Füüsika konspekt Aatomimudelid Thomsoni aatomimudel, Rutherfordi aatomimudel, Bohri aatomimudel Thomsoni aatomimudel negatiivsed laengud peaksid tõukuma, sest aatom on kera, milles liiguvad elektronid kaootiliselt Rutherfordi aatomimudel liikumisel energia ja kiirus väheneb, mille tagajärjel elektron peaks peatuma ning tuuma kukkuma Bohri aatomimudel (postulaadid) - Elektron liigub aatomis vaid kindlatel lubatud orbiitidel, kus ta ei kiirga - Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele, aatom kiirgab või neelab energiakvandi De Broglie uuenduslikud mõtted - Kogu mateeriat võib käsitleda ka kui lainetust. Igal osakesel on lainelised omadused
Kvantoptika footon elektromagnetlaine elementaarosake. fotoefekt elektronide väljalöömine ainest valguse toimel. väljumistöö vähim energiahulk, mis on vajalik elektroni ainest väljaviimiseks. fotoefekti punapiir piirsagedus, mille energiast piisab elektroni ainest väljaviimiseks. Aine struktuur aatomfüüsika Bohri aatommudel Aatomi mass on kogunenud positiivsesse väikesesse tuuma aatomi keskel. Ümber tuuma tiirlevad elektronid. Elektronid on kindlatel orbiitidel, kus nad ei kiirga energiat. Kõrgemalt orbiidilt madalamale minnes elekton kiirgab kvandi, madalamalt kõrgemale minnes neelab kvandi. peakvantarv täisarv, mis määrab ära elektroni energiataseme aatomis (orbiidi number). energianivoo - peakvantarvule vastav energia. Bohri postulaadid a) Aatom võib püsivalt viibida ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia
spinnkvantarv ms – määrab elektroni magnetmomendi suuna ms = +- ½ Pauli prinsiip – aatomis ei saa olla kahte ega enamat elektroni samas kvantolekus (kõik neli kvantarvu – n, l, m, ms – ei saa olla ühesugused) igal võrdse n, l ja m-ga orbitaalil saab asuda ainult kaks elektroni, mille spinnid peavad olema vastassuunalised. minimaalse energia/aufbau prinsiip – elektronidel peab aatomis olema minimaalne potentsiaalne energia / elektronid täidavad orbitaalid energia kasvu järjekorras Hundi reegel – antud alanivoo elektronide summaarne spinn peab olema maksimaalne (alguses täituvad ühekaupa sama spinniga elektronidega, siis lisanduvad vastupidise spinniga elektronid) 3 elektroni paigutamine d-alakihile: , MITTE Kletškovski reegel – määrab alanivoode täitumise järjekorra: mida suurem on orbitaali n + 1 summa, seda kõrgem on orbitaali energia; kui kahe orbitaali n + 1 summa on võrdne,
Soojuspaisumine Õhupall talvel väike ja suvel suur. Aine tihedus Valem on = m/ V m= aine mass ja V= ruumala. Tähis . Ühikud 1kg/m3. Vee tihedus on kasvav temperatuurivahemikus 0°C. kuni 4°C. Gaasi rõhk Rõhk on keha pinnaühikule mõjuv jõud. Õhurõhk on rõhk mida avaldab õhk kehale. Rõhk sõltub gaasi temperatuurist. Aatomi ehitus Elektron on + laenguga. Prooton on laenguga. Neutron ei ole laengut. Elektronkate on tuuma ümber liikuvad elektronid. Elektronkiht on elektronkattes paiknevad elektronid. Ioonid Nad tekivad sellepärast, et kõik ainet tahavad viimasele kihile saada 8 neutronit. Keemiline reaktsioon C+O2=CO2 H2+O=H2O 1 moll =624 Elekter Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga korrapärane liikumine. Töö Tähis on A. Valem on A=F korda s või m kord g korda s. Ühik on 1J. 2kg 20N 1m m=2kg s=1m A=? A= 20N korda 1m =20 J Energia Siseenergia on molekulide tuumas liikumine. Soojusnähtus
aastal esitas teine inglise teadlane Ernest Rutherford oma aatomimudeli, mis põhineb aatomi ja päikesesüsteemi analoogial. Seetõttu nimetatakse seda planetaarseks aatomimudeliks. Päikesesüsteemi keskmeks on päike - aatomi keskmeks on aatomituum. Aatomituuma ümber, tuumast suurel kaugusel, liiguvad elektronid, päikese ümber tiirlevad planeedid. Planeedid tiirlevad ümber päikese mööda oma orbiite, mis on nagu kihid ümber päikese; samuti liiguvad elektronid ümber tuuma kindlatel orbiitidel, moodustades ka kihte.Elektroni sarnasus planeediga avaldub ka selles, et mõlemad tiireldes, samaaegselt pöörlevad ümber oma mõttelise telje. Seega aatom koosneb positiivselt laetud tuumast ja sellest suurel kaugusel kihtidena orbiitidel tiirlevatest elektronidest, mis on negatiivse laenguga. 2.Pane kirja Bohri postulaadid. Millise vastuolu klassikalise füüsika ja aatomifüüsika seaduspärasuste vahel kõrvaldasid need postulaadid? 1
Bohr abiellus Margrethe Nørlundiga aastal 1912, üks nende poegadest Aage Niels Bohr sai samuti oluliseks füüsikuks, kes nagu isagi pälvis Nobeli preemia. Niels Bohr õppis Kopenhaageni ülikoolis füüsikat, hiljem sai temast sama ülikooli professor. 1912. aastal kolis Inglismaale ja töötas koos kuulsa füüsiku Ernest Rutherfordiga, püüdes tuvastada, mida aatomid endast tegelikult kujutavad. Bohri katsed näitasid, et aatomi keskmes on tuum ja kindlal kaugusel sellest tiirlevad elektronid, nagu planeedid tiirlevad kindlatel orbiitidel ümber päikese. Ta lõi 1913. aastal aatomi esialgse kvantteooria (Bohri aatomiteooria). II maailmasõja ajal aitas Bohr leida juudi rahvusest teadlastele tööd, et päästa neid Hitleri piinakambritest. Tal endal õnnestus läbi põnevate seikluste Taanist Ameerikasse põgeneda. 1943. aastal hakkas töötama tuumapommi projekti kallal. Kuid selle pommi potentsiaalne
