temperatuuri stabiliseerimine looduses. Tahkes olekus tihedus väiksem kui vedelas – jäätumine toimub veekogu pinnalt alates. ➢ Vee keemis-ja sulamistemperatuur oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel (H2S, HTe). 2 ➢ tugevad molekulidevahelised jõud nn. vesiniksideme olemasolust vee molekulide vahel ➢ Ühe vee molekuli hapnikuaatomi ja kahe teise vee molekuli vesinikuaatomite vahel tekib tugev elektrostaatiline vastasmõju, mistõttu vee molekulid moodustavad ulatusliku kolmemõõtmelise võrgustiku, kus iga vee molekul on seotud nelja lähedalasuva vee molekuliga. Nende täiendavate sidemete lõhkumiseks on vaja oluliselt enam energiat kui nende ühendite korral, milles vesiniksidet ei esine. ➢ Keemiliselt on vesi aktiivne ühend – reageerib paljude metallidega, mittemetallidega, sooladega (hüdrolüüs) ja oksiididega.
osake sadeneda ja liibuda pinnale ega läheks õhuga kaasa. Jõud tekitab kiirenduse, kiiruse kasvades suureneb aga liikumistakistuse jõud. Nende kahe jõu tasakaalustumisel muutub osakese kiirus konstantseks. Jõud, mis muudab osakese liikumissuuna erinevaks õhu liikumise suunast juhib osakese õhuvoolust välja võib olla: - Raskusjõud -lihtsaim seade on tolmu sadestuskamber - Tsentrifugaaljõud - tsüklon, multitsüklon - Elektrostaatiline jõud - elektrifilter. 3. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest Vastus: Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääri saab vähendada järgmiste meetoditega: - väävli eemaldamine kütusest enne selle põletamist, - vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine, - väävlit siduva põletustehnoloogia kasutamine, - vääveldioksiidi kinnipüüdmine suitsugaasidest. Kaks esimest vastavad säästva tehnoloogia ja säästva arengu põhimõtetele.
osake sadeneda ja liibuda pinnale ega läheks õhuga kaasa. Jõud tekitab kiirenduse, kiiruse kasvades suureneb aga liikumistakistuse jõud. Nende kahe jõu tasakaalustumisel muutub osakese kiirus konstantseks. Jõud, mis muudab osakese liikumissuuna erinevaks õhu liikumise suunast juhib osakese õhuvoolust välja võib olla: - Raskusjõud -lihtsaim seade on tolmu sadestuskamber - Tsentrifugaaljõud - tsüklon, multitsüklon - Elektrostaatiline jõud - elektrifilter. 3. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest Vastus: Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääri saab vähendada järgmiste meetoditega: - väävli eemaldamine kütusest enne selle põletamist, - vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine, - väävlit siduva põletustehnoloogia kasutamine, - vääveldioksiidi kinnipüüdmine suitsugaasidest. Kaks esimest vastavad säästva tehnoloogia ja säästva arengu põhimõtetele.
b. CH3(CH2)4CH3 (heksaan) ei moodusta vesiniksidemeid. Tegu on orgaanilise lahusega, puudub N, O ja F rühm, millega vesinik saaks ühineda. c. H2N-CO-NH2 (uurea) on võimeline moodustama vesiniksidemeid, sisaldab nii O ja N rühmi. Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga. Klassikalises mõttes on vesinikside suuremas osas elektrostaatiline vastasmõju teatud kovalentsuse osakaaluga. Vesinikside tekib prootoni doonori X-H ja prootoni aktseptori Y vahele: X-H···Y. The 2 conditions given for hydrogen bonding are: 1) A hydrogen atom must be covalently bonded to O, N or F atom. I can understand this part, as O, N and F are highly electronegative and will leave the H with a positive dipole (more or less a H+ ion). 2) The other condition is that the atom with a lone pair which the H is hydrogen-bonded to must be O, N or F. 3
Moodustub agregaat, mis liigub aeglaselt ja millega võivad ühineda veel uued osad. Agregaadi kasvamisel piisava suuruseni settib see lõpuks suspensioonist välja ning kolloidsüsteem laguneb - koagulatsioon. Kolloidsüsteem on stabiilne siis, kui põrkuvate osakeste kokkukleepumine on takistatud. Siiski toimub koagulatsioon väga aeglaselt ka pealtnäha stabiilsetes süsteemides. Stabiilsust mõjutab džeeta- potentsiaal. Stabiliseerimiseks on kaks võimalust: 1) Elektrostaatiline stabiliseerimine- süsteemis samalaengulised ioonid, mis lähenemisel tõukuvad. Tuleneb pmt elektrilise kaksikkihi olemasolust. 2) Steeriline stabiliseerimine- kolloidosakese pind on kaetud ainega, mis vähendab tõukumist- nt polümeerikihiga. Eriti efektiivne tõukumine toimub siis, kui kasutame polüelektrolüüti. 4. Sedimentatsioon ja difusioon. Difusioon on soojusliikumisest tingitud protsess, mille käigus ained kanduvad kõrgema
Alpaka vill võib olla valge, liivakarva, pruun või hall. Kõrgeväärtuslikku peent villa saadakse aastas 1100-1250 kg ühelt loomalt. Angooravilla saadakse angoora küülikutelt kammimisega. Angooravill on väga peen, puhas valge, pehme ning kerge. Küüliku karvas olevad rakuvaheruumid sisaldavad palju õhku ja seetõttu on vill ka hästi soe. Angooravilla on raske kedrata ning seetõttu tarvitatakse seda segus teiste kiududega. Tarvitamisel tekib elektrostaatiline laeng. Kasmiirvilla saadakse kasmiir-kitselt. Vill on peen, siidiselt läikiv ning kergelt säbardunud. Harva valge, enamasti hall, hele kuni tumepruun. Kitsevilla kogutakse loomadelt tavalise pügamise kõrval ka kitkumise teel karvavahetuse ajal. Mohäärvill on angoora kitselt saadavad villa-ja karvakiud. Mohäärvill on siidiselt läikiv, kiu pikkus on 120-300 mm ning kiud on kergelt säbardunud, valged, kollakad, hallid kuni tumehallid. Mohäärvill on kergesti värvitav kuna ta ei vanu
