Alalisvool 1. Mis on alalisvool? Elektrivool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund (pos. pooluselt negatiivsele) Nt: aku, patarei 2. Juhtivuselektronid? Valentselektronid(metalli aatomi väliskihi elektronid), mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ulatuses 3. Voolutugevust määravad suurused/valem? Voolutugevus laengute liikumiskiirus juhis. 4. Mis on elektrivoolu tekkimise tingimused? · Vabad laengukandjad (neg/pos ioon; elektron) · Mõjuv jõud 5. Ohmi seadus sõnastus, valem Väidab, et voolutugevus I juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline takistusega 6. Mis on elektritakistus? Valem, ühik Elektrit...
FOTOSÜNTEESI KEEMIA Koostanud: Luise Tiks ELEKTRONTRANSPORT FOTOSÜNTEESIS • Valgusenergia mõjul toimub fotosünteesi aktiivtsentri klorofülli-molekulide ergastamine, selle tulemusena vabaneb elektron e- P680 → P680+ • Tugeva oksüdeerijana eemaldab P680+ vett- lõhustavalt kompleksilt elektroni, taastades nii fotosüsteemi neutraalse seisundi • Vett-lõhustava kompleksi Mn2+ ioon loovutab elektroni ning oksüdeerub Mn3+ iooniks • Mn3+ ioonid omakorda osalevad väävli oksüdeerimisel. • Vee oksüdeerimiseks peab eelpool kirjeldatud oksüdeerimiste ahel toimuma neli korda
Alkaanid esinevad kõigis kolmes aineolekus Hüdrofoobsed: Vett tõrjuvad Keemilised omadused: Alkaanid on keemiliselt passiivsed, sest C-C ja C-H sidemed on väga püsivad. Sideme lõhkumine on võimalik kas tugeval kuumutamisel (pürolüüsil) või kõrge energiaga osakeste (kiirguse) abil Radikaal (R) Kõrge energiaga osake, millel on üksik paardumata elektron Radikaaltsenter süsiniku aatomi juures tekib seda kergemini mida rohkem C-C sidemeid on sellel süsinikul Pürolüüs: Metaani pürolüüs: CH4 t*t*--> C+2H2 CH4 t*--> CH=-CH+3H2 (etüün) Metaani konversioon veeauruga: CH4 + H2O -> CO+3H2 CH4+2H2O -> CO2+4H2
M γ± a± φ0 1 Cd/Cd2+ 0,05 0,206 0,0103 -0,402 -0,4606 2 Cu/Cu2+ 0,05 0,577 0,0458 0,34 0,3005 Kui elektroodil toimub reaktsioon OksOks + ze- = RedRed (kus Oks ja Red on vastavalt aine oksüdeerunud ja redutseerunud vormid, e - elektron, - RT a Oks Oks koefitsient), siis on tema potentsiaal arvutatav Nernsti valemi järgi: = + ln , kus 0 - 0
vastatikmõjus. Keha, millel on elektrilaeng, nim elektriseeritud ehk laetud kehaks. Punktlaenguks nim sellist laetud keha, mille mõõtmed on tühised võrreldes kaugustega teiste laetud kehadeni või elektrivälja punktideni. Kehad laaduvad (saavad elektrilaengu) kahel viisil: hõõrdumisel ja kokkupuutes teiste laetud kehadega. Elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Sõna ´elekter´ tuleneb kreekakeelsest sõnast elektron, mis tähendab merevaiku. Merevaik oli esimene aine, mille juures täheldati elektrilaenguga seotud nähtusi. Elektriliselt laetud kehad mõjutavad üksteist vastastikku. See vastastikmõju avaldub kas tõmbumise või tõukumisena. Kuna vastastikmõju liike on kaks, siis on järelikult olemas ka kahte erinevat liiki laenguid: positiivsed ja negatiivsed. Laenguseadus: Samamärgilise laenguga kehad tõukuvad, erimärgiliste laengutega tõmbuvad.
1)Mille järgi otsustatakse, kas kehal on laeng või mitte? Laetud kehade vahel esineb elektriline vastasmõju. Selle vastasmõju olemasolu järgi otsustatakse kas kehal on laeng või mitte. Samamärgilised laengud mõjutavad teineteist tõukejõududega, erimärgiliste laengute vahel on tõmbejõud. 2)Millised laenguid omavad neutron, prooton, elektron? Neutronil laeng on 0 (ei oma laengut), prootonil on positiivne laeng (+e), elektronil negatiivne laeng (-e). 3)Mida nimetatake elementaarlaenguks? Kui suur ta on? Väiksemat laengut, mida ei saa osadeks jagada nimetatakse elementaarlaenguks. e=1,6X10 -9 4)Millised jõud mõjuvad laetud kehade vahel? Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliselt laetud kehade vahel aga tõmbejõud 5)Mida nimetatakse elektriseerimiseks?
8 klass KEEMIA kokkuvõtva töö/üleminekueksami teemad ja mõisted Alla joonitud teemad on lisateemad üleminekueksami tegijatele, kokkuvõtvas töös neid teemasid ei küsita 1. Aatomi ehitus ja perioodilisustabel (aatomi ja iooni elektronskeemi koostamine perioodilisustabelis oleva info põhjal; elementide iseloomustamine perioodilisustabeli abil) 2. Nomenklatuur (oksiidide/ hapete/ aluste/ soolade valemite koostamine ja nimetamine) Reaktsioonivõrrandid (k.a. tasakaalustamine), reaktsioonitüübid (lihtaine + O2; happeline + vesi; aluseline oksiid + vesi; hape + metall; hape + alus; aluseline oksiid + hape; aluste lagunemine kuumutamisel; happeline oksiid + alus; aluseline oksiid + happeline oksiid;) 3. Lahused a. Lahustuvus (graafikult info lugemine, graafiku koostamine ja ülesannete lahendamine selle põhjal) b. Lahuse pH, indikaatorid c. Lahuse massiprotsendi arvutamine ...
