Kas järeleandmised Hitlerile olid õigustatud/ paratamatud? Saksamaa oli üks Esimese maailmasõja algatajatest. Põhiküsimus Saksamaa jaoks ning sõja peamine põhjus oli Saksamaa ja Suurbritannia vaheline võitlus liidrirolli pärast maailmas ning tüli Prantsusmaaga Elsass-Lotringi pärast. Ometigi tehti pärast sellist suurt ja laastavat sõda Saksamaale ja seega ka Hitlerile hulganisti järelandmisi. Kuid olid need siis õigustatud ja paratamatud või oleks olnud õigem neid vältida? Versailles' rahulepingust lähtudes ei olnud Hitlerile tehtud järeleandmised kindlasti õigustatud. Kuulutati sellega ju Saksamaa sõjasüüdlaseks, tänu millele oli ta kohustatud maksma reparatsioone USAle, kuid ometigi loobus ta nende maksmisest juba 1931. aastal. Lisaks kaotati Saksmaal sõjaväekohustus ning tal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid. Lisaks oli ka armee suurus kindlaks määratud (100 000 meest, 15...
KONTROLLTÖÖ 1.Maailmasõda 1.Nimeta 1.maailmasõja puhkemise põhjused? 1) Kultuuri erinevused 2)Suurriikide liidu suhted 3)Puudusid intstitutsioonid, mis reguleerivad rahvusvahelisi kriise. 4)Austria-Ungari ja Venemaa konkurents Balkani poolsaarel. 5)Võitlus liidri rolli pärast Maailmas. 6)Prantsusmaa ja Saksamaa tüli Elsass-Lotringi pärast. 2.Suurriikide sõjaplaan. 1)Venemaal, tuli arvestada sõjategevusega kahel rindel, Ida- Preisimaal ja Austria-Ungaris. 2)Saksamaa soov oli Prantsusmaa kiire purustamine, seejärel Venemaa. 3)Prantsusmaal oli tugev kindluste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Taheti tagasi vallutada Elsass-Lotring ja sealt Saksamaale sissetungida. 4)Inglismaal puudus iseseisev sõjaplaan, oli valmis koostööks Prantsusmaa vägedega. 3.Millal ja mis rahuga lõpetati 1.maailmasõda? 1.maailmasõda lõpetati Compiegnei vaherahuga 11.november 1918.aastal. 4)Missugune organisatsioon loodi peale 1.maailmasõ...
IMPERIALISM.. iseloomustab 20.sajandit ..Suurriiklik poliitika. Koloniaalimpeerium Riik, kellele kuuluvad kolooniad Nendele riikidele oli kõik lubatud, nad jagasid enda vahel terve maailma ära. Imperialismiga käib kaasas sekkumine teiste riikide asjadesse. 20.sajandi alguses tekis Uusimperialism. Impeeriumid tekkisid siis, kui Kolumbus avastas Ameerika. Imperialistlik poliitika seoti erinevate õpetustega. Nt. Darvinismiga. Seetõttu arenes välja uusimperialism. ,,Euroopa rahvad on targemad" seega peavadki nad Aafrikat valitsema. Sellega õigustati poliitikat. Aafrikas nö. tsiviliseerimata rahvas ning eurooplased peavadki neid valitsema. Uusimperialismiga tekkis tehnikaline evolutsioon. Tänu uuendustele ja tehnoloogiale saabki imperialismi juurutada. Rahvusvahelised suhted: Ettevalmistumine sõjaks algas juba 19.sajandi lõpul. Peamiselt valmistus Saksamaa. Selleks hakati tegema sõprus-ja mittekallaletungilepinguid. Neid lepinguid oli vaja...
Kontrolltöö.Maailm 20.saj algul 1. imperialism ja koloniaalimpeeriumid õ lk 4 - 7 Imperialisimi- suurriigi eesmärk saavutada SUUR mõjuvõim kogu maailmas. Kõik rahvused on võrded (19.saj lõpp) Sovinism e. marurahvuslus (19.saj II poolel)- suuremad rahvad hakkasid ennast teistest paremaks pidama. Imperialistliku riigi tunnused: huvid kõikjal maailmas, kolooniavallutused ja majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Imperialismi ettekäänded: hoolitseda vähearenenud rahvaste eest, levitada euroopa tsivlisatsiooni saavutusi. Imperialismile aitasid kaasa tehnilised uuendused. Koloniaalimpeeriumid- Suur huvi pakkus euroopale Aafrika. 1900 a. oli peaaegu terve osa Prantsusmaa, Saksamaa, SBR, Belgia, Itaalia, Portugali ja Hispaania valduses. (v.a Etioopia). Inglise-Buuri sõda Aafrikas (1899-1902) Bokserite ülestõus (1900) - Hiinast oli saanud poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi, see kutsuski esile bokserite ülestõusu, mis su...
Kuidas mõjutas Esimene maailmasõda ajaloo edasist arengut? 20. sajandi alguseks oli maailma suurvõimude vahel lahkarvamused muutunud ääretult teravaks. Ei jõutud kokkuleppele kolooniate suhtes, suurriikide vahel oli tihe majanduslik võitlus ning konfliktid olid ülemvõimu pärast Balkanil. Lõplikuks tõukeks Esimesele maailmasõjale oli Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914. aastal. Kogu maailma halvanud sõda lõppes 11. novembril 1918, mil Pariisis kirjutati alla Compiegne'i rahulepingule. Nagu öeldud, mõjus sõda laastavalt ning jättis oma jälje maailma arengusse. Sõja tulemusena muutusid riigipiirid. Parima näitena võib välja tuua Saksamaa, keda peeti muuhulgas sõja põhjustajariigiks. Sõja lõppedes oli Saksamaa see, kel tuli loobuda varasemalt temale kuulunud Reinimaast ning kuulsast Elsass-Lotring'i tööstuspiirkonnast. Kui loobuda tuli varasemast territooriumist, mis oli üks ...
