muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane. Lapsepõlves ei huvitanud teda muusika üldse, ta poleks kunagi arvanud, et saab kuulsaks heliloojaks. Wagner oli suur koerte armastaja, nad andsid talle inspiratsiooni ja jõudu kirjutada oopereid. Tal oli kaks koera, kes olid alati tema kõrval ja reisisid koos temaga. Ooper räägib Tannhäuserist, kes oli terve aasta koos Veenusega, armastuse jumalannaga. Ta kohtub taas Elisabethiga, oma tõelise armastusega. Samal ajal on Elisabethi armunud ka Wolfram. Elisabeth on segaduses ja laseb end üles puua. Samal õhtul laulab Wolfram südant soojendava laulu. Ta palub tähtedelt, et nad juhataksid Elisabethi taevasse. Sellest stseenist on tulnud üks kõige kuulsamatest muusikateostest, mille R. Wagner kirjutas ''O du mein holder Abendstern'', mis on eesti keeles ''O, mu kallis õhtu täht'' ooperist ''Tannhäuser''. Loos '' Dir töne Lob'' räägib Tannhäuser, sellest kuidas sa tahab lahkuda Veenuse juurest, et elu mõtet leida
muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane. Lapsepõlves ei huvitanud teda muusika üldse, ta poleks kunagi arvanud, et saab kuulsaks heliloojaks. Wagner oli suur koerte armastaja, nad andsid talle inspiratsiooni ja jõudu kirjutada oopereid. Tal oli kaks koera, kes olid alati tema kõrval ja reisisid koos temaga. Ooper räägib Tannhäuserist, kes oli terve aasta koos Veenusega, armastuse jumalannaga. Ta kohtub taas Elisabethiga, oma tõelise armastusega. Samal ajal on Elisabethi armunud ka Wolfram. Elisabeth on segaduses ja laseb end üles puua. Samal õhtul laulab Wolfram südant soojendava laulu. Ta palub tähtedelt, et nad juhataksid Elisabethi taevasse. Sellest stseenist on tulnud üks kõige kuulsamatest muusikateostest, mille R. Wagner kirjutas ''O du mein holder Abendstern'', mis on eesti keeles ''O, mu kallis õhtu täht'' ooperist ''Tannhäuser''. Loos '' Dir töne Lob'' räägib Tannhäuser, sellest kuidas sa tahab lahkuda Veenuse juurest, et elu mõtet leida
Edasi, enda tänava poole kõndides näeb ta, et ainult üksikud majad veel seisavad. Ta proovis leida oma vanemaid, aga peale ebaõnnestunut katset jättis ta kuulutuse ja pani lehekese enda maja ette kivide vahele. Vahel põrkas ta kokku mehega (Böttcher), kes otsis enda naist juba mitu päeva, kuid asjatult. Nad leppisid kokku, et nad küsivad mõlema perekonna järgi (peategelasel vanemad ja Böttcheril naine). Otsides arsti, kelle juures Graeberi ema käis, leidis ta hoopis mehe tütre Elisabethi, keda ta polnud 7 aastat näinud. Elisabethi isa oli koonduslaagris ning tüdruk elas ebameeldiva natsi proua Lieseri ja ta lapsega. Graeberil hakkas tüdrukust kahju ning ta kutsus tüdruku "Germaania" restorani. Peale seda armus peategelane Elisabethi. Graeber otsis enda vanemaid, kui tüdruk oli vabrikus tööl, kuid asjatult. Üle päeva käisid vene lennukid, mis linnas aina rohkem maju pommitasid. Noored otsustasid abielluda, kuna sõduri naine saab kuus 200 marka, kuid peamine põhjus
salaleping, millele usaldav Maria Stuart, kirjutates sellele alla, tegi esimese valeliku teo. Aset leidsid suured pidustused, kogu Pariis säras. 1558. aastal suri ka Inglise kuninganna Mary, amele tuli tema poolõde Elisabeth, kellel tegelikult polnud täielikku valitsemisõigust. Maria Stuartil, olles Henry VIII lapselaps, oli aga trooniõigus. Selle koha peal oli mitu võimalust: oleks võinud trooni kohe Maria Stuarti kätte võidelda või siis heaks kiita Elisabethi valitsemine, ent valiti kõige hullem variant kesktee. Trooni eest ei võideldud, aga samas seda ära ka ei antud. Maria Stuart lasi end nimetada Regina Franciae, Scotiae, Angliae et Hibreae ja nõnda oli õigus kroonile olemas, ent samas ka olematu. Poolik ja autu otsus nii elus kui poliitikas teeb alati rohkem kahju kui energiline ning piiritletud selge otsus. Toimus Cateau-Cambrésis' turniiir rahu tähistamiseks, ning ka Henri II võttis piiki käes hoida
helikeelega loominguperioodi. Jutustades inimlikest püüdlustest oma unistuste poole, põimib „Tannhäuser“ ajaloolise lahutamatult müütilisega, moodustades Wagneri ooperitele iseloomuliku maagilisrealistliku maailma. Ooper põhineb legendidel, mis jutustavad minnesinger Tannhäuserist ja Wartburgis toimunud lauljate võistlusest. Wagner seob Tannhäuseri ajaloolise isiku müüdiga Veenuse naudinguterohkest armumaailmast, vastandades sellele Elisabethi puhta ja lunastava armastuse. Tänaseks on „Tannhäuseri“ tuntumad numbrid Wolframi „Ehatähe laul“ ja meeskooride püsirepertuaari kuuluv palverändurite koor III vaatusest. 2013. aastal tähistatati ülemaailmselt Richard Wagneri 200. sünniaastapäeva. Sel puhul tõi „Tannhäuseri“ Estonia lavale rahvusvaheliselt tunnustatud briti lavastaja Daniel Slater, kelle töid iseloomustavad originaalsus, inimlikkus, intelligentsus ja kaasaegsus. Slateri mitmeid
vulkaaniaheliku äärmises osas ning on tuntud seal elavate mägigorillade (Gorilla gorilla beringei) poolest Piirkond on olnud pidevalt metsaga kaetud mitu tuhat aastat ja bioloogiliselt maailma mitmekesisemaid paiku Selles metsas elavate gorillade juurde on võimalik ka minna aga pääs nende karjade juurde on äärmiselt kallis Kibale rahvuspark on rahvuspark, mis asub lääne Ugandas ja ta kaitseb niisket igihaljast vihmametsa Park külgneb kuninganna Elisabethi pargiga ja on oluline ökoturismi ja safari sihtkoht, populaarne simpantsite ja 12 muud liiki primaatide poolest Sealne elevantide populatsioon rändab Kibale rahvuspargi ja kuninganna Elisabethi rahvuspargi vahel, ja samuti ka teised loomad, kes elavad pargis nagu näiteks leopardid ja saarmad Aitäh kuulamast!