annab ära oma energia sellele kehale, kus ta neeldub ja lakkab olemast. 4. Mis on fotoefekt? Fotoefektiks nimetatakse elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. 5. Fotoefekti põhivõrrand koos seletustega! hf=A + (mv)2/2 hf footoni energia (J) (mv)2/2 metalli pinnast välja löödud elektroni kineetiline energia(fotoelektron) m elektroni mass (9.1 * 10-31 kg) v2 fotoelektroni kiirus (m/s) Valguskvant saab neelduda ainult tervikuna Kui elektron neelab footoni, siis tema energia suureneb hf võrra. Fotoefekti tekitamiseks peab footon elektroni ainest vabastama. Footon peab tegema tööd aine positiivsete ioonide tõmbejõudude ületamiseks, seda nim väljumistööks. A- väljumistöö on võrdne vähima energia hulgaga, et elektroni ainest välja viia. Mv ruut / 2 kineetiline energia, et elektroni aine pinnalt eemaldada. Fotoefekt esineb ainult siis, kui hf > A. 1 kvant lööb välja 1 elektroni. 6
tekib suure tiheduse tuum, mida tuntakse prototähena. Prototäht Prototäht on suur tihe gaasi kogu. Prototäht on päikese elu kõige varjasem staadium. Ühe solaarmassiga tähele kestab see periood 100,000 aastat. Punane hiid Staadium, kus täht paisub, sest tähe temperatuur ja sisemine rõhk hakkavad kasvama. Kui punasel hiiul ei ole piisavalt suur mass, et teha heeliumist süsinikku, siis temast saab Valge kääbus. Valge kääbus Väike täht, mis koosneb põhiliselt degenereerunud elektron mateeriast. Tähe õrn valgus tuleb säilinud termotuuma energiast, mida kääbus edastab. Supernoova Supernoova on tähe plahvatamine, mis on väga tugeva valgusega ja valgustab hetkeks terve galaktika hääbudes mitme nädala/kuu vältel. Plahvatus lennutab laiali enamus tähe materialist. Neutron täht Supernoovast alles jäänud tähe materjal. Sellised tähed koosnev peaaegu täielikult neutronitest. Neutron tähed on väga kuumad ja on kaitstud edasi lagunemise eest.
Alkaanid esinevad kõigis kolmes aineolekus Hüdrofoobsed: Vett tõrjuvad Keemilised omadused: Alkaanid on keemiliselt passiivsed, sest C-C ja C-H sidemed on väga püsivad. Sideme lõhkumine on võimalik kas tugeval kuumutamisel (pürolüüsil) või kõrge energiaga osakeste (kiirguse) abil Radikaal (R) Kõrge energiaga osake, millel on üksik paardumata elektron Radikaaltsenter süsiniku aatomi juures tekib seda kergemini mida rohkem C-C sidemeid on sellel süsinikul Pürolüüs: Metaani pürolüüs: CH4 t*t*--> C+2H2 CH4 t*--> CH=-CH+3H2 (etüün) Metaani konversioon veeauruga: CH4 + H2O -> CO+3H2 CH4+2H2O -> CO2+4H2
Mida suurem on S, seda suurem takistus. Eritakistus . Mõõtühik 5. Juhtide ühendusviisid a. Jadamisi (; ; ) b. Rööbiti (; ; ) 6. Elektrivoolu töö ja võimsus (). Võimsuse, pinge ja voolutugevuse efektiivväärtused vahelduvvoolu puhul ( ). Elektrienergia mõõtühik 1kWh. F=50Hz 7. Mida kõrgem temp, seda paremini juhib elektrit. Kristalne aine on pooljuht. Temperatuuri või kiirguse mõjul võib elektron lahkuda kohalt, sinna jääb vaba koht ehk nn auk. Auku vaadeldakse positiivse elementaarlaenguna. Vabad elektronid hakkavad liikuma + klemmi suunas. Augud liiguvad vastassuunas. Isepooljuhis on nii elektroni- kui ka aukjuhtivus. n-tüüpi pooljuhis domineerib elektronjuhtivus p-juhte saab kasutada termotakistis, fototakistis. c) Pn-siire on monokristalse pooljuhi ala, milles toimub üleminek aukjuhtivuselt (p-
Tugevaks vastastikjõuks. Seoseenergiaks nimetatakse energiat, mis oleks vaja osakesele anda, et teda täielikult tuumast vabastada. Seda mõõdetakse elektronvoltides, tuuma puhul (MeV) -Radioaktiivsus ainest eralduvad mingid kiired osakesed ehk kiirgus. Plancki valem E-hf -lagunemine np+ + e- +v-. - lagunemisel paiskub tuumast välja -osake. Rikutakse stabiilsuse teist tingimust. Tuumast eraldub: -lagunemisel paiskub tuumast välja - osake ehk kiire elektron. Tähis e-. Tuumas massiarv jääb samaks kuid laeng suureneb ühe võrra. lagunemine Prootonite ja neutronite energiatasemed on täidetud võrdses ulatuses. Tuumas eraldub 2 prootonit ja 2 neutronit. Tähiseks: He. Tuumas muutub lähteisotoopide hulk väheneb (massi arv ja laeng väheneb) ja laguproduktide hulk suureneb. Gamma- lagunemine Rikutakse: tuuma energia on minimaalsest kõrgem, ehk kolmandat stabiilsuse tingimust. Tuumast eraldub vastava energiaga footon
