Näiteks kavatses Prantusmaa rajada Marshalli plaani rahadega Lorraine` i uued suured terasetehased. Kuidas saavutada "võimatut"? Ainsad võimalused selliste tulemuste saavutamiseks olid viia Ida - Euroopa riikide poliitiline süsteem vastavusse Nõukogude Liidus kehtiva süsteemiga ja just seda Stalin algusest peale taotles ja kavatses .Ühelt poolt võib tunduda , et eesmärk polnud kuigi raskesti saavutatav: niisugustes riikides nagu Rumeenia või Ungari oli vana eliit end diskrediteerinud ja tõenäoliselt polnud eriti raske seda võimult kõrvaldada ja alustada osast peale .Paljudes kohtades võeti nõukogulastest okupante esialgu vastu kui vabastajaid ja muutuste ning reformide ettekuulutajaid. Pidades silmas jätkuvat vaidlust teemal, et kes vastutab Euroopa lõhenemise eest, tasub võib olla rõhutada , et ei Stalinil ega tema kohalikel esindajatel polnud vähimaidki kahtlusi oma kaugema eesmärgi üle
,,President" · "Viie Pääle " (Väiku Välläandja 2005)- võrukeelsed luuletused ja laulutekstid + CD; kaasautoriteks Contra, Aapo Ilves, Jan Rahman ja Pulga Jaan. On kirjutanud ka luulet, proosat, artikleid, arvustusi, mida on avaldatud Vikerkaares, Eesti Ekspressis, Sirbis, Eesti Päevalehes, Võromaa Teatajas, DI-s jne. Kirjutanud laulutekste ansamblitele ja kollektiividele, nagu Kala, Koer, Mtj, Orelipoiss, Bernhard, Ummamuudu, Pixels, Eliit, Lõkõriq ning Päris Anni. [2] 6. ,,Naine" I. Teosest "Naine" on Olavi Ruitlase kolmas romaan ja räägib avameelselt lähisuhetest Mehe ja Naiste vahel. Initiimsus ei ole autori jaoks tabu, pööraselt naljaka pealispinna alt toob ta välja Mehele pealesunnitud rolli - olla Naise nürida käe poolt vägivaldselt juhitav marionettnukk. Romaan jutustab loo eluvõõrikust noore kirjaniku "vabadusvõitlusest" kehtestatud normidega ning püüdlustest end mehena
Suhted on head, riik kaasab neid seadusloomesse, toetab neid rahaliselt, aitab luua infrastruktuuri ja tugivõrgustikke. 24. Millised on sotsiaalse kihistumise objektiivsed alused? Mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisiti öeldes ühiskond on sotsiaalselt kihistunud. (nt. Majandusressursside alusel kihistub ühiskond klasideks : elusiin, väärtusorientatsioon, aga ka päritolu baasil kujunevad saatuskihid nagu eliit ja mass). 25. Mis on sotsiaalne mobiilsus ning millised on võimalikud mobiilsusbarjäärid? Sotsiaalne mobiilsus inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne (ühest linnast teise, ühest majandusharust teise) või vertikaalne ( lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalne mobiilsus peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet.
pressinud talupoegadelt liigset kasu (1 matus= 1 lehm!!) 7 Residents: toomkirik e katedraal (piiskopkonna peakirik) Kus need kirikud asuvad? Tallinna toomkirik Tartu jaani kirik? Haapsalu piiskoplinnuse kirik Toomkapiitel – kõrgem vaimulike kolleegium (toomhärrad e kanoonikud) Tihti kohalike aadlike pojad; ka linnaelanike järeltulijad. Üldreeglina kõrgharidusega. Hariduslik eliit!!! Ülesanded: 1) õigus piiskoppi valida 2) piiskopi nõuandev organ (nagu riigiametnikud) 3) pidulike jumalateenistuste e missade läbiviimine (liturgia-missa muusikalis-sõnaline osa) 4) sekkusid ka järjest rohkem ilmalikku ellu, et saada tulu (isiklikud mõisad ja majad linnas, ametid mitmes kapiitlis korraga, eetika rikkumine) * Tartu toomhärrad (vt GTR EA I osa lk 42)
armee) omavad suurt ühiskondlikku mõjuvõimu ja/või kontrolli riigivõimu üle; võimude lahususe printsiibi rakendamine on ebajärjekindel; üldised kodanikuvabadused on puudulikult või valikuliselt tagatud. Vastuolu demokraatias Demokraatial on kaks põhiprintsiipi: enamuse valitsemine ja poliitiline võrdsus. Kerkib küsimus: miks peaks enamus valitsema vähemuse üle, kui rahva enamus võib heaks kiita ka suurima ülekohtu ning ühiskondlik eliit on läbi aegade moodustanud vähemuse? nt. Saksamaal kehtestus 1930. aastate alguseks totalitaarne natsireziim demokraatlike valimiste kaudu. ÕIGUSRIIK JA VÕIMUDE LAHUSUS TUNNUSED: põhiseadus ühiskondlike probleemide lahendamine seadusandlusest lähtudes seaduste universaalne kehtimine kõigi suhtes võimude lahusus (täidesaatev, seadusandlik, kohtuvõim) õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada kodanikuõiguste tagamine
perioodi autor oli Sugawara Michizane (845- 903), kes kirjutas kokku 514 luuletust ja 162 proosateost. Ta oli hiina kultuuri suur austaja, kuid ta ei pooldanud Hiina oli politiiliste mõjude levikut Jaapanis. Teine laine oli Muromachi perioodil (14.- 15.sajandil), mil toimus zen-budismi sissetung ja sellele järgnenud õitseng. Tekkis nn nn kloostri kirjandus, kus avaldusid väga tugevasti hiina kultuuri mõjud. Kolmas laine oli 17.-18. sajandi Tokugawade valitsemise perioodil, kui valitsev eliit soosis igati neokonfutsiaanliku kirjandust.( Sealsamas 2008: 131) Neljandaks tuleb näha Hiina mõjusid Hiins kalendri kasutamise aastats 604, Jaapani seadusloomes, jaapani kunstis ja hariduses jne. Vaieldamatult on mõjud olemas, kuid samal ajal on elujõus ka wakan-kansai kontseptsioon. Hiina pikaajalistest kord nõrgenenud, kord tugevnenud mõjutustest hoolimata on Jaapan ja jaapanlased säilitanud omanäolisuse, oma traditsioonid, usundi, keele ja kultuuri.( Sealsamas 2008: 132) 2.3
Üheks eesmärgiks oli keele ja rahvusliku tunde säilimine, teiseks rahvuskeelne haridus. Rahvusliku kõrgkultuuri rajamine. Oma riigi rajamine ja seda rahvuse ühendamise või vabanemise läbi. Poliitilise killustatuse kaotamine. Teine suund oli rahvuslikust rõhumisest vabanemine (palju rahvuslikes impeeriumites). Oma rahvusriigi teke oli lõppeesmärk. 07.04.08 Etapid: · Elitaarne etapp osalevad tippharitlased (kirjanikud, kunstnikud) ja kujuneb välja rahvuslik eliit ja see eliit hakkabki eestkätt sõnastama eesmärke, mida rahvuslik liikumine peaks saavutama. · Haritlaste etapp suuremad grupid (tudengid, kooliõpetajad) · Seltsiliikumise etapp rahvuslikud ideed liiguvad massidesse ja tekib terve rida erinevaid kultuuriseltse · Poliitiline etapp kujunevad poliitilised erakonnad, esiplaanile tuleb oma riigi nõue Saksamaa rahvuslik liikumine : 1. elitaarne etapp: konkreetselt hakati rääkima saksa kirjandusest, kunstist jne. Uuenduste
.........6. Prantsusmaa.....................................................................6. Saksamaa.........................................................................7. 1. Sõjandus...................................................................................8. 2. Palgaarmee...............................................................................8. 3. Alaline armee...........................................................................9. 4. Sõjaväe eliit..............................................................................9. 5. Massiarmee loomine ja tehnika areng.....................................11. 6. 17.-19.saj Teadus...................................................................13. 7. Astronoomia ja füüsika..........................................................13. 8. Keemia ja arstiteadus.............................................................14. 9. Evolutsioon..........................................................
