Kindlad alluvussuhted. Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. Riigivõimu komponendid : 1. Asutused 2. Ametnikud ja õigusnormid Võim inimsuhetes - Võimu tagab autoriteetsus ja populaarsus. Omab pigem sümboolset tähendust. Võime mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Võimu tunnused 1. Võim teiste üle 2. Võim koos teistega 3. Võim eesmärkidesuhtes olukorra/looduse üle 4. Võim on ebaühtlaselt jaotunud. 5. Võimu tunnused jagunevad 2-ks : 1. Ainelised 2. Vaimsed Ainelised tunnused: kapital, omand. Mida suurem aineline resurss, seda suurem
Kindlad alluvussuhted. Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. Riigivõimu komponendid : 1. Asutused 2. Ametnikud ja õigusnormid Võim inimsuhetes - Võimu tagab autoriteetsus ja populaarsus. Omab pigem sümboolset tähendust. Võime mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Võimu tunnused 1. Võim teiste üle 2. Võim koos teistega 3. Võim eesmärkidesuhtes olukorra/looduse üle 4. Võim on ebaühtlaselt jaotunud. 5. Võimu tunnused jagunevad 2-ks : 1. Ainelised 2. Vaimsed Ainelised tunnused: kapital, omand. Mida suurem aineline resurss, seda suurem
planogrammile; 10.01.2015 omamärgitoote müügile tulek; 15.01.2015-lisaväljapanekud omamärgitootele ja nähtava reklaamikampaania korraldamine; 10.02.2015 omamärgitoote müügianalüüs ja uue toote turule toomine, reklaamitoetus 15.02.2015 loavarude optimeerimine vastavalt müügile ja kaubajäägile kategoorias; 31.03.2015 müügitulemuste hindamine kategoorias, järelduste tegemine ja hinnangute andmine Kategooriaplaani elluviimine sõltub suurel määral ka kaupluse personalist, sellest kuidas nemad mõistavad kategooria eesmärke, taktikaid ja strateegiaid. Oluline on, et kõik saaksid asjadest ühtemoodi aru, miks, kelle jaoks, mil viisil ja mis ajaks peaksid asjad tehtud saama. Oluline on ajaline tegevusplaan. Jõudsime järeldusele, et plaanitavate muutuste tagajärjel on kindlasti võimalik saavutada antud kategoorias paremaid müügitulemusi. Samuti peaks suurendama
Aastatel 1919 – 1933 oli eesti vabariigis ametis 21 valitsust. Keskmiselt oli ühe valitsuse eluiga 9 kuud. Põhjus oli selles, et Riigikogus oli esindatud väga palju erinevaid parteisid ning seal oli keeruline jõuda kompromissile. Keelatud oli kommunistlik partei. See tähendas aga, et kommunistlik partei tegeles põranda all. Kommunistliku partei liikmeid jälitati – näiteks saadi kätte ja lasti maha Viktor Kingissepp. Maaseadus võeti vastu 1919, aga elluviimine toimus 1920. aastate esimesel poolel. Maaseadus tähendas seda, et mõisamaad riigistati. Enamus riigistatud maast jagati soovijatele, eelistades neid, kes võtsid vabadussõjast osa. Mõisnike võim murti selle seadusega lõplikult. Eesti külades oli suur sotsiaalne ebavõrdsus, aga seadusega see vähenes, sest maata või vähese maaga inimesed sai maaomanikuks. Uusi talusid, mis selle seaduse ajal rajati, kutsutakse asundustaludeks ja rajaja oli asunik
Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. • Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. • Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. • Tulemuste hindamine ja tagasiside 27. Millised on otsusele esitatavad põhinõuded? Otsus peab olema: • Reaalne ja igati põhjendatud. • Tehtud selleks volitatud isiku poolt (ametikohaga delegeeritud õigus otsustada). • Kooskõlastatud kõikide lülidega, kes võtavad osa otsuse täideviimisest. • Tehtud õigeaegselt. • Paindlik, st
·töötajate töötulemuste parandamine ning kohanemisvõime suurendamine. PERSONALIARENDUSE VAJADUS SÕLTUB ORG-i TEGEVUSVALDKONNAST, TÖÖKORRALDUSE ERIPÄRAST, PÜSTITATUD EESMÄRKIDEST Org-i ja personali arendustegevus algab missiooni ja visiooni määratlemisest ja sõnastamisest ning kogu personali kaasamisest sellesse tegevusse, personali informeerituse tagamisest selles vallas (arengukava, strateegiate, imago ning mainekujunduse aluseks) Tervikliku koolitustegevuse kavandamine ja elluviimine eeldab erinevate juhtimistasandite koostööd ja org-i vajadustest lähtuvaid kokkuleppeid Arvestada vaja nii orgvälise keskkonnaga kui org-i eripäradega Personali arendamise põhilised viisid ·ametialane väljaõpe, mis hõlmab töötajate esmast väljaõpet, juhendamist ja treeningut; ·tööalane arendamine, mis hõlmab tööülesannete laiendamisega seotud täiendõpet; ·ameti(koha)väline arendamine, mis hõlmab töötajate