M ± a± 0 1 Cd/Cd2+ 0,05 0,206 0,0103 -0,402 -0,4606 2 Cu/Cu2+ 0,05 0,577 0,0458 0,34 0,3005 Kui elektroodil toimub reaktsioon OksOks + ze- = RedRed (kus Oks ja Red on vastavalt aine oksüdeerunud ja redutseerunud vormid, e - elektron, - RT a Oks Oks koefitsient), siis on tema potentsiaal arvutatav Nernsti valemi järgi: = + 0
laineomaduste tõttu keelatud Lubatud tsoon- on kristallis valentselektronide energiatasemete jagunemisel tekkinud alatasemete kogum, millele vastavad energiad on elektronidele lubatud Valentstsoon - on viimane elektronidega täielikult täidetud lubatud tsoon Juhtivustsoon valentstsoonile järgnev elektronidega täitmata või osaliselt täidetud lubatud tsoon Hübriidtsoon tekib siis, kui kaks viimast tsooni kattuvad Valentselektron elektronkatte välisekihi elektron Auk - tekib, kui eletron lahkub valentstsoonist ja moodustub vakants Kristallid vastavalt energiatsoonidele: · Elektrijuhid (Metallid) tahkised, milles on osaliselt täidetud valentstsoon ja hübriidtsoon · Pooljuhid tahkised, mille valentstsoon on küll täielikult täidetud, kuid keelutsoon on kitsas (1...3eV) · Dielektrikud - tahkised, milles esinevad vaid täielikult täidetud energiatsoonid, keelutsooni laius on 5....10 eV
Glkoos ehk viinamarjasuhkur-on monosahhariid,mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Fruktoos-on ks monosahhariididest. Trklis-on taimedes olev polsahhariid. Tselluloos-polsahhariid. Anioon-neg. laenguga ioon. Katioon-pos. laenguga ioon. Elektron-neg. laenguga aatomi koostisosa. Prooton-pos. laenguga tuumaosake. Hape-aine,mille vesilahuses on lekaalus vesinikioonid vrreldes hdroksiidioonidega. Oksiid-elemendi hend laenguga. Eksotermiline reaktsioon-on keemiline reaktsioon,mille kigus eraldub soojust. Endotermiline reaktsioon-on keemiline reaktsioon,mille kigus neeldub soojust. Ensmid- on bioloogilised katalsaatorid. Katalsaator-on aine,mis muudab reaktsiooni kiirust,kuid vabaneb prast reaktsiooni lppu endises koguses. Indeks-on aine valemis esinev number,mis nitab antud elemendi aatomite arvu valemis. Sulam-on kahe vi enama metalli vi metalli ja mittemetalli kokku sulatamisel saadud aine. Korrosioon-metallide hvinemi...
KAPTEN KONKSKÄSI 7) Kes otsib endale aju filmis ,,Võlur Oz"? HERNEHIRMUTIS 8) Millises Ameerika osariigis asub Hollywood? CALIFORNIA 9) Linastumise ajal oli ,,Titanic" kõigi aegade kalleim film. Õige või vale? ÕIGE 10) Kumb on pehmem kuld või plaatina? KULD 7-12.klass 1) Mis ühikut kasutatakse rõhu mõõtmiseks? PASKALIT 2) Kas inimene näeb ultraviolettkiirgust? EI 3) Millisel aatomi koostisosakesel on negatiivne laeng? ELEKTRON 4) Kes oli peaosas 1963.aasta filmis ,,Kleopatra"? ELISABETH TAYLOR 5) Kes mängis filmis ,,Nukitsamees" metsamoori? ITA EVER 6) Millises Ameerika osariigis asub Hollywood? CALIFORNIA 7) Kus filmiti ,,Sõrmuste Vennaskond"? UUS-MEREMAAL 8) Linastumise ajal oli ,,Titanic" kõigi aegade kalleim film. Õige või vale? ÕIGE 9) Millise kujundiga on seotud Phytagorase teoreem? KOLMNURK 10) Kas soe õhk tõuseb või langeb? TÕUSEB
C (F e ) v äliskihil 2 el e ktroni IV.Täida lüngad: a )P : + 1 5 2 ) 8 ) 5 ) b ) Na : + 11 2 ) 8 ) 1 ) c ) C : + 6 2 ) 4 ) d ) Cl: + 17 2 ) 8 ) 7 ) e ) K: + 1 9 2 ) 8 ) 8 ) 1 ) f) Si: + 14 2 ) 8 ) 2 ) 2 ) I.Kirjutage kolm lauset, kasutades igas lauses vähemalt kolme alljärgnevat mõistet: Neutron, prooton, tuum, elektron, element. ·Pr o otonid ja n e utronid m o o d u stava d ko o s a ato mituu m a. ·Kui a ato mituu m a s o n pr o oton eid ja n e utron eid p a ari s arv, sii s s ellis e tuu m a s u m m a ar n e s pinn o n 0. ·Aatomituum koosneb nuklenitest positiivse laenguga prootonitest ja laenguta neutronitest.
