Füüsika eksami kordamine 1)Liikumise kirjeldamine: Taustsüsteem: koordinaadistik + käik (on võimalik aja mõõtmine) Kohavektor Trajektoor: joon, mida mööda keha liigub Kiirus: asukoha muutus jagatud aja muutusega, kohavektori tuletis aja järgi Kiirendus: kiiruse muutus jagatud vastava ajaga, kiiruse tuletis aja järgi 2)Sirgjooneline ühtlaselt muutuv liikumine: Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suuruselt muutumatu ning samasihilise kiirusega. Realiseerub olukorras, kus keha liigub muutumatu jõu toimel (näiteks vabalangemine raskusjõu väljas. , kus akiirendus, vkiirus, taeg. Peale integreerimist saame , kus v0keha algkiirus ajahetkel t=0 Vastavalt kiiruse definitsioonile , seda uuesti integreerides saadakse teada koordinaadi sõltuvus ajast , kus x koordinaat 3)Kõverjoonelise liikumise kiirendus: Kõverjoone lõikusid saab aproksimeerida ringjoone lõig...
Kui elektrivälja tugevus võrdub kogu juhi ulatuses samaselt nulliga, siis tähendab see ühtlasi, et potentsiaali tuletised kõigi kolme ruumikoordinaadi järgi peavad võrduma nulliga. See on võimalik, kui potentsiaal kogu juhi ulatuses on konstantne. Elektrostaatilise välja potentsiaal mingi juhi ulatuses on konstantne. Juhi valispind on seega samapotentsiaalipind. Juhi omadust nõrgendada elektrostaatiline väli enda sisemuses nullini kasutatakse näiteks seadmete varjestamisel. Kui juhti viia täiendavalt ühemärgilisi vabu laengukandjaid, nii et juhi kui terviku summaarne laeng hakkab erinema nullist, siis nende laengute omavahelise tõukejõu tõttu paigutuvad need laengukandjad üksteisest võimalikult kaugele, s.t. kogunevad juhi pinnale. Juhile antud elektrilaeng koguneb elektrostaatilisel juhul alati juhi välispinnale. 39. Juhi mahtuvus. Kondensaator...
5 24 9. klass Hindeline tunnitöö. Kasutades oma õpikut, vihikut, töövihikut leia vastused järgnevatele ülesannetele! Täida lüngad. Esimesena kirjeldas elektrinähtusi VI sajandil Thales, pannes tähele, et villaga hõõrutud merevaik tõmbab ligi kergeid esemeid. Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, mis tõmbab enda poole laenguta kehasid. Aatomi keskel on aatomi tuum . Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomituuma ümber tiirlevad elektronid. Prootonitel on positiivne laeng, neutronid on aga ilma laenguta. Kokkuleppeliselt loetakse elektroni elektrilaengut negatiivseks. Seega aatomi elektronkatte elektrilaeng on negatiivne. Aatomit, mis on kaotanud, või liitnud endaga elektrone nimetatakse iooniks. Aatom, mis on loovutanud elektrone nimetatakse positiivseks iooniks, tal on positiivne elektrilaeng. Aatom, mis...
· van der Waalsi jõud 0,4 4 kJ/mol, 0,1-0,2 nm, tekivad lähestikku jõudnud positiivse tuuma ja negatiivse elektronpilve vahel · vesiniksidemed 10 30 kJ/mol, 0,3 nm, tekib kovalentselt seotud H ja teise elektronegatiivse aatomi vahel (O ja N), suur tähtsus makromolekulide ruumiliste struktuuride moodustamisel · ioonsed sidemed - 20kJ/mol, 0,25nm, vastaslaenguliste polaarsete funktsionaalsete rühmade vahel elektrostaatiline tõmbejõud · hüdrofoobsed vastasmõjud - < 40kJ/mol, sarnaste apolaarsete aatomirühmade omavaheline tõmbumine vesikeskkonnas (MITSELLIDE TEKE) Nõrkade jõudude roll biomolekulides biomolekulaarne äratundmine, kõrgemate struktuuride moodustamine, supramolekulaarsete komplekside moodustamine, piiritlevad biomolekulide kitsastesse keskkonnatingimustesse Rakk kui eluühik Rakk on eluühik, kuna ta on väikseim süsteem, milell ilmnevad elu tunnused: kasv, metabolism,...