suhtes peab paika Protagorase tlus, et iga asja kohta saab vita kahel vastandlikul viisil. Platoni eetika nagu antiikne eetika ldiselt on petus sellest, kuidas saavutada nnelikkust, mida iga inimene paratamatult pdleb. Sokrateselt pritud eetiline intellektualism kujunes Platoni mtlemises veendumuseks, et too inimese loomulik-paratamatu pdlus olla nnelik, saab teostuda ksnes lbi tarkuse.Niisuguseks tunnetuseks ja tarkuseks on aga suuteline vaid vike osa inimestest, intellektuaalne eliit. lejnutel puuduvad vastavad snniprased eeldused. Seega peaks suurem osa inimsoost individuaalselt olema mistetud nnetuks jma. Ainsaks vljapsuks selliste inimeste jaoks oleks see, kui teadmist-omavad ja targad inimesed suunaksid neid oma teadmise alusel selle poole, mis nende jaoks hea on. Siit jreldus, et inimsoo ldise nnelikkuse nimel tuleks tal elada hiskonnana, kus inimsoo vimekam osa hoolitseks ka vhemvimeka enamuse loomupraste pdluste teostumise eest. iglane polis
kodanluse asendaja. Rahvuslikke traditsioone tervemal kujul leiame ainult maal. See osa põllumehi, kes oma isikuga ja isiksusega siin läbi löönud, kes ei otsi korruptiivset tuge parteiaparaadilt, kes omas eesti talupoja meeles on alati kindel ja olnud suuteline omal jõul talu kõigist raskustest läbi viima ning kes samas terves vaimus on suutnud kasvatada oma järeltulijaid, — see on tervete tra- ditsioonide kandja. Siit kasvab välja ka terve tugev vaimne eliit linna, haritlaskonda. „Hingegeoloogia”, millel põhineb psühhoanalüüs, lubab seda tervet elementi leida ka mujal, — sest ka linna eestlane on pärit maalt. Kelles lööb läbi terve vaim, kes tajub meie rahva tervet hinge ja sidet maaga, see oma vaimses loomingus või tulunduslikus tegevuses kannab ja viib edasi sama eestluse-aadet. Praegune haritlaskond, kes pidi paratamatult kandma aadli ülesandeid riigi ja rahva juhtimisel, on valdavas enamuses kaotanud ideelise sideme maaga
(puudega, noored, vähemused). · loovad töökohti · riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib viimaste lugupidamise. Kodanikuühiskonda tauniv valitsemine kahandab usaldust ja suurendab rahva ükskõiksust poliitika vastu. 7. ÜHISKONNA KIHISTUS, SOTSIAALNE STAATUS JA ROLL Majandusressursside alusel kihistub ühiskond klassideks. Elustiili, väärtuste, päritolu alusel kujunevad staatuskihid eliit ja mass. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne või vertikaalne. Horisontaalne liigutakse ühest linnast teise, ühest majandusharust teise Vertikaalne liigutakse lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi Peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. Tugevate traditsioonidega ühiskonnas (India,
(puudega, noored, vähemused). loovad töökohti riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib viimaste lugupidamise. Kodanikuühiskonda tauniv valitsemine kahandab usaldust ja suurendab rahva ükskõiksust poliitika vastu. 7. ÜHISKONNA KIHISTUS, SOTSIAALNE STAATUS JA ROLL Majandusressursside alusel kihistub ühiskond klassideks. Elustiili, väärtuste, päritolu alusel kujunevad staatuskihid eliit ja mass. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne või vertikaalne. Horisontaalne – liigutakse ühest linnast teise, ühest majandusharust teise Vertikaalne – liigutakse lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi Peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. Tugevate traditsioonidega ühiskonnas (India,
tegelikult demokraatlikud. Uuritakse: Kes tõstatab riigis probleeme? Kes võtab vastu otsuseid? Kes saavad otsusest kasu? Nendest lähutvalt võib välja tuua kaks teooriat: a) Pluralism enamik inimesi saavad riigi valitsemist mõjurada; riik (valitsus) on nagu tuulelipp, mis kajastab ühiskonnas domineerivat trendi. b) Eliiditeooria keskmine inimene ei saa tegelikult riigi valitsemist mõjutada, reaalselt valitseb eliit. Eliiditeooria. Igas ühiskonna sfääris kujuneb välja eliit: poliitiline, majanduslik ja vaimueliit (ehk kultuuriline eliit). Riiki valitsevad eelkõige poliitiline ja majanduslik eliit. Vaimueliit on tihti kriitiku rollis. Poliitilise ja majandusliku eliidi suhted: kaks äärmust: Oligarhia poliitikud on majanduseliidi hüpiknukud; rikkad ostavad endale poliitikuid. Korrumpeerunud riik poliitiline eliit on tugev ja iseseisev; poliitikud ja bürokraadid
despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika, mis sai veelgi enam innustust Ameerika iseseisvussõjast, kus teatavasti osalesid ka Prantsuse väed; teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused ning kolmandaks majanduskriisi, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust. Prantsusmaa ja eriti selle eliit elas 18. sajandi teisel poolel kahtlemata üle oma võimete, sest ta polnud enam Euroopa suurvõim, nagu Louis XIV ajal, mil polnud ei kriitikat Jumala armust valitseva absoluutse monarhi kohta ega ka niivõrd suurt nappust sissetulekute osas. Kuid Louis XIV aegsed edukad ajad olid möödas ning järgmised kaks kuningat, Louis XV ja Louis XVI, ei hoolinud kuigivõrd riigivalitsemisest ega suutnud reaalselt sellega ka toime tulla.
