Heinrich Rudolf Hertz (22. veebruar 1857 - 1. jaanuar 1894) oli saksa füüsik, kes selgitas ja laiendas elektromagnetiline teooria valguses, mis oli ajama poolt Maxwell. He was the first to satisfactorily demonstrate the existence of by building an apparatus to produce and detect or waves. Ta oli esimene rahuldavalt näidata olemasolu elektromagnetiliste lainete poolt hoone seadmed toota ja avastada VHF või UHF raadio lained. Lapsepõlv Hertz sündis Hamburg, Saksamaa, jõuka ja kultiveeritud Hansa peres. His father, Gustav Ferdinand Hertz, was a barrister and later a senator. Tema isa, Gustav Ferdinand Hertz oli vandeadvokaat ja hiljem senaator. His mother was the former Anna Elisabeth Pfefferkorn. Tema ema oli endine Anna Elisabeth Pfefferkorn. He had three younger brothers and one younger sister. Ta oli kolm nooremat venda ja üks noorem õde. Kuigi ta õppis Hamburg gümnaasiumis, näitas sobivuse teadused samuti keelte õppe araabia ja san...
1.Kuidas valgust kiiratakse? 1900 a Esitas kvantteooria, mille järgi valgust kiiratakse üksikute valgusportsjonite ehk valgusosakeste kaupa 2. Kuidas valgust neelatakse? Valgust neelatakse tervikuna 3.Mis on footon? Footon on valgusosake, valguskvant, kujutab endas valgusportsjonit 4. Footoni energia valem. Mis määrab ära footoni energia ? E= h x f Sagedus määrab ära footoni energia, mida suurem sagedus,seda suurem energia. Fotoni enegia on võrdne valguse sagedusega ja on pöördvõrdeline valguse lainepikkusega 5.Footoni omadused 1)Footon omab kindlat energiat E= hf h= Planci konstant = 6.63 x 10 astmes -34 f- sagedus( 1 Hz) c=lamda x f c- kiirus E= hc/lamda lamda lainepikkus 2)Esineb ainult liikumises, paigal seisvaid footoneid ei esine 3)Eri värvi valgustel on kvandi enegia erinev (violetsetel valgustel on suurim ja punastel väikseim) 4)Footon omab kindlat massi E= mc2 m=E/c2 = hf/c2 c- valgus...
eraldamiseks antud tuumast.Mida nim massidefektiks? Osakeste ja tuumamassi vahet nim tuuma massidefektiks,(kui liita kokku tuuma osakeste massid,siis see osutub suuremaks tekkinud tuumamassist.)mis on tuumareaktsiooni energiaväljuns ja kuidas seda leida? Näitab reaktsioonis osalenud tuumade ja selle käigus tekkinud tuumade seoseenergiate vahet. millise ebastabiilsuse põhjustab gamma-kiirgus ja milline muutus sellega tuumas kaasneb? Ta käitub nagu valgus.väga suure energiaga footonid ehk elektromagnetlained..Kiirgus on põhjustatud sellest,et tuumas mõni prooton või neutron langeb või annab ära madalamala tühjale energi tasemele.Millise ebastabiilsuse põhjustab b-kiirgus ja milline muutus sellega kaasneb? Kiirgus on põhjustatud sellest,et tuumas on neutronite energia tase tunduvalt suurem,kui prootonite.Seega mõni neutron muundub prootoniks. Millise ebastabiilsuse põhjustab A-kiirgus ja milline muutus sellega kaasneb? On põhjustatud tuuma liigsest suurusest,sellised tuumad
Ehk kõnekeeles tööstusvoolumootor. Põhilised elektrimootorid tööstuses, reguleerida suurtes piirides toitepinge muutumisega; käivitus sisselülitusel veojõud suur, sageduse põllumajanduses jne. kasvades veojõud väheneb Ehitus ja tööpõhimõte (elektrienergia arvesti töötab samal põhimõttel) Paigalseisev osa ehk staator(õõnes malmsilinder) ja sellega ühise telje ümber Elektromagnetlained pöörleb rootor (vask, alumiiniumvarrastest). Paigalseisev osa staator tekitab Laetud osakese võnkumine tekitab selle läheduses muutuva elektrivälja, see indutseerib muutuva pöörleva magnetvälja, mis vahelduvooluvõrku lülitades tekitab magnetvälja, see jälle muutuva elektrivälja jne. Mingil ajahetkel on x teljel võimalik registreerida sageduse(sünkroonsageduse) 3000p/min(2 pooluseline); 1500 p/min(4poolust); erinevaid e aj b väärtuseid
Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ Ettevalmistus arvestuseks 1. Mida kirjeldab optika? Optika on füüsika osa, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastastikmõju ainega. 2. Mis on valgus? · Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. · Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. 3. Kuidas liigitatakse valguslained lainepikkuse järgi? Valgust klassifitseeritakse lainepikkuse järgi · Infravalgus · Nähtav valgus · Ultravalgus 4. Nimeta valguslainet iseloomustavad suurused · Lainepikkus · Laineperiood T · Laine sagedus f · Laine kiirus v · Valguse intensiivsus I 5