Mida teha? Tuleb täielikult neutraliseerida töötava arvuti kiirgus, ühtlasi puhastada õhk mikroorganismidest ning allergeenidest näiteks ionisaatori abil. Taolised seadmed aitavad kaasa kõrge kontsentratsiooniga kergete negatiivsete hapniku aeroioonide tekkele eks ole ju pärast äikest kerge hingata. Pealegi puhastab ionisaator õhu tubakasuitsust ning muudest ebameeldivatest lõhnadest. *** Töötava monitori ekraanile võib koguneda elektrostaatiline laeng. Tõsi küll, ainult juhul, kui arvutil pole antistaatilist katet (antistatic coating). Selle olemasolus on lihtne veenduda puudutada käega töötavat ekraani ning kui on kuulda särinat ning tunda kergeid torkeid, tähendab see seda, et arvuti on õnnelikult mööda lipsanud antistaatilisest töötlemisest vabrikus. Ümber arvuti moodustunud elektrostaatiline väli tõmbab ligi suurel hulgal tolmu, mida arvuti taga istuja pidevalt sisse hingab...
Paber söödetakse printerisse kummist sööterullikute abil. Hoiderullikud hoiavad paberit just õige lahtilaske hetkeni, olles kindlad, et paberi ülemine ots söödetakse sisse just sellel hetkel, millal trumlil oleva pilt nendest möödub. Fotoretseptor surutakse või rullitakse üle paberi, mis kannabki pildi või teksti paberile. Praeguseks hetkeks on tooner paberil, aga see pole sinna kuidagi kinnitatud ainult gravitatsioon ja nõrk elektrostaatiline väli hoiab seda paigal paigal. Järgmisena liigub paber trumlite vahelt läbi, kus kuni 200 kraadise temperatuuri ja surve all sulatatakse pulber paberile. Üks trummel on enamasti seest tühi, see on kuumustrummel, teine aga on kummist survetrummel. Kuumustrumli keskel on kiirgav soojuslamp, mis oma infrapunaenergiaga soojendab ühtlaselt trumlit, see vajalik, et tooner õigesti paberile kantaks. Mõned printerid kasutavad väga õhukesest paindlikust metallist trumlit,...
Elektronkahur koosneb katoodist, tüürelektroodist, mille pingega reguleeritakse kiire voolu, ja teravustus- ehk fokuseerimissüsteemist, mille toimel elektronid koondatakse kiireks. Hälvitussüsteem, mis paneb elektronkiirele ekraanil liikuma, koosneb horisontaal-ja vertikaalhälvitussüsteemist, millede abil on võimalik kiirt juhtida igasse ekraani punkti. Hälvitussüsteem võib olla elektrostaatiline (ostsilloskoobitorud) või elektromagnetiline (kineskoobid). Fokuseerimissüsteemis toimub katoodi poolt emiteeritud elektronide kiirendamine ja koondamine ekraanile fokuseeritud peeneks kiireks. Elektronkiirt on võimalik fokuseerida kas elektri- või magnetvälja toimega. Harilikult kasutatakse esimest võimalust. Fokuseerimine toimub elektrivälja abil, mis tekitatakse negatiivselt pingestatud tüürelektroodi ja positiivselt pingestatud anoodide vahel. Tekkiva...
U = A/q 2. Juhtiva keha pindadele kogunevaid laenguid nimetatakse elektriliseks induktsiooni nähtuseks. Elektriline induktsioon elektriväli kutsub juhis esile laengukandjate ümberpaiknemise ja juhi eri osade laadumise, tekkivad laengud on indutseeritud laengud, nende elektriväli tasakaalustab juhile väljaspool mõjuva elektrivälja, selle tagajärjel summaarne elektrostaatiline väli juhis puudub, Seotud laengukandjate lahknemine on polariseerumine ehk polarisatsiooni nähtus. Polarisatsioon omavahel seotud erimärgiliste laengute lahknemine, selle tulemusel aine nõrgendab talle mõjuvat elektrivälja. Iseloomustav dielektriline läbitavus. 3. Voolutugevus I on esitatav ühe laengukandja laengu q, laengukandjate konsentratsiooni n, triivikiiruse v ja juhtme ristlõikepindala S korrutisena....
