ELU Elu on mateeria vorm Maal, millele on omane püsimine läbi muutuste ehk reproduktsioonivõime ning iseenda regulatsioonivõime. Elusorganismidele omased tunnused: · Kõik organismid sisaldavad biomolekule orgaaniliste ainete kujul. Süsivesikud, valgud, lipiidid ja nukleiinhapped. · Kõik elusorganismid on üles ehitatud rakkudest. Rakk on kõige madalam iseseisvalt talitlev tasand. Organismid võivad moodustuda ühest rakust (ainuraksed- alamad vetikad, bakterid, algloomad) või paljudest rakkudest ( hulkraksed- seened, taimed, loomad). Talitluselt võivad rakud olla eeltuumsed (prokarüoodid) või päristuumsed (eukarüoodid). · Elusorganismid viivad läbi aine- ja energiavahetust keskkonnaga. Aineid omastatakse toitudest. Aineid kasutatakse organismisiseselt (rakkudes), organismi ülesehitamiseks ja energiaks, keemiliste sidemete lõhustamise teel....
Melissa Riso 12 B Rikas elu, vaene elu Rikkust ja vaesust saab mõista erinevalt. Mõne jaoks tähendab rikkus suurt numbrit pangaarvel, mis pakub oamkorda erinevaid võimalusi oma vara paigutamiseks mujale. On ka selliseid, kelle jaoks on see aga hoopis midagi sügavamat, midagi mis tuleb seest poolt. Kust läheb aga tegelik piir rikkuse ja vaesuse vahel, kas seda üldse eksisteeribki? Kõigepealt tuleks hakata hindama seda, mis on olemas. Sageli mõistetakse olukordade, asjade ja tunnete väärtust liiga hilja
Rikas elu, vaene elu Maailmas räägitakse rikkusest ja vaesusest iga päev. See on kindlasti üks lahutamatu osa elust, millest olenevad ka inimeste eluolud. Ühiskonnas on väga palju erinevaid inimesi, kes elavad kõik omamoodi. Nende nägemused elust ja eesmärgid selle jooksul on ka igalühel individuaalsed. Millist elu võib pidada rikkaks ja millist elu vaeseks? Tihti jaotatakse inimesed vaesteks ja rikasteks materiaalsete vahede põhjal-mida rohkem on vara, seda rikkam. Kuid kas rikas elu põhinebki vaid rahal ja esemetel? Kahtlemata teeb elu rikkaks ka perekonna ning sõprade olemasolu, kogemusterohkus ja ka hea haridus võib osutuda suureks rikkuseks elus. ilma nendeta ei saavutaks elu kunagi oma tõelist väärtust. Iga uus kogemus,teadmine või sõber teebki juba elus rikkamaks.
Rikas elu, vaene elu Tavaliselt, kui räägitakse rikkusest või vaesusest, siis mõeldakse ikka materiaalset olukorda. Rikkal on palju raha või varandust, vaesel see aga puudub. Aga see, et inimesel on palju varandust, ei tähenda kindlasti alati, et ta elu on rikas. Ja majanduslikult viletsemas olukorras inimese elu ei pruugi olla vaene. Mis siis õigupoolest on rikas elu? Arvan, et armastus ja meelepärane tegevus teeb elu rikkaks. Üksindus ja tegevusetus teevad elu vaeseks. See, missuguseks inimese elu kujuneb, oleneb kindlasti tema väärtushinnangutest, eesmärkidest ja unistustest kõigest, mida oluliseks peetakse. Vaimselt rikas on kindlasti see, kes saab tegeleda sellega, mis talle meeldib. See võib olla töökoht, kus saab end teostada ja ennast arendada. Tahta õppida, avastada uut see rikastab inimest päris kindlasti. Või mõne hobiga tegelemine, millele ei pea tingimata palju raha kuluma
Neile on tähtis iga kuu saadud palga suurus ning see, kui paks on nende rahakott. Kindlasti ei saa nende arvamust hukka mõista, kuid siiski unustavad sellised inimesed tõsiasja, et raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Keegi ei saa hakkama ilma rahata, kuid tuleks meeles pidada ka selle halba mõju inimestele. See paneb tegema tegusid, mis võivad haavata lähedasi. Paljud arvavad, et neil, kellel on palju raha on ka kergem elu. See, aga pole tõsi. On inimesi, kes on väga palju vaeva näinud, et saada jõukamaks, jättes tagaplaanile oma perekonna, sõbrad, tuttavad. Nad töötavad põhilise osa oma ajast, sellel asemel, et perega aega veeta. Nii on paljud karjääriinimesed üksikud. Neil ei jätku aega sõpradega suhtlemiseks ega puhkamiseks. Kurb on selline olukord perekondade puhul. Vanemad töötavad hilisõhtuni ning jõudes koju, on nad väsinud ja kergesti ärrituvad
I BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1 Elu omadused Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Bioloogide huviorbiiti kuuluvad elu kõikvõimalikud vormid ja nende elutegevusega seotud ilmingud. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekulid on sellised ained, mis väljaspool organisme ei moodustu (sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid). Need on palju keerulisema ehituse ja mitmekesisemate omadustega kui eluta keskkonnas esinevad ühendid. Elusorganismide keerukam organiseeritus algab juba biomolekulidest. Elusloodusele on omane mitmetasandiline organiseeritus. See väljendub raku, organismi, liigi kui ka ökosüsteemi tasandil.
