Elektronmikroskoop Elektronmikroskoop võimaldab saavutada oluliselt tugevamat suurendust kui valgusmikroskoobid, tulenevalt elektronide väikesest lainepikkusest. Tänu sellele on võimalik sellega uurida isegi aatomite paiknemist aines, mis oleks valgusmikroskoobiga mõeldamatu. See on muutnud elektronmikroskoobi üheks vägagi oluliseks analüüsivahendiks nii bioloogias kui ka materjalide uurimisega tegelevates füüsika harudes, kuna selle poolt pakutavate suurenduste abil on võimalik ühtviisi edukalt näha nii viiruseid kui ka materjalide peenstruktuure. Esimese elektronmikroskoobi konstrueerisid Max Knoll ja Ernst Ruska 1931. aastal. Elektronmikroskoobi pilt HIV-ist, kus on näha väikeseid piirkondi valge verelible pealispinnast.
KORDAMISKÜSIMUSED 2KT Transmissioonelektronmikroskoopia (TEM) 1. Kas märga objekti saab uurida elektronmikroskoobis? SEM-s (ega ka TEM-s) ei saa otseselt vett sisaldavaid objekte uurida, sest mikroskoobi sisemuses olevas kõrgvaakumis aurustub vesi ning objekti struktuur moondub. 2. Kas projektsioonläätsed TEMs suurendavad objekti kujutist? Jah, kujutiste suurendamine toimub objektiiv ja projektsioonläätsede abil. TEM-s võib olla kuni 5 projektsioonläätse. Igaüks neist suurendab eelmise läätse poolt tekitatud kujutist. Analoogselt valgusmikroskoopiaga võrdub suurendus süsteemis olevate objektiiv- ja projektsioonläätsede suurenduste korrutisega. 3. Kirjeldage TEM kolonni ehitust. Koosneb elektronkahurist ning erinevatest läätsedest, mis töötavad vaakumis. TEM kolonnis on kõrgvaakum 10-5torri. · Elektronkiir tekitatakse elektronkahuris. · Termoemissioonkatood V-kujuline 0,1mm paksune W - traat. · Läätsed - elektromagnetilise...
Uurimustöö Mikroskoop 2012 a. Sisukord Sissejuhatus 1 Mikroskoop 2 Valgusmikroskoop 3 Elektronmikroskoop 4 Kokkuvõte 5 Kasutatud kirjandus 6 Sissejuhatus Ma valisin oma töö teemaks mikroskoop, sest see meeldis mulle valikus olevatest kõige enam ning sellega olen ma juba algklassides kokku puutunud. See teema tundus minu jaoks huvitav. Mikroskoope on ju palju erinevaid tüüpe. Mõnega saab uurida veidi pealiskaudsemalt, mõnega saab aga lausa uurida keha või aine üksikuid aatomeid. Niisiis otsustasingi natuke uurida mikroskoopide ajalugu ja erinevaid tüüpe. Mikroskoop 15. saj esimesed valgusmikroskoobid leiutas Galileo Galilei. Esimese liitmikroskoobi meisterdasid 1590.a Hollandis Hans ja Zacharias Janssenid. Täiuslikum mikroskoop leiutati Robert Hooke'i poolt. Esimesena nägi läbi mikroskoobi baktereid Anton von Leuewentrock. Mikroskoop...
a. et ka loomorganismid on rakulise ehitusega. Seejärel sõnastasid Schwann ja Schleiden ühe rakuteooria põhiteesidest: "Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega." Mida hiljem üldistati: "Kõik organismid on rakulise ehitusega." Rudolf Virchow Saksa päritolu teadlane Rudolf Virchow sõnastas 1858.a. ühe rakuteooria põhiseisukoha: "Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel." Koolis kasutusel olev valgusmikroskoop Elektronmikroskoop Elektronmikroskoop - leiutati 1931.a. Rakkude suurus: Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter) 0,1 - 0,3 µm suurune. Kõige suuremad rakud on lindude munarakud (munarebud). Kõige pikemad rakud on vöötlihasrakud ja närvirakud Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Loomorganismide ehituses eristatkse 4 põhilist koetüüpi: Lihaskude
Rakke uuritakse mikroskoopide abil Binokulaarne mikroskoop võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga Stereomikroskoop suuremate objektide uurimiseks Mikrotoom uuritavast objektistlõigatakse mikrotoomiga üliõhuke lõik, et mingi kindel organismi piirkond oleks mikroskoobis hästi nähtav. Elektronmikroskoop valguskiirt asendab seal elektronvoog. Leiutati 1931.a. · Valgusmikroskoop suurendab kuni 1300 korda · Elektronmikroskoop suurendab 200 000 korda · Skaneeriv elektronmikroskoop suurendab 100 000 korda Rakkude mitmekesisus · Rakutuuma ehituse alusel jaotatakse rakud: Prokarüoodid ehk eeltuumsed puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle nt bakterid. Eukarüoodid ehk päristuumsed Üherakulised organismid: mikroskoopiliste mõõtmetega, harilikult iseloomuliku väliskujuga Loomorganismide ehituses eristatakse 4 põhilist koetüüpi:
sellele asetatakse vaadeldav ese. Kasutatav Sageli on esemelaual ka klemmid, millega on ese võimalik kinnitada esemelauale. Tuubusehoidja ning esemelaud kinnituvad mikroskoobi alusele. Tuubusehoidjal paikneb ka makrokruvi (mõnel mikroskoobil ka mikrokruvi). Mikrokruvi ja makrokruvi on selleks, et reguleerida tuubus vaadeldavast esemest parasjagu nii kaugele, et ese paistaks mikroskoobis terav. Mikroskoobi ehitus Elektronmikroskoop Nad on väga suured kuid, kuid nendega on võimalik näha esemeid kuni 200 000 korda suurematena Suurendus saadakse elektronide liikumisel mikroskoobis. Elektronmikroskoop Kujutise tekkimine - Valgusmikroskoop Eseme suurendamiseks on valgusmikroskoobil kaks läätsede süsteemi objektiiv ja okulaar. Okulaar paikneb tuubuse ülemises otsas ja see on koht, kust vaatleja mikroskoopi sisse vaatab. Objektiivlääts paikneb tuubuse teises
elektrijuhist tugeva elektrivälja toimel 16.1 Kus kasutatakse tunneliefekti? 17. Kuidas toimub elektronmikroskoobis objekti läbivalgustamine? Valgus kiiritatakse läbi elektronkimbust 18. Elektronmikroskoobi tööpõhimõte? Objekti läbivalgustamiseks ei kasutata valgusvihku, vaid see kiiritatakse läbi elektronkimbuga. Objetist tekitavad suurendatud kujutise elektronläätsed. 19. Kumb mikroskoop suurendab rohkem kas valgus- või elektronmikroskoop? Elektronmikroskoop 20. Kuidas sõltub lainepikkusest see kui väikeseid objekte on võimalik mikroskoobis vaadeldava? 21. Kuidas sõltub elektronide lainepikkus elektriväljast? Difraktsioon sõltub lainepikkusest. Väiksemaid detaile saab eristada seda selgemalt,millistes kiirgustes objekte vaadeldakse. Elektronlained on valguslainetest palju lühemad. Elektronide lainepikkus on seda väiksem, mida tugevamas elektriväljas on nad kiirendatud. 22. Rastermikroskoobi tööpõhimõte.