I osa AATOMIFÜÜSIKA 12. klass 2015/16 1 Kirjelda elektronide paiknemist ja liikumist Rutherfordi aatomimudelis? – Rutherfordi aatomimudeli kohaselt asub aatomi keskel positiivse laenguga aatomituum, millesse on kogunenud peaaegu kogu aatomi mass. Tuuma ümber tiirlevad kõikvõimalikel kaugustel ja tasapindades negatiivse laenguga elektronid. Aatomi kogulaeng on null, sest tuuma positiivne laeng ja elektronide negatiivne kogulaeng tasakaalustavad teineteist. Lühemalt kirjeldades: Aatomi keskel asub massiivne positiivse laenguga tuum, mille ümber tiirlevad suvalistel kaugustel ja tasapindadel negatiivse laenguga elektronid. 2 Milliseid vabadusi annab Bohri II postulaat aatomile? – 1913. aastal avaldas taani füüsik Niels Bohr kaks postulaadi, mis kõrvaldavad mõned Rutherfordi planetaarse
massi algab ahelreaktsioon. Kõige paremini lõhustuvad uraani ja plutooniumi isotoobid . Tuumareaktoreid kasutatakse tuumkütuse saamiseks; energiaallikatena tuumaelektrijaamades ja laevadel ; tuumafüüsika alasteks uuringuteks., Radioaktiivne kiirgus võib suuremate kiirgusdooside põhjal põhjustada kiirgushaigust. Rutherfordi aatomimudeli kohaselt on aatomi keskel väga väike positiivselt laetud tuum millesse on koondunud peaaegu kogu aatomi mass ja mille ümber tiirlevad elektronid moodustavad elektronkatte. Bohri kvantpostulaadid : 1 . elektron liigub aatomis ainult kindlatel teatud ' lubatud ' orbiitidel . lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. 2 . elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgav või neelab valgust kindlate portsjonite , kvantide kaupa.( kusjuures kvandi energia on võrdne elektronide energia vahega vastavatel orbiitidel, ehk mis on sama , aatomi energiate vahega vastavates olekutes.
tihedus. 18. Ainetel , mille molekulide vahel esinevad vesiniksidemed, on märgatavalt kõrgem sulamis- ja keemistemperatuur, sest selliste ainete lõhkumiseks on vaja rohkem energiat. 19. NH3 lahustub vees väga hästi, sest ta moodustab veega tugevaid vesiniksidemeid, CH 4 on aga süsivesinik ning seetõttu peaaegu ei lahustugi vees. 20. Metalli aatomid on väiksed ning nende väliskihi elektronid on suhteliselt nõrgalt seotud, mistõttu saavad nad kergesti liikuda ühe aatomi orbitaalilt teisele. 21. Elektrongaasi mudeli järgi koosneb metallivõre metallikatioonidest, mida hoiavad koos nende vahel kiiresti ringi liikuvad väliskihi elektronid. 22. Metallid juhivad elektrit hästi suhteliselt vabalt liikuvate elektronide tõttu. 23. Sest metallides võivad katioonide kihid metallikristallis üksteise suhtes nihkuda või libiseda
7. Kas aatomid saavad vastu võtta igasugust energia hulka? Põhjenda. Ei, aatomid saavad energiat vastu võtta vaid kindlate osade kaupa. Kõik neelatavad energia kogused peavad jääma kindlate energiatasemete vahedele. 8. Mis on interferents? Mis on difraktsioon? Interferents on kahe või enama ühesuguse lainepikkuse kokkujooks, mis tekitab uue lainemustri. Difraktsioon on aga nähtus, mille puhul laine paindub ümber takistuste. 9. Kirjelda lühidalt, millest järeldub, et elektronid omavad laineloomust? Elektronid siirduvad energiatasemete vahel, mida kajastavad spektrid, niisiis peaksid elektronid olema seisulainete olekus, milleks peavad need omama laineloomust. Seda iseloomustavad ka interferentsi ja difraktsiooni katse, sest kõrvutades valguse kaksikpilu-interferentspilt elektronkimbu kaksikpilupildiga on sarnasus silmnähtav. Seetõttu saab väita, et elektronilained on olemas. 10. Kuidas on omavahel seotud interferents ja difraktsioon?
Virmalisi juhib Maa Meie armas Emake Maa on kõige muu kõrval ka üks tohutu suur magnet. Seda taipasid omal moel juba 2200 aastat tagasi elanud hiinlased, kes ehitasid orienteerumist hõlbustava kompassi. Maa-magneti poolused asuvad üsna lähedal Maa geograafilistele poolustele. Magnetväli aga suunab laetud osakesed, näiteks elektronid ja prootonid piki oma jõujooni. Seda magnetvälja omadust kasutatakse laialdaselt meie koduses televiisoritorus, kus katoodilt väljunud elektronid pannakse muutuva magnetvälja mõjul kukkuma just õigesse kohta ekraanil. Sama juhtub ka Maa magenetväljas, kuhu kaugemalt kosmosest aeg-ajalt satuvad laetud elementaarosakesed. Liikudes piki jõujooni edasi, jõuavad laetud osakesed paratamatult Maa pooluste lähedusse, kus nende kiirus võib osutuda piisavaks, et ergastada atmosfääris leiduvate gaaside neutraalseid, laenguta aatomeid. Ergastatud olekusse sattunud aatom aga kiirgab saadud energia üsna kiirelt valguse kujul tagasi
Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, kui erinimelste laengute korral tõmbejõud. 3. Elementaarlaeng on väikseim võimalik laengu väärtus, see on 1,6*10-19C. 4. Elektroni laengu märk on ja laengu suurus on üks elementaarlaeng. Prootoni laengu märk on + ja laengu suurus on üks elementaarlaeng. Neutronil laeng puudub seega ka tähis puudub. 5. Positiivne ioon on aatom, kus elektrone on vähem, kui prootoneid - osad elektronid on aatomist lahkunud. Negatiivne ioon on aatom, kus elektrone on rohkem, kui prootoneid - elektrone on lisandunud aatomisse. 6. Kehade elektriseerimine: hõõrumise teel kui kehasid hõõrutakse omavahel kokku, siis kanduvad osad elektronid ühelt kehalt teisel, seeläbi omandab üks keha negatiivse ja teine positiivse laengu. laetud kehaga puudutamisel kui keha, millel ei ole laengut, puudutatakse kehaga,
Kordamine: mikromaailma füüsika 1. Planki hüpotees- elektromagnetlained kiirguvad ja neelduvad vaid kvantide kaupa. E=h(6,62*10-3Js)*f(sagedus Hz) 2. Kvant ehk footon- valgusosake (m=hf/c2) 3. Fotoefekt- elektronid väljalöömine ainest valguse mõjul. Laadides tsinkplaati negatiivselt siis elektroskoop tühjeneb valguse mõjul lüües pinnast elektrone, kui positiivselt ja klaasi ettepanekul ei tühjene. 4. Fotoefekti punapiir- sagedus fmin, mille korral võib tekkida efekt (f(sagedus)=A(väljusitöö)/h) 5. Aatomi ehitust- koosneb positiivse laenguga elektrilaenguga tuumast, mida ümbritseb negatiivne elektronkest. Prootonid, neutronid ja elektrorid. 6. Bohri aatomimudel-
Siirdemetallide hüdroksiide on võimalik saada valmistamisel(SnO2), korrosioonivastaste kruntvärvide koostises(Pb3O4), kaudselt, lisades vastavate soolade lahustele leeliste lahust. Vaserühma metallid: Cu, elektroodimaterjalina pliiakudes(PbO2). Ag, Au. Keemil. sidemeid moodustavad nii väliskihi kui ka eelviimase kihi elektronid ja d-METALLID ehk siirdemetallid asuvad perioodilisustabeli B-rühmades, enamasti IV orbitaalid. Rühmale iseloomulik kompleksühendite moodustamine: selles osalevad perioodis. Nimetus tuleneb sellest, et viimasena elektronidega täitunud alakiht on vabad orbitaalid. Tuumalaengud suuremad. Tsingirühma metallid: Zn Cd Hg. (d10s2). eelviimase kihi d-alakiht. Tuntumad Fe, Cu, Zn
Valgusstaadiumis toimuvad reaktsioonid vajavad valgusenergiat, see ergastab klorofülli molekule ning ei saa toimuda pimedas. Pimedusstaadiumi reaktsioonid valgust ei vaja, need toimuvad pimedas ja valges. · Fotosünteesi valgusstaadiumis: reaktsioonid algavad klorofülli ergastamisega. Valguskvandid löövad elektrone klorofülli koostisest teistele pigmentidele. Pigmente mööda liikudes ja järk-järgult neile oma energiat ära andes jõuavad elektronid algsesse kohta tagasi. Elektronide energia abil sünteesitakse ATP, sellega muudetakse valgusenergia keemilise sideme energiaks. Ergastatud klorofüllimolekulid teostavad vee fotooksüdatsiooni ja klorofüll saab tagasi puuduvad elektronid. Hapnikuaatomid liituvad molekulideks ja eraldatakse atmosfääri. Seega pärineb õhuhapnik veemolekulidest. Vesinikioonid seotakse NADP koosseisu, kus nad hiljem kohtuvad "ringi täis teinud" elektronidega
elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist Perioodilisussüsteem: Seaduspärasused: Perioodis paremale liikudes suureneb väliskihil olevate elektronide arv, rühmas ülalt alla liikudes suureneb elektronkihtide arv. · Paremale liikudes aatomi raadius vaheneb, sest tuumalaeng kasvab ning elektronid paiknevad seetottu tuumale lahemal. · Ulalt alla liikudes aatomi raadius kasvab, sest suureneb elektronkihtide arv. · Vasakult paremale liikudes suurenevad mittemetallilised omadused, ulalt alla liikudes suurenevad metallilised omadused. · Ulalt alla suureneb metallide puhul keemiline aktiivsus, sest reaktsioonis loovutatavad valiskihi elektronid on tuumast kaugemal ja sellega norgemini seotud. Mittemetallide
Headeks juhtideks on kõik metallid, maapind, soolade ja hapete lahused, inimese keha jne Dielektrikud on klaas, marmor, siid, kumm, õhk. Dielektrikutest valmistatud kehasid nim isodaatoriteks. Rutherfordi katse 1910 aastal tegi inglise füüsik rutherford kindlaks aatomi koostise ja ehituse. Rutherford järeldas aatomi ehituse kohta järgmist: aatomi keskel asub positiivselt laetud osake aatomi tuum Ümber aatomituuma tiirlevad erinevatel orbiitidel negatiivselt laetud osakesed: elektronid. Kuna aatomi ehitus meenutas neile päiesesüsteemi, siis nim niisugust aatomi ehitus planetaarseks aatomi mudeliks Aatomi tuum koosneb pos laetud prootonitest ning neutraalsetest neutronitest. Elektriväli Elektriseeitud kehi ümbritsev ruum erineb elektriseerimata kehasid ümbritesvast ruumist. Iga laetud keha ümber tekib eriline väli, mida nim elektriväljaks Elektriväli on mateeria liik, mis eksisteerb sõltumata meist ja meie teadmistest tema kohta.