6,3V vahelduvpinge, 50Hz Otsese küttega katood Kaudse küttega katood Pentood - 3 võrega el.lamp. Oktood - 6 võrega el.lamp. 1914.a. - el.lambid Venemaal. 1922.a. - 400 kW(!!!) raadiosaatja Moskvas. ------------------------------------------------------------------------- 7 Elektronkiiretoru (EKT, ERT, CRT, ). Kiirendamiseks ja fokuseerimiseks on anoodid (2 -3 tk) Hälvetussüsteem --- elektrostaatiline --- elektromagnetiline 8 Arvuti monitoris ja televiisoris on elektromagnetiline süsteem. 2 mähist, mis on toru välispinnal. Ostsillograafis (õigem. ostsilloskoobis) on elektrostaatiline kallutussüsteem. 9 Raster 1000 joont ekraani kõrguses 100 korda sekundis
kloor, olles elekronegatiivsem, võtab naatriumilt juurde ühe elektroni. Kloorist saab anioon, laenguga -1 ja naatriumist saab katioon, laenguga +1. ) · Elektronegatiivsus suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. (Mida rohkem on elektrone väliskihil, seda elekronegatiivsem. ) · Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel on elektrostaatiline tõmme. Tõmbumise tõttu moodustub ioonkristall, mis koosned vastaslaengutega ioonidest. Keskmes asuvad ioonid moodustavad korrapärase struktuuri ioonvõre. Päris puhtakujulist ioonset sidet pole olemas, kus ühine elektronpaar täielikult on üle läinud anioonile. Kõikides ainetes on ioonide vahel vähesel määral ka kovalentset sidet. Aineid, milles esineb valdavalt iooniline side nimetatakse ioonseteks aineteks.
Anoodid ühendatakse kaitstava konstruktsiooniga paljudest kohtadest, kindla vahemaa järgi a) Protektorkaitse: Anood kaitseb pinda, kuna see hävib ennem. b) Katoodkaitse välise vooluallika abil: vooluringist lastakse läbi alalisvool.( joonis) c) Anoodkaitse: pinnale moodustub passiivne oksiidi kiht (joonis) 4) inhibiitorid (ained, mis vähendavad keem reats kiirust) 5) Kaitsemäärded 6) Tõrje kuiva õhuga (õhu kuivatamine silikogeeliga). Värvimine pulbermeetodil: sellel on 3 meetodit 1) elektrostaatiline pihustamine 2)keev kiht 3) elektrostaatiline kuivkiht (joonised). Värvimine pihustusmeedodil:1) Madalsurve ehk õhkpihustus- kasut. Autode, väikeste seadmete ja mööbli värvimiseks. Puudused: suured värvikaod ja värviudu moodustumine. 2) Kõrgsurve: 20- 400 atm rõhul olev värv lastakse välja väikesest avast. Kasutatakse laevade, mahutite, ehitiste, sildade jt. suurte pindade värvimiseks. 3) elektrostaatilised
liikudes jõuaks osake sadeneda ja liibuda pinnale ega läheks õhuga kaasa. Jõud tekitab kiirenduse, kiiruse kasvades suureneb aga liikumistakistuse jõud. Nende kahe jõu tasakaalustumisel muutub osakese kiirus konstantseks. Jõud, mis muudab osakese liikumissuuna erinevaks õhu liikumise suunast juhib osakese õhuvoolust välja võib olla: - Raskusjõud -lihtsaim seade on tolmu sadestuskamber - Tsentrifugaaljõud - tsüklon, multitsüklon - Elektrostaatiline jõud - elektrifilter. 3. Gaaside märgpuhastus Kui gaasi jahtumine ja niiskumine puhastusprotsessis on lubatud, võib gaasis dispergeeritud tolmu- või vedelikuosakesi eraldada ka gaasi pesemisega märgpuhastusseadmetes. Gaasi ja vedeliku kontakt tekib mööda püst- või kaldpinda voolava vedelikukelme pinnal (kelme- ehk täidistolmupesurid), vedelikutilkade pinnal (pihustuspesurid) või gaasimullide pinnal (vaht- tolmupesurid). Puhastusaste oleneb väga palju tolmu märguvusest
· van der Waalsi jõud 0,4 4 kJ/mol, 0,1-0,2 nm, tekivad lähestikku jõudnud positiivse tuuma ja negatiivse elektronpilve vahel · vesiniksidemed 10 30 kJ/mol, 0,3 nm, tekib kovalentselt seotud H ja teise elektronegatiivse aatomi vahel (O ja N), suur tähtsus makromolekulide ruumiliste struktuuride moodustamisel · ioonsed sidemed - 20kJ/mol, 0,25nm, vastaslaenguliste polaarsete funktsionaalsete rühmade vahel elektrostaatiline tõmbejõud · hüdrofoobsed vastasmõjud - < 40kJ/mol, sarnaste apolaarsete aatomirühmade omavaheline tõmbumine vesikeskkonnas (MITSELLIDE TEKE) Nõrkade jõudude roll biomolekulides biomolekulaarne äratundmine, kõrgemate struktuuride moodustamine, supramolekulaarsete komplekside moodustamine, piiritlevad biomolekulide kitsastesse keskkonnatingimustesse Rakk kui eluühik Rakk on eluühik, kuna ta on väikseim süsteem, milell ilmnevad elu tunnused: kasv, metabolism,
YFR0012 Eksami küsimused Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus. Elektrilaengu põhiomadused: Elektrilaenguid on kahte tüüpi: positiivne ja negatiivne. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. Elementaarlaeng. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: Isoleeritud süsteemis on elektrilaengute algebraline summa jääv. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. Coulomb’ seadus, joonis, valem, seletus. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. Valem: k∗1 ∗q 1∗q 2 ε r 12 ∗⃗ r 212 ⃗ F12= r 12 Joonis: ε ≥ 1 on suhteline dielektriline läbitavus, vaakumis ε =1 Elektrivälja tugevus. Valem, ühik, suund. Jõujoon...
