Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"elektrostaatika" - 104 õppematerjali

elektrostaatika - tegeleb paigalseisvate laengutega 2)elektrodünaamika-uurib laengute liikumist ja sellega kaasnevaid nähtusi Osad: a)alalisvool b)vahelduvvool c)magnetism d)elektromagnetväli. Elektriõpetus on aluseks tehnilistele teadustele.
thumbnail
1
docx

Elektromagnetiline Induktsioon - konspekt

Elektromagnetiline Induktsioon Elektrostaatika tegeleb seisvate laengute uurimisega Elektromagnetism tegeleb kiirendusega liikuvate laengute uurimisega. (vahelduvvool) Elektormagneetline induktsioon ­ elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel Pööriselektriväli nim elektrivälja, mille jõujooned on kinnisied jooned ehk pöörised. Selline elektriväli tekib magnetvälja muutumisel Elektromagnetilise induktsiooni teel paneb laengukandjad liikuma jõud, mis nihutab juhet magnetväljas. Kui liikuv juhe on osa vooluahelast, siis esineb selles ahelas Induktsioonivool Induktsiooni elektromotoorjõuks nim tööd, mida juhet liigutav jõud teeb ühikulise poistiivse laegu läbiviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral võrdub induktsiooni elektromotoorjõud juhtmelõigu otstel tekkiva pingega. Voolu puudumise korral juhtmelõigu otstel tekkiv pinge U avaldub kujul U=v l B sin v-juhtmelõigu liikumise kiirus magnetvälja t...

Füüsika
54 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Elekter ja magnetism spikker

elementaarlaeng 1e=1,6*10(-19)C. Columbi seadus-2 punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende lengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse r ruuduga ehk F=k(q1*q2)/r². k=9,0*10(9) Nm²/C². ja kuna see k on suur arv, siis võib väita et elektromagnetiline vastastikmõju on väikeste kehade puhul suurem gravitatsioonilisest vastastikmõjust. Elektriväli-elektriliselt laetud keha poolt tekitatav jõuväli. Elektriväli avaldab mõju laetud kehadele. Elektrivälja tugevus mõõdab tinglikes ühikutes pinda läbivate jõujoonte arvu. Elektrivälja tugevuse vektor-ta on vektroriaalne suurus(E-vektor) ja on alati suunatud plussilt miinusele.E=F/q (N/C ; V/m). elektrivälja jõujooned-on mõttelised jooned, mille igas punktis on E-vektor selle joone puutuja sihiline. Tal on ka suund,mis jõujoone igas punkt...

Füüsika
60 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Füüsika mõisted

Elementaarosakesed ­ aatomi osakesed, mida tänapäeva teaduse seisukohalt lihtsamateks osakesteks jaotada ei anna Elektroskoop ­ kasutades spetsiaalset riista, elektroskoopi, mis koosneb metallvardast ja osutist, mis võib ümber horisontaaltelje pöörduda, saab teha kindlaks, et elektrilaenguga kehad võivad tõmbuda ja tõukuda Elektriväli ­ materiaalne keskkond, mille kaudu toimub ühe keha mõju teisele. Igal elektrilaengul on ümber elektriväli. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha tema mõju järgi mingile proovilaengule. Elektriväli on mateeria eksisteerimise vorm, ta eksisteerib meist sõltumata. Elektriväljal on kindlad omadused. Kahe laengu vaheline kaugus ei ole vektor, sest laengu suund võib olla ühest laengust teiseni või teisest esimeseni. Elektrostaatika ­ füüsika osa, mis tegeleb liikumatute laengute uurimisega. Põhiseaduseks on kahe liikumatu punktikujulise laenguga keha või osakeste vastastikuse mõju seadus. Coulumbi sead...

Füüsika
14 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Elektriõpetuse mõisted ja valemid

Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega; põhiseadus määrab ära kahe laetud keha vahelise jõu suuruse. F ~ uurimisega; põhiseadus määrab ära kahe laetud keha vahelise jõu suuruse. F ~ Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju q. q - punktlaeng ­ laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, q. q - punktlaeng ­ laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, uurimisega; põhiseadus määrab ära kahe laetud keha vahelise jõu suuruse. F ~ mõõtühi 1C(kulon). Coulombi seadus Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist mõõtühi 1C(kulon). Coulombi seadus Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist q...