Suureks abiks saab tal olema parteilasest koolivennast Alfons Bindingust, kel palju sidemeid ametkondades.Binding peab Graeberit oma ainsaks tõeliseks sõbraks, kes temalt mingit teenet ei oota. Siiski palub Ernst koolivennalt abi vanemate otsimisel ja enda ülevalpidamisel. Alfons on lahke rõõmsameelne mees, kes ei ole kade oma vara täiesmahus sõbraga jagama. Graeber otsustab minna vanemate arsti juurde, lootuses saada mingitki infot. Eest leiab Ernst aga vana kooliõe Elisabethi, kes on perekonnaarsti tütar. Doktor Kruse oli ülesantud kohalikele võimudele ja viibis nüüd koonduslaagris. Graeber ja Elisabeth armuvad. Kuna elu kodulinnas on vaata et hullem kui esirindel, siis otsustavad noored, et kuna elu on nii habras ja võib lõppeda iga kell, siis nad naudivad seda. Nad kannavad oma parimaid riideid ja külastavad kallimat restorani, mis läheduses. Nad naudivad kõiki elu pakutavaid naudinguid. Ühel päeval soovib Ernst abielluda
sakraalehitis, pärast reformatsiooni ainus eesti koguduse kirik Tallinnas. Kirik on kahelööviline ja oli samanimelise seegi kirik ja rae kabel. Pealööv kogudusele, sh. raehärrad ja Suurgildi kaupmehed, külglööv seegielanikele. ornikiiver ehitatud 1630.a., 1688.a. pärast tulekahju taastatud hilisrenessanss. Hävis tulekahjus 29.mail 2002. Uus tornikiiver ja -kell aastast 2003. Peaaltar valmis 1483.a. Bernt Notke poolt ja see kujutab püha Olavit, Annat, Elisabethi ja Viktorit, episoode Kristuse passioonist (kannatustest) ja Elisabethi legendist. Veel väärtuslikke interjööridetaile: Krutsifiks (rist koos ristilöödud Kristusega) võidukaare all ilmselt a-st 1500, tundmatu Tallinna meistri töö. Wrangelite vapiga pingi otsatugi aastast 1513, millel Püha Andreas ristiga, oletatav autor Michel Sittow. Teine pingi otsatugi Virgiliuse-legendi teemal, u. 1530.a, autor tundmatu. Kantsel 1597.a
Minda rohkem ma lugesin, seda rohkem ma tahtsin teada, kus Ernsti vanemad on, kas nad on surnud või mitte. Ernstil oli järjekindel ja ei kaotanud lootust, teda ei heidutanud see, et teda jooksutati ühest infoallikast teise ja pidevalt sai ebakindlaid vastuseid. Teose lõpus sai ta siiski teada, et ta vanemad on elus ja sellest teadmisest talle piisas. Ernsti tungiv soov leida oma vanemaid viib ta otsingute käigus kokku mitme rindekaaslase ja klassivennaga, ta kohtub ka Elisabethiga. Elisabethi isa on koonduslaagris. Ernst armub tüdrukusse. Neid kahte nädalat elavad Ernst ja Elisabeth kui kahte aastat. Iga päeva elatakse rikkalikult, kui viimast päeva: käiakse peenes restoranis einestamas, igal õhtul juuakse elu terviseks. Nad abiellusid. Ernst võttis ühe päeva puhkusele lisaks, niiet tal oli 15 päeva puhkust. Rindel olemine osutub eriti vaevaliseks. Graeber teab, et Saksamaa on sõda kaotamas. Ometi pidi ta tagasi sõtta minema, tapma mitte millegi eest
ei sobinud tuli tal ema tahtmist mööda siiski sinna kolida, sest üks väärikas õukond ei saa ju ometi mitu aastat ühes ja samas residentsis elada. Printsessil tuligi kolida teise lossi elama. Tema igapäeva elu oli päris igav võrreldes sellega, mis oleks võinud olla. Hommikul tõusis ta oma sulgpehmest voodist ning iga õhtu vaatas ta enda rõdult taevasse, kus ta märkas säravaid ja värvirikkaid tulekesi. Aga ta ei teadnud, mis need kül olla võivad. Elisabethi ema oli väga kuri ning ei lubanud teda õhtuti välja ballile minna, mis toimusid kuningalossis kuningapojaga. Kuningas kuulutas välja võistluse, kes tantsib minu pojaga kõige paremini saab printsi endale. Merineitsi mattis selle mõtte otsejoones maha, sest esiteks tema emale ei meeldiks see ja teiseks ta ei oskaks üldse tantsidagi. Elisabethi teenianna aga innustas teda nii palju, et printsess oli nõus osalema ja igapäev uimerdamise asemel tegi ta tantsutunde lossi saalis.
16. Kes kirjutas teose nimega "Dekameron"? Down 1. Milline tähtis inimene külastas tihti Gloobuse teatrit? 2. Teatri nimi,kus Shakespeare oli näitleja,näitekirjanik,teatri osanik? 3. Keda peetakse esseede rajajaks? 4. Keda peetakse tegelikult Shakespearei teosete autoriks? 6. Leiutati,seotud kirjutamisega? 7. Renessansiaegne kuulus kunstnik? 8. Kuulus Leonardo da Vinci maal? 10. Kes on "Jumalik komöödia" autor? 12. Shakespearei kirjutatud tragöödia? VASTUSED 1) ElisabethI 2) Gloobus 3) Montaigne 4) Bacon 5) Humanistid 6) Trükikunst 7) Michaelangelo 8) Mona Lisa 9) Firenze 10)Dante 11)Itaalia 12)Hamlet 13)Julia 14)Taassünd 15)Thomas More 16)Boccaccio
Henry VIII Lii Kruusla Temast 28. juuni 1491 28. jaanuar 1547 Kuningas aastatel 1509 1547 Oli Henry VII ja Yorki Elisabethi teine poeg Sai tuntuks tänu oma abielude ja usupoliitikaga Haridus Ta sai hea hariduse Õppis filosoofiat, musitseerimist, maalimist, sõjakunsti ja ka teisi teadmisi Ta oskas lisaks inglise keelel ka ladina, prantsuse ja itaalia keelt Huvitus ka usuasjadest (väga noorelt) Abikaasad Kokku 6 abikaasat Catherine of Aragon (1509 1533) Anne Boleyn (1533 1536) Jane Seymour (1536 1537)
MADALMAADE KUNST Jan van Eyck Madonna kantsler Roliniga Arnolfini abielupaar Rogier van der Weyden Naise portree Kristuse ristilt võtmine Hieronymus Bosch Narrilaev Kadunud poeg Püha Antoniuse kiusamine Eedeni aed Hugo van der Goes Karjaste kummardamine Jan ja Hubert van Eyck Genti altar suletuna Genti altar avatuna SAKSA KUNST Matthias Grünewald Isenheimi altar Albrecht Dürer Püha Floriani lahkumine Neitsikarikas Püha Hieronymus Autoportree maastikuga Pattulangemine Paradiisist välja ajamine Ninasarvik Aadam ja Eeva Hans Holbein noorem Edvard VI lapsena Inglise kuninga henry VIII portree Cleve Anna MADALMAADE JA EESTI Lucas van Leyden Taavet mängib harfi kuningas Sauli ees Joachim Patinir Püha Hieronymus maastikus Quentin Massys Rahavahetaja ja ta naine Pieter Brueghel vanem Maastik Ikarose kukkumisega Jahimehed lumes Pimedad Talupoja Pulm Michel Sittow Taani kuninga Christian II portree Aragoni Katariina portree Arent Passer Tallinn...