ISO 14000 SEERIA STANDARDID KESKKONNAPOLIITIKA (2) Organisatsioon kehtestab eesmärgid ja ülesanded oma kõigi toimivate struktuuriüksuste järgimiseks ning need peavad olema kooskõlas kavandatud keskkonnapoliitikaga. Keskkonnajuhtimiskava on dokument, mis sisaldab: iga struktuuriüksuse puhul seatud eesmärkide ja ülesannete eest vastutaja määramist meetmeid ja nende rakendamise ajakava ISO 14000 SEERIA STANDARDID Keskkonnajuhtimise elluviimine ja toimimine Keskkonnajuhtimise toimimiseks organisatsioonis on eelduseks rollide, vastutuse ja kohustuste ühene määratlemine ning dokumenteerimine ja töötaja teavitatus temale pandud vastutusest. KKJS elluviimiseks on vajalik juhtkonnal tagada ressursid (sh - inimressursid; oskused, tehnoloogia, tehnika, seadmed ja rahalised vahendid): keskkonnajuhtimissüsteemi elluviimiseks, toimiva süsteemi järelvalveks pidevaks parendamiseks ISO 14000 SEERIA STANDARDID
- ehitus keerukas tegevuste kompleks, keeruline planeerida - ilmastiku ja loodusfaktorite (pinnas) mõju tootmisele - elutsükli erinevus (meeskond ainult konkreetsel objektil laiali minek) 10. Mõiste ,,projekt". Mõistel projekt on ehituses kaks tähendust: - Projekt tähendab kõiki tegevusi püstitatud eesmärgi elluviimiseks ehitamise elutsükli jooksul. Projektil on selgelt fikseeritud algus ja lõpp, eesmärk ja tulemuste hindamise kriteerium. Projekti edukas elluviimine eeldab plaanimist. - Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist, mahutabelitest ja muudest asjakohastest dokumentidest. 11. Ehitise elutsükli faasid ja selles osalejad. Ehituse tellija tasuvus ja teostamisuuringud, kavandamine Projekteerija- projekteerimine, kavandmaine Ehitusjuht /Ehitusetöövõtja ehituse töövõtukorraldus
majanduses. 50. Rahapoliitika – Rahapoliitika - Riigi majanduspoliitika üheks osaks on rahapoliitika ehk monetaarpoliitika. Rahapoliitika peab aitama tagada hindade stabiilsuse, kõrge tööhõive, maksebilansi tasakaalu, majanduse stabiilse kasvu jne. Need eesmärgid on vastuolulised, korraga neid saavutada ei ole võimalik. Millist neist parajasti rõhutada sõltub riigi prioriteedist 51. Keskpank- Keskpanga põhiline eesmärk on rahapoliitika elluviimine ja riigi finantssüsteemi juhtimine. Keskpank erineb täielikult kommertspankadest, näiteks ta ei tee tehinguid eraisikute ja ettevõtetega, tema peamine majanduslik eesmärk on rahapakkumise ja finantssüsteemi kontroll. Keskpanga peamised funktsioonid on järgmised (kuigi riigiti võivad nad erineda):kommertspankade deposiitide hoidmine;valuuta pakkumine majandusele;kommertspankade juhtimine;rahapakkumise ja krediiditingimuste reguleerimine. 52
5.1 Majanduse ülesandeks on ühiskonna soovide ja vajaduste rahuldamine,kusjuures: 1.inimeste soovid on piramatud 2. Ressurside hulk soovide rahuldamiseks on piiratud. Majandus on kaupade ja teenuste tootmine,tarbimine, vahetus ja jaotus. Sellest tulenevalt on majanduse põhiküsimus, kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressurside tingimustes. Mida,kuidas ja kellele toota?. Tootmis tegurid on majanduslike ressurside kogum, mis on ühiskonna käituses kõikide majandulsike soovide rahuldamiseks. Tootmis tegurid jagunevad: maa(loodusressusrid,kliima). Inimkapital e. Tööjõud(haridustase). Kapital a) Reaalkapital toodete valmistamiseks vajalikud masinad, tehased jne b) Finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarved ja aktsiad.alternatiivkulu-Loobumine millegi tootmisest või tarbimisest 5.2 Riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt(SKP).SKP peegeldab riigis teatud ...
20.NATO olemus. Eesti ja NATO? Põhja-Atlandi lepinguga, mis kirjutati alla Washingtonis 4. aprillil 1949. aastal, moodustati kümnest Euroopa ja Põhja-Ameerika iseseisvast riigist liit, mille ülesandeks on üksteise kaitsmine. Nüüdseks on lepinguga ühinenud 26 riiki. Taasiseseisvumise järel tuli Eestil oma julgeolekuprobleeme ise lahendama hakata, luua vajalikud struktuurid ning kujundada nägemus, mille elluviimine tagaks stabiilsuse ja rahumeelse arengu. Olulise eesmärgina julgeoleku kindlustamisel nähti koostööd teiste riikidega ning samm-sammulist integreerumist olulistesse julgeolekuorganisatsioonidesse. 2004 aastal liitus Eesti NATOga.