(jõud). Faas – aine vorm, milles aine on nii füüsikaliselt olekult kui ka keemiliselt koostiselt ühetaoline. Enamus ained võivad esineda gaasi ja vedelas faasis. Tahkeid faae on ainetel sageli mitu. Sama aine tahked faasid erinevad molekulide paigutuse poolest, nt teemant ja grafiit on süsiniku faasid. Omaette faasi võib moodustada ka homogeenne segu, nt pronks (vase ja tina sulam). Kondenseeritud faas – vedel või tahke faas. Peamine kondenseeritud faasi teket mõjutav toime on elektrostaatiline toime, mida kirjeldab Coulomb’i seadus: Ep = q1q2/4€0r kus Ep – potentsiaalne energia; q1,q2 – laengud; r – laengute vaheline kaugus; €0 – vaakumi dielektriline läbitavus Iooni ja dipooli vastastikmõju Kui kahest sarnasest ainest üks on teisest polaarsem, siis polaarsemal on üldiselt kõrgem keemistemperatuur. Nt orto- ja para-diklorobenseen. O- diklorobenseen on polaarne, p- pole. O-d’s on dipoolide vastastikmõju
süsteemides elektrivälja tugevuse ebaühtlus, mis on seotud sellega, et ioonid on mingite kindlate mõõtmetega (mitte punktid). Siit ka põhjus, miks Gouy teooria on rakendatav vaid lahjades lahustes. (2) Osakeste jaotus allub Boltzmanni võrrandile, kus ci0 on i-nda osakese konts. lahuse sisemuses, ci on osakeste kontsentratsioon kaugusel x elektroodi pinnast, Wi 1 mooli osakeste lahuse sisemusest elektrilisse kaksikkihti üleviimiseks tehtav töö. (3) Eeldatakse, et Wi on puhtalt elektrostaatiline töö, so Wi sisaldab peale elektrostaatilise ka teisi jõude, mida Gouy teooria ei arvesta. Ei arvestata spetsiifilist adsorptsiooni põhjustavaid jõude ning tööd, mida tehakse lahusti väljatõrjumiseks elektrilisest kaksikkihist lahuse sisemusse. Ei arvestata ioonide vastastikust toimet, mis on seotud steeriliste faktoritega elektrilises kaksikkihis. Ei arvestata ioonide solvatatsiooni ja solvaatkatete deformatsiooni osakeste sisenemisel elektrilisse kaksikkihti.
1M ja pH=5. 5=4,75+log(0,1/[HA]) 0,25=log(0,1/[HA]) [HA]=0,1/(10^0,25)=0,056M CH3COO- + H+ = CH3COOH pH=pKa+log(n(A-)/n(HA)) n(A-)=0,5l * 0,1 mol/l =0,05 mol n(HA)=0,5l * 0,056 mol/l = 0,028 mol 4,5 = 4,75 + log( (0,05-x)/(0,028+x) ) -0,25 = log( (0,05-x)/(0,028+x) ) 10^(-0,25)=(0,05-x)/(0,028+x) x = 0,0219 mol = 21,9 mmol ~ 22 mmol. 72. Mis on amfolüüdi isoelektriline punkt? pH väärtus, kus molekulide keskmine laeng on null. 73. Kas makromolekulide vaheline elektrostaatiline interaktsioon on tugevam kõrge või madala ioonse jõuga lahuses? Põhjendage. Madala. Ioonse jõu kasvades muutub makroioone ümbritsev ioonatmosfäär tihedamaks ja kontsentreeritumaks ning omab tugevat varjestavat efekti. Seetõttu ongi makroioonide vahelised elektrostaatilised interaktsioonid kõrge kontsentratsiooniga elektrolüütide (soola) lahuses nõrgad. 74. Miks nimetatakse sahhariide ka karbohüdraatideks? Sest enamik sahhariide on esitatud stöhhiomeetrilise valemi abil.(CH2O) 75
Anoodid ühendatakse kaitstava konstruktsiooniga paljudest kohtadest, kindla vahemaa järgi 4)Protektorkaitse: Anood kaitseb pinda, kuna see hävib ennem. 5) Katoodkaitse välise vooluallika abil: vooluringist lastakse läbi alalisvool.( joonis) 6) Anoodkaitse: pinnale moodustub passiivne oksiidi kiht (joonis)7) inhibiitorid 8) Kaitsemäärded 9) Tõrje kuiva õhuga (õhu kuivatamine silikogeeliga). Värvimine pulbermeetodil: sellel on 3 meetodit 1) elektrostaatiline pihustamine 2)keev kiht 3) elektrostaatiline kuivkiht (joonised). Värvimine pihustusmeedodil:1) Madalsurve ehk õhkpihustus- kasut. Autode, väikeste seadmete ja mööbli värvimiseks. Puudused: suured värvikaod ja värviudu moodustumine. 2) Kõrgsurve: 20- 400 atm rõhul olev värv lastakse välja väikesest avast. Kasutatakse laevade, mahutite, ehitiste, sildade jt. suurte pindade värvimiseks. 3) elektrostaatilised meetodid: a) Värvi pihustamine- värv lastakse kiiresti pöörlevale kettale. Tsenrifugaaljõu mõjul
Elektokeemilise korrosiooni kiiruse määrab korrosioonivool Ikorr, mis sõlt katoodi ja anoodi elektroodipotentsiaalidest ja süsteemi takistusest: Ikorr = (Ekat Ean) / R(suur sigma). Kaasaegsed värvimise meetodid: *Pihustusmeetod: 1)madalsurve (autod, mööbel). (-): suured värvikaod ja värviudu moodust; 2)kõrgsurve 20-400 atm rõhul olev värv lastakse välja väikesest avast. (laevad, mahutid, ehitised, sillad) *Pulbermeetod: elektrostaatiline pihustamine, keevkiht ja elektrostaatiline keevkiht 1)elektrostaatilised: a) värvi pihustamine värv valat pöörl. kettale (40000p/min). Tsentrifugaaljõu mõjul tekib värviudu, mis lastakse läbi elektrivälja (osakesed saavad laengu) värvitavale esemele. Värv jaot. pinnal ühtlaselt. Värvi kasutamise aste 60-95% b)pulbri pihustam. kasut seeriatoodete värvimisel. Värvikile paksus 50-200µm. Värvi kasut. aste 100%. 2)kuumpihustus värv või lakk kuumut