elektronide arv Elektronkihtide 6 2 4 3 arv Massiarv 137 11 55 31 Prootonite arv 56 5 25 15 Neutronite arv 2 3 7 5 6. Kirjuta tabelisse osakeste laengud (positiivne, negatiivne või puudub). Osake aatomituum aatom neutron elektron prooton Laeng positiivne neutraalne laeng puudub negatiivne positiivne 7. Milliste elementide aatomeid kirjeldavad toodud joonised? Selgita, mille põhjal ja kuidas otsustasid. 1. Joonis. Element on Fluor. Selgitus: Elemendi tuumalaeng (aatominumber) Z = prootonite arv = elektronide arv. Seega kui kirjas on et tuumalaeng on 9, siis see on perioodilisustabelis üheksas element ehk Fluor. 2.Joonis
1.Aatomi ehituse kvantitatiivse teooria loomisel, mis võimaldaks selgitada aatomite spektrite seaduspärasusi, avastati uued mikroosakeste liikumise seadused kvantmehaanika seadused. Thomsoni mudel oli esimene välja pakutud aatomimudel. Thomson oletas, et positiivne laeng täidab ühesuguse tihedusega kogu aatomi ruumala. Lihtsaim aatom, vesiniku aatom, kujutab endast positiivselt laetud kera raadiusega umb 10 astmel -8cm, mille sees asub elektron. Keerukamates aatomites asub positiivselt laetud kera sees mitu elektroni. Aatom sarnaneb keeskiga, milles rosinate rollis on elektronid. Rutherfordi katsed. Elektronide mass on aatomite massist tuhandeid kordi väiksem. Kuna aatom on tervikuna nautraalne, siis langeb järelikult aatomi massi põhiosa aatomi positiivsele laengule. Ta soovitas aatomi positiivse laengu uurimiseks aatomi sondeerimist alfaosekestega, need tekivad raadiumi ja mõnede teiste keemiliste
HALOGEENID KOOSTAJAD: HANNA-STIINA KORTIN JA KRISTI RÄÄST HALOGEENIDEST ÜLDISELT • HALOGEENID ON VIIA RÜHMA ELEMENDID- FLUOR, KLOOR, BROOM JA JOOD. • PERIOODI KÕIGE ELEKTRONEGATIIVSEMAD ELEMENDID • ÜLEVALT ALLA RÜHMAS AATOMIRAADIUSED KASVAVAD JA ELEMENTIDE ELEKTRONEGATIIVSUS VÄHENEB • VÄLISKIHIS ON 7 ELEKTRONI (TÄIUELIKUST TÄITUMISEST PUUDU 1 ELEKTRON) • MAKSIMAALNE OKSÜDATSIOONIASTE VII JA MADALAIM -I • JOOD ON SEETÕTTU VAID KESKMISE AKTIIVSUSEGA MITTEMETALLILINE ELEMENT LIHTAINED • KOOSNEVAD KAHEAATOMILISTEST MOLEKULIDEST • MOLEKUKILIDEVAELISED JÕUD TUGEVNEVAD MOLEKULIDE MÕÕTMETE KASVADES, MIS MÕJUTAB HALOGEENIDE AGREGAATOLEKUT TAVATINGIMUSTES: • FLUOR ON KOLLAKA JA KLOOR ROHEKA VÄRVUSEGA GAAS, • BROOM ON PUNAKASPRUUN KERGESTI LENDUV VEDELIK, • JOOD ON HALLIKASMUST METALSE LÄIKEGA TAHKE AINE, MIS KUUMUTAMISEL SUBLIMEERUB LILLAKATEKS AURUDEKS NB! LIHTAINENA ON HALOGEENID...
vastastikmõjus. Keha, millel on elektrilaeng, nim elektriseeritud ehk laetud kehaks. Punktlaenguks nim sellist laetud keha, mille mõõtmed on tühised võrreldes kaugustega teiste laetud kehadeni või elektrivälja punktideni. Kehad laaduvad (saavad elektrilaengu) kahel viisil: hõõrdumisel ja kokkupuutes teiste laetud kehadega. Elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Sõna ´elekter´ tuleneb kreekakeelsest sõnast elektron, mis tähendab merevaiku. Merevaik oli esimene aine, mille juures täheldati elektrilaenguga seotud nähtusi. Elektriliselt laetud kehad mõjutavad üksteist vastastikku. See vastastikmõju avaldub kas tõmbumise või tõukumisena. Kuna vastastikmõju liike on kaks, siis on järelikult olemas ka kahte liiki laengud: positiivsed ja negatiivsed. Laenguseadus: Samamärgilise laenguga kehad tõukuvad, erimärgiliste laengutega tõmbuvad.
erirelatiivsusteooria esimene postulaat. 2.Füüsikaseadused on kõikides intertsiaalsüsteemides ühesugused. Ei ole absoluutset liikumist ega ka abs paigalseisu. *Massi olenevus kiirusest: Mass kasvab võrdeliselt kinemaatilise teguriga. Liikuva keha mass suureneb võrreldes seisvaga [gamma] korda. *Seisumass: keha mass intertsiaalsüsteemis, kus keha seisab paigal. Liikuva keha mass on alati suurem. Näiteks miljoni voldiga kiirendatud elektron on umbes kolm korda suurema massiga kui paigalseisev. *Seisuenergia E0 on kehal ainuüksi tema olemasolu tõttu. Liikuva keha energia on seisuenergiast kineetilise energia võrra suurem. *Koguenergia: (E) Keha energia ja seisuenergia summa. E=Ekin+E0 *Aine ja energia jäävuse seadus on üldine seadus.
Aatomituuma ehitus. Isotoobid Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2004 Elektroni ja prootoni võrdlus Tiirleb ümber aatomi tuuma. Asub aatomituumas. On mõõtmetelt üliväike, On mõõtmetelt väga suur võrreldes tuumaga. võrreldes elektroniga. Omab negatiivse laengu. Omab positiivse laengu. Elektron ja prooton on aatomi koostisosad ja nende ehitus on kõigil aatomitel ühesugune. Aatom on elektriliselt neutraalne. Neutroni ja prootoni võrdlus On elektriliselt Omab positiivse neutraalne. elektrilaengu. ·Neutron ja prooton on oma massilt praktiliselt võrdsed. ·Ühes aatomituumas on neid normaaltingimustel võrdne arv. ·Neutroneid ja prootoneid kokku nimetatakse ühise nimetusega nukleonid. Aatomituuma ehitus Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronit...
Ioniseeriv kiirgus koosneb suure energiaga osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t. ioniseerida aatom). Osakeste voo või laine ioniseerimisvõime ei sõltu osakeste arvust, vaid iga konkreetse osakese ioniseerimisvõimest (energiast). Ioniseerivat kiirgust kasutatakse laialdaselt meditsiinis, tööstuses, teadusuuringutel ja mujal. Mõõtes ioniseeriva kiirguse materjalis neeldumist on võimalik hinnata materjali paksust ja kvaliteeti. Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest
Valguse Teke. Luminestsents. Valguse teke. Päikeselt Kvantsiirde jooksul võngub elektron aatomis erinevate leiulainete (kvantseisundite) vahel. Laserites on aatomite metastabiilsed tasemed nendeks vahejaamadeks, kuhu, piltlikult öeldes, kogutakse elektronid ootama märguannet hüppeks, mis vallandab kiirguslaviini. Mis toimub kiirgavas aatomis? Valguse mikrovälgatusi lähetatakse aatomist kvantsiiretel, üleminekutel energiatasemete vahel. Valgus on elektromagnetlainetus Kvantsiiret tuleb käsitleda kui elektroni võnkumist ühest seisulainest teise, ühest
loovutada Leelismuldmetallid IIA rühma metallid alates kaltsiumist: Ca, Sr, Ba, Ra IIA rühm => väliskihil 2e => o.a +II Väliskihi elektronvalem ns2 s-metallid Aktiivsed metallid Rühmas suureneb aktiivsus ülevalt alla Lihtaine omadused: (leelismetallid) Füüsikalised omadused. Kerged, pehmed, noaga lõigatavad, madal sulamistemperatuur. Hõbevalged. Keemilised omadused. Liikudes rühmas ülalt alla suureneb aatomiraadius, järjest kergemini loovutatakse väliskihi elektron ja metallilised omadused tugevnevad. Lihtaine omadused: (leelismuldmetallid) Füüsikalised omadused Võrreldes leelismetallidega veidi kõvemad ja kõrgema sulamistemperatuuriga. Põhjus: aatomiraadiused väiksemad ja laengud suuremad. Keemilised omadused Reageerimine hapnikuga, halogeeniga, väävliga, veega, happega. Leidumine: Leelismullad: Looduses ainult ühenditena. Leelismuldmetallid: 2. rühma elemendid on liiga reaktiivsed, et looduses puhtal kujul esineda.