linnahotellid. (Ökoturism...2012) Seda küll, aga looduslikku ja asustamata keskkonda on see liiga suur rajatis. See, kust kohast läheb piir, on keeruline küsimus ning sõltub suurel määral konkreetse koha kultuurilisest ja looduslikust taustast. Käsiraamat ongi mõeldud selleks, et aidata paremini mõista ökoturismi põhimõtteid nii elustiilis, looduskaitses kui ka 8 majandustegevuses. Põhimõtete elluviimine eeldab kriteeriume ja juhiseid eri tegevusteks ning selliseid näpunäited käsiraamatus antaksegi. (Ökoturism...2012) Kuludelt saab kokku hoida mitmel erineval viisil, peamiselt tehniliste vahendite abil. Tänapäeval kasutatakse hotellides näiteks selliseid uksekaarte, mis panevad toas lambid põlema ning kui kaardi välja võtad siis tuled kustuvad automaatselt. See on väga hea viis hoida kokku elektrit, sest just sellisel ajal kui elektrihind on tõusmas, on see hea viis
Tagasiside. Võim saatjal, et mõjutada vastuvõtjat nõustuma ja toetama saatja organisatsiooni Kahesuunaline sümmeetriline mudel Üksteisemõistmise ideaal, dialoog. Mõlemad pooled valmis muutuma. Põhjalikud uuringud Mudelid; STRATEEGILINE PLANEERIMINE RACE mudel Uurimistöö (research) Tegevuse planeerimine (action planning) Kommunikatsioon (communication) Hindamine (evaluation) ROPE mudel Uurimistöö (research) Eesmärkide seadmine (objectives) Programmi elluviimine (programming) Hindamine (evaluation) POLIITILINE KOMMUNIKATSIOON Mis on poliitika? Poliitika on otsustetegemine avalike vahenditega ja on seotud eeskätt riigivalitsuse, parteide ja teiste institutsioonide tegevusega. Konflikt ja koostöö Valitsemise kunst Avalikud küsimused Kompromiss ja konsensus Võim ja ressursside ümberjagamine Poliitiline kommunikatsioon Interaktiivne protsess, mille käigus vahetatakse informatsiooni poliitikute, meedia ja avalikkuse vahel Ülalt alla
Kohtu- ja halduspretsedent Leping Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Normatiivakt Tava erinevus õigusnormist- Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke kui ka täitmise tagamise mehhanismi poolest. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja realiseeris nad, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Õigusnormi mõiste- ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid- HÜPOTEES- normi kehtivuse tingimused (n
probleemi lahendamisel 3) Alternatiivsete lahendite otsimine – kujutlusmäng (kujutada, et aasta möödas ja kõik lahenendu; kuidas see juhtus) või ajurünnak (kõik genereerivad ideid probleemi lahendamiseks) 4) Lahendi valik – Tuua välja mitu alternatiivset probleemi lahendit; anda hinnang igale alternatiivile; otsustada milline alternatiiv on mõistlikum kui teised ja miks 5) Lahendi elluviimine – Koostada nimekiri tegevustest, mida plaanis ette võtta; kirjeldada neid tegevusi detailselt 6) Otsuse hinnang – Mis muutus; millist tagasisidet kasutada; milliseid andmeid saab kasutada, et näidata muutusi 13. Nimeta ja kirjelda projektikavandi turust ajendatud komponendid Toetajast sõltuvad nn “paindlikud” komponendid, mida tuleb kohandada potentsiaalse toetaja eesmärkidele vastavaks.
1980nate majandusraskused, mis näitasid suuremate reformide ( ka poliitikas) vajalikkust välispoliitikas järgiti Moskva kurssi parandati suhteid Läänega, eriti naabermaa Austriaga 7. Tsehhoslovakkia SV a) Kommunistide võimuletulek: terav sisevõitlus 1946.a. valimistel sai KP 1/3 häältest, kuid 48.a. riigipöördega haaras KP ainuvõimu (N. Liidu toel) kuni surmani 1953 oli parteijuhiks stalinist Klement Gottwald stalinliku majandusmudeli elluviimine idabloki 3. tööstusriik (NSVL ja SDV järel) b) uueks parteijuhiks Antonin Novotny (1953-68): tugines endiselt sotsialismi nõukogude mudelile + isikukultus nõuti üha rohkem majandusreforme ja demokraatiat, mis viis Novotny tagandamiseni c) Praha kevad 1968: uueks parteijuhiks Alexander Dubcek inimnäoline sotsialism VLO tankid surusid reformipüüdlused maha A. Dubcek d) Gustav Husak uus parteiliider alates 1969: Moskva kuulekas käsutäitja
võimalust, et võimutäius kuulub ühe inimese kontrolli alla. Võimude lahususe põhimõte toimib horisontaalselt, vertikaalselt ja personaalselt. Horisontaalselt mõeldakse seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahusust. Eestis toimib: Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim (Parlament) (Valitsus) (Kohtusüsteem) Seaduste Seaduste Seaduskuulekuse väljatöötamine ja elluviimine tagamine vastuvõtmine Riigi igapäevase Võimus Kodanikkonna toimise seadusliku huvide korraldamine kasutamise esindamine (sise-, välis- ja järelvalve majanduspoliitika Sõltumatu ja elluviimine) ausa
· 2. Reaktsioon ootamatutele muutustele (tehnoloogilised muutused, valitsuse astutud sammud, tarbijate käitumise muutumine jms) ja konkurentide käitumisele. Muutustele reageerimise käigus toimub tihti strateegia peenhäälestus, kuid vajaduse korral muudetakse seda oluliselt. · Kõik vaadeldud strateegiad võivad olla edukad, strateegia valik sõltub ettevõtte eripärast ja konkurentsitingimustest, edukust mõjutab suuresti strateegia elluviimine. · OHTLIK on strateegia puudumine või nn kesktee või toolide vahel istumise strateegia see viib harva eduka konkurentsipositsioonini. TEGEVUSKAVA: · Kui eesmärgid, strateegia ja taotletav konkurentsieelis on paigas, tuleb kavandada täpsem tegevuskava (taktikaline tegevus) tulemuste saavutamiseks. See vastab küsimustele: Kes, millal ja mida peab tegema? · Strateegia roll - ettevõte teeb õigeid asju.