Füüsika
33 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsika kt mõisted

Columbi seadus: Kuloni seadus on elektrostaatika põhiseadus. Kuloni seadus võimaldab leida laenguta vahel mõjuva jõu. SEADUS: Kaks punktlaengut mõjutavad teinetist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. 2. Elementaarlaeng- vähim, katseliselt tuvastatud laengu väärtus. Elementaarlaeng on laeng, mida omavad elementaarosakesed elektron ja prooton. 3. Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib 1s juhiristlõiget.!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 4. Elektriväli-mõjub laetud kehale jõud igas punktis.Tekitavad: laetud kehad. Isel suurused: elektrivälja tugevus, potensiaal, pinge. Magnetväli-Isel suurused: magnetinduktsioon,. Tekitavad: püsimagnet, elektrivool. Elektriväja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Magnetvälja jõujoon on mõttleline joon, mi...

Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Füüsika II eksami küsimused ja vastused

Elektrostaatika Laengute vastastikune toime ja laengu jäävuse seadus Jõud, millega üks laeng mõjub teisele on võrdeline nende laengute suurusega ja pöördvõrdeline nende langute vahekauguse ruuduga. Ühenimeliste laengute korral on jõud positiivne (tõukuvad) ja erinimeliste puhul negatiivne(tõmbuvad) Elektrilaengu jäävuse seadus on füüsika seadus, mille kohaselt elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute [algebraline summa] jääv: Elektrostaatilise välja tugevus ja selle graafiline kujutamine Elektrostaatiline väli - paigalseisvate laengute tekitatud elektriväli Elektrivälja tugevus- elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Homogeene elektriväli- homogeense välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu Elektrivälja punkti potentsiaal- näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positii...

Füüsika
212 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elekter

Kehad elektruseeruvad, sest kokkupuutel läheb osa elektrone üle teise keha aatomile. Kehad laaduvad hõõrdumisel võrdselt, vastastikmärgiliselt. Laengu jäävuse seadus- elektriliselt isoliseeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus, mille kehtivuse aluseks on laengud tekivad elektronide liikumise tõttu Laetud kehad mõjutavad- erinimelised tõmbuvad, samanimelised tõukuvad. Columbi seadus-Kahe laetud keha vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja pöördvõrdeline kehade vahekauguse ruuduga K ­ näitab seda kui kaks 1c suurust laengut, mis on teineteisest 1m kaugusel mõjutavad jõuga 9*109. Dielektriku dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on elektrivälja tugevus homogeenses materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis. Dielektrikud on isoleerivad ehk elektrit mittejuhtuvad ained. Sisa...

Füüsika
23 allalaadimist
thumbnail
8
doc

James Clerk Maxwell

1871. aastal võttis Maxwell vastu professorikoha Cambridge'i ülikoolis. Temast sai esimene eksperimentaalfüüsika professor ning tema ajal rajati ka kuulus Cavendishi laboratoorium. Füüsiku peateos, Traktaat elektrist ja magnetismist ilmus 1873. aastal ning see rääkis elektrist ja magnetismist. Kokku oli seal neli põhiosa, mis sisalduvad ka tänapäeva elektriõpetuses. Need on elektrostaatika , elektrokinemaatika (alalisvool), magnetism ja elektomagnetism. Loomulikult sisaldas just viimane osa uudseid järeldusi elektromagnetvälja ja elektromagnetlainete kohta. Maxwell suri aga 5. novembril 1879. aastal Cambridge'is. Elutöö, millega on läinud ajalukku James Clerk Maxwell ­ teda võib kutsuda mitmeti, sest ta on läinud ajalukku kõiki elektromagnetnähtusi kirjeldava ühtse teooria loojana kuid on tuntud nii füüsiku kui ka matemaatikuna....

