaese arsti perekonnas. Isa poolt pärines põlisaadlike suguvõsast. Suguvõsa oli vahepeal kaotanud tiitli ja varanduse. Dostojevski teenis arstina välja aukraadi, mis lubas tal end uuesti aadlikuks kuulutada. Ema poolt Moskva kaupmeesteringist. Isa oli keevaline, ihne ja kohutavalt sünge. Ema on jällegi haritud, religioosne, hellatundeline. Isa kasvatab kaks venda, kasvatab oma lapsi kohutavalt rangelt. Dostojevski on oma elu lõpuni väga sügavalt religioosne. Kujuneb keeruliseks tegelaskujuks. Õppisid Moskva aadlipansionis pärast kodukoolitust. Hiljem pani isa mõlemaid Peterburi Sõjaväe Inseneri kooli, kardavad halvasti õppida oma isa ranguse tõttu. 1837.a. suri nende ema tuberkoloosi. 1839.a. suri segastel asjaoludel ka isa. Fijodor on elu lõpuni Epilektik. Lõpetavad kooli 1843.a. Vend Mihhail määratakse tööle Tallinna. Fijodor läheb tööle Peterburi. On kirglik mängur, mängusõltlane
Eestlaste elu keskaegses linnas Keskaja elu erines päris palju tänapäeva linnast. Keskaegses linnas olid kõrged kirikud ja tornidega linnamüürid ja linna pääses vaid väravate kaudu, mis olid hästi valatud, et igaüks sinna sisse ei pääseks. Linna südameks oli suur turuplats, kuhu viisid ka kõik suuremad tänavad. Linnas olid veel raekoda, linnanõukogu hoone ja hospitalid. Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad ja selle liikmeks said vaid jõukad linnaelanikud. Turuplatsil seisis raekoda ja turuplatsi servas võis näha suurt risti, mis pidi rahvast hoiatama Jumala eest ning häbipost nende jaoks kes olid saanud hakkama mõne kuriteoga. Raadi otsustada olid kõik linnaga seostuvad asjad, tavaliselt sai raad kokku raekojas, kui oli aga erakorraline koosoleks siis raekirjutaja ruumis.
Inimese allakäik Inimese elu võib hakata allamäge minema täiesti ootamatult mõne vale otsuse tagajärjel, kuid suur roll võib olla ka teiste mõjutustel. Milline inimene on aga allakäiguteel? Kas seda saab peatada ning leida tagasitee normaalsesse ellu? Allakäiguteel on inimene, kes ei hooli sellest, mida temast arvatakse ning kuidas tema käitumine teisi mõjutab. Näite saab tuua Wilde raamatust ,,Dorian Gray portree", kus Dorian,
Ainult üks elu Olen tihti mõelnud sellele, mis on elus kõige tähtsam ning olulisem. Osa inimesi tabavad seda kohe, teistele jääbki see küsimus peadmurdvaks. Leian, et see kõige tähtsam on meil kõigil ühine, nimelt pean silmas elu. Elu võib olla pikk ning vahel üürike, kuid sellegipoolest peaksid inimesed kasutama oma võimalusi ning hindama elatud aega. Me elame oma elu erinevalt ning keegi ei tea, kuidas on õige.Mina leian,et elu on elatud õigesti, kui sa suudad nautida oma tehtud tegusi ning aega, mida kulutad. Enda eesmärkidega seame tee, mida mööda hakkame sammuma. Olgu meie eesmärgid suured või väikesed, nende täitumisel oleme lähemal iseenda rahulolule ja õnnele. Elu pole alati lihtne ning meeltmööda, ettetulevad takistused panevad proovile meie kannatused. Usun, et iga ületatud takistus viib meid elus edasi. Hiljuti lugesin ajakirjanduses nendest inimestest, kes ei saa elada täisväärtuslikku elu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