Inglise teater · Elisabethi aegne Inglismaa(1558-1603), Inglise renesanssi õitseaeg. 1588 ,,võitmatu armaada'' · Inglise renesanssikirjanduse põhijooned: * küllaltki hiline*lähteallikad*antiikkultuur · 16.saj hakkab inglise teater jõuliselt arenema. · Teater võis olla kujult erinevad, ovaalne kõige levinuim. Teater meenutas kõrtsi või võõrastemaja sisehoovi. Põhitegevus toimus eeslaval. Eesriided puudusid. Eeslava ümbritses publik. Tagalava, mis oli katuse all ja varustatud liikuva eesriidega. Balkoni taoline lava. Dekoratsioone ei kasutatud, laval võisid olla ainult kõige vajalikumad mööbliesemed. Kasutati lavaefekte(lava taga tehti hääli, müristamine, kuke laul, koera haukumine). Teatrietendused olid tempokad. Näitlejateks olid professionaalid. Näitlejaid ei peetud enam alama klassi esindajateks. Välja olid kujunenud karakterid/tüübid. Etendused algasid tavaliselt kell 2 päeval ja k...
2) Aadlikud; Feodaalid 3) Lihtrahvas ANGLIKAANI KIRIK (Inglismaal) · Mary Tudor oli katoliiklane. Taastas katoliku kiriku Inglismaal. Peale M.Tudor'i surma tuli võimule Elisabeth I, kes taastas anglikaani kiriku. Hakkas võitlema nii katoliiklaste kui ka kalvinistide (puritaanide) vastu. Tema ajal rajati esimene koloonia Põhja-Ameerikasse nime Virginia (Neitsimaa). Maailmakirjanduses kirjutas Elisabethi ajastul W. Shakespeare. HUGENOTTIDE SÕJAD PRANTSUSMAAL · Reformatsioon levis Prantsusmaal enamasti kalvinismina. Neid kutsuti hugenottideks 1562.a. algasid Hugenottide sõjad (hugenottide ja katoliiklaste vahel). · Bourbonid protestandid Guise'id katoliiklased Valois'd laveerisid kahe poole vahel · Alguses oli hugenottidel edu: 1) võisid kogu riigis jumalateenistust pidada. 2) võisid olla riigiametites
INGLISE RENESSANSITEATER ● Nimi?!?! ● Klass?!?! Elisabethi-aegne dramaturgia ✗Inglise renessansiteatri hiigelaeg langes kokku Elisabeth I valitsusajaga. ✗Pärast Elisabet I surma (1603.a) tulid võimule puritaanid, kes ei olnud teatrisõbralikud. ✗1642 suleti enamus Londoni teatrid, alles 20 aastat hiljem õnnestus need uuesti avada. ✗Elisabeth I aegne teatrikultuur oli tänapäeva mõistes üsna labane, kuid kunst selles oli suur. Publiku paigutus teatris ✗ Publiku kohad olid põrandal, rõdul, loožetsis. ✗ Loožetsis istusid jõukamad pealtvaatajad. ✗ Lihtrahvas vaatas etendusi põrandalt ja rõdult, rõdul olid istekohad, põrandal seisti. ✗ Ka näitelava kahel pool istusid või lamasid mantlite peal autori kaitsjad, sõbrad ja rikkad ülikud. Publik teatris ✗ Loožides istuvatel ...
de'Medici hauamonument. Renessanssmaal Maalikunstis järgisid prantslased Itaalia eeskujusid, kuid olid iseseisvad portreekunstis. Jean Clouet (~1475/80-1641) ja ta poeb François (~1510-1572) parimad portretistid. Töötasid õukonnas, portreteerisid sealseid tegelasi. Säilinud palju õlimaale ja portreejoonistusi. Õlimaalid realistlikud, jahedalt täpsed. Portreejoonistused kujutasid portreteeritavate iseloomu ja seisundit. N: "François I", "Austrea Elisabethi portree", "François I hobusel" Kasutatud kirjandus: J. Kangilaski "Kunstikultuuri ajalugu renessansist impressionismini"
Peale Edward VI lühikest valitsusaega, tõusis troonile Henry VIII tütar esimesest abielust, Mary Tudor. Ta abiellus Felipe II ga. Inglismaa muudeti jälle katoliiklikuks, hukati umbes 300 protestanti, seetõttu ka lisanimi Verine Mary. Kui Mary Tudor suri jäi ainukeseks troonipärijaks Henry VIII ja Anne Boleyni tütar Elisabeth I. Elisabeth taastas anglikaani kiriku, võideldes nii katoliiklaste kui puritaanidega. Elisabethi käsul hukati Sotimaa kuninganna Mary Stuart, kes oli Henry VIII sugulane ja kellel oli seega õigus Inglismaa troonile. Elisabethi peetakse üheks edukamaks valitsejaks. Tema valitsusajal kujunes Inglismaa suureks mereriigiks, rajati esimene Inglise koloonia PAmeerikas. Sel ajal elas ka William Shakespeare. Prantslastest läks reformatsioon esialgu mööda. Välispoliitikas pooldas Prantsusmaa protestante, aga kodumaal oli nende tegevus keelatud
Prantsuse kunst 16. sajandil · renessansskunst arenes põhiliselt kuninga, õukonna ja suuraadlike tellimusel ehitati uhkeid losse · Loire'i oru lossid · kuninga ja kõrgaadli residentsid, kus pole lihtrahvast ja saab jahti pidada · François oli mitmete losside ehitaja või täiendaja Blois' lossi õue trepp tema nimega · uutest lossidest tähtsaim Chambord · esindab segastiili linnused ja palazzod · peahoone on 3-korruseliste tornide ja hoonetiivaga, tagumised nurgatornid on 1-korruselised · peahoone keskel on omapärane keerdtrepp, kus ülesmineja ei kohtu allatulijatega · linnus ümartorne meenutavad vormid ja kõrge katus · palazzo lossil pole sõjalist välimust fassaadil akende read ja dekoratiivdetailid · Fontainebleau loss · seal kujuned arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond sh ka itaalia maneriste · siseruumid on rikkalikult kaunistatud vä...