Muutuvad võimusuhted võimu ülesehitus ja valitsemissuhted samad Ajalugu kinnitab C.A. de Tocqueville´i teesi: demokraatiale saab üle minna ainult rahumeelselt (vt hoiatavaid näiteid: Prantsusmaa, Venemaa, Hiina). Nõukogude bloki riigid valisid rahumeelse tee: reformid lõpevad siis, kui igas eluvaldkonnas valitseb demokraatia. Probleemiks reformide ebaühtlane tempo. Siirdeühiskonna ohud: 1. Masside radikaliseerumine poliitilistes nõudmistes, kui poliitiline eliit ei suuda neid kaasata. 2. Demokraatia nägemine aeglase, ebaefektiivse või konfliktsena. 3. Majanduspoliitika muutub tehnokraatlikuks, muretsemist sotsiaalse heaolu pärast peetakse prokommunistlikuks. 4. Uue poliitilise eliidi ebakindlusest tingitud populism ning selle kahjulik mõju rahandussüsteemile. 5. Rahvuskonfliktide oht suutmatusest ühitada eri rahvuste nõudmisi. 6. Ideoloogiline vaakum ja hedonism, kultuuriliste ja eetiliste väärtuste langemine
suurendas tööviljakust, tööliste elu ja töötingimused paranesid, elanikkonna kiire kasv, soodustas hariduse levikut. Negatiivsed küljed: suur tööpuudus, inimesed hakkasid masinaid purustama, 16) Ühiskonna mõtestamine. Poliitiliste ideoloogiate sünd. Konservatism, liberalism, majanduslik liberalism. Adam smith. Sotsialism. Marksism. Konservatism: (Parempoolne ideoloogia) 1) Tuleb säilitada kõike, mis juba loodud 2) Oluline on inimese usklikus 3) Poliitilises elus domineerib eliit, mitte kõik ühiskonna liikmed 4) Ei pooldatud naiste valimisõigusi 5) Pooldati tugevat riiki 6) Rahvuslik kapital – rahvuslus Liberalism: (Parempoolne ideoloogia) (Sündis vastukaaluks absolutismile) John Stuart Mill “Vabadusest” 1) Isikuvabadus 2) Kodanikuvabadus (sõna-, koosoleku-, ühinemis-, usuvabadus) 3) Kõik on seaduse ees võrdsed 4) Riigi roll väike – riik loob ainult seadused (välispoliitika, riigikaitse ja sisejulgeolek) 5) Järk-järguline valimisõiguse laiendamine
asendatud fiktiivse massikultuuri pilte kogunemisega. Elu on reklaami abiga muutnud muinasjutuks. -6- 1.3. Disaini kontseptsioonid ja teooria. Selline mõiste nagu popkunst tuli kasutamiseks kergest kriitika Ellueya käest kuskil 1954-1955 aastal. Seda võeti kasutusele uue esteetilise teadvuse tähistamiseks. Ta kindlustas neid objekte kunstilist tähendust, mida varem kunstiline eliit kaaluti nagu mitte-kunst-, antikunst või midagi enamat kui lihtsalt halb maitse. 1966 aastal Ellouey tunnistas: "Olen kasutanud seda sõna "popkultuuri" terminiga ühekõrgusel, et kirjeldada massmeedia tooteid, aga mitte kunstiteoseid, mida me kasutasime "popkultuuri" elemendina. Popkunsti eelkäijaks õiglaselt pidanud , Marcel Duchamp ja tema "ready-made", dadaist Kurt Schwitters ja osaliselt Fernand Leger. Pop kunstnikud avanud masstootmise ja
viitamine, andmed, diskussioon Etnograafiline uurimus • Grupi kultuuri uurimine/kirjeldamine/peegeldamine • Iga grupp kujundab interaktsiooni käigus välja oma kultuuri • Rakenduslik etnograafia – sihtgrupi tõlgendused vs poliitika/programmi kujundaja tõlgendused – kommunikatsiooniprobleemid • “+”: kõikehõlmav, detailne ja vaatlustel põhinev • “-”: usaldusväärsus, eetika, juurdepääs • Nt administratiivne eliit ja selle mõju poliitikate kujundamisele Põhistatud teooria • Teooriate, teoreetiliste mudelite ja mõistete arendamine induktiivse protsessi abil • Andmete kogumine => üldistused, hüpoteesid => täiendavad andmed • Pidev interaktsioon andmete ja teooria vahel • Nt: co-production kontseptsioon Fenomenoloogia • Fenomenoloogia kui alternatiiv positivismile • Fenomenoloogilise lähenemise keskmes on küsimus kogemusest
tehnilist baasi, vastavat äriteenindust (pangad, audiitorfirmad, ekspediitorfirmad, logistika, laód jms) ning parasiitettevõtteid. Majandusklastrid eeldavad · Ressursi (antud juhul mingi füüsilise ressursi, nagu loodusvara) olemaolu · Inimeste (sotsiaalse kapitali) olemasolu on vajalik eeskätt tööjõumahukate tootmisklastrite puhul. · Traditsioonide olemasolu. · Eliit hõivab territooriumi, mahajäänud tööstuskompleksi, töötab üles, kehtestab reeglid. Teised tulevad järele. Isegi kui ülestöötajatel oli kavatsus kompleks osadekaupa maha müüa on ettevõttele, kohale uus arenguimpulss antud. Tüübid: o Tööjõumahukad o Disainitoodete klastrid (taani kõrgdisainmööbel, Sveitsi ja Itaalia tooted) o Innovatiivsed kõrgtehnoloogia klastrid (Silicon-Valley, Bostoni ümbrus, Cambridge)
misjonäridel oli samuti tugev motivatsioon õppida tundma kohalikke elanikke, tavasid, traditsioone, religioone ja seda ristiusu paremaks levitamiseks. Kujunes mitte-euroopa rahvaste uurimisel, uuriti kaugeid, eksootilisi rahvaid. Avastati uusi rahvaid. Volkskunde: oma rahva uurimine Völkerkunde: võõraste rahvaste uurimine Etnoloogia: Alguse saanud volkskunde-laadsest uurimusest, uuritakse talurahvast, lihtrahvast. Oma ühiskonna raamides alternatiivi uurimine: eliit uurib talurahvast. Motivatsiooniks rahvuse põhjendamine. Rahvusriigi tekkimise protsess oli toimumas või toimunud. Uuritakse lihtrahva kultuuri, et tõestada, ka meil on kultuur. Etnograafia: kõige eelneva sünonüüm. Eestis, (kuni 90ndateni) vanem termin, etnoloogia kohta. Etnoloogial ning etnograafial on aga peen mõistevahe. Etnograafia on mõeldud pidem kirjeldamisena: kirjeldatakse kultuurielemente, rahvaid. Etnoloogias on olulised aga võrdlemise aspektid, mõtestamine.
