omadusi. Ta on kindlasti edukas oma valdkonnas, omab laia silmaringi, suudab väljendada oma mõtteid ja on karismaatiline. Igas eluvaldkonnas, nagu näiteks poliitika, äri, meelelahutus, kunst jne, on olemas oma eliit. Osasid neist tuntakse ja teatakse läbi ajakirjanduse ja nad on avalikkusele teada. Samas on nendes eluvaldkondades ka eliit-inimesi, kellest meie tavaolukorras midagi ei tea, aga kes mängivad olulist rolli sisemises ringis. Eliidil on tähtis roll. Eliit kujundab üldise suhtumise ning paneb paika kõrgemad väärtuse hinnangud ka tavainimeste jaoks. Probleem on selles, et tihtipeale on raske vahet teha, kas avalikust mõjutavate väärtushinnangute kujundamise taga on tegemist eliit-inimesega või lihtsalt karjeristiga, kelle tegelikud väärtused põhinevad millelgi muul kui missiooni tundel. Mõeldes Eesti ühiskonnale ja eliit-inimese rollile selles, tuleb kõigepealt meelde poliitika ja riigijuhtimine
Samuti ka mõned ametnikud, juhid, väikeettevõtjad. 3. Alamklass – sissetulekud on keskmisest veelgi madalamad ja osa elab juba täielikus vaesuses. Raske ots-otsaga kokku tulla. Eestis kuuluvad sinna pensionärid, lihttöölised, teenindustöötajad, kelle amet ei vaja erilist haridust ja ettevalmistust. Alumisse ossa kuuluvad kodutud ja töötud, kes elavad riigi antud sotsiaalabist. Kihistumise mudelid: 19. sajandil (A)- *Kõrgklass - ühiskonda valitseb väikesearvuline rikas eliit (aadlikud, rikkad linnakodanikud) *Keskklass - üsna nõrk, valdav enamus ühiskonnast elab vaesuses (talupojad, vaesed linnakodanikud) 20. sajandi alguses (B)- Keskklassi osakaal tõusis, kuid suur osa ühiskonnaliikmetest kuulus alamklassi (töölised ja töölisklass). (Tänapäeval nt Ladina-Ameerikas, arengumaades) Tänapäev (C)- Kõrgklass ja alamklass on võrdselt enam-vähem võrdselt jaotunud, kuid ülekaalus on keskklass. Iseloomustab Põhjamaid ja Lääne-Euroopa riike
docstxt/14786936718399.txt
Eliit 1. V. Pareto väitis, et eliidid on grupid, kes on erinevate sotsiaalsete hierarhiate tipus. Ta jagab eliidi kaheks: valitsevaks eliidiks (poliitiline eliit), mis hõlmab neid, kes on otseselt või kaudselt seotud valitsemisega ja mittevalitsevaks eliidiks (kultuuri eliit ehk loomingulised inimesed), mille moodustavad ülejäänud. Pareto usub, et kui eliit on avatud andekaimatele mitteeliidi hulgast, on nende positsioonid suuresti
eluvaldkonnas teatud eliidid, kes oma valdkonnas on võrdsemad, kui teised. Kuulus filosoof Vilfredo Pareto väitis, et inimesed erinevad nii intellektuaalselt, füüsiliselt kui ka moraalselt. Eliidid on teatud grupid, kes on erinevate sotsiaalsete hierarhiate tipus. Ta väidab, et iga ühiskonna eesotsas on teatud hulk inimesi (isegi kui näiliselt on tegemist rohkearvuliste rühmitustega), kes valitsevad kogu meie sotsiaalset hierarhiat. Samuti jagab ta eliidi kaheks: valitsev eliit ehk poliitiline eliit ning mittevalitsev eliit ehk kultuuri eliit (Asper, 2001). Näiteks ühiskonda juhib majanduslik ja poliitiline eliit, tuntumad kirurgid saavad teiste kirurgidega võrreldes paremat palka ning kuulsad muusikud ja näitlejad juhivad meie kultuurimaastikku. Seega võime öelda, et kuigi teoorias on inimesed võrdsed, siis igas ühiskonnas tekib olukordi, kus võrdsus ei ole peamine.
LASTEHALVATUS Maret Hobolainen Helen Kont 11. klass LASTEHALVATUS EHK POLIOMÜELIIT äge viirusinfektsioon iseloomustab sageli kesknärvisüsteemi kahjustus avaldub lõtvade halvatustena tekitajaks on polioviirus, mis kuulub enteroviiruste hulka AJALUGU polioviiruse tuvastasid 1908. aastal Austria arstid Karl Landsteiner ja Erwin Popper 20. sajandil oli poliomüeliit üks kardetumatest lastehaigustest 1950. aastatel välja arendatud vaktsiinid on aidanud epideemiaid vähendada NAKATUMINE nakkusallikaks on viirusekandja või haige inimene, kes eritab viirust roojaga ja ülemiste hingamisteede sekreediga tekitajad satuvad organismi sooletrakti või hingamisteede limaskesta kaudu nakkusohtlikud on saastunud esemed, käed, vesi ja toiduained nakatuda on võimalik ka vaktsineerimise kaudu enamus lastehalvatuse juhtumeid arenenud riikides viimastel aastakümnetel on põhjustat...