palgapäeva. Täieliku vaesumise korral ei suuda vaene inimene enam endale vajalikke asju osta. Keskklassi inimesel kulub kaa raha enne uut palgapäeva, kuid ta kasutab ka osa rahst laenude võtmiseks ja vaesumise korral konfiskeeritakse tema vara pankade ja laenuandjate poolt. Rikas inimene aga kasutab oma raha mõistlikult. Ta paneb osa oma rahast kõrvale ja alles siis teeb vajalikud väljaminekud. Vaesumise korral ei pruugi rikka inimese elu üldsegi muutuda, sest ta kasutas raha mõistlikult. Tuleb välja, et rikka inimese elu on kõige parem, kuid kohe tekib küsimus kuidas on võimalik saada rikkaks? Rikaks saada on tegelikult väga lihtne. Selleks tuleb kasutada valemit 70/30, mis on iseenesest väga lihtne, kuid inimese elu majandusliku seisukorda väga muutev, juhul kui seda valemit muidugi järgida. Valemi järgi tuleb elada 70% oma sissetulekutest, ülejäänud ära jaotada kolmeks: 1/3 ära anda heategevuseks,
Rikas elu ja vaene elu Rikkuse ja vaesuse all mõtlevad inimesed erinevaid asju.Osade jaoks on omab rikkus suurt pangaarvet ja palju kalleid asju.Rikkaks igaüks nii lihtsalt ei saa,selleks peab kõvasti tööd tegema ja vaeva nägema.Õnn ei seisne alati rahas.Inimesed ,kellel on vähe raha võivad olla ka väga õnnelikud. Rikkuse all ei mõisteta alati õnne.Õnn peitub väikestes asjades.Samuti on ka suur tähtsus iga inimese jaoks armastusel, sest elu üks oluline osa on armastada, olla armastatud ja luua oma perekond. Tih ti ka pere,lapsed,sõbrad on õnn.Õnn on inimeses endas.Õnnelik saab olla igaüks omamoodi. Samal ajal aga, inimene, kes kogub elutarkusi, kogeb koguaeg midagi uut ja on õnnelik selle kõige üle,mida ta teeb, elab vägagi rikast elu, sest vahel piisabki isegi juba sellest, kui ollakse oma elu üle õnnelik. Ühiskonnas on väga palju erinevaid inimesi, kes elavad kõik omamoodi.Iga
Elu omadused Bioloogia- on teadus, mis uurib elu (bios-elu , logos- teadus) · Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koos esinemise kaudu Elu organisatoorne keerukus väljendub · ehituslik tasand (biomolekul) · regulatoorne tasand ( kõik toimuvad protsessid) · talituslik tasand ( kuidas mingi protsess talitleb) Elu iseloomustavad tunnused Rakuline ehitus: rakk on kõige väiksem ja lihtsama ehituse, talitlusega üksus Kõrge organisatoorne tase: rakk-> elund-> elundkond-> organism Aine ja energia vahetus: laagerdumis ja sünteesi protsessid moodustavad kehas aine vahetuse Stabiilne sisekeskkond homöostaas · enam-vähem ühtlane keemiline koostis · stabiilne happesus regulatsioon (ph-tase, neutraalne ph 7) · kõigu ja püsisoojasus
RIKAS ELU , VAENE ELU Arenenud ühiskonnas pole võimalik täisväärtuslik elu ilma materiaalse rikkuseta, kuid raha ei ole ka see mis õnne ostab. Inimestel on erinevad väärtushinnangud ning seega erinevad arusaamad heast või halvast elust. Milline võiks olla kuldne kesktee omadused, mis kuuluvad täisväärtusliku elu arusaama alla? Tänapäeval on isikud väga konkreetsed kui on raha, siis on kõik suurepärane. Tõsi ta on, sest üheski Euroopa riigis ei saa ära elada õhust ja armastusest. Esiteks on temperatuur talviti väga madal ning inimene ei saa lihtsalt telgiga põõsa all magada. Isik kes seda harrastada üritab külmub tõenäoliselt surnuks ning sellel juhul ei saaks me rääkida mitte mingisugusest eksistensist. Teiseks vajab meie liigi organism toitaineid, mida paraku niisama ei jagata
Elu tunnused Rakuline ehitus: · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. · Elusorganisme jaotatakse: 1. Ainuraksed, 2. Hulkraksed Biomolekulide esinemine: · Keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid Aine- ja energiavahetus: · Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. · Autotroofid- sünteesivad ise · Heterotroofid- saavad energia toidust Paljunemisvõime:
Elu varakeskajal Talupojad elasid väikestes külades, kus majad asetsesid enamasti lähestikku koos. Tavaliselt elati üheruumilises muldpõranda ja õlgkatusega majas. Küla ümber paiknesid talupoegade põllud ja neist eemal heina-ning karjamaad. Töid, mis olid sageli väga kurnavad, tehti koos. Nii elasid vabad talupojad, kes võisid soovi korral mujalegi elama asuda. Halvem elu oli aga sunnimaistel pärisorjadel. Nad polnud vabad inimesed, vaid kuulusid sellele, kelle maa peal nad elasid. Ilma isanda loata ei tohtinud nad teise kohta elama asuda. Talupoegi ei võinud osta ega müüa maast eraldi, vaid nad kuulusid maa juurde. Ja erinevalt orjadest oli pärisorjadel oma majapidamine ja nad võisid tavaliselt oma soovi kohaselt perekonda asutada. Talupoegadel tuli teha ka mõisategu ja lisaks sellele pidid talupojad tasuma loonusrenti -