Õppimise koolkond 11 Võimu koolkond Kultuuri koolkond Keskkonna koolkond Konfiguratsiooni koolkond 5. Milline on strateegilise juhtimise protsess? 1. Määrata tegevusvaldkond 2. Luua visioon pikaajaline nägemus 3. Võtta endale missioon 4. Vastavalt visioonile ja missioonile püstitada eesmärgid 5. Strateegia kavandamine 6. Strateegia elluviimine 7. Kontrollimine ja kaasajastamine 6. Mille poolest erinevad missioon ja visioon? Visioon on strateegiline nägemus tulevikust, unistus, kõige üldisem eesmärk. Visioon annab ettevõttele üldise arengusuuna ja aitab luua ühtsusetunnet. Visioon ei ole eesmärk, kuna tal ei ole konkreetset tähtaega ega täpselt defineeritud sisu. Visioon on nägemus, pikaajaline plaan, annab üldise arengusuuna. Ei ole konkreetne eesmärk.
Eesti arstide välismaale tööle mineku põhjused (pingeras alates kõige olulisemast): parem palk, paremad töötingimused, paremad erialased arenguvõimalused jne. Ametnike välismaale tööle mineku põhjused (sama mis eelmisel): soov oma silmaringi avardadam saada uusi kogemusi; soov ennast erialaselt täiendada jne. PERSONALIPOLIITIKA JA PERSONALITÖÖ Personalipliitika formuleerimine ja personalitöö praktilne elluviimine tugineb juhtimisfilosoofial. Juhtimispoliitikast tulenevad juhtimispõhimõtted - juhtimisstrateegiad peaks sisaldama juhi üldiseid juhtimisega seotud ülesandeid, ülesannete, pädevuse ja vastutuse kindlaksmääramise põhimõtteid ning ka juhtimisülesandeid personali valdkonnas. Visioon, missioon ja strateegilised eesmärgid. JUHTIMISFILOSOOFIA -> PERSONALIPLIITIKA -> PERSONALITÖÖ
Lokaalsed 200 100 0 1996 1998 2000 2002 2004 Tervisedenduse paikkondlik võrgustik Arendusprojekt, aastast 1996 •Koolitus maakondade võtmeisikutele- Inglismaa, Soome, Norra, Holland, Kanada 1997 – Eesti Tervisedenduse Ühing 1997. tervisedenduse koordinaatorid maavalitsustes ▪ kohaliku olukorra hindamine, tervisestatistika analüüs, ▪ tervisevõrgustike loomine, ▪ üleriigiliste terviseprogrammide elluviimine maakonnas ▪ omaalgatuslike kogukondlike projektide koordineerimine, nende teostajate ▪ nõustamine, infopäevade korraldamine, terviseteave ▪ ettepanekud maakonna arengukavade tervisevaldkonda Alates 2001: Edendamine ja ennetus avalik- õigusliku Haigekassa eelarvest •RKS paragrahv 4 ja paragrahv 34 alusel osaleb Haigekassa tervise edendamise ja haiguste ennetamise projektide rahastamises kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga.
Peab tundma valdkond. Valitakse viieks aastaks. Riigikantselei täitevvõimuorgan, mille ülesanne on tegeleda valitsuse igapäevase asjaajamisega ja anda välja Riigi Teatajat. Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister. Hetkel ametis Heiki Loot. 21. Bürokraatia (ehk ametnike võimu) funktsioonid: Poliitika elluviimine alamastme ametnikud suhtlevad peamiselt kodanikega, kõrgemad poliitika kujundajatega. Valmistavad ministritele materjale istungiteks ette. Süsteemi stabiliseerija selge hierarhia, tööjaotus ja kirjalikud standardsed tegevusjuhised. Ametnik ei tohi osaleda aktiivselt poliitikas, viib otsuseid ellu, aga ei kavanda. Ametnikkonna taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine ametkondadevahelise
· Pannakse kirja probleemi lahendamisega seotud olulised tegurid, näitajad, analüüsid ja muu vajalik 4. Valiku tegemine · Lahendusteisendite analüüsimine, võrdlemine ja hindamine · Selle alusel parima välja valimine ehk otsuste langetamine · Lahendusteede puhul on oluline nende vastavus ja mõju organisatsiooni eesmärkidele · Otsuste õige ajastamine ning otsustaja otsustamiskalduvus 5. Otsuse elluviimine · Algab uus tegevuste ahel, mis võib hõlmata erinevaid juhtimistegevusi · Otstarbekas kindel kava · Otsuse elluviimisel peaks suurenema selle tugevate külgede mõju · Otsuse täitmiseks peavad olema loodud vastavad tingimused Kooskõlastamine · Kooskõlastamise olemus: o Organisatsiooni sisemine eesmärk kooskõla tagamine varade, tegevuste ja pingutuste vahel. o Väline eesmärk see, mille nimel ettevõte tegutseb