muud üle, kui Hitler 1933 aasta jaanuaris riigikantsleriks määrata. Sama aasta 23.märtsil kirjutas Hindenburg alla lepingule, mis andis kogu võimu Hitleri kätte. Hindenburg jäi ametisse kuni oma surmani. Hindenburg suri 86-aastaselt kopsuvähki oma kodus Neudeckis, Ida-Preisimaal 2. augustil 1934. Hindenburg maeti Tannenbergi memoriaali , kuid Teise maailmasõja lõpus viidi ta säilmed Lääne-Saksamaale, et need ei langeks nõukogude sõdurite saagiks. Seal maeti ta ümber Elisabethi kirikusse Marburgis Lahni ääres. Hindenburgi säilmeid paigutati ümber koguni kuus korda 12 aasta jooksul pärast tema esialgset matmist.
järsud, lõuna- ja idakülg aga lauged. Lõunast ja idast kaitses linnust kaks kuiva vallikraavi ning kivimüüridega eraldatud eeslinnust. Põhja- ja lääneküljel kaitses linnust järskudele nõlvadele lisaks veega täidetud vallikraav. 1298 puhkes Liivimaa kodusõda, mille põhjustas Ordu ja peapiiskopi vahel tõusnud tüli. Saare-Lääne piiskop hõivas kogu Lihula linnuse, mida oli seni Orduga jaganud. Ordu ei leppinud sellega ja koondas oma väe linnuse alla, põletas maha Elisabethi kiriku ja Lihula alevi ning rüüstas ümbruskonda. Piiskop oli sunnitud kapituleeruma ning linnus läks Ordu kätte. 1302. aastal taastati lõpuks sõjaeelne olukord. Liivi sõja ajal (1558-83) käis Lihula korduvalt käest kätte ja linnus sai rängalt kannatada. 1559. aastal müüdi Saare-Lääne piiskopkond Taani kuningale Frederik II, kes loovutas selle omakorda oma vennale hertsog Magnusele. Magnus valiti 1560. aastal ka Saare-Lääne piiskopiks.1563. Aastal vallutasid
Prantsuse renessanssmaal o Maalikunstis järgisid prantslased enamasti itaalia eeskujusid. Silmapaistvad olid prantlased siiski portreekunstis. · Jean Clouet [za(n) Kluee] ja tema poeg François o Töötasid õukonnas ja portreetasid sealseid tegelasi. Lisaks õlimaalidele, mis on realistlikud, jahedalt täpsed, aga kuivavõitu, on neilt säilinud hulgaliselt portreejoonistusi. o Henri III portree, Austria Elisabethi portree, François I hobusel, François I portree.
Katariina II Katariina II (Katariin Suur) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796. Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema. Sünninimi oli Sophie Friederike, sündis 21. aprillil 1729. aastal Preisimaal, tollase Stettini kuberneri, Anhalt-Zerbsti vürsti Christian Augusti ja Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi tütrena. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friederike Auguste koos emaga keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Venemaa keisririigi troonipärija, suurvürst Pjotr Fjodorovitši pruudina võttis Sophie 28. juunil 1744 vastu õigeusu, õppis kiiresti selgeks vene keele ja sai nimeks Katariina. Tema soontes ei voolanud tilkagi vene verd. 29. juunil toimus tema ja Pjotri kihlus. Abielu sõlmiti 21. augustil 1745.aastal. See ei olnud tundeabielu. Rahuldamatu abielu, millest sündis
Katariina II Sophie Friedrike Auguste sündis 1729. aastal Preisimaal, tollase Stettini kuberneri, Anhalt-Zerbsti vürsti Christian Augusti ja Hostein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi tütrena. Saksamaa väike vürsti printsess valis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna oma õepojale abikaasaks põhjusel, et väikevürsti riigi printsessina ei olnud Sophie Friedrike Augustusel poliitilisi ambitsioone ning mõju Venemaa keisririigi õukonnale. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friedrike Auguste koos emaga keisrinna Jelizvaveta Petrovena kutsel Venemaale. Reis kulges Berliini ja Tallinna kaudu. 1744. aasta juunil võttis Sophie vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina
Poloonia), väikevormid klaverile, seadnud ork muusikat klaverile, mõned romaanid, palju kirjutisi, artikkleid, arvustusi. Ooperite sisu Nurmbergi meisterlauljad Ainus lõbusam ooper. Sellest on saanud saksa esindusooper. Iga aastasel lauluvõistlusel panevad meisttrid parimale preemia. Eva võib Walterile naiseks minna vaid kui viimane võidab võistlluse. Hans koolitab Walterit ja see võidab. Tannhäuser Taevane ja maine armastus, ihad ja nende kontroll. 13. Saj. Tannhäuseri ja Elisabethi traagilisest armastusrst ja hukust. Tannhäuser: otsiv, lõhesunud, heitlev, ebaõiglane ja armutu. Tahab kõike isse tunda. Eksis: viibis veenuse mäel- paganliku armastuse jumalanna juures. Laulis sellest. Paavsti juurde karistust saama, jala. Kuulutati lindpriiks ja neati ära. Saadetakse samamoodi tagasi. Ellisabthile öeldakse et hukati. Enesetapp, tannhäuser ka mäele ja tapab end. Tristan ja isolde Lugu armukolmnurgast (kuningas mark, kuninganna isolde ja tristan). Lohengrin