Nõukogude Liidu lagunemist. Kiidulaule Stalinile lauldi pikka aega mitte ainult Nõukogude Liidus, vaid kogu maailmas. Sellele vaatamata hakati tema nime õige peatselt seostama mõistega türannia. Stalinismist sai totalitaarse võimu üks kõige täiuslikumaid väljendusi, mille eesmärgiks oli kõigi vahenditega, sealhulgas ka terroriga, enda kontrollile allutada mitte ainult ühiskonna ja riigi juhtimine, vaid ka inimeste elu kõigis selle ilmingutes. STALINI LASTE ELU: Pärast Stalini surma polnud tema kahe lapse Svetlana ja Vassili tulevik roosiline. Vassili arreteeriti kaks kuud pärast isa surma, vanglast vabanes ta 1961. aasta kevadel. Ta suri 19. märtsil 1962 Kaasanis asumisel olles alkoholimürgitusse. Svetlana oli isa eluajal juba kaks korda abielus olnud. Ta oli sunnitud oma esimese mehe, kes oli juut, Stalini nõudmisel maha jätma. Svetlana kohtus India kommunisti Brajesh Singhiga ning nende abielu tõi talle mõned
ELU MÕTE Mis on elu mõte? Iga inimene on erinev ja seega on ka iga inimese elu mõte erineb teise omast väiksemal või suuremal määral. Usutakse, et iga inimene on siia ilma sündinud mingi kindla eesmärgiga, mida ta peab oma elu jooksul täitma. Kuid kuidas aru saada, mis on just sinu elu mõte. Selles üritangi nüüd selgust saada. Kui tänaval küsida inimeste käest, et mis on nende elu mõte, siis tavaliselt kõlab esimesena vastus: "Ma ei tea", kuid kui anda vastamiseks rohkem aega, siis kõlab vastuseks, et ühe elu mõte on võimalikult palju pidutseda ja niisama oma elu ära raisata, proovides ära kõikvõimalikud ekstreemsused ja sellised asjad, mida tavainimesed ei tee. Kuid paljud vastaksid, et nemad ei tea mis on nende elu mõte, sest nemad ei ole selle peale üldse mõelnud ja neid ei huvitagi, mis saab, sest nemad elavad vaid päev korraga ja
Armastus on tõeline siis kui valitseb vabadus, võrdsus ja austus ega ole seotud alistumise, hirmu ega sundusega. Öeldaksegi, et armastus on argipäev ja armumine meeltesegadus. Kahte noort ühendas armastus ja nad tahtsid koos olla. Teose lõpus nägi Romeo, et Julia on surnud, tappis ta end ja sama tegi ka Julia, kes ärgates leidis enese eest surnud Romeo. Nad mõlemad otsustasid enam mitte olla ja seda teineteise pärast. Kui küsida noortelt, et mis on elu mõte, siis kindlasti paljud vastaksid sellele, et õppimine. Inimene õpib küll kogu oma elu targad on need, kes oskavad oma vigu analüüsida, neid parandada ja õppida. Kindlasti on õppimine tähtis, kuid tähtsaim on haritus. Inimese tarkust on märgata tema tegudes, kõnes ja ütlemistes. Eriti huvitav ja tark inimene oli Hamlet. Ta ei tormanud ega kiirustanud kunagi. Tema mõtetest said aru vaid vähesed. Kuuldes isa käest
Bioloogia - Elu Kõige üldisemas käsitluses on bioloogia teadus, mis uurib elu. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekulideks (sahhariidid, valgud, vitamiinid, lipiidid) nimetatakse aineid, mis väljaspool organismi ei moodustu ning nendest algab elu keerukam organiseeritus. Biomolekulide olemasolu on elu üheks tunnuseks. Elule iseloomulik mitmetasemeline organiseeritus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Organismid jagunevad üherakulisteks ja hulkrakseteks. Iga organism vajab väliskeskkonnast mitmesuguseid aineid, mida tal tuleb ise sünteesida ja nii on iga organism ainevahetuse kaudu seotud ümbritseva keskkonnaga
Elu teke Allikas: Vikipeedia Elu tekke all mõeldakse bioloogilise elu teket mittebioloogilistest nähtustest. Elu tekke aeg, koht ning viis on teadusliku uurimise teema. Elu eeldused Elu tekkis vesikeskkonnas. Esimesed isepaljunevad ehk replitseeruvad molekulid olid RNA- molekulid. Kuna teatud RNA järjestused omavad autokatalüütilist toimet ja mõned neist järjestustest töötavad kui polümeraasid, siis said nukleotiididest tänu sellele tekkida biopolümeersed RNA-molekulid. Isereplitseerumise võime oli elu tekkimise võtmeküsimus.
Nüüd on võetud sihikule Marss. Mööduval aastal tuli nii sellel tegutsevalt kahelt kulgurilt kui ka selle ümber tiirutavatelt satelliitidelt ohtralt infot, mida annab aastaid töödelda. Praeguseks on poolest Marsist saada värvifotod lahutusvõimega 10 meetrit piksli kohta. Järgmise kahe Maa aasta jooksul kaetakse peaaegu 100 protsenti Marsist. ESA kavatseb inimesed Marsile lennutada 2030.2040. aastatel. Umbes samal ajal kavatseb seda ka NASA. Teaduslike uuringute teema Marsil on elu otsingud, Marsi pinnaaluse vee olemasolu ning planeedi geoloogilised struktuurid. Marsi avastamise lugu pajatab ka Soomes ja Eestis tegutseva eestlasest Marsi-fänni, Paul Raudsepa kirjastatud koguteos "Towards Mars! Extra" ("Marsi poole! Ekstra"), mis on tema pikaajalise töö vili. -------------- Bakterid Marsilt Süsiniku isotoopide koostis viitas sellele, et meteoriidikivim võis pärineda Marsilt.