Referaat Elektromagnetalinete kasutamine meditsiinis 2010 Elektromagnetlaine Elektromagnetlaine on ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. Elekromagnetlained jagunevad: · Madalsageduslained · Raadiolained · Infrapunane kiirgus · Nähtav valgus · Ultraviolettkiirgus · Röntgenkiirgus · Gammakiirgus · Kosmiline gammakiirgus Elektromagnetlained on ristlaine ehk ristilaine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Ristlained võivad tekkida niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Ristlained levivad vaakumis mitte aga vedelikes ning gaasides. Ka valgus on elektromagnetlainetus ning koosneb ristlainetest. Seda tõestavad sellised nähtused nagu valguse polarisatsioon ja polarisatsioonifilter Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub ...
kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed (isotoobid) Antiosake - elementaarosakese vastasosake, mille elektrilaeng ja teised kvantarvud on vastupidise märgiga; antiosakese seisumass on osakese massiga võrdne Makromaailm - käsitleb meid igapäevaselt ümbritsevaid kehi ja nendega toimuvaid nähtusi (alates suurusjärgust 10-8 meetrit) Mikromaailm - elementaarosakesed, aatomid, molekulid, elektromagnetlained (kõik väiksem kui 10-8 meetrit) Poolestusseadus - ennustab, kuidas mittelagunenud tuumade arv mistahes radioaktiivses aines väheneb teatud pika perioodi jooksul. Seisuenergia - energia, mis on kehal üksnes oma olemasolu tõttu Seoseenergia - energia, mis oleks vaja osakesele anda, et teda täielikult tuumast vabastada Elementaarosake ehk fundamentaalosake - universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teadaolev alamstruktuur; praegu teadaolevalt on
päikesekiirte infrapunaosaga, mis oleneb päikesekiirguse nurgast, mis omakorda sõltub maa telje liikumisest (talv/suvi). Öösel maapind jahtub, eritades soojust taas infrapunakiirguse kujul. 2.2.2.2. Infrapunakiirguse kasutamine kommunikatsioonivahendina Infrapunakiirgust kasutatakse mitmetes mobiiltelefonides andmete edastamise ja vastu võtmise eesmärgil. 7 2.2.3. Raadiolained Raadiolained on elektromagnetlained, mille lainepikkus on 10 -4 - 108 m. Looduslikud raadiolainete allikad on õhuelektrilised nähtused, planeedid, tähed, galaktikad, metagalaktikad. Raadiolainete rakendamisel põhinevad raadioside, ringhääling, televisioon, raadionavigatsioon, raadiolokatsioon, raadiospektroskoopia, raadioastronoomia ja mitmed teised teaduse ja tehnika harud. 3. ELEKTROMAGNETVÄLJADE ALLIKAD JA MÕJU INIMESTE TERVISELE
Valge valgus koosneb värvilistest valgustest; selle silma langemisel tekib värvusetu nägemisaisting. Spekter tekib seetõttu, et valges valguses sisalduvad värvilised valgused murduvad erineval määral: punane murdub kõige vähem, violetne kõige enam. Kui juhtida spektrivalgus läbi prisma, siis värvilised valgusvihud küll murduvad, kuid ei lagune enam teiste värvustega kiirteks. Seega on spektrivärvused puhtad värvused. Valguse aistingu põhjustavad elektromagnetlained pikkusega 380760 nm. Spektrite jaotamine: kiirgus-ja neeldumisspekter Spektreid jaotatakse oma tekkepõhjuse järgi kiirgus- ja neeldumisspektriteks. Kiirgusspekter näitab, millise lainepikkusega ja intensiivsusega valgust keha kiirgab. Tekivad valguse kiirgumisel erinevate ainete aatomitest. Kiirgusspekter on üksikute monokromaatiliste komponentide kogum. Neeldumisspekter on mustade joonte kogum, mis tekib siis, kui asetada pideva spektri allikast tuleva kiirguse teele mingi aine
Max Planck Sündis 1858 ja suri 1947. Ta oli saksa füüsik, keda peetakse kvantteooria rajajaks ning seega 20. Sajandi üheks tähtsamaks füüsikuks. Ta on pälvinud Nobeli füüsikapreemia. Ta pärines intellektuaalide perekonnast. Isa oli õigusteadusprofessor ja tema onu oli kohtunik. Lapsepõlves oli ta väga andekas muusikas.1885-1889 töötas ta Kieli ülikoolis, 1889 Berliini ülikoolis. Oma teadlasekarjääri alustas ta termodünaamika uurimisega. 1900 lõi ta hüpoteesi, et elektromagnetlained kiirguvad ja neelduvad energiakvantide kaupa. See oletus pani aluse kvantteooria algusele ja arengule. 1945 sai ta Goethe auhinna.
ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Seega võib optikat vaadelda elektromagnetismi allvaldkonnana. Osa optilisi nähtusi tuleneb ka valguse kvantiseloomust ja seetõttu on teatud optika valdkonnad seotud kvantmehaanikaga. 2. Mis on valgus? · Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. · Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. 3. Kuidas liigitatakse valguslained lainepikkuse järgi? Valgust klassifitseeritakse lainepikkuse järgi · Infravalgus · Nähtav valgus · Ultravalgus 4. Nimeta valguslainet iseloomustavad suurused · Lainepikkus · Laineperiood T · Laine sagedus f · Laine kiirus v
ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Seega võib optikat vaadelda elektromagnetismi allvaldkonnana. Osa optilisi nähtusi tuleneb ka valguse kvantiseloomust ja seetõttu on teatud optika valdkonnad seotud kvantmehaanikaga. 2. Mis on valgus? · Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. · Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. 3. Kuidas liigitatakse valguslained lainepikkuse järgi? Valgust klassifitseeritakse lainepikkuse järgi · Infravalgus · Nähtav valgus · Ultravalgus 4. Nimeta valguslainet iseloomustavad suurused · Lainepikkus · Laineperiood T · Laine sagedus f · Laine kiirus v
raadiolaineid · Televisioonivastuvõtja ehk teler - tuuner eraldab teataval sagedusel edastava kandelaine, mis demoduleeritakse ja pildisignaal suunatakse kineskoopi ja helisignaal kõlarisse. Teleri tööpõhimõte · TUUNER- eraldab teataval sagedusel leviva kandelaine · KINESKOOP- kallutusplaatide abil saadab ekraanile ridade kaupa pilti · EKRAAN-kineskoobi elektronkahurist tuleva elektronivoog muutub helendavateks punktideks. · KÕLAR- elektromagnetlained muutuvad helilaineteks. Esimene televisioonikujutis 1924.aastal konstrueeris Baird Nipkowi ketta eeskujul pöörleva ketta. Ketta leiutamiseks kasutas ta kõiki koduseid vahendeid, milleks olid karp, vana valamu, vana elektriventilaatori mootor, sukanõelad, jalgratta laterna klaas ja raadio varuosad. Karbist meisterdas ta projektsioonilambi, valamust aga pöörleva ketta aluse, mis oli terve leiutise aluseks ning selle külge käis mootor
Sobiv kaugus tagatud. Optimaalne Kuvari kaugus silmadest Ebatõenäoline Väheohtlik Vähene risk 50-70cm Tööülesanded lauatelefoniga; Ei Mobiiltelefoni mõju mõju mobiilist tulevad Ebatõenäoline Väheohtlik Vähene risk elektromagnetlained Kuvariga töötamise aeg tööpäeva Üle poole tööpäevast (ca 8 tundi) - Tõenäoline Ohtlik Suur risk jooksul Mõju nägemisele Psühholoogilised: Öötöö Tööaeg osaliselt öösel, väsimus. Vähetõenäoline Ohtlik keskmine risk