Inimesel esineb spermidel. Tsütoskelett koosneb valgulistest niidikestest ja torukestest. Niidikesed kinnituvad rakumembraanile ja organellidele. Toestab rakku seespoolt, aitab muuta raku kuju, aitab organellidel ümber paikneda. Rakuteooria põhiseisukohad iga uus rakk saab alguse üksnes oma olemasolevast rakust selle jagunemise teel, rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Rakkude uurimise meetodid Binokulaarne mikroskoop, stereomikroskoop, elektronmikroskoop Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vaheldusel, seetõttu on oluline välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Rakumembraan koosneb peamiselt fosfolipiididest ja valkudest. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja pole. Fagotsütoos kui
teisel poolel. Ø Karl Ernst von Baer avastas 1826.a. imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Ø Matthias Schleiden jõudis 1838.a. järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. Ø Theodor Schwann leidis 1839.a. et ka loomorganismid on rakulise ehitusega. Silm mikromaailma Ø Binokulaarne mikroskoop - võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga. Ø Stereomikroskoop - suuremate objektide uurimiseks. Ø Elektronmikroskoop - valguskiirt asendab seal elektronvoog. Leiutati 1931.a. Valgusmikroskoop Loomarakk
17.sajandil, kuna siis oli ka mikroskoopide areng, millega rakke uurida, jõudnud piisavalt kaugele. Tänapäeval kasutatakse lisaks mikroskoopidele ka muid bioloogial põhinevaid teadusharusid. Rakuteooria järgi on kõik organismid rakulise ehitusega ja omavahel sõltuvuses, mis väljendub näiteks paljunemises. Mikroskoopide areng algas juba 15.sajandist. Mida aeg edasi, seda täiuslikumaks nad muutusid. 20.sajandil, mil leiutati elektronmikroskoop, algas ka tsütoloogia kiirem areng. Rakud võib jagada nelja põhilisse koetüüpi: epiteel-, lihas-, side- ja närvikude. Erinevate rakkude uurimiseks kasutatakse erinevaid mikroskoope. Lisaks mikroskoobile kasutatakse mikrotoomi, mille abil lõigatakse uuritav ese õhukesteks lõikudeks . Rakus toimuvaid keemilisi protsesse uuritakse aga radioaktiivsete isotoopide abil.
Aatomi planetaarmudel. Sarnaneb päikesesüsteemiga. ,,Päikeseks" on aatomituum ja ,,planeetideks" on tuuma ümber tiirlevad elektronid. Mis jõud on planetaarmudelis mõjuvaks kesktõmbejõuks? Positiivse tuuma ja negatiivsete elektronide vahel olev elektrilised tõmbejõud. Mida väljendab laenguarv Z ? Laenguarv Z näitab prootonite arvu tuumas ja elektronide arvu tuuma ümber. Aatomi mõõtmed. Aatomi mõõtmed on suurusjärgus 10-8 cm, tuuma omad 10-13cm Planetaarmudeli puudused. Planetaarmudel ei selgita aatomite püsivust. Kuidas (ainult nii) võib muutuda aatomi energia? Ergastamise teel. 1) kiiritada aatomeid valgusega 2) lastes kiiresti liikuvatel elektronidel põrkuda aatomitega 3) ainet kuumutades Millise valemiga leida valguse võnkesagedus, kui elektron langeb kõrgemalt energiatasemelt madalamale? hf= E2 E1 , kus E1 ja E2 on vastavate tasemete energiad. Millised arvud määravad Balmer-Rydbergi valemis spektrijoonte lainepikkuse? Täisar...
Dielektriku valentstsoon on elektronidega täidetud, juhtivustsoon tühi ja keelutsoon on nii lai, et elektronide soojusliikumise energiast ei piisa selle ületamiseks. Pooljuhtide valentstsoon on elektronidega täidetud, juhtivustsoon tühi ja keelutsoon on nii kitsas, et elektronid suudavad selle kergesti ületada välisenergia abil. 3. Kirjeldada järgmiste seadmete ehitust, tööpõhimõtet ja kasutamist: Elektronmikroskoop Tunnelmikroskoop Diood Transistor Kiip Laser 4. Valemid h mv 2 T= 1 = E= E =hf c =f mv 2 f Tähis Nimetus Ühik lainepikkus m T periood s
Tsütoloogia 1. Mis on tsütoloogia? Bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. 2. Rakuteooria põhiseisukohad • On olemas kõik elu tunnused • Iga uus rakk saab alguse olemasolevast selle jagunemise teel. • Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas 3.Kuidas uuritakse rakke? • Valgusmikroskoop • elektronmikroskoop • Radioaktiivsed isotoobid 4. Selgita pro-ja eukarüoot, too näiteid 13.võrlde neid Prokarüoot e. eeltuumne Eukarüoot e. päristuumne Puudub membraaniga piiritletud tuum Tuum Vähem erinevaid organelle ja membraanseid Rohkem -//- struktuure Arhed, bakterid Loomad, taimed, seened, bakterid 5. Miks rakud on erinevad?
