Geomeetrilises t6lgendusestdhendabalgebralisetasak6vera jdrk selle joone l6ikepunktidearvu sirgega. Algebraliseruumik6verajdrgu mdirab selle k6veraja tasandil6ikepunktide arv. 26 Algebralistetasak6veratej€rk on projek- teerimisesuhtesinvariantne, s.t.s6ltumata projekteerimise liigist projekteeruvad nad sama jEirkujoonteks. Nii niiiteksprojek- teeruvad uldtuntud teist jrirku joo- Joon.5.1 ned - ellips, hriperbool ja para- bool- uldiseltsamanimelisteks kujutisteks. Mis tahes k6verjoontsaab m6otesirkliabil sobivapikkusegal6ikudenaule kanda.Vajaliku K6verjoonte kujutamiseseisukohalt on oluline tipsuse saavutamiseksvalitaksel6igud seda ka jiirgmineseaduspdrasus. l0hemad, midasuurem onjoonek6verus.
Kontrolltöö kordamine füüsika Astronoomia 1. Mis on tähtkuju? Tuleb määrata 1 tähe kordinaadid. V: tähtkuju on kindlalt piiritletud ruumiline taeva ala 2. Sõnastage Kerpleri seadused (3). 1- planeedi liikumistee ehk orbiit on ellips, mille fookuses on Päike. 2- planeedi raadiusvektor ehk lõik Päikesest planeedini katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. 3- Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. 3. Iseloomusta ühte Maa-tüüpi planeeti V: Marss on üks uuritumaid planeete päikesesüsteemis peale Maa. On järjestuselt neljas. Marss on suhteliselt väike, Maast väiksem ning Marsi kogupindala on võrdne Maa maismaa pindalaga
Öö tulles maailm avardub meil kahel. Retooriline küsimus 1.Mis see on, mis elu külge seob? lk 5 2.Mis see on, millest mõtlen koguaeg? lk 16 Retooriline hüüatus 1.Ära tee! Ära teed! Ära tee! lk 9 2.Kuidas ma hoidsin Su käsi! lk 52 Retooriline pöördumine 1.Hõikad endasse: kas kajab? lk 14 2.Kumb on parem, kas halvem või vasem? lk 37 Väljajätt ehk ellips 1.Õhtud, nädalad, kuud. Näod. Ei ühtegi inimest. lk 28 2.Sammud. Sammud. Tuul on vinge. lk 29 Stroofianalüüs Antud luulekogus on mitmestroofilised luuletused, neil on enamasti neli värsirida, kuid on ka selliseid, kus on enam kui 4 värssi, nagu nt lk 29, kus on igas salmis 3 värsirida. Luuletuste peamõtte ja teema leidmine 1.Lk 8 Kõik oli olemas, mida elult tahta. Räägib armastusest ja tunnetest oma armastatu vastu. 2
geomeetriliste kujundite valemite seosed ja tuletused NB: Valemites kasutatud tähised käivad ainult antud joonistega kokku, mis tähendab seda, et originaalvalemite tähised võivad mõnel määral erineda antud valemite omadest. Kõik valemid on kontrollitud ja joonised tehtud Rhinoceros 3DTM -ga. See dokument käsitleb järgmisi geomeetrilisi kujundeid: 1. ELLIPS 14. RISTTAHUKAS 2. KAAR 15. ROMB 3. 4. KAPSEL KERA 16. RUUMILINE SEKTOR (KOOGITÜKK) 17. RUUT 5. KOLMNURK
Tasapinnaliste ja ruumiliste geomeetriliste kujundite valemid koos joonistega.
Päikesesüsteemis on 4 hiidplaneeti: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Olulisimateks tunnusteks: puudub tahke pind, koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind, sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 5. Millised on planeetide orbiidid ning kuidas need paiknevad? Keha võib tiirelda ümber Galaktika keskme või Maa ja Kuu ühise raskuskeskme. Kahe keha probleemile vastaval juhul on orbiit ringjoon või ellips, muudel juhtudel orbiidid ei sulgu, vaid moodustavad spiraalitaolisi keerde. Kolmandate kehade mõju orbiidi kujunemisele saab enamasti määrata nende põhjustatud häiritusega. Orbiiti geomeetriliselt iseloomustavad suurusi - peatelge, ekstsentrilisust, kallet, sõlmi ja apsiide - nimetatakse orbiidi elementideks. Orbiidid paiknevad ümber taevakeha ringjoone või ellipsina. 6. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest?
erinev tuletis, siis pöördfunktsioonil leidub tuletis kohal f(x), kusjuures Ehk Tõestus. Leian funktsiooni N. Leian mingi funktsiooni pöördfunktsioonist nt. Lause 3. Kui funktsioon y=f(x) on esitatud parameetrilisel kujul Kusjuures on diferentseeruvad vahemikus ja on lõigul rangelt monotoonne ning Tõestus. Leian tuletise N. näiteks lahenda see sama asi kus x=asin(t) ja y=bcos(t) (o>t>2pii) vastuseks on ellips 0,pii korral on lõpmatu tuletis,st seal on puutuja paralleelne y-teljega. NB! Kui ilmutamata kujul funktsioon on diferentseeruv punktis x ja esitatud nt kujul F(x,(y))=0 , siis saab võtta tuletist argumendi järgi nii: N. Lause 4. Kui siis Tõestus. Lause eeldusel saame Seda lauset on hea kasutada siis kui funktsioonilogaritmi lnf(x) on lihstam diferentseerida, kui funktsiooni f(x) ennast. N.