INIMENE JA ELEKTRIVÄLJAD Tsiviliseeritud maailm kujutab endast tohutut energiaookeani, mille moodustavad arvutud tehislikud elektromagnetilised lained ja kiirgused. Sadakond aastat tagasi eksisteerisid vaid looduslikud kiirgused ja geostatsionaarsed väljad. Tänapäeval oleme ümbritsetud moodsate tehniliste vahenditega, mis saadavad pidevalt välja erinevaid elektromagnetilisi laineid ja kiirgusi. Kuna elektromagnetlained läbivad hoonete seinu( kui need ei ole ekraniseeritud), riietuse ja inimese keha, siis praktiliselt pole kaitset nende eest ja me oleme kogu ööpäeva jooksul kiirguse mõju all. Väikeste koormuste korral jäävad mõjud tähelepanuta, kuid teatud läve ületamisel kaasnevad kahjulikud nähtused. Elektrosmog= keskkonna saastamine elektromagnetiliste lainete ja kiirguste poolt. Tehniliste seadmete ja ka looduslike elektri- ja magnetväljade ning kiirguse mõju inimestele, loomadele,
E = h kus E on footoni energia, h on Plancki konstant ja on valguse sagedus. Sõna "spekter" hakati ilmse analoogia põhjal kasutama ka muud liiki lainete, näiteks helilainete kohta ning ka muude juhtude kohta, kus midagi lahutatakse sageduskomponentideks. Spekter on tavaliselt kahemõõtmeline diagramm, mis kujutab sageduskomponente teise mõõtme järgi. Mõnikord mõeldakse spektri all ka liitsignaali ennast: näiteks optiline spekter on need elektromagnetlained, mis on inimsilmale nähtavad. Spektrite uurimist nimetatatakse spektroskoopiaks. · Elektromagnetlainete spekter on elektromagnetilise signaali võimsusspekter. Seda mõõdetakse spektroskoopia abil. · Optiline spekter on nähtava valguse elektromagnetlainete spekter. · Laiendatud spekter on telekommunikatsioonis üks signaali edastamise viis. · Laiemas tähenduses kasutatakse mingeid objekte iseloomustava füüsikalise
Energia - füüsika arvestus • Energia jäävuse seadus : Energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. • Alalisvoolu mõiste, vahelduvvoolu mõiste. Nende ajalooline olelusvõitlus majapidamisse – kumb jäi peale ning kes seotud oli? : Alalisvool - käib ühtse ringina ; elektrivool, kus laenguosakestel on kindel liikumissuund, mis ei muutu. Vahelduvvool - elektrivool, mille tugevus ja suund perioodiliselt muutuvad (mugav kasutada, kuid raske suurel hulgal salvestada). Olelusvõitlus: Edison (oli alalisvoolu poolt, oli kuulus, hakkas Tesla vastu võitlema ehk tegi vahelduvvoolu nö avalikkuse ees maha, nt hukkas loomi avalikult) ; Tesla (oli vahelduvvoolu poolt, sündis Serbias ja kolis Ameerikasse). Peale jäi vahelduvvool puhtalt füüsikast ja matemaatikast lähtudes. • Alalisvoolu allikaid, vahelduvvoolu allikaid : Alalisvool...
LOODUSE KAUGSEIRE (konspekt) Kaugseire on meetod eemal (peamiselt Maal) asuvate objektide kohta info saamiseks mittekontaktsete meetoditega, peamiselt elektromagnetkiirguse abil. Elektromagnetkiirgus on ruumis levivad elektromagnetlained. Sõltuvalt lainepikkusest liigitatakse elektromagnetkiirgusi järgmiselt: · raadiolained (pikimad lained) · infrapunane e. soojuskiirgus · nähtav valgus · ultraviolettkiirgus · rörtgrnkiirgus · gammakiirgus (lühimad lained) Mida lühem lainepikkus, seda suuremat energiat laine endaga kannab ning seda ohtlikum on kiirgus elusorganismidele. Elektromagnetkiirgus levib valguse kiirusel, võib uude keskkonda sattumisel peegelduda, murduda ja neelduda.