Elu omadused Elu on mateeria osa , mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. · Valgud töötavad selle nimel · Valkude töös seisneb elu · Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. 1)Rakk- väikseim üksus elu omadustega Ainuraksed-bakterid,protistid(kingloom, amööb, pärmseen, silmviburlane) Hulkraksed-loomad(koer,kass jne.) 2)Kõrge organiseerituse tase Kõik elusorganisimid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid, nii ehituses, talitluses kui ka reguleerituses. 3)Aine-ja energiavahetus Autostroofid-organismid, kes toodavad orgaanilist ainet päikese valgusenergia abil. See protsess on fotosüntees. Valgus+6CO2+6H2OC6H12O6(glükoos)+6O2
Elu tunnused 1) RAKK Elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakkude alusel jaotatakse organismid: *ainuraksed *hulkraksed 2) HINGAMINE Hingamise alusel jaotatakse organismid: *aeroobsed vajavad õhuhapnikku *anaeroobsed õhuhapnikku ei kannata Hapnik rakkudes ühineb orgaanilise ainega ja selle käigus vabaneb energia. 3) AINE- JA ENERGIAVAHETUS (e. metabolism) *toitumine: -autotroofid toodavad ise orgaanilisi aineid (nt. taimed) -heterotroofid toituvad valmis orgaanilistest ainetest
ühtemoodi. Kosmoses saab ka väga edukalt töötada, võiks öelda, et isegi edukamalt kui Maal, sest kosmoses on võimalik toota palju aineid, millest Maal olles ei saaks unistadagi. Näiteks sulavad kaks metalli kosmoses kokku ühtlaselt, erinevalt Maast. Samuti saab seal valmistada Astronaudid rahvusvahelises kosmosejaamas ülipuhtaid kristalle, mida kasutatakse arvutites. Seal kõrgel üleval on toodetud isegi ravimeid, mille valmistamine Maal oleks võimatu. Ka kosmoselaevas on elu võimalik. Sinna üles viidud loomad, nagu kalad ja ämblikud, olid alguses kaaluta oleku pärast sokeeritud. Kalad ujusid näiteks kogu aeg ringiratast. Varsti harjusid nende uute tingimustega kõik loomad ja isegi ämblikud hakkasid uuesti oma ilusaid võrke kuduma. Venelased aga seevastu on enda orbitaaljaamades kasvatanud edukalt sibulaid ja ube. Üks väga häiriv probleem kosmoses: kõik asjad kipuvad ära kaduma, sest kinnitamata ei püsi miski paigal
Elu mõte Iga inimene on püstitanud endale eesmärgid, milleni jõuda. Mõni ihkab saada tohutu varanduse omanikuks, teine soovib ülikooli lõpudiplomit, kolmas aga elab päev korraga ning jätab oma elu saatuse kätesse. Millised on minu eesmärgid elus? Minu elus on väga olulisel kohal sport, kuid sellest suurest valdkonnast olen endale valinud ka spordiala, milleks on korvpall. Olen korvpalliga tegelenud ja sellest huvitunud mitmeid aastaid. Kirg ,,kossu" vastu on muutunud unistuseks hakata leiba teenima just korvpallurina. Kõigepealt küll Eestis, kuid edasi juba kaugemale, nimelt Euroopa klubides ning isegi ehk Ameerika mandril. Unistused on ilusad ja kõrged, aga
Ajakirjanduse kaudu ilmunud artikleist võime lugeda,et meie poolt valitud poliitikud tegelevad oma tegevusega pigem endale kasumi saavutamisel,rahva teenimise asemel, mis vähendab inimeste seas usaldust meie poliitikute vastu. Materiaalne väärtus on tõusnud tähtsamaks vaimsetest väärtustest, kuigi peaks olema vastupidi . Eestlastena vajame mõtteid, mis tooks meid üksteisele lähemale,mis annaks me olemusele tähenduse ja innustaks tegudele. Riik ei soosi elu maa piirkondades. Pigem toimub linnastumine, linnades oleva tööpakkumiste tõttu. Maaelu suretatakse sellise suhtumisega välja. Eesti riigi elukallidus pole võrdne töötajate palkadega ja seetõttu toimub ka töövõimeliste väljaränne paremini tasuvatesse naaberriikidesse. Meedia kaudu saab inimene teabe,mis toimub tema ümber. Siiski on ka meedias väga palju ebaolulist infot. Muidugi on ka olulist infot meedias aga rohkem tuleks siiski keskenduda
ELU TUNNUSED · Rakuline ehitus rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) ja hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne hulkraksus tekkis 700 900 miljonit aastat tagasi. · Sisemine keeruline organiseeritus keeruline ehitus, talitlus ja regulatsioon. · Aine- ja energiavahetus väliskeskkonnast võetakse aineid, mis muudetakse välise või sisemise energia arvel keerulisteks kehaomasteks aineteks. Ainevahetus organismi kõik lagundamis- ja sünteesiprotsessid kokku. Jäägid eritatakse väliskeskkonda. Energiavahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Energiat saadakse Päikesest või teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilistest ainetest. Kõik püsisoojased organismid kiirgavad soojusenergiat. o autotroofid org. Kes valmistavad ise anor-st ainetest ...