3. Kk 4. Elektrivälja tugevust väheneb 16 korda, kuna elektrivälja tugevus on võrdeline välja tekitava laenguga ja pöördvõrdeline kauguse ruuduga. 5. Elektriväli kutsub juhis esile laengukandjateümberpaiknemise ja juhi eri osade laadumise, tekkivad laengud onindutseeritud laengud, nende elektriväli tasakaalustab juhile väljaspoolmõjuva elektrivälja, selle tagajärjel summaarne elektrostaatiline väli juhispuudub. 6. Potensiaalsetes elektriväljades ei sõltu välja töö laengu ümberpaigutamisel välja ühest punktist teise laengu trajektoori kujust. 7. Elektrivälja potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengupotentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. 8. Mahtuvus on arvuliselt võrdne laenguga, mida on tarvis üle kanda ühelt kehalt...
Jõud tekitab kiirenduse, kiiruse kasvades suureneb aga liikumistakistuse jõud. Nende kahe jõu tasakaalustumisel muutub osakese kiirus konstantseks. Jõud, mis muudab osakese liikumissuuna erinevaks õhu liikumise suunast juhib osakese õhuvoolust välja võib olla: - Raskusjõud -lihtsaim seade on tolmu sadestuskamber - Tsentrifugaaljõud - tsüklon, multitsüklon - Elektrostaatiline jõud - elektrifilter. 3. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest Vastus: Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääri saab vähendada järgmiste meetoditega: - väävli eemaldamine kütusest enne selle põletamist, - vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine, - väävlit siduva põletustehnoloogia kasutamine, - vääveldioksiidi kinnipüüdmine suitsugaasidest. Kaks esimest vastavad säästva tehnoloogia ja säästva arengu põhimõtetele....
Nimetage üks adenosiinil põhinev kofaktor? 9. Kas geneetiline informatsioon säilitatakse DNA: a) primaarstruktuuris b) sekundaarstruktuuris c) tertsiaarstruktuuris 10. Kirjutage antud järjestusega komplementaarne järjestus (võivad olla erinevad järjestused) ACCTCGAAG TGGAGCTTC 11. Millisel interaktsioonil põhineb geneetilise materjali kopeerimine? a) van der Waalsi interaktsioon b) vesinikside c) elektrostaatiline interaktsioon 12. Millise lämmastikalusega moodustab DNA ahelas aluspaari tsütosiin ja mitme vesiniksideme vahendusel? V: moodustab aluspaari guaniiniga. Kolme H-sideme vahendusel. A-T kahe vesinik sidemega. 13. Kas DNA esineb eukarüootses rakus reeglina ühe- või kaheahelalise molekulina? (sama küsimus ka RNA kohta). V: Enamasti on geneetiline informatsioon kodeeritud kaheahelalises DNA-s (kuid esineb ka viirusi, mille genoom koosneb üheahelalisest DNA-st või RNA-st.) 14...
Elektronkiiretoru ehitus: 1 Elektroonrelvad 2 Elektroonkiir 3 Fokuseerimisvärten 4 Hälvevärten 5 Anood 6 Värvieraldus filter 7 Luminofoor ivad 8 Värvide filter suure plaaniga 5. Elektronkiiretorude liigitus. Lk 53 Eristatakse elektrostaatilise ja magnetilise fokuseerimisega elektronkiiretorusid. 6. Kuidas toimub kiire hälvitamine elektronkiiretorudes? Meetodeid on kaks: elektrostaatiline ja magnetiline. Hälvitussüsteemi abil laotatakse väike valgustäpp ekraanil liikudes uuritava nähtuse kujutiseks, televisioonikaadriks jne. Süst koosneb kahest osast, mis hälvivad elektronkiirt kahes teineteisega risti olevas suunas. Selle abil saab valgustäppi nihutada ükskõik millisesse ekraani punkti. 7. Mis on gaaslahendusseadis? Lk 60 Kui katoodi ja anoodi vahelises ruumis on lisaks elektronidele ka ioonid. Gaaslahendusega...