1.Kristall- on keemilise elemendi, ühendi või isomorfse segu korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur. Kristallide korrapärase siseehituse välispidiseks väljenduseks on siledate ja kindlate seaduspärasuste alusel moodustunud tahkudega kristallvormid. Kõik kristallid jagatakse kuue süngoonia vahel, mis omakorda koosnevad kolmekümne kahest punktigrupist. Keelutsoon-Vabad elektronid võivad asuda ainult valentsitsoonis või juhtivustsoonis. Tsoonidevahelised alad on aga "keelatud" tsoonid, kus elektronid statsionaarselt olla ei saa. Seetõttu nimetatakse neid energiavahemikke ka keelutsoonideks. Keelutsoon on energiatsoon, millele vastav energiavahemik on elektronidele laineomaduste tõttu keelatud. Lubatud tsoon- on kristallis valentselektronide energiatasemete jagunemisel tekkinud alatasemete kogum, millele vastavad energiad on elektronidele lubatud
väiksem kui 10-8 meetrit) Poolestusseadus - ennustab, kuidas mittelagunenud tuumade arv mistahes radioaktiivses aines väheneb teatud pika perioodi jooksul. Seisuenergia - energia, mis on kehal üksnes oma olemasolu tõttu Seoseenergia - energia, mis oleks vaja osakesele anda, et teda täielikult tuumast vabastada Elementaarosake ehk fundamentaalosake - universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teadaolev alamstruktuur; praegu teadaolevalt on elementaarosakesed näiteks elektronid, neutriinod, kvargid ja footonid 2. Nähtused Luminestsents - aine poolt väljakiiratud valgus, mis ületab samale temperatuurile vastavast soojuskiirguse taset, kusjuures luminestsentsi tekkimiseks on vajalik mittesoojusliku energia juhtimine ainesse (valgusega kiiritamine, elektrivool, keemiline reaktsioon, elektronidega pommitamine) Tuumaplahvatus - raskete tuumade lõhustumise kontrollimatu ahelreaktsioon, mille
1 m = 10 dm 1 dm = 0,1 m 1 dm = 10 cm 1 cm = 0,1 dm 1 cm = 10 mm 1 mm = 0,1 cm · Aatom Aatom on väike aine osake. Aatom koosneb prootonitest, neutronitest ja elektronidest.Neutronid-neutraalsed- ilma laenguta prootonid-positiivse laenguga, elektronid-negatiivse laenguga . Aatomi tuum koosneb nukleonidest. Aatomi keskel asub positiivse laenguga tuum. Tuuma ümber tiirlevad negatiivse laenguga elektronid, moodustades elektronkatte. Tuuma osakesi on kahte liiki: 1) laenguga- prootonid(p) 2)laenguta ehk neutraalsed osakesed - neutronid (n). prootonilaeng on suuruselt võrdne aga märgilt vastupidine elektroni laenguga. Aatom on kokku neutraalne osake. Prootonite arvu tuumas nimetatakse aatominumbriks (z). Prootonid ja neutronid on tuuma osakesed ja neid nimetatakse nukleonideks. Elektronkatte ehitus: elektronid tiirlevad tuuma ümber erinevatel kaugustel. Esimene elektronkiht asub tuumale
Monomeeri väikesed molekulid võivad liituda omavahel või mõne teise monomeeri molekulidega: seda protsessi nimetatakse polümerisatsiooniks. Aatomi ehitus Daltoni atomistlik teooria väidab, et aatom on väiksem võimalik osake. Eksperimentaalselt on aga tõestatud, et aatom sisaldab veel väiksemaid osakesi ehk aatomi koostisi: prootoneid ja neutroneid mis moodustavad tuuma, ning elektrone, mis paiknevad ümber tuuma. Elektron on aatomi koostisosa. Elektronid liiguvad elektronkihtidel ümber aatomituuma. Elektroni mass on väga väike, ainult prootoni massist. Elektronil on negatiivne elektrilaeng, mis on suuruselt võrdne, kuid vastasmärgiline prootoni laenuga. Aatomis on võrdne arv elektrone ja prootoneid. Neutron on aatomi koostisosa, mis asub aatomituumas. Tema suhteline aatommass* on 1 ning tal puudub elektrilaeng. Neutronite arv sama elemendi aatomis võib olla erinev. Prooton on aatomi koostisosa mis asub aatomituumas
Suhteliselt pehmed metallid on plii, tina ja puhas kuld. Kõige kõvem metall on kroom. Metallide kõvadus sõltub mõnelmääral metalli eelnevast töötlusest ja metalli puhtusest. Puhtad metallid on enamasti puhtamad, lisandid suurendavad metalli kõvadust. Metalliline side on osakestevaheline tõmbumine metallivõres (st. metallides). Metalli kristallvõre sõlmpunktides asuvad tihedalt üksteise kõrval metalli katioonid. Katioone hoiavad kristallis koos nende vahel kiiresti liikuvad elektronid, takistades katioonide omavahelist tõukumist. Vabalt ja korrapäratult liikuv elektronide kogum moodustab ühtse elektronipilve. Metalli aatomiehitus- enamasti on metalli aatomite väliskihi elektronide arv väike, tavaliselt 1-3, kõige sagedamini 2. Metalli aatomid on suhteliselt suurtebmõõtmetega, aatomite väliskihi elektronid on tuumast küllalt kaugel ja tuumalaengu mõju neile pole kuigi tugev. Seetõttu
17. Kui suur on laenguga osakeste elektrilaeng? V: Nii suur kui on nende kogu laeng. 18. Kuidas on laetud keha elektrilaengu suurus seotud elementaarlaenguga? V: Laetud keha elektrilaen on võrdne elementaarlaengute summaga. 19. Selgita kuidas toimub elektrilaengu ülekanne ühelt kehalt teisele kasutades elektrijõu mõistet (vt joonised 6.1 - 6.4) V: A* Negatiivse laenguga keha ühendamisel neutraalse kehaga hakkavad elektronid elektrijõudude mõjul liikuma laetud kehalt neutraalsele kehale. B* Positiivse laenguga keha ühendamisel neutraalse kehaga hakkavad elektronid elektrijõudude abil liikuma neutraalselt kehalt positiivse laenguga kehale. C* Sarnase laenguga kehade üleminek kehalt A kehale B lõppeb siis kui kui neile laetud kehade poolt mõjuvad elektrijõud tasakaalustavad üksteist. 20. Miks hõõrumisel kehad elektriseeruvad?
magnetvälja kirjeldavat B-vektorit magnetvälja tugevuseks ei kutsuta. Magnetvälja tugevuseks H nimetatatakse füüsikalist suurust, mis on võrdeline vaakumis tekkiva magnetinduktsiooniga B0. 2. Magnetiliste omaduse järgi jaotatakse ained kolmeks : 1) Diamagneetikud sellise aine aatomi kogu magnetväli on välismõju puudumisel null. Väljastpoolt magnetväli paneb elektronid aatomis liikuma nii, et tekib nõrk vastupidise suunaga magnetväli. Diagmeetikud on näiteks kuld, hõbe ja vask. Diagmeetiku aatomis on elektronide spinnmagnetväljad paarikaupa teineteisele vastassuunalised. Kuna niisuguses paaris tasakaalustavad elektroni magnetväljad teineteist täpselt siis on kogumagnetväli välismõju puudumisel null. Elektroni liikumisel aatomis umber tuuma on samaväärne vooluga,
15. Galvaano tehnika - elektrolüüsi käigus esemete katmine metallkihiga. 16. Elektrolüüsi põhiseadus: alalisvoolu toimel elektroodile kantava aine mass m võrdeline voolutugevusega I ja elektrolüüsi kestusega t. m = k*I*t 17. Elektrivool gaasides gaasilised ained on normaaltingimustel mittejuhid, sest sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid. Gaas hakkab elektrit juhtima siis, kui ta ioniseeritakse aatomitest või molekulidest lüüakse välja elektrone. Nõnda tekivad vabad elektronid ja positiivsed ioonid. 18. Plasma on tugevasti ioniseeritud gaas, kus gaasilahenduse käigus võib laengukandjate arv gaasi vaadeldavas koguses saada võrreldavaks gaasi molekulide või aatomite üldarvuga.