vähem nendele peensustele, mis näiteks siingi kirjutises toodud. Miks demokraatiat aktsepteerivad ka poliitilised liidrid, kes tegelikult on demokraatia vastu, ja koguni ebademokraatlike maade poliitikud ja rahvaliidrid? Pakuksin välja järgmise seletuse. Kui räägitakse demokraatiast, siis peetakse silmas eelkõige rahvast, tavalisi kodanikke, halli massi jne. Kui sellekohast kirjandust uurida, siis võib üsna kergelt tekkida petlik mulje, et eliit oleks nagu masside (?) poolt demokraatiast välja tõrjutud. Tegelikult hõlmab demokraatia kogu rahvast, nii rikkaid kui vaeseid, nii tavalisi kodanikke kui ka eliiti, kõiki sotsiaalseid rühmi, vähemus- ja huvigruppe, kusjuures rikkad ja haritud on kõikides võimuorganites esindatud veel kõige võimsamalt. Hoolimata sellest käsitletakse demokraatiata rahva enamuse lahutamatu omadusena ja osana ning iga selle liige ise mõtestab enda jaoks lahti, mis see demokraatia on, ning sel moel
Riigiasutuse tunnused: 1. omab kindlat struktuuri 2. saab riigilt raha 3. jälgib seadusi Sotsiaalne mobiilsus inimeste või inimgruppide liikumine staatuslikel hierarhia skaalal horisontaalselt või vertikaalselt. Sotsiaalne staatus konkreetse inimese positsioon konkreetses ühiskonnas, mis sõltub antud keskkonna väärtushinnangutest. Sotsiaalne straatum sarnaste ressursside ja sotsiaalsete tunnustega inimeste kategooria; nt intelligents, aristokraatia, eliit. Eliit suhteliselt väike ühiskonnarühm, mis paikneb sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi tipus, sest seda iseloomustavad tunnused, mida ühiskond peab olulisekd ja väärtuslikuks. Tänapäevases ühiskonnas stratifitseeritakse kolmel moel: 1. Carl Marxist lähtuvalt kaheks vastandikuks klassiks töövahendite omamise põhjal. 2. Max Webberist lähtuvalt kihtidesse jaotamine kolme mõõtme alusel (majandusresursi, elulaad ja poliitika). 3
Sel põhjusel tõstis pead 20. sajandi poolel funktsionalistlik pluralistlik eliidikäsitlus, mis leiab, et eliit on vajalik ja asendamatu (Hartmann 2007), kuid ei ole sisemiselt alati nii ühtne, kui seni arvatud. Mannheim toob eliiditeooriatesse meritokraatia mõõtme kui eliidi kujunemise vahendi ning eristab kolm eliidigruppi: poliitiline ja organisatsiooniline eliit; intelligents ja kunstieliit; moraalne ja religioosne eliit. Esimesed kaks eliiti esinevad äris, administratsioonis ja poliitikas, kus nad on vastutavad erinevate soovide integreerimise eest. Ülejäänud nelja ülesanne on arendada teadust ja kultuuri. Eliiti loetakse avalikkuse jaoks asendamatuks. Avatud ja demokraatlik massiühiskond peaks kasvatama ka eliiti, omades ligipääsu viimasele. Eliit muutub vähem eksklusiivseks ja saavutused saavad elitaarse grupi hulka pääsemise aluseks
VIIRUSED Viirus on keemiliste ainete kogum, mis on võimeline tungima elusrakku. Viirused on palju väiksemad ja lihtsama ehitusega kui bakterid. Nad koosnevad nukleiinhappest, mida ümbritseb valguline kest (Joonis 1). Viirused jaotatakse nukleiinhappe alusel DNA-viirusteks ja RNA- viirusteks. Viirused on erineva korrapärase kujuga. Palja silmaga on nad täiesti nähtavad, kui neid on üheskoos küllaldasel hulgal- võib olla mõni miljon miljonit neid. Sel juhul liituvad viirused tihedalt kokku, moodustades seejuures korrapäraseid geomeetrilisi ruumikujundeid. (Joonis 2) Kui viirus nakatub raku, võtab tema nukleiinhape üle rakustoimuvate keemiliste protsesside juhtimise. Rakku sunnitakse viirust paljundama ning selle käigus rakk sageli ise hävib. Viirused esinevad väljaspool rakke nakkuslike viirusosakestena. Viirustel pole absoluutselt mingeid vahendeid liikumiseks, aga ikkagi on ta üks liikuvamaid olendeid või aineid maal. Viirused rändava...
Mis on pneumokokk? · Ladinakeelne nimetus - Streptococcus pneumoniae · Gram-positiivne kaksikkerabakter · Avastasid sõjaväearst dr.George Miller Sternberg ning prantsuse keemik ja mikrobioloog Louis Pasteur. Kus võib leiduda pneumokokke? · Täiskasvanute (510%) kui ka laste (2040%) ninaneelus. · Inimeselt inimesele - kas otsesel kokkupuutel limaskesta sekreediga või piisknakkuse teel. · Loomad või putukad bakteri kandjaks ega levitajaks ei ole. Pneumokokk-infektsioonid · Puuduvad ealised piirid. · Sagedamini haigestuvad väikelapsed ja eakad inimesed. · Haiguse tekke riskigrupp - lapsed, kes viibivad sageli samas ruumis teiste lastega. · Haigused on raske kuluga ja võivad viia tõsiste tagajärgedeni. · Infektsioonid on probleemiks nii arenenud kui ka arengumaades. ...
Riigivalitsemise vormid: 1-Monarhia a. absoluutne b. parlamentaarne 2. vabariik a. Presidentaalne b. Riigivalitsemise viisid: 1. parlamentaarne demokraatia: otsene*esindus*osalus*eliit* 2.diktatuur autoritaarne *totalitaarne * Riigikorralduse vormid: *unitaarriik- ühtne riik-keskvõim* föderatsioon*konföderatsioon* Riigi tunnused- territoorium rahvas Riigivõimu tunnused- riigivõim *seadusandlik* täidesaatev* kohtuvõim* Riigivõimu komponendid- seadused Riigivalitsemise vormid: 1- Monarhia a. absoluutne b. parlamentaarne 2. vabariik a. Presidentaalne b. parlamentaarne Riigivalitsemise viisid: 1. demokraatia: otsene*esindus*osalus*eliit* 2.diktatuur autoritaarne *totalitaarne * Riigikorralduse vormid: *unitaarriik-ühtne riik- keskvõim* föderatsioon*konföderatsioon* Riigi tunnused- territoorium rahvas Riigivõimu tunnused- riigivõim *seadusandlik* täidesaatev* kohtuvõim* Riigivõimu komponendid- seadused Riigivalitsemise vormid: ...
Ühiskond Jätkusuutlikkus- Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvede samasugused huvid. Riik- Poliitiline moodustis. Ühiskond- Sotsiaalne kooslus. Pluralistlik- Mitmekesine ühiskond. Demokraafilised tunnused: sugu, vanus, rahvus, perekonnaseis, elukoht (nt maa, linn). Sotsiaalsed tunnused: haridustase (alg-, kesk- või kõrgharidus), ametigrupp (nt oskustööline, tööline, ametnik, spetsialist, juht jne), klass (alam-, kesk- või kõrgklass), hõvestaatus (töötu, pensionär, õpilane, töötav inimene). Sotsiaalne kihistumine- Erinevused meeste ja naiste vahel, seotuna ühiskondliku positsiooni ja majanduslike võimalustega. Rahvuslik v rassiline kihistumine- seotud eri rahvustesse ja rassidesse kuuluvate inimeste majanduslike võimaluste ja erineva positsiooniga ühiskonnaelus. Regionaalne kihistumine- lähtuvalt elukohast sõltuvad inimeste ...
