Kordamisküsimused – linnastumine 1.Iseloomusta linnastumise protsessi maailma eri regioonides Linnastumise algperiood Euroopas 19. ja 20. sajandil, praegu läbivad seda perioodi mitmed vähem arenenud maad. Linnaelanike arv kasvab kiiresti sisserände ja ka suure sündimuse tõttu. Märgatavalt areneb kesklinn ja selle lähiümbrus, sest sinna rajatakse tööstusettevõtteid. Sisserändajad tulevad linna elama, et leida töö. Nad hakkavad elama mugavusteta elupiirkondades. 1950.-1960 Hakati ehita...
teha, mida soovisid ning lihttöölised pidid kuuletuma, neil endal oli väga väike sõnaõigus ning ka see läbi kolmandate isikute (ametiühingud jms). Russeli arvates võib jätta üksikinimese ilma mugavusest, kui see aitab mingil hädavajalikuga teist inimest. Inimese ilmajätmine hädavajalikust on suurem sekkumine kui see kui tal ei lubata tarbida, seda mida tal tegelikult vaja pole. Ühiskonna eesmärgiks peaks olema, et kõigil inimestel olek miinimum rahuldatud, mitte see, et eliit saab tarbida vaeste arvelt. Inimesed, kes erinevad teistest oma vaadete, teadmiste, andekuse pärast ei tohiks kritiseerida, kuna need omadused pole saadud teiste arvelt vaid inimene on need õppinud või saanud sünnipäraselt kaasa. Nende ,,eriliste" tagakiusamine on vale. Ühiskondlik takistus on palju hullem kui füüsiline takistus, kuna mõjutab inimest emotsionaalselt tekitab nördimust. Seda saab leevendada, lubades tegevusi, mis võivad olla
teised kultuuriartiklid levivad isikult isikule, grupist grupile, ühiskonnas ühiskonda. Feminism rõhutab naiste võrdõiguslikust Elitarism jaotab filosoofilise ühiskonna eliidiks ehk kõrgklassiks ja valitsevaks massiks. Ühiskond, mis keskendub kapitali ja sellest tuleneva võimu koondamisele enda kätte. Kapitali saab intensiivselt kontsentreerida vaid ebaõigluse ja vägivallaga, mistõttu vajab eliit oma eesmärgi saavutamiseks organisatsiooni ehk riigi abi. Stratifikatsioon ühiskondlik kihistumine Homofoobia hirm homoseksuaalsuse ja homoseksuaalsete inimeste ees, homoseksuaalsete inimeste jälestamine. Etniline ühise keele ja asulaga püsivate inimrühmadega seonduv. 5. I Milles väljendub konformsus Käitumine ja mõtlemine teiste mõjul, oma tõekspidamistest loobumine. Inimene on konformsem kui; tahab järgida grupi reegleid, ei ole kindlat seisukohta, tal on
kõiki endisi idabloki riike. See nähtus hõlmab seaduste kujundamist sel moel (sh ka seaduseloojate äraostmist), mis võimaldab riigivara riigi jaoks kahjulikel tingimustel teatud väikese otsustajate grupi kätte liikuda. Riigi riisumist ei saa reeglina pidada üksikjuhtumiks, vaid hästitoimivaks süsteemseks võrgustikuks, kus on omavahel seotud nii poliitiline kui majanduslik eliit. Korruptiivsuse mõõtmine Korruptiivsust mõõdetakse indeksiga, mida nimetatakse CPI-ks (corruption perception index) ehk korruptsiooni tajumise indeks. Nagu nimetus ütleb absoluutarvudes ei ole mõõdetav. Eestit on hinnatud alates 1998.a. ja on asunud vahemikus 5,6-6,5 (2007). 2005.a. oli Eesti selle CPI skaalal 27-nes, Leedu 44 ja Läti 51. Korruptsioonitase Eestis Täna(01.12.2011)avalikustatud 2011. aasta rahvusvaheline korruptsioonitajumise indeks
Turumajandus o Adam Smith: kui kuskil on huvi, ilmub ka pakkuja o Inimese tegevust juhib turumajandus e ,,nähtamatu käsi" o Heaolu ei sõltu asjaosaliste headusest o Monopol ainupakkuja valitseb turgu Käsumajandus e plaanimajandus o Otsustab riik, mitte turg (hinnad ja vajadused) o Riik kontrollib ressursse o Tekib defitsiit, kuna turgu ei kontrolli mitte vajadus vaid plaan o Nomenklatuur partei eliit 1.3. Majanduse põhinäitajad ja tsüklilisus Makromajandus riigi majandus tervikuna Mikromajandus vaadeldakse ühte majandusharu SKP/GDP sisemajanduse koguprodukt (ingl. Gross Domestic Product) o Lõpptarbimisse läinud kaubad ja teenused o SKP kasv majanduskasv o Näitab majanduse väljundi suurust o Nominaalne SKP kõikide teenuste ja toodete koguhind Kajasutub hinnamuutus, mitte toodete koguse muutumine
Elustiiliga luuakse märke, millel on sümboolne tähendus. See kujundab identifikatsiooni, mis seotakse kuulumisega sotsiaalsesse kihti. P. Bourdieu: sümboolne kapital, mis on tunnustatud sotsiaalse rühma (ühiskonna) poolt ning, mis tugineb indiviidi omanduses olevale sotsiaalsele, majanduslikule ja/või kultuurilisele kapitalile. Sotsiaalne kihistumine võib viia konfliktideni ja kutsuda esile sotsiaalse muutuse erinevates sotsiaalse elu aspektides. Klass ja eliit 19 Kuidas peaks rikkus ühiskonnas jaotuma? Klassid on suured inimeste rühmitused, kellel on käsutada samasugune majanduslik ressurss, mis tugevalt mõjutab nende võimalusi kujundada oma elustiili (A. Giddens). Jõukuse omamine koos ametikohaga on peamiseks klassidevahelisi erinevusi määravaks teguriks (A. Giddens) P.Bourdieu: klass eksisteerib ainult juhul, kui inimesed end ise teatud klassiga
Talupojad ostsid oma põliskohad välja pikaajalise pangakrediidiga, mis tasuti lina- ja kartulikasvatusest saadud tuludest. 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermangus) talupoegade omanduses üle 80%, Põhja Eestis (Eestimaa kubermangus) 50% talumaast, osa talusid jäi rendile. Täisperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem ja vitaalsem rühm. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit -- ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. Vene keskvõimu dikteeritud poliitilisest olukorrast ja baltisakslaste poolt domineeritud kultuurisituatsioonist tingitud tõrjutus, ahistatus ja otsustamisõiguse puudumine motiveeris "ärganud talurahva" eliiti ehitama üles oma rahvust ja eesti rahvusühiskonda juba "valmis" saksa ja vene ühiskondade