Elektronkiiretoru koosneb elektronkahurist, hälvitussüsteemist, ekraanist ja kestast (kolvist). Elektronkahur koosneb katoodist, tüürelektroodist, mille pingega reguleeritakse kiire voolu, ja teravustus- ehk fokuseerimissüsteemist, mille toimel elektronid koondatakse kiireks. Hälvitussüsteem, mis paneb elektronkiirele ekraanil liikuma, koosneb horisontaal-ja vertikaalhälvitussüsteemist, millede abil on võimalik kiirt juhtida igasse ekraani punkti. Hälvitussüsteem võib olla elektrostaatiline (ostsilloskoobitorud) või elektromagnetiline (kineskoobid). Fokuseerimissüsteemis toimub katoodi poolt emiteeritud elektronide kiirendamine ja koondamine ekraanile fokuseeritud peeneks kiireks. Elektronkiirt on võimalik fokuseerida kas elektri- või magnetvälja toimega. Harilikult kasutatakse esimest võimalust. Fokuseerimine toimub elektrivälja abil, mis tekitatakse negatiivselt pingestatud tüürelektroodi ja positiivselt pingestatud anoodide vahel. Tekkiva
näiteks sireeniga sõitva kiirabi auto möödumisel. Kaasahelisemise põhjuseks on resonants. See seisneb keha võnkeamplituudi suurenemises, kui sundiva jõu sagedus langeb kokku kehale omase omavõnkesagedusega (sagedus, millega keha hakkab võnkuma, kui see tasakaalust välja viia ja siis vabaks lasta). Heli kiirus õhus on umbes 340 m/s. Heli kiirust saab ise määrata kaja abil. Kaja on heli peegeldumine kaugelt suurelt tõkkelt (mets, mägi). Elekter ja magnetism. Hõõrdeelekter. Elektrostaatiline induktsioon. Alalis- ja vahelduvvool. Metalli ja pooljuhi takistuse sõltuvus temperatuurist. Püsimagnet. Ferromagneetik. Vooluga juhtme ümber olev magnetväli. Elektromagnetväli. Lenzi reegel. Hõõrdeelekter. Mõlemad kehad laaduvad ja sealjuures erimärgiliselt. Samast materjalist kehade hõõrdumine ei põhjusta elektriseerumist. Hõõrumisel puutuvad kehad mõnedes kohtades üksteisega väga lähedalt kokku ja osa laetud osakesi võib minna ühelt kehalt teisele.
Resultantenergia maksimumi (barjääri AO) kõrgusest sõltub mitselli püsivus lahuses. Kui osakeste kineetiline energia kT ületab potentsiaalbarjääri AO energia, siis toimub koagulatsioon. Kui osakesel puuduks elektriline kaksikkiht ja sellega koos ka elektrostaatiline tõukumine, siis vastavalt kõverale 1 viiks selliste osakeste iga põrkumine nende liitumisele suuremateks agregaatideks. See juhtub näiteks aerosooli osakeste põrkumisel, kuna enamusel neist pole laengut. Kolloidosakeste elektrilise kaksikkihi olemasolu tõttu algab aga mitsellide vahelise kauguse r kahanedes tõukumine, mille energia osakeste vahekauguse vähenedes kasvab eksponentsiaalselt. Kui osakeste vahele jääb
katalüüsi korral, kui esineb ensüüm-vaheühend kompleks (reaktsioon kulgeb läbi erineva tee). Üks kõrge energeetiline barjäär asendatakse kahe madalamaga, vaheühendid asuvad lokaalse mäe tippudes. 56 Kui Kuidas ensüüm aktivatsioonienergiat alandab? 1. üleminekuoleku stabiliseerimine soodsad interaktsioonid üleminekuolekul a. elektrostaatiline katalüüs põhineb laeng-laeng interaktsioonil. Üleminekuolekulga kaasneb erimärgiliste laengute teineteisest eemaldumine, ensüüm paneb vastasmärgilised laengud sinna kuhu liigub eemalduv laeng. Valdav osa interaktsioone looduses on taandatavad laeng-laeng interaktsioonidele (ka kovalentne side baseerub laeng-laeng interaktsioonil) b.üldine happe-aluse katalüüs ensüüm käitub happe või alusena
tugevasti seotud tahke aine pinnaga: seda osa nimetatakse adsorbseks kihiks. *Ülejäänud vastasioonid hajuvad soojusliikumise tõttu suuremal või vähemal määral lahuse sisemusse ning moodustavad difuusse kihi. *Difuusse kihi paksus sõltub temperatuurist ja elektrolüütide kontsentratsioonist lahuses: kui temperatuur langeb või elektrolüütide kontsentratsioon kasvab, väheneb difuusse kihi paksus ehk kaksikkiht "surutakse kokku". *Osakese pinna elektrostaatiline potentsiaal (lahuse sisemuse suhtes) muutub adsorbses kihis ja difuusses kihis nullini. Elektriline kaksikkiht faaside piirpinnal Kolloidosakene on küllaltki keerulise ehitusega osakene: tuum moodustab kolloidosakese põhilise massi. Aatomite või molekulide üldine arv tuumas sõltub sooli dispersiooniastmest, molekulide ja aatomite mõõtmetest ja võib ulatuda mitme miljonini. *Tuum adsorbeerib oma pinnale kas positiivseid või negatiivseid ioone, mis annavad tuumale laengu.