Esimese Maailmasõja võitjad ja kaotajad Esimene Maailmasõda oli esimene sõda, mis kaasas suurt osa maailma maadest. See algas 28. juulil 1914. aastal ning lõppes 11. novembril 1918. aastal. Enne sõda jagunesid aga sõdivad riigid Antandiks ja Kolmikliiduks. Antanti kuulusid Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa. Nende eesmärk oli Saksamaa mõjuvõimu vähendamine. Kolmikliitu aga kuulusid Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria hiljem ka Türgi. Nemad tahtsid kehtestada ülemvõimu. Aga miks üldse sõda tekkis? Põhjuseid on palju, kuid tähtsamateks on, et teravnesid vastuolud maailma suurvõimude vahel, alahinnati ohtu ning ei usutud, et sõda on võimalik, sõdu romantiseeriti, riigid ei olnud rahul oma olukorraga ning soovisid laiendada oma territooriumi, Saksamaa soovis võimu endale ning samuti oli Saksamaa ning Prantsusmaa vahel tüli. Nagu igas sõjas, oli ka Esimeses Maailmasõjas võitjad ja kaotajad. Versailles' rahulepingu sõlmimine tõi ka...
06.1914 serbia koolitusega terroristi poolt. Venemaa toetas Serbiat -> Saksamaa õhutas A-U’d Serbiale sõda kuulutama –> Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni –> Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale –> Saksamaa ründas Belgiat –> Inglismaa oli sunnitud sõtta astuma 3. Suurriikide sõjaplaanid Saksamaa – (Schlieffeni plaan) Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede kiire paiskamine itta Venemaa vastu Prantsusmaa – (plaan 17) hõivata Elsass ja Lotring ning sissetung Saksamaale, vältida katastroofilisi kaotusi ja hoogne pealetung, Pratsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuse süsteem Inglismaa – kindel iseseisev sõjaplaan puudus, oldi valmis Prantsuse vägesid toetama Venemaa – nõrgalt ettevalmistatud, Prantsusmaa soovil rünnati Ida-Preisimaad A-U – valmistuti võitlema lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu 4. Sõjategevus rinnetel 1914-1918
lahendada ja sõdu ära hoida. 4) Sõda oli romantiseerunud. Viimane sõda oli Euroopas aset leidnud 1870 1871 5) Natsionalism osad rahvused pidasid ennast teistest kõrgemal seisvateks. Näiteks sakslased. 6) Fatalism saatusesse uskumine, et nii peabki olema. 7) Saksa Prantsuse vastuolu. 1870 1871 toimus Saksa/Preisi Prantsusmaa sõda, mille tulemusena Prantsusmaa kaotas Elsass Lotringi. Sõja osapooled Antanti riigid: Suurbritannia (Hannoveri dünastia) Venemaa (Romanovite dünastia) Prantsusmaa (vabariik) USA liitus 6. aprillil 1917. aastal (Wilson) Itaalia (kuningriik) Jaapan (kuningriik) Keskriigid: Saksamaa (Hohenzollernite dünastia) Austria Ungari (Habsburgide dünastia) Türgi (Osmanid) Bulgaaria (Ferdinand I)
Miks puhkes I maailmasõda? 20. sajandi algul hakkas maailm globaliseeruma- rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks. Paljude tolleaegsete teadlaste arvates muutis see suured sõjad lausa võitmatuks. Esimest maailmasõda on nimetatud maailmasõjaks, sest see kaasas arvuliselt kõige rohkem riike ja esimene suurima sõdurite hulga poolest. Nagu ka John Keegan oma raamatus ütleb, et „Esimene maailmasõda pühitses sisse massilised tapatalgud“. 19. sajandi lõpu poole hakkasid Euroopa riigid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma. Euroopat valdas kaks suurt liitu – Antant ja Kolmikliit. Antandi – võtmeriik Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia – peamine eesmärk oli vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas. Kõrvaleesmärkidena üritas Venemaa vallata Konstantinoopolit ja Dardanellet ja kehtestada võim Balkanil, Inglismaa pürgis jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maa...
SKS.majandus ja yld/1870-1900:3 suurt erinevust teistest riikidest:*Polnud vastuolu linna ja maa vahel.*Riik polnud kunagi yhtne.*Kõige militariseeritum riik maailmas.toimus omaette majandusime,kuigi ressursse oli vähe.Alasid vallutati juurde(elsass-lotring=rauamaak).Vaid suurettevõtted(kartell,syndikaat)Raudtee arenes kiiresti.Kiire urbaniseerumine.Kiire arengu põhjused:*maade yhendamine*Tööstus loodi uuel baasil*Armee ostis palju kaupa.militariseerumine*streikida ei võind,töölisorg. ei võind*edukad vallutused*kontributsioonid.Põllumaj:SKS jagunes IDA ja LÄÄS.Idas oli pikalt olnud pärisorjus,reformidega kaotati.Maad renditi mõisnikult,see oli talupojale kasulik.Mõisnik ja talupoeg tegid koostööd.Mõisates olid kõrvalharud-viina ja suhkru tootmine peedist.Maa elanike jagunemine:1.mõisnikud e. junkrud 2.Taluperemehed 3. vabadikud 4. sulased(enamasti illegaalid,odav tööjõud) 5. mõisateenrid (eriti saast seisus,ei võin abs. midagi.)Läänesak...
Demokraatlik suurriik Prantsusmaa aastatel 1920-1930 EGERT LAUR I maailmasõja lõpp Prantsusmaale kui võitjariigile liideti suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad.(Elsass-Lotring) Investeeriti palju uuete ehitiste rajamisele. Majanduses toimus ülikiire areng.(Reparatsioonide kaasabil) Prantsusmaa muutus tööstusriigiks.(Siid, autod, parfüümid, keemia ja mood) Poliitiline ebastabiilsus Aastatel 1919-1939 oli Prantsusmaal 41 valitsust. Valitsuse eluiga alla poole aasta. Rahvas oli demakraatias pettunud. Majanduskriis. Äärmuslikud liikumised Tekkisid äärmuslikud liikumised. 1936. aastal koostati Rahvarinne.(moodustas valitsuse) Poliitiline olukord stabiliseerus. Välispoliitika Prantsusmaa tähtsaim suurvõim mandril. 1930. aastatel hakkas Prantsusmaa NSV liiduga koostööd tegema.(kartes Saksamaad) 1934. aastal sõlmiti ida pakt.
1. Vasta küsimustele. Kuivõrd jälgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni 14 punkti põhimõtet. Ei jälgitud Saksamaa suhtes, talle määrati äärmiselt rasked rahu tingimused. 2. Versailles' rahulepingu olulisemad tingimused. Territoriaalsed muutused Saksamaalt võeti Saarimaa liitlastele; Elsass-Lotring Prantsusmaale. Loodi Poola koridor; Klaipeda Leedule; lõigati territooriume Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Saksamaa relvastusalased piirangud 100 000 meheline sõjavägi, ei tohtinud olla rasked sõjatehnikat, Reini demilitariseeritud tsoon. Saksamaa kohustused teiste riikide ees Reparatsioonid- sõjakahjud tasuda. Liitlaste tegevus, et tagada Versailles' lepingu täitmine Reini demilitariseeritud tsoon, reparatsioonid, relvastuspiirangud. Miks polnud Prantsusmaa nende tingimustega rahul? Reparatsiooni maksed ei tulnud õigeaegselt. Miks polnud Saksamaa nende tingimustega rahul? S...