mungarüü, sest tahtsid Kristuse moodi olla, kuna too oli ka olnud väga vaene. Mungad püüdsid oma aja ühiskonda vahetada, suunata ja lepitada. Nad proovisid luua rahu ja vennalikkuse õhkkonda. Rüütel Vanasti kogunesid sõjamehed salkadesse ja nendes salkades oli aegade jooksul tekkinud välja oma eetika, mis seadis esiplaanile vapruse, ustavuse ja kiindumuse oma juhisse. Need tradistsioonid keerlesid nüüd aristrokraatide sõjasalga ümber, millest oli saamas eliit. Pidulik relvade üleandmine muutus noore vürsti troonile astumise tseremooniaks , mida meie teame kui rüütlikslöömise rituaali, mis sai ratsavarustuse ja seisuse väliste eraldusmärkidega määravaks rüütlimõiste väljakujunemisel. Rüütleid oli kahte sorti: ilmalikud ja vaimulikud. Ilmaliku rüütli eesmärgid olid maised ja nad olid väga uhkelt riides ja kaunite soengute ning kõige uhkema varustusega.Vaimulikud rüütlid olid aga totaalsed vastandid, nad olid
võõrtöölisi sisse. Toodang kasvas koguaeg kordades. Puuduliku põlevkivi kasutamise tõttu jäid järele suured tuhamäed ja reostus vesi ja õhk. 9. Milliseid vahendeid kasutati Nõukogude Liidus venestamispoliitika elluviimisel? Too näiteid, kuidas püüti tagada vene keele levikud üle terve NSV Liidu. -Vene k õpetamine muudeti kohutslikuks kõikides koolides -Sõjaväkke kutsutud teenisid aega kaugel kodumaast. -Juhtiv rahvuslik eliit represseeriti ning liiduvabariikides pandi tähtsamatele ametikohtadele Moskvast saadetud ustavad inimesed. -Vene k domineeris kõigis eluvaldkondades, sh nt ametlikus asjaajamises ja teadustöös. 10. Milline roll oli nõukogude ühiskonnas dissidentlusel? Miks oli aktiivseid teisitimõtlejaid suhteliselt vähe? Levitasid infot, mis ei meeldinud valitsusele. Kontrollisid inimõiguseid.
kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused, liikumised. 16. Sotsiaalne staatus- indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mille määravad tema päritolu või omandatud vaimsed ning materiaalsed ressursid. 17. Sotsiaalne straatum- sarnaste ressursside ja sotsiaalsete tunnustega inimeste kategooria: nt intelligents, aristokraatia, äärerühmad, eliit. 18. Sotsiaalne stratifikatsioon- teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastikujaotus, kus teatavate sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse ehk straatumitesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele või poliitilistele ressurssidele. 19. Sotsiaalne mobiilsus- inimese või inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis; eristatakse horisontaalselt ja vertikaalset mobiilsust. 20
Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. 1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 19 SAJ. Tänapäeva arenendu ühiskond...Samal ajal kujunesid välja 3 ühiskonna põhilist sektorit: turumajandus, avalik e. Valitsussektor ning kodanikuühiskond. TUNNUSED JA NÄITED: Ühiskonnnasektorite eristatavus ja vastastinkune seotus(3 sektorid), tööstuslik kaubatootmine(nt.konveier tootmine), rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises(valimised, referendumid, 3.sektori kaudu) , vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus(sõna-ja mõttevabadus), inimõiguste tunnustamine(nt.õigus elule, õigus kaitsele, haridusele jne.) 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. *Agraatühiskond-18. SAJ.hakkas kujunema 8000-6000.a. e.Kr. Inimeste põhiline tegevusala oli...
Talupojad ostsid oma põliskohad välja pikaajalise pangakrediidiga, mis tasuti lina- ja kartulikasvatusest saadud tuludest. 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermangus) talupoegade omanduses üle 80%, Põhja Eestis (Eestimaa kubermangus) 50% talumaast, osa talusid jäi rendile. Täisperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem ja vitaalsem rühm. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit -- ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. Vene keskvõimu dikteeritud poliitilisest olukorrast ja baltisakslaste poolt domineeritud kultuurisituatsioonist tingitud tõrjutus, ahistatus ja otsustamisõiguse puudumine motiveeris "ärganud talurahva" eliiti ehitama üles oma rahvust ja eesti
kritiseerivad seda. Uusvasakpoolsus e kolmas tee leiab et heaoluriik peab nõudma inimestelt suuremat panustamist, riik peab regu. palku, looma töökohti. Uusparempoolsed- elatustaseme peab määrama inimese isiklik pingutus. Ühiskonna kihistus Sotsiaalne status ja sotsiaalne roll. Ühiskond on sotsiaalselt kihistunud näiteks majandusressurside alusel klassideks. Elustiili, väärtusorientatsiooni ja päritolu baasil kujunevad staatuskihid: eliit ja mass. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Liikumine võib olla horisontaalne. Nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist, mille puhul pole omandisuhe ainumäärav, arutatakse ka elustiili. Nüüdisühiskonnas on kihistumus seotud ka viimsete haridunäitajatega. Arusaam inimeste spnnipärasest võrdusest olenemata päritolust, nahavärvist soost, rahvusest, on tõstnud sotsiaaset mobiilsust.
Televiisor ja raadio pasundavad hommikust õhtuni. See kõik mõjub kuna seda korratakse korduvalt, ta suunatakse sulle kindlat huvigruppidele suunatult, kus valitseb osaline tõde. Tekibki küsimus, et kas kunst kui algupäraselt kindlate raamide ja mängureeglitega, kõigile arusaadavas ja mõistetavas terminites seletaud vorm hakkab surema? Enesest mõistetav on see, et alati pole halba ilma heata. Igal asjal on kaks pool Nii ka kunstis, kus popp- ja eliit kultuur kõnnivad käsikäes oma radupidi, mis vahel liialt tihti ristuvad. Laenates üksteiselt kõik mida laenata annab. Just sellepärast et eksisteerida ja ennast kuuldavaks ja nähtavaks näha meile.
