parlamentarism Saksamaale ja Ida-Euroopasse edasi ei kandu. 20.saj uurijate väärtushinnangud: Lääne-Euroopa rahvuslus ja rahvusriigid (SB, Prantsusmaa, Belgia, Holland) on ,,paremad" ja arenenumad kui Saksamaa ja Ida- Euroopa rahvusideoloogiad ja rahvusriigid. Uue rahvusidentiteedi tunnetuse tulemusel tekivad ka uued riigid. Tööstusrevolutsioon vajas uut moodi ühiskondlikku integratsiooni. Lahenduse pakkus (19.saj) moodne rahvusriik, mille teostas Euroopa (vaimu) eliit (kes sai sellest kõige rohkem kasu). Natsionalismi abil oli võimalik ületada iga riigi sees teravnevad klassikonfliktid. Teine konkureeriv ideoloogia oli sotsialism. Rahvusaade osutub edukaks ja I maailmasõda näitab, et rahvas on valmis kaitsma oma riiki. Benedict Anderson: 19.saj rahvusriigid on ettekujutatud imaginaarsed konstruktsioonid. See seisukoht on liialdus. Ajaloost võib leida sellise keelelise enese identifitseerimise näiteid ka varemast, aga maailma ajalugu hakkab ta
esimene oli 1940. aasta 23. septembril loodud "Krasnaja Niva" kolhoos Narva-taguses Dolgaja Niva külas. 1941. aasta 15. mail alustasid nõukogude võimud Eesti passide väljavahetamist Nõukogude omade vastu. Eesti kodakondsus oli kaotatud küll juba 1940. aasta septembris, kuid vanad isikutunnistused jäid siis veel kehtima. Repressioonid: repressiivasutused, arreteerimised, terror, juuniküüditamine. Vastselt annekteeritud liiduvabariikides tuli lisaks sellele likvideerida endine rahvuslik eliit, mis aidanuks neid ühiskondi paremini tasalülitada Nõukogude ühiskonnaga. Kohe pärast Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt 1940. a juunis hakkasid Nõukogude julgeolekuorganid arreteerima isikuid, keda käsitleti poliitiliste vastastena. Juunis 1940 võeti kinni vähemalt 30, juulis 123 ja augustis 117 inimest. Kokku arreteeriti 1940. a jooksul üle 1000 inimese. Esimese okupatsiooniaasta jooksul keskendati vahistamised valdavalt kindlatele kategooriatele
religioon (lahkusulised), 4) etniline subkultuur: ungarlased Transilvaanias. Subkultuuridel on sageli oma keel, kirjandus ja folkloor. Tegevuse järgi võib eristada vanglafolkloori ja varastefolkloori. d) kunsti ja kirjanduse institutsioonide ja vahendajate uurimine. 1) kultuuri ja kunsti kontrollivad struktuurid: riik, kirik, akadeemia. Ka demokraatias on tegevad tsenseerivad organisatsioonid: näiteks ühiskondlikud organisatsioonid USAs; 2) eliit, tähtis kultuuri vahendaja ja levitaja. Ka kontrolliv alge. Kultuurieliit tekkis renessansiajal Itaalias. Petrarca ja Boccaccio. Tänapäeval on eliidi roll väga oluline. 4 3) metseen, kollektsionäär, kuraator, kriitik; 4) kunsti tootmise, tirazeerimise, säilitamise ja levitamisega tegelevad asutused. e) kunsti ja kultuuri turustamine (marketing). Sellega tegeleb retseptivistika.
14. PILET A. PUSKINI ELU JA LOOMING , ,,JEVGENI ONEGIN" EESTI KIRJANDUSE LÄTTEIL (KROONIKAIST KUNI K. J. PETERSONINI Aleksandr Puskin (1799-1837) sündis Moskvas haritud aadlike perekonda, väga kõrget päritolu (vaarisa oli Peeter I soosik). Puskini suhted vanematega olid ametlikud ja jahedad. Sai kodust hea hariduse, õppides selgeks prantsuse keele. Hariduse sai Tsarskoje Selo lütseumis, kus algas ka tema kirjanduslik tegevus. Lütseum oli omaette maailm, seal õppis vene eliit. Lütseumiaegne luule on 'lugejaluule', tsitaadiline, zanriliselt kirev. Puskin omandas kiiresti erinevad poeetilised traditsioonid ning jõudis küpse väljenduslikkuseni. Selle perioodi üks silmapaistvamatest luuletustest on ,,Mälestused Tsarskoje Selost", mis saavutas ootamatu kunstilise efekti. Lütsemi lõpetanuna asub Peterburi poliitilise ja kirjandusliku elu keerisesse. Poliitika teda tegelikult väga ei huvitanud ning hakkas läbi käima kirjandusliku ringkonnaga.