Austria-Ungari · Tugevdada oma positsioone Balkanil Itaalia · Kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest 3.2 Antant a. 1893 Venemaa+ Prantsusmaa b. 1904 Inglismaa + Prantsusmaa c. 1907 Inglismaa + Venemaa Eesmärgid: Prantsusmaa · Vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas · Saada tagasi Elsass ja Lotring Venemaa · Soov saada oma valdusesse Konstantinoopol ja Dardanellid; purustada Türgi · Purustada Austria-Ungari ja kehtestada oma võim Balkanil Inglismaa · Takistada koloniaalvalduste ümberpaigutamist ja Saksamaa muutumist maailmavõimuks 4.1 Buurid olid kolonistid, kuna algselt nad rändasid sisse Hollandist, kuigi praegused buurid
Austria-Ungari · Tugevdada oma positsioone Balkanil Itaalia · Kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest 3.2 Antant a. 1893 Venemaa+ Prantsusmaa b. 1904 Inglismaa + Prantsusmaa c. 1907 Inglismaa + Venemaa Eesmärgid: Prantsusmaa · Vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas · Saada tagasi Elsass ja Lotring Venemaa · Soov saada oma valdusesse Konstantinoopol ja Dardanellid; purustada Türgi · Purustada Austria-Ungari ja kehtestada oma võim Balkanil Inglismaa · Takistada koloniaalvalduste ümberpaigutamist ja Saksamaa muutumist maailmavõimuks 4.1 Buurid olid kolonistid, kuna algselt nad rändasid sisse Hollandist, kuigi praegused buurid
Esimene maailmasõda 1914-1918 Maailmsõja põhjused: 1. Vastuolud suurriikide vahel 2. Sõjaliste blokkide väljakujunemine 3. Saksamaa soov saavutada juhtpositsiooni Euroopas ja maailmas 4. Balkanil põrkuvad Venemaa ja Austria-Ungari huvid Lisaks: · Ohu alahindamine (ei usutud sõja puhkemise võimalikkusesse ) · Sõja romantiseerimine · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate organisatsioonide puudumine · Riikide sõltuvus sõjaplaanidest Maailmasõja ajend: · Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.06. 1914 Sarajevos (Bosnia territooriumil) Serbia koolitusega terroristi, Gavrilo Principi poolt · 28.07 kuulutab Austria-Ungari (Saksamaa õhutusel) Serbiale sõja (Venemaa toetus) · 01.08 kuulutab Saksamaa sõja Venemaale ja 03.08 Prantsusmaale Sõdivate poolte plaanid: 1. Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan (Prantsusmaa kiire purustamine j...
I maailmasõda I maailmasõja põhjused: *vastuolud suurvõimude vahel *ohu alahindamine *sõja ülistamine *rahvusvahelise institutsiooni puudumine *sõjaväelaste surve I maailmasõja tagajärjed: *Suur inimohvrite arv *kadunud põlvkond *uute rahvusriikide teke *jõudude vahekord 28.06.1914-ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.07.1914-Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1.08.1914-Saksamaa kuulutab Venemaale sõja 7.05.1915-Lusitania uputamine 23.02.1917-streik Petrogradis 3.03.1917-Nikolai II loobub troonist 6.04.1917- USA kuulutas Saksamaale sõja 25.10.1917-Oktoobrirevolutsioon 6.12.1917-Soome iseseisvus 16.02.1918-Leedu iseseisvus 24.02.1918-Eesti iseseisvus 3.03.1918- Bresti rahu 6.01.1918- Asutav kogu Venemaal saadetakse laiali 11.11.1918-Compiegne'I vaherahu 18.11.1918-Läti iseseisvus 28.11.1918- Vabadussõja algus Narva all 23.06.1919-Sõda Landeswehriga 28.06.1919-Versaille' leping 3.0...
1) Pariisi rahukonverents Millal? Jaanuar 1919 – jaanuar 1920 Kes osalesid? I maailmasõja võitnud riigid (Antandi riigid) Tähtsamad otsused? Vessailles’ süsteem 2) Verssailles’ rahuleping Kes sõlmisid? Rahuleping Saksamaa ja Antandi riikide vahel Millal sõlmiti? Sõlmiti 1919. aasta juunis. Tähtsamad punktid? Saksamaa territoorium vähenes kaheksandiku võrra, kaotati Elsass-Lotring, Saksamaal kaotati sõjaväekohustus, Saksamaal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid; Saksamaall oli lubatud 100 000 elukutselist vabatahtlikku maa- ja 15 000 mereväelast; Saksamaa pidi maksm...
Korrake Esimese maailmasõda (põhjused, tulemused, muudatused Euroopa poliitilisel kaardil, Pariisi rahukonverentsi otsused PÕHJUSED · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; · Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. · Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. · Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. · Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. ...
lääneliitlastega Suvel lääneliitlaste vastupealetung, 3.03 Bresti rahu, saksa väed sunnitakse taganema sakslastele loovutati vallutatud alad LÕPP: 11nov Compiegne'i rahu Compiegnei'i vaherahu tingimused: 1. Saksamaa pidi väed välja viima kõigilt okupeeritud aladelt, lisaks Preisimaa, Elsass ja Lotring 2. Sakslastel tuli liitslastele üle anda oma sõjavarustus 3. Saksamaa pidi vabastama kõik sõjavangid PARIISI RAHUKONVERENTS 1919-1920 Eesmärk: Koostada rahulepingud Saksamaa ja tema liitlaste jaoks. Peamised otsustajad : Suurbritannia peaminister David Lloyd George Prantsusmaa peaminister George Clemenceau USA president W.Wilson 28.juuni 1919 Versailles'i lossi peeglisaalis kirjutati alla rahuleping Saksamaaga
Ajalooline geograafia 1) Iirimaa 2) sotimaa 3)Wales 4)Mercia 5)Wessex 6) Sussex 7) Essex 8) Kent 9) Danelaw 10) Northumbria 11)Rootsi 12) Skåne 13)Soome 14)Dalmaatsia All Rooma impeeriumi ajal 15)Norra 16)Taani 17)Holstein 18)Schleswig 19)Brandenburg 20)Pommer (Pomerania? Või Pommern?) 21) Preisimaa 22)Masoovia 23)Kujaavia 24)Sileesia 25)Suur-Poola 26) Väike-Poola 27)Galiitsia 28)Leedu 29)Liivimaa 30)Tsehhimaa 31)Moraavia 32)Ungari 33)Horvaatia 34)Vestfaal 35)Ostfaal 36)Reinimaa 37)Lotring 38)Transilvaania 39)Elsass 40)svaabimaa 41)Tüüring 42)Saksimaa 43)Frankimaa 44)Baieri 45)Austria 46)Kärnten 47)Tirool 48)Lombardia 49)Toskaana 50)Apuulia 51)Kirkuriik 52)Sitsiilia 53)Itaalia linnriigid 54)Kataloonia 55)Gascone 56)Leon 57)Aragon ...