Päikesesüsteemi planeetide ja kääbusplaneetide liikumise kirjeldamiseks piisab täiesti nn. punktmassi lähendist, kus arvestatakse vaid kahe keha Päikese ja vaadeldava planeedi gravitatsioonisilt vastastikmõju. Et Päike on oluliselt massiivsem kui ükskõik milline planeet, tähendab see vaba liikumist tsentraalsümmeetrilises väljas, mida "korraldavad" kolm Johann Kepleri poolt 1620.a. formuleeritud seadust: Johann Kepleri 3 kuulsat seadust Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille ühes fookuses asub Päike. Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Johann Kepler Eluaastad: 27. detsember 1571 15. november 1630 Johann Kepler oli oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof. Teda tuntakse Kepleri seaduste järgi, mis on esitatud raamatutes "Astronomia
Proosaanalüüs „Popi ja Huhuu“ – Friedebert Tuglas Tundus, et tegemist oli suletud narratiiviga: teoses oli olemas sissejuhatus – hommiku sündmustik, tegelaste tutvustus; sõlmitus – isanda lahkumine kodust, mis käivitas sündmustiku; teema arendus – Huhuu saab puurist välja, tema suhted Popiga; kulminatsioon – Huhuu käitumise mõju Popile, Popi ähmane piir tõelise ja une vahel; pööre – Huhuu toob Popile süüa, üksteisega leppimine; lõpp-pinge – leitud kast, mis oli igast servast kinni joodetud, milles oli arvatavasti lõhkeaine; lahendus – kasti plahvatus, maja pooleks vajumine. Teos ei olnud realistlik. Sündmuste areng on esialgu aeglane, ei toimu konkreetselt midagi veel. Sündmused hakkavad kiiremini arenema sellest hetkest, kui Huhuu puurist välja pääseb. Ausalt öeldes ei saanud arugi, kui pikk aeg lõpuks oli möödunud, see jäi veidi selgusetuks. Tundus, et sündmused on lugejateni toodud valdaval...
„Kuningas Oidipus“) d) Vahelepõimitud jutustamine – sündmuste jutustamine liigub ajas looga kaasa, olles osas loost (nt kiriromaan, päevikuvormis romaan) Jutustuse aeg ja jutustamise aeg (vene vormikoolkond, G. Genette) Jutustamise ja loo suhted: Faabula ja süžee (story / plot) – jälgitavad teatud maailmadena Kord (anakrooniad: ette- ja tagasivaated ehk prolepsis ja analepsis) Kestus (paus, kokkuvõte, kirjeldus, stseen või dialoog, ellips ehk vahelejätt) Sagedus (ühekordne, korduv ja koondav jutustus) Kirjandusteosel on neli erinevat rütmivõimalust: STSEEN kujutab loo sündmuste sellisel viisil, et lugeja tunneb ennast juhtunu vahetu pealtnägijana. (Dialoogilisus, otsekõne on stseeniline) KOKKUVÕTE edastab loos toimunu lühidalt ja ülevaatlikult, kiiremini, kui see tegelikult aset leidis. PAUS on teksti osa, mille jooksul loo aeg edasi ei liigu; jutustaja kirjeldab nt
• OVR Lisamis-/asendamisrežiim (Overtype) Kolmekordne tekstil Valib lõigu Ctrl- Klõps Valib lause Topelt Graafika originaalsuurusesse Lohistamine Kopeerib objekti Joonestamine Ristkülik, ellips keskpunktist Shift- Klõps Valib teksti kursori asukohast klõpsu kohani Joonestamine Regulaarsed kujundid (ring, ruut, 30°, 45°, 60° jne.) Shift-Ctrl- Joonestamine Ring, ruut keskpunktist Parem nupp
Tuum, pea, saba. Meteoorid on eredad välgatused öises taevas, mida me kutsume "langevateks tähtedeks". Meteoor pole tegelikult muud, kui Universumist Maa atmosfääri sattunud lendkivi. Maa atmosfääri sattudes süttivad nad põlema, sest hõõrdejõud, mida atmosfääri gaasid tekkitavad on suur. Kui taevakivid põlevad atmosfääris lõpuni kutsume neid meteoorideks. 6. Kepleri planeetide liikumise kolm seadust: a) Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on Päike. B)Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. C) Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. 7. Päikesemass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist, kõik ülejäänud metallid moodustavad ainult 0,1%. See koostis muutub aja jooksul aeglaselt, kuna vesinukku muundatakse Päikese tuumas ümber heeliumiks.
x1 t1 1 Näiteid: Tsükloid x = a (t sin t) y = a (1 cos t) S = 3a2 L = 8a V = 52a3 A = 64/3 a2 Astroid x = a cos3 t y = a sin3 t S = 3/8a2 L = 6a V = 32/105a3 A = 12/5 a2 Kardioid =a (1 + cos ) S = 3/2a2 L = 8a A = 32/5 a2 Ellips S = ab Ellips pöörleb ümber x-telje V = 4/3ab2 t2 t2 Teepikkus s = vdt Kiirus v = adt t1 t1 x2 x2 Jõu töö W = kxdx Vedeliku rõhumine P = 9,807xdS x1 x1 Teist järku joonte puutujad punktis P0
LABORATOORSED TÖÖD LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Tehnikainstituut Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:.................. Üliõpilase allkiri:.................. Õppejõu allkiri:.................... Tallinn 2017 SISUKORD 1.1Tööülesanne.....................................................................................................................................5 1.2Töövahendid....................................................................................................................................5 1.3Töö teoreetilised alused...................................................................................................................5 1.4Töö käik...........................................................................................................................................6 ...