Akseptor- lisand, millel on üks väliskihi elektron vähem Pn-siire · Pn-siire on momokristalse pooljuhi kiht, milles toimub üleminek aukjuhtivuselt(p- juhtivuselt) elektronjuhtivusele(n-juhtivusele) · Kristallil on erinevate lisanditega ehk erineva juhtuvusega piirkonnad, et tekiks erinimeliste laengute vastastikmõju · Kahe erineva lisandiga kihi vaheline piir ongi pn-siire. Et laengud tõmbuvad, siis siirde läheduses olevad elektronid täidavad peagi ligemad augud ja laenguta ala siirde ümber laieneb. Kui rakendada n-kihile positiivne ja p-kihile negatiivne pinge, siis vastaslaengud tõmbuvad mõlemal kihi otstel(siirdest kaugel) ja suurendavad laenguta ala ehk tekitavad tõkkekihi, mis oma suuruse tõttu ei lase elektrivoolu läbi, sest vastaskihtides olevate laengute tõmbejõud ei ole piisav selle ületamisks. Kui aga kihile n rakendada negatiivne ja p-kihile positiivne pinge, mis on suurem kui
Mälude areng aitas tugevalt kaasa arvutite väikseks tegemise arengule. 1970ndatel leiutati pooljuhtmälud, mis olidki väikesed. Sealtmaalt hakkaski mikroprotsessorite aeg. Enne pooljuhtmälu kasutati mäluna ferriitmälusid. 1.2. Mis on elektronlamp Elektroonika algas elektronlambi leiutamisega, esimesed olid diood ja triood. Elektronlamp on klaaskolb, milles vaakum, plekist anood, ja traadist katood, kui katoodi kuumutada, elektronid lahkuvad katoodilt, kui anoodile anda positiivne laeng liiguvad elektronid sellele ja tekibki vool. Küttepinge oli 6,3V ja 50Hz. Otsese küttega katoodil temperatuur 1000°C, kuid kaudse küttega 650 800°C Diood juhib voolu ühes suunas. Sellega sai avastada raadiolaineid, pidada sidet. Vajalikuks osutus võimendamine, seda võimendas triood,
Sõnaga elektrijuht tähistatakse nii ainet kui ka keha, milles võib tekkida elektrivool. Metallides on tahkes olekus kristalse ehitusega, aineosakesed paiknevad korrapäraselt moodustades kristallvõre, mille sõlmedes paiknevad positiivsed ioonid. Metallides on vabadeks laengukandjateks kristallvõrede vahel liikuvad vabad (ei ole seotud ühegi positiivse iooniga, võivad liikuda kogu metallitükki ulatuses, korrapäratult ja tohutusuure kiirusega 1000 km/s) elektronid. Metallides tekib elektrivool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena. Tavaliselt on tavaline metallitükk elektriliselt neutraalne. Et metallides tekiks elektrivool tuleb neis tekitada elektriväli. Vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud panevad vabad elektronid suunatult liikuma, kuid samal ajal jätkub ka nende korrapäratu liikumine. Vabade elektronide suunatud liikumine on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale. Vabade elektronide
I RÜHM 1) Planetaarne aatomimudel Rutherford 1911. Peaaegu kogu aatomi mass on koondunud väga väikesess positiivselt laetud tuuma. Elektronide arv=tuuma posit.laeng. elektronid tiirlevad ringorbiidil ümber tuuma. Planetaarne aatomi püsivuse tingimus: F1=F2 ehk mv2/r = e1e2/r2, kus e1, e2 on elektroni ja tuuma laengud;r on elektroni ringorbiidi raadius, m on elektroni mass ja v tema liikumiskiirus. Rutherfordi planet.aatomimudel selgitas alfa osakeste hajumisnähtusi, kuid ei selgitanud aatomi stabiilsust ega aatomispektrite katkendlikkust.Need prbleemid ületas N.Borh(1913). 2) Vesinikside vees Vee molekulis on mõlemad O-H sidemed polaarsed, mõlema
Sellest seosest tuleneb elektrivälja tugevuse ühik üks volt meetri kohta. Üks volt meetri kohta (1 V/m) on sellise elektrivälja tugevus, milles potentsiaal muutub liikumisel piki jõujoont igal meetril ühe voldi võrra. 5.4. Elektrivool Vabad laengukandjad on laetud osakesed, mis saavad liikuda kogu vaadeldava keha või ainekoguse piires. Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine. Lisaks suunatud liikumisele liiguvad elektronid kogu aeg ka kaootiliselt (soojusliikumine). Voolu (kokkuleppeliseks) suunaks on positiivsete laengukandjate liikumise suund (vooluringis plussilt miinusele). Voolutugevus (tähis I) näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget, q I = . t Seega avaldub laeng voolutugevuse kaudu kujul q=I t.