Lähiajalugu 1. Suur ülemaailmne majanduskriis. Selle peamised põhjused ja tulemused. Põhjused: *Majanduse kohanematus *Ületootmine- lõhe hulgitootmise ja tarbimisvõime vahel *Liiga kergekäelised laenud- ei suudetud enam maksta *Riigi passiivsus majanduse kujundajana-tulude jaotumise ebavõrdsus *Riikide omavahelised hõõrumised Tulemused: *Majanduskriis levis üle maailma *Tuhanded ettevõtted läksid pankrotti *Miljonid inimesed jäid töötuks *Kriis kestis viis aastat 2. Võrdle omavahel Suurbritannia ja Prantsusmaa majandust 1920.-1930. aastatel. Suurbritannia majandus *Üheks valusaimaks probleemiks oli riigis valitsev tööpuudus. *Raskeiks koormaks kujunesid võlg USA-le ning turu kahanemine. Tööstuskaubad vahetati toidu ja toorainete vastu. *1920.aastal valitses väikeettevõtlus, kus kasutati vananenud tehnikat. Kriis söetööstuses põhjustas võimsaid kaevurite streike. *1920.aastate lõpul algas Inglism...
Versailles ' leping
· Peamised tegijad pariisi rahukonverentsil : Clemenceau (PRANTSUSMAA), Wilson (USA), Lloyd George (SUURBRITANNIA) · 11.november 1918 Compiegne vaherahu , sellega lõppes sõjategevus · Rahulepingute valmimise jaoks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, istungid peeti Versailles' lossis (Versailles' rahukonverents) · Sakslased pidid leppima rahutingimustega, neid kuulutati sõjasüüdlaseks. Saksamaa pidi loobuma aladest ( elsass-lotring ), reparatsioon, keelati tugev armee ja Reini jõe piirkonnas ei tohtinud sõjavägi olla. · Pariisi rahukonverentsil loodus uus poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem (Versailles' diktaat) · REPARATSIOON kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale · RAHVASTELIIT Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Wilsoni 14 punkti pani sellele aluse, USA. Algul ei kuulunud sinn...
3a SUURBRITANNIA JA PRANTSUSMAA: MONARHIA JA VABARIIK 1. Koosta kolm küsimust suurbritannia kohta pärast esimest maailmasõda. Miks ei püsinud Inglismaa maailma juhtiva riigina? Mis tekitas muret Inglismaal? Mis oli Briti majanduses vananenud? 2. Võrdle Suurbritannia ja Prantsusmaa arengut kahe maailmasõja vahelisel perioodil. Suurbritannia Valdkond Prantsusmaa Kuningriik, kuningas, riigikord Vabariik president põhiseaduslik parlamentaarne monarhia, konstitutsiooniline parlamentaar rahu Endiselt suurriikide osas. majandus Sõjategevuse tõttu tohutud Tõiduainete sissevedu. kaotused. Tõusule aitasid kaasa reparatsioonid elsass-lotring. ...
Kolmikliit:A-U, Inglismaa. Eesmärk:ülemvõimukehtestamine.Antant:Prantsus,Inglis,Venemaa E:taheti Saksamaa mõjuvõimu vähendada.1MSpõhj:Saksa ja Prantsus tüli, natsionalism, puudus organisatsioon, mis suudaks rahvusvahelisi suhteid parandada.11nov1918 kirj alla Compiegne'i vaherahule. Sõjatulemused: *lagunesid impeeriumid: Saksam, A-U, Osmanid, Venemaa. *tekk uued riigid: Soome, Eesti, Läti,Leedu,Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Austr ja Ung. *kukutati dünastiad: Hohenzollernid,Habsburgid,Osmanid,Romanovid. *Sõtta oli mobiliseeritud 73milj, hukkus 10milj, haavatuid20milj. *nn kadunud sugupõlv. W.Wilsoni 14punkti: Lõpetada saladiplomaatia, Meresõidu vabadus, Vaba kauplemine riikidevahel, Relvastuse vähendamine, vägede välja toomine Venem territ-lt. Luua iseseisev Poola riik,Luua rahvusvaheline organsisatsioon. Pariisi rahukonve:alg 18jaan1919. 28juun1919 kirj ala Versailles' rahulepingule. Osales 27riiki, kaotajaid pold kohal. Balti riikide d...
Ajalugu II. Esimene maailmasõda 28.07.1914 - 11.11.1918.a. Balkani ,,Püssirohu kelder" 1907.a. Teravnesid suhted Austria-Ungari ja Serbia vahel. 1908-1909.a. Bosnia kriis, Austria-Ungari liitis Bosnia ametlikult oma impeeriumiga. Tekkisid terroriorganisatsioonid: Noor-Bosnia, Must käsi. 1912 .a. Esimene Balkani sõda. Ühendasid jõud Montenegro, Serbia, Bulgaaria, kes sõdisid Türgi vastu. Vallutati enamus Türgi Euroopa territooriumitest. 1913.a. Teine Balkani sõda: Türgi, Rumeenia, Kreeka sõdisid Bulgaaria vastu. Bulgaaria kaotas võidetud alad ja põlisalad. Sarajevo atentaat. 28.06.1914.a. Tapeti Ertshertsog Franz Ferdinand ja tema abikaasa Sophia. Gavrilo Princip mõrvar. 23.07.1914 Austria-Ungari saatis Serbiale diplomaadilise noodi (ultimaatum). 1. Nõuti atentaadiga seotud ohvitserite ja ametnike vallandamist. 2. Tuleb lõpetada Austria-Ungari vastane propagan...