1. Lapsevanemaks saamine kaasab endaga tohutud vastutust ja kohustusi. Enam ei saa vaid mõelda enda peale vaid peab arvestama oma lapsega, kes alates raseduse algusest peale saab endale vanema elus põhirolli ja kogu tähelepanu. 2. Kui tegemist on imikueaga siis saab rääkida emotsionaalsest vanemlusest, sest vanemad kiinduvad oma lapsesse esimeset silmapilgust, tekib armastus ja tundesoojus tema vastu. Maimikueas tekib argivanemlus, lapsega peab koos harjuma ja oma elu ka vastavalt selle elama, lapsel ja tema vanematel tekib argielu, mida koos elatakse. Koolieelikueas on endiselt argivanemlus, laps on veel nii noor, et temaga peab tihti tegelema, aga ta avastab juba palju uusi asju, seega on tegemist vanemate puhul ikkagi argivanemlusega kuna laps ja vanemad on ediselt väga tihti koos ja neil on ühine argielu. Kainikueas tekib vastutusvanemlus laps on nii suur, et koolis käia, tal tekivad oma sõbrad ja uued huvid
Tsilli tagastab uuri nuga. Relvad vastamisi Kälimehed Pärtel ja Kaarli Kaarli naine, Liina, on surnud Pärtel räägib Kaarlile, et viimane võtaks Liina õe, Miili, ära Kaarli ei taha Miilit, tahab Pärtli naist Ellu Kaarli räägib Pärtlile, et Ellu armastab hoopis teda, mitte oma meest Pärtel korraldab Ellu matused ja kutsub nii Kaarli kui ka Ellu endale appi kirstu tassima Ellu on endast väljas Pärtel paneb kirstu vankri peale ja sõidab minema Pärtel on kindel, et elu ei saa niimoodi edasi minna ja üks neist peab päriselt surema. Ulaharitlane Jüri Pihlap isatalu pärija, mõistusega mees, ülikooli tudeng vigane õde, kellele jääb talu, sest sellega on ta mehelesaamine kindlustatud pärandus eksmatrikuleerimine tuim rahvas koosolekud kiviloopimine, aknalõhkumine, barrikaadid poolteist aastat vangistust kihutuskõned olid vaid petteks, eesmärk oli rahvas ärksamaks muuta. Silmahimu
varem. Sest uusajal võeti kasutusele enamasti masinad, millega sai töö kiiremini ja puhtamalt tehtud. Kuid siiski leidus ka maid, kus orjanduspõli kestis. Näiteks lõunas, kus orjus oli üks osa majanduse arengust. Orjad moodustasid omaette kihi, kes pidid tegelema kõigega. Ori oli inimene, kes oli teise inimese, riigi või asutuse omand, ja pidi sealseid kõrgema võimuga inimesi teenima. Orjad töötasid koduses majapidamises, see hõlmas kogu majapidamise elu, pidid karjatama loomi, koristama, süüa tegema see oli enamasti siiski naisorjade töö. Mees orjad töötasid kaubanduses, ja mäenduses, kus töötasid isegi lapseeas orjad, ja naisorjad. Mäe- ja kavendustööstuses oli ohtlik olla lastel,kuna tihti olid nad haiged, või surid tiisikusse. Siiski oli orjade põhitöö maaharimine, seal kasvatasid nad peremehele,riigile või omandile vilja, ise nad said sellest väga väikese osa
Elu mõte Paljud tänapäeva noored esitavad endale enne täiskasvanu ikka saamist levinud küsimuse, mis on elu mõte? Vastuse sellele peab igaüks iseseisvalt leidma ja otsustama, kas seni on õigesti elatud või mitte. Mehis Heinsaare esimene soovitus tema artiklis ,,Mis on elu mõte?" on lasta elutempol raugeda ja leida aega oma seni elatud elu eemalt analüüsida. Seda mõtet on väljendanud ka Anton Nigov teoses ,,Harjutused" öeldes, et elu ainult ei tule elada, vaid seda tuleb ka mõista. Kõrvaltjälgides suudame paremini otsustada seni elus tehtud valikute üle, mis tänapäeva tempokas ja rutiinirohkes maailmas on jäetud tähelepanuta. Kui iga inimene leiaks natukene aega, et kaalutleda põhjalikult oma otsuseid ja vajadusel neid korrigeerida, elaksime me tunduvalt õiglasemas ühiskonnas. Inimene ei õpi kunagi õigesti elama, sest elu areneb kiiremini, kui meie seda analüüsida ja aktsepteerida suudame
Elu mõte Filosoofid on juba ammustest aegadest üritanud selgitada välja elu mõtet. Üks ja ainus küsimus on pannud liikuma väikese lumepalli kõrgel jäämäetipust, kasvades ainult suuremaks. Vastuseid on saadud seinast-seina, kuid seda ühte ja sobivat ei tundugi justkui olevat. Kuid milleks või kellele on vaja seda üldse teada? Elu võrreldakse lillega. Kasta ja hoolitse tema eest nii palju kui võimalik, kuid lõpuks, närtsib ta ikkagi ära. Vahepealse hetke ilu oskavad aga vähesed hinnata. Nõnda lastakse parimal ajal linnutiivul endast mööduda, ilma, et oleksime saanud sellest mingit naudingut. Seejärel tekib küsimus milleks ma elasin, kui tegelikkuses olin kogu see aeg surnud olnud? Kas igahommikuse ärkamisega ja õhtul silmade sulgemisega elu vaid piirduski? Vastust võibki