), kus põrkeionisatsiooni koefitsent = ApeBp/E, kus E = U / S ühtlases väljas. A ja B on ~ const. kindlal rõhul const.; siit on näha, et muutuvad on rõhk ja kaugus nende korrutis on U = f(p * s). Kui p * s suureneb, siis põrgete arv kasvab, aga ionisatsiooni tõenäosus kahaneb. On näha, et ühtlases väljas alla 250 V pole võimalik läbi lüüa (suvalisel pl ja kaugusel). Võib olla, et väikesel rõhul löövad läbi kaugemad elektronid (samal pingel). 12. Eletronide laviin Õhus on alati palju ioone ja elektrone (elektrone vähem kui ioone). Tekivad kõrvaliste ionisaatorite mõjul. Vaadates väljumistööd ja ionisatsioonienergiat näeme, elektroodidel on kergem elektrone välja lüüa. Esimene elekron lüüakse välja harilikult katoodi pinnalt (anoodile lendab tagasi, kuigi lüüakse ka sealt elekrone välja). Väljalöödud elekrton hakkab anoodile liikuma, kui kiirusest jätkub põrgeteks, tekib 2 elektroni 4 8
[ J/C ]. Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab voolu tekitavat elektrivälja. Pinge vooluringi mis tahes lõigu otstel on arvuliselt võrdne võimsusega, mis eraldub selle lõigus ühikulise voolutugevuse korral. Pingeühik 1 volt (V) on niisugune pinge, mille puhul vooluringi lõigus eraldub võimsus 1 vatt, kui voolutugevus selles lõigus on 1 amper. Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas. Laenguid kannavad metallist ahelaosades elektronid, pooljuhtideselektronid ja augud, vedelates ja tahketes elektrolüütides ioonid, gaasides elektronid ja ioonid, vaakumis teatud tingimustel elektronid. Takistus R näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega vool: R = U / I . Takistuse mõõtühikuks on üks oom (1 Ω). Juhi takistus on võrdeline tema pikkusega l ja pöördvõrdeline ristlõikepindalaga S. Võrdeteguriks on aine eritakistus ρ : R = ρ l / S
3. Millised on nõrgad ehk füüsikalised sidemed? Vesinik- ja (juhuslik)dipoolsidemed 4. Esmase sideme üldiseloomustus? 5. Nõrga sideme üldiseloomustus? 6. Millistest osakestest koosneb aatom? Prootonitest, neutronitest ja elektronidest 7. Mis on aatomnumber? Antud keemilisele elemendile ainulaadne nr mis näitab elemendi prootonite ja elektronide arvu normaalolekus. 8. Millised aatomi koostisosad määravad ära aine elektrilised ja keemilised omadused? Elektronid ja prootonid 9. Mis on isotoopide tekke aluseks? Ühesuguse elektronide ja prootonite arvuga, kuid erineva neutronite arvuga elemendid 10. Mis määrab ära aine keemilise intediteedi?aine keemilised omadused??? 11. Millistel energianivood on elektronile lubatud aatomis? isoleeritud aatomites võivad elektronid olla vaid diskreetsetel 4 kvantarvuga ja Pauli keeluprintsiibiga määratud energianivoodel. 12. Mis on footon
võrdne olema. Seda arvu nimetatakse laenguarvuks Z, mis on tähtsaim aatomit iseloomustav suurus. Vahemaad aatomi osakeste vahel on ülisuured, aatom sisaldab palju tühja ruumi. Planetaarmudeli vastuolud. Päikesesüsteemi hoiavad koos gravitatsioonijõud. Aatomis toimib positiivselt laetud tuuma ja negatiivse laenguga elektronide vaheline tõmbejõud. Näiteks H aatomis on elektriline tõmbejõud gravitatsioonijõust ~1039 korda suurem. Kui elektronid seisaksid paigal, siis "kukuksid" nad tuumale. Päikesesüsteemi püsivuse tagab pidev liikumine. Samast lähtub ka aatomi planetaarmudel, oletades, et elektronide liikumine tuuma ümber teeb aatomi püsivaks. Vastuolu tekib siin elektrodünaamika seadustega kiirendusega (ringliikumine on kiirendusega liikumine) liikuv elektron kiirgab elektromagnetlaineid, seega peaks elektron kaotama pidevalt energiat ja langema tuuma Selliste arvestuste järgi peaks elektroni energia otsa saama 10 -9
Samal kaugusel on sama elektrontihedus. Sõlmpindade arv aatomorbitaalidel võrdub peakvantarv -1, mida suurem peakvantarv seda rohkem on sõlmpindasid...ja rohkem laialimääritud.... Joonis kaustikus! EKSAM VIST! 6. Kuidas ja miks erinevad vesinikusarnase aatomi ja mitmeelektronilise aatomi orbitaalid? Mitmeelektronilised aatomite orbitaalid on suhteliselt sarnased H orbitaalidele, aga suurem tuumalaeng tõmbab elektrone rohkem ja alandab oleku energiat samuti elektronid tõukuvad omavahel ja tõstavad oleku energiat. Rohkem elektrone. 7. Kirjutage välja elemendi põhioleku elektronstruktuur ja elektronvalem. Millised on elektroni kvantarvude suurimad väärtused aatomi põhiolekus? Elektronvalem (1s2,2s2;2p6,3s2,3p6,4s2,3d10jne), elektronstruktuur (kastid). 8. Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus ja elektronegatiivsus perioodilisustabelis
Füüsika küsimused 1. Kirjelda aatomiehitust tänapäevaste teadmiste alusel (kvanditud planetaarmudelid) Aatomi keskel on väga väike positiivselt laetud tuum läbimööduga u. 10 astmes -13 cm, millesse on koondunud peaaegu kogu aatomi mass ja mille umber tiirlevad elektronid moodustavad nn. elektronkate. Elektronid paiknevad kindlatel lubatud orbiitidel. 2. Sõnasta poori postulaadid. 1) Elektron liigub aatomis ainultteatud kindlatel "lubatud" orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes electron ei kiirga. 2) Elektroni üleminekul ühelt lubadut orbiidilt teisele aatom kas kiirgab või neelab valgust. Kindlate portsjonite, kvantide kaupa. 3. Mis on ergastatud aatom. Siis kui kasvõi üks elektron paikneb lubatud kõrgemal orbiidil. 4. Selgita millal aatom neelab ja millal kiirgab energiat.