1. Columbi seadus: Kuloni seadus on elektrostaatika põhiseadus. Kuloni seadus võimaldab leida laenguta vahel mõjuva jõu. SEADUS: Kaks punktlaengut mõjutavad teinetist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. 2. Elementaarlaeng- vähim, katseliselt tuvastatud laengu väärtus. Elementaarlaeng on laeng, mida omavad elementaarosakesed elektron ja prooton. 3. Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib 1s juhiristlõiget.!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 4. Elektriväli-mõjub laetud kehale jõud igas punktis.Tekitavad: laetud kehad. Isel suurused: elektrivälja tugevus, potensiaal, pinge. Magnetväli-Isel suurused: magnetinduktsioon,. Tekitavad: püsimagnet, elektrivool. Elektriväja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat.
ainete saamine, sõjategevus, rakettide kütus, meditsiin, arheoloogia. Kiirguse kahjulikkus mutatsioonid, surm, mõõtmine aktiivsus, kiirgus, neeldumine,bioloogiline efektiiv,ühikud Grei, Siivert, Curii. Rad. isotoobid looduses haruldased- sest on jõudnud Maa ajaloo jooksul stabiilseks laguneda. Igal keemilisel elemendil on ainult üks stabiilne isotoop, sest neutronite ja prootonite arv ei saa üksteisest palju erineda. Mõnikord tuum neelab elektronkattest ühe elektroni- elektron neeldub prootonis, tekib neutron, koos elektroniga kiirgub antineutriino, siis elektroni neeldumisel kiirgub neutriino. -lagunemisega kaasneb tavaliselt -radioaktiivsus, sest uus tuum ei satu põhiseisundisse. Kui tuum -laguneb, siis aatom osutub kahekordselt negatiivselt ioniseerituks, elektronkate laieneb, üleliigsed elektronid vabanevad kergesti. Tuumareaktsiooni iseloom muutub, kui sellesse suunata järjest suurema energiaga
ELEKTRIÕPETUSE ARENG SISSEJUHATUS Sõna elekter pärineb kreeka keelsest sõnas elektron ja tähendab tõlkes merevaiku. *Sõna magnet tueb Türgi linna Maneesia järgi. *Gilbert leidis, et selliseid materjale, mis hõõrudes tõmbavad ligi on palju rohkem. Nad käituvad sarnaselt merevaigule. *Laenguid on kahte liiki: ,,+" ja ,,". Samamärgilised langud tõmbuvad. Erimärgilised laengud tõukuvad. *Kerged esemed tõmbuvad laengutega seetõttu, et samamärki laengud eemaldusid, vastasmärgilised laengud tõmbusid ning tõmbumine võidab
ELEKTRILAENG Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevalt laetud kehad üksteist mõjutavad. Elektrilaeng kandub ühelt kehalt teisele. Tähis: q Ühik: 1C(kulon) Mõõdetakse: Elementaarlaengu arvuga Arvutatakse voolu tugevuse ja aja kaudu ELEKTRILAENGU ÜLEKANNE Elektrilaengu ülekandel liiguvad elektronid elektrijõudude mõjul ühest kehast teise, kus on neid vähem kui prootoneid. Kui laetud keha puutub kokku neutraalse juhtivast ainest kehaga, kandub osa laengust laadimata kehale. Laetud keha elektrilaen väheneb. Neg. Laenguga kehalt neutraalsele kehale. Negatiivse laenguga kehas on elektrone rohkem, kui prootoneid. Liigsetele elektronidele mõjuvad tõukejõud. Kui kehas elektrijuhiga ühendada, hakkavad elektronid laenguta kehale liikuma. Elektrijuhis liikuvatele elektronidele mõjuvad vastassuunalised elektrijõud. Kui laengud saavad võrdseks, siis elektrilaengu ülekanne lakka...
identifiteedi. Järgnevalt aga näeme, et keemilise sideme teke on otseselt seotud aatomites olevate elektronidega (nende orbitaalidega). 2.3. Aatomite elektronstruktuur. Vesiniku aatom. Vesiniku aatom on lihtsaim aatom ja ta sisaldab endas vaid ühe elektroni, mis ümbritseb vaid ühest prootonist koosnevat tuuma. Liikudes ümber aatomi tuuma on elektronil lubatud vaid kindlad energianivood (orbitaalid). Ülaltoodud on seletatav asjaoluga, et elektron aatomis allub kvantmehhaanika seadustele, mis lubavad talle mitte suvalisi vaid kindlaid energiaväärtuseid. Ergastamisel s.o. energia juurdeandmisel võib elektron minna üle vaid kindlale uuele energianivoole. Üleminek toimub antud üleminekule vastava energia, s.o. uue energianvoo ja esialgse energianivoo energiate vahele vastava energia, neeldumisel. Kui elektron aatomis kukub kõrgemalt energianivoolt madalamale, siis vabaneb energia samasuures diskreetses väärtuses (joon. 2.5.)