4) Rakkude hulk organismis Ainurakne – mikroobid, bakterid Hulkrakne - taimed, loomad 7. Mikrotoom on vahend preparaatide valmistamiseks. See on vajalik, et saada võimalikult õhukesed lõigud. 8. Mikroskoobid 1) Liitmikroskoop – koosned torukesest, mille mõlemas otsas oli lääts 2) Valgusmikroskoop – uuritav oli nähtav tänu valgusele 3) Stereomikroskoop – kaks okulaaride ja objektiividega varustatud tuubust 4) Elektronmikroskoop – valguskiirt asendab elekronvoog 9. Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter) Kõige suurem rakk on lindude munarebud (nt. Jaanalinnu oma) 10.4 põhilist koetüüpi 1) Epiteelkude – rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseelundeid. Kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjude eest. Limaskestade epiteelkude eritab lima.
1. Kuskohast ja mis ajast on pärit esimesed teated viirushaigustest? Teateid esimeste viirushaiguste kohta leidub Egiptusest u. 3500a tagasi. 2. Millal oli esimene vaktsineerimine, millise haiguse ennetamiseks? 1796 esimene vaktsineerimine, rõugete vastu 3. Mis on vaktsiin? Surmatud või nõrgestatud haigus 4. Kuidas on võimalik hoiduda viirushaigustest? Ennast vaktsineerites, viirusekandjatega otsest kontakti mitte luua. 5. Mis on viirus (viiruse mõiste)? Viirus on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta bioloogilised objektid. 7. Kuidas organism võitleb viirushaigustega (inimene ja taimed)? Inimene võitleb viirusega antikehi kasutades, taime kaitse viiruste eest vahakiht. 9. Millised on viiruste sarnasused elusorganismidega ja millised elutute objektidega? Elus Ehituses on valgud ja nukleiinhapped, evolutsioneeruvad ja muteeruvad. Eluta Puudub ainevahetus, ei paljune ilma peremees...
Teemad 1. Vt. mõiste 2. Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku Matthias Schleiden jõudis järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega Theodor Schwann avastas, et ka loomorganismid on rakulise ehitusega Rudolf Vinchow avastas et iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel 2. ÕP. LK. 49 3. 1) Valgus mikroskoop 2) Binokulaarne mikroskoop 3) Stereomikroskoop 4) Elektronmikroskoop 4. Rakk Prokarüoodid Eukarüoodid Eeltuumsed Päristuumsed Puudub piiritletud tuum Tuum on olemas (ainu-ja hulkraksed organismid) Üherakulised Hulkraksed Koosnevad ühest rakust Iga koe rakkude ehitus on
Tsütoloogia Silvia Kutsar 11b 1.Mis on tsütoloogia? V: Bioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitust. 2.Rakuteooria põhiseisukohad. V: Rakuteooria teaduslik teooria, mis üldistab tsütoloogia valdkonda kuuluvad teaduslikud faktid.Rakuteooria põhiseisukohad: 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega 2. Uued rakud tekivad olemasolevatest rakkudest jagunemise teel 3. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Kõik organismid jaotatakse kahte rühma: prokarüoodid ja eukarüoodid. 3. Kuidas uuritakse rakke? V: .Kuidas uuritakse rakke? Valgusmikroskoop elektronmikroskoop Radioaktiivsed isotoobid 4. Selgita pro- ja eukarüoot, too näiteid. V: Prokarüoodid e. eeltuumsed on bakterid. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem struktuure. (N: tsüanobakterid, mükoplasmad) Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariig...
1.Rakkude ehituse ja talitluse vastastikune seos. Teooriat arendanud teadlased Vennad Janssenid- 1950.liitmikroskoop , R.Hook- 1665.valgusmikroskoop, joonistas ja vaatles korgitaime ,A van Leenwenhoek- vaatles mitmevalguste mikroskoopidega ainurakseid ja suuremaid baktereid , M.Schleiden 1838. uuris taimi , Th.Schwann- 1838.uuris loomi, R.Virchow- 1858-"iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust" , K.E von Baer- 1826.avastas imetaja munaraku, embüroloogia rajaja. 2.Tabel. Koetüübid. Kude Ehitus Ül EPITEELK Rakud tihedalt ükstesise kõrval, Kaitseb teisi kudesid kk mõjude rakuvahe peaaegu puudub. eest. Limaskestade epiteelkude Mood naha pingmise osa ja eritab lima. ümbritseb siseorganied. SIDEKUDE (nt luukude, Rakud asetsevad hajusal...
sajandi II poolel ja uuris ainurakseid ning baktereid. 4. Nüüdisaegsed valgusmikroskoobid on mitme objektiivi ja okulaariga, omavad iseseisvat valgusallikat ning võimaldavad uuritavat objekti pildistada. Valgusmikroskoobiga pole võimalik vaadata väga väikesi rakustruktuure. 5. Binokulaarses mikroskoobis saab preparaati vaadata kahe silmaga. 6. Stereomikroskoopi kasutatakse suuremate objektide vaatamiseks ning see võimaldab 5-60- kordset suurendust. 7. Elektronmikroskoop leiutati 20. sajandi I poolel. Valguskiiri asendab elektronmikroskoobis elektronvoog. 8. Viimase poolsajandi vältel on avastatud uusi rakustruktuure ja täpsustatud nende siseehitust. 9. Mikrotoom on aparaat, millega lõigatakse uuritavast objektist üliõhuke lõik, et mingi kindel organismi piirkond oleks hästi nähtav. 10. Rakus toimuvate biokeemiliste protsesside uurimiseks kasutatakse radioaktiivseid isotoope. Need
BIOLOOGIA KT Rakuõpetus Mikroskoope leiutati 17. saj. algul. Esimese mikroskoobi (liitmikroskoobi) tegid Hans ja Zacharas Janssen. Robert Hook leiutas e simese valgusmikroskoobi. (uuris korgilõike, võttis kasutusele raku mõiste.) A nton van Leeuwenhoek uuris 17. saj teisel poolel ainurakseid, baktereid. Leiutas mikroskoope. Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku. (Järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust.) a) Matthias Schleiden ja b) T heodor Schwann tulid järeldusele et a) kõik taimed ja b) kõik loomorganismid on rakulise ehitusega. (hiljem sõnastasid nad, et kõik organismid on rakulise ehitusega.) Rudolf Virchof avastas, et Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Edasised uurimised sõnastasid, et rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakuteooria seisukohad: `'Kõik organismid on rakulise ehitusega.'' `'Iga uus rakk saab...
alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel." Selles väites avalduvad kolm olulist seisukohta: rakud tekivad ainult rakkudest (mitterakulises ainest uusi rakke ei moodustu), uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel ja kolmandaks, et organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. · 1884.a. avastati mitokondrid. · 1898.a. avastati Golgi kompleks itaalia anatoomi Golgi poolt. · 1931.a. leiutati elektronmikroskoop sakslaste Knolli ja Ruska poolt ja avastati rakutuum. · 1951.a. avastati lüsosoomid. · 1953.a. avastati ribosoomid. Rakuteooria põhiseisukohad · Kõik organismid on rakulise ehitusega · Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. o Rakud tekivad ainult rakkudest (mitterakulises ainest uusi rakke ei moodustu) o Uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel
3. Raku ehitus ja talitlus 3.1 rakuteooria kujunemine Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitust Teadlased: Schleiden- kõik taimed on rakulise ehitusega Baer- avastas imetajate munaraku Schwanni- kõik organismid on rakulise ehitusega Virchowil- iga uus rakk saab alguse üksnes olemas olevast rakust selle jagunemise teel. (rakud tekivad ainult rakkudest, uued rakud tekivad ainult jagunemise teel, organismide kasv ja areng põhineb raku jagunemisel) pani aluse tsütoloogia arengule. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Mikroskoobid: liitmikroskoop- jannsenid mikroskoop ja valgusmikroskoop- hook binokulaarne mikroskoop stereomikroskoop mikrotoom elektronmikroskoop radioaktiivseid isotoope 3.2 Rakkude mitmekesisus Ehitusplaani alusel võib jagada eluslooduse kaheks Üherakulised organismid ja Hulkraksed organismid Üks pisemaid üherakulisi organisme on Mükoplasma, kutsub esile hingamisteede haigusi. Suurim on lindude ...
RAKU EHITUS RAKUTUUM · Rakutuum asub tavaliselt raku keskel. · Tuumas asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. TUUMA TÄHTSUS: · Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. · Juhib raku elutegevust. · Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. · Tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. TSÜTOPLASMA · Poolvedel raku sisaldis. · Koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest TSÜTOPLASMA TÄHTSUS: · Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. · Tagab toitainete laialikandmise rakus. · On jääkainete eritumiskohaks. · Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. RAKUMEMBRAAN · Rakumembraan ümbritseb kõiki rakke! TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK rakusisene ainete liikumine Siledapinnalise ER-i ülesanded: · Varusüsivesikute süntees (glükogeen). · Lipiidide süntees. · Bio...
1. kiirgus peab kudesid sobivalt läbima 2. ühesugused kiirguskvandid peavad eri kudedes peatuma/neelduma erinevalt. Röntgenülesvõtte tegemisel läbib kiirgus objekti ja kiirgujaotust mõõdetakse juba objekti taga. Röntgenkavandid tekkivad vastastikuse mõju tulemusena elektronide pidurdumisel röntgenitoru anoodil. Röntgenkiirte saamine · Metallobjekti pommitamine kõrge energiaga elektronidega Röntgenkiiretoru Skaneeriv elektronmikroskoop · Ainele primaarse röntgenkiirte kimbu suunamine ning sekundaarse kimbu saamine fluorestsentsi teel · Radioaktiivse allika abil · Sünkrotroni abil Väga kallis Väga kõrge intensiivsus, väga monokromaatne Infrapunane kiirgus Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel ja väiksem kui raadiolainetel. Nimi tähendab ,,allapoole punase", sest punase valguse lainepikkus on suurim nähtava valguse spektris. Infrapunakiirgus on
rakuteooria kõik organismid on rakulise ehitusega / iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust, selle jagunemise teel (viljastatud munarakust areneb loode) / rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas (punased verelibled on kaksiknõgusad, et pindala oleks suurem, et siduda rohkem hapnikku), uurimismeetod binokulaarne- (objektide uurimine kahe silmaga), stereo- (suurte objektide uurimine), elektronmikroskoop (valguskiir asendub elektronvoogudega), mikrotoom (objektidest lõikude tegemine), luup (linnu loode), paljas silm (linnu muna rakk), mitmekesisus rakutuuma esinemise järgi: eeltuumsed (prokarüoodid, bakter), päristuumsed (eukarüoodid, loom), rakutuuma arvu järgi: ainuraksed (bakter, algloom, pärmseen), hulkraksed (loom, taim, seen), loomkoed närvikude, sidekude, lihaskude, kattekude, loomarakk - rakutuum - juhib raku elutegevust ja kannab edasi
südamelihaskude Närvikude – närvid, närvisõlmed KUDE on ühesuguse ehituse ja talitusega rakkude kogum 3. Rakkude uurimise vahendid, meetodid: a) Valgusmikroskoop b) Binokulaarne mikroskoop – 2 silmaga c) Stereomikroskoop - 2 toruga d) Mikrotoom – sellega tehakse preparaadist õhukesi lõike e) Elektronmikroskoop – 1931 – valguskiirt asendab elektronide voog – võimaldab vaadata raku sisse f) Radioaktiivsed isotoobid – kasutatakse füsioloogias – märgistatud aatomid 4. Rakkude mitmekesisus Prokarüoodid Eukarüoodid *Puudub kindlalt *Rakutuum on piiritletud tuum olemas Üherakulised Hulkraksed