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika Universum Tähtkuju on kindlalt piiritletud tähistaeva ala, kus horisondile projetseeruvad tähed moodustavad mingi kindla kuju. Kepleri esimene seadus väidab, et plaaneedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on päike. Teine seadus väidab, et planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Kolmas seadus väidab, et planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Maa-tüüpi planeedid on Veenus, Maa, Merkuur ja Marss. Merkuuri mass on 3,303 × 1023 kg, tihedus 5,43 g/cm3. Atmosfäär puudub, kuna planeedi külgetõmbejõud on küllalt nõrk ning pind kuum
hiidplaneetidest eraldatud asteroidivööga. 4. Hiidplaneedid on Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Neid iseloomustab suur mass, suur kaaslaste arv, rõngad, suur lapikus ning peamiselt heeliumist ja vesinikust koosnev atmosfäär. Hiidplaneetide tihedus on väiksem võrreldes Maa tüüpi planeetide tihedusega. Hiidplaneedid kiirgavad ise soojust rohkem, kui nad Päikeselt saavad ning nad pöörlevad kiiresti. 5. Kepleri seadused: I. Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on Päike. II. Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. III. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede kuubid. 6. Merkuur Päikesesüsteemi kõige väiksem ja Päikesele lähim planeet. Merkuuri pind sarnaneb kõige rohkem Kuuga: see on väga vana ja kraatreid täis. Merkuuri üks poolkera on tihedalt
ta kohal lindu hoidmas seda laeva. Refrään: 1) ja mulle meeldib see aeg, - lk 46 ja mulle meeldib see aeg Retooriline küsimus: 1) Ma karjatan. Kas ise kuulen seda? – lk 59 2) Mis aimu on meil elus olemisest? – lk 17 Retooriline hüüatus: 1) Oh miks ta küll mind tookord läbi nägi, - lk 18 2) Oo, kui raske on meie kliimas, - lk 30 Retooriline pöördumine: 1) Mida sa praegu teed – lk 42 2) mille Sina võiks omaks võtta – lk 42 Väljajätt e. ellips: 1) Mõrad.Augud.Õmblused. – lk 27 2) Rahad. Reisid. Kanapeed ja piibud. – lk 28 Loetud raamat. Harjumise triibud. Stroofianalüüs Selles luulekogus on nii mitmestroofilisi kui ka ühestroofilisi luuletusi. Enamus mitmestroofilisi luuletusi on nelja värsireaga (nt lk 30; 31; 33). Leidub ka luuletusi, kus stroofides on värsiridade arv erinev: (lk 12) - teises stroofis 7 värsirida, kolmandas stroofis 3 värsirida. Teema
* Geoidil suhteliselt keerukas kuju on tingitud maasiseste masside ebaühtlasest paiknemisest. Nii koonduvad loodjoonte suunad (loodjoon on maapinnaga risti olev joon) ebaühtlaselt, mitte ei suundu maakera keskpunkti, mistõttu geodeetiliste arvutuste puhul asendatakse geoid selle matemaatilise mudeli – ellipsoidiga. Ellipsoid * Asendatakse geoid selle matemaatilise mudeli – ellipsoidiga. * Täpsemalt pöördellipsoidiga - st, et analoogselt maakerale pöörleb ellips ümber oma telje. * Pöördellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud. Aegade jooksul on saadud Maa mõõtudeks erinevtulemused, mistõttu on käibel palju ellipsoide. Põhjus on selles, et ellipsoid on küll Maa üldise kujuga kõige paremini sobiv korrapärane kuju, kuid ei pruugi ühe riigi kartograafilisteks ja geodeetilisteks töödeks olla kõige parem. Lisaks ei ole kõiki
Seejärel teisele juhtjoonele, valida Accept. Samuti ka kolmas ja neljas juhtjoon. [joonis 5-8;a] o Valida Preview ja seejärel Finish töö lõpetamiseks kasutatud vahendiga. ,,Esiosa" on valmis. [joonis 5-8;b] a b joonis 5-8 o Luua kaks XZ tasapinnaga paralleelset tasapinda. Kaugustele 80 mm ja 180 mm [joonis 5-9;a] o Luua XY tasapinnale ellips [joonis 5-9;b] a b joonis 5-9 o Luua YZ tasapinnale joon (Curve) mis oleks ühest otsast seotud ellipsi joone külge, teisest otsast 180 mm kaugusele loodud tasapinna ja XY tasapinna ristumiskohta ning läbiks umbkaudu näidatud punkte, [joonis 5-10] joonis 5-10 43 3d modelleerimine
Foto Gaspra, esimene asteroid, mida pildistas kosmoseaparaat. Asteroidid ehk väikeplaneedid on suured kalju- või metallikamakad, mis tiirlevad ümber Päikese nagu planeedid ikka. Nad on tekkinud 5 miljardit aastat tagasi koos Päikesesüsteemi teiste liikmetega. Mõne asteroidi orbiit on pikk ellips ja ulatub Päikesest suhteliselt kaugele või vastupidi Maa lähedusse. Enamiku asteroidide orbiidid aga jäävad Marsi ja Jupiteri vahele, nn. asteroidide vöösse. Foto Hale-Bopp'i komeet 1997. aasta märtsis. Sinakas ioonsaba on sirge, punaka tooniga heledam tolmusaba kõverdub komeedi liikumisel. 4
A.H.Tammsaare astus peale gümnaasiumiõpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonda, sel ajal kirjutas ta üliõpilasnovelle, millest üks oli ,,Noored hinged" (1909). Teos ,,Noored hinged" on ühelt poolt nii autori- kui teosekeskne, lugejakesksust ei täheldanud, kuid kindlasti oli mingil vähesel määral sedagi. Ise pean antud teost pigem kaheks esimeseks, esiteks juba sellepärast, et ,,Noored hinged" kirjutas Tammsaare ise üliõpilane olles ja kogu teos ongi läbi imbunud üliõpilaslikust lähenemisest, tunnetest, maailmavaatest ja paljust muust, mis just sellele eale kohane. Samas kui ühelt poolt on teos Tammsaare eale vastavalt kirjutatud, on ta ka suuresti teosekeskse lähenemisega. Ta tegeleb konkreetsete tegelastega ning omab erinevaid tähenduskihte. Üldjuhul on ikka nii, et enne kui hakatakse üht või teist teost üldse lähemalt uurima, pööratakse tähelepanu autorile. On lugupeetud kirjanikke ja nendest veel enam lugupeetud kirjanikke. Anton Ha...