Elu mõte Mis on elu mõte? Siin maamunal on väga palju erinevaid olendeid, nad kõik on erinevad, seega on ka nende elu eesmärgid teistsugused. Kindlasti on igaüks endale seadnud eesmärgid, sihid, kuhu ta kavatseb pürgida, püüab oma eluga kuhugi jõuda. Kuid kuidas siis õieti kindlaks teha, mis siis lõppudelõpuks on elu mõte? Raske on praegu seda üles kirjutada, istun ja mõtisklen, mis on siis minu või meie elu mõte. Koheselt ei saa sellele küsimusele vastust, selleks peab natukene mõtisklema hakkama. Esimene asi, mis mulle pähe tuli, oli- mis sa tahad elus saavutada, see ongi elu mõte. Sa pürgid selle poole või sa lihtsalt tegeled sellega, mis tundub sulle meelepärane. Nagu ma juba ütlesin, me kõik oleme erinevad, järelikult me vastaksime sellele küsimusele erinevalt. Mõni teeb elu jooksul suuri plaane, unistustemaailm ulatub kaugustesse, loodab elult saada palju. Teised aga
Silmakirjalik elu Tänapäeva ühiskond on inimese vastu väga silmakirjalik. Ilma raha ja võimuta ei suuda keegi end maksma panna. Inimene kannatab silmakirjalikkuse all mingil määral terve oma elu. Ühiskonna kriitilisust hakkab inimene tundma eelkõige teismeliseeas, kus maailm tundub kohutavalt ebaõiglane. Murdeiga on raske aeg, kuna tuleb hakata enda tegude eest vastutama ja sirguma täiskasvanuks. Paljudele noortele toob see hirmu ja masendust, kuna suureks saamine on täiesti võõras kogemus. Inimene peab uute rollidega kohanema ja mõnele võib see tunduda raskena. Paljud noored tunnevad, et iga sõna, mis neile öeldakse on silmakirjalik ja halvustav
Kik elusolendid koosnevad rakkudest. Lihtsamad eluvormid on herakulised organismid, kes paljunevad 2-ks jagunemise teel. Krgemad organismid, nagu ka meie ise, on nagu rakkudest koosnevad linnad, kus eri rakkude grupid tidavad eri funktsioone ning on omavahel hendatud keerukate kommunikatsioonissteemidega. Kik praegu eksisteerivad elusorganismid (ning kik neid moodustavad rakud) arvatakse prinevat hisest eellasest. Elu tekke ksimus on tegelikult ksimus sellest, kuidas tekkis esimene rakk. Meie teadmised elu tekke kohta on puudulikud ja tidetud paljude spekulatsioonidega. See on mistetav, sest pole htset seisukohta selleski, millised tingimused Maal enne elu teket valitsesid. Teadlased on hel arvamusel kll selles, et elu tekkis abiogeenselt nn. rgpuljongis. Esimesed rakud arvatakse olevat tekkinud 3.5 - 4 miljr. aastat tagasi. Ettekujutus kaasaegsetest organismidest lubab oletada, et elu tekkele pidid
Elu omadused Mis on elu?.................................................................................... Omadusi: koosneb rakkudest, hingamine, toitumine, paljunemine, reageerimine keskkonnale, evolutsioon. Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Valgud töötavad elu nimel. Valgumolekulid on suured molekulid. Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. Valkude töös seisneb elu! Geenid määravad valkude ehituse. Kus ja kes otsustab, millised valgud ja kuidas töötavad? pärilikkuse mõte Kuidas on lahendatud energia probleemid? energeetika mõte raku ehitus 1. Rakuline ehitus........................................................................ Rakk – väikseim üksus elu omadustega. Iga raku ümber on membraan (ALATI). Rakkude sees on tuum. Rakul on palju igasuguseid
Ökoloogia teadus, mis uurib organismide ning organismide keskkonna vahelisi seoseid. Etoloogia teadus, mis uurib loomade käitumist. Botaanika teadus, mis uurib taimi. Zooloogia teadus, mis uurib loomi. Mükoloogia teadus, mis uurib seeni. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. ELU OMADUSED 7 omadust, millele peab vastama korraga: 1. Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel olemas kõik elu tunnused. 2. Kõik elusogranismid on keerukama organiseeritusega(organismiga) kui eluta organismid. 3. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik aine ja energia vahetus ehk metabolism. 4. Kõikidel elusorganismidel on stabiilne sisekeskkond ehk homöostaas. (Tagatakse ainevahetuslike protsessidega e. metabolismiga.) 5. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik paljunemine. 6. Kõik elusorganismid arenevad. 7. Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele
TALLINNA TEENINDUSKOOL Anni Pea T11K MIKROORGANISMIDE ELU Juhendaja: Heikki Eskusson TALLINN 2009 1 Sisukord Mikroorganismid..............................................................................................................................3 Bakterid...........................................................................................................................................4 Bakterite kuju ja suurus.....................................................
Etapp Psühhosotsiaalne Peamine Olulised Soovitav kriis tegevus suhted tulemus 1. eluaasta Usaldus/ Pidev stabiilne Peamine Usaldus, usaldamatus hoolitsus hoolitseja, ema optimism 2-3 eluaasta Autonoomia, häbi, Iseseisvus vanemad Autonoomsus ja kahtlus vanematest eneseaustus 4-5 eluaasta Algatusvõime/ Ümbruskonna Peamised Enesesuunamine süütunne uurimine pereliikmed ja eesmärgid 6 eluaasta kuni Töökus/ alaväärsus Teadmiste Perekond, Kompetentsus ja puberteet omandamine naabrid, kool saavutused noorukiiga Identsus/ identi- Selge kutsumus Kaaslased, Tervikli...