2. MAAILMAMAJANDUS KAHE MAAILMASÕJA VAHEL. HIILGUS JA VILETSUS 1. Täida lüngad. Sõjas osalenud Euroopa riikidest suutis majanduse kõige kiiremini taastada Prantsusmaa, suureks toeks selles olid Saksamaa reparatsioonimaksed ja Elsass-Lotringi ülevõtmine. Võib väit, et USA-le tõi sõjas osalemine majanduslikku kasu, sest nad andsid laene ja tarnisid sõdivatele riikidele sõjavarustust. Saksamaa majanduse põhiprobleemiks oli sõjakahjude korvamine teistele riikidele, majanduslik seisak kestis 1924. aastani. Tõusuaeg algas siis, kui võitjad nõustusid järeleandmistega reparatsioonide ja Saksamaa peatas inflatsiooni. Majandusliku tõusuga muutus oluliseks tarbekaupade tootmine. Tänu konveierite kasutamisele tootmises sai üle minna kaupade kiiremale tootmisele. Kiire majandusarengu tulemusena lootis iga ameeriklane peagi osta korteri, külmkapi, Ford T. Raha laenati mitmeks otst...
First World War Kristel Leola First World War was first big warm in that time, whereby were bound lots of countries. First World War happened from 20.07.1914 to 11.11.1918. About that this war had a name, it has lots countries of crushes. No one war do not start completely no consider and no before plan. First World War intense situation and foregame extended about fifteen years. Every different war brings along different aftermaths and usually are lots of perishes and suffers in a big war. First Wold War has got as yet today about berished corbans third place. Before that when was happened First Wold War was more berished corbans in Taiping raballion. And after that is more berished corbans in teh Second World War. First World War becan basically just because countries diffe of oppions and schisms. If so can say, the...
riigi) Nooreddemokraatlikud riigid Balti riigid, Saksamaa, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. (Diktaktuuriga lahendasid). Diktaktuur aitas lahendada põhiliselt majanduslikke probleeme. -Poliitika : lepituspoliitika - Agressorite blokk -Natsi- Saksamaa kujunemine (Weimari vabariik) (1919-1933) Saksamaa kaotatud alad: Poola koridor Poznan ja Ida-Pommer; Prantsusmaa juurest Elsass Lotring ; Poolast Sileesia. Weimari vabariigiks nim. Rahvuskogu poolt 31.juunil 1919 aastal vastu võetud põhiseaduse alusel moodustatud vabariiki. Põhiseadus jõustus 11. Augustil 1919. Riigipäev oli kõrgeimaks seadusandlikuks võimuorganiks. (Presidentaalne vabariik) I president Friedrich Ebert (1919-1925) II president Paul Hindenburg (1925-1934) I maailmasõja aegne saksa rahvuskangelane, kes juhtis saksa vägesid idarindel.
PÕHJUSED: Maailmasõja peamiseks põhjuseks olid 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. 1) Seni oli olnud Suurbritannia kõige tugevama sõjalaendusega riik. Toimus võitlus liidrirolli pärast maailmas, sest Saksamaa soovis ümber jaotada kolooniaid. 2) Prantsusmaa soovis heastada kaotuse Saksamaa sõjas. Prantsusmaa tahtis saada tagasi Elsass Lotringi maad. 3) Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt. Maailmasõja puhkemise ajendiks sai AustriaUngari troonipärija hertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil. 1914. AustriaUngaris ja mujalgi Euroopas vallandas tapmine pahameeletormi. Venemaa asus toetama AustriaUngari surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas AustriaUngari Serbiale sõja. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim
Ajalugu 1. Ims lõpetamiseks kogunesid 26 riigi juhid Pariisi. 1919-1920 aastal toimus Pariisi rahukonverents. Peaotsustajateks olid seal USA - Wilson, Suurbritannia Lloyd George ja Prantsusmaa Clemenceau. Otsus oli, et kaotajad on sõja puhkemises süüdi. 28. juuni 1919 sõlmiti Versailles´ rahuleping. See sõlmiti Saksamaa ja Antaanti vahel. Kaotajate kohustused: 1) peavad loovutama territooriume 2)peavad maksama reparatsioone 3) piirangud sõjaväele Rahulepingu tingimused: 1) Saksamaa kaotas oma kolooniaid, ligi 1/8 oma territooriumist. Prantsusmaa sai tagasi Elsass- Lotringi, Belgia, Taani ja Tsehhoslovakia said väiksemad alad, suured alad läksid Poolale. Poolale läinud ala nimetati Poola koridoriks ja see eraldas Saksamaa Ida-Preisimaast. Poolale lubati iseseisvust ja väljapääsu Läänemerele. 2) Saksamaa sõjateh...
Ajaloo KT I maailmasõda 1. Rahvusvaheline olukord I maailmasõja eel. (Lepingud, liidud) 1879. aastal sõlmisid Saksamaa ja Austria-Ungari liidulepingu. 1882. a sõlmiti leping Saksamaa, A-U ja Itaalia vahel, mis oli leping sõjalise liidu moodustamiseks Kolmikliit. Vastukaaluks moodustasid Venemaa ja Prantsusmaa 1893. a liidulepingu, millega kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. 1904. a koostasid lepingu Suurbritannia ja Prantsusmaa. 1907. aastal lõid need riigid liidu, mille nimeks sai Antant. Antanti lepingus jagati mõjusfäärid Aafrikas ja Aasias. 2. Sõja põhjused: Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi kuuluvuse pärast Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkanil Kolooniate ümberjagamine Natsionalism - rahvuliku ärkamise periood Militarism ja võidurelvastumine Riikide, inimeste isiklikud ambitsioonid Pidevad suurriikide vahelised pinged ja ebastabii...