3.4. Magnetvälja energia A = Q + L I dI LI 2 I 2 Magnetvälja energia või voolu omaenergia W = L I dI W = = = 2 2 2L W LI 2 BH B H Magnetvälja energia tihedus w = = = = ´ V 2V 2 2 4. Maxwelli võrrandid ja elektromagnetlained 4.1. Nihkevool Maxwelli teooria aluseks oli elektri- ja magnetväljade vastastikuse seotuse ja sümmeetria idee. Nihkevool - vool, mis tekib, kui kondensaator lülitada vahelduvvooluahelaks. q D q = DS In = =S t t D A Nihkevoolu tihedus j n = = t m 2 Koguvool j k = j + j n 4.2. Maxwelli võrrandid ja nende omadused
a. pikemad, kui 1cm - raadiolained b. o,o1cm - 1cm - mikrolaied c. 760nm - 0,01cm - infrapuna kiirgus d. 400nm - 760nm - nähtav valgus e. 10nm - 400nm - ultraviolettkiirgus f. 0,01nm - 10nm - röntgenkiirgus g. lühemad, kui 0,01nm - gammakiirgus 3. Keskmine doos 10 msv aastas põhjustab ühe vähkkasvajasse haigestumise tuhande inimese kohat. 4. Millised on aditiivsed põhivärvid? punane. sinine, roheline 5. Elektromagnetlained levivad vaakumis kiirusega 300 000 km/s 6. Millised neist on ioniseerivad kiirgused? räntgenkiirgus, gammakiirgus. 7. Eurooplase keskmine kiiritusdoos, mis on põhjustatud looduslikust foonist on 2,5 kuni 4 millisiiverit 8. Valge keha peegeldab kõiki värvusi 9. Elektromagnetlained on ristlaine 10. Kui mingi objeks on valges valguses roheline, siis punases valguses on see keha must 11. Sinine silinder laseb läbi sinist värvust 12. Värvus on valguse subjektiivne kirjeldaja 13
sageduse määrab generaatori pöörlemissagedus. · Võnkering on süsteem, mis tekitab elektrilise võnkumise, mille sagedus on määratud võnkeringi moodustavate kehade omadustega. · Elektriliste võnkumistega kaasnevad samaaegsed magnetilised võnkumised. · Seda nähtust(elektrivälja ja magnetvälja samaaegset perioodilist muutumist) nimetatakse elektromagnetvõnkumiseks. James Clerk Maxwell 1831 - 1879 · Maxwelli elektrodünaamika Elektromagnetlained Magnetväli tekib elektrivälja muutumise tagajärjel sõltumatult elektrivälja päritolust. Elektri ja magnetvälja saab vaadelda ainult ühtsena elektromagnetväljana Elektrivälja muutumine ühes punktis kutsub esile muutuva magnetvälja ja selle magnetvälja muutus kutsub esile elektrivälja muutuse naaberpunktis. Igasugune elektri või magnetvälja muutus levib ruumis lainena. Seda lainet nimetatakse elektromagnetlaineks. Elektromagnetlaine levib vaakumis kiirusega 3 108 m/s
ümbritsevast keskkonnast. Keravälk ei süüta alati kergesti süttivaid aineid tema läheduses [7]. Selle juures on väga oluline roll ümbritseval maastikul, mis võib tekistada soodsaid tingimusi resonantsiks, mille tulemusena neelab plasma elektromagnetilisi laineid. Kapitsa teooria aitab seletada, miks keravälgu läbimõõt on suhteliselt püsiv ja miks see just sedasi liigub nagu inimesed on täheldanud. Elektromagnetlained peaksid keravälgu tekitamiseks olema umbes 40-70 cm pikkused. Ahela teket seletatakse teooria järgi elektromagnetlainete inferentsiga, lõhkemist aga sellega, et energia juurdevool plasmakerasse lõpeb pilkselt ning tekib hõrendus ja survelaine, mis tundub nagu plahvatus. Harva võib energia juurdevool vaikselt väheneda, mille tulemusena keravälk hääbub ilma plahvatuseta [8]. 6 7
Vabavõnkumiste tekkimine Tasakaaluasendis peab kehale mõjuvate jõudude resultant võrduma nulliga Tasakaalust väljaviidud kehale mõjuvate jõudude resultant peab olema nullist erinev ning suunatud tasakaaluasendi poole Süsteemi kehade vahelised hõõrdejõud peavad olema väikesed 7. LAINED Ruumis levivaid võnkumisi nimetatakse laineteks Lainete liigid on mehaanilised lained, elektromagnetlained ja mateerialained Mehaanilised lained vajavad levimiseks keskkonda Lained elastses keskkonnas Kui elastses keskkonnas mõned osakesed viia tasakaalust välja, hakkavad nad võnkuma. Tekkiva sumbuvvõnkumise käigus muundub osa võnkumisenergiat soojuseks, osa kandub üle naaberosakestele, mis hakkavad samuti võnkuma. Selliselt levib võnkumine keskkonnas osakeselt naaberosakesele. NB! Laine käigus ei kandu edasi mitte keskkond, s.t. molekulid ise, vaid ainult võnkumine!