Püha Vaim on osa kolmainsusest, ehk Püha Vaim on Jumal. Püha Vaimu langemine apostlite peale, julgustades neid. Pärast seda hakkasid jüngrid Kristuse õpetust jagama. 12. Kes oli Tüüringi (Ungari) Püha Elisabeth? Ungari kuninga tütar, kes abiellus Tüüringi maakrahviga (14 aastaselt). Ta pühendus inimeste aitamisele. Peale tema surma sai ta haigete, hooldajate, meditsiinitöötajate kaitsepühakuks. 13. Miks oli altariretaablil kujutatud Tüüringi (Ungari) Püha Elisabethi? Sest seegi kiriku tellitud tööl sooviti näha haigete, hooldajate kaitsepühakut. 14. Millal toimus Eestis reformatsioon? 16. sajandi alguses. 1560. aastaks oli juba kogu Liivimaa reformatsiooni läbinud. 15. Kuidas muutus kirikute interjöör pärast reformatsiooni? Kesksemal kohal oli jumalasõna – piibel. Luther leidis, et pühakud on näidised heale inimesele, keda ei tohi kummardada. Selle tulemusena vahetati välja suur osa kiriku altareid ja pühapilte
mahukat köidet Shakespeare teoseid, mille tõlkis president Lennart Meri isa Georg Meri. 3 Inglise renessanssteater Inglise renessansiaegne dramaturgia võlgneb tänu eelkõige kuninganna Elisabeth I-le, kes draamakirjandust ja poeesiat igati soosis. Asjata ei nimetata renessansiaegset teatrit Inglismaal Elisabethi-aegseks dramaturgia õitsenguks. Pärast kultuurilembese Elisabethi surma 1603. aastal tulid võimule puritaanid, kes polnud sugugi teatrisõbralikud. 1642. aastal suleti kõik Londoni teatrid ja alles 20 aastat hiljem õnnestus need uuesti avada. Ometi oli Elisabeth I ajal õitsenud teatrikultuur tänapäevases mõistes üsna labane, aga kunst, mida neis loodi, oli vaieldamatult suur. See on omapärane vastuolu. Teatud määral aimasid tolleaegsed teatrid oma ehituses järgi kõrtsi õuesid, kust näitemäng teatrisse üle oli kolinud
Selle selge ülesehitus ning peened kaunistused on mõjutanud ka nende meistrite tööd, kellel hilisematel aegadel on tulnud lossile uusi osi lisada Louvre'i ehitus kestis nimelt aastasadu. Valmis sai loss alles 1878. Praegu asub selles hiiglaslikus hoones üks maailma suuremaid kunstimuuseume. · Õuekunstnikud isa ja poeg Jean Clouet ning François Clouet. Peamised olid portreemaalid. Francois Clouet: kõrge reputatsioon. Peateos "Austria Elisabethi portree". Töötas õlivärvidega ja ülisuurt tähelepanu pööras detailidele. Maalid on värvitud tagasihoidlikult, kahvatute värvidega ja delikaatsetes toonides. Francois Clouet`i portreed on tõepärased, tõesed ja vabad sentimentaalsusest. Nad toovad esile maalitava intellektuaalsuse ja vooruse. François I portreemaal. Clouet maalis samuti miniatuure: "Soti kuninganna Mary" (Windsori lossis), mis pole kunagi olnud väljaspool kuninglikku valdust.
Aile Asszonyi (sopran) debüteeris ooperisolistina 2000 aastal Vanemuise teatris Despina Mozarti ooperis ,,Cosi fan Tutte". Tema rollide hulka kuuluvad Mozarti rollidest Despina ja Fiordiligi (,,Cosi fan Tutte"), donna Anna ja donna Elvira (,,Don Giovanni") jpt. Ta on laulnud ooperirolle Viini kammerooperi ja Nargen Opera lavastuses ja olnud tegev oratooriumisolisti ja kammerlauljana. Ta on esinenud eesti nüüdismuusika esiettekannetel. Aastal 2004 pälvis ta Belgias kuninganna Elisabethi nimelisel võistlusel laureaaditiitli. Rauno Elp (bariton) on Rahvusooper Estoni ooperisolist alates aastast 1992. Tema repertuaaris on palju erinimelisi baritonirolle nii eesti kui maailma ooperiliteratuurist: Wallenberg (Tüüri"Wallenber"), Doktor ( Kangro ,,Süda") ja Jürgen (Tubina ,,Barbara Von Tisenhausen"), don Giovanni (Mozarti ,,Don Giovanni") jpt. Elp on olnud ka oratooriumisolist. Ta on pälvinud mitmeid auhindu :1993 ja 1997 I auhind Tiit Kuusiku
romantilisema helikeelega loominguperioodi. Jutustades inimlikest püüdlustest oma unistuste poole, põimib „Tannhäuser“ ajaloolise lahutamatult müütilisega, moodustades Wagneri ooperitele iseloomuliku maagilisrealistliku maailma. Ooper põhineb legendidel, mis jutustavad minnesinger Tannhäuserist ja Wartburgis toimunud lauljate võistlusest. Wagner seob Tannhäuseri ajaloolise isiku müüdiga Veenuse naudinguterohkest armumaailmast, vastandades sellele Elisabethi puhta ja lunastava armastuse. Tänaseks on „Tannhäuseri“ tuntumad numbrid Wolframi „Ehatähe laul“ ja meeskooride püsirepertuaari kuuluv palverändurite koor III vaatusest. 7. Armujook- Gaetano Donizetti Ooper „Armujook“ valmis heliloojal vaid mõne nädalaga ja sellest on saanud tänapäeval üks enamesitatud Gaetano Donizetti oopereid „Lucia di Lammermoori“ (1835) ja „Don Pasquale“ (1843) kõrval. Teoses põimuvad liigutav
iseloomustamiseks, kuid mingil hetkel võeti see kasutusele üldtermina, et eristada uut ajastut vanast keskajast. Terminit hakkasid esimesena kasutama humanistid. 13.-16. sajand. See algas Itaaliast, seal levis see varem kui mujal. Üldse ei ole renessanss kõikjal samal ajal olnud. Danté't võib pidada ka juba renessanssi kirjanikuks, kuid tegelikult on ta ülemineku-ajastu kirjanik, Itaalias lõppes renessanss samuti varem kui mujal. Inglismaal, kuninganna Elisabethi valitsusajal levis renessanss alles 16. sajandi lõpus ja 17. sajandi alguses. Saksamaa ja Itaalia renessanss on väga erinevad – Itaalias oli see lopsakas, ülevoolavalt dekadentlik, Saksamaal ja Madalmaades range, minimalistlik. Mainitakse Karolingide renessanssi 9. sajandil, räägitakse 12. sajandi renessanssist Prantsusmaal. Renessanss võttis üle mingid aspektid, tõi teatud asjad perifeeriast tähelepanu keskpunkti. Sel ajal said ilmselt alguse ka Veneetsia karnevalid.