6) 1618.a esimene indiaanisõda> indiaanlaste tõrjumine läände · Asunike tegevusalad: 1) Põhja osariikidesse rajati farmid (mais,nisu, kartul, tomat jne) 2) Lõunas istandused (puuvill, tubakas, riis) 3) Laevaehitus · Sõjandus>Inglismaa ja indiaanlastega · Ameerika vaimulaadi kujundavad tegurid: 1) Inglisekeelne kultuur 2) Neegrimuusika 3) Indiaanimütoloogia · 18.saj kujuneb Rahvuslik eliit 1) Benjamin Franklin-suur leidur>esitas kolooniate liidu projekti 2) T. Jefferson orjuste vastane; õhutas kolooniad sõjale 3) G. Washington kolooniate sõjaväeülemjuhataja Sõda Iseseisvussõda Kodusõda Millal? 1776 1783 1861 1865 Kes? Kolooniad vs Inglismaa Põhja ja Lõuna osariigid
Avatud ja suletud nimekirjad- iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta. Erinevalt kinnisest nimekirjast on avatud nimekirja kasutamisel suurem võimalus valituks saada sellel kandidaadi, kes kogub rohkem hääli. Avatud nimekirjadega valimisi kasutatakse enamikus maailma riikides. Demokraatia - rahvavõim; poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused Erakond - ideoloogiline poliitiline rühmitis Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, mille korral rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu Koalitsioon - riikide v. parteide vaheline (ajutine) liit ühiste eesmärkide saavutamiseks Korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil; ametiisi...
Filosoofia kordamisküsimused 1. Filosoofia tuleb kreeka keelest ja tähendab tarkusearmastust. Uurib inimese sise ja välismaailmas valitsevaid seaduspärasusi. 2. Tunnetusõpetus tegeleb teadmise ja tõe probleemidega. Põhiküsimused: · Mis on teadmine? · Mis on tõde? · Mis on õppimine? 3. Väärtusõpetus on filosoofia valdkond, milles uuritakse väärtusi. Enamasti kuulub väärtusõpetuse alla esteetika ja eetika. Põhiküsimused: · Kuidas põhjendada kõlbelisi veendumusi? · Kui vaba saab inimene olla? 4. Metafüüsika uurib olemise lähte printsiipe ja algpõhjuseid. Põhiküsimused: · Mis on elu ja mis on surm? · Mis on Jumal? 5. Filosoofia põhiküsimused: · Kumb on primaarne, kas vaim või mateeria? · Kes oleme meie? Kust tuleme ja kuhu läheme? 6. 1) küsimus A: Vaim sekundaarne K: Vaim primaarne 2) küsimus A: Tuleme mullast. K: Jumal lõi. A: Uute ainete ringlusesse. K:...
Ühiskonna sotsiaalne kihistumine Kihituse mõiste Erinevad ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisti öeldes toimub ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Näiteks majandusressursside alusel kihistub ühiskond klassideks. Elustiili, väärtusorientatsioonide, aga ka päritolu baasil kujunevad staatuskihid nagu eliit ja massi. Kihitus mängib olulist rolli ühiskonna korrastamisel ja sidumisel, sest paigutab iga inimrühma kindlale positsioonile. Sotsiaalne kihistus muutub tavaliselt aegapidi, aastakümnete või -sadade jooksul. Vaid revolutsioonid toovad järske muutusi ühiskonna klassistruktuuri. Nüüdisajal ühiskonna üldine arengutempo kiireneb, tuues rohkem liikuvust ka kihistumusse. Teisiti väljendudes suureneb sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaalne mobiilsus
sissetulekut ja ei soovigi seda teistega jagada. Tema arvates on igati normaalne, et osa rahvast elab allpool vaesuse piiri, sest nad on selles ise süüdi. Firmaomanikud ja kõrged valitsusametnikud juhinduvad Eesti Vabariigi valitsusliidritest ja kehtivatest seadustest, mis ei pea töötuid (madalad toetused) ega töölisi (madal keskmine palk) eriti austusväärseteks kodanikeks. Neilt ei saa ju toetussummasid erakondade valimisteks. ,,Antonio Gramsci järgi säilitab ühiskonna eliit oma hegemoonia luues teatud uskumuste süsteemi, ideoloogia või müüdi, mille kohaselt kehtiv võimustruktuur on loomulik ja õige. Kasutades oma eelistatud juurdepääsu erinevatele rohkem või vähem varjatud propagandavahenditele (sh haridus, kultuur, poliitika, õigus) levitab ta oma kavalat ideoloogiat laialdaselt. Tagajärjeks on see, et inimesed võtavad selle müüdi omaks, mõistmata, et tegelikult on see nende allutamise vahend" (P. Jõgi 1997, lk 96)
ja raharent. Esines talupoegade vastuhakku mõisnikele ja kolimist mujale. Pagenud talupoegade tagasitoomiseks seati ametisse adrakohtunikud. Talupoegi liigitati majandusliku ja õigusliku seisundi järgi: adratalupojad-- 0,5-5 adramaad nende maade suurus. 15. saj. adramaa suurus 8-12 ha. üksjalad-- adratalupoegade nooremad pojad, kes ääremaadel oma talu asutasid vabatalupojad-- tasusid koormisi rahas. Olid vabad teotööst. maavabad-- talurahva eliit, muistsete ülikute järglased. Omasid maad läänikirja alusel. Koormiseks vaid sõja korral feodaali ratsaväes teenimine. 16. saj. Liivimaa üldine jõukus parandas ka talurahva olukorda. Põllupidamises kolmeväljasüsteem. Erilisi põllupidamisuuendusi keskaeg endaga kaasa ei toonud. Rahvastik. Eesti rahvaarv 16. saj, keskpaigas u. 250-280 000. Oma osa andsid ka saksa (linnades) ja rannarootsi asustus. Vene asustus Peipsi põhjarannikul. Põlisrahva visadus ja elujõulisus.