klassivõitlus klasside vahelist sõda (Malia 1994; Melancon 1997, Pipes 1980). Pipes (1991) märgib veel ühe olulise tõigana ära asjaolu, et kui mensevikud ja esseerid jäid suuresti loosungite tasemele, suutsid bolsevikud sotsiaaldemokraatide ühistelt alustelt teha loogilisi järeldusi ja ühtlasi välja pakkuda konkreetseid lahendusi, mis nende konkurentidel vajaka jäid. Mitte-funktsioneeriva valitsuse kukutamine oli bolsevike jaoks lihtsaim ülesanne. Oma programmi elluviimine ja riigi kooshoidmine, mille lagunemine oli neil võimaldanud pead tõsta ja triumfeerida, oli määratult keerulisem (Rogger 1983). Näis, et bolsevikel oli tegevuskava väljamõeldud ainult revolutsioonini, otsused kuidas riiki edasi juhtida sündisid mitmel puhul olukorrast tingituna. Hetkeotsuste ja vägivalla taustal sündisid ka esimesed Nõukogude sunnitöölaagrid. Plaani senised rõhujad ja revolutsiooni vaenlased
Ühiskonna struktuuri moodustavad kolms peamist sektorit: esimene, teine ja kolmas. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused . võrdselt vaesed, ühte usku või ilmavaadet, on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg.. Ühetaolisus hävitab ühiskonna arenguvõime. Nt Põhja-Korea. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. Võim inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on inimgruppide ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised ( omand, kapital) kui ka vaimsed (teadmised, kogemused). Viimase võib jagada inimkapitaliks (teadmised-oskused) ja sotsiaalseks kapitaliks (suhted, usaldus ja koostöö). Riigivõim tal on mitmeid tunnuseid, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed: kehtestada seadusi; koguda makse; kasutada
kaitsevahendeid; jälgima, et tema poolt töö tegemine või selle tagajärjed ei ohustaks töötaja enda või teiste elu ja tervist ning keskkonda; täitma tööandja, tema esindaja ja töökaitse järelevalvet teostavate isikute seaduslikke korraldusi ning teatama õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust viivitamatult tööde juhatajale või tööandjale. 15. Riigi roll ohutuse kindlustamisel Riigi pädevuses on riikliku poliitika elluviimine töötaja kaitsmiseks tehis-, sotsiaal-ning looduskeskkonna ohtlike ja kahjulike mõjude eest töökaitsealaste õigusaktide ettevalmistamine; ministeeriumide, riiklike ametite ja inspektsioonide tegevuse suunamine töökaitse küsimustes; kohaliku omavalitsuse organite töökaitsepoliitika suunamine ja kontrolli korraldamine töökaitsealaste õigusaktide järgimise üle kõigi vabariigi ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide poolt. 16. Tööandja roll ohutuse kindlustamisel
Rollikonflikt- inimese erinevad staatused ei sobi kokku omavahel, nt kui koolis on õpetaja ka mõne õpilasse ema. Inimgruppide eristumise alused: varanduslikud, regionaalsed, rahvuslikud, ideoloogilised, sh usulised. Tugev on niisugune ühiskond, kus on mitmeid erisusi, kui ükski neist ei domineeri. (vt. õ. lk 39) 3. Võim ühiskonnas. Võim on inimeste või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine (Max Weber). Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Esimeste alla kuuluvad kapital ja omand, teise alla teadmised ja kogemused. Kui võim on autoriteetne, siis inimesed alluvad, sest võimu nõudmised on nende jaoks õigustatud ja targad. Sunni puhul alluvad inimesed, sest nad kardavad võimu vägivalda ja karistusi. Tänapäeval ei domineeri kumbki meetod, kasutusel on nii üks kui ka teine.