mail 1729 Preisimaal ning suri 17. november 1796 Peterburis. Abielu teel Karl Peter Ulrichiga sai Katariina Romanovite dünastia liikmeks ja oli Venemaa keisrinna alates 1762. aastast kuni surmani. Suhted Oma teise põlve nõo, Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter Ulrichi pruudina võttis Sophie 1744 vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. Abielu 21. augustil 1745 sai teoks nii poliitiliste kui eriti Katariina ema, printsess Johanna Elisabethi isiklike intriigide tulemusel. Katariina pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, liialdas usuliste kombetalitustega, tegi kõik, et väärida krooni, nagu ta on oma mälestustes tunnistanud. Rahuldamatu abielu, millest 1754. aastal sündis poeg Paul I ja hiljem tütar Anna (1757-1759), süvendas Katariina nümfomaaniat ja viis suheteni meestega, kes oma karjääri võlgnesid ainult talle. Ühtlasi hoidis vaimselt võimekas
Henry VIII Sissejuhatus: Henry VIII oli Tudorite dünastiast Inglismaa ja Iirimaa kuningas aastatel 1509-1547. Ta sai tuntuks oma abielude ja usupoliitikaga, mis olid omavahel tihedalt seotud. Henry VIII Henry VIII oli Henry VII ja ta naise Yorki Elisabethi teine poeg nimetati 1494. aastal Yorki hertsogiks. Et ta oli Henry VII poeg nähti talle ette vaimulikukarjääri. Kuid tema vanem vend Walesi prints Arthur suri ootamatult 1502. aastal ja nii sai Henryst troonipärija. Ta armastas Arthuri leske Aragoni Katariinat, ent nende vaheline abielu osutus siiski problemaatiliseks, sest toona vaadati venna lesega abiellumisele kui verepilastusele. Siiski õnnestus Henry VII-l hankida paavsti tõend , et Arthur ja Katariina
Katariina abikaasa Peeter III, kes suutis kõigiga tülli minna, kukutati peagi troonilt. Uueks valitsejaks sai Katariina II, ta valitses 1762-1796 aastatel. Elukäik Oma teise põlve nõo, Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter Ulrichi pruudina võttis Sophie 1744 vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. Abielu 21. augustil 1745 (vkj.) sai teoks nii poliitiliste kui eriti Katariina ema, Holstein- Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi isiklike intriigide tulemusel. Katariina pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, liialdas usuliste kombetalitustega, tegi kõik, et väärida krooni, nagu ta on oma mälestustes tunnistanud. Rahuldamatu abielu, millest alles 1754 sündis poeg (tulevane keiser PaulI) ja hiljem tütar Anna (17571759), süvendas Katariina nümfomaaniat ja viis suheteni meestega, kes oma karjääri võlgnesid ainult talle
William Vallutaja. 1066.a. puhkesid võitlused Inglismaa kuningatrooni pärast. Võimule üritasid saada: Harold Godwinson Hertsog Guillaume Harald III (Norra kuningas) William Vallutaja ehk William Sohilaps. Normandia hertsog- Guillaume II- soovis saada Inglise troonile. 1066.a. krooniti ametlikult kunungaks Harold Godwinson- Harold II. Guillaume oli Normandia hertsog(võis olla Edwardi sohilaps) 1066a.a maabus ta Lõuna-Inglismaal ja otsustas endale trooni nõudma hakata(abiks Harald III- Norra kuningas) Hastingsi lahing. 14. oktoobril 1066.a. toimus Hastingsi lähedal lahing, mille William võitis. William vallutas Londoni ja ta kuulutati Inglise kuningaks William I Vallutaja nime all. Inglismaa vallutamine. Normannide vallutust 1066.a. on kujutatud Bayeux' vaibal. Vaibal on kujutatud u. 1500 inimest, põhitähelepanu on Hatingsi lahingul. Legendi järdi tikkis selle vaiba Williami naine. Vaip pärit 11.saj lõpp 12saj algul. Rääkis prantsuse kee...
president, mereministeeriumi Õpetatud Komitee president, Balti laevastiku tüürimeeste korpuse inspektor). Mereministri ametis omistati Wrangellile kindral adjutandi ning admirali auastmed. 1857. aastast alates oli Wrangell Vene Riiginõukogu ja Ministrite Komitee liige. Mereministriks saamise aastal 1855 omandas Wrangell ühtlasi parunitiitli. Aastatel 185759 parandas Wrangell tervist Berliinis ja Wiesbadenis. Lõplikult erru läks ta 1864. aastal ning siirdus seejärel koos tütarde Elisabethi ja Ebbaga elama Rooma, oma venna Georg Otto Antoni von Wrangelli juurde. Oma viimased eluaastad (alates 1866. aastast) veetis ta kodumaal Roelas, külastades nooruspaiku Võrumaal Joosus ja Nursil. Ferdinand von Wrangell suri Tartus 25. mail 1870. aastal ning on maetud perekonna rahulasse ViruJaagupi kalmistul. Wrangelli elukäik on hea näide selle kohta, milliseks võis kujuneda ühe Baltimaade aadlimehe tõeliselt edukas karjäär omaaegses Vene riigis suhteliselt vaesest
näitlejatele olid mõeldud erinevad trahvid; · näitlejate riietus efektne, aga mitte ajaloolist tõepära arvestav (näitlejate kostüümid olid ka kallid, etendustes kasutati sageli ülikuilt ostetud vähekasutatud pidurõivaid); · kasutati üksikuid illusiooni loovaid esemeid; · naised laval ei esinenud; · kõik trupi liikmed pidi oskama lauda, tantsida ja mingit pilli mängida; · näitetrupid pidid olema mõne rikka isiku kaitse all, nii oligi Elisabethi ajastu härradel oma nimeline näitetrupp, mille liikmeid hüüti vastava lordi teenriteks; · sissetuleku eest tuli hoolitseda näitlejail endil; · ülemad näitlejad e. PAREMAD, kes olid teatri omanikud, pidid maksma palka alamatele näitlejatele e. STATISTID'ele; · etendusest anti teada teatri katusele hõisatud lipuga; · etendust alustasid trompetid; · teatri külastajateks olid peamiselt mehed; · El. ajastu kuulsaim teater ,,GLOBE" (,,GLOOBUS") eh. 1599.a.;