erinevad elektronmikroskoobid? Konstrueerimisajad, maksimaalne suurendus. Valgusmikroskoobi töö põhineb sellel, et valguskiired tungivad läbi piisavalt õhukese uuritava objekti. Esimesed valgusmikroskoobid tehti juba 17. sajandil, aja jooksul uuendati, sellega näeb rakke ja baktereid, aga mitte viiruseid. Elektronmikroskoobi töö põhineb elektronkiirtel. Elektronmikroskoobiga näeb palju kordi väiksemaid rakke. Neid saab suurendada kuni 800 000 korda. 1930. aastatel ehitati esimene elektronmikroskoop. 5. Võrdle erinevaid lihaskudesid, oska joonistada. Silelihaskude – vooderdab organismi siseelundeid: sooni, soolt, magu Südamelihaskude – töötab automaatselt, kui ei tööta, sured Skeletilihaskude – kinnituvad skeleti külge, tänu nendele liigud 6.Võrdle omavahel erinevaid vererakke. Punalible – ERÜTROTSÜÜT, transpordib hapnikku ja süsihappegaasi, punane, kettakujuline Vereliistak – TROMBOTSÜÜT, tuumata, vere hüübimises, verejooksu peatumisel, näeb
rakkudest Robert Hook – nimetas raku (cell) Anton von Leuwenhoek – kirjeldas esmakordselt ainurakset Rudolf Virchow avaldas 1855 olulised postulaadid rakud saavad tekkida ainult olemasolevatest rakkudest jagunemise teel kõik organismid koosnevad rakkudest rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas Louis Pasteour miski ei teki eimillestki bakterid pastöriseerimine Mikroskoop valgusmikroskoop elektronmikroskoop mikrotoom – kudedest, organitest õhukeste preparaatide lõikamine diferentseeriv tsentrifuugimine tsütohistokeemia – preparaatide värvimine Rakkude mitmekesisus Rakud on erinevate suuruste ja funktsioonidega Erinevused seisnevad: rakke katvas kihis – membraan, rakukest, limakapsel võimes muuta oma kuju
Loomade embrüoloogia rajaja ja avastas imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust Hookil? Leiutas valgusmikroskoobi, mistõttu sai uurida rakkude ja kudede ehitust Leeuwenhoekil? Valmistas mitmesuguse konstruktsiooniga mikruskoope ning uuris ainurakseid ja oli esimine, kes nägi mikroskoobis baktereid 3. millega on võimalik uurida rakke? Valgusmikroskoop, binokulaarne mikroskoop, stereomikroskoop, mikrotoom, elektronmikroskoop, radioaktiivsed isotoobid 4. kuidas jaotatakse organismid ehitusplaani alusel? Üherakulised ja hulkraksed organismid 5. milline on väikseim ja suurim rakk? Väikseim on mükoplasma ja suurimad on lindude munarakud (munarebud) 6. tsütoplasma koostis ja ülesanded- peamiseks koostisaineks vesi , selles on lahustsund palju orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid, hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi
Bioloogia KT: raku ehitus ja talitlus 1. Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia – rakuteadus, selle arengu eelduseks oli mikroskoobi areng. Esimene mikroskoobilaadne vahend – vennad Jannsenid (1590). Mikroskoobi mõiste võttis kasutusele Faber (1625), raku mõiste Hook (1665), Leeuwenhock sai 300-400x suurenduse rakkude uurimiseks, kirjeldas esmakordselt bakterit, avastas inimese vererakud, andis protistide esmakirjalduse, avastas spermatosoidi, Brown tähtsustas tuuma kui raku elu juhti, von Baer avastas munaraku. Rakuteooria rajajad olid Schleiden (uuris taimerakku) ja Scwann (uuris loomarakku), hiljem lisas 4. postulaadi Wirchow. Rakuteooria: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk tekib olemasoleva raku jagunemise tulemusena. 3. Organismide kasv ja areng põhineb rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel seotud (kooskõlas). Loomorganismide ehituses on 4 peamist koetüüpi: Epiteelkude – katab ja...
saj II pool). M. Schleiden avastas et taimed on rakulise ehitusega ja T. Schwann avastas, et loomad on rakulise ehitusega. Koos lõid nad rakuteooria I põhiteesi: Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega. (1839. a.) Rudolf Virchow rakuteooria II põhitees: Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. (1858. a.). Rakuteooria III põhiteess: Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. Raku uurimine: valgus- ja elektronmikroskoop. 3.2 Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani alusel võime kogu eluslooduse jagada kaheks suureks rühmaks: üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks. Üherakulised organismid: Mikroskoopiliste mõõtmetega Iseloomuliku väliskujuga organismid Kogu aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu Bakterid, algloomad, pärmseened jt. Hulkraksed organimsid: Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärit on
Rakuõpetuse kujunemine. 16. Sajandi keskpaik Robert Hooke valmistas valgusmikroskoobi ning võttis kasutusele mõiste ,,rakk". 17. Sajandi II pool Anton van Leeuwenhoek uuris ainurakseid ja baktereid. Vaatles ka seemnevedelikku. 1826 Baer avastas imetaja munaraku. Järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. 1838 Schleiden jõudis järeldusele, et taimed on rakulise ehitusega. 1839 Theodor Schwann leidis, et ka loomad on rakulise ehitusega. Sõnastas teesi: nii taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. 1858 Rudolf Virchoiv: iga rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria põhiseisukohad: * Kõik organismid koosnevad rakkudest * Rakk on elussüsteemi põhiüksus * Kõikide organismide rakud on sarnased ehituse, keemilise koostise ja ainevahetuse poolest. * Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas * Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jag...