Põhjused: 1)Suurriikide valitsused alahindasid ohtu 2)Sõda romantiseeriti. Sõda peeti hiilgavaks. Ootus 3)Puudus rahvusvahelisi kriise reguleeriv institutsioon 4)Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Eeldused: 1)Austria-Ungari troonipärija ertshertseogi Ferdinandi tapmine 28.06.1914 2)Schlieffeni plaan- Prants kiire purustamine, siis Venemaa 3)Pranst plaan-Fra-Ger piirile rajada kindlustussüsteem, plaan17(Lotring,Elsass) 21-25.08.1914-piirilahing Fra-Eng väed said lüüa 02.09.1914 Marne-i lahing- peatati sakslaste pealetung 1915 sõtta astuvad nii ITL,Bulg 02.05.1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon 1916-Verduni lahing 01.07.1916 Somme lahing Eng tankid 1916 Rumeenia Antandi 07.05.1915sakslased lasid põhja Lustania 08.1917 Caporetto- sakslased häbistasid ITA ning võitsid 06.04.1917 Usa kuulutas sõja Saksamaale 21.03.1918 saksa pealetung, mis lõppes edutult ameerika üksused 08.08.1918 Amiensi all FRA-ENG 600 tanki 29....
SAKSAMAA HENDAMINE 19.saj algul polnud nimel 'Saksamaa' reaalset poliitilist thendust. Saksamaad iseloomustas: 1. poliitiline killustatus 2. majanduslik killustatus 3. puudus saksa patriotism Saksa rahvast ei vetud tsiselt. Riigi hendamiseks oli 2 teed: 1.riigi hendamine laltpoolt (siin konkureerisid omavahel Austria[Habsburgide dnastia] ja Preisimaa [Hohenzollernite dnastia]. 2.hendamine altpoolt, revolutsioonilisel teel 1815-1866 eksisteeris Saksa liit juhtiv riik AUSTRIA 1861 sai troonile WILHELM I 1859 asutati lesaksamaaline erakond SAKSA RAHVUSLIIT, mille eesmrgiks oli Saksamaa hendamine Preisi juhtimisel. 1866 puhkes Preisi-Austria sda (Vitis Preisi, Saksa liit likvideeriti ja Austria pidi loobuma Saksamaa hendamise plaanist.) 1867. rajati Preisi juhtimisel Phja-Saksa liit. Prantsuse-Preisi(saksa) sda 1870-1871 Phjused(Preisimaa poolsed): Prantsusmaa takistas Saksamaa hendamist, teda oli vaja sjaliselt purustada. Ph...
§ 18 DEMOKRAATLIKUD SUURRIIGID MAAILMASÕDADE VAHEL 1. Too viis näidet demokraatia leviku kohta Euroopas I maailmasõja järel. 1. Sõja võitsid demokraatlikud riigid (Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid) 2. Demokraatlike riikide arv suurenes 3. Demokraatlikud vabadused laienesid paljudes riikides 4. Naised said valimisõiguse 5. 1918. aastal võeti Suurbritannias vastu uus valimisseadus, mis suurendas valimisõiguslike kodanike hulka 2. Täida tabel demokraatlike riikide kohta kahe maailmasõja vahelisel perioodil. RIIK SUURBRITANNIA PRANTSUSMAA AMEERIKA ÜHENDRIIGID Riiklik korraldus Parlamentaarne monarhia Presidentaalne vabariik Presidentaalne vabariik Parteisüsteem Kaheparteisüsteem ...
I ms tulemused: *kukutati valitsevad dünastiad, kes osalt võimulpüsimise nimel üldse sõda alustanud olid *tekitas probleeme juurde *alandavad vaherahu- ja hilisemad rahutingimused tekitasid sakslastes kibestumist, seda enam, et vaherahu sõlmimise hetkel seisis Saksa armee ikka veel võõral pinnal *hävitas senise maailmakorra ja majanduse *hukkunuid oli umbes 10 miljonit, haavatuid 20 miljonit, mitu miljonit inimest surid nälga ja haigustesse *sõjakulud on umbes 360 miljardit USA dollarit *Euroopa riigid muutusid Ameerika Ühendriikide võlgnikeks Maailmakaardilt kadus 4 impeeriumi- Venemaa, Austria- Ungari, Saksamaa ja Türgi. Nende asemele tekkis Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vabariik. Austria- Ungari keisririigi asemele tekkisid Austria vabariik, Ungari kuningriik ja Tsehhoslovakkia vabariik. Lüüa saanud riigid: Saksamaa, Austria, Ungari, Bulgaaria, Türgi. Maailm oli häälestatud Saksamaa vastu ning leping polnud mõeldud lepituse sa...
Maailm XX saj. algul, I MS ja selle tulemused B rida 1.Arutle: Miks olid imperialistlikud suurriigid sõja puhkemisest huvitatud ja selleks valmistunud. (Kasuta vähemalt 2 fakti (argumenti) oma väidete põhjendamiseks) …………………………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………….… ……………………………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………………………. …………………………………………………………………………………………………………………………… 3. Selgita isikud, mõisted ( too näiteid): a) separaatrahu ………………………………………………………………………………………………………….. ……………………………………………………………………………………………………………………………. b) Franz Ferdinand ……………………………………………………………………………………………………….. c) positsioonisõda ………………………………………………………………………………………………………. ……………………………………………………………………………………………………………………………. 4. Esimese maailmasõja l...
I.ms põhjused: *alahinnati ohtu *sõda romantiseeriti *Rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone polnud *Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia *Saksa soovis juhtpositsiooni Euroopas *Balkanil põrkusid A-U ja Venemaaa taotlused *Saksa Prantsuse tüli Elsass-Lotringi pärast. Ajend: Austra-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 aastal. Tulemused: *Hukkus 10 000 000 *Kokku varisesid A-U, Venemaa, Türgi ja Saksamaa ja nende alade peale tekkis palju väiksemaised riike *Muutus jõudude vahekord maailmas (USA esiletõus) *Riigid sekkusid jõuliselt kodanike ellu *Ms-s ei õnnestunud lahendada ühtegi olulist probleemi, need püsisid ning viisid II ms-ni. Antant(1907): Vene, Inglis, Prantsus, 1914 liitus Jaapan, 1915 Itaalia(lahkus kolmikliidust), 1916 Portugal ja Rumeenia ning 1917 Kreeka ja USA. Eesmärgid: *Prantsus soovis vähendada Saksa mõjuvõimu euroopas *Vene soovis purustada Türgi ja ka A...