pani kahtlema, on esitatud fakt, et Villa-Lobos pühendas oma ,,Bachianas brasileiras" nr 5 Visnevskajale ja Rostropovitsile. Teos on lõpetatud aastal 1945, mil maailm ei teadnud neist geniaalsetest artistidest veel midagi, ja kuigi teose autor suri aastal 1959, ei ole siiski tõenäoline, et tagantjärele pühendus tuleks kõne alla. Aile Asszonyi on nüüd rahvusooperi solist ja seega hästi tuntud talent kodumaal. Igatahes on ta esimene meie laulja, kes osalenud kuninganna Elisabethi konkursil (2004) Belgias ja saavutanud seal laureaadi nimetuse. Põnev kava oli esitatud samavõrd energeetilise laenguga kõigi esitajate poolt ka siis, kui solistile anti hingetõmbeaega. Avateosena kõlas Heitor Villa-Lobosi ,,Bachianas brasileiras" nr 1 (1930) kaheksale tsellole. Ansambel Vivacello koosneb noortest ja mõnest vähem noorest suurepärasest tsellistist: Marius Järvi, Andreas Lend, Leho Karin, Theodor Sink, Johannes Teppo, Johannes Sarapuu, Aare Tammesalu ja Villu Vihermäe
oleks pidanud normaalseks arvama". Ühel hilisemal külaskäigul on Elisabeth ja tema abikaasa väga jahedad ja tähtsad (lk 56). Hiljem aga pühendatakse Elisabeth juba Timo põgenemisplaanidesse ja ta on valmis kaasa mängima ja tembutama oma Timo järele valvava mehega, et vend saaks põgenema. Kui Timo põgenemisest loobub, siis on Jakob veendunud, et Elisabeth on viimane, kes midagi reedaks (lk 274). Kui võrrelda Elisabethi teiste baltisaksa naistegelastega, on temas enam liikuvust, ta ei ole paigutatud üksnes Kinder-Kirche-Küche-ringi. Baltisakslastest kõrvaltegelastest on Timo õe Elisabethi abikaasat Peter Zoegev on Manneuffelit kujutatud kõige põhjalikumalt. Ta on "oma naisel ära keelanud riigiäraandjast venna perekonnaga läbi käia, seda enam muidugi, et riigiäraandja naine oli midagi nii arusaamatut ja võimatut ja sokeerivat kui talutüdruk..." Selles seigas
Konstantinil poegi ei olnud, tema noorem tütar Helene abiellus Vääna omaniku vabahärra Peter Ernst von Stackelbergiga (1846- 1919). Riisipere läks seejärel Konstantini onupoja poja, kreisisaadik vabahärra Karl Otto von Stackelbergi (1861- 1916) kätte. Mõisateenijad olid meenutanud erinevaid episoode seoses tema ja ta abikaasa Adina, sündinud vabapreili von Dellingshauseniga (1870- 1925). Pärimus vahendab ka proua leina seoses esmasündinud tütre Anna Elisabethi (1891- 1902) surmaga. Mõis võõrandati 1919. aastal nende poja, vabahärra Karl Otto von Stackelbergi (snd 1894) käest. Aastail 1921- 1984 oli mõisas lastekodu. Hiljem jäi peahoone tühjaks kuni 1990. aastate lõpuni, misl see läks eraomandisse. Vana- Riisipere mõisasüda kingiti Eesti Vabadussõjas osalemise eest kolonel Oskar Raudverele, kes selle mõne aja pärast rendile andis. Praeguseks on Riisipere mõisast jäänud alles ainult suur vana lagunenud hoone, millel on
Repertuaariuuringud Tom Rutter on Suurbritannia Sheffieldi ülikooli õppejõud, kelle peamine uurimisala on renessansi kirjandus, eriti draama. Enda 2008nda aasta artiklis repertuaariuuringute kohta annab ta ülevaate 15. ja 16. sajandi Suurbritannia teatrite repertuaariuuringutest. Ta toob välja kõige olulisemad autorid ja teosed, mis on antud repertuaare käsitlenud ning analüüsib neid. Rutter ütleb, et repertuaariuuringuid võib laiemalt defineerida kui draamauuringute käsitlust, mille peamiseks uurimisobjektiks on teatri institutsioon ja mitte dramaturg või näidend. Siiski võetakse arvesse, et nii dramaturg kui ka näiteks näitlejad, teatriomanikud, publik jne on olulised näidendi lavale toomises (Rutter 2008: 336). Varase draama käsitluses ei ole repertuaariuuringute suund uus. Üks varasemaid käsitlusi on Robert Boies Sherpe'i "Teatrite tõeline sõda" ("The Real War of the Theaters", 1935), mis arutab näid...
modelliks. Kui Elisabeth esimest korda imelisse Unistuste tuppa, onu Fritzu koju sisenes, tundis ta, et pole kunagi varem midagi nii kaunist näinud. Seinal rippus kunstniku maal tema armastatud naisest, kes oli juba elavate seast lahkunud, kuid nagu Fritz ütles, siis tema hing elab ikka temaga. Kogu unistuste toas valitses mõnus mahe valgus ja imeline lõhn... Kuid ühel päeval saabus külla Ernst, kunstniku parim sõber. Kui aga tema Elisabethi nägi, tekkis nende noorte vahel midagi erilist. Kuid varsti tuli Ernstile Leipzigist teade, et talle pakutakse seal tasuvat tööd, ja siis jättis ta Elisabethiga hüvasti ja läks... Leipzigis kohtas Ernst üht võluvat naist Lannat, kellega Ernstil läks asi paljast sõprusest palju kaugemale ja Elisabeth ununes. Justkui mingist unest ärgates tuli talle meelde kodulinn, onu Fritz ja Elisabeth ning ta otsustas koju tagasi sõita, aga see katse ebaõnnestus ja ta oli taas Lanna mõju all
KATARIINA II SUUR (1762-1796) Referaat Karin Torim 10T Katariina, sünnijärgse nimega Sophia Frederike Auguste ning Anhalt-Zerbsti printsess, sündis 21. aprillil 1729 Stettinis. 1744. a. asus elama Venemaale, kus 1745. a. abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. Abielu 21. augustil 1745. aastal sai teoks nii poliitiliste kui eriti Katariina ema, Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi isiklike intriigide tulemusel. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. a. ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, liialdas usuliste kombetalitustega, tegi kõik, et väärida krooni, nagu ta on oma mä...