TRADITSIOONILINE REZIIM. a) suletud b) monaliitne - kõigi valdkondade juhtimine samade inimeste käes c) välistav iseloomulikud jooned: 1. võim omandataks pärimise teel. 2. tihti omandatakse võim vägivalla teel. 3. võimu teostab põllumajanduslik eliit. 4. puudub spetsialiseerunud pürokraatia. 5. elukutse määrab ära inimese sotsiaalse staatuse. 6. võimu seaduslikkuse aluseks on usulised tõekspidamised. 7. reforme ei teostata. 8. rahva osalus poliitikas piirdub mässude ja streikidega. 9. vahel mängib eliit massid üksteise vastu välja. -traditsioonilisle reziimile saab saatuslikuks majanduse areng(industr.) VÕISTLEV OLIGRAHIA. (18.saj.) ...majanduslik eliit. a) avatud b) välistav - inimesi ei kaasaa poliitikasse.
Mina tegin oma ettekande Vaiko Eplikust. Minu ettekande eesmärgiks on Vaiko Eplikut teile tutvustada, sest ma usun, et paljud pole sellist nime varem kuulnudki. Ma valisin Vaiko Epliku just seepärast, et ta on Eestis väga huvitav ja omapärane muusik ning ma tahtsin temast rohkem teada saada. Üldine Vaiko Eplik on sündinud 1. augustil 1981. aastal ja ta on eesti laulja ja helilooja. Ta on tegev olnud bändides Claire`s Birthday, Ruffus, Koer ning Vaiko Eplik ja Eliit. Vaiko Eplik esindas Eestit 2003. aastal Eurovisiooni lauluvõistlusel Riias lauluga "Eighties Coming Back" koos ansambliga Ruffus. Ta on alati olnud väga tänulik oma naisele, kes andis talle tõuke hakata ise oma muusikat salvestama. Auhinnad Vaiko Epliku auhinnakolektsioon on muljetavaldav. Näiteks on ta olnud aastatel 2007-2013 nomineeritud 10 korda ja võitnud 7 korda erinevatel nominatsioonidel Eesti Muusikaauhindade Galal
ühiskonnast? Seisuslik ühiskond kujutab endast sellist ühiskonda, kus sinu positsioon pandi paika sünnipäraga ning ühest ühiskonnaklassist teise liikumine oli väga raske kui mitte võimatu. Tänapäeval on ühest ühiskonnaklassist teise liikumine täiesti normaalne. 6. Mille alusel võime eristada ühiskonnast eliiti ja missugustest eliitidest saame kõnelda? Eliit erineb ühiskonnast sellega, et suudab mõjutada ühiskonnaelu kui ka seal tehtavaid otsuseid. Eliit jaguneb poliitiliseks eliidiks, ametnike eliidiks, ärieliidiks, loomeeliidiks, akadeemiliseks eliidiks ja sõjaväeliseks eliidiks. 7. Millises suhtes on omavahel vaesus ja sotsiaalne tõrjutus? Mida vaesem sa oled, seda rohkem sind tõrjutakse. 8. Kuidas mõjutavad vaesus ja sotiaalne tõrjutus tervisekäitumist? Mõjuvad negatiivselt. 9. Milline on sotsiaalse kihistumise tase Eestis? Erinevused jõukamate ja vaesemate inimeste sissetulekute vahe pea kuuekordne kuid sellegipoolest
Eestis passiivsete inimeste osakaal ühiskonnas üha suureneb. · ... on näide, mida saab teha, kui ei või. · Inimene, kes juhib ühiskonda, temal on tohutu suur võimalus kanda. (2009-03-09) POLIITILISE ELIIDI TEOORIAD Eliidi teooria rajajad/käsitlejad: · VILFREDO PARETO · GAETANO MOSCA (1858-1941) · MAX WEBER GAETANO MOSCA (1858-1941) Eliit = poliitiline klass Olemas on 2 poliitilist klassi: 1) juhid e. eliit: a) on monopoliseerinud võimu; b) kasutavad kõiki ühiskondlikke privileege; c) teostavad ühiskonna poliitilist juhtimist; d) neid on tühine vähemus 2) juhitavad: a) absoluutne enamus ühiskonnast; b) on allutatud eliidi juhtimisele. ELIIT e. poliitiline klass jaguneb: 1) administratiivne eliit; 2) sõjaväeline eliit; 3) religioosne eliit; 4) majanduslik eliit; 5) kultuuriline eliit; 6) poliitiline eliit
jäänud muud lahingud tulemata, oleks leitud teised põhjused, miks võidelda. 1217. aastal toimus Madisepäeva lahing, mis oli eestlaste jaoks Muistse Vabadusvõitluse üks suurimaid kaotusi. Seega kui poleks olnud nii suuri ja nii palju lahinguid oleks hukkunute arv palju väiksem. Eestlased poleks kaotanud võimalust ise oma saatust määrata. Kuna kaotused olid suurimad Eesti ühiskonna kõrgemais klassis, siis jäid eestlased ilma oma eliidist. Allesjäänud eliit aga hävitati, inimesed kaotasid oma senise positsiooni või sulandusid läänemeestena uude valitsevasse kihti. Edaspidi valitsesid eestlaste üle mitte oma rahva inimesed vaid võõrad. Ilma Muistse Vabadusvõitluseta poleks seda juhtunud. Samuti Lääne – Euroopa ja Venemaa vaheline piir jooksis nüüd mööda Narva jõge ja Peipsi järve. See võimaldas eestlastel hiljem rahvana püsima jääda ning kaitses meid idapoolsete keelesugulaste eest
Teema: Nüüdisühiskond, selle kujunemine ja areng alamklass inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu eliit suhteliselt väikesearvuline rühm inimesi, kes paikneb stratifikatsioonistruktuuri tipus, kuna talle kuulub ühiskonnas oluliseks ja väärtuslikuks peetud tunnuseid (päritolu, varandus, võim või haritus) fordism H.Fordi tehastes kasutusele võetud tootmise korraldus, mis jagas kogu tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks operatsioonideks. Fordism oli tööstusühiskonnas enim kasutatud tootmise organiseerimise viis genees kujunemine heaoluriik ...