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaa...
Pietism seega levis kindlates seltskondades, erti pastorid ja vaimulikud, ka osad aadlikud ja linnakodanikud. Talupoegadek jäi teeadmisi väheks selle jaoks. Vennastekoguduste liikumine (hernhuutlus, Hernut`i kohanime järgi)- sai alguse Tsehhi aladelt, 18 saj selgelt protsetantlik (lutherlik) liikumine. Sarnasusi pietismiga- peamine see, et tekitada inimeses niiöelda isiklikku usutunnetust. Mõlemat nimetatakse nn äratuseks. Pietism eeldas seda, et selle vastuvõja oli pigem haritud, eliit seltskonnale rohkem, talurahvale pietism mingit mõju otseselt ei avaldanud. Hernhuutlus levis aga kõikides ühiskonnakihtides, balti provintsides eriti ulatuslikult veel talurahva seas. Hernhuutlust võb pidada esimeseks rahvaliikumiseks talupoegade seas. Kõige ulatuslikumalt levis see kagu-Eestis (Urvase kihelkond), samuti ka Saaremaal. Esialgu oli hernhuutlus selgelt usuline liikumine, mõisnikud olid poolt ja värkki. Küll aga
Kasutatakse ladina tähestikku. Ajalugu I ja II aastatuhande vahetusel pKr asustasid vadjalased kogu hilisemat Ingerimaad. Läänes ulatus nende asuala ilmselt ka Ida-Eestisse (Vaiga ehk Vaia muinasmaakond, Jõuga kääpad), kagus võis see küündida Novgorodini. I aastatuhande II poolel pKr hakkas vadjalaste asuala lõunaossa saabuma idaslaavlasi (Ilmeni sloveenid). 9. sajandi lõpul osalesid vadjalased Kiievi Russi loomisel, nende eliit venestus tasapisi. II aastatuhande algul asusid Karjala kannaselt hilisema Ingerimaa idaossa isurid ning liikusid järk-järgult läände kuni Narva jõeni. Tekkis vadja-isuri segaasustus. Kiievi Russi killustudes 12. sajandil jäid vadjalaste alad Novgorodi feodaalvabariigi koosseisu. Selle riigi loodepoolset administratiivüksust nimetati Vadja viiendikuks, pealinnas oli Vadja (Tsuudi) tänav, vadja sõjasalgad osalesid Novgorodi sõjakäikudel. Alates 13
Sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine. Osalus- ja elitaardemokraatia. Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täieulatusliku poliitikas osalemise moraalset väärtust, ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias. Eliiditeooria järgi otsustab esindava valituse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimeste grupp eliit, kuigi valijatele tundub, et nendel on kontroll valitsuse üle. Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism. Parlamentarism kujunes Suurbritannias. Nii peetakse Inglise parlamentarismi klassikaliseks ja sellest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid. Parlamentarismi iseloomustab: Parlamendi valib rahvas, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias,
Liivimaa linnade tekkimise aeg - 13. sajand - kattub ühtlasi Hansa liidu kujunemise ajaga. Soodsaks kohaks oli liiklussõlm nagu jõesuu (Pärnu), vee- jamaatee ristumiskoht (Tartu, Narva), või soodne meresadam (Tallinn, Riia). Linnade puhul tähtsad olid linnused. Linnu võidi rajada ka tühjadele kohtadele, kus varem asulat polnud. Kas enne XIII saj oli Eestis linnalisi asulaid?- Saksa linn ehk piiratud omavalitsus, mille õigus pärineb Saksamaalt ja mille eliit on koosnenud Saksamaalt sisserännanud inimestest. Aolinn - Varajane linn, kus on teatav inimeste tegevuste osakaal, kuid pole niivõrd suur, et kutsuda linnaks (Tartu, Senpilseta, Daugmale). Aolinnad pole arenenud keskaegseteks lnnadeks, sest linnad tekkisid kuskil lähedal. Enne Tallinnat oli toompeal asustus. Tallinna eelkäijana on nähtud viigingiaegset Viru linnust, kuid seni pole midagi leitud. Yurjev (Tartu) rajati umbes aastal 1030 Yaroslav Targa poolt.
Sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism; Sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine. Osalus- ja elitaardemokraatia. Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täieulatusliku poliitikas osalemise moraalset väärtust, ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias. Eliiditeooria järgi otsustab esindava valituse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimeste grupp eliit, kuigi valijatele tundub, et nendel on kontroll valitsuse üle. Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism. Parlamentarism kujunes Suurbritannias. Nii peetakse Inglise parlamenterismi klassika-liseks ja sellest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid. Parlamntarismi iseloomustab: Parlamendi valib rahvas, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis,
Sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism; Sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine. Osalus- ja elitaardemokraatia. Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täieulatusliku poliitikas osalemise moraalset väärtust, ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias. Eliiditeooria järgi otsustab esindava valituse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimeste grupp eliit, kuigi valijatele tundub, et nendel on kontroll valitsuse üle. Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism. Parlamentarism kujunes Suurbritannias. Nii peetakse Inglise parlamentarismi klassikaliseks ja sellest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid. Parlamentarismi iseloomustab: Parlamendi valib rahvas, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega
Selle arengu vastu, mille aspektiks oli ka Makkabite ülestõus- astus ka Antiochos IV. Hellenistlik programm tähendas väikesearvulise intellektuaalse eliidi revolutsiooni välismaiste jõudude toestusel ja oma rahva arvel. Too pööre pidi toimuma haridusreformina: Jeruusalemmas rajati 175 gümnaasium, kus hakati noorukeid treenima nii füüsiliselt kui vaimselt selleks, et nendest saaks uue hellenistliku ühiskonna väärtuslikud liikmed. See uus eliit pidi hakkama seisma kõrgemal laiast harimatust massist. Antiochos soodustas sellist liikumist, kuigi suuresti sõltus see initsatiiv hellenistlikest jeruusalemmlastest. Mõned aastad hiljem asendas Antiochos oma äranägemise järgi ülempreestri Jasoni teise, mitte Saadoki soost põlvneva preestriga, kelle nimi oli Menelaos ja kes trumpas üle oma konkurendi Jasoni, pakkudes kuningale kõrgmeat tribuuti. Antiochose vägivallategu ning
Õiglane ei ole see, kui jagatakse asju võrdselt, vaid see, kui jagatakse selle järgi, kui palju on keegi ära teeninud. Tänapäeval: Läänes võib ju töötada, aga mujal ei saa seda rakendada, sest inimesed on ebavõrdsed. · leidub üks ülivooruslik monarhia (sageli raske tunnustada, kiputakse sellist monarhi kukutama revolutsioonid) · eristuvad parimad (jõukad) aristokraatia, ühiskonna loomulik eliit · ei ole tugevaid klassivahesid politeia ehk rahvavõimu parem tüüp (demokraatia ja oligarhia segu, on olemas institutsioonid, kuhu pääsevad teatava rikkuse ja haridustasemega inimesed, kes kontrollivad inimeste võimu. Sellega tagatakse see, et võimu kasutatakse riigi kui terviku huvides). Puhas demokraatia: valitsus vaeste huvides, rikastelt võetakse raha ära.