kontrevolutsionäär revolutsiooni vastane Kubermang haldusüksus Kullastandard riigil ei tohi olla rohkem raha , kui neil on kulda Kultuurirevolutsioon Hiinas Mao ajal teisitimõtlejate ja haritute tagakiusamine Külm sõda Vastasseis USA ja NSVL vahel, lubatud on kõik 1947... Lahtiste uste poliitika Hiina poliitika 80. aastatel, väliskapital lubatakse riiki Landeswehr Baltisakslaste eliit väeosa Laupa liikiumimne Soome parempoolsete äärmuslik liikumine LAV LõunaAafrika Vabariik Maadekreet enamlaste seadus, millega lubati talupoegadele maad Maailmapank rahvusvaheline rahandus org. (annab laene, IMF) pärast II ms Maailmarevolutsioon enamlaste täitumatu soovunelm muuta kogu maa kommunistlikuks Manifest tähtis määrus (seadus) Marshalli plaan maj
kavatses Prantusmaa rajada Marshalli plaani rahadega Lorraine` i uued suured terasetehased. Külma sõja algus. Ainus võimalus niisuguste tulemust saavutada oli viia Ida -- Euroopa riikide poliitiline süsteem vastavusse Nõukogude Liidus kehtiva süsteemiga ja just seda Stalin algusest peale taotles ja kavatses .Ühelt poolt võib tunduda , et eesmärk polnud kuigu raskesti saavutatav: niisugustes riikides nagu Rumeenia või Ungari oli vana eliit end diskrediteerinud ja tõenäoliselt polnud eriti raske seda võimult kõrvaldada ja alustada osast peale .Paljudes kohtades võeti nõukogulastest okupante esialgu vastu kui vabastajaid ja mjuutuste ning reformide ettekuulutajaid. Pidades silmas jätkuvat teaduslikku vaidlust teemal, kes vastutab Euroopa lõhenemise eest, tasub Võib -- olla rõhutada , et ei Stalinil ega tema kohalikel esinedajatel polnud vähimaidki kahtlusi oma kaugema eesmärgi üle.Koalitsioonid olid tee, kuidas tuua
organisatsioonis vajatakse. Selleks määratletakse toimuvate muudatuste ulatus organisatsioonis, nende kestus ja olulisus. Olulisuse all on silmas peetud, kui hädavajalik on õppimine ja millised tagajärjed toob kaasa õppimise ebaõnnestumine, seega kui suur on risk. Õppimisprotsessi käivitamiseks kasutatakse sageli ära kriisiolukorda (nt. kulude kasv). Õppimise propageerijateks võivad olla üksikisikud, grupid, eliit ning ka organisatsioonis kasutatav teadmiste salvestamise süsteem. Viimase sammuna tuleb läbi viia õppimist mõjutavate jõudude analüüs. Nagu muudatusi mõjutavad jõud, jagunevad ka õppimist mõjutavad jõud toetavateks ja takistavateks organisatsioon peaks endale teadvustama, et õppiva organisatsiooni loomine on eelseisva probleemi lahendamine, mitte valmis konseptsioon. Õppiv organisatsioon
Uurimuslik essee: Ernst Idla võimlemissüsteemi sünd ja areng Eestis ja välismaal Svetlana Grigorjeva Ernst Idla sündis 8, aprillil 1901. aastal Türi kihelkonnas Õisu mõisa aedniku pojana. 20.- 30. aastatel arendas ta oma võimlemissüsteemi alusel välja üldtunnustatud koolkonna, kes pärast maestro sunnitud põgenemist kodumaalt 1944.aasta sügisel ning Stockholmi elamaasumist saavutas ka maailmakuulsuse.Idla koolkond on tuntud mitmel kotinendil ning Idlat, kes kõikjal ja alati on esinenud Eesti lipu all, nimetatud "võluriks Tallinnast". Sellles essees on käsitletud peamiselt Dagmar Normeti , Ingrid Idla, Aksel Tiigi kirjutise põhjal loetut , kus on käsitletud Idla koolkonda kahest aspektist: Idla võimlemissüsteem ja selle eripära ning Idla koolkonna väljakujunemine. Idla elutöö lahtekohaks oli tõik, et tsiviliseeritu...