seotud tahke aine pinnaga: seda osa nimetatakse adsorbseks kihiks. *Ülejäänud vastasioonid hajuvad soojusliikumise tõttu suuremal või vähemal määral lahuse sisemusse ning moodustavad difuusse kihi. *Difuusse kihi paksus sõltub temperatuurist ja elektrolüütide kontsentratsioonist lahuses: kui temperatuur langeb või elektrolüütide kontsentratsioon kasvab, väheneb difuusse kihi paksus ehk kaksikkiht "surutakse kokku". *Osakese pinna elektrostaatiline potentsiaal (lahuse sisemuse suhtes) muutub adsorbses kihis ja difuusses kihis nullini. Elektriline kaksikkiht faaside piirpinnal Kolloidosakene on küllaltki keerulise ehitusega osakene: tuum moodustab kolloidosakese põhilise massi. Aatomite või molekulide üldine arv tuumas sõltub sooli dispersiooniastmest, molekulide ja aatomite mõõtmetest ja võib ulatuda mitme miljonini. *Tuum adsorbeerib oma pinnale kas positiivseid või negatiivseid ioone, mis annavad tuumale laengu.
vahel. See tähendab, et ensüüm peab stabiliseerima siirdeseisundi kompleksi enam kui ta stabiliseerib ES kompleksi. Katalüüsi soodustavad faktorid: Lähedus ja orientatsioon Entroopia vähenemine ES moodustumisel ES destabiliseerimine Mida suurem on ES energia, seda suurem on kiirus ning ES energia kasvule aitab kaasa ES destabiliseerimine deformatsioonide ja desolvatatsiooni tõttu. Substraadi elektrostaatiline destabiliseerimine LIISI KINK 25 BIOKEEMIA test I VII. ENSÜÜMIKINEETIKA 1. Keemilise kineetika põhimõisted - reaktsiooni kiirus, kiiruskonstandid, reaktsiooni järk. I ja II järku reaktsioonide võrrandid ja kiiruskonstandid.
puhastamata. Selle ärahoidmiseks tuleks pinnad hoida puhtana, katta inhibiitoritega või kasut katoodkaitset. Pilukorrosioonile mõjub nt voolav vesi, mis sööb kinnituskohti. Kaasaegsed värvimise meetodid: *Pihustusmeetod: 1)madalsurve (autod, mööbel). (-): suured värvikaod ja värviudu moodustumine; 2)kõrgsurve 20-400 atm rõhul olev värv lastakse välja väikesest avast. (laevad, mahutid, ehitised, sillad) *Pulbermeetod: elektrostaatiline pihustamine, keevkiht ja elektrostaatiline keevkiht 1)elektrostaatilised: a) värvi pihustamine värv valatakse pöörlevale kettale (40000p/min). Tsentrifugaaljõu mõjul tekib värviudu, mis lastakse läbi elektrivälja (osakesed saavad laengu) värvitavale esemele. Värv jaotatakse pinnal ühtlaselt. Värvi kasutamise aste 60-95% b)pulbri pihustamine kasut. seeriatoodete värvimisel. Värvikile paksus 50-200m. Värvi kasut. aste 100%.
[HCO 3- ] Nagu näha, piirdub nõrga elektrolüüdi dissotsiatsiooniprotsess praktiliselt esimese astmega. Astmelisest dissotsiatsioonist on tingitud ka vesinik- ja hüdroksiidsoolade olemasolu, nt. NaHCO 3 , Al(OH)Cl 2 . Tugevad elektrolüüdid on vesilahuses täielikult dissotsieerunud. Kuna ioone on lahuses palju, on ioonide vahel esinev elektrostaatiline toime takistuseks ioonide liikuvusele, elektrolüüdi näiv dissotsiatsioonimäär 18 < 1. Ioonidevahelise vastastikuse toime kvantitatiivseks hindamiseks on kasutusele võetud aktiivsuse mõiste. Aktiivsus on efektiivne molaarne kontsentratsioon, mis määrab lahuste omadused (elektrijuhtivuse, osmootse rõhu jne). Aktiivsuse ja kontsentratsiooni vahel kehtib järgmine seos:
2.Aine ja mat.: Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi reaktsioone ja muutusi (alumiinium pottidena). Aine on osake, mis omab massi ja mahtu. Nt: Kui alumiiniumitükid panna Kitti aparaati, toimub reaktsioon ja Al on aine. Kui kasut. Al akna valmistamiseks, on ta materjal. Aine võib esineda puhtana kui ka ühendites. Aine olekud – tahke, vedel, gaasiline. Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda ssamaaegselt erinevatesse klassidesse. Tähistamine:1.a)Nimi ei anna infot aine päritolule, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi) b)Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi)c)Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõlid, kiudained)2.Valemiga: a)empiiriline – analüüsiandmetes tuletatud valem, näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab val...