fotod: nasa.gov M A A TE A D U S foto: nasa.gov M Magnetväli kaitseb Maa pinda Päikeselt tuleva ioniseeriva A kiirguse eest, mis tapaks kõik elava A TE magnetväljas püütakse Päikeselt tulevad elektronid ja prootonid kinni, need koonduvad mööda magnetvälja A jõujooni moodustades nn Van Alleni vööd D U Kiiresti liikuvad elektronid ja prootonid põhjustavad atmosfääri ülakihtide elektrifitseerumist, mis põhjustab S magnettorme ja virmalisi M A A TE A D
6CO2+12H2O=C6H12O6(glükoos) +6O2+6H2O TINGIMUSED: valgus, vesi, õhk ja muld. valgusstaadium: fotosüsteemid (klorofülli molekulid koos teiste pigmentide ja valkudega, vajalikud valgusenergia muundamiseks) moodustuvad kloroplastide sisemuses paiknevates lamellimembraanides. Fotosüsteem II kasutab ergastunud elektronide energiat vee molekulide lagundamiseks (vee fotooksüdatsiooniks e fotolüüsiks) ja ATP sünteesiks. Vee fotooksüdatsioonil moodustub molekulaarne hapnik (O2), eralduvad elektronid ja vesinikuioonid. Hapnik väljub õhulõhede kaudu ümbritsevasse keskkonda. 2 H2O -> O2 + 4 H+ + 4e. Fotosüsteem I ei osale vee fotooksüdatsioonis, põhiülesanne NADPH2 moodustamine. Süsteemis valgusenergia toimel ergastunud elektronid liiguvad NADP molekulidele, mis seejärel seovad ümbritsevast keskkonnast H+-ioone: NADP + 2e + 2 H+ <- -> NADPH2 . Moodustunud NADPH2 on H allikaks fotosünteesi pimedusstaadiumis toimuva sahhariidi sünteesil
0 siis ongi valguse kiirus defineeritud footoni liikumise kiiruse kaudu vaakumis. Tänu footonite ehk valguskvantide liikumisele saame seda oma otstarbeks ära kasutada. Näiteks kasutades fotoelektrilist efekti saame toota energiat. Selleks tuleks kasutada päikesepatareid, mis muundab valguse energia elektrienergiaks. Selleks suunatakse päikese valgus patarei paneelile ehk paneel sätitakse päikese valguse poole, seejärel, kui valgus on suunatud päikeseelementidele, elektronid neelavad footonite energia ja omandab patareis olev metall suurema energia, mille tulemusena lüüakse elektronid metallist välja. Saadud energia hulk on seda suurem mida, intevsiivsem on valgus ehk mida päikselisem seda rohkem elektrit. Kokkuvõtteks võib öelda, et valgus on nii laine kui ka osake. Valgusel on dualistlik iseloom kuna eelnevalt tuli välja, et tal on samal hetkel mõlemad omadused. Laine omadustega kaasneb difraktsioon ja interferents, osakeste omaduste poolelt fotoefekt
Väga madalal temperatuuril võrdub eritakistus nulliga. Kriitilise temperatuuri juures läheb metalli takistus nulliks ja saab ülijuhtivasse olekusse. 9. Pooljuhid. p- ja n-juhtivus. Pooljuhtides laengukandjaid kerge vabaks muuta, nt sulas olekus keemilised elemendid. P-juhid – Legeteeritud lisandaine aatomid, millel on väliskihil vähem elektrone kui põhiaine aatomitel. Elektrone puudu; lisandiaatomid paiknevad valentstsooni lae ligidal; elektronid saavad kergelt valentsist keelutsooni. N-pooljuhis asub elektronidega täidetud nivoo juhtivustsooni põhja ligidal; elektronid suudavad kergelt keelutsoonist juhtivustsooni liikuda. Legeeritud lisandaine aatomid, kus väliskihil on rohkem elektrone kui põhiaine aatomitel. 10. Elektrivoolu soojuslik toime (Joule`i-Lenzi seadus). Voolu toimel laengukandjate liikumine vooluringis, neile mõjub takistus ja selle ületamisel eraldub soojus. 11. Elektriliste seadmete võimsus.
6.Kuidas muutub tuumareaktsiooni iseloom, kui selle tekitamiseks rakendada järjest suurema energia prootoneid? *Väikestel energiatel toimub elastne põrge, edasi tekib tuum Z->Z+1. Suurematel energiatel paiskab prooton tuumast järjest rohkem osakesi välja, lõhub tuuma kildudeks 5.Mis juhtub aatomiga, kui selle tuum -laguneb? *Aatom osutub kahekordselt negatiivselt ioniseerituks, elektronkate laieneb, üleliigsed elektronid vabanevad kergesti 4.Miks kaasneb -lagunemisega tavaliselt ka -radioaktiivsus? *Sest uus tuum ei satu põhiseisundisse 3.On teada, et mõnikord võib tuum neelata elektronkattest ühe elektroni. Missugune reaktsioon toimub siis tuuma sees ja milline osake kiirgub tuumast välja? *Elektron neeldub prootonis, tekib neutron. Kuna elektroniga koos kiirgub antineutriiono, siis elektroni neeldumisel kiirgub neutriiino 2.Miks on igal keemilisel elemendil ainult mõni üksik stabiilne isotoop?
elektrooniline generaator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. Madalsageduslained on sisuliselt vahelduvvool.Need lained levivad elektrijuhtides. Vaakumis või dielektrikus (näiteks õhus) on vastava elektromagnetvälja energia ja seega ka lainete intensiivsus tühiselt väikesed. Optiline kiirgus on peaosatäitjaks valgusnähtustel. Pikalaineline optiline kiirgus tekib molekulide võnkumistel, aga peamiselt tekitavad optilist kiirgust siiski aatomite väliskihtide elektronid. Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks , nähtavaks valguseks ja infravalguseks. 6. Kirjelda röntgen- ja gammakiirgust. Nimeta spektrivärvid, nende energia kasvamise järjekorras. Röntgenikiirgus tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdumisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. Röntgenikiirguse lainepikkuse suurusjärk ühtib aatomite vahekaugusega tahkistes.
Lihtsaima aatomi mudel, mida mõitetakse lähendina tegelikkusele, on nn. Rutherfordi mudel , mis tugines kuldlehe pommitamisel - osakestega. Alfaosake on heeliumi aatomi tuum, koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist laenguga | 2e | , alfaosakese mass on 6,642669 10 -27 kg ( 4,00273 amü ). Püüdes seletada nende osakeste hajumist suurte nurkade all, lõi Rutherford teooria , milles esineb aatomi tuum. Selles mudelis oli vastuoluks nn."kiirgustõbi" : kui eeldada, et elektronid seisavad aatomis paigal, siis peaksid langema elektriliste jõudude mõjul positiivselt laetud tuuma või kui eeldada , et elektronid tiirlevad ümber tuuma piki kinniseid trajektoore ( planetaarne aatomimudel ), siis peaks iga kiirendusega liikuv laeng kiirgama elektromagnetlaineid, kaotades seejuures energiat ja langema seejärel tuuma, seega aatom ei oleks püsiv. Samamoodi ei seletatud joonspektreid. Ernest Rutherford sümdis 30 . augustil 1871.a.Uus-Meremaal
massiga kiirguse jaoks ning + laenguga). Tulemusena enamus alfaosakesi läbis kuldlehte ilma takistuseta. Osad kaldusid kõrvale ja üksikud nagu põrkusid tagasi. Järeldused: 1) aatom koosneb enamus tühjusest ehk vaakumist 2) aatomis peab olema + laeng koondunud väga väikesesse kuid raskesse ruumiossa (aatomituum) 2. Planetaarne aatomi mudel (osakesed, asetus, laeng, mass, arvud + joonis) Aatom koosneb tema keskel asuvast tuumast, mille ümber tiirlevad elektronid. Aatomtuum koosneb prootonist ja nerutronist (v.a vesinik). Aatomituuma ja elektronide vahel on väga palju vaakumit. Mass - aatomi põhimass on koondunud tuuma. Prootoni mass võetakse võrdseks 1 a.m.ü'ga. Neutroni mass võetakse võrdseks samuti 1 a.m.ü'ga. El.mass on nendega võrreldes väga väike ehk ligikaudu 0 a.m.ü'd. Laeng - el.laeng on maailma väikseim laeng ja ta võetakse võrdseks -1'ga. Prootonil on samasuur aga + laeng ehk +1. Neutronil laeng puudub.