või faktilise olukorra kohta, mitmesugused aktid, samuti kinnitused, heakskiidud, kooskõlastused, aga ka näiteks palga väljamaksmine, maja lammutamine, haldushoone rajamine jne. (Merusk 2001: 520) Haldusorgani poolt õigusaktide andmise ja toimingute sooritamise ning sellega orgaaniliselt seotud haldusmenetluse eesmärgiks on eelkõige seaduste efektiivne ning õigusriigi põhimõtetest lähtuv elluviimine. Haldusmenetluse üheks peamiseks eesmärgiks on seega haldusorgani otstarbeka ja õiguspärase tegevuse tagamine haldusotsustuste leidmisel ja tegemisel. Nimetatud eesmärk ei ole eristatav haldusmenetluse teisest põhieesmärgist, milleks on isikute õiguste tagamine ja materialiseerimine haldusotsuste abil. (Merusk 2001: 520) Nimetatud eesmärk on haldusmenetluse seaduses esiplaanile tõstetud ja erilist rõhutamist leidnud
mõlema üle. Näited USA, ’Murika, US and Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, A. Egiptus, Argentiina. Austria, Portugal, Iirimaa, Eesti Venemaa Presidentaalne Parlamentaarne Valitsused on pikaajalised Võimud teevad koostööd Seaduste elluviimine on lihtsam Võimuharud on autonoomsed Kiirem otsustusprotsess Rahvas tunneb, et on kaasatud pol. ellu (rohkem valimisi) Võimuharud võivad töötada üksteise vastu Võimuharud on seotus, võimude Valitsuse ja parlamendi poliitika vastuolus. lahusus väiksem Valitsuse ja parlamendi tüli võib viia valitsuskriisini. 3
Sotsiaalmaksu maksavad tööandjad töötajatele väljamakstud töötasudelt ja muudelt tasudelt 77. Mis on netopalk? Mis on brutopalk? Netopalk on palk mis saadakse kätte (maksud on juba maha läinud) Brutopalk on töötajapalk koos tulumaksu ja teiste seadusest tulenevate maksudega. (töötuskindlustus, kohustuslik pensionikindlustus jms) 78. Mis tagab ettevõtte edukuse? Ettevõtte edukuse tagab hea äriplaan, hea meeskonnatöö, ideede realiseerimine, elluviimine, konkurentsis püsimine, pidev ja piisav uuendustega tegelemine ja innovaatilisus. 79. Milline on ettevõtjate vastutus? Ettevõte vastutab oma kohustuste täitmise eest. Peab maksma õigeaegselt oma arved tarnijatele ja maksud maksuametile. Ettevõtja peab vastutama oma toomise või teeninduse eetilisuse ja ühiskonna headele tavadele või reeglitele vastavuse eest. Ettevõtja on oma otsuseid tehes ja läbi viies alati tugevam pool ja eraisik (töötaja,
vajalikke uuendusi. Selleks tuleb kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. 7. J. Schumpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses. Innovatsioonide põhiliigid. “Loov hävitus.” Mark I ja Mark II süsteemid. Ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. See tuleb ettevõtja võimest tegutseda loova organisaatorina ja luua innovatsioonide kaudu uusi tegevusalasid. Ettevõtja rolliks majanduses on innovatsioonide elluviimine. Innovatsioonide põhiliigid: Uue või täiustatud toote juurutamine Uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus Uue turu avamine Uute toorainete või pooltoodete kasutuselevõtt Uut tüüpi organisatsioonide loomine Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi, mis toovad kaasa nähtuse, mida Schumpeter nimetas „loovaks hävituseks“
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Haldus- ja ärikorralduse õppekava 2016. aasta haldusreformi kava ja selle võrdlus 2007. aasta reformikavaga Seminaritöö Jürgen Uuspuu Triin Tinno Erle Neeme RIV6011 Kohalik valitsemine Sulev Lääne Tallinn 2016 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................2 1.Kavandatava 2016. aasta reformikava üldine ülesehitus ja käsitletavad valdkonnad...........
Kohtu- ja halduspretsedent Leping Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Normatiivakt Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke kui ka täitmise tagamise mehhanismi poolest. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja realiseeris nad, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 3. Õigusnormi mõiste. Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid nende sisu. ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused.
Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. 4. Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. 5. Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. 6. Tulemuste hindamine ja tagasiside 40. Millised on otsusele esitatavad põhinõuded? Otsus peab olema: • Reaalne ja igati põhjendatud. • Tehtud selleks volitatud isiku poolt (ametikohaga delegeeritud õigus otsustada). • Kooskõlastatud kõikide osapooltega, kes võtavad osa otsuse täideviimisest. • Tehtud õigeaegselt. • Paindlik, st
võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. Tulemuste hindamine ja tagasiside 5. Mida nimetatakse mõjuvõimuks? Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. 6. Selgitage mõjuvõimu allikaid
Ühendkuningriigi ja Taani loobumisklausli, Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga ning eurorühma kohta. Eesmärgid Majandus- ja rahaliit on üha tiheneva majandusliku integratsiooni tulemus ja seetõttu ei ole ta eesmärk omaette. Majandus- ja rahaliitu juhitakse nii, et edendada jätkusuutlikku majanduskasvu ja kõrget tööhõivet asjakohase majandus- ja rahapoliitika abil. See hõlmab kolme põhilist majandustegevust: 1. rahapoliitika elluviimine, mille eesmärgiks on hindade stabiilsus; 2. majanduspoliitika kooskõlastamine liikmesriikides; 3. ühtse turu tõrgeteta toimimise tagamine. Majandus- ja rahaliidu ajalugu Pärast 1969. aastal Haagis peetud tippkohtumist määrasid riigipead või valitsusjuhid kindlaks Euroopa integratsiooni uue eesmärgi: majandus- ja rahaliidu loomise. Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemine ning USA valitsuse otsus dollari kurss vabaks lasta põhjustasid 1971