30)Too näiteid isotroopsete ainete kohta. ( 2 punkti) gaas,vedelik 31)Kuidas jaotatakse kristallid arvestades nende molekulide vahelist vastastikmõju? ( 2 punkti) Klassifitseerimisel võetakse aluseks,millist tüüpi vastastikmõju on kristallvõres põhiline. 32)Milles väljendub ioonkristallide põhiline vastastikmõju? (2 punkti) On põhiliseks vastatikmõjuks positiivsete ja negatiivsete ioonide elektrostaatiline tõmbumine. 33)Milles väljendub aatomikristallide põhiline vastastikmõju? ( 2 punkti) Aatomikristallides seisavad aatomid koos naaberaatomite ühiste elektronpaaride abil. 34)Milles väljendub molekulkristallide põhiline vastastikmõju? (2 punkti) Molekulkristallides valitsevad elektrilised jõud, mis on tingitud sellest,et molekulid on polaarsed- nende ühes otsas on positiivne,teise aga negatiivne laeng. 35. Milles väljendub metallist kristallide põhiline vastastikmõju? (2 punkti) 36...
Difuusse kihi paksus sõltub temperatuurist ja elektrolüütide kontsentratsioonist lahuses: kui temperatuur langeb või elektrolüütide kontsentratsioon kasvab, väheneb difuusse kihi paksus ehk kaksikkiht "surutakse kokku". 3. Millega on määratud elektrilise kaksikkihi tiheda ja difuusse osa paksus? Osakese pinna elektrostaatiline potentsiaal (lahuse sisemuse suhtes) muutub adsorbses kihis 0-st d-ni ja difuusses kihis d-st nullini. Kui vastasioonid on polüvalentsed või pindaktiivsed, võib neid pinnale adsorbeeruda nii palju, et muutub osakese laengu märk - seega võivad 0 ja d olla erimärgilised (joonis 4a). Ka pindaktiivsed ko-ioonid võivad adsorbeeruda: sel juhul on d samamärgiline 0-ga, kuid absoluutväärtuselt suurem 4. Kuidas muutub potentsiaal kaugusega pinnast? 5...
Pool-iga on ühe aatomi poolestumiseks kuluv aeg (võimaldab määrata enamike ainete vanuse, sest nende koostises on radioaktiivne süsinik) Isotoop on endise stabiilse tuumaga elemendi radioaktiviseerumine mõne primaarselt radioaktiivse aatomi mõjul (isotoop on alati sekundaarselt radioaktiivne); keemilise elemendi aatom, mille tuumas on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Tuumajõud on tuumaosakesi koos hoidvad tugevad jõud. Kui prootonite vahel mõjub elektrostaatiline tõukejõud, siis tuumajõud on need, mis vastupidiselt hoiavad prootoneid ja teisi osakesi aatomis koos. Virtuaalsed osakesed on üliväikeses ruumiosas avastamatud osakesed, seetõttu virtuaalselt eksisteerivad. Seose-energia on tuuma stabiilsust iseloomustav näitaja näitab kui suur on energia, mis kulub tuuma kooshoidmiseks ja on järelikult ka energia, mida läheb vaja tuuma täielikuks lõhustamiseks tema koostisosadeks - prootoniteks ja neutroniteks energia...
Ioonide liikumiskiirustest sõltub lahuste elektrijuhtivus. Lahuse ühe iooniliigi j erijuhtivus on avaldatav kui = z C u F j j j j ja selle iooniliigi molaarne juhtivus = / C = z u F j j j j j kus F on Faraday konstant (96 485 C/mol) Tähistame katioonide ja anioonide liikuvused vastavalt u+ ja u. Liikuvusele avaldab mõju ioonide vastastikune elektrostaatiline toime. Lahuse lahjendamisel see toime väheneb ja lõpmata suure lahjenduse korral puudub. Seega on lõpmata lahjas lahuses ioonide liikuvus (seetõttu ka juhtivus) maksimaalse väärtusega, vastavalt katioonidel u+0 ja anioonidel u0. Elektrijuhtivuse tegur e on avaldatav ülekandearvude kaudu kui u+ + u- fe = u+0 + u -0 Ülekandearvud Mõnikord on kasulik teada, milline osa kogu vooluhulgast kantakse üle mingi kindla iooniliigi poolt...