Eesti- kas heaoluühiskond Seisuslikult on eestlased läbi oma ajaloo olnud võrdsed olime pärisorjad ja talupojad. Eesti rahvus ongi olnud meie seisus. Meie valitsejad on olnud teisest rahvusest. Nende majandamise ja ühiskonnakorralduse mudelid on olnud meile võõrad. Varanduslik kihistumine eestlaste seas on olnud minimaalne. Meie elumudelisse ei sobi väike ülirikas eliit ja pidevalt vaesusega heitlevad massid. Ikka on püütud luua ühiskonnas niisuguseid mehhanisme, mis ei lase piltlikult väljendudes kellelgi liiga kaugele ette joosta, kuid mis ometi säilitab loova konkurentsi isikliku heaolu tagamiseks. Heaoluühiskonnas on esikohal inimene, tema vajadused ja soovid. Ühiskond lähtub ülesannete püstitamisel vajadusest parandada ja kindlustada oma kodanike sotsiaalset seisundit, tagada inimesele võimalus edukalt eluga toime tulla. Heaoluriigi
mõjudest. Sotsiaalsed erinevused on omandatud, näiteks haridustase, jõukus, elukoht, maailmavaade, ühiskondlik aktiivus, perekonnaseis. Rahvust on raske määratleda, kumba see kuulub. Sotsiaalne kihistumine on erinevused suurte inimgruppide vahel ühiskonnas. Kihistumine on paratamatu. Tolerants peaks aitama nendest lõhedest üle olla. Sotsiaalne kihistumine mõjutab mitmeid asju. Inimese positsiooni ühiskonnas kes on eliit, kes on alamklass. Suhteid erinevate gruppide vahel kes valitseb keda. Kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõikide valdkondade arengut. Rollimäng 1) Mustanahaline rikastab meie ühiskonda. Probleemiga on vaja tegeleda, see ei ole nende enda probleem kui neid vastu ei võeta. 2) Mitte võtta kuulda oma mehe soovitusi! Rääkida klassiga, kiusajate vanematega. Kompromiss ei tohi kiusata, aga ei pea olema ka sõber. Käituma peab viisakalt.
Elu jooksul omandatud ehk sotsiaalsed erinevused: haridus, jõukus, maailmavaade, perekondlik staatus Sotsiaal-majanduslikku seisundit määratletakse elatusallika põhjal: töötasu, pension (selline seisund on nt. üliõpilane, töötu, pensionär) Majanduslikud erinevused võivad tekkida ka näiteks inimeste haiguste tõttu (suured väljaminekud rahaliselt raviks). Sotsiaalne kihistumine e stratifikatsioon - inimeste jagamine rühmadesse nt. poliitiline eliit, ametnike liit, ärieliit, loomeeliit, sõjaväeline eliit. Eliit ehk paremik - suhteliselt väike ühiskonnarühm, mis paikneb sotsiaalse stratsifikatsioonisüsteemi tipus. Gini indeks - näitab ühiskonna tulude ebavõrdsust, mida suurem see näitaja on, seda ebavõrdsem on tulude jaotus. Mis põhjustab kihistumist? Raha, majanduslik olukord riigis, ligipääs võimule Eesti kui Euroopa kõige usuleigem maa Eestis on mitmekesine religioon, st meil pole juhtivat religiooni, vaid on usuvabadus
Nad arendavad oma intelligentsi, sidudes õpingud igapäevaeluga ning rakendades oma teadmisi reaalsetes olukordades. Mis aga oleks, kui vaimuinimesed koonduksid ning ühiskonnast eemale tõmbuksid? Kui intelligendid tegeleksid vaid mõistuse arendamisega ning teeksid seda lihtinimeste arvel ning maksumaksjate kulul? Hermann Hesse "Klaaspärlimäng" koondabki kokku vaimuinimesed ning paneb nad elama Kastaaliasse. Kastaalia on välismaailmast eraldatud eliit, mille tegemisi ei häiri poliitilised kriisid ega sõjad. See on justkui riik riigis, kusjuures ühe riigi tegemised ei puutu teise riigi tegemistesse. Kastaaliasse pääsemiseks peavad kasvandikud juba lapseeas üles näitama erakordset annet. Tee Kastaaliasse ei ole sugugi mitte lihtne, aga kui Kastaalias mõne eksimuse teed ning Kasvatusameti ootusi ei õigusta, ei ole sealt lahkumises midagi keerulist, õpilane lihtsalt kõrvaldatakse süsteemist.
seostamine oma rahvaga, ühiskonna kõrgeim aste. Protsessi algus Suure Prantsuse Revolutsiooni aegadest kantud valgustusajastu ideoloogiast. Vanale aristokraatiale vastandumine. Muuhulgas ka rahvulik revolutsioon, sündis prantsuse rahvus; varem jagunesid regioonideks. Varem 'elagu kuningas', nüüd 'elagu rahvus'. üleminek vanalt uuele. Romantism. Mitte ainult kunst, laiem mentaliteet. Teene ühiskonna arengu seisukohalt: kõrgklassid, eliit hakkab märkama kõige madalamat talurahvakultuuri. Pöörab tähelepanu rahvaluulele (J. Herder sakslane, avaldas euroopa rahvaste rahvaluulekogumiku) indiviidi väärtustamine veel ühiskond pidi tuginema valgustatud monarhidele juhivad valgustusfilosoofide ideede alusel, progressi alus. J. Fichte tahte-, ja valikuvabadus. Palju kõneldakse indiviidi vabadusest, seostatakse kiiresti ka rahvavabadusega. 19. saj esimest korda rahvuslikud vabadusvõitlused
Demokraatia laienemine peale I maailmasõda: *Lagunesid suured monarhiad- impeerimud(Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi) *Uute riikide hulgas oli rohkem vabariike , kui monarhiaid, paljudes riikides, kehtestati demokraatlik riigikord. *Laienes sisemine demokraatia- üldine valimis õigus naistele. Demokraatilikud ideoloogiad- A.Demokraatlikud: Parempoolsed: Liberaalid-vabadused, vaba turumajandus, Konservatiivid- (asusisd toetama vaba turu reforme) pereesksus. Vasakpoolsed: Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid- (tööerakond) sotsiaalsed õigust, suuremat riigi abi. B.Mittedemokraatlikud: Vasakpoolsed: kommunistid- klassivõitlus, tööklassi diktatuur. Parempoolsed:natsionaalsotsialistid ja fasistid- Rahva ühtlus, tugev võim mõju kasvas peale I maailmasõda. Sõja järgne kriis eriti Saksamaal. Suurbritannia- Probleemid majanduses:* ei olnud maailma esimene ja juh...