Sellised kihid osalesid tõepoolest valges liikumises. Enne I ms puhkemist need nö ülemkihid moodustasid Vm ühiskonnas 3%, selge on see, et 3% ühiskonnast ei suuda rohkem kui 2 a jooksul pidada sõda. Teine võimalus valgete määratlemisel on öelda, et tegemist oli enamlaste vastaste pol jõududega. On ka õige, aga mitte ammendav. Enamlaste vastasteks olid kõik ülejäänud pol erakonnad, ka vasakesseerid, kes olid ise punased. Valgete liikumise algetapil oli Venemaa poliitiline eliit, poliitiliste erakondade liidrid ja aktiivsed tegelased, need, kes valget liikumist kujundasid. Ka seda oli liiga vähe selleks, et pikemat aega enamlastega relvavõitlust pidada. Valgete liikumise olemasolu hädavajalikuks eelduseks oli rahvamasside ühinemine nii enamlaste poolt kukutatud endiste ja ka ülejäänud erakondade pol eliidiga. Põhjused rahvamasside ühendamiseks tulenesid ennekõike enamlaste endi poliitikast, mis häälestas nad suht kiiresti enda vastu
sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism; sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine. Osalus- ja elitaardemokraatia. Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täieulatusliku poliitikas osalemise moraalset väärtust, ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias. Eliiditeooria järgi otsustab esindava valitsuse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimeste grupp eliit, kuigi valijatele tundub, et nemad omavad kontrolli valitsuse üle. Elitaardemokraatia asendab klassikalise demokraatia teooria (rõhuasetus enamusvalitsusele ja masside osavõtule) poliitiliste eliitide otsustava tähtsusega. Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism. Parlamentarism kujunes Suurbritannias ja nii peetakse Inglise parlamentarismi klassikaliseks, millest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid. Parlamentarismi iseloomustab järgmine: 1
Naine oli tal rahvuselt mustlanna rõhutatud on kirgede tormi. Tegemist on stiihiliste inimestega, keda kultur ei ole veel puudutanud. Vanaisal oli 2000 hinge, aga ta armastas pillata. Ivan ei kasva enam kodumõisas, vaid ta saadetakse linna rikka tädi juurde. Isal ei tahtnudki poega harida, ta tahtis, et pojal oleks varandus. Pojal on meessoost kasvataja, kes on rahvuselt prantslane, Rousseau õpilane. See õpilane oli fine fleur pr keeles eliit, koorekiht. Ta oli emigrant, kes pages pr revi eest. Rikas tädi ei jätnudki poisile pärandust, vaid ta abiellus fine fleuriga ja jättis kogu varanduse talle. Ivan tuleb maale tagasi ja Ivani ja tema isa vahel leiab aset konflikt. Ivan armub lihtsasse talutüdrukusse ja isa vihastab selle peale. Ivan peab nüüd tõestama, et tal on olemas vaated. Lavretski on päritolult isa poole pealt aadlik ja ema poole pealt talupoeg. Lavretski on kahe kultuuritraditsiooni kandja
Baieri kuningriigis krahv Monteglas, kirjutatud põhiseadus, tsiviilõigusreformi kava Code Civile eeskujul, koostaja Anslem von Voierbach, lähtudes isikute võrdsusest, kiriku ja riigi lahutamine. Isegi Napoleoni lüüasaamine ei muuda arusaamu. Restoratsiooni vaimus 1818 võetakse vastu küll uus põhiseadus, kuid muutused ei ole suured. Saksa reformide juures surutakse kodanlus kõrvale, alles XIX sajandi lõpuks on saksa kodanlus muutunud nii tugevaks, et Saksa vana eliit Bismark on sunnitud temaga arvestamine. Suur osa juriste pärines kodanlusest ja XIX sajandi keskel kaugenes riigist, samas läbi õiguse saavutavad selle, mida ei õnnestunud saavutada poliitlisel teel. Kodanlik tsiviilõigus Bürgerlische Recht. Saksa XIX sajandil kujuneb välja sõltumatu justiitssüsteem, haldusõigus ja halduskohtu pidamine, seda poliitilise killustatuse oludes vt Preisimaa kaarti!