Tülakoidi membraanides asuvad valgust neelavad fotosüsteemid I ja II (PSI ja PSII) ja nendevahelised elektronikandjad plastokinoon, tsütokroom b6f, plastotsüaniin, samuti ka NADP reduktaas ja ATP süntaas 4. Taimed kasutavad fotosünteesis millist valgust? (Kirjutage lainepikkuste vahemik) Fotosünteesil kasutatakse nähtavat valgust 400 700 nm punases (650-680 nm) ja sinises valguses (430-470 nm, nn Soret riba). Sinise valgusega ergastumisel kukub elektron kiiresti punase riba energiale ja ainult seda saab kasutada fotosünteesiks. 5. Loetlege viis sinist valgust absorbeerivat pigmentide rühma taimedes klorofüll A, LHC, krüptokroom, karotinoidid 5 6. Nimetage fotosünteetiliselt aktiivse valguse lainepikkuste vahemik ja nimetage pigmendid mis fotosünteesis
tekitatud laengukandjad. Enamus- ja vähemuslaengukandjad. Laengu kompenstatsioon ja kristalli elektriline neutraalsus. Vabade elektronide ja aukude tege puhtas (legeerimata) pooljuhis. Räni ja germaaniumi iga aatomi väliskihis on neli valentselektroni, millest igaüks tiirleb ühtlasi ümber naaberaatomi. Neis ainetes paiknevad aatomid või molekulid üksteise suhtes korrapäraselt, moodustades kristallvõre, mida on siis näha hetkel kahel joonisel. Ühel on ära näidatud, kui tekib vaba elektron, mis tavaliselt tekib siis, kui me lisame aatomi struktuuri mingit teist ainet. Antud juhul siis ränile fosforit. Auk on aga puuduv side aatomite vahel. Elektron-aukpaaride kontsentratsiooni sõltuvus temperatuurist. absoluutsest nullist kõrgemal temperatuuril lahkub osa aatomist, muutudes vabadeks elektronideks. Lahkunud elektroni kohta kovalentsidemes nimetatakse auguks. Seega põhjustab elektronide üleminek ühest sidemest teise aukude vastassuunaline liikumine. Puhtas
ATP-sse salvestatud energiat kasutatakse hiljem sünteesiprotsessides Fotosüntees protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosünteesi valgusstaadium Et rakus üldse fotosüntees hakkaks toimuma on vaja energiat nende protsesside käivitamiseks. Taimed saavad selle energia päikesevalgusest. Valgus neeldub lehes ja ergastab pigmendi molekulid. Ergastatud klorofülli molekul kaotab ühe elektroni. See elektron liigub ühelt molekulilt teisele ja seda nimetatakse elektronitranspordiahelaks. Igal astmel vabaneb veidi energiat. Seda energiat kasutatakse ATP sünteesiks. Nüüd aga on klorofülli molekulis üks vaba koht uuele elektronile. See elektron saadakse vee molekuli lõhustumisel. Vesi siseneb taime juurte kaudu mullast ja on fotosünteesi toimumiseks üks olulisi komponente. Vee lõhustumiseks on samuti vaja päikeseenergiat. Vee molekul lõhustub hapnikuks ja vesinikioonideks
ATP-sse salvestatud energiat kasutatakse hiljem sünteesiprotsessides Fotosüntees protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosünteesi valgusstaadium Et rakus üldse fotosüntees hakkaks toimuma on vaja energiat nende protsesside käivitamiseks. Taimed saavad selle energia päikesevalgusest. Valgus neeldub lehes ja ergastab pigmendi molekulid. Ergastatud klorofülli molekul kaotab ühe elektroni. See elektron liigub ühelt molekulilt teisele ja seda nimetatakse elektronitranspordiahelaks. Igal astmel vabaneb veidi energiat. Seda energiat kasutatakse ATP sünteesiks. Nüüd aga on klorofülli molekulis üks vaba koht uuele elektronile. See elektron saadakse vee molekuli lõhustumisel. Vesi siseneb taime juurte kaudu mullast ja on fotosünteesi toimumiseks üks olulisi komponente. Vee lõhustumiseks on samuti vaja päikeseenergiat. Vee molekul lõhustub hapnikuks ja vesinikioonideks
Laineperiood-aeg,mis kulub ühe lainepikkuse läbimiseks. Laine sagedus-näitab mitu võnget teeb laine sekundis. Laine kiirus-on võrdne lainepikkuse ja sageduse korrutisega. Laine intensiivsus- näitab, kui palju energiat kannab valguslaine ajaühikus läbi pinnaühiku. 7. Bohri aatomimudel Bohri aatomiteooria on ühe-elektroniliste aatomite poolklassikaline mudel. Selle teooria aluseks on järgmised postulaadid: 1. Elektron liigub tuuma kuloonilises väljas ringjoonelistel orbiitidel klassikaliste liikumisvõrrandite järgi. 2. Võimalikud on vaid sellised orbiidid, kus elektroni orbitaalne impulsimoment on Plancki nurkkonstandi täisarvkordne: , n=1,2,3,... 3. Vastupidiselt klassikalise elektromagnetteooria ennustusele lubatud orbiitidel elektron ei kiirga elektromagnetlaineid, kuigi liigub kiirendusega. 4
KEEMIA PÕHIMÕISTED. 1. Aatom üliväike aineoskane, koosneb tuumast ja elektronidest. 2. Keemiline element kindla aatominr-ga aatomite liik. 3. prooton positiivse laenguga tuumaoskake. 4. neutron negatiivse laenguga tuumaoskake. 5. elektron üliväike neg. laenguga osake, mis moodustab aatomis tuuma ümbritseva elektronkatte. 6. tuumalaeng aatomi tuuma pos.laeng; prootonite arv tuumas. 7. massiarv tuumaosakest arv aatomituumas; tähis A 8. istroopid keemilise elemendi teisendid, millel on ühesugune prootonite arv(tuumalaeng), kuid erisugune neutronite arv (ja massiarv). 9. elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. 10. allkiht 11