Elu mõte Mis on elu mõte?See on küsimus mida paljud endalt küsivad ja millele vastus tihti leidmata jääb. Mõne inimese jaoks on elu mõte see,kui saab juua ja pidutseda.Teise jaoks on see,kui saab raamatuid lugeda ja õppimisele keskenduda. Inimesed on väga erinevad ja seega on ka hinnangud erinevad.On olemas ka inimesi kelle jaoks elul polegi mõtet ja kes lihtsalt lasevad neile antud aja raisku.Enamasti juues, narkootikume tarvitades ja muu selline.Sellised inimesed ei oska aimatagi,etleiavad end lõpuks täiesti põhjast,kust välja tulla on väga raske.Nad ei tunnisata endale oma probleeme.Tean ka isiklikult
1. ELU OLEMUS 1.1 ELU TUNNUSED Kõik organismid on rakulise ehitusega (üherakulised või hulkraksed). Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Organismid on keerukama organiseeritusega kui eluta objektid. See väljendub molekulaarsel, rakulisel, organismilisel, populatsioonilisel, liigilisel, ökosüsteemsel ja biosfäärilisel tasandil. Organismides leiduvad biomolekulid on keerukama ehitusega kui eluta looduse mineraalühendid. Kõigile elusorganismidele on omane aine- ja energiavahetus e metabolism. Organismid vajad väliskeskkonnast toitu ja hapnikku. Organismis toimub ühel ajal kaks vastassuunalist ja
Elu patenteerimine Kõige suuremad summad liiguvad meditsiinis ja sõjatööstuses. Kui inimesed on haiged ning neid võib ohustada surm, on nad enda päästmiseks valmis maksma suuri summasid. Selleks, et meditsiin saaks inimesi ravida, on tal vaja haigeid inimesi. Kõige rohkem ,,toodetakse" haigeid inimesi ,,teaduslikult tõestatud" toitumisega. Me sööme euronormidega heakskiidetud toitu ja me eeldame, et see on kontrollitud ja tervislik. Autoriteetide poolt ametlikult heaks kiidetud on geneetiliselt muundatud taimed, mida me pahaaimamatult sööme. Kuna nad ei ole loodusega kooskõlas, siis puudub nendes loodusenergia, mida me vajame söögiisu kustutamiseks. Tulemuseks on liigne söömine, mis teeb paksuks. USA-s on 85% rahvastikust ülekaalulised, see ei tule mulle üllatusena, sest USA-s võeti esimesena kasutusele geneetiliselt muundatud taimed. Probleemid, mille peaks GMO-toit likvideerima on ...
rohuga ja harvade, ligi kuue meetri kõrguste puudega, mille vahel paikneb põõsaid. · Sealne mõne Eestimaa talu maastikuga. Turistid jaotavad omavahel lemmikloomi ning seejärel loevad, kes elevante, kes kaelkirjakuid jne. Kõge liigirikkam on antiloopide pere. Nei on eri suuruseid, alates küülikusuurusest sinikarbikust ja lõpetades saaremaa hobuse kasvu, pikkade sirgete sarvedega ida-aafrika orüksiga. Savann elab nagu ikka, oma igapäevast elu... · Tihtipeale jalutab sebra lõvist suhteliselt lähedalt mööda ja isegi ei karda teda- see tähendab, et loomad saavad, meie jaoks arusaamatute, märkide abil aru, et kiskjal on kõht täis või siis vastupidiselt tühi. Samamoodi- arusaamatult selle gruppi jaoks, sai ka nende teejuht "mineteakust" teada, et üks emalõvidest on näljane ja üks mitte. Ühesõnaga- elustikurikkas savannipiirkond on
Vihmatilga elu. Ühe vihmapiisa elu võib tunduda kerge ning põnev , aga see ei pea alati paika. Meie elu võib olla vägagi igav tunnen kaasa neile kes peavad aastatuhandeid liustikus passima ja veel tahkes olekus. Mina räägin nüüd ühest oma eluetapist. Välku lööb ja äikest müristab, mina, koos paljude teiste piiskadega kukun pilvest alla maapinna poole. Maandun kivile ja voolan siit tasakesi allapoole. Siit kivide vahelt jõuan ma lõpuks põhjaveeni. Siin on nii jahe ja pime, õnneks saab siin teiste vihmapiiskade jutustusi kuulata ja ka ise sõna sekka öelda
Lk 13-Elu omadused 1. Mida uurib bioloogia? Bioloogia on teadus, mis uurib elu kõikvõimalike vorme ja elutegevuse ilminguid. 2. Millised elu omadused on rakul? Rakul on elu iseloomustav organisatoorne keerukus, mis väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 3. Kuidas väljendub eluslooduse kõrge organiseerituse tase? Eluslooduse kõrge organiseerituse tase väljendub protsessides, mis toimuvad erinevatel organiseerituse tasemetel ja kõik protsesside vahel toimub regulatsioon ja tasandid on omavahel seotud. 4. Miks võib biomolekulide esinemist lugeda elu tunnuseks?
Sotsiaalne elu Teineteisega suhtlemine Triin Kangro Aap-10 Mitte suhelda on võimatu Suhtlemine on inimese vastastikune mõjustamine. Suhtlemine on inimeste elu lahutamatu osa. Võimatu on mitteverbaalselt vaikida, isegi kui on võimalik mitte rääkida. Inimestevaheline suhtlemine on mitmetasandiline, sõltudes sellest, kui teadlikud on asjaosalised.See võib võtta paradokside kuju, mis asetab meid topeltsidemesse. Kuidas ja miks me suhtleme Suhtlemine on imeseks olemise lahutamatu osa. Me oleme seltskondlik liik ja meil on teistega suhtlemiseks palju põhjusi. Me suhtleme teineteisega nii teabe väljendamiseks kui ka
Paljudele on heategevus hobi, mis pakub lõõgastust ning rõõmu positiivsest tulemusest. Vabatahtlik saab olla ka koos pere ja sõpradega. Näiteks vabatahtliku noortejuhina saad laagrisse kaasa võtta oma lapsed või osaleda sõpradega mõne kultuuriürituse korraldustoimkonnas. Vabatahtlikud on vahva seltskond ning ühine tegutsemine võib kujuneda väga toredaks. Vabatahtliku tegevuse peamine võlu on selles, et saab ise midagi konkreetset ära teha. Näiteks kedagi aidata, kodukandi elu paremaks muuta või hoopis mõnele ühiskonnas olulisele probleemile lahendusi otsida. Seda kõike omale sobival viisil ja mahus. Lisaks saab heategevuse käigus omandada palju tähtsaid oskusi edasiseks eluks, uusi ja huvitavaid kontakte ja sõpru kogu eluks. Eestis on palju häid algatusi, mitmesuguste väärt eesmärkide nimel tegutsevaid kodanikeühendusi, kus saab kaasa lüüa ja oma panuse anda. Rõõm mis tuleb teiste aitamisest on väärt kogemist!