Materjalide keemia I eksamiküsimused 2015. Pilet 1 Materjali mõiste. Materjal on konkreetse omadustega aine või ainete kompleks, mida saab kasutada mingite ühiskonna vajaduste rahuldamiseks nüüd või tulevikus. Materjale saab liigitada mitut moodi, näiteks looduslik/sünteetiline, orgaaniline/anorgaaniline jne. Üldiselt liigitus: metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid, kõrgtehnoloogilised materjalid Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri mõju makroskoopilistele omadustele. Tsemendi kõvastumine, selle võrdlus lubja kõvastumisega. Tsement on hüdrauliline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim on portlandtsement, mis valmistatakse lubjakivi ja savi peenestatud segu kuumutamisel. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2, ning CaO ja savi reageerivad paakumise käigus, reaktsiooni saadustena tekivad kaltsiumsilikaadid 3CaO*SiO2. Kui saadus jahvatada ja seejärel segada veega, kõvastub segu kiiresti, sest tekivad kaltsiumhüdraatsilikaadid...
ELEKTROSTAATIKA 1. Elektrilaeng. Laengute vastasmõju. Coulomb’i seadus. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilises vastastikmõjus osalemise ja elektromagnetvälja tekitamise ning sellele allumise intensiivsust ja viisi. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektrilaeng on kvanditud suurus, s.t talle saab lisada või ära võtta vaid kindla väärtuse. q= n* e kus n on elementaarlaengute hulk ja e on elementaarlaeng (1,6*10-19 C). Elektronilaeng ja prootonilaeng on väikseimad vabalt eksisteerivad laengud. (prootonis on u ja d (mingid kahtlased osakesed - prootonid ja neutronid koosnevad KVARKIDEST - elementaarosakesed) vahekorras u kvark (ülemine) ⅔*e ja d kvark (alumine) -⅓*e). Elektrilaeng ehk elektrih...
jõuaks osake sadeneda ja liibuda pinnale ega läheks õhuga kaasa. Ühelt poolt tekitab jõud kiirenduse, teisalt kiiruse kasvades suureneb liikumistakistuse jõud. Nende kahe jõu tasakaalustumisel muutub osakese kiirus konstantseks. Jõud, mis muudab osakese liikumissuuna erinevaks õhu liikumise suunast juhib osakese õhuvoolust välja võib olla - Raskusjõud -lihtsaim seade on tolmu sadestuskamber - Tsentrifugaaljõud - tsüklon, multitsüklon - Elektrostaatiline jõud - elektrifilter. Gravitatsioonsadestus ja aparaadid Aerosooli osakeste vertikaalsadenemise kiiruse määravad raskusjõu ja liikumistakistuse tasakaalutingimused. Lihtsamal juhul on osakese sadenemiskiirus arvutatav Stokes' i võrrandiga mis kehtib laminaarses sadenemisreziimis osakestele diameetriga kuni 0,1 mm. V = [d2 (- o)g]/18 µ V - sadenemiskiirus, m/s , 0 - osakese ja sadenemiskeskkonna tihedus, kg/m3 µ - keskkonna viskoossus sadenemise temperatuuril, Pa*s.
Keskkond. Ümbruse temperatuur (AA) Ümbruse kliima (temperatuuri ja niiskuse koostoime, AB) Kõrgus (AC) Vee toime (AD) Tahkete võõrkehade toime (AE) Sööbivate või saastavate ainete toime (AF) Mehaanilised toimed: Löögid (AG) Vibratsioon (AH) Muud mehaanilised toimed (AJ) (väljatöötamisel) Taimede ja/ või hallituse toime (AK) Loomariigi toime (AL) Elektromagnetiline, elektrostaatiline või ioniseeriv toime (AM) Päikesekiirgus (AN) Seismiline toime (AP) Äikese toime (AQ) Õhu liikumine (AR) Tuul (AS) 5 Käiduolud Inimeste elektriohuteadlikkus (BA) Inimkeha elektritakistus (BB) (väljatöötamisel) Inimeste kontakt maapotentsiaaliga (BC) Evakuatsioonivõimalused hädaolukorras (BD) Käsiteldavate või säilitatavate materjalide iseloom (BE) Ehitise omadused
Järgnevalt käsitleme lühidalt ioonsidet kolmemõõtmelises ioonses tahkes kehas. Eeldades elektronkihtide ligikaudset sümmeetrilist laengu jaotust, tõime eelnevalt sisse ioonraadiuse mõiste. Samuti näitasime, et moodustunud katiooni raadius on väiksem kui aatomi raadius ja moodustunud aniooni raadius aga suurem kui aatomi, millest ta moodustus, raadius (joonis 2.16). Kui erinimeliste laengutega ioonid moodustavad tahke keha, siis nende vaheline side ei oma eelistatud orjentatsiooni sest elektrostaatiline tõmbejõud sümmeetriliste laengute vahel on sõltumatu nende laengute orientatsioonist. Siit järeldub ioonilise sideme mittesuunatus ja ioonide paiknemine ioonses tahkes materjalis on määratud vaid geomeetria reeglitega ning vajadusega säilitada tahke keha elektroneutraalsus. 3.2.4. Ioonide geomeetriline paiknemine ioonsetes materjalides (joonis 2.23) Koordinatsiooniarv Iooniline side on mittesuunatud side s.o. sideme tugevus on ühesugune kõikides suundades.