Füüsika
32 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Keskkooli füüsika

Aurustumis- Q Aurustumissoojus on füüsikaline suurus, mis võrdub aurustumiseks vajaliku soojus L= soojushulga ja aurustunud aine massi suhtega. Aurustumissoojus näitab, kui suur m soojushulk kulub 1 kg vedeliku aurustumiseks jääval temperatuuril ja normaalrõhul. III. ELEKTROM AGNETISM I. Elektrostaatika Elektrilaeng iseloomustab elektromagnetilise vastastikmõju tugevust. Elektrilaenguid on kahte liiki. Samanimelised laengud tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Tähis q, Q, ühik 1C. Laengu jäävuse Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. seadus Punktilaeng on laetud keha, mille mõõtmeid antud tingimustes ei tule arvestada....

Füüsika
829 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Elektriväli ja vaakum

Torsioonkaal e. vndkaal. Laetud kehade vahel mjuv jud on prdvimeline kehade vahekauguse ruuduga ( F=const/r ruudus) Erinevalt laetud kehade vahel mjuv jud on vrdeline laengute korrutisega ( F=const q ruudus) Positiivne jud-hele laetud kehale mjuv jud. negatiivne- suunatud teise keha poole. Vaakumi kuju : ( k=9 x 10 astmes 9 x N x m ruudus/c ruudus)......SI ssteemis avaldatakse ta aga sageli kujul kus suurust nim elektrikonstandiks. VAAKUM-mingis aines mjub kahe laetud keha vahel alati viksem jud kui vaakum. e= F null/ F VLI VASTASTIKMJU VHENDAJA- ju tekkimise vimalus. KAUG- LHIMJU- vahendaja liigub lpliku kiirusega, seega ta on olemas. ks vli ei sega teist. Elektromagnetvli ja gravitatsioonivli pole ruumis piiratud. Laengut Q omava keha elektrivli kui aktiivne keskond, mille tihedus muutub. Seal kus vli on tugevam, mjub teisele kehale laenguga q suurem jud. Ko...

Füüsika
29 allalaadimist
thumbnail
43
ppt

Elekter ja magnetism

22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 5 AATOMI EHITUS TUUM 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 6 Coulomb'i seadus · Laetud keha, mille suurust ja kuju võib jätta arvestamata võrreldes kaugusega teiste laetud kehadeni, nimetatakse punktlaenguks. · Seisvate punktlaengute vastasmõju seadusi uurib elektrostaatika . · Elektrostaatika põhiseaduse avastas 1785.a. prantsuse füüsik Charles Coulomb(1736- 1806). 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 7 Coulomb'i seadus1 · Coulomb mõõtis laetud metallkuulide vahel mõjuvaid jõude. · Tema katsed näitasid, et kaks seisvat punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga F , mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse r ruuduga: 22.11.12 15:01 (C) V...

Füüsika
322 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Särtsuõpetus

Särtsuõpetus 1.1-1.2.1 Hõõrdeelekter- staatiline elekter Staatika- paigalolevad laengud Metallis võnguvad ioonid tasakaaluasendi ümber. Elektronid liiguvad kaootiliselt Reostaat- muudetav takisti Vooluallikas- tekitab püsiva elektrivälja. EI ANNA VOOLU! Elektrolüüt- vedelik, mis juhib elektrit. Selles on pos ja neg ioonid Elektroenergeetika- hõlmab kogu inimtegevust elektrienergia tootmisel, ülekandel ja kasutamisel Elektrilaeng- (Q) näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus Q=It Q= laeng (1C= 1 kulon) I= voolutugevus (1A) t=aeg (1 sek) Laeng suureneb= jõud suureneb kaugus suureneb-=jõud väheneb !Samanimeliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erinimeliste laengute korral aga tõmbejõud Elementaarlaeng- vähim võimalik laengu väärtus Algosakesed- prootonid, neutronid, elektronid Aatomi tuum- prootonid (+) ja neutronid, selle ümber tiirlevad elektronid (-) Iga keha laengu suurus- algosak...