Nt: selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened jt. 7) Mis asi on mikrotoom ja milleks see vajalik on? Mikrotoom - uuritavast objektist lõigatakse mikrotoomiga üliõhuke lõik, et mingi kindel organismi piirkond oleks mikroskoobis hästi nähtav. 8) Nimeta erinevaid mikroskoope. · Binokulaarne mikroskoop - võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga. · Stereomikroskoop - suuremate objektide uurimiseks. · Elektronmikroskoop - valguskiirt asendab seal elektronvoog. Leiutati 1931.a. · Valgusmikroskoop algeline mikroskoop, Robert Hook leiutas selle 17. saj. 9) Millised on kõige väiksemad ja millised kõige suuremad rakud? · Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter) · Kõige suuremad rakud on lindude munarakud (munarebud). 10) Millised on inimese neli põhilist koetüüpi; nende ülesanded ja ehitus. · Lihaskude rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille
Nt: selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened jt. 7) Mis asi on mikrotoom ja milleks see vajalik on? Mikrotoom - uuritavast objektist lõigatakse mikrotoomiga üliõhuke lõik, et mingi kindel organismi piirkond oleks mikroskoobis hästi nähtav. 8) Nimeta erinevaid mikroskoope. · Binokulaarne mikroskoop - võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga. · Stereomikroskoop - suuremate objektide uurimiseks. · Elektronmikroskoop - valguskiirt asendab seal elektronvoog. Leiutati 1931.a. · Valgusmikroskoop algeline mikroskoop, Robert Hook leiutas selle 17. saj. 9) Millised on kõige väiksemad ja millised kõige suuremad rakud? · Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter) · Kõige suuremad rakud on lindude munarakud (munarebud). 10) Millised on inimese neli põhilist koetüüpi; nende ülesanded ja ehitus. · Lihaskude rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille
Rakukest annab taimerakule tugevuse. Jagunemine: pärilikkusaine kahekordistub – kromosoomid muutuvad mikroskoobis nähtavaks – kromosoomid paigutuvad raku keskele ühele tasapinnale – tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest liikudes raku poolustele. Tütarkromosoomide ümber moodustuvad rakutuumad ja tsütoplasma jaguneb kaheks. Viirustel puudub rakuline ehitus. Viirused ei suuda iseseisvalt paljuneda. Viiruste uurimise tagab elektronmikroskoop. Viirusi ümbritseb valguline kat. Viiruste sees on pärilikkusaine. Erinevused haigestumises ja haiguse kulgemises põhjustab viiruste muteerumine. Bakteri elukssobiv temperatuur -50 - +30. Maal elavad bakterid võivad toituda nii olemasolevast kui enda poolt toodetud orgaanilisest ainest. Spoor erineb bakterist, sest tal on kaks rakukesta. Baktereid hävitab temp üle 30C. Bakteritel on aineringes tähtis osa, sest nad on kiire paljunemisega, sümbioosis taimedega, lagundavad
Üherakulised seened-ümarad, pärmseenes, hulgatuumalised täpphallikud. Hulkraksed seened- hüüfides esinevad vaheseinad. 3.1.1 Robert Hook, tsütoloogia, mikroskoop, M.Schleiden, T.Schwann, rakk, bakterid, Baer. 2. kõik organismid on rakulise ehitusegauus* rakk saab alguse üksnes olemasolevatest rakkudest nende jagunemise teel*rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.* Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 6. silm 20x valgusmikroskoop 1360x elektronmikroskoop 200 000x 7. neuron-närvirakk, pikas jätked, erutuse juhtimine. Erütrotsüüt-verepunalibled, puudub tuum, sest peab O2 kandma. Lihasrakk-pikad kiud, kokkutõmbumine. Epiteelkude- lamedad rakud tihedalt üksteise kõrval, kaitse. Munarakk- palju rakuplasmat. 3.2.2 Rakkude hulk, tuuma olemasolu, tuumade hulk rakus, keha temperatuur, // üherakulised organismid, hulkraksed organismid, eeltuumsed, päristuumsed, üks tuum, mitu tuuma, kõigusoojased, püsisoojased//kingloom, inimene,
1. Rakuteooria kujunemine Rakuõpetus e. tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Rakud on üli väikesed, neid saab vaadelda mikroskoobiga , üksikuid suuremaid saab vaadelda ka luubiga (näiteks amööb). Inimese suurim rakk on munarakk ja väikseim inimese punaverelible. Tänapäevane valgumikroskoop suurendab 1300x, kasutatakse valgust eseme nähtavaks tegemisel. Elektronmikroskoop suurendab sadu tuhandeid kordi, kasutatakse elektronvoogu, mida juhitakse elektronmagnetiga. On koostatud 1931.a. sakslaste poolt.Ühe raku kihiline preparaat saadakse mikrotoobiga. Esimesed mikroskoobid valmisid 15 saj. keskel (vennad Jannsenid). Robert Hooke vaatles taimset korgilõiku ja võttis kasutusele mõiste rakk. 2 Tartu ülikooliteadlast jõudsid järeldusele aga, et organismid on rakulise ehitusega. 1858 aastal ilmus esimene rakuteooria, milles on 3 põhiseisukohta: a) kõik organismid on rakulise ehitusega. b)iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast ...