Käsu Hansu Kaebelaul- eestlasest autor on kirjutanud eestlasest lugejale. Teos peegeldab Vene valitsusaja tumedat algust Eestis Põhjasõja päevil. Tegemis on Puhja köstri ja koomeistri Käsu Hansu pikema lõunaeestimurdelise luuletusega Tartu Linna hävitamisest ja inimeste küüditamisest Vene võimude poolt. Esimeses on juttu Tartu õnneajast. Teises osas kurdab taga möödaläinud hiilgeaegu ja kolmandas linna hävitamisest. J. H. Rosenplänter oli estofiil, Pärnu Elisabethi koguduse pastor.(TÄHTSUS: eesti vaimukultuuri koguja) Asutas ajakirja ,,Beiträge" (1813-1832), oli pühendatud keeleõpetuse, kirjanduse ja folkloori probleemidele.Pani aluse eesti poeesiakäsitlusele, mütoloogiale, kirjanduskriitikale. Ta suhtus eesti keelde väga lugupidavalt, üks ajakiri oli kavandatud eesti keele õpperaamatuks gümnaasiumile. Ta arvas, et kõik ametid peaks oskama eesti keelt. Ajakirja kaastööliste ring oli lai, ning ta hakkas ajakirja
Suhtlemisega tahetakse anda edasi teistele mingit infot, et nad selle omaks võtaksid. Ka sotsiaaltöötaja püüdis läbi suhtluse Jaaku veenda parema elu peale aga ilmselt oleks olnud ka sotsiaaltöötajal natuke rohkem teadmisi, kuidas nii raske kliendiga hakkama saada ja teda veenda. Jaak ei oska unistada inimestega suhtlemisest, kuna iga tema päev on võitlus, et elus püsida. Strömpl, J. (2012). Sotsiaalse tegelikkuse konstrueerimine. Kuidas mõjutab Jaagu ja Elisabethi loos kommunikatsioon nende juhtumite lahendusi? Sotsiaalpsühholoogia teooriatest on oluline kommunikatsiooniteooria. See käsitleb kuidas mõjutab ühiskond ja inimeste lähedussuhted ning nendega seotud faktorid inimeste suhteid. Kõik on omavahel süsteemis – indiviid, perekond, sotsiaalne grupp, informatsioon nende vahel ja sellele reageerimine. Informatsioonile reageerimine on seotud faktidega mida me
Esimeses osas on juttu Tartu endisest rikkusest ja õnneajast. Teise osa põhisisu: Jumalavallatu patuelu tõi kaasa karistuse- linna rüüstava vaenlase mille haripunktis on raehärrade poomine. Kolmandas osas räägitakse linna hävitamisest ja tema kodanike küüditamisest. Teose lõpus manitsetakse inimesi alandlikkusele ja õiglusele, aga ka kõigi hirmulugude meelespidmisele. Taolisi teoseid nimetatakse jeremiaadideks. J. H. Rosenplänter- silmapaistev estofiil. Pärnu Elisabethi koguduse pastor. Asutas saksakeelse ajakirja ,,Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache", mis oli pühendatud mitmesugustele keeleõpetuse, kirjanduse ja folkloori probleemidele. Ajakiri pani aluse ka eesti poeesiakäsitlusele, mütoloogiale, kirjanduskriitikale ning bibliograafiale. Rosenplänteri arvates pidid kõik maarahvaga suhtlevad sakslased oskama eesti keelt. Otto Wilhelm Masing- eestlaste suhtumine raamatusse muutus nõudlikumaks,
memuaarides isegi et tema ja Peeter II poleg on hoopis tema armukese poeg, et too ei saaks võimu kuningana. 4 Elukäik Oma teise põlve nõo, Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter Ulrichi pruudina võttis Sophie 1744 vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. Abielu 21. augustil 1745 (vkj.) sai teoks nii poliitiliste kui eriti Katariina ema, Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi isiklike intriigide tulemusel. Katariina pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, liialdas usuliste kombetalitustega, tegi kõik, et väärida krooni, nagu ta on oma mälestustes tunnistanud. Rahuldamatu abielu, millest alles 1754 sündis poeg Paul I ja hiljem tütar Anna (1757-1759), süvendas Katariina nümfomaaniat ja viis suheteni meestega, kes oma karjääri võlgnesid ainult talle. Ühtlasi hoidis vaimselt võimekas Katariina end kursis poliitiliste
tegutsemisega suutnud hävitada enamiku begiiniühistuid. Nende hooned jäid püsima, kuid need polnud enam usulised keskused, vaid naiste poolt ülalpeetavad turvakodud kehvikute naistele ja lastele. Niipea, kui mõni taoline ühendus katsus oma jõududega toime tulla ja luua mingit ettevõtet või taotleda maksust vabastamist, ründasid teda gildid. Naisühistute omavalitsust lihtsalt ei lubatud. Üks paremini dokumenteeritud keskaegne begiinimaja on Genti Püha Elisabethi begiinimaja. 1235. aastal tegi Flandria krahvinna Jeanne rahalise kingituse maja ostmiseks. 1236. aastal tegi ta lisaannetuse haigla ehitamiseks. Ühistu liikmed kirjutasid memuaare, nii teatakse, kuidas nad oma päevi veetsid. Magna Magistra tegutses kogu ühistu juhina ja jääb mulje, et tema korraldusi täideti. Naised ja neiud rõivastusid ühesugustesse riietesse, kuid kloostrivande kohta teated puuduvad. Begiinide "õu" koosnes territooriumi keskel
7. Park Tuileries Pariisis, alustati 1560 I'Orme projekti järgi. Park rekonstrueeriti 17. saj.alguses Mollet ja Boyceau vaimus ja 1660 rekonstrueeris Le Notre, teostades jõuliselt perspektiivideed. Inglise renessansiaed · Inglise aiaga seostuvad elemendid park, aed ja muruväljak. Ka inglise aed sai itaalisat ja prantsusmaalt mõjutusi. Inglise renessansaia periood oli 15.saj lõpust-17saj.alguseni. jaotatakse tavaliselt 4-ks stiiliperioodiks: Tudori, Elisabethi, Jakobeani ja Caroline stiilperiood. Inglise ideaalaed oli müüriga ümbritsetud ja jagunes kolmeks osaks: aasa-ala, peaaed (uputatud ruudukujuline renessansparter), vabakujuline nõmmeaed, kus olid lilled ja põõsad. Tervikusse kuulusid veel puiestee, pergolad, purskaevud, skulptuurid,tehiskünkad, vaatlemiseks ümbrusele. Vaatküngas on inglisemaale omane joon. Keskne oli muruväljak. Samuti spetsiaalne keeglimängu rada, mis oli amasugune
pärast suurt muret. Meessoost nartsiss, Baieri Ludwig, nägi tema oma vastsel kuninga aujärjel esmakordselt 1864. aasta suvel Kissingenis, kus Elisabeth viibis tervisvetel. Naine tundis, et nad on sarnased, nägi heameelega, et Ludwig temaga kurameeris, kuid polnud sugugi kindel, 6 kas see oli tema, kes Ludwigi neljaks nädalaks Kissingeni aheldas, või neliteist aastat vanem tsaarinna Maria Aleksandrovna. Ludwig külastas Elisabethi veel mõned korrad, ent siis äkki ei võtnud daam oma paazi enam kuulda, keeldus andmast talle luba teda Bad Ischlis külastada, mida Ludwig oli temalt palunud ja milleks Elisabeth oli talle lootust andnud. Naine laskis keisril kuningale kirja kirjutada, milles ei seisnud sõnakestki küllakutse kohta. 1867. aasta 22. jaanuaril oli Baier kuningas Ludwig II andnud Baieri hertsoginnale Sophie'le, Elisabethi noorimale õele abiellumistõotuse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