nõukogude võimu ülistavad propagandaplakatid. Kehtestati ülirange tsensuur. Algas kuluuriväärtuste hävitamine: purustati mäletussambaib, põletati raamatuid, suleti enamik ajalehti ja ajakirju, keelustati seltsitegevus. Ümberkorraldused saatsid järjest tugevnevad repressioonid, mida viis ellu Siseasjade Rahvakomissariaat. Kuni 1940 aasta lõpuni kadus teatmatusse üle 1000 inimese, peamiselt endine poliitik ja majanduslik eliit, ka küüditati Venemaale. Repressiivpoliitika kulminatsiooniks oli 1941. aasta juuni massiküüditamine, mis toimus korraga kõigis kolmes Balti riigis. Eestis umbes 10 000 inimest: täisealised mehed saadeti vangilaagreisse, naised, lapsed ja vanurid aga asumisele Siberi kolhoosiküladesse. SUVESÕDA 22 juunil 1941 puhkenud Vene-Saksa sõja algul taandus hiiglaslikke kaotusi kandunud Punaarmee korratult. Sakslased hõivasid kiiresti Leedu ja Läti ning 7
o Reformierakond(liberalism) avatud turumajandus ja konkurents o Isamaa ja ResPublica (kristlik demokraatia ja rahvuslus) o Rahvaliit/konservatiivne)- küla väärtustamine, kodumaise kapitali eelistamine. 5, Demokraatlik kriitika: Demokraatliku valitsemisviisi võimalikud ohud ja nõrkused: enamuse valitsemine ja poliitiline võrdsus. Miks peaks enamus valitsema vähemuse üle, kui rahva enamus võib heaks kiita ka suurima ülekohtu ning ühiskondlik eliit läbi aegade moodustanud vähemuse. Võrdsus ja õiglus: Kõik inimesed pole võrdsed. Eelistatakse ühtesid teisele. Õiglus ei nõu, et me kõik oleksime ühesugused, sest nii eitaksime igeühe õigust olla teisest erinev. Defektne demokraata ühiskond, kus vormiliselt eksisteerivad demokraatlikud otsustusprotsessid ja institutsioonid, mis aga sisuliselt on häiritud või manipuleeritud · Ebaõiglane valimissüsteem
c) Järsk hinnatõus d) Kroonide asendamine rubladega. 3. Kultuurielu nõukogustamine a) Koolides õpetati marksismi-leninismi & Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitutsiooni b) Teatrites, kinodes, kontserditel esitati nõukogude autorite loomingut c) Peamised "kunstiliigid" olid riigijuhtide paraadportreed ja propagandaplakatid d) Ülirange tsensuur e) Kultuuriväärtuste hävitamine 4. Repressioonid a) Järjest tugevnevad repressioonid b) Endine poliitiline ja majanduslik eliit kadus teadmatusse c) Arreteerimine laienes d) Massiküüditamine (14.06.1941) *22. juunil 1941 puhkes Vene-Saksa sõda. (Suvesõda) ---> Saksa okupatsioon. Saksa okupatsioon * 7. juuli 1941-24. november 1944 * 7. juuli 1941 - esimesed sakslased tungivad Häädemeestelt sisse. Toimuvad lahingud Pärnu; Põltsamaa; Emajõe joonel Tartu pärast. * Samal ajal viib Nõukogude võim Eestis läbi sundmobilisatsiooni, kuid on ka vabatahtlikke.
KOOL ,,Euro plussid ja miinused" Uurimistöö Koostaja: NIMI Juhendaja: NIMI LINN AASTA Sisukord Sisu Sisu............................................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................................................ 2 Ülevaade euro kohta...................................................................................................................................... 3 Kas teadsite, et ............................................................................................................................................ 5 Millised on euroalaga ühinemise kriteeriumid?.............................................................
-kõik on seaduse ees võrdsed (PS § 12) -süütuse presumptsioon (PS § 22) -kodanikel on hääleõigus (õigus valida riigikogu liikmeid) -riigivõimu kandjaks on rahvas (PS § 1, 56) -täitmiseks on kohustuslikud üksnes avaldatud seadused (PS § 3) Liberaalse demokraatia vastu argumendid: -sõnavabaduse kuritarvitamine ( võib esineda) -tihe konkurents (ületootmine) 7) Siirdeühiskonnaga kaasnevad probleemid Masside radikaliseerumine kui poliitiline eliit ei suuda neid kaasata. Demokraatia nägemine aeglase, ebaefektiivse või konfliktsena. Uue poliitilise eliidi ebakindlusest tingitud populism ning selle kahjulik mõju rahandussüsteemile. Rahvuskonfliktide oht suutmatusest ühitada eri rahvuste nõudmisi. K ultuuriliste ja eetiliste väärtuste lange 9) Demokraatlike põhimõtete esinemine Eesti põhiseaduses 1.Igalyhel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele 2
Teiste teoreetikutega võrreldes osutavad pluralistid palju enam tähelepanu valimistele, parteide konkurentsile ja huvigruppidele Eliiditeooria 'Eliit' tähendas algselt parimat, väljapaistvat ehk creme de la creme; nii mõistetakse seda tänaseni. Mõiste tõid sotsiaalteadustesse 1900aastate esimesel kümnendil Itaalia õpetlased Gaetano Mosca (1856 1941) ja Vilfredo Pareto (1848 1923). Pareto sotsiaalse kihistumise mudel vaata joonis 4. Nii eliit kui ka mitteeliit muutuvad: eliit kaldub manduma ning mitteeliit aga sünnitama potensiaalset eliiti toimub eliidi ringlus, vaata jooni 5. Mõistet eliit kasutatakse kahes tähenduses: · kõik need funktsionaalsed või professionaalsed grupid, kellel mitmesugustel põhjustel on ühiskonnas kõrge staatus · üksnes liidrite sünonüümina Allikad ja areng elitism põhineb veendumusel, et väikese grupi valitsemine on soovitav ning sellel taotlusel on