Nende sügavus on tavaliselt mõnest sentimeetrist kuni 2 m. Enamasti on karrid tekkinud voolava vee toimel, harvem mere- või järvelainete toimel. Fluvioglatsiaalsed setted- liustike v mandrijää sulamisvee vooluvetes settinud pinnavormid Kiirgus ja selle liigid- Kiirgus ehk radiatsioon on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona. Elektromagnetiline kiirgus- energia levimine ruumis või keskkonnas elektri- ja magnetvälja lainetusena. Raadiolained- elektromagnetlained lainepikkusega üle 0,1mm, raadiolainealad jagatakse lainepikkuse järgi kokkuleppeliselt 12 astmeteks ehk sadedusalaks. Astmed 4..12 on raadiosagedused. Lainealad jagatakse lainete levi eripära järgi: ülipikk, pikk-, kesk-, lühi- ja ultralühilaineks. Soojuskiirguseks nim sellsit kirigust mida keha emiteerib ainuüksi soojusenergia arvel. See on ka üks soojusülekande vormidest. Valgus- elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380..760nm
v 0 0 S n ds 2. paari teine: 1 E S n ds = 0 q i q i = dv E S n ds = dv v magnetvälja jõujooned on kinnised. 18. Elektromagnetlained 2 Ex 2 Ey 2 Ez + + + = E x 2 y 2 z 2 2 E Lainevõrrand E = - 0 µ 0 µ 2 t Tasalained x E y = E M cos( wt - kx + ) B z = BM cos( wt - kx + ) Elektri ja magnetväli on risti Optika 1. Valguslained Nähtav valgus lainepikkusega 400-800 nm (1nm= 10 -9 m) samafaasipind = lainepind
Füüsika põhivara I Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA I . Koostas õppejõud Karli Klaas Tallinn 2013 1. Mõõtmine, vektorid Mõõtmine tähendab mingi füüsikalise suuruse võrdlemist teise samasuguse, ühikuks võetud suurusega, etaloniga. Võrdlusega saadud arvu nimetatakse mõõdetava suuruse mõõtarvuks ehk arvväärtuseks. Esmane nõue on etalonide muutumatus. SI – süsteem – rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk meetermõõdustik Kinnitati 1960 Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsil. NSVL-s kehtis alates 1963 Eestis kehtib määrus 17.12.2009 nr. 208 (RT I 2009 64. 438 ) SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud on määratud põhisuuruste kaudu. Põhiühikuteks on: 1. pikkuse ühik meeter; meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 299792458-1 sekundi jooksul. 2. m...
ISOTOOBID Isotoobid kujutavad endast ühe ja sama prootonite arvuga (Z), kuid erinevate massiarvudega (A) tuumi, st erinevate neutronite (N) arvuga tuumi. Isotoobid on ühesuguste keemiliste omadustega, kuid nad erinevad radioaktiivsuse suhtes. Isotoobid on Mendeleejevi tabelis ühes ja samas ruudus. Igal elemendil on isotoobid, kuid kõikidel elementidel pole nad stabiilsed. Vesinikul on kolm isotoopi aatommassidega 1,2 ja 3. Isotoopi aatommassiga 2 nim DEUTREERIUMIKS, tema tuum sisaldab 1 prootonit ja 1 neutronit. Isotoopi aatommassiga 3 nim TRIITIUMIKS, tema tuum sisaldab 1 prootonit ja 2 neutronit. Deuteeriumi ühinemisel hapnikuga saame nn raske vee. NIHKEREEGEL Radioaktiivsed muundumised alluvad nn nihkereeglile, mille sõnastas inglise füüsik Soddi. 1) alfa lagunemisel (eraldub alfa-osake, st He tuum) väheneb elemendi mass nelja aatommassi ühiku (2 prootoni + 2 neutroni mass) ja laeng 2 laenguühiku võrra (2 prootoni laeng). ...