aatomimudel. Planetaarset aatomimudelit võib võrrelda päikesesüsteemiga, kus aatomi tuum on päike ja elektronid selle ümber tiirlevad planeedid. Kuigi ka selles mudelis leidus vastuolusid, see ei selgitanud aatomite püsivust. Elektronid liiguvad pidevalt kiirendusega ning kaotavad seetõttu energiat 6 ja peaksid tuumale kukkuma, kuid ei kuku, aatomid on püsivad. Need ebaseaduspärasused seletas ära Niels Bohr oma postulaatidega: · Elektron võib viibida vaid kindlaltel orbiitidel, kus ta energiat ei kiirga. · Üleminekul ühelt orbiidilt teisele elektron kas neelab või kiirgab ühe kvandi. · Aatom võib olla ainult kindlate energiaväärtustega. Järeldada või sellest aga seda, et klassikalise elektrodümnaamika seadused ei kehti aatomisisestele protsessidele. Radioaktiivsus Rutherford uuris koos F.Soddyga radioaktiivsust ja radioaktiivse kiirguse mõju erinevatele keemilistele elementidele
TUUMAFÜÜSIKA SISSEJUHATUS: Aatomit tervikulikult uurides, tegeldi elektron katte ehituse... Hiljem hakati tegelema ka aatomituuma ehituse ja seal toimuvate seaduspärasuste uurmisega Samal aastal püstitas Rutherford hüpoteesi ,et vesinike aatomi tuum on kõigi teiste keemilistelementide tuumade koostises. Seda osakest hakatigi nim. Prootoniks. 1920.A ennustas Rutherford ,et tuumas on ka laenguta osakesi. Neutron ise avastati 1932.a. Chadwick poolt .Füüsikud avastasid ,et tuumade lagunemisel vabaneb ,suurel hulgal
Pooljuhid on enamasti kristallstruktuuriga ained, s.t nende aatomid või molekulid paiknevad kindla korra kohaselt, moodustades kristallivõre. Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes. Iseloomulik on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades, samuti võõraine aatomite mõjul. Puhtas pooljuhis on vabade elektronide arv võrdne aukude arvuga, sest kovalentsideme katkemisel moodustuvad paarikaupa üks vaba elektron ja auk. Niisuguse puhtpooljuhi elektrijuhtivus – omajuhtivus – on madalal temperatuuril lähedane dielektriku omale. Temperatuuri tõustes kasvab vabade elektronide hulk kiiresti ja vastavalt väheneb pooljuhi eritakistus. Mis on pooljuhtioodid? Mis on selle otstarve? Pooljuhtdiood on kahe elektroodiga diood, mille eesmärk on lasta elektrivoolu läbi ainult ühes suunas. Seadise põhiosaks on enamasti pooljuhtkristalli sisse
Tekib kovalentne side. 3. 2H + O = H2O Energia eraldub. Eksotermiline reaktsioon 4. Keemilise sideme katkemisel energia neeldub. 5. Eksotermiline reaktsioon on reaktsioon kus lähteainete energia on kõrgem saaduste energiast (H < O ) Endotermiline reaktsioon on reaktsioon, kus lähteainete energia on madalam saaduste energiast (H > O ) 6. Täppskeem Paardumata elektronide arvu määramine - üks paardumatta elektron 7. Kovalentne side tekib ühiste elektronpaaride abil. Seda moodustavad: a)Vesiniku aatom b) Kloori aatom c) Hapniku aatom 8. Kordne side on keemiline side mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil. 9. Täppskeemid 10. Mittepolaarne kovalentne side tekib ühesuguste mittemetalli aatomite vahel nt: 11. Elektronegatiivsus näitab keemilise elemendi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist ekektronpaari.
Vesinik Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1. Ta on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemis kuulub ta 1. perioodi ja s-blokki. Kuigi vesinik paigutatakse tavaliselt I rühma, ei ole tema koht perioodilisussüsteemis üheselt määratav , sest ta on elementide seas erandlikul kohal. Mõnikord paigutatakse ta VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma. Seega tema oksüdatsiooniaste võib olla -I, 0 või +I. Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element; kõige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult ühest prootonist ja ühest elektronist. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1. I rühma arvatakse vesinik sellepärast, et tal on üks valentselektron. Tal on leelismetallidega sarnane aatomispekter. Nagu leelismetallid, nii ka vesinik annab vesilahustes hüdrateeritud ühekordse positiivse elektrilaenguga iooni. Vesiniku vaba ioon on aga prooton, mi...
7.Neutrontähed Neuro9ntäht koosneb ainult neutronitest. Juhul kui täht ei jõua rauast tuuma kujunemise ajaks endalt piisavalt ainet ära heita ja tuuma mass on suurem kui 1,4 Mo, siis tõmbub tuum gravitatsioonijõu mõjul kokku, algab elektronide haaramine tuumadesse ja neutronite hulgaline moodustumine. 8.Mustad augud Kui tuumakütuse ammendumisel on tähe tuuma mass suurem, kui 2,8 Mo, siis ei suuda kokkutõmbumist takistada ei elektron ega neutron gaasi rõhk. Mustal augul säilib välisvaatleja jaoks gravitatsiooniväli, pöördumis pulss moment ja elektrilaeng. 9.Päike (aktiivsus, mass, raadius, välistemperatuur, eluiga) Mass: Mo= 1,99 × 1030 kg Raadius: Ro= 696000kg Välistemperatuur: 5800°K Eluiga: 10 × 109 a Aktiivsus: Päikese aktiivsus muutub keskmiselt 11.aastase perioodiga.