Platoni eetika – nagu antiikne eetika üldiselt – on õpetus sellest, kuidas saavutada õnnelikkust, mida iga inimene paratamatult püüdleb. Sokrateselt päritud eetiline intellektualism kujunes Platoni mõtlemises veendumuseks, et too inimese loomulik- paratamatu püüdlus olla õnnelik, saab teostuda üksnes tarkuse, olemustunnetuse alusel selle kohta, mis on inimesele hüveks ja vooruseks. Niisuguseks tunnetuseks ja tarkuseks on aga suuteline vaid väike osa inimestest, intellektuaalne eliit. Ülejäänutel puuduvad vastavad sünnipärased eeldused. Seega peaks suurem osa inimsoost individuaalselt olema mõistetud õnnetuks jääma. Ainsaks väljapääsuks selliste inimeste jaoks oleks see, kui teadmist-omavad ja targad inimesed suunaksid neid oma teadmise alusel selle poole, mis on nende jaoks hea. Siit järeldus, et inimsoo üldise õnnelikkuse nimel tuleks tal elada ühiskonnana, kus inimsoo võimekam osa hoolitseks selle eest, et ka vähemvõimeka enamuse ülim
sajandil, I võimusiirde faas: Paavst ja Bütsants kui pseudo-Rooma (miks võtab Euroopa tugevnev perifeeria omaks Euroopa nõrgeneva osa religiooni?), II võimusiirde faas: ususõjad 14.-17.saj., perifeeria irdub Roomast, Seisuslik konflikt muutub primaarseks, 17.-19.saj. Euroopa poliitiliste ideoloogiate kolm allikat. o Rikaste-vaeste vastuolu (seisused, klassid jne.), - majandusliku eliidi soov saada võimule; eemaldama maa-omandil põhineva võimu eliit - Lääne-Euroopa eripära eliidi vahetumisel --> keskklassi tugevnemine (% -osa suureneb <-- vajadus võimu juures olla esindatud) o Kogukondadevaheline vastuolu (rahvad, keeled, religioonid), o Vabaduse-temaatika o Peale religiooniajastu lõppu ideoloogiate suur tähendus; ilmaliku ja kiriku võim pole enam samad; selge ilmaliku võimu ülekaal (poliitiline võitlus uuel tasandi; "-ism"-de tähendus), Ressursiteooria
Jtkus ja laienes nituste ja vistluste organiseerimine. Prati suuremat thelepanu vikepllu pidamisele, viketstusele ja laevandusele. (http://kuusemets.planet.ee/dokument/ajalugu.html 04.03 18.52) Eestis eestlaste eneseteadvuse kasv (pärisorjus > taluperemehed ), tunnetamine rahvana linlaste (tööliste) osakaal suurem, hakkasid võitlema oma õiguste eest baltisakslased olid oma senise positsiooni kaotanud eestlaste hulgas järjest enam kõrgharitlasi, ühiskonna uus eliit (võrreldes ärkamisajaga) Vene-Jaapani sõda (majanduskriss, sõjaväekohustus) ( http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=8&menyy_id=49&alam=12&leht=3 04/03/08 18.55) 20. saj. alguses Eestis kanda kinnitanud sotsiaaldemokraatlik mõte (üliõpilased, töölised) Arstiabi andmine oli sel ajal külatarkade tegevusvaldkond. Haigeid tohterdasid ka preestrid, eriti oli neist hinnatud F.Dubkovski (töötas Kihnul aastatel 1905-1920).
Seaduste rikkumine on karistatav, kuid küsimus on selles, et seadusandlus peab olema samuti õiglane. Ühiskondlik arvamus saab indiviidi mõjutada moraalse hukkamõistu, põlguse, pilkamise, mõnitamise, suhete katkestamise teel. 47. Vabadus võimalus teostada oma tahtmisi Tahtevabadus võimalus valida oma tahtmisi 48. Demokraatiat, s.o rahvavõimu, võib õigustada ainult eeldades, et rahvas on võimeline valitsema iseenda üle. 49. Eliiditeooria - riiki valitsema peab eliit ning naeruväärne on veendumus, et tavalised inimesed suudavad aru saada ja kaitsta oma huve, rääkimata ühiskonna huvidest. 50. Karismaatiline isik - mõjujõuline, suure sisendus- ja tõmbejõuga isiksus, keda usutakse ja usaldatakse. 51. Eetiline absolutism veendumus, et õige moral (kõlblus) saab olla ainult 1 kõikide aegade ja kõikide rahvaste jaoks (nt. Katoliiklus). // On olemas teatud alus.kõlbelised tõed, mis kehtisid ka siis kui keegi neid ei järgiks
sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermangus) talupoegade omanduses üle 80%, Põhja Eestis (Eestimaa kubermangus) 50% talumaast, osa talusid jäi rendile. Täisperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem ja vitaalsem rühm. Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit -- ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. Vene keskvõimu dikteeritud poliitilisest olukorrast ja baltisakslaste poolt domineeritud kultuurisituatsioonist tingitud tõrjutus, ahistatus ja otsustamisõiguse puudumine motiveeris "ärganud talurahva" eliiti ehitama üles oma rahvust ja eesti rahvusühiskonda juba "valmis" saksa ja vene
Tlk Aira Kaal 1968 Lutikas. Saun. Kaks näidendit. Tlk August Sang, Otto Samma ja Uno Laht 1970 Vladimir Iljits Lenin. Poeem. Tlk Uno Laht 1980 Luuletusi ja poeeme. Tlk Felix Kotta, Uno Laht ja August Sang 1981 Pilv pükstes. Selgrooflööt. Armastan. Kolm poeemi. Tlk Arvi Siig 1983 Vladimir Majakovski. Tragöödia. Tlk Arvi Siig Veel 11 lasteraamatut (osalt kordustrükid) ning luuletusi ajakirjades ja ajalehtedes Mitte sangarid ei paiska revolutsiooni laavat Jampsib sangareist intelligentlik eliit: Kuid varjata südames laulu ei saa ma kus meie Iljitsile kajamas kiit ...kui kerkis Lenin mõõtmatu pääga... . ..Ma poleks poeetki, kui taotlus see mu värssides teoks ei võrsuks Sind laulda, VKP hiigellaotuse viisnurksetes tähtedes kõrgus. Vladimir Iljits 1922 Majakovski.Luuletusi. TLk.F.Kotta. Ilukirjandus ja kunst.1947, lk.37-39. Oleks jumalik ja kuninglik ta olnud, poleks säästnud end ma, rinnas raevuleek, risti lamaksin kas elusalt või koolnult austustavaldava hulga teel.