· Orgaanilisus Riik on nagu organism ja seetõttu on ühiskonna heaolu tähtsam kui selle koostisosade (sotsiaalsed grupid, huvigrupid, indiviidid) heaolu. · Aristokraatia Inimesed on ebavõrdsed ja see peab kajastuma ka sotsiaalses kihistumises. Seetõttu tuleb nii privileegid kui kohustused jagada inimeste vahel ebavõrdselt. Et tavaline inimene on poliitiliselt ebakompetentne, siis peaks riiki valitsema väikesearvuline eliit kvalifitseeritud inimesi. · Traditsionalism Kehtivad institutsioonid on vanad sellepärast, et nad on head. · Võim Konservatiivid tunnevad suurt austust põhiseadusliku võimu vastu ning usuvad, et valitsus peab olema tugev ja kodanikud peavad sõna kuulama. · Sotsiaalne pessimism Omakasupüüdlikkus, irratsionaalsus ja agressiivsus on inimloomusele kaasasündinud jooned. Seetõttu hülgavad konservatiivid utoopiad,
tingimustes asuda juba lähikümnenditel tööturule allesjäänute maksukoormust järsult tõstma. 1.Heaoluühiskond. Seisuslikult on eestlased läbi oma ajaloo olnud võrdsed olime pärisorjad ja talupojad. Eesti rahvus ongi olnud meie seisus. Meie valitsejad on olnud teisest rahvusest. Nende majandamise ja ühiskonnakorralduse mudelid on olnud meile võõrad. Varanduslik kihistumine eestlaste seas on olnud minimaalne. Meie elumudelisse ei sobi väike ülirikas eliit ja pidevalt vaesusega heitlevad massid. Ikka on püütud luua ühiskonnas niisuguseid mehhanisme, mis ei lase piltlikult väljendudes kellelgi liiga kaugele ette joosta, kuid mis ometi säilitab loova konkurentsi isikliku heaolu tagamiseks. 1990. aastatel Eesti riskis. Siin viljeldud üliliberalism lähtus ekslikust arusaamast, et mida kiiremini isiklikult rikastutakse, seda rikkamaks saab ka ühiskond. Selle riski hinnaks on sügavalt lõhestunud Eesti ühiskond
Vähemalt 3 kultuuri komponenti: esemelised (nt.rõivad), normatiivsed (nt.tavad), tunnetuslikud (nt.müüdid), väärtuselised, sümbolid (nt.rahvuslill), keel. Difusioon teistest kultuuridest üle võetud innovatsiooni või kultuurinäidiste jm uurimine. Feminism ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Elitarism ehk eliiditeooria, V.Pareto, ühiskond jaguneb eliidiks ja massiks, eliit on vähemuses võrreldes massiga, kogu ajaloo vältel on võim kuulunud eliidile. Eliit täidab neid funktsioone, millega mass hakkama ei saa. Valgekraeline kuritegevus kuriteod on seotud riikide poliitilise ladvikuga, kõrgete riigiametnike ja äriringkondadega. Homofoobia kartus või vaenulikkus homoseksuaalide ja homoseksuaalsuse suhtes. Assimilatsioon teise kultuuri omaksvõtmine: keele ülevõtmine, institutsionaalne sulandumine,
Maaharimine, karjakasvatus, jaht, kalapüük. U aastal 1100 eKr murrang. Põhja ja Lääne – Eestis kindlustatud asulad (Asva, Kaali), esimesed teadaolevad põlispõllud (Saha-Loo), maapealsed kalmistud. Sisemaa pronksiajast andmeid vähe. Kivikirstkalmed: surnu asetati maa peale ehitatud ringmüüriga ümbritsetud kivist kirstu. Kivikirstkalmed tavaliselt rühmiti. Panuseid väga vähe. Nt: jõelähtme, Muuksi. Eliit töötles metalli, elas kindlustatud asulates, tegeles kaubandusega. e) Eelrooma rauaaeg 500 a eKr – 50 a pKr : Raua kasutusele tulek. Vanmim raudese – naaskel – teada Irust. Uut tüüpi kalmed: varased tarandkalmed. Nelinurksed maapealsed kalmed, surnu maeti kalmeala keskele. Kohati ka sees kivikirstud, hilisemates kalmetes kirst kaob. Ka kivivarekalmed: ilma konstruktsioonita kivihunnikud. Panusteks ehted, savinõud. Esimesed
2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus- rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest. (Eesti top3 Vene, Ukraina, Valgevene) Rahvus ehk natsioon- ajalooline ühtekuuluvusvorm Rahvusriik- põlisrahvas + riigipiir kattub rahvuse asualaga Natsionalism-rahvuslus Religioosne mitmekesisus
Ande Andekas-Lammutaja Ühiskonnaõpetus Valimised ja Euroopa Euroopa Liidu liikmesriike on 25. Enne 1995 aastat olid ELis Taani, Suurbritannia, Iirimaa, Saksamaa, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Kreeka, Itaalia ja Luxemburg. 1995 liitusid Soome, Rootsi ja Austria. 2004 liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Malta ja Küpros. Demokraatia on rahva võim (demos kratos), võimude lahusus, vabad valimised, tagatud inim- ja kodanikuõigused (kodanikuühiskond), kõik on seaduse ees võrdsed, valikuvõimalused, -paljusus. Legitiivne võim on seaduslik võim, rahva poolt valitud. Demokraatia vormid on otsene (rahvas valib kedagi enda hulgast; muistses Kreekas ja Roomas), esinduslik (rahvas valib esindajad; tänapäeva Eestis) ning ...