Nad ehitasid kaunistatud kivitempli Chavin de Huantar'isse Peruu Põhja-mägismaal, täites selle kaunilt lõigatud kiviskulptuuride ning suursuguste ikonograafiaga. Raimondi Kivi ja Lanzon'i monoliidi ikonograafia kirjeldab, kuidas nad kummardasid ülevat kassilikku jumalust, mida kujutati stiliseeritud jaaguari pea kujulisena, ning teisi looduslikke vaime. Mõned arheoloogid arvavad, et Chavin de Huantar oli Andi oraakel, keda kontrollis võimas ülempreestrite eliit, mis toetus San Pedro kaktusele ning teistele hallutsinogeenidele, et suhelda üleloomulike jõududega. Teised rivaalitsevad pühamud, nagu näiteks Kunturwasi Cajamarca's või Sechin Casma orus, meelitasid arvatavasti ligi rändajaid ning palverändureid põhjast Ecuadorist ning ka lõunapoolsetest Andidest. Koonusekujuliste spiraalsete kodade ,,kõnetorude" ning käävkehade kodade, mida leidub ainult Ecuadori ranniku lähedal troopilises meres, leidmine annab sellele hüpoteesile kaalu
Stalini isikukultuse kujunemine seoses tema 50. sünnipäevaga. 4. administratiiv-bürokraatliku süsteemi kujunemine, mida iseloomustasid: Kujunes hierarhiline alluvuspüramiid, ametnike arv suurenes aga samas haridustase langes. Need inimesed olid võimelised ainult käske täitma, mitte ise mõtlema. Neilt oodati jäägitut ustavust kõrgemale juhtkonnale. 5. terrori rakendamine teatud elanikkonna gruppide suhtes (näited): mittevene rahvad, rahvuslik eliit ja intelligents, partei- ja riigitegelased 6. määratleti rahvavaenlaste hulk - 4,6% elanikkonnast ja tollasest elanikkonnast oli see ca 7, 4 miljonit inimest 7. Riik kontrollis noorsooliikumisi. Ainsateks lubatud noorteorganisatsioonideks olid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. C) Kultuuris: · sõnavabaduse puudumine ja meedia kontrollimine; · riikliku ideoloogia propaganda · ideoloogilised ettekirjutused kunstile ja kirjandusele
Seejärel määrati kindlaks rüütliks löömise kuupäev. 5. KOLMANDA SEISUSE KASVATUS 5.1. Linlase kasvatus 13. sajandi keskpaik on Euroopa linnade õitsenguperiood, mil vanad roomlaste linnad muutuvad rahvarohkemateks ja tekib ohtralt uusi linnu valitsejate ja piiskoppide residentside ümber ja kaubateede ristumiskohtadesse. Kujuneb välja linnaõigus, kõige iseseisvamad olidgi vabalinnad, kelle kodanikud asetsesid skaalal kuskil aadliku ja talupoja vahel. Linlaste eliit on kaupmeeskond ja käsitööliskond. 5.1.1. Kaupmehe kasvatus Varasel keskajal ei peetud kaupmeestest eriti lugu neid peeti kasuahneteks, petjateks ja liigkasuvõtjateks, kuid just kaupmeeskond rõhutas ausust, hindas kõrgelt ausõna, arvestas partneritega ja enamuse arvamusega ning kontrollis õiglast kasumite jaotamist. Kaupmehed olid linna majanusliku elu dikteerijad. Neist said sageli maadeuurijad, teaduse edendajad, uute võimaluste ja ainete otsijad.
müük ja teenindus. Väikeettevõtjad, sõltumatud. Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“) TÖÖLISKLASS („sinikraed“, füüsiline töö, wages) Oskustöölised. Lihttöölised Kriitika: meestestekeskne; ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega;muutuvad olud ühiskonnas ja indiviidi tasandil; ei arvestatud eliidi positsiooniga Klassid: • Kõrgklass - jõuakamad ühiskonnaliikmed, vana raha kõrgklass - pärandatav jõukus, uue raja kõrgklass- uus eliit, meelelahutustööstus,sport • Keskklass - enamus rahvastikust, “valgekraeliste” töökohtade ekspansioon 20.saj jooksul, hariduse ekspansioon, klassihierarhia püramiidist rombiks • Töölisklass - kahanev trend; oskustöölised,lihttöölised • Alamklass - marginaalsedja tõrjutud, pikaajalisedtöötud,sotsiaalametite kliendid, kodutud; etnilised vähemused, immigrandid Debatt: • Klassid paberil - kuuluvustunne
müük ja teenindus. Väikeettevõtjad, sõltumatud. Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“) TÖÖLISKLASS („sinikraed“, füüsiline töö, wages) Oskustöölised. Lihttöölised Kriitika: meestestkeskne; ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega; muutuvad olud ühiskonnas ja indiviidi tasandil; ei arvestatud eliidi positsiooniga Klassid: • Kõrgklass - jõukamad ühiskonnaliikmed, vana raha kõrgklass - pärandatav jõukus, uue raja kõrgklass- uus eliit, meelelahutustööstus, sport • Keskklass - enamus rahvastikust, “valgekraeliste” töökohtade ekspansioon 20.saj jooksul, hariduse ekspansioon, klassihierarhia püramiidist rombiks • Töölisklass - kahanev trend; oskustöölised, lihttöölised • Alamklass - marginaalsed ja tõrjutud, pikaajalised töötud, sotsiaalametite kliendid, kodutud; etnilised vähemused, immigrandid Debatt: • Klassid paberil - kuuluvustunne
Elusolendit saab nendega mõjutada. -analoogiamaagia, sümpateetiline maagia sarnane tekitab sarnast Nõidus – maagiline tegevus, suunatud halva tegemiseks. Kultuurimuutused: individualiseerumine ja kultuuriline desorganisatsioon - Robert Redfield (1941) – funktsionalist Väikesed ük- d/isoleeritud kogukonnad lülituvad suurtesse ük-sse. Modernses maailmas olulisem indiviid, pole vaja kogukondi et hakkama saada. Innovatsioon – eliit pakub kultuuriprobleemidele innovaatilisi lahendusi. Ideed mille kaudu ük paraneb, muutub. Positiivne kultuurimuutus. Akulturatsioon – domineeriva ük mõju vahetus kontaktis, väiksem ühiskond loobub oma kultuurist suurema kasuks, võetakse üle teine kultuur ellu jäämise nimel. Domineeriv kultuur sunnib nõrgemat loobuma. Negatiivsed muutused, parem oleks kui kultuur säiliks ka siis kui inimestel on halvem elada. (sama arengut võidakse tõlgendada nii innovatsiooni, kui
mõjud. Lisasid toidusedelisse sea-, kana- ja veiseliha ning munad, piima, või ja juustu. Hakati viljelema riisi ja nisu, kasvatama apelsini-, virsiku- ja aprikoosipuid. Uue maitseainena võeti kasutusele kaneel. Mehhiklased võtsid kõik uue omaks, kuid säilitasid sealjuures oma endised söögiharjumused. Seejärel on tuntavalt mõjutanud toidukultuuri arengut prantslased 19. sajandi keskel (tõi kaasa üldise veiseliha eelistuse, enne seda eelistas rikas eliit talleliha; populaarseks sai ka oliivõli kasutamine) ja kõige lõpuks veel ühendriiklased (kokteilid). Aastal 2010 kanti Mehhiko toidukultuur UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Üldine iseloomustus Mehhiko toit võib olla äärmiselt lihtne, aga samas võib olla see ka väga keeruline. Toiduvalmistamisel kindlaid reegleid ei ole. Ilmselt tuleneb see väga laiast piirkonnast, kus kliima erinevused on suured ja samuti sellest tulenevalt tooraine saadavus. Peaaegu iga toit sisaldab tsillit
muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil (uued ametikategooriad); skeem on meestekeskne • Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused Kõrgklass – Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse/jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest; „vana raha kõrgklass“ (pikaajaline pärandatav jõukus) ja „uue raha kõrgklass“ (uus eliit, meelelahutustööstus, it, sport jms) Keskklass – enamus rahvastikust, „valgekraeliste“ töökohtade ekspansioon 20. saj jooksul Töölisklass – Kahanev trend, töölisaristokraatia, oskustöölised, lihttöölised Alamklass – marginaalsed ja tõrjutud, pikaajalised töötud, kodutud, elavad sotsiaalsüsteemi kulul; etnilised vähemused, immigrandid • Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?)