ega unistuste riik. Samas peaks see mudel (vähemalt teoorias) olema teadlik ka iseenda nõrkustest ja ebakohtadest, mis on esmaseks tingimuseks neist ülesaamiseks. Eeldused liikumiseks teadmuspõhise ühiskonna suunas saavad Eestis kujuneda järk-järgult. Oluliseks eelduseks on muuhulgas põlvkonnavahetus ühiskonna võtmesektorites, teadmusühiskonda vedava uue eliidi mõjulepääs avalikus elus, ühiskonna hoiakute ja poliitikate kujundamisel. Eliit, kes suudab ületada eesti kultuuri traditsioonilist suletust ja suhtlusbarjääride jäikust, individualistlikku "töörügamise eetikat", umbusku ja vaenulikkust "teiste" suhtes, mis kõik kokku vähendab oluliselt Eesti ühiskonna koostöövõimet ja takistab sotsiaalse kapitali realiseerumist arenguressursina. Selle ületamine saab toimuda vaid koostöövõrgustike stimuleerimise, eriti aga haridussüsteemi kaudu koostöötahte ja koostööoskuste ning kommunikatiivsete ja sotsiaalsete
Kas Eesti liitub eurotsooniga 1. jaanuaril 2011? Eesti ühines Euroopa Liiduga 1. mail 2004. Sellest on juba mõõdas viis ja pool aastat. Kuigi Vabariigi Valitsus ja Eesti Pank on seadnud eesmärgiks võtta euro vastu esimesel võimalusel, siis sellele vaatamata pole me endiselt liitunud eurotsooniga. Praeguse seisuga on Valitsus seadnud eesmärgiks eurole üle minna 1. jaanuaril 2011. Milline on hetkeolukord ja võimalused see plaan reaalselt teostada? Euroga ühinemiseks peab Eesti suutma täita nn Maastrichti kriteeriumid, mis on kehtestatud kõikidele riikidele, kes soovivad liituda euroalaga. Nende mittetäitmine takistab euro kasutusele võttu. Järgnevalt uurin neid kriteeriume ja nende täitmist lähemalt. Hea ülevaate Maastrichti kriteeriumitest ja nende täitmisest annab Eesti Valituse poolt vastu võetud ,,Eesti eurole ülemineku plaani1" seitsmes versioon ( juuni 2009 ) ja Eesti Panga poolt kaks korda aastas väljastat...
läänemurdel põhineva vadja kirjakeele. Kasutatakse ladina tähestikku. Ajalugu I ja II aastatuhande vahetusel pKr asustasid vadjalased kogu hilisemat Ingerimaad. Läänes ulatus nende asuala ilmselt ka Ida-Eestisse (Vaiga ehk Vaia muinasmaakond, Jõuga kääpad), kagus võis see küündida Novgorodini. I aastatuhande II poolel pKr hakkas vadjalaste asuala lõunaossa saabuma idaslaavlasi (Ilmeni sloveenid). 9. sajandi lõpul osalesid vadjalased Kiievi Russi loomisel, nende eliit venestus tasapisi. II aastatuhande algul asusid Karjala kannaselt hilisema Ingerimaa idaossa isurid ning liikusid järk-järgult läände kuni Narva jõeni. Tekkis vadja-isuri segaasustus. Kiievi Russi killustudes 12. sajandil jäid vadjalaste alad Novgorodi feodaalvabariigi koosseisu. Selle riigi loodepoolset administratiivüksust nimetati Vadja viiendikuks, pealinnas oli Vadja (Tsuudi) tänav, vadja sõjasalgad osalesid Novgorodi sõjakäikudel. Alates 13
muutust(jõukus, võim ja käsutäitjad või käsuandjad) Mobiilsusbarjäärid- üle piiride on raske minna ja peamine positsioonide vahetus käib just seespool piire, liikumine on horisontaalne Sotsiaalne klass ja staatus *staatus-oõhineb sarnase elulaadiga liikmete prestiizil, kuid staatuse omistamine ei tulene vältimatult inimeste klassipositsioonist. *klass-samal majanduslikul tasemel inimesed. - Kõrgklass- ehk eliit. Mille tunnuseks on juurdepääs riigi võimule või vaimueliit - autoritaarsus/lugupeetus. -Keskklass- enamik, spetsialistid ja ametnikud -Alamklass- lihtöölised ja majanduslikult mitteaktiivsed Omistatud ja omandatud staatus *muutumatut tunnust nimetatakse omistatud staatuseks( nt iga kuninga tütar on printsess, 11 a on lapsestaatuses) *saavutatud staatus on omandatud- Suhteline ja absoluutne vaesus SUHTELINE*olukord, kus elamistingumised on alla ühiskonna keskmist elatustaset või
,,Teeme ära" prügi vedeleb siiani lennuväljal. Ja hea, et Eestimaal üldse veel metsagi alles on. Muna-Ott käis välismaal ehk põrgus tööl, maksti hästi ja töö ei olnud hull. Vaevalt, et keegi kipuks võõrsile sama palga eest, mis siin makstakse. Tagasi tulles saad ainult peremehe tagant varastades ära elada (Oti töö kirikuõpetaja juures). Varastada tohivad ainult oma küla inimesed, võõrad loobiks kividega surnuks. Raamatus kukkus küll kase otsast alla. Meie eliit topib tasku ja jääb vahele, manitseme pisut ja anname tingimisi. Poevarga paneme aastateks trellide taha. Imbi ja Ärni võtavad sealt, kust võtta ei ole. Meie inkassofirmad ja kohtutäiturid samuti. Seaduslikult. 2.Tegelaste gruppide ühisnimetaja (teiste tagant tõmbamine). 1. Suurvargad, mõõdutundeta ahnitsejad: Aida-Oskar, Imbi ja Ärni, toatüdruk Luise. Esimene võtab krattidelgi hinge välja, teised varastavad igal ajal ja igalt poolt, Luise peab
1. Ideoloogia mõiste- õhuke ja paks riik Ideoloogia tuleb kreeka keelest, mis on ideid käsitlev teadus. Õhuke riik on parempoolsed ja vasakpoolsed on paksud riigid. 2. Iseloomusta parempoolset maailmavaadet ja selle jagunemine Parempoolsed jagunevad liberaalideks ja konservatiivideks. Põhimõtteks on : iga inimene on oma õnne sepp ehk nad toetuvad individualistidele. Liberaalid väärtustavad vabadust, erinevaid pere vorme, inimõigusi, toimuvad kiired reformid ja ei kirikule. See eest konservatiivid väärtustavad stabiilsust, traditsioone, perekonda, kirikut ja usku. Parempoolsed on eraomandid, enamasti turumajandus, kus on madalad maksud ja vähe toetus või madalad toetused. Perekond peab toetama oma hädasolijaid. Lapsevanemad peavad hoolitsema laste eest täisealiseks saamiseni ning kui laps on 18+ peab ta hoolitsema vanemate eest kuni surmani 3. Iseloomusta vasakpoolset maailmavaadet ja selle jagunemine Vasak pool jaguneb kommunismiks ja ...