Valgud võivad moodustada vahtu. Vaht moodustab õhukese kelme mingite molekulide ümber? Osa valke aitavad kiireti kelmet tekitada, osa selliseid,mis aitavad kelmel püsida. Head on vahustamise mõttes segavalgud. Vahu tekkimist takistab juba väga väikene rasvalisand(lipiidide) Temperatuur - mitmesuguste nõrkade sidemete katkemine molekulis. Ekstreemsed pH väärtused - molekuli + või - laengu suurenemine elektrostaatiline tõukumine; ka vesiniksidemete katkemine. Orgaanilised solvendid - molekulisiseste hüdrofoobsete (atsetoon, etanool jt) vastasmõjude lakkamine. 7. Valkude keemilised omadused. Keemilised omadused sõltuvad kõigepealt hüdroksüül- ja aminorühmast. Üheks oluliseks omaduseks on valkude denaturatsioon valgu kõrgemate struktuuriastmete (kvaternaarne,...
Seejuures liitosakeste kujunemisel on oluline see, et lut oleks tugev ja liidu moodustamiseks ei tuleks ületada liiga kõrgeid barjääre. Liitosakese tugevuse määrab seoseenergia, mis kujuneb tuumaosakeste vahel lähidistantsidel (kaugustel alates tavaliste aatomituumade möötmetest 1013 cm) valitseva universaalse tõ0mbejõu ja prootonite vahel valitseva elektrostaatilise tõukejõu mõjul, mis loobki osakeste ühinemist tõkestava barjääri. Lähikaugustel on elektrostaatiline tõukejõud prootonite vahel umbes 100 korda nõrgem kui tugev tuumajõud. Seejuures elektrostaatiline jõud mõjub suurtele kaugustele, tuumajõud aga vaid lähinaabritele. Need kaks asjaolu määravadki, miks rasktmate elementide tuumade tekkeks on vajalik ületada kõrgeid potentsiaalibarjääre, miks suure elektrilaenguga aatomituumad lagunevad ning miks arvust 100 tunduvalt suurema arvu prootonitega elemente ei esine üldse...
10. Elektriväli homogeenses dielektrikus. Vaatleme välja , mille tekitavad vaakumis kaks lõputut erinimelist laetud tasandit. Tähistame väljatugevuse E0 ja elektrinihke aga D0 = 0E0. Viime sellesse välja homogeense dielektrikplaadi ja paigutame ta nii nagu on joonisel näidatud. 11. Laengute jaotus juhis. Elektrostaatiline induktsioon ja varjestus. Juhid on ained, mis sisaldavad laenguid, mis saavad liikuda mistahes kaugusele nõrga elektrivälja toimel. Välise elektrivälja puudumisel juhi pinnal elektriväli puudub, sest juhi enda laengud kompenseerivad üksteist. Väliselektrivälja toimel hakkavad laengud liikuma . Välisvälja toimel tekib vooluimpulss, mille tulemusena laengud liiguvad niikaua kuni tekib tasakaal. 12. Elektrimahtuvus. Kondensaatorid....
25. Kuidas sõltub elektrostaatilise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest? U(J) = k D1q1(C) q2(Ckulon) r1(m), D dielektriline konstant, vees ligikaudu 80, muidu org. solventides 110, k = 1/(4 0), 0=8,85x1012 J1C2m1 26. Kas Na+ ja Cl liikumisel teineteisele lähemale kulub või eraldub energiat? eraldub. Vastasmärgilised laengud tõmbuvad. Nende lahutamiseks ja üksteisest eemale viimiseks tuleb kulutada energiat. 27. Kas elektrostaatiline interaktsioon sõltub? Sõltub nii laengutevahelisest kaugusest kui keskk iseloomust (konstant k sõltub kk dielektrilisest läbitavusest), aga EI sõltu laengute orientatsioonist teineteise suhtes. 28. Mitu korda on tüüpilise kovalentse sideme (näiteks CC side) lõhkumiseks vajalik energia suurem keskmisest soojusliikumise energiast 25ºC juures. a) 100 korda 29. Reastage interaktsioonid nende toime sõltuvuse alusel interakteeruvate osakeste vahelisest kaugusest...