1. paigalseisu hõõrdejõud – paigal seisvate kehade vahel 2. liugehõõrdejõud – kui vähemalt üks kehadest liigub 3) p=ρhg 3. veerehõõrdumine – hõõrdejõud on kordades väiksem Kang- kõva keha, mis võib pöörelda ümber oma liikumatu telje. Suurendus Difusioon- erinevate ainete iseenestik segunemine Ovaal- ellips ( s= H −kujutise kõrgus h−eseme kõrgus ) Sulamise ja tahkumise vältel temperatuur ei muutu. Sulamistemperatuur- kindel temperatuur, mille juures hakkavad tahked ained sulama.
(Planeet Pluuto) Pluuto ehitus ja füüsikalised omadused Teleskoobid näitavad, et planeet Pluuto on osaliselt kivist, osaliselt jääst Ükski kosmosesond pole aga seda lähemalt uurinud. Avastamisest saadik on Pluuto jäänud saladuslikuks ning tekitanud hulgaliselt küsimusi, mis senini on jäänud astronoome vaevama. Pluuto orbiit ei ole ringikujuline, vaid väljavenitatud ellips, ning tema pöörlemistelg on tugevasti kallutatud, nimelt pöörleb ta külili. Ka tema orbiit on kaldu, võrreldes teiste planeetide orbiitidega, nii et aeg-ajalt tõuseb ta kõrgele teiste planeetide kohale, siis aga sukeldub alla. Pluuto on ebatavaline ka selle poolest, et tänu oma ekstsentrilisele orbiidile läheneb ta mõnikord Päikesele, nii et Neptuun on mitmete aastate kestel Päikesesüsteemi kõige kaugem planeet
Joonis 3.22 h/b 1 1.2 1.5 2 3 5 10 Kh 0.208 0.219 0.231 0.246 0.267 0.291 0.312 0.333 Kb 1 0.93 0.86 0.79 0.75 0.74 0.74 0.74 3.5.3.2. Ellips Väänatud ellips-ristlõikega varda ristlõikes (Joonis 3.23): Väändepinge laotused Suurimad väändepinged · pinnakeskmes (sümmetriatelgede B B ristumispunktis) nihkepinged
ningtekkisid kiviplaneedid (Merkuur, Veenus, Maa, Marss), kergemad, jäätükid, lendasid plahvatuse mõjul kaugemale ning tekkisid jääplaneedid (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto) 3. Mis on Oorti pilv? Asub väljaspool Päikesesüsteemi, on Päikesest järele jäänud gaasi ja jää tükkidest koosnev pilv, mis pärast plahvatust hakkas liikuma järjest kaugemale. On väga suure massi ja mõõtmetega. (umbes sama, mis Päikese mass) Kepleri seadused:1.planeedi liikumistee on ellips ille fookuses on päike. 2.planeedi raadiusvektor võtbb võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad 3.planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid
Järgnevalt siis mõned naiste kehatüüpide täpsemad alajaotused ja neile mõeldud treeningutest: A-kuju A-kuju on tuntud ka kui lusika-kuju. A-kujule on iseloomulik lisaraskus alakehas, peamiselt puusadel, reitel ja tuharatel, samal ajal on piht ja rinnad väikesed. Balansi saavutamiseks tuleb laiendada õlavöödet ja selga. Kardiotreening selle kehatüübi puhul tuleks keskenduda alakehaga sooritatavale kardiole: kõndimine, veloergomeeter, ellips. Raskusaste peaks olema kerge/keskmine. Vältida tuleks stepperit, kuna see võib jalgu veelgi suurendada. Jõutreening Loomaks tasakaalu ja harmooniat, aseta rõhk õlapressidele, hantlite tõstmine külgedele ja erinevatele tõmmetele. Ülakeha harjutuste puhul kasuta korduste vahemikku 6 8. Kasulik oleks kükke teha kergel/keskmisel raskusel ning kaasata rohkem jalasirutusi ning väljaasteid. Jalgadele kasuta kordusvahemikku 10 15. V-kuju V-kuju tuntud ka kui kooonus-kuju
Printsiibi mõte on kirjeldada lõpmatut selle lõpliku osa kaudu. See on võimalik vaid siis, kui eeldada, et meile kättesaamatu osa on kättesaadavaga sarnane.Meie Universumi praegune temperatuur on 2,7 K ning minevikus oli temperatuur . a) Gravitatsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust, mis tõmbab massi omavaid kehi teineteise poole. b) Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese. Kolm Kepleri seadust on: 1. Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. 2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad. 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. c) Tähesuurus iseloomustab tähe heledust, kõige heledam on 1 tähesuurus, mida suurem number, seda tuhmim täht. d) Dopleri efekt - lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes.