Pool-iga on ühe aatomi poolestumiseks kuluv aeg (võimaldab määrata enamike ainete vanuse, sest nende koostises on radioaktiivne süsinik) Isotoop on endise stabiilse tuumaga elemendi radioaktiviseerumine mõne primaarselt radioaktiivse aatomi mõjul (isotoop on alati sekundaarselt radioaktiivne); keemilise elemendi aatom, mille tuumas on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Tuumajõud on tuumaosakesi koos hoidvad tugevad jõud. Kui prootonite vahel mõjub elektrostaatiline tõukejõud, siis tuumajõud on need, mis vastupidiselt hoiavad prootoneid ja teisi osakesi aatomis koos. Virtuaalsed osakesed on üliväikeses ruumiosas avastamatud osakesed, seetõttu virtuaalselt eksisteerivad. Seose-energia on tuuma stabiilsust iseloomustav näitaja näitab kui suur on energia, mis kulub tuuma kooshoidmiseks ja on järelikult ka energia, mida läheb vaja tuuma täielikuks lõhustamiseks tema koostisosadeks - prootoniteks ja neutroniteks energia
Pool-iga on ühe aatomi poolestumiseks kuluv aeg (võimaldab määrata enamike ainete vanuse, sest nende koostises on radioaktiivne süsinik) Isotoop on endise stabiilse tuumaga elemendi radioaktiviseerumine mõne primaarselt radioaktiivse aatomi mõjul (isotoop on alati sekundaarselt radioaktiivne); keemilise elemendi aatom, mille tuumas on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Tuumajõud on tuumaosakesi koos hoidvad tugevad jõud. Kui prootonite vahel mõjub elektrostaatiline tõukejõud, siis tuumajõud on need, mis vastupidiselt hoiavad prootoneid ja teisi osakesi aatomis koos. Virtuaalsed osakesed on üliväikeses ruumiosas avastamatud osakesed, seetõttu virtuaalselt eksisteerivad. Seose-energia on tuuma stabiilsust iseloomustav näitaja näitab kui suur on energia, mis kulub tuuma kooshoidmiseks ja on järelikult ka energia, mida läheb vaja tuuma täielikuks lõhustamiseks tema koostisosadeks - prootoniteks ja neutroniteks energia
Seda tagasisidet saab likviteerida trafo asendi sobiva valikuga kui ka varjestamisega. See juures varjete toime on eelnevast erinev, tuntakse magnetilisi ja elektrostaatilisi varjeid millega ümbritsetakse tagasiside allikas (trafo) magnetiline varje valmistatakse kõrge müüga magnetilisest materjalist. Puiste magnetvoog koondub varjesse kuna varje magnetiline juhtivus on õhust palju parem. Ning ei indutseeri enam ümbritsevates juhtmetes. Elektrostaatiline varje valmistatakse hea juhtivusega materjalist, ka temaga ümbritsetakse puistemagnetvoo allikas. Puistemagnetvoog indutseerib varjes pöörisvoolud, pöörisvoolude magnetväli on aga suunatud teda indutseeritava magnetväljale vastu ja kompentseerib viimase. Magnetilised varjed on efektiivsed madale sageduse signaalide korral elektrostaatilised aga kõrgemate sageduste korral. Operatsioon võimendi.
Elektrivälja asetamisel on osa negatiivseid vabu laengukandjaid nihkunud juhi vasakpoolsesse ossa, osa positiivseid parempoolsesse ossa ja nende koosmõjul tekkiv täiendav elektriväli neutraliseerib elektrivälja juhi sees. Homogeense elektrivälja esialgselt paralleelsed jõujooned on juhi läheduses oma suunda ja kuju muutnud ning osad neist läbivad juhti, sisenedes sellesse ja väljudes sellest alati risti välispinnaga. Juhi omadust nõrgendada elektrostaatiline väli enda sisemuses nullini kasutatakse näiteks seadmete varjestamisel. Seade asetatakse metallümbrisesse või ümbritsetakse maandatud metallvõrguga, et kaitsta teda väliste elektriväljade võimalike mõjude eest. Varjestamine avaldab mõju isegi vahelduvate elektriväljade korral, kui nende muutumise sagedused ei ületa tunduvalt raadiosides kasutatavaid sagedusi. Kui juhti viia täiendavalt ühemärgilisi vabu laengukandjaid, nii et juhi kui terviku
kombinatsioonis orgaaniliste lahustitega. Adsorptsioonkromatograafiat kasutatakse eriti lipiidide, sh steroidide, karotenoidide, samuti klorofüllide ja nende sünteesi lähteühendite segude lahutamiseks. Ioonvahetuskromatograafia baseerub lahutatavas segus sisalduvate ioonide pöörduval vahetumisel statsionaarse faasina kasutatava polümeerse vaigu (ioonvahetaja e ioniidi) ioonide vastu. Selle kromatograafia meetodi aluseks on statsionaarse faasi ja lahutatava segu ioonide elektrostaatiline vastastoime. Lahutumine sõltub laetud molekulide (= ioonide) erineva tugevusega seostumisest vastasmärgilise laenguga ioonvahetajale ja sellest tingitud difusioonikoefitsientide erinevusest. Kationiidid on happelise iseloomuga ioonvahetajad, mis sisaldavad, näiteks, karboksüül- või sulforühmi, mille prootonid võivad vahetuda segus olevate katioonidega. Anioniidid sisaldavad aluseliste omadustega rühmi, näiteks erineva asendusega aminorühmi.