Keskpäeva ja kesköö osade ehk siis vasaku ja parema poole virmalised muutuvad vaheldumisi mitmeks tunniks säravamaks ja paremini nähtavaks. Oletatakse, et see säravamaks muutumine on seotud päikesevalguse langemise suunaga. Saturni poolustel tekivad virmalised, kui päikesetuule osakesed suunatakse planeedi magnetvälja poolt pooluste suunas. Atmosfääris reageerivad need osakesed elektriliselt laetud gaasiga, tekitades valguse. Kuid Saturni virmalisi võivad põhjustada ka elektromagnetlained, mis tekivad, kui Saturni kuud läbivad selle planeedi magnetosfääris sisalduv plasma. 14 Kokkuvõte Käesolevast referaadist saime teada, et virmalised tekivad tänu Päikese ja Maa vaheliste sidemete põhjal. Virmaliste tekkes osalevad Päike, päikesetuuled, planeetidevaheline magnetväli, Maa magnetväli ja magnetosfäär ning Maa atmosfäär ja ionosfäär. Saime ka
Postiside Eestis. Eestis on postiside teenuste tarbijanäitajad viimaste aastatega kõvasti langenud, seda seoses interneti laia levikuga. Kirju saadetakse nüüd enamasti e-oposti kasutades. Pakkide saatmiseks on kasutusele võetud pakiautomaadid, mis on postiteenusest kiirem ja lihtsam. Eestis pakuvad postiteenust Eesti Post, SmartPost, ExpressPost. Postiside Raadioside. Raadioside on informatsiooni edastamine raadiolainete vahendusel - raadiosaatja poolt eetrisse kiiratavad elektromagnetlained võetakse vastuvõtjaga vastu ja tehakse inimkõrvale kuuldavaks. Aleksandr Stepanovich Popov- vene füüsik, leiutas 1894 aastal esimese raadiovastuvõtja, mida kasutas pikselöökide jälgimiseks. Ei patenteerinud seadet. Guglielmo Marconi- itaalia leidur, leiutas antenn- maa süsteemi ning esimese traadita telegraafi 1895. Loetakse raadio esmaleiutajaks. Raadioside kasutusala. Raadiosidet kasutatakse tänapäeval üsna laiaulatuslikult sõjaväes. Kui 20
Isikukaitsevahendid - kuulmiskaitsevahendid, hingamiselundite kaitsevahendid, kaitseprillid, kaitsepõlled, tööriietus, tööjalanõud, kiivrid jt. 2) TÖÖKESKKONNA OHUTEGURITE KLASSIFIKATSIOON füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised (füüsilised), psühho-sotsiaalsed. 3) FÜÜSIKALISED OHUTEGURID Mehaanilised võnked: müra, vibratsioon. Elektromagnetlained: ioniseeriv, mitteioniseeriv kiirgus. Tööruumide sisekliima: õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja niiskus, kõrge või madal rõhk. Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused (ebasobiv valgustus), kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. TÄPSEMALT: MÜRA - ebameeldiv heli, mis väsitab, häirib töötegemist, kahjustab organismi nii füüsiliselt kui ka
0,01 cm - 1 cm mikrolained c. 760 nm - 0,01 cm infrapunane kiirgus d. 400 nm - 760 nm nähtav valgus e. 10 nm - 400 nm ultraviolettkiirgus f. 0,01 nm - 10 nm röntgenkiirgus g. lühemad kui 0,01 nm gammakiirgus 3. Keskmine doos 10 mSv aastas põhjustab ühe vähkkasvajasse haigestumise 1000 inimese kohta. 4. Millised on aditiivsed põhivärvid? a. Sinine b. Punane c. Roheline 5. Elektromagnetlained levivad vaakuumis kiirusega 300000 km/s 6. Millised neist on ioniseerivad kiirgused? a. Röntgenkiirgus b. Gammakiirgus 7. Eurooplase keskmine kiiritusdoos, mis on põhjustatud looduslikust foonist, on 2,5 kuni 4 millisiiverit. 8. Must keha neelab kõiki värvusi. 9. Elektromagnetlained on ristlained 10. Kui mingi objekt on valges valguses roheline, siis punases valguses on see must 11. Sinine filter laseb läbi sinist valgus 12
Aatomi tuum Aatomi tuum on mõõtmetelt suurusjärgus 1013 cm. Tuum on väga suure tihedusega. Oma olemuselt on tuum liitosake. Tuuma põhiline koostisosake on prooton (1913) Lisaks prootonitele on tuumas veel neutronid. (1932) nukleonid (lad k nucleus tuum) prootonid ja neutronid Tuuma laeng ja mass Prootoni laeng on positiivne ja võrdne elektroni laenguga Neutronil laengut ei ole Prootonite arv tuuma laeng. Võrdne järjenumbriga perioodilisuse tabelis. Tähistatakse täisarvuga Z Prootoni mass 1836,1 elektroni massi 1,6726 · 1027 kg Neutroni mass 1838,7 elektroni massi 1,6749 · 1027 kg Tuuma massiarv Prootonite ja neutronite koguarv on tuuma massiarv A (nukleonide koguarv) A A A = Z + N Z XN Z X Ühel keemilisel elemendil võib olla erineva massiarvuga tuumi. Neid nimetatakse isotoopideks Isotoobid Tuumi, mi...