1) mõistab riigi, kultuuri ja ühiskonna olemusliku seose ning väärtushinnangute muutumist. uusajal - Hakati eelistama linnaelu maaelule. Tekkisid suured linnad, kus elanike arv oli miljonites ning kus asusid ka vabrikud. Muutus ka riikide valitsemiskorrad näiteks tekkisid absolutistlikud ning parlamentaarsed riigid. Samuti toimus ka muutus kodanlikus perekonnamudelis. Abiellumise eelduseks hakati pidama tundeid ja armastust, varem oli selleks mehe(harva ka naise) kõrge seisus ning hea majanduslik olukord. Riik leidis ka kasusaamise võimalusi, tehes seadusi, mille alusel kuulutas osasid toodete/teenustepakkujaid monopoliks ning lasi neil hinnad kõrgeks ajada, mille arvelt teenisid nad ka maksudelt rohkem raha. Enam ei peetud tähtsaks ka seda, mis seisusesse keegi kuulub, pürgiti võrdsuse poole. Inimestele anti ka võimalus saada haridust ning käia kirikus, kus räägitakse emakeeles, mitte ladina keeles, millest enamus aru ei saanud. Para...
kui kultuuride mõttes. See sisu tuleb tegelikult igapäeva küsimuseks kõigil kultuuri loojatel ja kajastajatel. Iga päev olemegi sellel ,,ristil", ristteel, oma tegemistega, milles on palju kihte. Et nende kihtidega toime tulla, on veel üks oluline mõiste ja tegevus aktualiseerimine. Tähelepanuväärne on, et Eestis on kirjakeelne teave olnud kättesaadav juba väga pikka aega ning erinevalt paljudest teistest maadest, kus aktiivseks kirjasõna lugejaks oli eliit, on Eestis juba 1820st aastast tellitud emakeelseid ajalehti igasse külla, käidi koos lugemas ning teabe ja kursisoleku vajadus on Eesti rahvale omane juba sajandeid. See, et lihtrahvas on juba sajandeid ise kirjakeelt lugenud, on äärmiselt tähelepanuväärne ja haruldane! Aktualiseerimine. [ehk ,,olulisena tänapäevas esile toodud"] See on selline teadvustamine, mis ka välja öeldakse või kirja pannakse ning see on äärmiselt oluline
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Milles seisnes sovetiseerimine NSV Liidu mõju alla jäänud või okupeeritud riikides? 1. NSV Liit asus võimule seadma endale meelepäraseid valitsusi ning allutas okupeeritud alad kommunistlikule diktatuurile; ettevõtted ja kogu tööstus natsionaliseeriti ning põllumjandus kollektiviseeriti; riik sekkus nii tööstusesse, ettevõtete töösse kui ka põllumajandusse. 2. Idabloki ehk sotsialismileeri riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustasid mitmed ühised jooned. Mis olid sotsialismileeri riikidele iseloomulikud tunnused? Selgita. 2. Majanduse riigistamine, plaanimajandus (viisaastakuplaan, ehk toodet ei toodetud mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid riigi kehtestatud plaanile), kommunistlik kultuuripoliitika, tsensuur, suur sõjaväe osakaal 3. Nimeta sotsialismileeri kuulunud riike. 3. Euroopa: NSVL, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Poola, Rumeenia, Jugoslaavia Aasia: Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia, alates 1970 L...
Poliitilised režiimid Liberaalne demokraatia: Võimukandjate vastutus rahva ees, vabad ja ausad valimised, Sõjaväe, kirku, politsei jne võim piiratud, poliitiline pluralism, seaduste võim ja võimude lahusus, puudub korruptsioon Arenev vs liberaalne demokraatia: arneveas esineb kõrvalkaldeid, teatud rühamd omavad vähem poliitilisi õigusi, sõjaväeline sekkumine aeg-ajalt, korruptsioon, kohtuvõim v.o politiseeritud. Liigub demokraatia poole Mitte-liberaalne demokraatia: valitsev eliit ei taha liikuda liberaalse demokraatia poole. Valimistel täielik enamus valitseval parteil. Valimispettused valitseva partei kasuks, meedia valitsuse kontrolli all, kodanike vabadused piiratud. Puudub võimude lahusus. Suur roll presidendil. Puudub selge ideoloogia!!! Diktatuuri tüübid: autoritalism, totalitarism, sultanism. Võimu vahetus on väga raske. Valitseb režiimi meelsus, väärtused mida võimulolijad kannavad- rahvuslus. Sõjaväe domineerimine võib olla
· Kuidas on korraldatud juurdepääs meediale? Vastandlikud mudelid: Domineeriv meediat nähakse allumas teistele omavahel seotud institutsioonidele. Selle kohaselt on meediaorganisatsioonid väikese mõjuvõimsa grupi omandis või kontrolli all ning sarnased. Levitavad piiratud ja ühekülgset maailmavaadet. Tulemusena tugevdatakse valitsevat võimustruktuuri. Pluralistlik võimaldab palju suuremat mitmekesisust ja ettearvamatust. Ühtne ja domineeriv eliit puudub, võimalikud on nii muutused kui ka demokraatlik kontroll. Auditooriumi nähakse nõudmiste algatajana, kes suudab mõjustamisele vastu seista. Meediavõimu vastandlikud mudelid (tõenäoliselt esineb sagedamini segavariante) Domineerimine Pluralism Ühiskondlik allikas Valitsev klass või domineeriv eliit Konkureerivad poliitilised,