Joonte (voolujoonte) meetod on üks graafilisi meetodeid vektorvälja kirjeldamiseks. Voolamise puhul on voolujooneks kujuteldav pidev joon, mille igas punktis on sellele punktile vastavad kiirusvektorid voolujoone puutuja sihilised. Voolujoon annab infot voolamise suuna, mitte aga otse voolamise kiiruse kohta. Ideaalse vedeliku korral annab infot voolamise kiiruse kohta voolujoonte tihedus. Jõuväljade (gravitatsiooniväli, elektrostaatiline väli) korral kasutatakse vastavalt jõujoonte mõistet. Laminaarne voolamine on voolamise rezhiim, kus voolujooned ei moodusta kinniseid kõveraid, st. voolamisel ei esine keeriseid (gaasi või vedelikuosakeste liikumist kinniseid trajektoore mööda). Laminaarse voolamise puhul on sageli võimalik voolujooni visualiseerida, lastes voolavasse gaasi värvilisi suitsujugasid või vedelikku peeni värvitud vedeliku jugasid
Nordströmi väljast järelduvad nö. elektromagnetiline aja dilatatsioon t ja pikkuse kontraktsioon l matemaatiliselt järgmiselt: ehk lahti kirjutatuna ja Need võrrandid näitavad väga selgelt aegruumi kõverdust ( ehk aja aeglenemist ja pikkuse lühenemist ), mis on põhjustatud peale keha massi ka veel keha elektrilaengust. Kui võtta dimensiooniks c = G = 1, siis saame need võrrandid panna kirja nõnda: 120 6. Elektrostaatiline laeng inimkehal Maailmas saavad elektrostaatilise elektrilaengu miljonid inimesed, kuid mitte igaüks nendest ei rända kohe ajas. Täpselt sama on tegelikult ka inimese kehast väljumisega. Näiteks mitte kõik kliinilises surmas olevad inimesed ei koge surmalähedasi kogemusi ehk ei välju oma kehadest. Inimese ajas rändamine ja kehast väljumine saavad toimuda ainult ühes kindlas elektrilaengute polarisatsiooni olekus, mis kord avaldub ja kord ei avaldu
Molekulaarbioloogia Molekulaarbioloogia – tegeleb päriliku info kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismi uurimisega, samuti päriliku info realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise. Uurib füüsikalis-keemiliste struktuuride ja biokeemilis-füsioloogiliste funktsioonide vastavust. Teadussuund hakkas arenema pärast makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist (DNA 3-ruumiline struktuur). Molekulaarbioloogia dimensioon – 1 A – 300 A (üle 500 – rakubioloogia, alla 1 - biofüüsika) 1 A (ongström) = 10 -10 m 1nm = 10 A 2-ahelalise DNA läbimõõt – 20 A kovalentne side – 1,5 A globulaarse valgu d – 50 A dsDNA (double stranded) d – 50 A ribosoomide, valgumolekulide d – 200-300 A DNA aluspaaride vahe – 3,4 A vesiniksideme pikkus – 3 A nukleosoom – 60x110x110 A bakteri ribosoom – 200x200x230 A tuumapoorid – 120x120x75 A bakteriaalne RNA polümeraas – 90x90x...
Seetõttu võivad aatomituumad ,,ergastuda" ehk tekib aatomituumade resonants. See aga omakorda põhjustab elektromagnetlaine tekkimist, mis liigub ruumis edasi. Näiteks kehavedelikes ja vesinikuaatomi tuum ( mida leidub väga paljudes molekulides ) on väga head resonaatorid. Laine on võnkumiste levimine ruumis. Protsess, mis perioodiliselt ajas kordub, aga nimetatakse võnkumiseks. Elektromagnetilise võnkumise korral muutub potentsiaalne energia ( ehk elektrostaatiline energia ) perioodilise muundumisega kineetiliseks energiaks ( ehk magnetiliseks energiaks ) ja vastupidi edasi. See tähendab seda, et inimene eksisteerib siis elektromagnetväljana. Ei ole ainult üks suur ( ühtne ) väli. See koosneb väga väga paljudest väljadest nii nagu aju koosneb paljudest neuronitest. Neid väljasid on väga palju ilmselt umbes sama palju kui neuroneid inimese peaajus. Kuid neuronit ennast ei ole, selle asemel on väli
Seetõttu võivad aatomituumad ,,ergastuda" ehk tekib aatomituumade resonants. See aga omakorda põhjustab elektromagnetlaine tekkimist, mis liigub ruumis edasi. Näiteks kehavedelikes ja vesinikuaatomi tuum ( mida leidub väga paljudes molekulides ) on väga head resonaatorid. Laine on võnkumiste levimine ruumis. Protsess, mis perioodiliselt ajas kordub, aga nimetatakse võnkumiseks. Elektromagnetilise võnkumise korral muutub potentsiaalne energia ( ehk elektrostaatiline energia ) perioodilise muundumisega kineetiliseks energiaks ( ehk magnetiliseks energiaks ) ja vastupidi edasi. See tähendab seda, et inimene eksisteerib siis elektromagnetväljana. Ei ole ainult üks suur ( ühtne ) väli. See koosneb väga väga paljudest väljadest nii nagu aju koosneb paljudest neuronitest. Neid väljasid on väga palju ilmselt umbes sama palju kui neuroneid inimese peaajus. Kuid neuronit ennast ei ole, selle asemel on väli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