nende gruppide pinnal, mis on staatuselt/hierarhiliselt samal tasapinnal, näiteks usu vahetamine, ükski usk pole parem kui teine. Vertikaalne mobiilsus on liikumine kõrgemale või madalamale ühiskondlikule positsioonile või staatusele. Liikumise ulatust ja suunda determineerivad muutused isiksuse struktuuris (teadmised, oskused, hoiakud) ja sotsiaalses keskkonnas (sotsiaalsete positsioonide ümberpaiknemine ühiskonnas). Põlvkondade vaheline sotsiaalne mobiilsus. 4. Eliit - mõjukus ühiskonnaelus, seostub ka lugupeetavusega. Mass - suurearvuline ja ebamäärane rahvahulk, üldsus. Mõjutab kultuuritarbimist, hariduse kättesaadavust ehk mõjutavad igapäevaseid võimalusi. Vaesust ja sotsiaalset tõrjutust põhjustavad liialt väikesed sotsiaaltoetused ning võimalused näiteks lapse kõrvalt tööl käia, samuti puue ehk erivajadus. 5. Rahvus on inimeste kooslus, mida ühendab teistest eristuv kultuur, tavad, kombed, ajalugu ja/või keel
ning sureb välja küttiminekorilus. Inimesed õpivad masinaid enda kasuks ära kasutama. Riigid moderniseeruvad eri viisidel ning kõikidel ei pruugi kõige paremini välja tulla toimivad rahvusriigid nt Aafrika riigid. Mõisted: Sotsiaalne kihistumine ehk stratifikatsioon – Inimestel on ühiskonnas erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon ning lugupeetavus ühiskonnaelus. Eliit – Inimgrupp, kes tänu oma kõrgele positsioonile või lugupeetavusele suudab mõjutada ühiskonnaelu ja ühiskonnas tehtavaid olulisi otsuseid. Sooline kihistumine – erinevused meeste ja naiste vahel, seotud ühiskondliku positsiooni ja majanduslike võimalustega. Rahvuslik või rassiline kihistumine – seotud eri rahvustessse ja rassidesse kuuluvate inimeste majanduslike võimaluste ja erineva positsiooniga ühiskonnaelus.
On teada, et selle tapatalgu korraldas Ameerika Ühendriik selleks, et alustada sõda Iraagiga naftaväljade võitmiseks. Kui selliseid tegusid viivad läbi riigitasandil haritud inimesed, siis jääb mul ainult imestada inimõistuse ja mõistmatuse üle ning loota, et keegi toob kunagi selgust. Maailma hirmuks ei ole minu silmis mitte nii väga islami usku kodaniku, keda tavaliselt terroristide all mõeldakse, vaid täiesti tavalised inimesed, keda annab mõjutada raha ning võimuga eliit. Kahjuks on see eliit igas maas ja riigis esindatud. Kolmas tänapäeva suuri ohte minu jaoks, millest ma tahaksin rääkida, on inimsuhted. Suhted, mis peaksid rajanema vastastikusel mõistmisel, aitamisel ja toetusel. 8.ndal augustil 2008 aastal sai maailmale selgeks, et ei ole olemas igavest rahuaega. Vähemalt sellel sajandil mitte. See oli päev, kui Venemaa ründas Gruusia iseseisvat demokraatlikku vabariiki. Kas sellised naabritevahelised suhted on normaalsed? Kindlasti mitte
VARAAGRAARSET PÕLLUHARIMISVIISI? VASTUS AGRAARÜHISKOND 300 KUIDAS NIMETATAKSE VARAAGRAARSET PÕLLUHARIMISVIISI? VASTUS: ALEPÕLLUNDUS AGRAARÜHISKOND 400 MIDA TÄHENDAB ELATUSMAJANDUS? VASTUS AGRAARÜHISKOND 400 MIDA TÄHENDAB ELATUSMAJANDUS? VASTUS: TOODETAKSE OMA TARBEKS AGRAARÜHISKOND 500 VARAAGRAARSES ÜHISKONNAS KUJUNES TASAPISI RELIGIOOSNE, SÕJALINE JA POLIITILINE ELIIT, KELLE KÄES OLI VÕIM. KUS HAKKASID SELLE TULEMUSEL TEKKIMA ESIMESED RIIGI ALGED? VASTUS AGRAARÜHISKOND 500 VARAAGRAARSES ÜHISKONNAS KUJUNES ESIMENE RELIGIOOSNE, SÕJALINE JA POLIITILINE ELIIT, KELLE KÄES OLI VÕIM. KUS HAKKASID SELLE TULEMUSEL TEKKIMA ESIMESED RIIGI ALGED? VASTUS: MESOPOTAAMIAS JA PÄRSIAS INDUSTRIAALÜHISKOND 50 KUIDAS NIMETATAKSE VARAINDUSTRIAALSEID TOOTMISETTEVÕTTEID?
Julius Caesar, Keiser Octavianus Augustus Taaniel Toomingas Liisa Sõgel Julius Caesar ● Gaius Julius Caesar ● 13. juuli 100 eKr - 15. märts 44 eKr ● üks mõjuvõimsamaid mehi maailma ajaloos Julius Caesar ● väejuht, poliitik ja kirjanik ● lisaks konsul, diktaator, pontifeks ● pärit Rooma linna eliitperest ● oli väga järjekindel ● tema eluloo kohta teame Kommentaaridest (Commentarii) ● tapeti senaatorite poolt Kuidas jäi ajalukku? ● võitis rahva poolehoidu ● moodustas I triumviraadi ● vallutas Gallia, esimene Rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada ● Egiptuse troonile Kleopatra ● alustas kodusõda, hiljem kuulutas ennast diktaatorik Kuidas jäi ajalukku? ● uus kalender, Caesari sünnikuu juulikuuks ● hea väejuht, lõi endale sõjaväe ● kuulus kõnemees ● uued seadused ● võttis kasutusele kuldraha ● Caesarile pakuti kuningatrooni, kuid ta keeldus Ke...
võimalus meelitada pankade ja panna see konto maksab senti teenuste kroonid ja münte. Kuni 30. juunini 2011 kauplejad peavad näitama hinda, nii kroonides ja eurodes. Mina arvan, et eurole üleminek on tehtud nii lihtsaks, et kõik peaks sellega hakkama saama. Mina arvan, et eurole üleminek on hea, kuna siis on Eestil kindlam valuuta. Me oleme jõudnud eurotsooni, me ei saa seal olla kõige vaesemad - pigem vastupidi, nüüd on Eestis üks eliit euroalaga. Meil on väga korralik panus oma rahanduspoliitikaga, oleme täiesti uus lähenemisviis. Ma olen harjunud krooniga ja mulle meeldis see, aga ma arvan, et Eestile on euro kasuks. Mina pooldan eurot.