Leiab, et ideoloogia abil on võimalik ideid õiges suunas arendada ja panna üh nende abil mõtlema. Ideloogiale antakse üdini positiivne aura. See muutub liberalismiajastu ideoloogia keskseks käsitluseks, mille kohaselt liigume järjest paremate ideede suunas. Tema käsitlusele vastupidise seisukohal on Karl Marx . Kirjutab ''Saksa ideoloogia'', mis on jõuline liberalismivastane kirjutis. Tema ideoloogia sõnum on see, et ideoloogia on läbinisti negatiivne nähtus. Arvab, et eliit hoiab ülejäänud üh enda alluvuses. Itaalia marksist Antonia Gramski viib marksi neg ideoloogiapuhangu õuduslooks. Kirjutab hegemooniateooriast. Ideoloogia on midagi nii rõvedat , et see on õudusfilmi hetk , mis karjuvalt vajab , et kangelane astuks sisse ja vabastaks õnnetud hinged , kes selles ideoloogias siplevad. Prantsuse filosoof M.Focult on samuti õuduszanri viljeleja , kuid mõtiskleb selle üle, mismoodi
struktuuridega, mis ei mahu diskursuse mõiste alla. Kelle käes võim siis võiks olla? Üks vastus: eliitide - Eliidid on vähemusgrupid kellel on võimu, mõju teiste üle * oletatakse, et neid on igas ühiskonnas. Seda väitis juba Gaetano Mosca (1896), kes oli eliitide uurimise algatajaid sotsioloogias. Kõik võivade saada eliidiks, selle aluseks on organiseerimisvõimed. Ka pluralistid nõustuvad selle väite ,,lahja" variandiga. (Näiteks Weber: partei eliit või bürokraatlik eliit) * marksistid on (kunagi) arvanud, et klassideta, ilma võimuta ühiskond oleks võimalik, aga igal juhul pole nad esitanud ühtki näidet sellisest ühiskonnast (juba Trotski ütles, et Nõukogude bürokraatia ja parteieliit on vana kodanluse osa üle võtnud; hiljem kirjutas sotsialismimaade eliitidest nt. Milovan Djilas (jugoslaavia poliitik, partisan, teisitimõtleja, Tito ajal tagakiusatud,
Minu Gümnaasium Kommunism Referaat Autor: Ees- ja perekonnanimi klass koht ja aasta Sissejuhatus, e. Väike ülevaade Kommunistlikust riigist Valisin selle teema kuna tegelikult nii lähedal olnud ja väga võimalik, et ka praegu elutseva suure organiga, mille kohta saadud lisateadmised on ainult boonus, minu teadmiste pagasis. Kommunistlik riik on kommunistlik partei ainuvõimu all olev riik. Nimetus kommunistlik riik on vastuoluline. Enamik neid riike ei nimetanud endid ise kommunistlikeks, vaid sotsialistlikeks riikideks, kuna vastavalt marksismi teooriale pidi saabuma alles hiljem kommunism. Termin läks käibele lääneriikides mittemarksistide hulgas, kes marksismi ei tundnud või ei võtnud seda tõsiselt. Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa (1922....
Aastast 1950 on Tiibet okupeeritud Hiina Rahvavabariigi poolt. Sellest ajast alates on Tiibeti rahvas pidanud taluma ülekohut ja väärkohtlemist ning poliitilisi ja majanduslikke otsuseid, mis on rahvale ja tema kultuurile palju kahju teinud. Kommunistlikust ideoloogiast juhitud propaganda tõi kaasa näljahäda, tagakiusamise ja paljude tiibetlaste põgenemise oma kodumaalt. Kõige selle tõttu palus seni isolatsiooni eelistanud Tiibeti poliitiline eliit maailma üldsuse abi. Eelkõige loodeti Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) peale. Vaatamata aga ÜRO harta ja rahvusvahelise õiguse Tiibetit toetavatele põhimõtetele jäi abi saamata. Tiibeti ajalugu Arvatakse , et Tiibeti esimesed asukad saabusid Tiibetisse rohkem kui 2000 aastat e.m.a. ida poolt. Pärimused räägivad, et sõjakad karjakasvatajad ühendas omavahel 410 e.m.a. Indiast saabunud Nyatritsenpo, kes pani alguse 41 kuninga dünastiale. Tiibeti paremini tuntud ajalugu
E.VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Rait Raidma 7.klass ÄRKAMISAEG Rehferaat Juhendaja: Ene Holsting Juuru 2011 Sisukord Rahvusliku ärkamise ajalugu lk.3 Tegelased lk.6 Kokkuvõte lk.12 Kasutatud kirjandus lk.13 2 Rahvusliku ärkamise ajalugu Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarä...
25. Kadunud sugupõlveks hakati nimetama Esimeses maailmasõjas osalenud ja sellest osavõtmise tulemusena invaliidistunud või vaimselt ning moraalselt muserdatud noort põlvkonda. Algupäraselt kasutati terminit Inglismaal inimeste kohta, kes surid sõjas peatselt pärast seda kui said täisealiseks, kuid kaudselt viidati ka kõrgklassi poole, mille kaotusi tajuti ebaproportsionaalselt suurteks. Arvati, et tulevikult rööviti järgmise klassi eliit, teadlased ning kirjanikud - "the flower of youth and the best manhood of the peoples [had] been mowed down".