loodust, vett ja õhku. Kirde-Eesti oli suur probleemikoht. Kaevandati ka fosforiiti. 9. Milliseid vahendeid kasutati Nõukogude Liidus venestamispoliitika elluviimisel? Too näiteid, kuidas püüti tagada vene keele levikud üle terve NSV Liidu. ● Vene keele õppimine muutus kohustuslikuks kõikides koolides ja mõnelpool ka lasteaedades. ● Sõjaväkke kutsutud teenisid aega kaugel kodumaast ● Juhtiv rahvuslik eliit represseriti ning asendati Moskvast saadetud ametnikega. ● Vene keel domineeris kõigis elu valdkondades, kõik dokumendid, teadustööd jms olid venekeelsed. 10. Milline roll oli nõukogude ühiskonnas dissidentlusel? Miks oli aktiivseid teisitimõtlejaid suhteliselt vähe? Dissidendid e teisitimõtlejad rääkisid avalikult asjadest, millest teised ei julgenud või ei tahtnud. Tõid avalikuse ette inimõiguste rikkumised. Rääkisid asjadest, mida meedia ei
Tallinna Ülikool Sander Mets Tarbijakäitumise ülevaade nutitelefonide kasutajatest Praktiline töö Õpetaja: Aivar Voog Tallinn 2017 Sisukord Nutitelefonide tarbimisnõudlus............................................................................... 3 Nutitelefonide hinnaelastsus.................................................................................. 5 Nutitelefonide konkurentsisituatsioon....................................................................5 Tarbijaskonna margiteadlikkus................................................................................ 6 Tarbija üldised hoiakud........................................................................................... 7 Kasutatud materjal................................................................................................. 8 Nutitelef...
Analogistid:keel põhineb kindlatel reeglitel Anomalistid: keeles on palju ebaloogilist Aleksandria ehk grammatikate periood al 3 saj e.m.a Aleksandria koolkond-grammatikate koostamine Dionysios Traaklane on esimene säilinud kreeka keele grammatika autor Lause klassikaline def: sõnade ühendus, mis moodustab mõtteterviku 8 sõnaliiki..säilinud tänapäevani India Keeleteadusega tegeleb eliit Pänini: grammatik, kes koostas sanskriti keele grammatika. Preskriptiivne, püüdis kirjeldada reegleid valemitena..nüüdseks vaid pühade tekstide keel Rooma Radikaalseid uuendusi pole Võeti üle kreeka grammatikast Suurim savutus ladina keele grammatikad Koos roomakatoliku usuga levis gram.teaduse trad.mujale Euroopasse ka Arvati, et grammatika on ontoloogiline: vastab asjadele reaalsuses Renessanss Idee, et keeled on siiski erinevad
V: seadusandluse varal ja ühiskondlik arvamus. 109.Mida kujutavad endast vabadus ja tahtevabadus? V: vabadus valikuvõimalusi, tahtevabadus võimalus valitseda oma tahtmisi ja soove. 110.Mida hindab demokraatia teoreetiliselt? V: vabadust, võrdsust ja õiglust. 111.Millal saab demokraatiat õigustada? V: igaüks peab olema võrdselt pädev valitsema, rahvas peab olema suuteline ennast valitsema. 112.Mida ütleb eliiditeooria? V: mistahes valitsemisvormi puhul valitseb eliit ehk paremik. 113.milleks muutuvad lõpuks kõik demokraatlikud süsteemid? V: oligarhiliseks. 114.Mida tähendab karismaatiline? V: jumaliku andega ehk geniaalne 115.mida väidab eetline absolutsim? V: väidab, et on olemas sellised absoluutselt kõlbelised tõed, mis kehtiksid ka siis kui neid ei järgiks. 116.Mida väidab utilitarism? V: kõige mõistlikum on käitumine, mille puhul naudingu kogu hulk on maksimaalne ja neg. Kõrvale mõjud minimaalsed. 117
Too näiteid, kuidas püüti tagada vene keele levikud üle terve NSV Liidu. Vastus: Toodi sisse võõrtöölisi teistest liiduvabariikidest. Toimus linnastumine, kui maalt koliti linndaesse. Väga suur mõju oli samuti julgeolekuorganitel ja Nõukogude armeel. - Vene keele õpetamine muudeti kohustuslikuks kõigis koolides (sageli õpetati juba ka lasteaias) - Sõjaväkke kutsutud teenisid aega kaugel kodumaast - Juhtiv rahvuslik eliit represseeriti ning liiduvabariikides pandi tähtsamatele ametikohtadele Moskvast saadetud ustavad inimesed - Vene keel domineeris kõigis eluvaldkondades, sh näiteks ametlikus asjaajamises ja teadustöös 10. Milline roll oli nõukogude ühiskonnas dissidentlusel? Miks oli aktiivseid teisitimõtlejaid suhteliselt vähe? Vastus: See liikumine ühendas erinevate vaadetega inimesi ning nende eesmärgiks oli see, et riigis järgitaks kehtivaid seadusi ja inimõigusi
Milline on hea valitsemine? 7. Millised rahvastiku probleemid on Eestis kõige tõsisemad? Põhjenda oma valikut. 1. Millised on ühiskonna sektorid? 2. Kuidas on omavahel seotud avalik sektor ja erasektor? Avalik sektor ja kolmas sektor? 3. Miks on ühiskonnale vaja kodanikuühendusi? Too näiteid. 4. Millises sektoris eelistavad inimesed töötada? Miks? 5. Selgita mõisted: sotsiaalne mobiilsus, sotsiaalne staatus, sotsiaalne kihistus, sotsiaalne tõrjutus, eliit, keskklass. 6. Eesti ühiskonna üheks tõsisemaks probleemiks nõrk sotsiaalne sidusus. Miks? Põhjenda. 7. Kuidas vähendada sotsiaalset tõrjutust? 8. Milline ühiskonnagrupp Eestis vajab Sinu arvates rohkem tähelepanu ja abi? Põhjenda oma seisukohta. 1. Millist heaolumudelit Sinu arvates Eesti järgib? Põhjenda oma seisukohta. 2. Millist poliitilist ideoloogiat toetad? Miks? Põhjenda oma seisukohta. 6