Fokaalraadius Hüperbooli mistahes punkti kaugus fookusteni. ELLIPSI, HÜPERBOOLI JUHTSIRGED. a a Paralleelseid sirgeid l1 : x1 = - l2 : x1 = nimetatakse ellipsi e e (hüperbooli) juhtsirgeteks. Olgu tasandil fikseeritud sirge l ja temal mitteasuv punkt F. Olgu fikseeritud arv (0, 1) (1, ). Punktihulk on (0, 1) korral ellips ja (1, ) korral h¨uperbool. Saadud ellipsi või hüperbooli ekstsentrilisuseks on . Punktihulka tasandil nimetame 0 < e < 1 korral ellipsiks ja e > 1 korral hüperbooliks. Sirget l ja punkti F nimetame vastavalt ellipsi (hüperbooli) juhtsirgeks ja fookuseks. PARABOOL: Parabool Tasandi selliste punktide hulk, mille iga punkt on võrdsel kaugusel sirgest l ja punktist F. p
ÜLDISED FAKTID Marss maa suhtes Marsi ja Maa vaheline kaugus muutub 400 miljonist kuni 55 miljoni kilomeetrini. Kuna Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, siis pole kõik vastasseisud - hetk, mis Päike, Maa ja Marss asuvad umbkaudu ühel sirgel - ühesugused. Need tekivad umbkaudu 2-3 aasta järel. Iga 15 või 17 aasta järel on Marss suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, alla 60 miljoni kilomeetrikaugusele. Sel ajal on Marsi ketas kuni poole suurem kui tavalise vastasseisu ajal ja 4,5 korda heledam. Lähima seisu korral on Marsi heledus peaaegu võrdne Veenuse omaga, kaugeima seisu puhul - Põhjanaela heledusega
tema pinnaga. Geoidil suhteliselt keerukas kuju on tingitud maasiseste masside ebaühtlasest paiknemisest. Nii koonduvad loodjoonte suunad (loodjoon on maapinnaga risti olev joon) ebaühtlaselt, mitte ei suundu maakera keskpunkti, mistõttu geodeetiliste arvutuste puhul asendatakse geoid selle matemaatilise mudeli ellipsoidiga. Täpsemalt pöördellipsoidiga - see tähendab, et analoogselt maakerale pöörleb ellips ümber oma telje. Geoidi täpsustamine toimub pidevalt igas korraliku geodeetilise teenistusega riigis ning see toob kaasa muudatused geograafiliste koordinaatide väärtuses. Geoidi andmeid ei muudeta segaduste vältimiseks siiski eriti tihti (umbes kord kümnendis on juba üsna sage). Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Pöördellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud.
üksikasjalikult kirjeldada. Teksitist leiame me sageli vastuolusid narratiivi aja ning loo aja vahel. Jutustamisel on aeg mitmetasapinnaline. Samas loeme me teksti lineaarselt, ent lugedes muutub see kujuteldava maailma ajaks. Toimub üleminek terviklikule kujutlusmaailmale. Ajaline korrastus kronoloogiline; mitmetasandiline; ettevaated (analepsis) ja tagasivaated (prolepsis); anakronismid Kestus (paus, kokkuvõte, kirjeldus, stseen või dialoog, ellips ehk vahelejätt) Sagedus (ühekordne, korduv ja koondav jutustus) Fiktsionaalses tekstis on autori ja loo vahel instants, kes vahendab sündmustikku lugejale. Reaalne autor otsekui delegeerib jutustamise jutustajale. Austria anglist Franz Karl Stanzel (sünd 1923) on käsitlenud tüüpilisi jutustamisolukordi. Jutustamisolukorra loovad peamiselt vaatenurk (perspektiiv) ning jutustaja hääl (kes räägib?). (Die typischen Erzählsituationen im Roman, 1955; Typische Formen des Romans, 1964;
154 Tugevusanalüüsi alused 10. DETAILIDE VÄÄNDEDEFORMATSIOONID 10. DETAILIDE VÄÄNDEDEFORMATSIOONID 10.1. Varda väändenurk Väändenurk = varda ristlõike pöördenurk väänava momendi l l = = max toimel algasendi suhtes (Joon. 10.1) R Suheline väändenurk = varda pikkusühiku kohta tulev max = = = väändenurk l R kus: varda ...