Olid mõned voodid, kus peal sai magada, olid veel laud ja ahi. Punkrit köeti ahjuga, mille korstna ots läks natuke maad eemal maa peale. Punkrit valgustati küünaldega. Punkris oli alati üks mees valves, kes jälgis ümbrust. Punkris elas tavaliselt umbes neli meest. Vahel ka rohkem, aga metsavendade lõpu ajal elati ka üksi. Aega veetsid metsavennad lauldes ja puskarit juues. Oma vahel saadi hästi läbi, sest muidu poleks olnud võimalik seal koos elada. Punkri elu ebamugavused olid need, et pidi koguaeg hirmu all elama, magama pidi kõva pinna peal ja seal oli pime. Ümbritsevast elust saadi infot kui käidi öösel salaja kodus perega suhtlemas. Ja siis nad said ka pere käest toitu. Käidi ka poes vargil. Aga see toit. Mis oli metsas olemas hangiti sealt. Naisi oli punkris vähe, aga mõned ikka olid. Metsavennad saatsid korda selliseid tegusid, et näiteks käisid poes vargil ja vahel tapsid ka inimesi
Inimhing on alustanud oma järjekordset teekonda, et läbi raskuste ja katsumuste, samas ka läbi ilusate emotsioonide, areneda, anda oma panus, et rajada siin planeedil teed tõele, headusele ja armastusele. Käia on küll veel pikk tee, kuid usk, et ükskord sinnani jõutakse, on kõikumatu. Inimolemuse mõistet on raske või isegi võimatu üheselt seletada. Selle täpne tähendus on senini üks mõistatus. Oma olemuse on inimene saanud kõrgematelt jõududelt, mida tal tuleb läbi elu või elude täiendada, saavutades lõpuks oma eesmärk. Inimolemust teise nurga alt vaadates võib samastada seda inimese sisemise olekuga, mis väljendub tema emotsioonides ja käitumises. Siinkohal ei saa seda samuti lahterdada, sest inimesed on oma hingelt ja olekult väga erinevad. Võidakse küll öelda, et inimesed jagunevad headeks ning halbadeks, kuid selleks, et kedagi sildistada, tuleb teda põhjalikult tundma õppida. Inimese olemust ei saa paika panna mõne tema eksimuse järgi
Koolilapse elu Lugupeetud õpetaja ja head klassikaaslased Ma räägin teile teemal koolilapse elu. Koolipäev algab varakult, lapsed peavad olema koolis juba kell 8. Koolipäev on raske ning väsitav. Mitmetele lastele ei meeldi koolis käia, kuid koolis käimine on kohustuslik.Mõnele lapsele meeldib koolis käia, seal on huvitav ning saab ka palju uusi teadmisi. Peale tunde on õpilastel võimalik käia erinevates huviringides. Paljud lapsed käivad vabal ajal muusikakoolis, kunstikoolis, spordikoolis või mõnes muus huviringis
Elu teke Kristlikku maailmakujutlusse suhtun ma skeptiliselt ning õnneks või kahjuks puudub ka tugevam kokkupuude teiste suuremate religioonide maailmaloomisteooriaga. Kuivõrd probleemi juured ulatuvad sügavamale, kui inimkonna mälestused või tänapäeva teadus suudaks küündida, oleks hõlbus minna kergema vastupanu teed ning mõelda välja muinasjutt elu tekkest, mida on ajaloos ka varem harrastatud, kuid püüan sellegipoolest lahendada probleemi oma peas tuginedes teaduse valdkonnale. 1929. aastal püstitas Edwin Hubble hüpoteesi "Suurest paugust" Väidetavalt sai kõik alguse 15 miljardit aastat tagasi, mil Suur Pauk aset leidis. Suure Paugu ajal toimus üliväikese ja tiheda mateeriakogumiku plahvatuslik laialipaiskumine. Võime sattuda väljendumisraskustesse kirjeldada püüdes elu tekkeks vajalike juhuslike
ELU TUNNUSED Koostas: Kristel Mäekask Elu määratlemine toimub mitme tunnuse kaudu: Võrdle ühte elus ja ühte eluta objekti. Too välja sarnasused ja erinevused. omadus elus eluta 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. Rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganisme jaotatakse: Ainuraksed Hulkraksed Biomolekulide esinemine Keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. sahhariidid lipiidid valgud nukleiinhapped vitamiinid DNA Aine- ja energiavahetus Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Autotroofid Heterotroofid Organismi lagundamisprotsessid (dissimilatsioon) ja
ELU TUNNUSED, OMADUSED Elu iseloomustavad tunnused Rakuline ehitus Kõrge organiseerituse tase Aine- ja energiavahetus stabiilne sisekeskkond Reageerimine keskkonna muutustele Paljunemine Pärilikkus Kasvamine ja areng Elu organiseerituse tasemed Molekulaarne tase Rakuline tase Koe tase Organ = elundi tasand Elundkonna tase Organismi tase Populatsiooni ja liigi tase Ökosüsteemi ja koosluse tase KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANIMSIDES Elusorganismide funktsioneerimiseks on hädavajalikud 27 elementi, bioelemendid Makroelemendid C– O – oksüdeerimine (retoksreaktsioon kopsudes) H – oluline osa sidemetes (sest vesiniksidemed lagunevad kiiresti) P– N– S– Ioonid Ca – oluline, et ioonid saaks infot üle kanda; kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse Mg – vajalik, et Ca saada; seotud ka nukleiinhapetega Na ja K – osalevad närviimpulsside ülekandmises Mikroelemendid Fe, Cu, Zn, Mn, I, Mo, V, Ni, F,Co Fe – hemoglobiin F – ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