Maailm I maailmasõja järel - Prantsusmaa: tugev sõjavägi, said juurde Elsass-Lotringi ning sellega kasvas ka nende tugevus - Saksamaa oli laostunud, ei oldud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega (reparatsioon, alade ära võtmine, Reini piirkonna demilitariseerimine) - Venemaa: Nõukogude Liit, kommunism - lagunesid endised suurriigid nagu Saksamaa, Türgi, Venemaa, Austria-Ungari - Balkanil tekkis Jugoslaavia Rahvusvahelised suhted 20. sajandil - S. ei suutnud reparatsioone maksta, 1923.a ,,okupeeris" Rahvasteliit Ruhri piirkonna, S. ei olnud rahul Versailles' tingimustega, neile seatud tingimused olid liiga karmid - Rahvasteliit ettenähtud kujul ei toiminud, seepärast USA sellega ei liitunud - Nõukogude V. jäeti üldse rahvusvahelistest suhetest välja - 1928.a sõlmiti Briand-Kelloggi pakt keelustati sõda kui rahvusliku poliitika vahend - 1925. a Reini tagatispakt Locarno konverentsil ...
Suur ülemaailmne majanduskriis Peale esimest maailmasõda oli enamus riikidel majanduslik seis halb.Prantsusmaal oli seis kõige hullem kuna seal peeti võimsaid lahinguid, mis põhjustasid suuri purustusi.Aga siiski taastus Prantsusmaa sellest kõige kiiremini tänu Saksamaa reparatsioonimaksetele ja rikka Elsass-Lotringi ülevõtmisele.Suurbritannial sellist õnne ei olnud.Kuigi seal lahinguid ei toimunud,jäi suurbritannia areng USA-t ja Saksamaast maha juba enne esimest maailmasõda.Ameerika ühendriigid said sõjast isegi kasu, kuna nende aladel sõdu ei peetud ja nad tarisid sõdivatele riikidele sõjavarustust ning andsid laene.USA-st sai eurooplaste võlausaldaja.1920.aastatel sai USA-st maailma majanduse juhtriik,kellest sõltus ka teiste riikide majanduslik käekäik. Seoses konveierite laialdase kasutusele võtmisega kasvas toodang.Rahvas oli ostuvõimeline ja uskus riigi majandusse.Iga ameeriklane lootis peagi osta ...
Kontrolltöö 1. Pane kirja I maailmasõja põhjused. · Alahinnati ohtu · Sõda romantiseeriti · Puudus mõjukas rahvusvaheline organisatsioon · Sõjaline mõtlemine oli olulisem, kui diplomaatia · Vastuolud suurriikide vahel (Prantsusmaa, Inglismaa- Saksamaa) 2. Milline sündmus said I maailmasõja ajendiks? Ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.06.1914. 3. Iseloomusta suurriikide sõjaplaane? Saksamaa- Prantsusmaa kiire purustamine, sõjakäik Venemaa vastu. Prantsusmaa- tugev kindlustuste vöönd piiril Saksamaa vastu, Elsass-Lotringi kaudu saksamaa ründamine. Venemaa- kaks võimalikku rünnaku suunda (Ida-Preisimaa või Austria-Ungari). 4. Mida tähendab positsioonisõda? Sõda kindlatel positsioonidel, kus kaevatakse kaevikud mitmetel liinidel ja lisaks pannakse kaitseks ka tõkked. 5. Kuidas mõjutas sõjategevust tankide ja mürkgaaside kasutusele võtt?...
Esimene maailmasõda kriisidest krahhini Enne esimest maailmasõda ei kujutatud ettegi, milliseks see võib kujuneda. Sõda kujutati ette mitmeti. Arvati, et ei ole võimalik selline kaos ning tekkida võivad ainult piirkondade vahel konfliktid, mis ei kesta kaua ega kujune laastavaks. Samas kujutati ette sõda romantiliselt ning seetõttu osad lihtsalt soovisid seda. Polnud ka organisatsioone, mis oleksid võinud ära hoida riikide konflikte. Sõjas polnud kindlat algatajat, kuna riikide vahelistest kriisidest oli ilmselge, midagi suuremat on tulemas kui väikesed konfliktid ja riikidevahelised lahkhelid. Kuid enamuste kriiside põhjuseks oli Saksamaa soov saada domineerivaks riigiks Euroopas. Ta soovis vallutada endale uusi kolooniaid ja olla üks suurim riik kogu maailmas. See omakorda tekitas pahameelt Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaale, kuna Saksamaa kujutas neile ohtu. Loodud liidud Kolmikliit...
Imperialismiajastu Imperialismiajastu ( suurriikide ajastu ) iseloomulik vallutuspoliitika, kolooniate hõivamine, püüd maailma valitseda 19. saj. II p XX saj. algus. Imperialismiajastule eelnes tööstuslik revolutsioon, mis oli alguse saanud 1770-80 Inglismaal kalevitööstuses. Järgnenud Suur Prantsuse Revolutsioon kaotas seisused, privileegid, tegi lõpu vanale sotsiaalsele korrale. Algas kapitalistlike suhete areng, mis puudutas eelkõige tööstust. 19. saj. lõppu iseloomustas: kiire tootmise kasvutempo monopolide tekkimine (hiigelettevõtted ja nende ühendused, mis püüdsid endale haarata kogu tootmisharu kapitali väljavedu (eesmägiga saada suuremat kasumit ja leida kapitalile paremaid kasutamisvõimalusi) asumaadesse tööstuslikuks tootmiseks (odav tööjõud!) ja maavarade väljaveoks; - kapitalistid laenasid teise maa ettevõtetele,...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on mitte millestki piiratud ning seadustega kitsendamatu jõule toetuv võim aga demokraatia on rahva võim. Peale Esimest maailmasõda oli Itaalia suurtes raskustes ning seetõttu oli siseriiklik olukord üsna keeruline. Endised töötud ja sõdurid moodustasid oma organisatsiooni Võitlusliidu, selle organisatsiooni liikmeid hakati nimetama fasistideks. See organisatsioon kogus kuulsust ja mõne aja pärast sai sellest Rahvuslik Fasistlik Partei, mille eesotsa asus Benito Mussolini. Kuna tal oli väga palju toetajaid, siis enam kinnitas rahvas, et tema on see, kes seab Itaalias korra jalule ning toob riigi majanduse madalseisust välja. Mussolini andis suuri lubadusi ta lubas teha Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma Impeerium. Parlamendivalimistel saavutas Mussolini fasistlik partei võidu ja peale selle sai temast peaminister. Kuigi paariks aa...
