1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond – küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond – sai alguse tö...
ning tõrjumiseks. Infosõjas on riikide suurusel väiksem roll, rohkem loeb kiirus ja leidlikkus. Tähelepanu tuleb pöörata ka vene infoväljas elava Eesti muukeelse elanikkonna paremaks informeerimiseks. Laari kinnitusel tuleb siin sõnadest tegudele üle minna ning astuda konkreetseid samme olukorra parandamiseks. 2.ÜHISKONNA VALITSEMINE Rahva osalemine valitsemises. Riigivormid: monarhia, vabariik. Demokraatlik valitsemis kord ehk põhiseaduslikkus. Osalus- ja elitaardemokraatia. Presidentalism. Parlamentarism. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Parteid ja survegrupid. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitiline osalus. Poliitilised ideoloogiad. Liberalismi, konservatismi ja sotsialismi põhiideed. Vasak- ja parempoolsus. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Kõrgeim seadusandlik võim. Parlamentide struktuur ja ülesanded. Parlamendi töökorraldus. Lobby. Kõrgeim täidesaatev võim
Demokraatia tugisambad on järgmised: Rahva suveräänsus; Valitsemine valitsetavate nõusolekul; Enamuse võim; Vähemuse õigused; Põhiliste inimõiguste tagamine; Vabad ja ausad valimised; Võrdsus seaduste ees; Korrakohane õigusemõistmine; Põhiseadusega piiratud riigivõim; Võimulahususe printsiibi järgimine; Sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism; Sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine. Osalus- ja elitaardemokraatia. Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täieulatusliku poliitikas osalemise moraalset väärtust, ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias. Eliiditeooria järgi otsustab esindava valituse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimeste grupp eliit, kuigi valijatele tundub, et nendel on kontroll valitsuse üle. Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism. Parlamentarism kujunes Suurbritannias
Soodustab parteide ideoloogiliste hägustumist. Sidususe mehhanismid KORDAMISKÜSIMUSED Õ: LK 60-94 1)Mille poolest erinevad üksteisest otsene ja esindusdemokraatia? Püüa tuua konkreetsed näited nende toimimisest Eestis. Otseses demokraatias kus rahvas sekkub otseselt poliitikasse. Antiik-Kreeka rahvakoosolekud Esindusdemokraatias valib rahvas oma esindajad ja nemad teostavad võimu ja otsustavad tähtsaid küsimusi. 2) Mida tähendavad osalus- ja elitaardemokraatia? Osalusdemokraatia kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Kodanikel on võimalus osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Eliitdemokraatia esindusdemorkaatia suund kus võimul on vähemus ehk eliit, kuid kes oskavad arvestada enamuse huvidega ja neid ellu viia. 3) nimeta vabade valimiste funktsioonid ja peamised põhimõtted. Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Valimised on korralised toimuvad iga teatud aja tagant.
Pilet 1 1. Mis on ajalugu? Ajaloo periodiseerimine maailmas ja Eestis. Ajaloo uurimine ja abiteadused. Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna arengut tema tekkimisest tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kas ühiskondlikud või majanduslikud muudatused, mis vastavad ühele ajajärgule. Ajalugu jaguneb: Muinasaeg(u 6-5 milj eKr), Vanaaeg(u 3000 eKr), Keskaeg(476 pKr) ja Uusaeg(15.-16. saj vahetus). Vanaaeg lõppeb Rooma riigi langemisega 476. a’ pKr. Eesti ajalugu jaotatakse etappideks lähtuvalt sellest, millist materjali kasutati tööriistade valmistamiseks: (esiaeg?) 1) Kiviaeg- (keskmine kiviaeg-mesoliitikum)- inimesed elatasid end küttimisest, kalapüügist, ja korilusest. Õpitakse kasutama savi. 2) Pronksiaeg- 1800 a. eKr. (vanem, noorem pronksiaeg)- karjakasvatus, põllundus. Kirved, odaotsad, ehted. 3) Rauaaeg- (varane- 6. saj eKr-1. saj. pKr, vanem rauaaeg- 1-5 saj., keskmine rauaaeg-...
rahva suveräänsus; valitsemine valitsetavate nõusolekul; enamuse võim; vähemuse õigused; 9 põhiliste inimõiguste tagamine; vabad ja ausad valimised; võrdsus seaduste ees; korrakohane õigusemõistmine; põhiseadusega piiratud riigivõim; sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism; sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine. Osalus- ja elitaardemokraatia. Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täieulatusliku poliitikas osalemise moraalset väärtust, ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias. Eliiditeooria järgi otsustab esindava valitsuse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimeste grupp eliit, kuigi valijatele tundub, et nemad omavad kontrolli valitsuse üle. Elitaardemokraatia asendab klassikalise demokraatia teooria (rõhuasetus
Demokraatia tugisambad on järgmised: Rahva suveräänsus; Valitsemine valitsetavate nõusolekul; Enamuse võim; Vähemuse õigused; Põhiliste inimõiguste tagamine; Vabad ja ausad valimised; Võrdsus seaduste ees; Korrakohane õigusemõistmine; Põhiseadusega piiratud riigivõim; Võimulahususe printsiibi järgimine; Sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism; Sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine. Osalus- ja elitaardemokraatia. Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täieulatusliku poliitikas osalemise moraalset väärtust, ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias. Eliiditeooria järgi otsustab esindava valituse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimeste grupp eliit, kuigi valijatele tundub, et nendel on kontroll valitsuse üle. Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism. Parlamentarism kujunes Suurbritannias
Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ...
konföderatsioon). Demokraatlikus riigis kehtib võimude lahususe ehk tasakaalustatuse põhimõte: · seadusandlik võim parlament · täidesaatev võim valitsus · kohtuvõim kohus Peamised demokraatia vormid · otsene demokraatia ehk antiikdemokraatia. Otsene demokraatia tänapäeval on referendum · esindusdemokraatia ehk liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia variandid o elitaardemokraatia võim koondub kitsa grupid professionaalsete poliitikute kätte o osalusdemokraatia kodanikud kaasatakse kodanikuühiskonna kaudu otsustusprotsessi o Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Parlamentaarne Presidentaalne Konsitutsiooniline Absoluutne vabariik vabariik monarhia monarhia
tegelikkuses määramata Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism on valitsemine, kus võimu teostatakse piiratud või seadusega määratud viisil, on tagatud võimude lahusus. Peamised demokraatia vormid lk.62: · otsene demokraatia ehk antiikdemokraatia. Otsene demokraatia tänapäeval on referendum · esindusdemokraatia ehk liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia variandid o elitaardemokraatia võim koondub kitsa grupid professionaalsete poliitikute kätte o osalusdemokraatia kodanikud kaasatakse kodanikuühiskonna kaudu otsustusprotsessi 2. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism õpik lk.97-100 · Presidentalism (USA) riigipea ja täitevvõimu juht on president. Seadusandlik võim parlamendil. Seadusandliku kogu mõju täidesaatvale on suhteliselt nõrk. President on tihedamalt seotud täidesaatva võimuga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