● kestis kuni tema surmani c) industrialiseerimine ja kollektiviseerimine; ● muutused majanduspoliitikas ● industrialiseerimine- suurtööstuse arendamine, masinate ja relvade tootmine ● kollektiviseerimine- eraomandi likvideerimine, talupoegade koondamine ühismajanditesse d) repressioonid ja GULAG. ● Isikute arreteerimine, keda käsitleti poliitiliste vastastena ○ Politsei juhid ○ Sõjaväe juhid ○ Poliitiline eliit ● koonduslaagrid, kus vange äärmiselt ebainimlikes ja alandavates tingimustes hoiti ● küüditamised ● hoidsid üleval NSVL majandust 16. Võitlus terrorismiga tänapäeva maailmas. a) terroriaktid tänapäeva maailmas (9/11, rünnakud Pariisis ja Brüsselis jne.); ● Pariisi novembri terrorirünnakud - ISIS ○ 13. november 2015 ○ 6 erinevat kohta (Stade de France, Bataclani teater - pantvangid)
kapital, eluvõimalused Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused kõrgklass: • Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse/jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest. • Tinglikult: ‘vana raha kõrgklass’ (pikaajaline põlvkonnitipärandatav jõukus) ja ‘uue raha kõrgklass’ (uus eliit, nt meelelahutustööstus, sport, infotehnoloogia jmt) keskklass: • Enamus rahvastikust, mitmekesisus • „valgekraeliste“ töökohtade ekspansioon 20.saj jooksul (spetsialistid, juhid, ametnikud), “manageride revolutsioon” – struktuurimuutused majanduses, riigi funktsioonide laienemine, bürokraatia kasv. • Hariduse ekspansioon töölisklass: • Kahanev trend • Töölisaristokraatia, oskustöölised, lihttöölised
KOKKUVÕTE 1789 aastat võiks lugeda inimkonna ajaloo üheks pöördepunktiks. Inimeste ülestõus, mida mõjutasid tolleaegse Prantsusmaa kuningakoja pidev priiskamine, oli tõestuseks, et julgeti tulevikku muuta. Kui küsida kas deklaratsioon oli ikka vajalik, siis peaks vastama kindlasti jah, sest arvan, et olukord, kus lihtrahvas elas pidevas vaesuse ning aadelkond pillavas luksuses, pidi muutuma. Prantsuse seisuslik ühiskond oli hakanud mõranema juba enne revolutsiooni. Tekkis uus eliit, mis oli haritud, jõukas ja mõjukas ning koosnes põhiliselt juristides ja ametnikest. Et inimeste vahel oleks enam-vähem võrdsus, siis ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oli selleks igati hea algus. Samuti oli see ka mitmete teiste Euroopa riikide, sealhulgas ka Eesti, lükkeks rahvusliku ärkamisele. KASUTATUD KIRJANDUS E. Asson ,,Suur Prantsuse Revolutsioon", 1923 W.Blos ,,French Revolution" 1939 Deklaratsioon - http://fr.wikipedia.org/wiki/D%C3%A9claration_des_droits_de_l
Minimaalne juhtimistasandite arv Võimalus treenida tulevasi juhte Struktuur on ressursside suunamise vahend Kiired muudatused vajavad paindlikku struktuuri Ametikohtade rühmitamine Funktsionaalne strukuur Tootepõhine struktuur Struktuur asukoha järgi Struktuur tarbija järgi Meeskondlik struktuur Multidivisjoniline struktuur Lisaks on veel: -- Läbipaistev organisatsiooni mudel - Strateegiline eliit - Mitmekülgsed keskastmejuhid - Spetsialistid, kes on oma aja peremehed Virtuaalne organisatsiooni mudel - Enamik funktsioone ostetakse sisse Delegeerimine juht annab töötajale ülesande ja selle täitmiseks vajalikud õigused ja volitused juht fikseerib aruandekohustuse kui alluv on konkreetses küsimuses kompetentsem, on tulemus kvaliteetsem võimalus osaleda otsustusprotsessis tõstab alluva aktiivsust ja vastutusvõimet
Koosneb kuuest tingimusest, millest igaüks piirab võimalike käitumiste hulka: 1. strukturaalne edendavus sotsiaalsed institustsioonid on ehitatud edendama või piirama kollektiivset käitumist. 2. strukturaalne pinge tekib institutsiooni siis, kui inimesed tunnetavad ebavõrdust, mis tuleneb sotsiaalsetest tingimustest. 3. üldistatud usu kasvamine ja levimine toimub, kui inimesed otsivad ebavõrdsusele seletust. Defineeritakse süüdlane, nt eliit. Läbi jagatava situatsioonimääratluse on inimesed nüüd valmis tegutsema. 4. esilekutsuvad faktorid dramaatilised sündmused, mis toetavad jagatavat uskumust. Need sündmused ei pea olema tegelikult toimunud, piisab kuulujutust. 5. tegevuse mobiliseerimine toimub, kui rahvahulgast kasvab liider, kes näitab rahvale tegevuse õige suuna kätte. 6. sotsiaalse kontrolli faktorid ametivõimude reageering. Ametivõimud võivad
Tooma Katsebaas Eesti Vabariigi algusaastail tekkis suur vajadus haritud maaparandusmeistrite järele. Selle lünga täitmiseks avatigi 1928. aastal Tooma Sookultuuri ja Maaparanduse Kool. Selleks, et saada maaparandusmeistri diplom, tuli kaks aastat koolipinki nühkida. Koolis õppis 30−40 õpilast ja koolmeistreid oli kuus. Kooli esimeseks direktoriks oli Enn Terasmäe, kes pidas seda ametit viis aastat. Siis asus kooli etteotsa Osvald Ojaveer, kes oli sel ametikohal kuni kooli likvideerimiseni fašistliku okupatsiooni päevil. Koolis õppis noormehi üle kogu Eesti. Selleks, et koolis hakkama saada, pidid olema tugev ja töökas poiss. Nõrgad langesid õige pea välja. Õppeaineid oli palju. Peamine rõhk oli edaspidises töös vajaminevatel ainetel: maaviljelus, sookultuur, maaparandus, geodeesia, loomakasvatus, piimandus, turbatehnoloogia, arvepidamine. Olid ka üldained. Lisaks õpiti aiandust, tervishoidu ja suu...
Eriti pinev oli olukord Punjabis, kus sikhide territoorium oli jaotatud kahe riigi vahel. 2 Esimene sõjaline konflikt India ja Pakistani vahel Vastavalt India sõltumatuse aktile (1947) jäi vürstiriikide staatuse küsimus vastava riigi valitseja otsustada. Enamus India vürste (Indian Princes) langetas otsuse kiiresti ja India kasuks, osa ka Pakistani kasuks. Esines aga ka tõrkeid, eelkõige seal, kus valitsev eliit ja rahvamasside enamus olid erinevat usku. Kõige teravamaks kujunes olukord Kashmiris, mille hinduistist valitseja maharadza Hari Singh kõhkles mitu kuud, soovides (India diplomaadi J. N. Dixiti arvates suurushulluse sunnil) selles strateegiliselt ülitähtsas regioonis välja kuulutada omaette monarhiat. See oli utoopiline plaan. Tema kõhklustele tegi sunnitud lõpu Pakistani hõimude sissetung oktoobris 1947, mis viis ta otsusele ühineda Indiaga, kuigi valdav
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