Füüsika
28 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Elektri avastamise ajalugu

Franklini ettepanekul paigutati 1750.aastal Philadephia linnas ühe kõrge torni tippu välgu oüüdmiseks pikk teravikuga raudvarras. Viimane oli traadi abil ühendatud maaga. Välk lõigi raudvardasse, Franklin aga saavutas ülemaailmse kuulsuse piksevarda leiutajana. Muuseas, piksevarras päästis hiljem kaa hävingust tema oma maja. Franklin arendas edasi Dufay elektriteooriat ning pani oma töödega aluse elektrostaatikale. Elektrostaatika on füüsika osa, mis uurib paigalolevate laetud kehade ajas muutumatut vastastikumõju. Franklini teooria järgi on mõlemat liiki elektrilaengud üheainsa elektriliigi ülejääk või puudujääk. "Kehad, mida hõõrutakse, tõmbavad hõõrumise hetkel enda poole elektrituld. Nad võtavad seda hõõruvalt kehalt. Samas on need kehad nõus saadud tuld ära andma igale teisele kehale, millel seda vähem on. Kehad millel on elektrituld normaalse olukorraga liiast, on positiivselt laetud...

Füüsika
61 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Küsimused

Teoreetilised teadmised, mis on aluseks ülesannete lahendamise oskusele. Elektrostaatika 1. Milles seisneb keha elektriseerimine? Mis elektriseerimise käigus kehas toimub? 2. Kuidas kontrollida kehal laengu olemasolu (kolmel viisil)? 3. Mida nimetatakse elementaarlaenguks ja mis on selle kandjaks? 4. Milline on sõna "elektrilaeng" tähendus? 5. Defineeri laenguühik 1C. 6. Millist liiki on laenguid ja kuidas laetud kehad teineteist võivad mõjutada? 7. Selgita laengute jäävuse seadust. 8. Mida nimetatakse punktlaenguks? 9. Sõnasta Coulombi seadus? (valem) 10...

Füüsika
113 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Kordamisküsimused

126. Dielektrik eektriväljas: polaarsed ja mittepolaarsed molekulid. Elektronide mõju välislaengutele sõltub elektronide keskmest. Mittepolaarse molekuli korral väline elektriväli puudub ja postitiivsete ja negatiivsete laengute keskmed kokku langeda. Polaarsete molekulide korral on laengute keskmed teineteise suhtes nihutatud. 127. Coulomb'i seadus. Ehk elektrostaatika põhiseadus: kahe punktlaengu vaheline jõud on võrdeline laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline vahekauguse ruuduga. F=k*q1q2/r2 128. Elektrivoolu tugevus ja tihedus. Elektrilaengukandjad juhis, pooljuhis, elektrolüüdis. Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus (tähis I) on mingit juhti läbinud elektrilaengu Q hulk ajaühikus. Voolu tihedus ­ näitab, kui suur voolutugevus läbib juhtme ristlõike pindalaühikut. [ A /m(2) ]. Elektrolüüdis on...

Füüsika
143 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Füüsika teemade konspekt

1Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). Amplituud ­ maksimaalne hälve. Hälve ­ kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t. Hetkkiirus e kiirus antud trajektoori lõigus võrdub seda punkti sisaldava (küllalt väikesele) trajektoori lõigule vastava nihke ja selleks nihkeks kulunud ajavahemiku suhtega. Joonkiirus v on võrdne nurkkiiruse ja pöörlemisraadiuse korrutisega. Keha kiiruseks nim vektoriaalset suurust, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Kehade vabalangemiseks nim kehade langemist vaakumis. Keskmine kiirus näitab, millise nihke sooritab keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keskmiseks kiirenduseks nim kiiruse muutu ajaühikus. Ühikuks on 1m/s 2, st ühes sekundis muutub keha kiirus 1m/s võrra. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. Koordinaat on arv, mis näitab keha kaugu...