Ühiskonna kihistus Inimesed jagunevad kihtidesse: · Majandusliku jõukuse järgi(rikkad, vaesed) · Elustiil, väärtushinnangute või päritolu järgi(eliit,mass) · Hariduse · Vabameelsuse ja võrdsuse väärtustamise järgi(nahavärv,rahvus,sugu) Sotsiaalne mobiilsus on inimeste liikumine ühest ühiskonnakihist teise( lihttöölisest spetsialistiks,ajalehepoisist miljonäriks). Kas eesti ühiskond on sotsiaalselt mobiilne? Too mõni näide. On piisavalt mobiilne, Oleg Gross. Ajalehepoisist miljonäriks. Kõrgemat staatust omavad grupid kuuluvad ülemistesse kihtidesse, nad omavad seda, mida antud ühiskonnas peetakse väärtuslikuks. Kõrge staatusega gruppe nimetatakse eliidiks. Eliidist eristub mass. Mis on teie arvates Eesti ühiskonnas olulisemad väärtused? Võim, raha, haridus. Sotsiaalsed rollid Omistatud staatus rajaneb tunnustustel, mis üle inimestel puudub kontroll( ...
Kuidas konkurents mõjutab minu elu? "Proovi! Osta! Vali! Võida! Kasuta! Helista! Võta osa! Tarbi! Ole meile kasulik. Me teame, et Sa vajad meid!" Ja tõesti...võibolla tõesti ma vajan teid!? Äkki mul ongi vaja osta endale neid uusi, läikivaid ja ilusaid asju. Neid vastupandamatult häid ja kasulikke asju. "Telli kohe! Kaks ühe hinnaga." Aga tõesti. Äkki peakski, kui see nii odav on? Kokkuhoid on ostu jõud! Nii võin endale veel paljugi lubada. "Ei võta palju ruumi. Mahub kappi või voodi alla." Milline kompaktsus! See ei võta ju ruumi ka. Tundub nii tore. Tundub nii vastupandamatu. "Tuntud kvaliteet, kuid siiski täiesti uus!" Oo! Aga kui kõik väidavad, et see nii hea on, miks ka mitte? Miks mitte ise astuda rahulolevate kasutajate ringi. Miks mitte langeda meelituste võrku, anduda ja saada õnnelikuks tarbijaks. Tarbija olen ma nii või teisiti. Iga hommik, kui raadio avan, iga minuni jõudev sõna, teade, kõik ah...
Rühmatöö ,,Ettekanne" Olga Dalton 104493IAPB Janar Aia 104079IAPB Indrek Eesalu 104081IAPB Urmas Kaarn 104436IAPB Risto Nuut 106925IAPB Kannibalism Ilmselt seostub paljudel teemaga taoline pilt... Stizostedion vitreum Koha sugulane Elab Põhja-Ameerika järvedes On kannibal Kannibalide ahel Kannibalismi kohtab sageli loomariigis Kannibalism tähendab liigikaaslase söömist. Inimsöömise tähenduses kasutatakse sõna kannibalism kultuurantropoloogias. Kannibalism on loomariigis väga laialt levinud ning eristatakse mitut liiki. Naiskannibalism Esineb paljudel putukatel, näiteks ämblikel Naisisend tapab meesisendi kohe pärast paaritumist ära, et tal oleks raseduse ajal millestki toituda Punaselgne ämblik Must leseämbli...
...Poliitika - riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. ...Kultuur- Mitme inimkonna poolt loodud materjaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. Eraelu- Indiviidi isiklik elukorraldus. Kodanikuühiskond- ühiskonnaosa mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi. Apoliitika- mittepoliitiline, poliitikast hoiduv. ...Moraal- ühiskonna valdkond kõlblus ja käitumisnormid. Tunnetus sellest mida kõlbab ja mida mitte. Aluseks regioon. Aegade jooksul välja kujunenud tradits ja kombed. Etikett- Kindlad käitumisreegild. Kasut ametlikus või rahvusvahelises suhtlemises. Eliit- ühiskonna kõrgkiht, paremik. Riik- organisatsioon mille tunnuseks on territoorium, rahvastik ja avalik võim. Mittetulundusektor- ühiskonna osa mis ei haara kasumi saamisele ja võimule orjenteerituid tegevusi. Massikomunikatsioon e. Suhtelmine. Utoopia- teostamatu unistus, väljamõeldud ühiskond (Thomas more) ...Õigus- ühiskonna valdkond mis hõlma...
PARLAMENT: Seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline Riigikogu (1 kojaline!) VALITSUS: Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi valitsus (nimetas ametisse Riigikogu) 1938. aasta põhiseadus (allkirjastatakse 1937)_____________________________________ RIIGIPEA: president (laialdased õigused (dekreetidega seadused, veto, õigused parlamendi ja valitsuse üle) PARLAMENT: Riigikogu (2 kojaline!!!) 1)Riigivolikogu (alam) ja 2)Riiginõukogu (ülem)) (kuulusid kirikupead ja ülikooli juhatajad ehk ELIIT VALITSUS: Valitsus (eesotsas peaminister), vastutab Riigikogu ees RAHVA VÕIMALUS OSALEDA POLIITIKAS: Rahva õigusi kärbiti kõvasti: kaotati täielik rahvaalgatus, streigiõigus, piirati oluliselt rahvahääletust, valimisõigust. KULTUURIELU____________________________________________________________ Kultuurkapital- loodud 1925, kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Alkoli- ja tubakaaktsiis. 6 sihtkapitali: kirjandus, ajakirjandus, kehakultuur, näitekunst, helikunst,
Elisa Litvin 7C GAG 2012 Võõramaiste sissetungijate ohvrid Taani liideti Inglismaaga kokku 1066. aastal olevad troonipärimisküsimused Krahv Haroldi ning Norra kuninga Harald Hardrada Stamford Bridgei lahing. Hastingsi lahing, William Vallutaja Normandia hertsog William Vallutaja 14.oktoober 1066 toimus Hastingsi lahing Kuningas Haroldi surm Williami kuulutati kuningaks InglismaaNormandia ühisriik Inglismaa eliit kõneles prantsuse keelt kuni 14. sajandini Linnused Riigiaparaat Williami surm William Vallutaja (10661087) Bayeux' Vaip (70 m pikk, ajalooline allikas) Henry II ( 11541189) Click to edit Master text styles Anjou krahv Second level Abiellus 19aastaselt Third level Eleanoriga Fourth level
Kirjeldage traditsioonilise, industriaalse ja postindustriaalse ühiskonna klassisüsteemi. Traditsiooniline - Kuningas preester, aadlid ning valdavalt talupojad. Industriaalklassis Kõrgemat klassi vähem , kesk ja madalam klass on valdavalt, kirjeldatakse kolmnurga kujuliselt. Postindustriaalset kirjeldatakse kui rombikujulist arusaama väiksem kõrgemklass, suur keskklass ja väiksem madalam klass. Mida tähendab Vilfredo Pareto järgi eliit ja kuidas ta tekib? Vilfredo Pareto väitis, et inimesed erinevad nii füüsiliselt, intellektuaalselt kui ka moraalselt. Eliidid on grupid, kes on erinevate sotsiaalsete hierarhiate tipus. Eliit tekib meie endi seast ehk hallist massist. Pareto väidab, et iga ühiskond omab sotsiaalset hierarhiat, mille eesotsas on väike arv inimesi, seda isegi siis, kui valitsus näib olevat rohkearvuliste hulkade kätes. Ta jagab eliidi kaheks: 1
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Sotsiaalne struktuur- mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. Avalik sektor- võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Ül: rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest instit. Riik- võimu- ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide (kohus, keskpank, seadusandlik ja täidesaatev võim, järelvalveinst.) kaudu. Erasektor- kuuluvad kasumit taotlevad ettevõtted. Turg juhib majandust nähtamatu käega. Riik peab sekkuma kui esinevad turutõrked. Mittetulundus sektorite eesmärk ei ole teenida kasumit. Nad teevad seda oma algatuslikult, nn oma lõbuks, ...