Lünktest I maailmasõda. 38p Esimene maailmasõda algas 1914 ja lõppes 1918 aastal. Sõda algas pärast seda kui sooritati Austria-Ungari prints Ferdinandi atendaat 28. juunil 1914. Sõja eel tekkis 2 sõjalist liitu: Antant ja Keskriigid Riigid tahtsid sõjaga saada endale uusi valdusi. Näiteks nii Venemaa kui Austria-Ungari tahtsid kehtestada oma võimu Balkanil, Saksamaa soovis endale Prantsusmaad, Prantsusmaa tahtis saada tagasi Elsass-Lotringi Sõja eel töötasid erinevad riigid välja oma sõjaplaanid 1. Saksamaa sõjaplaan Schlieffeni plaan Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi, välksõda Prantsusmaa vastu, mis kestis 40 päeva. 2. Prantsusmaa sõjaplaan Passiivne kaitsestrateegia (Maginat' piirkindluste süsteem), kindlustamata Prantsusmaa-Belgia piir 3. Inglismaa sõjaplaan kasutada võimalikult vähe maavägesid, kasutada mereväge ja finantseerida liitlasi Sakslaste sõjaplaan kukkus läb...
Versailles'e rahu ja Versailles'e süsteem 18. jaanuar 1919 18. jaanuar 1919 algas Pariisis Versaille rahukonverents, mille eesmärk oli teha kokkuvõtted I MS-st ja määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus. Selles osalesid 26 riigi esindajad. Otsustavad hääled kuulusid neljale riigile - Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Itaalia. Kahel viimasel sõjaaastal suuremad raskused sõjas. "Suur kolmik" USA president Woodrow Wilson, Prantsusmaa peaminister Georges Clemencean, Inglismaa peaminister David Lloyd George. Itaaliat hakati nim. kaotajateks võitjate hulgas. Itaalia liitus Saksamaaga (II MS-s). Selles kolmikus olid ka suured erimeelsused rahulepingi osas. Prantsusmaa nõudis karmimaid nõudmisi rahulepingus. USA ja Inglismaa olid selle vastu kahel põhjusel - 1) nad ei tahtnud, et Prantsusmaast saaks EU-s riik #1 2) USA oli huvitatud, et Saksamaa säi...
IMPERIALISM,MAALIM 20.SAJ ALGUSES IMPERIALISM-19saj lõpp *on suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas *tunnused:kolooniad,sõjalised liidud,tehnika areng,suurriikide püüdlused maailma oma mõjusfäärideks jagada,riigid sõjakad/ agressiivsed ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED: 1.revisionistid(marxi õpetus vananenud, seda tuleb parandada) 2.vene enamlased(ainus tee sotsialismile revulutsioon ja proletariaadi diktatuudi kehtestamine) 3.tsentristlik suund (K.Kautsky püüdis leida 2 eelmise keskteed) 4.anarhistid(eesmärgiks atendaadid suurriikide valitsejatele,ametnikele) MAAILMAMAJANDUS *suurenes toodetud kaupade,teenuste hulk *maj.areng kiire,ebaühtlane *kaubandus muutus oluliseks *raudteevõrgu tihenemine *sadamate,kaubandusfirmade areng SÕJALISED BLOKID: 1.kolmikliit(Saksamaa,Austria-Ungari,itaalia) Nende riikide kolmikliiduga liitumise eesmärgid: Saksamaa -kolooniad,rivaaliks Inglismaa ja tema sõjalaeva...
Keda võib pidada I maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks? Esimene maailmasõda toimus 28. juunist 1914. a kuni 11.novembrini 1918.a. Sõda toimus kahe suure vastaspoole vahel: Antant ja Keskriigid. Sõja tagajärjed olid kõigile sõjas osalenud riikidele rasked kuna olid suured inimkaotused ja majanduslik allakäik. Kuid kaotusi täis sõjas oli ka riike, kes sellest võitsid. Võib arvata, et suurimaks võitjaks Esimeses maailmasõjas oli USA, kellel tuli leppida inimkaotustega, kuid kelle territoorium jäi puutumatuks. Kui enne sõda oli USA Euroopale võlgu, siis peale sõda oli vastupidi. Euroopa hakkas USA-st sõltuma kuna sai temalt raha, varustuse ja toidu. USA olukorda muutis kergemaks ka see, et kuna ta astus viimasena sõtta, oli hukkunute arv ka vastavalt väiksem. Võitjate hulka võib arvata ka Inglismaa ja Prantsusmaa. Hoolimata oma sõjajärgsest nõrgast majandusest ja positsiooni kao...
Vanad majandussidemed olid katkenud ning tuli leida uusi.Paljud inimesed olid saanud sõjas haavata ja surma.Enamus linnad seisis varemeis.Tuhanded vabrikud ja tehased olid hävinud, allesjäänud muudeti sõjatehasteks, kus toodeti sõjavarustust ja relvastust. Antandi juhtriigi Prantsusmaa territooriumil toimus sõja ajal võimsaid lahinguid, mis põhjustasid suuri purustusi.Prantsusmaa taastas kõige kiiremini oma majanduse ,sest Saksamaa maksis reparatsiooonimakseid ning nad said tagasi Elsass Lotringi piirkonna. Teine antandi juhtriik Suurbritannia taastus aeglasemalt, kuigi riigi aladel ei toimunud sõja tegevust.Aga Suurbritannia areng jäi juba enne maailmasõda USA-le ja Saksamaale alla , ning nüüd kaotas Suurbritannia lõplikult oma kunagise juhtpositsiooni maailma majanduses. 1929.aasta oktoobris tabas USA majandust suur tagasilöök. Algamas oli majanduskriis,milles süüdistati majanduskriisi alguses eurooplasi kuna nemad ei
Sisepoliitika: · Vabariik (III vabariik; kuni 1871.a. oli keisririik), mitmeparteiline süsteem. · Iseloomulik oli paljuparteilisus (parlamendis omas esindatust tavaliselt üle 10 partei). · Parteide skaalal tugevnesid paremäärmuslased (näiteks monarhistid, kes tahtsid taastada 1848.a. kukutatud Orleansi dünastiat) ja pahempoolsed väikekodanlikud parteid (radikaalid; sotsialistid). · Peamine sisepoliitiline probleem- suhtumine katoliku kirikusse. Kirik oli rikas, omas palju mõjuvõimsaid organisatsioone ning omas suurt mõju hariduse andmises. · 20.sajandi algul vasaktsentristlikud valitsused natsionaliseerisid kiriku varad; suleti kirikukoole; keelati vaimulikel koolides õpetamine; kehtestati usutalituste ja südametunnistuse vabadus. · 1912.a. tulid võimule taas parempoolsed, kes alustasid ettevalmistusi sõjaks Saksamaaga ning kavandasid selleks ulatuslik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