1) Ax + By + Cz + D = 0. 2) Viimase saamislugu: (M0X)*n = 0 nx(x-x0) + ny(y-y0) + nz(z-z0) = 0. 24. Sirge ja tasandi vastastikused asendid ruumis. Sirge ja tasandi vastastikused asendid ruumis: 1) Paralleelsed: sihivektor risti tasandi normaaliga ja ei ole ühiseid punkte 2) Ühtivad: tasandi normaal on risti sihivektoriga, kôik sirge punktid sobivad tasandi vôrrandisse 3) Lôikuvad: sihiketor ei ole risti tasandi normaaliga (risti juhul kui sihivektor kollineaarne tasandinormaaliga) 25. Ellips (mõiste, kanooniline võrrand). Ellips teist järku joon, mille iga punkti kauguste summa kahest fikseeritud punktist (fookusest) on konstantne. X(x;y) suvaline punkt joonel; F1 ja F2 fookused |F1X| + |F2X| = const. = 2a. e. |r1 + r1| = 2a. Vôrrandiks on vaja fikseerida koordinaatteljestik. F1(-c;0) ja F2(c;0), |F1F2| = 2c. Saab joone vôrrandi: [(x+c)2 + y2]1/2 + [(x-c)2 + y2]1/2 = 2a. lihtsustades (a2 c2 =täh. b2): x2/a2 + y2/b2 = 1 ellipsi (kanooniline) vôrrand
Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus.
Seikluslik proovilepanekuromaan (ehk rännakuromaan) Katsumusromaan Biograafiline romaan- tavaolukorrad Kujunemisromaan (Bildungsroman) tegelane muutlik, psühholoogiliste joontega Jutustuse aeg ja jutustamise aeg: Vene vormikoolkond, G. Genette Faabula ja süzee (story/ plot) Kord (kõrvalekaldumised faabulast, süzee moodustavad:anakrooniad: ette- ja tagasivaated ehk prolepsis ja analepsis) Kestus (paus, kokkuvõte, kirjeldus, stseen või dialoog, ellips ehk vahelejätt) Sagedus (ühekordne, korduv ja koondav jutustus) Vaatepunkt "Vaatepunkti" kaks tähendust: tegelase asen ruumis ja ajas/hinnang, hoiak, mentaalne visioon, nägemine Diegees- rääkimine vastandub jäljendamisele, fiktsionaalsele väljamõeldud maailm Jutustaja: autor-jutustaja (heterodiegeetiline), jutustaja-tegelane (homodiegeetiline) Jutustamise vorm (esimene või kolmas isik)
Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb ka Marss ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnevad. Kuna Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, siis pole kõik vastasseisud mitte ühesugused. Need tekivad umbkaudu 2-3 aasta järel. Sel ajal asuvad Päike, Maa ja Marss umbkaudu ühel sirgel. Iga 15 või 17 aasta järel on Marss nn. suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, mis on alla 60 miljoni kilomeetri. Sel ajal on Marsi ketas kuni poole suurem kui tavalise vastasseisu ajal ja 4,5 korda heledam. Kõige suurem kaugus Maast võib ulatuda 400 miljoni kilomeetrini
planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb ka Marss ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnevad. Kuna Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, siis pole kõik vastasseisud mitte ühesugused. Need tekivad umbkaudu 2-3 aasta järel. Sel ajal asuvad Päike, Maa ja Marss umbkaudu ühel sirgel. Iga 15 või 17 aasta järel on Marss nn. suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, mis on alla 60 miljoni kilomeetri. Sel ajal on Marsi ketas kuni poole suurem kui tavalise vastasseisu ajal ja 4,5 korda heledam. Kõige suurem kaugus Maast võib ulatuda 400 miljoni kilomeetrini Marss on Päikesest üle pooleteise korra
Valemid nurga arvutamiseks ristreeperis koordinaatide kaudu Ellipsiks nimetatakse tasandilist joont, mille iga punkt P rahuldab tingimust r 1+r2=2a Ellipsi kanooniline võrrand Joone sümmeetriateljed Kui tasandiline joon on sümmeetriline mingi sirge suhtes, siis vastavat sirget nimetatakse joone sümmeetriateljeks. Ellipsi sümmeetriateljed Esimene sümmeetriatelg on fookuseid F1, F2 läbiv sirge ja teine on sellega risti. Keskpunkt punkt, mille suhtes on ellips sümmeetriline (Punkt O) Tipud Joone lõikepunkte sümmeetriateljega nimetatakse joone tipudeks. Ellipsi fookused Fikseerime tasandil kaks erinevat punkti F1, F2 ja sellise positiivse reaalarvu a, et a > c, kus 2c = |F1F2| ja |F1F2| on lõigu F1F2 pikkus. Punkte F1, F2 nimetatakse ellipsi fookusteks Ellipsi ekstsentrilisus Ellipsi ekstsentrilisuseks nimetatakse arvu e = c/a (0 < e < 1). Eellipsi fokaalparameeter Ellipsi fokaalraadiused
Võrreldes teiste mõjuliikidega on gravitatsiooniline vastastikmõju märgatav ka väga suurte vahemaade tagant. Vaatlused näitavad, et taevakehad tõmbuvad paljude valgusaastate kauguselt. Teistest liikidest eristab gravitatsioonilist vastastikmõju see, et kordagi pole avastatud tema korral tõukumist. (F= G*(m1*m2/r2) · Kepleri seadus kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese. Kolm Kepleri seadust on: 1. Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. 2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. (T12/T22=a13/a12). · Tähesuurus - ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv. · Doppleri efekt määratakse taevakehade vaatekiiresihilist (radiaal-) kiirust. Kui