lk 50 1.Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. 2. Valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega, seetõttu võõib tsütoloogia sünniks lugeda aega, mil leiutati valgusmikroskoop. 3. 4. 5. Loomaorganismide ehituses saab eristada nelja põhilist koetüüpi: epiteel-, lihas-, side-, ja närvikude. 6. Elektronmikroskoop on oluline seetõttu, et tema lahutusvõime on võimsam kui valgusmikroskoobis ja tänu sellele näeb rakkude siseehitust ja stuffi hulga paremini. 7. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 8. Virchowi tsütoloogiaalased põhiseisukohad: 1)rakud tekivad ainult rakkudest. 2) uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel 3) organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. lk 53 1
määrab millel energiataseme oleks paar n,s samasugune kvantarvude ebasümmeetrilises nelik kolmik n,l,s ja (Pauli keeluprintsiip) välise (magnet)välja olemasolul kogu nelik n,l,m,s 22.11.12 29 Elektronmikroskoop Tunnelmikroskoop. Elektronmikroskoobi võimalused: · Elektronmikroskoobis kiiritatakse objekti ··Seade töötab tunnelefektil: Mikroskoop võimaldab aatomidetaile, eristada mõõtme suurusjärku mille mõõtmed elektronide Elektron- läbimõõduga vooga teravikust eraldub elektronide voog jäävad valguse
kontrolli all. Hormoonid on üliaktiivsed ja spetsiifilise toimega ja nende molekulid on lühikese elueaga. Hormoonid reguleerivad ainevahetust ensüümide vahendusel. Rakuõpetus Tsütoloogia on teadus, mis uurib rakuehitust ning talitlust. Kõige suurem rakk on jaanalinnu muna rakk. Ning kõige väiksem rakk on mükoplasma. Rakuteadus hakkas arenema, kui leiutati mikroskoop ning eriti suure hoo sai sisse rakuteadus, kui leiutati elektronmikroskoop, millega on võimalik näha ka raku organelle. Rakuteooria põhiseisukohad: 1. kõik elus organismid on rakulise ehitusega 2. Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust, selle jagunemise teel. 3. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakud jaotatakse laiaslaastus kaheks: 1. Prokarüoodid on eeltuumsed. Neil puudub konkreetne piiritletud rakutuum ning puuduvad ka membraansed organellid. (bakterid) 2. Eukarüoodid päris tuumsed
sajandi II poolel ja uuris ainurakseid ning baktereid. 4. Nüüdisaegsed valgusmikroskoobid on mitme objektiivi ja okulaariga, omavad iseseisvat valgusallikat ning võimaldavad uuritavat objekti pildistada. Valgusmikroskoobiga pole võimalik vaadata väga väikesi rakustruktuure. 5. Binokulaarses mikroskoobis saab preparaati vaadata kahe silmaga. 6. Stereomikroskoopi kasutatakse suuremate objektide vaatamiseks ning see võimaldab 5-60- kordset suurendust. 7. Elektronmikroskoop leiutati 20. sajandi I poolel. Valguskiiri asendab elektronmikroskoobis elektronvoog. 8. Viimase poolsajandi vältel on avastatud uusi rakustruktuure ja täpsustatud nende siseehitust. 9. Mikrotoom on aparaat, millega lõigatakse uuritavast objektist üliõhuke lõik, et mingi kindel organismi piirkond oleks hästi nähtav. 10. Rakus toimuvate biokeemiliste protsesside uurimiseks kasutatakse radioaktiivseid isotoope. Need
Polaroidprillid ja LCD ekraan. 12. KLASS "20 sajandi füüsika" (60h) Aatomifüüsika. Rutherfordi katse ja planetaarne aatomimudel. Vesiniku kiirgus. Bohri aatomimudel. Bohri postulaadid. Statsionaarsed olekud. De Broglie hüpotees. Mikroosakeste lainelised omadused. Kvantmehaanika teke ja põhiideed. Mikromaailma täpsuspiirangud. Kvantarvud. Pauli printsiip. Aatomi kirjeldamine nelja kvantarvuga. Elementide perioodilisuse süsteem. Mikromaailma uurimisvahendid: elektronmikroskoop, tunnelmikroskoop, aatomjõumikroskoop. Tahkise struktuur. Energiatsoonid tahkises. Lubatud tsoon ja keelutsoon. Metalli, dielektriku ja pooljuhi elektrijuhtivuse seletamine lähtudes tsooniteooriast. Kiirgus ja spektrid. Kiirguse tekkimine, ergastuse eluiga, lainejada. Spontaanne ja stimuleeritud kiirgus. Laser. Laserite kasutamine. Kiirgusspekter. Neeldumisspekter. Pidevspekter, joonspekter. Spektraalanalüüs ja selle kasutamine. Infravalgus. Ultravalgus. Röntgenkiirgus ja selle saamine.
raku tuum (1831) vastutab pärilike omaduste säilitamise ja edastamise eest, 1866 – 1888 – kirjeldati mitoosi, meioosi (van Beneden ja Weismann), kromosoome (1842, K. von Nägel) ja nende osa raku jagunemisel, 1880 – 1883 – plastiidide avastamine ja kirjeldamine, 1898 – Golgi kompleksi avastamine ja kirjeldamine 3) III etapp raku ehituse ja talitluse elektronmikroskoopiline uurimine. Alates 1930-ndatest võeti kasutusele elektronmikroskoop. 1950 – 60 algab tänapäevane rakubioloogia, kus raku uurimine on muutunud kompleksteadusharuks (koostöös teiste teadusharude esindajatega – molekulaarbioloogid, mikrobioloogid, biokeemikud. 2. Rakuteooria põhiseisukohad (6). Rakk on elussüsteemi elementaarüksus. Kõik organismid koosnevad rakkudest ja nende elutegevuse produktidest. Erinevate organismide rakud on sarnased ehituse, keemilise koostise ja ainevahetuse poolest
1. Virulentsus, virulentsust mõjutavad tegurid, virulentsuse hindamine Virulentsus on viiruse tõvestusvõime, patogeensuse aste, mis näitab patogeeni võimet tungida peremeeslooma, põhjustada haigusi.Virulentsus on patogeensuse mõõt. Organismi patogeensus ehk võime põhjustada haigust on määratud virulentsusfaktoritega. Hinnatakse katseloomade peal (hiired). Atenueeritud viirus - tõvestamisvõime on nõrgestatud (nt kultuuri lahjendamisega). Kui tõsine haigus tekib, sõltub viiruse nakatamisvõimest ja peremeeslooma resistentsusest. Virulentsust saab hinnata, kui tõsised kahjustused tekkisid, kus tekkisid. Sõltub doosist, viiruse geneetikast, sisenemisest organismi, peremeesorganismi faktoritest. LD50 – letaalne doos – 50% loomadest surevad. nt: 5 virioni, keskmiselt attenueeritud viirus 5000 virioni, kõrgelt attenueeritud viirus 1mln virioni. ID50 infektsioosne doos – 50% loomadest tekib haigus. nt 2 virioni. Viirustel on koe ja peremeesspets...
lõpliku kõrgusega barjääril ulatub leiulaine ka barjääri sisse ja osake saab selle ületatud. 20. Milles seisneb alfalagunemine? Alfalagunemiseks nimetatakse aatomituumade üht radioaktiivset lagunemise viisi, mis on tunneliefekt. 21. Elektronmikroskoobi tööpõhimõte? Elektronmikroskoobis ei kasutata objekti läbivalgustamiseks valgusvihku, vaid seda kiiritatakse läbi elektronkimbuga. Seejärel tekivad objektist suurendatud kujutise elektronläätsed. Elektronmikroskoop suurendab uuritavaid objekte sadu kordi tugevamini kui valgusmikroskoop. 22. Rastermikroskoobi tööpõhimõte. Rastermikroskoobiga teravustatakse elektronkiir elektronläätsedega objekti pinnale mikrotäpiks. Rida-realt hakkavad kallutuspoolid hälvitama kiirt üle terve objekti pinna. Selle mikroskoobi suurendused ei küüni elektronmikroskoobi omadeni, kuid annab sügavusteravuse ja kujutised tunduvad ruumilised. 23. Tunnelmikroskoobi tööpõhimõte.
Praegu projekteerib ühing oma kolmandat, kõige moodsamat jaamamudelit, mille nimi on Euro- Mars. Euro-Marsil on kolm korrust ja see on ehitatud arvestusega, et kuus astronauti võivad seal elada peaaegu kaks aastat. Kõige alumisel korrusel on teaduslaborid. Nimelt tuleb enamik Marsilt võetud proove kohapeal analüüsida, sest Maale saab neid kaasa võtta üksnes piiratud koguse. Selle korruse väga olulised seadmed on elektronmikroskoop mikroorganismide otsimiseks ja röntgenspektromeeter mineraalide koostise määramiseks. Gaaskromagraafi kasutatakse proovidest orgaanilise aine otsimiseks. Otsustava tähtsusega on proovide hoidmine, et vältida võimalike Marsi mikroorganismide sattumist jaama ruumidesse. Kõige alumisel korrusel asub ka kaks õhulüüsi, mille kaudu pääseb Marsi pinnale. Kahe lüüsi vahel on remonditöökoda. Keskmisel korrusel on ruumid vaba aja veetmiseks, köök, vannituba,
· 1866 a sakslane Haeckel väitis, et rakutuum vastutab raku pärilike omaduste säilitamise ja edasiandmise eest. · 1866-1888 kirjeldati mitoosi, meioosi, raku kromosoome ja nende osa raku jagunemisel. · 1880-1883 plastiidide avastamine ja kirjeldamine · 1898 Golgi kompleksi kirjeldus III etapp raku ehituse ja talitluse uurimine · 1/3-l tegeleti juba kirjeldatud rakudetailide täpsema uurimisega (enamat ei võimaldanud valgusmikroskoop) · 1930-ndatest võeti kasutusele elektronmikroskoop ja: 1. olemasolevate struktuuride peenehituse tuvastamine 2. uute ultrastruktuuirde avastamine (ribosoomid, EV, raku tsütoskelett) · 1950-60-ndatest algab tänapäeva rakubioloogia areng s.t rakubioloogia on muutunud kompleksteadusharuks. Raku tasandil uuritakse kõiki eluavaldusi (pärilikkus, päriliku info realiseerimist jne) IV etapp koostöö mikrobioloogia, molekulaarbioloogia, biokeemia jt-ga. Tänapäevase rakuteooria põhiseisukohad: 1
11 RAKU EHITUS JA TALITUS lk 48-53 T. Schwann ja M. Schleiden (saksa) - kõik loomad ja taimed koosnevad rakkudest. R.Virchowil rakuteooria rajaja. Rakuteooria seisukoht: iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakkude uurimine sai võimalikuks tänu valgusmikroskoobi leiutamiselebinokulaarne mikroskoop stereomikroskoop elektronmikroskoop. Elusloodus / üherakulised hulkraksed bakterid taimeriik protistid loomariik seened Üherakulised organismid: *rohkem *väikesed *aine-, energia- ja infovahetus rakumembraani abil. *oluline on välismembraani ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe st kasv on piiratud. Rakkude kuju:
1866 a sakslane Haeckel väitis, et rakutuum vastutab raku pärilike omaduste säilitamise ja edasiandmise eest. 1866-1888 kirjeldati mitoosi, meioosi, raku kromosoome ja nende osa raku jagunemisel. 1880-1883 plastiidide avastamine ja kirjeldamine 1898 Golgi kompleksi kirjeldus III etapp raku ehituse ja talitluse uurimine 1/3-l tegeleti juba kirjeldatud rakudetailide täpsema uurimisega (enamat ei võimaldanud valgusmikroskoop) 1930-ndatest võeti kasutusele elektronmikroskoop ja: 1. olemasolevate struktuuride peenehituse tuvastamine 2. uute ultrastruktuuirde avastamine (ribosoomid, EV, raku tsütoskelett) 1950-60-ndatest algab tänapäeva rakubioloogia areng s.t rakubioloogia on muutunud kompleksteadusharuks. Raku tasandil uuritakse kõiki eluavaldusi (pärilikkus, päriliku info realiseerimist jne) IV etapp koostöö mikrobioloogia, molekulaarbioloogia, biokeemia jt-ga. Tänapäevase rakuteooria põhiseisukohad: 1
meditsiinis teeb kompuuter-tomograaf. Mõlemad annavad uuritavast objektist kujutise kindlate tasapindade kaupa Konfokaalmikroskoobis töötavad valgusallikana korraga kuni 3 laserit, igaüks töötab oma kindlal lainepikkusel. Konfokaalmikroskoobi kasutusvimalused on väga laiad, alates rakusisese Ca++ioonide vi pH mtmisest kuni rakustruktuuride pindala arvutamiseni. 4.)Kuidas tuleb uuritavat preparaati töödelda, et see oleks vaadeldav skanneeriva elektronmikroskoobiga Skaneeriv elektronmikroskoop kompab uuritavat pinda elektronkiirega, mis reageerib proovi pinna aatomitega. Nii saadakse üliterav kümneid tuhandeid kordi suurendatud pilt. Kuid selleks peab uuritava pinna katma metallitolmuga ja asetama mikroskoobi vaakumkambrisse. 5.)Milliste meetoditega on võimalik apoptoosi näidata. While it has been argued that the method can be as sensitive as biochemical methods, it is highly dependent on the observer.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