Aerosoolid- on pihussüsteemid kus pihustuskeskkonnaks on õhk N: õhuvärskendaja, deodorandid. METALLID-lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused( hea elektri-soojusjuht, iseloomulik läige jne.) Metallilised elemendid perioodilisus tabelis . elemendi metallilised omadusead on seda tugevamad mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone. Rühmas: ↓ 1) elektronkihtide arv suureneb – aatomi raadius suureneb- väliskihi elektronid tuumast järjest kaugemal – loovutatakse kergemini – elemendi metallilised omaduses tugevnevad. Perioodis: → 1) elektron kihtide arv ei muutu, tuumalaeng suureneb – aatomi raadius väheneb – tuum hoiab väliskihi elektrone tugevamini kinni - loovutatakse raskemini – elemendi metallilised omadused nõrgenevad. Metalliline side- metalli kristallvõre sõlmpunktides paiknevad korrapärasel metalli katioonid,
Elektroodi aktiivainena kasutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid metalle ja nende keemilisi ühendeid. Elektrolüüdiks on hapete, aluste ja soolade lahused või ioonvedelikud. Keemilises vooluallikas toimuvad elektrokeemilised protsessid põhinevad redoksreaktsioonidel. Vooluallika elemendi negatiivne elektrood on niisugusest metallist, mis elektrolüüdiga reageerides oksüdeerub. Oksüdeerumisprotsessis eralduvad metalli aatomeist elektronid, s.o negatiivse laengu kandjad. Kui ühendada vooluallika klemmidega elektritarviti, moodustub vooluring ja elektronid liiguvad välisahelas negatiivselt elektroodilt positiivsele, s.t tekib elektrivool. Positiivsel elektroodil osalevad elektronid reduktsioonireaktsioonis. Elektrolüüdis kannavad laengut ühelt elektroodilt teisele ioonid. Elektroode eraldav separaator võib olla immutatud elektrolüüdilahusega või sisaldada tahkiselektrolüüti. Voolu tarbimisel toimib positiivne
Röntgenkiirgus 2014 Kiirgus Aine mikrosüsteemi muutus Välispidise mõju toimel elektronid ergastuvad ja hüppavad kõrgematele orbiitidele Kiirgus tekib,kui mikrosüsteem läheb ergastatud olekust tagasi stabiilsesse põhiolekusse Röntgenkiirgus Röntgenkiirgus on elektromagnetkiirgus Wilhelm Conrad Röntgen Nikola Tesla Röntgenkiirgus avastati katsetes Crookesi toruga Levimiskiirus C = 3x108 m/s Röntgenkiirgusel on rohkem energiat kui nähtaval valgusel, seega võib läbida kudesid Mida mõõdetakse? Neeldunud doos ehk neeldunud energia
kovalentne side lämmastiku ning vesiniku aatomi vahel. Doonoraktseptorside tekib sageli kahe vastasnimeliselt laetud iooni vahel: + H + :H H : H Doonor aktseptorside tekib samuti katioonide ja vaba elektronpaari omavate molekulide vahel: 2+ 2+ Zn + 4NH3 [Zn(NH3)4] 3+ Joonistage [Ti(OH2)6] molekuli struktuur kasutades "kastikeste" mudelit. Hübridisatsiooniteooria Sageli võtavad sideme tekkest osa aatomi erinevate orbitaalide elektronid (Näiteks süsiniku aatomi üks s ja kolm porbitaali). Sel juhul esineb nn. hübridisatsioon, elektronide orbitaalide esialgne kuju muutub ja tekivad uued, ühesuguse kujuga orbitaalid. Hübriidne sporbitaal on tuuma suhtes ühes suunas rohkem välja venitatud, seetõttu on keemiline side hübriidse orbitaali osavõtul püsivam, kui side s ja porbitaalide vahel. Keemiline side hübriidse orbitaali osavõtul on püsivam, kui side s ja porbitaalide vahel. Hübridisatsioon on
Universum + koosneb põhiliselt varjatud ainest, varjatud aine on kõikjal + areng on igal ajahetkel keskmiselt ühesugune + tugev gravitatsiooni jõud, elektromagnetjõud, nõrk vastastikmõju + inflatsiooniliselt paisuv, paisutajaks terve energia + miski ei välista teiste universumite olemasolu + kärjeline struktuur tekkis 11.miljardit aastat tagasi + tekkis tohutu algplahvatus, Suure Paugu tulemusena + koosneb kolmemõõtmelisest ruumist, on vaadeldav + aeg on ühemõõtmeline + muutub ajas + tekkis 15.miljardit aastat tagasi + varjatud aine põhjustab põhilise gravitatsioonilise tõmbumise + 3 mõõtmelise ruumi tajutab lõputult aga piiridega , ning sisaldab kõiki teada-olevaid galaktikaid ja nende osi + on osa mateeriast + aineosakesed on 4% kogu mateeriast + aineosakesed on kvargid (mis jagunevad) prootonid, neutronid elektronid vesinik kärjeline struktuur
selle tulemusena dielektriku pinnad laaduvad vastasmärgiliselt. Juht elektriväljas Kui juht satub elektrivälja hakkavad vabad laengukandjad liikuma. Positiivsed hakkavad liikuma elektrivälja suunas ja negatiivsed vastassuunas. Seal, kus jõujooned sisenevad tekib negatiivne laeng ja seal, kus jõujooned väljuvad tekib positiivne laeng. Metallis on positiivsed ioonid paigal,liiguvad vaid negatiivsed elektronid. Indutseeritud laeng- juhtiva keha pinnale elektrilaengu kujunemine. Summaarne elektriväli juhis puudub. Varjestamine- elektrijuhi keha kaitsmine elektrivälja mõju eest. Juhid on ained, milles saab tekitada elektrilaengute suunatud korrapärast liikumist(elektrivoolu), juhtide ühiseks tunnuseks on suure arvu vabade elektronide olemasolu. Metallitüki moodustumisel selle vastastikuses mõjutuses olevate aatomite väliskihi elektronid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