- liikumisseadusi on kolm: - pöörlevad aeglaselt pöörlevad kiiresti - planeetide trajektoorid on ellipsid, mille ühes fookuses on päike - lapikus on väike lapikus on suur - ellips on joon, mille iga punkti kauguste summa kahest etteantud punktist on jääv - ( Maa polaarne läbimõõt on 43 km väiksem kui ekvatoriaalne ) suurus - hõre atmosfäär (va. Veenus) ulatuslik, tihe atmosfäär - neid etteantud punkte nim
Lahtise liitjoone OFFSET-joon on lahtine liitjoon, kus kaarekujulised osad kujundatakse kaare seaduste ja sirglõigud – sirglõikude seaduste alusel. Näide 4 36 Joonega DASHED joonestatud liitjoone OFFSET-kujundid • - esialgne joon; + - valikupunktid Ellipsi OFFSET-joon on ellipsiga sarnane kujund, kuid ta ei ole ellips, Teatud juhul võib ellips muutuda pikema telje otsas teravaks või anda ettearvamatu kujuga joone. Ellipsi (pidevjoonega) OFFSET-kujundid (kriipsjoonega); + - OFFSET valikupunktid (PELLIPSE = 0) Kui tasandilisele joonele on võimalik anda ulatuvus Z-telje suunas, siis sellisele näiv- kolmemõõtmelisele objektile saab kujundada ka OFFSET-objekti. Esialgsesle rohelisele
Saime sin , . (6) temal. Ilmselt siis (s, ) = 0. Sama tulemuse saame valemi (6) abil, sest siis Viimane valem on rakendatav ka siis, kui sirge on paralleelne tasandiga või asub hoopis · 0 sin , 0 , 0. 31. Ringjoon ja ellips Definitsioon. Ringjooneks nimetatkse kõigi selliste punktide P(x; y) hulka, mis asuvad kindlal kaugusel r fikseeritud punktist K(x0; y0). P(x; y) asub ringjoonel parajasti siis, kui d(K; P) = r (kaugus K ja P vahel on r). Kauguse definitsioonist saame ringjoone võrrandi Punkti K(x0; y0) nimetatakse ringi keskpunktiks ja kaugust r nimetatakse ringi raadiuseks. Näide: Leida järgmise ringjoone raadius ja keskpunkti koordinaadid:
Marssi ongi kõige parem vaadelda vastasseisus (Maa asub täpselt Päikese ja Marsi vahel), siis on ka tema kaugus kõige väiksem. Paraku tuleb seda harva ette vastasseisud korduvad iga kahe aasta tagant (Marsi keskmine sünoodiline periood on 780 päeva). Kaugus vastasseisus võib erineda ligi kaks korda, sõltuvalt vastasseisu ajast (Maa asendist orbiidil). "Suurteks" nimetatakse Marsi vastasseise, kus see kaugus on alla 60 miljoni kilomeetrit. Kuna Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, siis pole kõik vastasseisud mitte ühesugused. Need tekivad umbkaudu 23 aasta järel. Sel ajal asuvad Päike, Maa ja Marss umbkaudu ühel sirgel. Iga 15 või 17 aasta järel on Marss nn. suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, mis on alla 60 miljoni kilomeetri. Sel ajal on Marsi ketas kuni poole suurem kui tavalise vastasseisu ajal ja 4,5 korda heledam. Kõige suurem kaugus Maast võib ulatuda 400 miljoni kilomeetrini
joonisepind (A3-formaadis). Suurtel plotteritel, näiteks õmblusvabrikutes, mille tööpind võib ulatuda 10x1,5 m ei ole nii suur täpsus vajalik. Tähtsam on siin kiirus. Väiksematel plotteritel on vertikaal- või horisontaaljoone tõmbamise kiirus umbes 30...70 cm/s, suurematel loomulikult rohkem, Plotter suudab väljastada ka tähti, numbreid ja muid sümboleid, kuid need kõik jäävad tema jaoks samasugusteks joonisteks nagu näiteks ellips või kolmnurk. On ka plottereid, mille sulg liigub vaid ühes suunas, teises suunas liigutatakse aga paberit. Taolise lahendusega on tavaliselt suurt formaati kasutavad plotterid. Joonestusvahendid on väga mitmesugused. Mõnele plotterile kõlbab pastapliiatski, kuid tavaliselt kasutatakse spetsiaalseid joonestuspliiatseid. Reeglina on pliiatsid mitmes värvitoonis ja seetõttu on võimalik ka joonis koostada mitmevärvilisena. Pliiatsivahetuse teeb plotter ise- viib eelmise oma
I. Klassikaline mehaanika. 1. Kinemaatika põhimõisted (punktmass, jäik keha, taustsüsteem, liikumishulk, nihkevektor, kulgev liikumine). Punktmass idealiseeritud objekt, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. Keha võib vaadelda punktmassina, kui selle mõõtmed on antud ülesande kontekstis tühiselt väikesed. Punktmassi kinemaatiline võrrand . Jäik keha keha, mis talle mõjuvate jõudude toimel ei muuda oma suurust ega kuju ehk keha, mille kõik osad on üksteisega seotud nii, et keha kuju muutumine ei ole võimalik. Taustsüsteem kehade süsteem, mille suhtes kehade kinemaatikat vaadeldakse. Liikumisseadus kui punkt liigub ruumis, siis tema koordinaadid muutuvad ajas (x=x(t), y=y(t), z=(t)). Nihkevektor , kohavektori juurdekasv vaadeldava aja jooksul, kohavektor () määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistukus. Kulgev liikumine kõik keha punktid liiguvad keskpunkti suhtes ühesuguse kiirusega. Kui keha pun...