Füüsika
519 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Elekter

suurus ,mis näitab keha võimet osaleda elektromagneetilistes vastastkimõjudes. ühik: C tähis: q 1= 1,6 * 10(-19)C Voolutugevus- füs. suurus, näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget 1 sek. jooksul. tähis: I ; ühik: A Kokkuleppeliselt on voolu suund vastupidine!! Coulombi seadus: Kahe keha vahel mõjuv jõud on võrdeline mõlema laengu korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Elektrostaatika uurib paigalseisvate laetud kehade uurimisega. Dielektriline läbitavus on füs suurus ,mis näitab mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem ,kui antud aines. tähis: E(ümar) Elektrostaatiline väli on mõjupiirkond,mis asub paigalseisvate laetud kehade vahel. Jõu suurus sõltub laengute vahelisest kaugusest. Elektrivälja tugevus füs. suurus,mis näitab kui suur jõud mõjub selles väljas kehale,mille laeng on 1C tähis: E ühik: N/C...

Füüsika
31 allalaadimist
thumbnail
2
doc

11. klass füüsika(Tarkpea)

Laengu jäävuse seadus: Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv Elektrivool ­ laengukandjate suunatud liikumine Juht ­ laengu kandjate arv suur; juhib elektrit Dielektrik e isolaator e mittejuht ­ laengu kandjaid vähe; aine, mis ei juhi elektrit Pooljuht ­ laengukandjad ei ole alati vabad, neid võib saada suhteliselt kergesti vabadeks muuta; juhib elektrit mingil kindlal temperatuuril, valguses, lisandite sisaldusest põhiaines jne nt puhas vesi, räni Voolutugevus ­ näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget Voolu suunaks on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate suund. Negatiivsed laengukandjad nt elektronid metallides liiguvad kokkuleppelisele suunale vastupidises suunas Kui voolutugevus on üks amper, siis läbib ühe sekundi jooksul juhi ristlõiget laeng suurusega üks kulon q...

Füüsika
221 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Magnetism - mõisted

mootoris. Magnetvälja jõujooned näitavad kuju, suunda ja tugevust, neil pole algust ega lõppu ­ pöörisväli ­ kinnised jooned. Kruvireegel aitab määrata magnetvälja suunda. Maakera on magnet sest ta tuum on rauast. Geograafiline poolus ­ punkt, mille ümber maakera pöörleb. Inklinatsioon ­ maapinna ja magnetvälja vaheline nurk. Lorentzi jõud on ühele laetud osakesele mõjuv jõud. See jõud ei muuda osakeste kiirust. Esineb kineskoobis. Laeng seisab: elektrostaatika , laeng liigub: el.laeng ja magnetväli . Elektrimootori tööpõhimõte põhineb vooluga juhtme liikumisel magnetväljas, mis omakorda põhineb vasaku käe reeglil: kui asetada vasak käsi magnetvälja nii, et jõujooned suunduvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis kõrvalesirutatud pöial näitab juhtme liikumise suunda. Ühe juhtme liikumisest praktikas kasu ei ole, juhe tuleb pöörata raamiks. Ka ühest raamist pole kasu...

Füüsika
65 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Carl Friedrich Gauss

Carl Friedrich Gauss Carl Friedrich Gauss elas 30 April 1777­ 23 February 1855. Ta oli Saksa matemaatik ja teadlane. Ta aitas oluliselt kaasa paljudes valdkondades, sealhulgas arvutiteooria, statistika, anals, geomeetria, geodeesia, elektrostaatika , astronoomia ja optika. Ta nitas les eeldusi matemaatikaga tegelemiseks juba varajases nooruses. Kolmandal eluaastal parandas ta isa arvutusi kui viimane arvutas tliste ndalapalga suurust. Koolis avastas ta 9-aastaselt iseseisvalt aritmeetilise jada summa valemi tisarvude 1 kuni 100 liitmiseks. Ta ppis Braunschweigis ja Gttingenis. Kui Gauss oli 14 aastane, esitleti teda Braunschweigi hertsogile, kes poisi andekusest vaimustus ning teda ka pikka aega rahaliselt toetas...

Matemaatika
36 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun