Planetaarmudel kjutab aatomit miniatuurse Päikesesüsteemina, milles elektronid tiirlevad ümber tuuma, nagu planeedid ümber Päikese. Planetaarmudel ei seleta aatomite püsivust ega sama elemendi aatomite täpset saranasust ning taastavatust: tiirlevad elektonid peakid makrofüüiska seaduste järgi pidevalt kiirgama elektromagnetlaineid ja niiviisi energiat kaotades angema 10(astmes-9) s jooksul tuumale. Aaatomite püsikindluse seletamiseks tuleb otsida mikroosakeste omadusi, mis eid järsult eristavad makrokehadest. 1 elektronvolt on enerig, mille omandab
Joonspekter-üksikud kiirgusjooned mustal taustal; tekitavad gaasilised ained madalaltemperatuuril. Pidev spekter- kõik lainepikkused on esindatud; tekitavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud. 13. Soojuskiirgus- ergastusenergia saadakse soojusliikumise tagajärjel(hõõglamp, lõke); kemoluminestsents- ergastusenergia keemilise protsessi tagajärjel(jaaniussike); katoodluninestsents- tahkele kehale langevad elektronid (teleri kineskoop); elektroluminestsents- ergastusenergia elektroni ja aatomi kokkupõrkel (reklaamvalgus); fotoluminestsents- ergastusenergia: valguse langemisel tahkele kehale (päevavalguslamp) 14. Fluoroestsents-kui luminestsents kustub samal hetkel kui ergastusallikas välja lülitatakse. Kestvat järelhelendust nimetatakse fosforestsentseiks.
1) Mõisted: · Alalisvool elektrivool, mille suund ja suurus aja jooksul ei muutu · Vahelduvvool elektrivool, mille suund ja suurus muutuvad mingi sagedusega · Valentselektronid metalli aatomi väliskihi elektronid, mis kannavad laengut · Nimivõimsus pinge võimsus, mis on märgitud elektriseadeldisele · Vooluallikas seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks · Vooluallika lühis kui välistakistus on lähedane nullile · Vooluallika tühijooks kui vooluallikat ei kasutata · Galvaanimine eseme metalliga katmine elektrolüüsi teel · Elektrolüüt keemiline ühend, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud
visualiseerimiseks materjalides. Stopp! Jäta Meelde! Kvantsiirde jooksul võngub elektron aatomis erinevate leiulainete (kvantseisundite) vahel. Ergastatud kvantseisund püsib u 10-9...10-8s, pikaealine ehk metastabiilne seisund u 10-3s. Pildid luminestsentsist : Valguse teke. Kvantsiirde jooksul võngub elektron aatomis erinevate leiulainete (kvantseisundite) vahel. Laserites on aatomite metastabiilsed tasemed nendeks vahejaamadeks, kuhu, piltlikult öeldes, kogutakse elektronid ootama märguannet hüppeks, mis vallandab kiirguslaviini. Kristallfosfoorid. Kristallfosfoorid katavad luminestsentslampide, samuti telefi- ja arvutikuvari ekraanide sisepinda. Kasutatud kirjandus. http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/elemendid/8-4-40-1.htm http://www.annaabi.com/materjal-679-valgus-spikker http://www.authorstream.com/presentation/Techy_Guy-28531-aatom- AATOMI-JA-TUUMAF-SIKA-Mikro-makro-makro1-ehitus-
moodustub iooniline side. Vastasnimeliste ioonipaaride vahel moodustunud sidet nimetatakse mitte polaarseks. Vesiniksideme korral peab molekulis esinema vesiniku aatom ja teise aatomina, kas O, F, N või S. Ioonilise sidemega ühendid on: 1) tahkes olekus, 2) vees lahustuvad, 3) elektrit juhivad sulas olekus või vesilahuses Ioonilise sidemega ühendid moodustavad tahkes olekus kristalli, mis koosnevad ioonidest. Metallilises sidemes osalevad 1) metalliaatomid, 2) katioonid, 3) vabad elektronid Metallid on head elektrijuhid, kuna nad omavad oma kristallis elektrongaasi.
mitte kokkupuute kaudu. Vaatleme juhtumit, kus ühe laetud eseme abil saab kahele metallist esemele anda erinimelised elektrilaengud. Algseis on kujutatud joonisel 1a: kaks metallist kera on kinnitatud isoleerivast materjalist jalgadele ja viidud kokkupuutesse. Kerad on neutraalsed, seega neil puudub elektrilaeng. Nüüd tuuakse ühe kera lähedusse negatiivse laenguga pulk (joon 1b). Selle negatiivne laeng tõukab metallis korrapäratult sagivaid vabu elektrone endast eemale, sest elektronid on samuti negatiivselt laetud. Seega omandab vasakpoolne kera negatiivse, parempoolne aga positiivse laengu negatiivse laengu kaotamine tähendab ju positiivse saamist : 0 (-e) = +e (e tähistab siin elementaarlaengut). Kui laetud pulka endiselt ühe kera läheduses hoida ja metallkerad teineteisest eemale viia (joon. 1c), jääb keradele nende laeng alles ka siis, kui laetud pulk ära võtta (joon. 1d). Olemegi saanud kahe neutraalsest keha asemele kaks erinimeliselt laetud keha
Tuumafüüsika - füüsika osa, milles uuritakse aatomituuma ehitust ja selles toimuvaid protsesse Aatomi tuum Kerataoline keha aatomi keskmes, mille umber tiirlevad elektronid. Tuuma on koondunud suurem osa aatomi massist. Tuum koosneb kahte liiki elementaarosakestest - prootonitest ja neutronitest. Neid nimetatakse ka nukleonideks. Tuumal on positiivne laeng. Tuuma mootmed - labimoot 10-14 m Prooton Positiivselt laetud tuumaosakesed. Prootonite arv (aatomnumber ehk jarjekorranumber ehk laenguarv) maarab elemendi tuumalaengu ja on vordne elektronide arvuga aatomis, nii et aatomid on elektriliselt neutraalsed. Tuuma tahtsaim osake, tahistatakse tahega Z. Neutron
ning oli suurem, seega ongi iooniline side. Mittepolaarne kovalentne side peab võrduma 0-iga. Polaarne kovalentne side peab olema suurem kui 0 ja väiksem kui 1,9. Näide: H2S a) Koostise järgi on 2 erinevat mittemetalli; polaarne kovalentne side b) (H2S)=2,5-2,1=0,4 ; polaarne kovalentne side. Metalliline side on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikunetõmbumine. Kergesti liikuvad elektronid põhjustavad elektrijuhtivust, soojusjuhtivust, plastilisust. Eksotermilistes reaktsioonides on läjteainete energia kõrgem kui saadustel. Eksodermilistel protsessidel on soojusjuht H0. Siseenergia tal vähenev. Eralduv soojushulk. ON ÜHINEMISREAKTSIOONID!!! A+B=AB Endotermilistes reaktsioonides on saaduste energia kõrgem kui lähteainetel. Endotermilistes protsessides on soojushulk Q H0. ON LAGUNEMISREAKTSIOONID!!! CDC+D(kuumutamine)
Fotoelektriline efekt e fotoefekt 1. Sissejuhatus : · Max Plancki kavanthüpotees väitis, et liikuvad võnkuvad osakesed ehk võnkesüsteemid (ostsillaator) kiirgavad kvantide kaupa energiat, mis on võrdeline kiirguse sagedusega (E=hf) · Footonit vaadeldi kui keha, mis kiirgas kvante · Aastaid hiljem, pärast arvkuiad eksperimente kujunes sellest teooriasst välja kvantfüüsika. 1918 sai ta kvantteooria eest Nobeli preemia · Tõestati ära keha pinnalt ajaühikus kiiratav soojuskiirgus : (E= · M.Plancki teooriat tunnistati aga pärast A.Einsteini gotoefekti teooriat (1905) ning Bohri aatimoteooriat (1913) - nende tööd kinnitasid tema väidete õigsust 1. Fotoefekt · Fotoefekt on nähtus, kus valguse mõjul lüüakse metalli pindmistest kihtidest välja elektrone · Selle efekti avasta s 1887 H.Herz , eksperimentaalselt uuris seda vene füüsik A.Stoletov, kus kes koo...
Homogeenne elektriväli elektriväli, mille tugevus igas ruumipunktis nii suuruselt kui ka suunalt on ühesugune. Näiteks kahe erinimeliselt laetud metallplaadi vaheline elektriväli on homogeenne. Homogeense elektrivälja jõujooned on paralleelsed. Vabad laengud juhtides, eelkõige metallides, on laetud osakesed, mis elektrivälja mõjul võivad juhi sees vabalt ümber paikneda, need on vabad laengud. Metallides on nendeks elektronid. Polarisatsioon lanegute nihkumine dielektrikutes. Vastassuunaliste jõudude toimel nihkuvad molekulide laengud pikemaks ja asetuvad suunaga piki välja jõujooni.
NT.elektronid metallis. Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib juhiristlõiget . Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Ampermeeter tuleb panna jadamisi! MIS ON ELEKTRIVOOL? Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Metallis on välise kihi elektronid aatomituumaga isegi nii nõrgasti seotud, et võivad aatomist kergesti lahkuda. Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale. Elektrivool saab tekkida metallides. Peale metallide võib elektrivool läbida ka soola vesilahust. ELEKTRIVOOL Kujutis ELEKTRIVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS Mehaaniliseks tööks muudavad elektri- energiat elektrimootorid. Elektriradiaatoris, föönis ja paljudes teistes olmeriistades
• Vabade elektronide suunatud liikumine VEDELIKES • Ioonide (laenguga aatomite) ja vabade elektronide suunatud liikumine GAASIDES • Huumlahendus – valgusreklaamis • Kaarlahendus – keevitamisel (kõrged pinged) • Sädelahendus - (väikesed pinged) • Koroonalahendus – püha Elmo tuled – äikeselise ilma puhul tekivad kõikidel teravikel teraviku otsast voolujoad POOLJUHTIDES • Laengukandjateks on elektronid ja augud • Mida madalam on temperatuur, seda paremini juhivad elektrit • Halvad juhid 10. Kuidas kasutatakse elektrimõõteriistu? VOLTMEETER • Ühendatakse rööbiti • Mõõdetakse pinget • Takistus peab olema võimalikult suur • galvanomeeter jadamisi AMPERMEETER • Ühendatakse jadamisi • Mõõdetakse voolutugevust • Takistus peab olema väike • Galvanomeeter rööbiti OOMMEETER
Sõnasta Bohr'i postulaadid- 1) Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel "lubatud" orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. 2) Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite, kvantide kaupa. 1. Mis on aatomi põhiolek ja ergastunud olek?- Põhiolekus on tal madalaim võimalik energia, ergastunud olekus on aga elektronid liikunud kõrgematele orbiitidele. 2. Kirjelda aatomituuma ehitust. Mis on massiarv ja tuumalaeng?- Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Massiarv on prootonite ja neutronite koguarv tuumas. Tuumalaeng on elektronide arv=tuuma laenguarv=koht Mendelejevi tabelis. 3. Mis on isotoobid?- Isotoobid on ühe ja sama keemilise elemendi erinevate massiarvudega aatomid. 4. Mis on deuteerium ja triitium? Kui suured on nende laengu- ja massiarvud?- 5
ELEKTRIVOOL Elektrivool on elektronide vool kohast, kus on liiga palju elektrone, kohta, kus on elektrone liiga vähe, just nagu vesi voolab kõrgemast kohast madalamatele tasanditele. Kuivõrd välk on katastroofiline laengupurse, siis elekter, mis varustab kodusid soojuse, valguse ja energiaga, on korrapärane vool, mis läheb mööda elektrikaableid sinna, kus teda vajatakse. Kaablid on elektrijuhid valmistatud materjalist, mille elektronid saavad hõlpsalt ühelt aatomilt teisele hüpata. Suurem osa elektrivoolust saadakse generaatorite abil elektrijaamades. Muist tuleb patareide keemilistest reaktsioonidest või valguse toimest fotoelementidele. Elekter on kasulik sellepärast, et seda saab muuta teisteks energialiikideks. Elektrimootorid muudavad elektrienergia mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse liikumise tekitamiseks. Elektrisoojendid tekitavad soojusenergiat, kui vool läbib nende
Debrogli laine on tõenäosus laine, Max Born Heissenbergi määramatuse printsiib mitte midagi ei saa mõõta ilma seejuures tulemust mõjutamata. ei ole võimalik määrata osakese asukohta ja kiirust samaaegselt asukoht-kiirus aeg-energia Tunneliefekt ● näited : Radioaktiivne lagunemine, kus eralduvad a-osakesed, mis saavad väljuda tuumast tunnelleerudes. ● Väga tugevas elektriväljas võivad elektronid väljuda ka kuumutamata ja valgustamata metallist. See on tuntud nn. Külmemissiooni nime all. Sellel nähtusel põhineb tunnelmikroskoobi töö.Kvantmehaaniline aatomimudel, kvantarvud Pauli printsiib Energia miinimumi printsiib 4
Valguse Teke. Luminestsents. Valguse teke. Päikeselt Kvantsiirde jooksul võngub elektron aatomis erinevate leiulainete (kvantseisundite) vahel. Laserites on aatomite metastabiilsed tasemed nendeks vahejaamadeks, kuhu, piltlikult öeldes, kogutakse elektronid ootama märguannet hüppeks, mis vallandab kiirguslaviini. Mis toimub kiirgavas aatomis? Valguse mikrovälgatusi lähetatakse aatomist kvantsiiretel, üleminekutel energiatasemete vahel. Valgus on elektromagnetlainetus Kvantsiiret tuleb käsitleda kui elektroni võnkumist ühest seisulainest teise, ühest elektronpilvetl teise Kvantsiire on protsess, mis toimub lõpliku ajavahemiku jooksul, mitte lõpmata nobe hüpe Kvantseisundite eluiga 10 astmes -9 10 astmes -8 sekundit
7. Selgita Comptoni efekti tekkimist
Footon annab elektroniga põrkudes osa oma energiast elektronile, mistõttu elektroni energia suureneb ja footoni energia väheneb. Energia
vähenemine tähendab sageduse vähenemist, see omakorda lainepikkuse suurenemist.
>0
f
.. 3.Kuidas tekib lainete interferentspilt? Interferentsi tekkimiseks peavad lained olema sama sagedusega ning võnkumisfaaside erinevus ei tohi muutuda. Teisitiöeldult -- erinevate lainete allikad peavad võnkuma muutumatult ühtmoodi. Sagedused peavad olema võrdsed ja ühe allika võnkumine ei tohi teise suhtes muutuda. 4.Mis ,,lainetab" elektronlaines? Vastuse annab teisendatud kaksikpilukatse. Selles vähendati elektronkimbu tihedust niivõrd, et elektronid läbivad pilu ühekaupa vähendades sedavõrd elektrone kiirgava hõõgkatoodi temperatuuri. Katse tulemuseks on fotojada. Järjestikustel kaadritel näeme järjest suurema arvu üksikelektronide tabamustäpikesi tajur-plaadil. 5.Mis on ,,leiulaine"? Leiulaine - osakese leiutõenäosus antud punktis ja antud ajahetkel. 6.Kirjelda katset ,,Schrödingeri kassiga". Teraskambrisse on pandud kass koos põrgumasinaga, millele kass ise
Atsüülderivaadi aktiveerimiseks kulutati -2 Saagis 129 ATP ÜLEVAADE ENERGIAVAHETUSEST MITOKONDRIS Püruvaat ja rasvhapped sisenevad mitokondrisse ja lagundatakse. Tekkiv atsetüülCoA metaboliseeritakse trikarboksüülhapete tsüklis (TCC), mis produtseerib NADH ja FADH 2 (pole näidatud). Oksüdeeriva fosforüülimise protsessis kanduvad NADH (ja FADH 2) energiarikkad elektronid sisemembraanis paikneva hingamisahela abil hapnikule, produtseerides ATP. Ka glükolüüsil tsütosoolis toodetud NADH annab oma elektronid hingamisahelale (pole näidatud). Kuna mitokondri sisemembraan on NADH-le läbimatu, siis toimub tsütosooli NADH elektronide ülekanne kandsel teel. Kasutatakse üht mitmest võimalikust "süstiksüsteemist", mis transpordib NADH poolt redutseeritud ühendi mitokondrisse. Peale elektronide äraandmist pöördub see ühend taas tsütosooli, et uuesti
kvantarvu, mis määravad ära elektroni oleku aatomis: 1) peakvantarv n = 1 ; 2 ; 3 ; 4 ; ... ; 7 K L M N Q määrab ära elektroni energia peanivoo ja tema orbitaali kauguse tuumast mida suurem on n, seda suurem on elektroni potentsiaalne energia ning seda kaugemal tuumast ta liigub sama n-väärtusest omavad elektronid asuvad kõik samal energia peanivool - samas elektronkihis! 2) orbitaalkvantarv l = 0 ; 1 ; 2 ; 3 (n - 1) seotud peakvantarvuga määrab ära energia alanivood peanivoo piires, orbitaali kuju ning tüübi: l=0 s - orbitaal -6
2.1). Näiteks Si ja Ge korral on väliskihis 4 elektroni (kaks s ja kaks p elektroni), aga seal on 8 lubatud olekut (nivood): 2 s nivood ja 6 p nivood. Tsoonide moodustamisel jääb 4N nivood valentstsooni ja 4N nivood juhtivustsooni (N on aatomite arv kristallis). Elektronide arv on aga 4N. Seega on kõik valentstsooni nivood täidetud ja juhtivustsooni nivood tühjad (selline on pilt 0 K juures). Valentstsooni elektronid liikuda ei saa, küll aga saavad liikuda kristallis juhtivustsooni elektronid. Seda on kõige lihtsam selgitada elektronide energia sõltuvusega aatomite vahelisest kaugusest (joonis 2.2). Üksiku aatomi korral asuvad elektronid nn potentsiaali augus ja nende liikumine on väga piiratud: suurema energiaga (kaugematel) elektronidel on see veidi suurem. Kristallis on alumistes tsoonides asuvate elektronide liikumine samuti piiratud, juhtivustsoonis asuvatel elektronidel aga potentsiaali barjäär puudub ja nad saavad liikuda kogu kristalli ulatuses
3. Hõimkond 4. Klass 5. Selts 6. Sugukond 7. Perekond 8. Liik Takson ühendab organisme sarnaste tunnuste alusel gruppi. Homoloogia ehitusplaaniline sarnasus. Homoloogne organism sarnane ehitus kuid erinev funktsioon. 3 Elu keemia Aatom keemilise elemendi väikseim osake. Neutraalse laenguga. Lihtsustatud mudeli kohaselt liiguvad elektronid ümber tuuma elektronkihtidel. Aatomituum aatomi keskosas. Positiivse languga. Koosneb elektronides, prootonitest ja neutronitest. Elektron negatiivse laenguga aatomituuma osa. Prooton positiivse laenguga aatomituuma osa. Neutron neutraalse laenguga aatomituuma osa. Elektronide arv aatomis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Prootonite arvu aatomis määrab ära tuumalaeng. Isotoobid keemilise elemendi teisendid. Erinevad neutronite arvu poolest.
aatomite küljest. Fotoefekti põhiseadused on, et valguse poolt välja löödud elektronide arv on võrdeline valguse intensiivsusega, valguse poolt välja löödud elektronide hulk sõltub valguse sagedusest, Plancki konstandi (6,6 · 10 -34 J/s) ja valguse sageduse korrutis (energia) võrdub punapiirile vastava energia ja kineetilise energia summaga (hf = A + Ek) ning (kvandi)energia E on suurem või võrdne väljumistööst A. Lõplikult lüüakse elektronid minema vaid negatiivelt laetud ainest. Fotoefekti punapiir on selline lainepikkus, millest pikemaid lained ei ole suutelised ainest elektrone vabastama. Mida suurem on katoodile langeva valguse intensiivsus I, seda suurem on küllastusvool ehk vool, mis mingi pinge väärtusest enam ei muutu. Fotoefektil töötavaid seadmeid kasutatakse automaatikas (valgustuses, detailide loendamises) ja telemehaanikas (elektritakistuse vähendamisega), toodete kvaliteedi kontrollimisel, valguse
pinge 1V -Mahtuvus sõltub vaadeltavate kehade mõõtmisest, vahekaugusest ja kehadevahelise aine dielektrilisest läbitavusest. Elektrivälja energia. -Laetud keha võib elektriväljas omada energiat. ( A= qU ) ( U= Ed ) Elektrivool metallides. -Peab eksisteerima see, mis liigub, ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tek. Liikumise. -Alalisvooluks nim. Elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Juhtivuselektronid metallis. -Laengukandjateks on metalli aatomi väliskihi elektronid e. Valentselektronid. Voolutugevust määravad suurused. -Suurust, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumalaühikus, nim laengukandjate kontsentratsiooniks (n) / n= N/V Ohmi seadus. -Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis onn võrdeline juhi otstele rakendatud pingega I=G korda U / G juhtivus -Juhi takistus on üks oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1V tekitab juhis voolu 1A ( 1oom = V:A) Takistite jada- ja rööpühendus. -Kindlat takistust omavaid juhte nim
2)Tuuma avastamise katse(kuldleheke)-Rutherford kiiritas alfa-osakese üliõhukest kuldlehte ja leidis et nad enamuses läbisid lehe väga väikeste kõrvalkalletega. Sellest järeldas ta et kulla sees paiknevad hajusalt elektronid. Leidus ka neid osakesi, mis olid hajunud suurte nurkade all, mõni oli põrganud isegi otse tagasi. Ilmelt olid nad tabanud palju suurema massiga osakesi, mis olid tõukava, so po.laenguga ja võtsid enda alla väikese osa ruumist. Need olidki kulla aatomite tuumad. 3)prooton-erinevad laengud, elekt.suurused võrdsed Neutron-ilma laenguta, suurem kui prooton,elekt.mass on tühine. 4)Tuumajõud on kahe või enama nukleoni vahel olev jõud, mis hoiab koos aatomituuma
metalli ja VIA ja VIIA elementide vahel Ioonilist sidet iseloomustab : 1)esinevad ainult molekulidena või auru olekus 2)moodustavad ioonilise kristalli võre 3)nendel on iseloomulik tahke agregaatolek 4)hea lahustuvus vees 5)tahkena ei juhi elektrivoolu, vees lahustunult juhib 6)kõrge sulamistemperatuur, alates 2000 kraadist 7)mehaaniliselt kõvad ained 8)haprad Elektronegatiivsus avastas 1932.a teadlane Linus Pauling, EN all mõistetakse aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes elektronid enda poole ja moodustada ühist elektronpaari. Mida parempoolsem tabelis on element, seda elektronegatiivsem ta on. EN ühikuks on võetud Li EN. E(Li)=1,0. Metallide EN on üsna väike. Metallid ->0,7-2,2 ; Mittemetallid->2,3-4,0 Ühendite eristamine EN järgi: Kui EN vahe on E=0 siis on tegemist lihtainega. NT: N2 ; H2 MPKS. E väiksem kui 1,7 on PKKS. E suurem kui 1,7 IKS Metalliline side: Metalliline side avaldub tõmbejõuna elektrongaasi ja positiivsete metalliioonide vahel
Glükolüüsi laundamine on universiaalne, sest see toimub enamikes taime/loomarakkudes ühtemoodi. Valgus peab jõudma taime kloroplastideni ja seal klorofülli molekulid ergastuvad. Valgusstaadium: vee molekulid lagundatakse ja eraldub gaasiline hapnik. Vaheühendid ja ATP energiat kasutatakse pimedusstaadiumis. Seotakse CO2 molekule js moodustuvad 3 C-lised suhkru molekulid. Foto II-ergastunud elektronide energia vee molekulide lagundamiseks ja ATP sünteesiks. Vee ox--O2--eralduvad elektronid ja vesinikuioonid. Hapnik--keskkond. Foto I- NADPH2 (nikotiinamiidadeniindinukleotiidfosfaat) moodustamine ja ATP,mida vaja pimedusstaadiumis. Pimedusstaadiumis läheb CO2 õhulõhedekaudu kloroplastidesse. 3 C-lised suhkru molekulid, tekib glükoos ühinemisel. Glükoosimolekulid väljuvad kloroplastidest või moodustavad esmase säilitustärklise. Taimedes toimub veel ka mitmete lipiidide ja aminohapete süntees. Valgusenergia--keemiliste sidemete energiaks.Süsinikuringe tagatud.
15.Glükoosi lagundamise põhieesmärgiks on ATP süntees. 16.Molekulaarset hapniku on vaja hingamisahela reaktsioonides. 17. ATP molekuli ehitusse kuulub 3 fosfaatrühma. 18. Glükoosi lagundamisel võime eristada glükoosi, tsitraaditsükli ja hingamisahela reaktsioone. 19.Püroviinamarihape moodustub glükolüüsi tulemusena. 20.Anaeroobse glükoosi produktideks võivad olla piimhape ja etaan. 21.Kloroplastides sisalduvate klorofüli molekulide elektronid ergastuvad valgusenergia toimel. 22.Hingamisahela reaktsioonide tulemusena eralduvad H2O ja ATP molekulid. 23.Calvini tsükli reaktsioonides vajatakse fotosünteesi valgusstaadiumis sünteesiud ATP ja NADPH2 molekule 24.Kui rakkudes ei ole piisavalt O2, siis moodustub glükoosi lagundamisel piimhape.
kulgev redoksreaktsioon. Elektrolüüsiseade elektrolüüdilahus vannis+ elektroodid(ühendatakse aku või alaldi omandab üks elektrood + teine laengu. Elektrolüüsireaktsoon kuulgeb 2 osareaktsioonina,mis toimuvad eraldi Elektroodidel. - Neg. laenguda redutseerimisreaks. - Pos. laenguga oksüdeerimisreaks. Elektroodil, millek toimub reduts.nim katoodiks. Elektronil, mil toimub oksüd. nim anoodiks. Elektrolüüsi käigus läbib seadet elektrivool-elektroodides liiguvad elektronid Lahuses liiguvad ioonid. NaCl vesiolahuse elektrolüüs- Võib toota 3 olulist ainet kloor,vesinik, naatriumhüdroksiidi. Sulamid Sulameid saadakse vedela metallsegu jahutamisel. Sulam-Materjal,mis koosneb mitmest metallis või metallist ja mittemetallist. Sulamitel on eeliseid *odavamad. *paremad omadused. *Sulamite sulamistemp on madalam kui koostismetallidel Jootetina ~ 180; tina ja plii ~ 232 *kõvadus ja tugevus. Sulamid on kõvemad ja tugevamad. Rauasulamid Eriteras- sis
laguneda. 2.keemilineelement on ainult mõniüksik stabiilne isotoop, sest neutronite+protonite arv ei saa palju üksteisest st erineda. 3.elektron neeldub protonis, tekib neutron.kuna elektroniga koos kiirgub antineutriino,siis el. neeldumisel kiirgub neutriino 4.a-lagunemisega kaasneb y- radioaktiivsus,sest uus tuum ei satu põhiseisundisse 5.kui tuum a laguneb siis aatom osutub 2kordselt negatiivselt ioniseerituks,elektronkate laieneb, üleliigsed elektronid vabanevad kergesti.6. uumar.isel.Väikestel energiatel toim elastne põrge, edasi tekib tuum Z->Z+1. Suurematel energiatel paiskab prooton tuumast järjest enam osakesi välja, lõhub tumma kildudeks 7.1)suurtes tuumades on alati neutronite ülekaal, lõhustumisel ei saa vabaneda prootoneid.2)kulonilise tõukumise tõttu on prootonil vähe võimalusi läheneda uuele tuumale8.Tööting. reaktoris muut. Pidevalt.Kütusehulk väh, Neelajaga saab paljunemistegurit regul.10
o Seoseenergia iseloomustab osakeste seotust tuumaga. o Seoseenergiaks nimetatakse energiat, mis oleks vaja osakestele anda, et teda täielikult tuumast vabastada. o Seda energiat mõõdetakse elektronvoltides, tuuma puhul siiski pigem megaelektronvoltides. AATOMI TUUM+EL. KIHT=AATOMI EHITUS, el ja pr on võrdselt 2. Aatomi ja aatomi tuuma mõõtmed - Tuum on kera taoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid. o Aatomi läbimõõt on 10-10 m. Aatomituuma läbimõõt on 10-5m. o Aatomituum annab aatomile massi (selle tihedus on 1015 korda suurem vee tihedusest). o Tuum on liitosake koosnedes prootonitest ja neutronitest. o Prootonite arv tuumas määrab keemilise elemendi, selle mass on 1836,1 korda suurem kui elektronidel. o Laeng on võrdne elektronide laenguga. o Prootonite arvu tuumas ehk tuumalaengut tähistatakse täisarvuga Z. Seda nimetatakse
1. Keemiline ahelreaktsioon Vesiniku (H2) ja kloori (Cl2) ühinemine ahelreaktsioonina toimub läbi vabade radikaalide tekke. Piisab ühe vaba radikaali (H või Cl) olemasolust, et see reageeriks mõne Cl2 või H2molekuliga tekitades ühe soolhappe (HCl) molekuli ja uue vaba radikaali, mis omakorda alustab uut keemilist reaktsiooni. 2. Elektronlaviin Elektronlaviin tekib tugevas elektromagnetväljas vabade elektronide olemasolu korral. Elektromagnetvälja poolt kiirendatud elektronid põrkuvad vastu aatomeid ja ioniseerivad neid. Selle tulemusena tekib järjest rohkem vabu elektrone, mis omakorda kiirendatakse elektromagnetvälja poolt ning mis löövad lahti uusi vabu elektrone. Niimoodi tekib näiteks elektriline läbilöök dielektrikus. 3. Tuumalõhustumine ahelreaktsioonina Tuumalõhustumine toimub ahelreaktsioonina siis, kui igast lõhustunud aatomituumast vabanenud neutronid põhjustavad veel vähemalt ühe tuuma lõhustumise. Iga
nende asetuse. Elemendi keemilised omadused on määratud elektronide arvuga ja nende paiknemisega aatomi elektronkattes. Elektronide arv omakorda on võrdne tuuma laenguarvuga, mis on ühtlasi elemendi järjenumbrik Mendelejevi tabelis. Prooton ja nautron on ühisnimega nukleon. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Looduslik radioaktiivsus Radioaktiivseid kiigused jagunevad kolmeks: 1. Alfakiirguseosakesed ehk alfaosakesed on heeliumi aatomi tuumad. 2. Beetakiirguse osakesed on elektronid. 3. Gammakiirgus kujutab endast suure energiaga footonite voogu. Tuumaenergia ja selle kasutamine Protsesse, kus tuumad võivad ühineda, ümber korralduda ja laguneda, nim tuumareaktsioonideks. Erinevalt tuumareaktsioonidest, ei toimu keemilises reaktsioonis aatomituumade muutusi. Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks. Kui rasketesse tuumadesse ühineb neutroneid, põhjustab see tuuma lõhustumist,
Süsinik Ülevaade · Süsiniku keemiline tähis C. · Mittemetalliline keemiline element. · Asub IVA rühmas. · Süsinik võib loovutada oma elektronid kui ka võtta juurde. Keemilised omadused · Madalal temperatuuril on süsinik inerte, kõige inertsem on teemant. · Süsinik ületab keemiliste omaduste mitmekesisuselt ja ühendite arvult kõiki teisi elemente. · Hapnikuga reageerimisel (süsi 300-500 C, grafiit 600-700C) tekivad CO ja CO · Vesinikuga (grafiit 1200C) moodustavad süsivesinikud metaan CH ja etüün CH. · Halogeeniga reageerimisel (grafiit) tekivad sageli kiilühendid.
elementide aatomid. Erinevad teineteisest ka aatommasside poolest. http://www.youtube.com/watch?v=Jdtt3LsodAQ Vesiniku isotoobid prootium deuteerium triitium + + + A1 2 3 Z1 H 1 H 1 H Elektronkate Elektronkatte moodustavad elektronkihid. Igas elektronkihis tiirlevad elektronid kindlal kaugusel tuumast. Elektronkihtide nummerdamist alustatakse tuumale lähimast kihist. (esimene kiht n=1) Elektronide arv elektronkihtidel § 1. elektronkiht kuni 2 elektroni. 4 § 2. elektronkiht kuni 8 elektroni. 3 2 1 § 3. elektronkiht kuni 18 elektroni. § 4. elektronkiht kuni 32 elektroni. § Eelviimane elektronkiht kuni 18
Kordamiseks • Sissejuhatus füüsikasse Kirjuta lahti mõistete tähendus, vasta küsimustele jne. (too võimalusel näiteid)! Maailm-Teadmiste süsteem, mille abil inimene tunnetab teda ümbritsevat maailma ja suhtestab end sellega. Loodus-on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond, vastandud selles määratluses inimeste poolt loodud e tehiskeskkonnale, aga ka inimesi pmbritsevale mentaalset e vaimset komponenti(kunsti, muusikat, arhitektuuri) Loodusteadus-on koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustee teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad pädevalt uusi loodusnähtusi. Füüsika- uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi, tegeleb looduse piirmiste struktuuritasemeega-kõige suuremate ja väiksemate objektidega. • Kuidas defineeritakse füüsikas vaatleja?Vaatleja on isik, kes saab ja töötleb infot maailma kohta. • Looduse struktuuritasemete skeem. nähtus...
kiirusegau 50 km/h sõitev auto venib lausa naeruväärselt aeglaselt. 4. Feigli sõnul on teaduse taotlusteks kirjeldamine, seletamine ja ettenägemine. 5. Feigl nimetab termin intersubjektiivsuseks täpset sõnastust, mis peab olema täielikult arusaadav ja kontrollitav, et kindlaks teha nende kehtivust. 6. Tuomela nimetab teaduse kriitilisuseks kriitilist suhtumist eelarvamustesse. 7. 1) Teadus uurib reaalseid asju - olgu need siis kivid, loomad, elektronid või ajaloolised dokumendid. 2) Teadus on objektiivne intersubjektiivsuse mõttes. Teaduslik uurimistöö peab olema läbinisti ühiskondlik või siis vähemalt põhimõtteliseltki ühiskondlik. 8. Paranormaalne nähtus ehk spiritualistlik ontoloogia (nt vaimud, jumalad, deemonid, haldjad). Paranormaalne nähtus on siis kui nähtust ei ole seletatav kaasaegse teaduse raames, kui nähtus ei ole seletatav teaduslikult ilma suurte muutusteta teaduses ning
Titaanisulamitest
valmistatakse allveelaevade detaile ja sõukruvisid, lennukite telikuid, kinnitusvahendeid ja
hüdraulikakomponente, autodele erinevaid vedrusid ja klappe. Erinevad sulamid on kasutuses ka
reaktiivmootorite tootmisel, kuid samas leiavad tee ka inimese kehasse luu- ja liigeseimplantaatide,
südameklappide ja hambaproteeside näol.
Titaani aatom- ja kristallehitus
Titaan on aatomnumbriga 22 ja aatommassiga 47,88. Titaani aatomis on 22 elektroni, 22 neutroni ja 26
prootonit. Elektronid jagunevad kihtidele: Ti +22) | 2)8)10)2).
Joonis 1. Titaani aatom
Allikas: Bentor, Yinon. Chemical Element.com - Titanium. Sep. 19,
2017
5. Vesinikside moodustub selliste molekulide vahele mis sisaldavad F-H, O-H või N-H sidemeid. Vesiniksidemed pole väga püsivad ning võivad molekulide soojusliikumise tõttu katkeda ja asenduda uutega. Vesiniksidemed mõjutavad ainete sulamis- ja keemistemperatuuri ning lahustuvust. Vesiniksidemed tõstavad sulamis- ja keemistemperatuuri ning suurendavad aine lahustuvust vees. 6. Metallilise sideme metallikristallis moodustavad aatomitele ühiseks muutunud väliskihi elektronid. Metalliline side on keemiline side metallides; tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Füüsikalised omadused: hea elektri- ja soojusjuhtivus, metalne läige, plastilisus (hea töödeldavus) 7. Molekulaarsed ained on molekulidest koosnevad ained, näiteks SO2, C2H6, HCl, Cl2. Mittemolekulaarsed ained on aatomitest või ioonidest koosnevad ained, näiteks KOH, Cu, NaNO3, SiO2. 8. ioonvõre – ioonid, seotud ioonilise sidemega. Kõvad, kõrge sulamis- ja
membraanidel. 6CO2 + 6H2O = C6H12O6 + 6O2 Tülakoidid - väikesed membraaniga ümbritsetud kambrikesed, kus toimuvad fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid. Strooma - kloroplasti sisemus, kus toimuvad fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid. Fotosünteesi reaktsioonid toimuvad kahes etapis. Esimene etapp - valgusstaadium. - Vajab valgusenergiat - Reaktsioonid toimuvad tülakoidides - Valgus ergastab pigmendi molekule, neist eralduvad elektronid - Klorofülli molekulid võtavad kaotatud elektroni tagasi vee molekulist. - Jääkprodukt on hapnik. - Toimub ATP süntees. Teine etapp - pimedusstaadium. - Pole vaja valgust - Reaktsioonid toimuvad stroomas - Lähteained: CO2 ja NADPH-ga kohale toodud H - Tulemus glükoos Fotosünteesi tähtsus - Toodetakse inimese eluks vajalikke materjale nt: puit, puuvill. - Fossiilsete kütuste teke - Kontrollib atmosfääri CO2 ja O2 taset. - Toodetakse rakuhingamiseks vajalikku hapnikku.
20. Millega võrdub kasutegur, kui Ps = PL? 100% 21. Millega võrdub kasutegur, kui Ploss = 0.1? Pin-Ploss/Pin=1-0.1/1=0.9(90%) 5.2. Küsimused pooljuhtidest 1. Millistel tingimustel tekitab aine elektrilise efekti? Pinge 2. Mis on voolu allikad? Elektroonid, 3. Millisele arvule vastab aatomi number? Elektronide arv 4. Millega võrdub neutroni elektriline laeng? Elektriliselt neutralne 5. Millest sõltub prootonite arv? Elektronilist arust 6. Millal on aatom elektrilisest tasakaalus? Protonid = Elektronid 7. Millised on elektroni omadused? Laengu kandjad 8. Millega on elektronil vastastikune mõju? Aukidega 9. Mitu valentselektroni on räni aatomil? 4 10. Mitu valentselektroni on germaaniumi aatomil? 4 11. Mitu elektroni on räni aatomil? 14 12. Mitu elektroni on germaaniumi aatomil? 32 13. Mitu elektroni on räni aatomi valentsorbiidil kristallis? 8 14. Mitu elektroni on germaaniumi aatomi valentsorbiidil kristallis? 8 15. Milline on kõige enam kasutatud pooljuht? Räni,germaanium 16
siinkohal mõistet subatomaarne osake, kuid jääme hetkel igapäevakõnes levinuma termini juurde ja kasutame mõistet fundamentaalosake, kui räägime täiesti elementaarsest osakesest, millel puudub meile teadaolev alamstruktuur. Fundamentaalosakesed on leptonid, kvargid ja vastasmõjusid vahendavad vaheosakesed, kõik teised elementaarosakesed on liitosakesed. Näiteks aatomituuma moodustavad prooton ja neutron on liitosakesed ja koosnevad kvarkidest, samas kui aatomituuma ümber tiirlevad elektronid on fundamentaalosakesed (leptonid). Elementaarosakeste uurimisega tegeleb elementaarosakeste füüsika, samuti on elementaarosakestel tähtis roll nii tuumafüüsikas kui kvantmehhaanikas. 3 Elementaarosakeste füüsika Füüsika haru, kus uuritakse elementaarosakesi ja nende muundumist. Elementaarosakeste füüsika sai alguse aine üha väiksemate koostisosade uurimisest 19. sajandi lõpus. 1895
Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mitemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained) Mittemolekulaarsed ained koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Mittemolekulaarsed ained esinevad kristallidena, kus on omavahel seotud väga palju ioone või aatomeid. Keemiline side mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks. Keemilise sideme tekkes osalevad ühinevate aatomite väliskihi elektronid Eksotermiline reaktsioon valdavalt ühinemisreaktsioonid, eraldub energiat, H < 0 Endotermiline reaktsioon valdavalt lagunemisreaktsioonid, neeldub energiat, H > 0 Molekulidevahelised jõud vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulamiseks või aurustamiseks kulutada energiat. Molekulidevahelised jõud on tunduvalt nõrgemad kui keemilised sidemed aatomite vahel molekuli sees või ioonide kristallis.
Tavalised keemilised redoksreaktsioonid toimuvad ühtlaselt kogu lahuse vi gaasi faasis. Galvaanielemendis on reduktsioonireaktsioon ruumiliselt eraldatud oksüdatsioonireaktsioonist. Elektroodi potentsiaal. Metalli (elektroodi) viimisel selle metalli ioone sisaldavasse lahusesse algab lahuse ja metalli vahel osakeste vahetamise protsess. Aktiivse metalli, näiteks tsingi, kristallvrest väljuvad katioonid ja siirduvad lahusesse. Elektronid jäävad metalli ja annavad sellele negatiivse laengu. Metallide reastamisel standardpotentsiaali E° väärtuse järgi saadakse metallide pingerida, mis iseloomustab metallide keemilist aktiivsust: 1. Mida negatiivsem on antud metalli standardpotentsiaal, seda aktiivsem on ta keemiliselt ning seda tugevamad on tema taandavad omadused. 2. Iga metall trjub pingereas temale järgnevad metallid nende soolade vesilahustest välja. 3
FS valgusstaadium Reaktsioonid kulgevad kloroplastide sisemembraanides ainult valgusenergia mõjul Klorofülli molekulid moodustavad teiste pigmentidega fotosüsteeme Fotosüsteem II (toimub enne I) kasutab ergastunud elektronide energiat vee molekulide lagundamiseks - vee fotooksüdatsiooniks (fotolüüsiks) ja ATP sünteesiks. o Vee fotooksüdatsioonil moodustub molekulaarne hapnik, mis difundeerib läbi õhulõhede keskkonda, eralduvad vesinikioonid ja elektronid. 2H2O O2 + 4H+ + 4 Fotosüsteem I ülesanne on NADPH2 moodustamine. o Süsteemis valgusenergia toimel ergastunud elektronid liiguvad vesinikukandja NADP molekulidele, mis seovad H+ ioone. NADP + 2 + 2H+ NADPH2 o Moodustunud NADPH2 on vesiniku allikas FS pimedusstaadiumis toimuva sahhariidi sünteesil. FS pimedusstaadium ehk Calvini tsükkel Toimuvad kloroplasti lamellidest väljaspool stroomas
füüsikalisel muundumisel muutub ainult aine olek (tahke, vedel, gaasiline). Vastavalt aine jäävusele ja elementide kindlatele suhetele keemilises reaktsioonis koosnevad elemendid aatomeist, mis on antud elemendile omane väikseim osake (kr. k. atomos, jagamatu, Demokritus, 400 aastat e.m.a.). Aatomid koosnevad omakorda prootoneist, neutroneist ja elektronidest. Prootonid on positiivselt laetud, neutronid on neutraalsed, elektronid on laetud negatiivselt. Prootonid ja neutronid moodustavad aatomi tuuma, mis sisaldab peaaegu kogu aatomi massi, nende osakeste summa on aatomi massiarv. Elektronid asuvad väljaspool tuuma. Elemendi aatomnumber on tema aatomis olevate prootonite arv (mis on ka elektronide arv kuna aatom on neutraalne). Elemendid võivad esineda mitmesuguste isotoopidena. Isotoobid erinevad üksteisest neutronide arvu ja seega ka massi poolest. Seega erinevate isotoopidel on erinev massiarv
ALUMIINIUM Iseloomustus. Pmetall. Asub perioodilisustabeli 3.perioodis IIIA rühmas. Al (13): 1s22s22p63s23p1. Elektronskeem: 2)8)3). Alumiinium on aktiivne metall ja loovutab kõik väliskihi elektronid. Moodustab ühendeid oksüdatsiooniastmega +3. Saab loovutada paardunud väliskihi elektrone s kihilt. Alumiiniumi oksiididel on amfoteersed omadused. (Aluseliste omaduste kõrval avalduvad happelised omadused.) Nt. Al(OH) 3, mis reageerib nii hapete kui ka leelistega. Alumiinium on kõige levinum metalliline element maakoores. Alumiiniumi tähtsaim mineraal boksiit (Al2O3). Samuti leidub boksiiti savi, kivimite ja mineraalide koostises. Omadused.
summaga. 1/C = 1/C1 + 1/C2 + 1/C3 10. Elektriväljaenergia sõltub välja tugevusest ja potentsiaalist. Laetud keha võib elektriväljas omada energiat. Elektriväljas sõltub energia nii laengu suurusest kui ka elektrivälja tugevusest. Wp = (CU2)/2 11. Et tekkiks elektrivool peab leiduma vabu laengukandjaid ja neile peab mõjuma elektrijõud. 12. Alalisvoolu nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. 13. Valentselektronid on laengukandjad, mis on metalli väliskihi elektronid. Juhtivuselektronid on valentselektronid, mis võivad vabalt liikuda kogu metalltüki ulatuses. 14. Ohmi seadus: voolutugevus juhis on võrdline pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I = U/R 1 = 1V/1A 15. Voolutugevust mõõtetakse ampermeetriga ja vooluringi ühendatakse see jadmisi. Pinget mõõdetakse voltmeetriga ja vooluringi ühendatakse see rööbiti.
Millest sõltub elektrivälja mõju laengule? Kuidas? Mis tekitab elektrivälja? Elektrivälja põhiomadus. Elektrivälja tekitab jõu olemasolu. Millist mõju avaldab elektriväljale: aine, dielektriks, elektrijuht? Homogeense elektrivälja tunnused. Ühtlane suund, sama tugevusega, jõujooned paralleelsed sirged. Mis toimub kehade elektriseerimisel hõõrumise teel? Miks laaduvad kehad erimärgiliste laengutega? Sõltuvalt kehade aatomite ehitusest võivad väliskihi elektronid ühelt kehalt teisele üle minna. Keha, millel on kalduvus elektrone loovutada laadub positiivselt, keha, millel on kalduvus elektrone juurde võtta laadub negatiivselt. Millest ja kuidas sõltub laengutevaheline mõjujõud? Laengutevaheline mõjujõud sõltub: laengute suurusest laengute suurendamisel laetud tehade vaheline mõjujõud suureneb; laengutevahelisest kaugusest laengutevahelise kauguse suurendamisel laetud kehade vaheline jõud väheneb; keskkonnast, kus laetud kehad
Fotoefekti seaduspärasused: I seadus: Kiirguse poolt väljalöödud elektronide maksimaalne kineetiline energia ei sõltu kiirguse intensiivsusest vaid sõltub kiirguse sagedusest (lainepikkusest) ja elektroodi materjalist II seadus : Fotoefekti punapiir sõltub ainult elektroodi materjalist ega sõltu kiirguse intensiivsusest. Fotoefekti seaduspärasusi uuris põhjalikumalt vene füüsik Aleksander Stoletov Valguse toimel katoodist väljalöödud elektronid, mida kutsutakse fotoelektronideks, liiguvad anoodile. Tekib el.vool Tekkinud fotovoolu tugevust saame mõõta milliampermeetriga Fotoefekti III seadus: Küllastusvool on võrdeline elektroodile langeva valgusvooga Fotoefekti teooria Fotoefekti ei saa seletada valguse laineteooria järgi. Mõõtmised aga näitavad, et valgusel kulub elektroni välja löömiseks 10-9 s. Fotoefektile andis seletuse A. Einstein 1905.a. Ta täiendas Planki kvanthüpoteesi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