Klass: 8. Kuupäev: 15.12 Nimi: Merilin Innos Kordamine: Aatomi ehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus 1. Selgitage mõisted: keemiline element, aatom, prooton, neutron, elektron, lihtaine, liitaine, molekul, indeks 2. Kirjeldage aatomi ehitust skemaatiliselt: tuum ja elektronkate, tuumaosakesed, elektronkihid, prootoni, neutroni ja elektroni laengud ja massi. 3. Tooge välja aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga (tuumalaeng, prootonite, neutronite ja elektronide koguarv, elektronkihtide arv, e arv väliskihil, elektronskeem). 4. Selgitage mõisted: liht- ja liitaine. Liht- ja liitainete eristamine valemi põhjal. Tooge
Cd/CdSO4 0,1 0,100 0,150 0,015 -0,402 6 0,29 Cu/Cl2+ 0,05 0,079 0,577 0,046 0,337 7 Kui elektroodil toimub reaktsioon OksOks + ze- = RedRed (kus Oks ja Red on vastavalt aine oksüdeerunud ja redutseerunud vormid, e - elektron, - a Oks Oks RT 0 zF a ReRedd
Millest koosneb aatomituum? Positiivse laenguga prootonitest ja negatiivse laenguga neutronitest Mis on looduslik radioaktiivsus? Radioaktiivsus on tuumade iseeneslik ümberkorraldumine, mille tagajärjel tuumad paiskavad välja alfaosakesi, beetaosakesi või siis gammakiirgust, muutudes ise teiste elementide tuumadeks Missugused on radioaktiivsuse põhiliigid? Alfa-, beeta- ja gammakiirgus. Mis on alfaosake?Alfaosake on He(heeliumi)aatomi tuum. Mis on beetaosake? Beetaosake on elektron. Mida kujutab gammakiirgus? Gammakiirgus kujutab endast suure energiaga footonite voogu. Missugune on radioaktiivsete kiirguste erinevate liikude läbimisvõime? Alfa ei lähe läbi paberi, puidu ega betooni; beeta ei lähe läbi puidu, läheb läbi paberi; gamma läheb läbi betooni, läheb läbi paberi ja puidu. Kuidas muutub tuum alfalagunemisel? Tuuma massiarv muutub 4, laenguarv 2 võrra väiksemaks ehk tuumast väljub 2 prootonit ja 2 neutronit. Lõppoleku tuum võib jääda
Kõige Kalgim Kiirgus Kosmoses Koostaja: 9.Klass 2011 Kuidas Inimene näeb Gammakiirgust Gammakiirguse avastas Prantsuse keemik ja füüsik Paul Villadr 1900. aastal Gammakiirguseks nimetatakse lainealaks ,kus footoni energia on suurem kui 100 keV(kiloelektronvolti) Üks elektronvolt on energia, mida elektron saab läbides potensiaalise vahe (vaakumis)1 volt. Gammakiirhust saab vaadelda Tserenkovi teleskoopidega. Gammakiirgust on võimalik mõõta tänu USA füüsikule Arthur H. Comptonile. Copmton avastas kõrge energiaga footonite hajumise mida nüüd nimetatakse Comptoni hajumiseks. Kust Saab Gammafooton Oma Energia 1961. aastal mõõteti esmakordselt kosmilist gammakiirgust orbiidil Explorer 11 pardalt,kus ennustati sellist kiirguse võimalikkust.
2. Mõisted: puhas aine, segu ja materjal. Segude lahutamise viisid. Ainete füüsikalised ja keemilised omadused. 3. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteem, avastamise ajalugu. Aatomi ehituse seos perioodilisuse süsteemiga, perioodilisuse süsteemi struktuur. Isotoopia. Radioaktiivsus, allotroopia. Mõisted: aatom, keemiline element, elektron, prooton, neutron. 4. Keemia põhiseadused:massi jäävuse seadus, energia jäävuse seadus, koostise püsivuse seadus, ruumalaliste suhete seadus,Avogadro seadus. 5. Keemiline side, sideme pikkus. Keemilise sideme tüübid: Kovalentne side (polaarne ja mittepolaarne), iooniline, metalliline, vesinikside ja doonor- aktseptorside). Aine omaduste sõltuvus keemilise sideme tüübist. 6
butaan proplüülradikaal metüülradikaal 4. Selgita mõisteid: hüdrofoobsed ained ja hüdrofiilsed ained. Hüdrofoobsed ained-vett tõrjuvad,mistõttu ei segune vees ega märgu janeil ei teki veemolekuliga vastastikmõju.Ei moodusta vesiniksidemeid. Hüdrofiilsed ained-vett armastavad, tekib veemolekuliga vastastikmõju, need märguvad ja lahustuvad vees ning võivad moodustada vesiniksidemeid. 5. Mis on radikaal? Radikaal-osake,millel on üksik paardumata elektron. Väga reaktsioonivõimeline.Kõrge energiaga osake ja püüab igal võimalusel ühendada end teise elektroniga. 6. Mis on nafta? Nafta-looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsinikvesinike segu.Koosneb:süsinik,vesinik,väävel,lämmastik,hapnik. Väga tuleohtlik.Ei ole ühtset keemis- ega sulamistemp. Mahumõõtühik on barrel. 7. Mida näitab kütuse iseloomustamisel kütteväärtus? Erinevate kütuste põlemisel eraldub erinev hulk soojust.Mida rohkem
Tuuma koostis:prooton+(Z), neutron0(N)mis on looduslik radioaktiivsus? A Becquerel; keemiliste elementide aatomituumade iseeneslik lõhustumine, mille käigus vabaneb radioaktiivne kiirgus ja tuumad võivad muutuda teiste elementide tuumadeks Mis on poolestusaeg:aeg,mille jooksul antud isotoobi kogus väheneb radioaktiivse lagunemise tõttu kahekordselt. Mis on isotoop:Ühe elemendi erineva massiarvuga tuumad.(võib olla erinev neutroni arv) Kriitiline mass on minimaalne aine mass, mis on vajalik ahelreaktsiooni kaivitamiseks. Paljunemistegur- Ühe tuuma lõhustumisel tekib 2neutroni, mis mõlemad neelduvad ainekoguse teistes tuumades, kutsudes esile vastavalt 2 uut õhustumist.(nt2;4;8;16etc )Millised on Tuumareaktori põhiosad ja ülesanne? Põhiosad: soojusvaheti, soojuskandja, juhtvardad,varje ,tuumkütus, aeglusti Ülesanne: Tuumade lõhustumise ahelreaktsioon kasuliku energia tootmiseks, selleks kasutatakse tuumareakt.süntees...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