Hallid ja Reptoidid on omavahel liidu sõlminud, kuid nende suhe on pingelises seisus. Hallid tunnevad Nordic-uid (Põhjamaiseid) ja Reptiliani rassi kui oma vaenlasi, (ära aja sassi Reptiliani rassi ja Reptoidsi või Reptiloidsi rassi, sest need on täiesti erinevad rassid). Me räägime Reptiliani rassist hiljem rohkem. Osad jõud valitsuses tahavad, et avalikkus teaks, mis tegelikult toimub, samal ajal kui teised jõud valitsuses (need, kes on enda arvates inimkonna eliit ja teevad tulnukatega koostööd) tahavad jätkata tulnukatega ükskõik missuguste lepingute sõlmimist selleks, et nad suudaksid tulevastes konfliktides ellu jääda. Tulevik võib meile tuua fasistliku "Uue Maailmakorra" ("New World Order") või inimese teadvuse transformatsiooni. Võitlus toimub PRAEGU, mil suvaline aktiivne abi on vajalik. VALMISTU! ME PEAME SÄILITAMA INIMKONNA MAAL! ¾ Tulnukate teostatud inimröövid Tulnukate mõjuvõimu ülemises otsas olevad HALLID
elustiiliostmisega. IKEA - 7000 nimetust kaupa küünaldest köögimööblini. Pigem suunatud madalamale keskklassile, kes tahavad ka moodsat elustiili näidata. Oluline: elustiil ei ole seotud klassiga selles mõttes, mis Weber või Veblen silmas pidasid, kuid sissetulek ja positsioon tootmishierarhias ikkagi mõjutab tarbimist. Ilmselt ka muud faktorid: demograafilised faktorid: sugu, rass, vanus, seksuaalsus jne Fred Hirsch (1977): ajaloos on ainult väike eliit tarbinud positsioneerivalt, ülejäänud on ostnud seda, mida saavad. Alles viimasel ajal (1977) on massid saanud ennast positsioneerida tarbimise abil. Moodsa elu üheks omaduseks on positsioneeriva tarbimise demokratiseerimine. Kuna tarbitakse positsiooni jaoks, tekitab see nõudluse, mida ei saa rahuldada ning seepärast ka majandusliku ebastabiilsuse. Teenekuse Silmapaistev Mood Stiil hindamine tarbimine
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008 VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED.....................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED .......................................................
Vanaaeg 1.loeng. Õisis õppematerjalid eksam kirjalik(kõik programmi järgi)(40-35)minutit aine programm detailne. Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik,ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P 2) 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p. Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis.Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja. Vana-Egiptus,Vana-Kreeka, Vana-Rooma Muistsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid- Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu.Pronksiaja algust tähistab.Piirkond, kus sai alguse 10000 eKr põlluharimine. Induse tsivilisatsioonid, Hiina tsivilisatsioon- 3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopot...
Võtavad vastu ka uusi liikmeid, jälgivad, et kehtestatud kord oleks liikmete poolt täidetud. Kui juhtus olema korra vastu eksijaid, siis neid karistati. Võidi ka eksinud liikmed välja visata. Selle liikumise kohta on öeldud, et 18. sajand oli harjutamisaeg, kuid 19. sajand oli esimeseks tõsiseks prooviks talupoegadele sotsiaalse eneseteostuse proovimiseks. Kogude etteotsa tulevad haritumad ja jõukamad talupojad. Esimest korda hakkab tekkima nn talupoegade eliit. 19. sajandil leiab liikumine ka mõisate poolt toetust. Mõisnikele meeldib, et nende töölised on üles kutsutud vaoshoitusele, töökusele, vähesele vastuhakule. Mitmel pool hakkavad mõisa kõrgematesse ametitesse pääsema vennastekogude taustaga inimesed. Väidetavalt talupojad ise on valinud kõrgematesse ametitesse Herrnhuti taustaga inimesi, kuna need on väidetavalt ausamad. Vennastekogudega seotud inimeste kodud olid samuti rohkem korras. Liikumine ei
näitab, vaatajatel tekib TV vahendusel äärelinnast. Info ringiratast ringlemine meedia sisesed erinevused ei ole suured, sest ajakirjanikud liiguvad ühest väljaandest teise. ja konkurentsi huvides kajastavad nad ühtesid ja samu teemasid, mis muudab uudiste hulga piiratuks. Tõsiselt võltsid või võltsilt tõelised väitlused Ajakirjandus annab väitluse teema, mis on tihti mõttetus nt Kas eliit tuleb viia tuleriidale? mistahes vastus ei või jaa on ikka ühtviisi mõtetu. Bronner, Stephen Of Critical Theory and Its Theorists: Introduction http://www.uta.edu/english/dab/illuminations/bron1.html Adorno, Theodor Culture industry Reconsidered http://hamp.hampshire.edu/ %7EcmnF93/culture_reconsidered.txt Ross, Jaan 1993 Theodor Adornost ja tema Moodsa muusika filosoofiast Akadeemia 6
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