Fukuyama Suur vapustus lk 205222 · Hierarhia poliitiline väljund oli autoritaarne või veelgi äärmuslikumal kujul totalitaarne riik, milles diktaaror või väiksearvuline eliit omas võimu kogu ühiskonna üle. · Tsentraliseeritud aruroritaarsete äriühingute läbikukkumise põhjus on olnud sama, mis tsentraliseeritud autoritaarsetel riikidel: nad ei suuda kohastuda üha keerukamaks muutuvate maailma nõuetega informatsiooni valdkonnas. Pole sugugi juhus, et hierarhiad sattusid hätta just siis, kui ühiskonnad kõikjal maailmas hakkasid siirduma tööstuslikult tootmiselt kõrgtehnoloogilisele, infol põhinevatele tootmis vormidele.
Rahvas, kes kunagi armastas teda, nüüd kas vihkavad või naeruvääristavad teda. Peale valimisi on oodata tal suuri raskusi. Väga paljud spekuleerivad selleüle, mis hakkab juhtuma peale neljandat märtsi. Teatakse seda, et Putin võidab valimised niikuinii seda kas siis esimeses või siis teises voorus. Arvatakse, et peale valimisi alles õiged sündmused alles algavad. On oodata niiöelda lumepalli efekti ja arvatakse, et Putini taga seisev eliit, kes üritavad Putini võimulolekust kasu teha tahavad ise Putini ära kukkumist. Räägitakse Vene meedia käitumisest. Lastakse meediasse inimesed kes on pea 10 aastat olnud eetrikeeluga, kellega ka ei käituta ausalt. Nende jutust eemaldatakse osad lõigud.
Lawrence Alloway suust, kes selle sõnaga kirjeldaski perfektselt kunsti, mis tulenes populaarsest kultuurist. Popkunsti arengut USAS on massiliselt tõlgendatud kui Dana räägitud abstraktse ekspressionismi tolleaegsete domineerivate ideedele vastamine ning nende ideede laiendamine. Tolle aja kunstnikkude arvates oli abstraktne kunst liiga ebaselgeks läinud ning see tuli reaalsusesse tagasi tõmmata. Popkunst on vastuolus kõrge n-ö eliit kunstiga, kuna ta paneb rõhku just banaalsetele ning sketsilistele elementidele antud kultuuris enamasti läbi iroonia. Popkunsti sisul pole kunstiga tegelikult erilist seostki vaid hoopis sellele suhtumisele, mis teose loomiseks vajalik oli Marilyn Diptych (1962) Andy Warhol. Lõpetati nädalatel peale Monroe surma. Koosneb 50 pildist, mis kõik on ühe pildi järgi loodud. 25 on erksalt värvitud, 25 tki paremal samas ei ole. Arvatakse, et see märgib kuulsuse surma ning elu vahet
demokraatlik valitsus oma tegevust, mis peaks kokkuvõttes aitama kaasa üldise heaolu kasvule ühiskonnas. Mittemajanduslik ühishüve: tervishoiusüsteem, haridussüsteem, julgeolek, kohtusüsteem. Majanduslik ühishüve: riiklik meedia, korrastatud linnaruum, rahvuskultuuri toetamine, infrastruktuur, sotsiaalkindlustussüsteem. Anarhism juhtimise ja valitsemise puudumine. 2. Ühiskonnaliikmed Klassid: kõrgklass ehk eliit omavad seda, mida antud ühiskonnas peetakse väärtuslikuks, tunnuseks juurdepääs riigivõimule ja mõjukus. Keskklass teatud elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga. Alamklass teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, haridustase ja kultuursus on madalamad kui selles ühiskonnas kombeks. Sotsiaalne mobiilsus ühest ühiskonnakihist teise liikumine. Sotsiaalset kihistumist mõjutab: haridustase: väheharitud inimesed kuuluvad madalasse
integratsioon. Francis Fukuyama: esindusdemokraatia ja kapitalism on suutnud tõestada oma eeliseid võrreldes teiste süsteemidega, maailm astub uude, poliitilise ajaloo järgsesse aega (nn .ajaloo lõpp) Kuidas toimub totalitaarselt süsteemilt demokraatlikule üleminek? Nõukogude Liit? Iraan? Edukas üleminek saab toimuda järk-järgult, siirdeperioodi pikkust ennustatakse ~20 aastale. Ohud: 1. Massid muutuvad väga radikaalseteks oma nõudmistes, sest eliit ei suuda neid kaasata otsustamise protsessi 2 Demokraatia näib liiga aeglasena ja ebaefektiivsena. Võidakse tagasi minna ebademokraatliku valitsemiskorra juurde 3. Maj. pol. muutub liialt tehnokraatlikuks, sotsiaalküsimused jäävad arvestamata ja lahendamata, muret sotsiaalse heaolu pärast vaadatakse kui prokommunistlikku joont. Tulemus: elatustaseme langus ja rahulolematus valitsusega. 4. Uus eliit on ebakindel, seetõttu võib teha populistlikke, maj. põhitõdesid eiravaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