Tuum, pea, saba. Meteoorid on eredad välgatused öises taevas, mida me kutsume "langevateks tähtedeks". Meteoor pole tegelikult muud, kui Universumist Maa atmosfääri sattunud lendkivi. Maa atmosfääri sattudes süttivad nad põlema, sest hõõrdejõud, mida atmosfääri gaasid tekkitavad on suur. Kui taevakivid põlevad atmosfääris lõpuni kutsume neid meteoorideks. 6. Kepleri planeetide liikumise kolm seadust: a) Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on Päike. b)Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. c) Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. 7. Päikesemass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist, kõik ülejäänud metallid moodustavad ainult 0,1%. See koostis muutub aja jooksul aeglaselt, kuna vesinukku muundatakse Päikese tuumas ümber heeliumiks
*Ravim omab põletikuvastast toimet. LÄBI JA ÜLE: Hüppas läbi akna õue. Läks läbi metsa. Lendas üle ookeani. VÄÄRSED LAUSED: *Sõitsime laevaga Stockholmi läbi/üle Helsingi. > …Helsingi kaudu *Teatati läbi raadio…> …raadiost, raadio kaudu/teel *Suheldakse läbi/üle arvuti > …arvuti kaudu/teel TÄNU: Ei ole soovitatav kasutada negatiivses tähenduses. Laevaühendus saartega on tänu tormile katkenud. > …tormi tõttu… KOORDINATSIOON JA ELLIPS Verbid võivad nõuda eri tegevusnimesid. *Randla sõnul võiks ja peakski kõrgharidus olema Eesti Nokia. > Randla sõnul võiks kõrgharidus olla Eesti Nokia ja peakski seda olema. *Presidendi isikule võime ja peame esitama kõrgeid nõudeid. > Presidendi isikule võime esitada kõrgeid nõudeid ja peamegi seda tegema. Sõnadel on erinev rektsioon. *See võib aeglustada või isegi takistuseks saada Eesti ühinemisele Euroopa Liiduga
üldjuhul vaja vaid plotteritel, millel on väike joonisepind (A3-formaadis). Suurtel plotteritel, näiteks õmblusvabrikutes, mille tööpind võib ulatuda 10x1,5 m ei ole nii suur täpsus vajalik. Tähtsam on siin kiirus. Väiksematel plotteritel on vertikaal- või horisontaaljoone tõmbamise kiirus umbes 30…70 cm/s, suurematel loomulikult rohkem, Plotter suudab väljastada ka tähti, numbreid ja muid sümboleid, kuid need kõik jäävad tema jaoks samasugusteks joonisteks nagu näiteks ellips või kolmnurk. On ka plottereid, mille sulg liigub vaid ühes suunas, teises suunas liigutatakse aga paberit. Taolise lahendusega on tavaliselt suurt formaati kasutavad plotterid. Joonestusvahendid on väga mitmesugused. Mõnele plotterile kõlbab pastapliiatski, kuid tavaliselt kasutatakse spetsiaalseid joonestuspliiatseid. Reeglina on pliiatsid mitmes värvitoonis ja seetõttu on võimalik ka joonis koostada mitmevärvilisena. Pliiatsivahetuse teeb
Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. Planeedid jagunevad kahte gruppi algul neli väikest ja tihedat siis neli suurt väikese tihedusega planeeti. Neli esimest planeeti Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väiksed. Neli välimist planeeti moodustavad hiidplaneetide rühma(Jupiteri). Nad on tunduvalt suuremad ja väikse tihedusega. Kepleri seadused 1.Planeedi liikumistee(orbiit) on ellips, mille fookuses on Päike. 2.Planeedi raadiusvektor(lõik päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. 3.Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Maa tüüpi planeedid Merkuur on esimene maa tüüpi planeet. Atmosfäärita ja kõige väiksem neljast maa tüüpi planeetidest. Rauarikas tuum kuna on magnetväli. Veenus on teine. Lähim planeet maale. Pöörlemine tiirlemisele vastassuunas ja pöörlemine aeglane
Asendi järgi Paarisriim: aabb, aa, bb cc Ristriim: abab, abcabc Süliriim: abba, abbba Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa Segariim: aaca, ababcc, aaabbb jne Levinuimad riimitüübid: aa bb, abab, abba. Tõstavad esile luuletuse tasakaalustatust, terviklikkust. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Kõnekujundeid (troope) ja lausekujundeid (figuure)kasutatakse teksti kunstilise mõju suurendamiseks erilise tähendusliku seostamise, lausestuse või kõlavuse poolest. Kõnekujundeid: *epiteet: kirjeldav, kaunistav omadussõnaline täiend nimisõnale *metafoor: ühendab nähtusi sarnasuse alusel, ütleb asja teisiti *isikustamine: omistab inimomadusi millelegi mitteinimlikule *allegooria: mõistukõne, tekst tervikuna vihjab millelegi, millest juttu ei tehta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