Püüavad uurida, kes valitseb tänapäeva demokraatlikes ühiskondades? Pluralism võim on küllaltki ühtlaselt jaotunud kõikide gruppide vahel Robert Dahl uuris poliitiliste otsuste kujunemist New Havenis (USA-s). Leidis et erinevad otsused olid algatatud erinevate huvigruppide poolt ja võim tervikuna polnud koondunud ühegi grupi kätte. See kehtib USA kohta tervikuna ja ka teiste lääneriikide kohta. Eliiditeooria igas eluvaldkonnas kujuneb välja eliit, ühiskonda juhib eelkõige poliitiline ja majanduslik eliit Itaalia eliiditeooria 20. sajandi algul Vilfredo Pareto, Robert Michels, Gaetano Mosca USA eliiditeooria George Wright Mills, Floyd Hunter, William Domhoff George Wright Mills USA ühiskonna võib jagada kolme eseloni I eselon ülirikkad, täidesaatva võimu esindajad, sõjaväelised juhid II eselon seadusandlik võim, avaliku arvamuse kujundajad III eselon tavakodanik, kes ei oma mingit võimu
4 Soome sõda algas veebruaris 1808, kuna Rootsi ametlik taktika oli esialgu taganeda sügavale sisemaale. Venemaa okupeeris Soome kergesti. Aleksander I otsustas 1808.a. märtsis liita Soome Venemaa koosseisus. Keisri teine otsus: Soome saab eristaatuse, mida ei vormistatud eraldi lepinguga Riigipööre Rootsis 13.03.1809 Venemaa oli edenenud Põhja-Rootsi alale ja Soome on sisuliselt kaotatud. Rootsi eliit: Soome kaotuses on süüdi ebakompetentne kuningas Gustav IV Adolf: toimus paleepööre. Riigihoidjaks hertsog Karl (Kuninga onu) ja riigipäeva kokkukutsumine. Riigipäeva otsused: 1) Gustav IV Adolf ja tema järglased kaotavad Rootsi trooni. 2) Uus 1809. aasta põhiseadus: kuningavõim kahanes ja riigipäeva volitused laienesid (jälle) ja võimude lahusus. Porvoo maapäev Soomes märts 1809 3) Uus kuningas Karl XIII (1809-1818)
Ühiskonna avalik arvamus ja seadused. 51.Mida kujutavad endast vabadus ja tahtevabadus? Vabadus on võimalus teostada oma tahtmisi. Tahtevabadus on tahtmiste autonoomsus. 52.Mida hindab demokraatia teoreetiliselt? Võrdsust, vabadust ja õigsust. 53.Millal saab demokraatiat õigustada? Kui ta toimiks, kui rahvas oleks võimeline ennast valitsema ja inimesed oleks kompetentsed. 54.Mida ütleb eliiditeooria? Eliiditeooria kohaselt peab riiki valitsema eliit ning naeruväärne on veendumus, et tavalised inimesed suudavad aru saada ja kaitsta oma huve, rääkimata ühiskonna huvidest. 55.Milliseks muutuvad lõpuks kõik demokraatlikud süsteemid? (eliidiks, rahvamassiks) diktatuuriks. 56.Mida tähendab karismaatiline? Jumala poolt antud andega. (Lenin ; Savisaar) 57.Mida väidab eetiline absolutism? Eetiline absolutism- on olemas teatud alus. Kõlbelised tõed, mis kehtisid ka siis kui keegi neid ei järgiks
(kasutatakse tänapäeval) poolt v vastu hääletades ise vastu poliitilisi otsuseid. Esindus e vahendatud e liberaalne demokraatia on nüüdisaegne demokraatiavorm, valitakse rahva poolt valitud ja rahva huvide nimel tegutsevad esindajad. Osalusdemokraatia korral on kodanikud kaasatud poliitikasse. Lisaks poolt v vastu hääletamisele saavad kodanikud osa ka küsimuste ja otsuste teostamisest (nt kodanikufoorumite kaudu). Nt USA, Skandinaavia maad. Elitaardemokraatia korral on võimul eliit, kes lähtub rahva huvidest. Mandaat on saadikule antud volitus kaitsta ja esindada valijate huve (või ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht). Saadiku kohustus arvestada valijatega, aga samas õigus oma valimisprogrammi ellu viia.. Mandaat reguleerib valijate ja saadikute vahelisi suhteid ning piirab saadikute tegevust. Demokraatia... võimalused ohud Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb Kõik inimesed pole võrdselt haritud,
Eesti Ekspress 05.09.2008 Kahtlusteta on 1943. aasta riigipööre kõige olulisem sisepoliitiline sündmus, mis määras suuresti ka valikud 1939.-40. aasta kriisis. 12.märtsil 1934 toimunud riigivanema valimistel oli suurim favoriit Andres Larka , see võis aga tähendada, et valimiste teist vooru kus Päts ja Laidoner saaksid kandideerimisest üksteise heaks loobuda, ei pruugigi toimuda. Päts tahtis võimu säilitada, pidi ta kohe tegutsema. Ja küllap ta teadis, et kogu senine poliitiline eliit teda toetab. Riigikogu reageeriski Pätsi võimuhaardejärgsele esinemisele aplausiga ning võttis kiirkorras vastu kaitseseisukorra täiendamise seaduse, mis lihtsustas uue reziimi kindlustamist. Seejuures pakkus sotsialist Leopold Johanson eelnõule parandust, mis laiendanuks riigipöörajate volitusi veelgi. Tõnisson läks valitsuse loozi ja surus Pätsi kätt. Arupärimisi ei esitatud, põhiseadust rikkuva Pätsi dekreedi vastu, millega kevadised valimised ära jäeti, ei protestitud.
4. Kodanikuvabaduste tunnustamine 5. Õigusriik ja kõigi võrdusseaduse ees 6. Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus 7. Kohtusüsteemi ja kontrollorganite (riigipank, riigikontroll, keskvalimiskomisjon) poliitiline sõltumatus 8. Vaba ajakirjandus 9. Vähemuste õigustega arvestamine 10. Tsiviilkontroll relvajõudude üle 11. Põhiseaduse olemasolu ja valitsemisinstitutsioonide olemasolu, mis tagavad eelnevad tingimused rahvas poliitiline eliit ja ametnikkond ühel meelel Polüarhia pluralistlik valitsemine 1. Nüüdisdemokraatia (D. Dahl erineb esindusdemokraatiast) 2. Poliitiliste organisatsioonide, erakondade ja huvigruppide tegutsemisvabadus 3. Alternatiivsed infoallikad 4. Vabadus esineda eriarvamusega 5. Kritiseerida valitsuspoliitikat Joonis lk 22 Ühiskonna jätkusuutlikkus 1. Rooma Klubi (majanduskasv mõjutab kliimat) 2. ... on arengutee, mis rahuldab praeguse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