osa. Edusammude hõlbustamiseks peab visioon olema lihtsalt ja selgelt sõnastatud kõigile muutustes osalejatele (Oake et al., 2017). Muudatuste maksumus Beckardi muutuse mudel tasakaalustab selgelt muutuste maksumuse ja muutuste praktilisuse järgmise valemi abil: C=D*F*V>X, kus C= muutus, D= rahulolematus praeguse olukorraga, F= praktilised esimesed sammud, V= visioon, X= muutuste maksumus. D*F*V peab olema suurem kui X, et muudatuste elluviimine oleks mõistlik (Oake et al., 2017). Erinevus ülemineku ja muudatuse vahel Muutus on plaan – teekond, mida järgides muutused ellu viia. See on väline ja juhendatav. Üleminek on sisemine protsess, millega muutustes osaleja peab toime tulema. See on käitumise muutus, muudatuste aktsepteerimine ja põhiväärtuste korrigeerimine. Üleminek on muutuste granulaarne tase, edukaks muutuseks vajalik tööriist. Nendel mõistetel on erinev
oskusi see puudutab, kui tõsine on. Hindamisprotsessi tegevused: *taustainfo kogumine kasutatakse sageli küsimustikku, mille täidavad kõigi laste vanemad *hindamistegevuste kavandamine sätestatud lasteaia õppekavas, vaatlusleht või vaatlusplaan *hindamistegevuste läbiviimine *info analüüs ja tõlgendamine see on võtmeroll lapse individuaalsuse tegelikul arvestamisel *õppe- ja kasvatustegevuste kavandamine *vanemate nõustamine *kavandatu elluviimine Väljund ehk tulemuste esitamine Hindamise tulemusi, järeldusi jagatakse lapse vanetamatega arenguvestlusel, enamsti toimub see suulises vormis. Kirjalik kokkuvõte on vajalik juhul, kui laps läheb lasteaiavälisele uuringule lastepsühholoogi või -psühhiaatri juurde, nõustamiskomisjoni või sügisel kooli. Mõlemal juhul on oluline, et kogu info oleks kuulajale või lugejale mõistetav. Eelkooliealiste laste arengu hindamine on keeruline, kuna laste aktiivsusaste
Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. 4. Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. 5. Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. 6. Tulemuste hindamine ja tagasiside 40. Millised on otsusele esitatavad põhinõuded? Otsus peab olema: • Reaalne ja igati põhjendatud. • Tehtud selleks volitatud isiku poolt (ametikohaga delegeeritud õigus otsustada). • Kooskõlastatud kõikide osapooltega, kes võtavad osa otsuse täideviimisest. • Tehtud õigeaegselt. • Paindlik, st
Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. 4. Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. 5. Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. 6. Tulemuste hindamine ja tagasiside 40. Millised on otsusele esitatavad põhinõuded? Otsus peab olema: • Reaalne ja igati põhjendatud. • Tehtud selleks volitatud isiku poolt (ametikohaga delegeeritud õigus otsustada). • Kooskõlastatud kõikide osapooltega, kes võtavad osa otsuse täideviimisest. • Tehtud õigeaegselt. • Paindlik, st
välistavaid) on rohkem kui kaks. 5. Kirjelda kontrollimise protsessi. 1. eesmärkide ja standardite väljatöötamine 2. töötulemuste mõõtmine 3. tulemuste võrdlemine standardiga 4. korrektiivide sisseviimine LOENG V 1. Mis on strateegia? Strateegia on tulevikus saavutada soovitavate üldiste eesmärkide saavutamise viis või taktika. Strateegia koostatakse reeglina visiooni elluviimiseks. Strateegia elluviimine käib tegevuskava alusel. 2. Kirjelda McKinsey 7S mudelit Strategy: Organisatsiooni arengu-suunad, strateegiline juhtimine ehk kas teatakse, kuhu ollakse teel Structure: Organisatsiooni struktuur, ülesannete ja vastutuse jaotus Systems: Formaalsed ja mitte-formaalsed protseduurid, mis hoiavad organisatsiooni töös Skills: Organisatsioonis peituvad oskused Shared values: Väärtused, millest organisatsioon ja tema inimesed lähtuvad
selgitamine c) Alternatiivide analüüs ja hinnang – välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. d) Otsustamine – kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Tuleb tugineda faktidele. Võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid sellest tihti ei piisa. e) Otsuste elluviimine – täitjate määramine ja tööülesannete andmine, kontrollimisvõimaluste ettenägemine. f) Tulemuste hindamine ja tagasiside. 119. Delegeerimise mõiste, delegeerimise vajadus 120. Delegeerimine on otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Org-i suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus. 121. Delegeerimine on vajalik: Selleks, et juht jõuaks rohkem ülesandeid täita
eriolukordades käituda Operatiivplaanid koostatakse lähtudes taktikalistest plaanidest ja on suunatud lähimate eesmärkide saavutamisele. Need plaanid on kitsa suunitlusega ning on ette nähtud täita 17 lühikese aja jooksul esmatasandi juhtide poolt. (Alas, 2004) 3. ORGANISEERIMINE 3.1. Organiseerimise olemus ja osa Organiseerimine on kavandatu elluviimine (Loeng). Organiseerimine on tegevus, mis kehtestab juhitavas valdkonnas varade kasutamise kindla korra. Organiseerimise käigus määratakse planeerimisel fikseeritud eesmärkide saavutamise teed. Strateegiaga pannakse paika, mida teha. Organiseerimine määrab, kuidas teha. Otsustatakse, mis põhimõttel organisatsioon üles ehitada ja kuidas kõige paremini rühmitada organisatsiooni elemente, s.o ressursse ja tegevusi. (Griffin, 1999, viidatud Alas, 2004 järgi).
Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkod Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg, oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda Rahumeelne Muutuvad võimu- ja valitsemissuhted Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks Võim Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on teatud laadi inimsuhe. Võim mõjutab kõiki ühiskonnasfääre, olemasolevaid ressursse, et need saaksid otstarbekalt ja sihipäraselt kasutada. · Võim on DOMINEERIMINE · Võim on ühiskonnas EBAVÕRDSELT JAOTUNUD · Võimu ressursid on: Ainelised- omand, kapital Vaimsed- kogemused, teadmised Võimu tunnused ja teostamise meetodid: · Eristatakse kahte tüüpi meetodeid: Autoriteet- inviidi võime panna teisi inimesi tegema seda , mida ta muidu ei teeks.
vabad valimised ja lõppeb demokraatia juurdumisega kõigis eluvaldkondades. Siirdeühiskonna probleemid: demokraatlik otsustamisprotsess näib liiga aeglane ja kohmakas majandusreformid halvendavad rahva elujärge uue eliidi oskamatus vajadus vanad väärtused ümber hinnata jne. 3. Võim majanduses, riigis, inimsuhetes (lk.44-48) Max Weber võim on inimeste või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on teatud laadi inimsuhe. Võim mõjutab kõiki ühiskonnasfääre, olemasolevaid ressursse, et need saaksid otstarbekalt ja sihipäraselt kasutatud. Võimu peaülesandeks on individuaalse tegevuse suunamine kollektiivsete eesmärkide saavutamiseks. Võim on domineerimine. Iseloomulik on võimule, et see on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid: - ainelised - vaimsed Võimu tunnused ja teostamise meetodid Peamiselt eristatakse kahte tüüpi meetodeid autoriteet ja sund
jaoks lihtsamaks. 5. 1970. aastail mindi Eestis üle kohustuslikule keskharidusele. Põhjendage sellega kaasnenud negatiivseid nähtusi: * Keskhariduse taseme langus küpsustunnistused said ka need õpilased, kes seda ei väärinud; õppimisvõimetutele õpilastele tagasid keskhariduse koolidele ette nähtud õppeedukusprotsendid, see lahjendas keskhariduse sisu; * õpilaste moraalne laostumine õppeedukusprotsentide elluviimine * Õpetajate moraalne laostumine maakoolide sulgemine, üleminek kabinetisüsteemile; paljud õpetajad vallandati natsionalistide tähe all; õpetajad teadsid, et nad õpetavad valet (kommunistlik ajalugu), õpetaja pidi kõigile panema head hinded, ei lubatud panna ühtegi kahte, õpiedukus pidi olema 100%, kadus ära huvi õpetada. 6. Tooge näiteid eesti kultuuri edusammude kohta nõukogude ajal
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärikoolituse õppetool Organisatsiooni arengustrateegia pagariettevõtte näitel Kursusetöö Juhendaja: Henn Tarro Väimela 2009 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Ettevõtte üldiseloomustus................................................................................................... 4 1.1 Missioon........................................................................................................................ 4 1.2 Visioon........................................................................................................................... 4 2. Väliskeskkonna analüüs...................................................................................................... 5 2.1 Põhiteguri...
Kursuse Eesti valitsemissüsteem I eksami kordamisküsimused Võimude lahusus: - Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses (seadusandlik-, kohtu-, täidesaatev võim). -Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. (Keskvõim, kohalik omavalitsus). - Funktsionaalne võimude lahusu jaotatud erinevateks funktsioonideks.(Riigikoguliikme, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitus). - Organisatsiooniline ehk institutsionaalne võimude lahusus tähendab riigivõimude jaotamist erinevate riigivõimuorganite vahel.(Valitsus ja riigikantselei, riigikantselei). - Personaalne võimude lahusus eeldab, et ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde (Riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik). Võimude lahusus Eestis: ...
· Riigiasutuste iseloomulikud jooned: - neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia - nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks - nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest - nende töötajaskonna moodustavaf palgalised, riigiamentikud(avalikud teenistujad) · Tegeletakse avaliku haldusega, s.o poliitiliste otsuste igapäevase ja plaanipärase elluviimine riigi- ja omavalitsus asutuste poolt. · Siit omakorda mõiste avalik poliitika ehk halduspoliitika, s.o tegevus, mille sisuks on elanikkonnale vajalike teentuste ja inimeste toimetuleku korraldamine. · Halduspoliitika näited: majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspol. · Vastavad institutsioonid on näiteks: maksuamet, sotsiaalkindlustus amet jne.
l. KONTROLLTÖÖ ÕPPEAINES «MAJANDUSPOLIITIKA" 1. Majanduspoliitika alternatiivid tulenevad põhiliselt a) erinevatest majanduskoolkondadest; b) ressursside piiratusest; c) erinevatest grupihuvidest. 2. Kõige halvem on (majanduspoliitika, kus rasked, ebameeldivad ja poliitiliselt ohtlikud otsused a) tegemata jäetakse; b) tehakse vahetult peale parlamendivalimisi; c) tehakse vahetult enne parlamendivalimisi. 3. Majanduspraktikas valitsus a) stabiliseerib majanduslikku konjunktuuri; b) toodab poliitilisi konjunktuuritsükleid; c) algul lühendab ja siis pikendab konjunktuuritsükleid. 4. Pärast valimisi püüab valitsus a)järgida ranget majanduspoliitikat ja vähendada tööpuuduse tõusu hinnaga inflatsiooni; b) suurendada avaliku sektori kulutusi ja vähendada tööpuudust; c) suurendada avaliku sektori kulutusi ja vähendada inflatsiooni. 5. Saksa majanduspoliitika õpikutes jagatakse majanduspoliitika a) kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