toimub laine levimise sihis. Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades, ristlained aga niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Pikilaine on ka näiteks helilaine. Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Ristlained ei levi vedelikes ning gaasides. Elektromagnetlained on ristlained, levivad ka vaakumis o Lainepikkus ja laine levimiskiirus (+ valemid ja joonis) Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel. o Lainefunktsioon (+ valem) Lainefunktsioon määrab kvantmehaanikas mikroosakese oleku o Laine interferents (+ seisev laine) ja difraktsioon (+ joonised)Lainete interferents on
Polügonomeeteria-polügonomeetriaks nimetatakse geodeetilise punkti kohamäärangu meetodit looduses rajatud murdjoonte süsteemi polügonomeetriakäigu abil.Selles polügonomeetriakäigus mõõdetakse joonte pikkused Si ja nendevahelised horisontaalnurgad .Murdjoonte tippusid nimetatakse polügonomeetria punktideks.Üksikkäik peab olema seotud kummaski otsas baasjoonega .Ühe lähtepunktiga seotud üksikkäik ei ole soovitav, sest seal ei tule ilmsiks süstemaatilised vead.Kasutatakse ka koordinaatsidumist e. Pimesidumist.Eristatakse kõveraid ja piklikke käike, kusjuures eelistatakse viimaseid.Omavahel seotud käigud moodustavad polügonomeetriavõrgu.Võrgu elementideks on lahtised ja kinnised polügonid.Üksikut käiku kahe sõlmpunkti vahel nimetatakse ka lüliks.Erandjuhtudel võib kinnine polügoon koosneda ühest kinnisest käigust.Polügonomeetriavõrgu punktid kindlustatakse looduses märkidega, mis tähistatakse tunnuspostidega ja hoonestamata maa-alal ümbri...
Polügonomeeteria-polügonomeetriaks nimetatakse geodeetilise punkti kohamäärangu meetodit looduses rajatud murdjoonte süsteemi polügonomeetriakäigu abil.Selles polügonomeetriakäigus mõõdetakse joonte pikkused Si ja nendevahelised horisontaalnurgad .Murdjoonte tippusid nimetatakse polügonomeetria punktideks.Üksikkäik peab olema seotud kummaski otsas baasjoonega .Ühe lähtepunktiga seotud üksikkäik ei ole soovitav, sest seal ei tule ilmsiks süstemaatilised vead.Kasutatakse ka koordinaatsidumist e. Pimesidumist.Eristatakse kõveraid ja piklikke käike, kusjuures eelistatakse viimaseid.Omavahel seotud käigud moodustavad polügonomeetriavõrgu.Võrgu elementideks on lahtised ja kinnised polügonid.Üksikut käiku kahe sõlmpunkti vahel nimetatakse ka lüliks.Erandjuhtudel võib kinnine polügoon koosneda ühest kinnisest käigust.Polügonomeetriavõrgu punktid kindlustatakse looduses märkidega, mis tähistatakse tunnuspostidega ja hoonestamata maa-alal ümbri...
on esimeste piisavalt võimsate raadioülekannete lained juba kaugel kosmoses, kümnete valgusaastate kaugusel ning jätkavad oma teekonda kuni neid pole enam võimalik kosmilisest mikrolaine taustkiirgusest enam eristada. Inimkonna poolt kosmosesse laiali saadetud raadiosignaalid rändavad veel kaua pärast seda, kui inimesi enam pole, jäädes viimseks mälestuseks selleks, et me üldse kunagi olemas olime. Raadio ajalugu Raadio arengut võib vaadelda kolmes faasis: elektromagnetlained ja katsetused, traadita kommunikatsioon ja tehniline arendus ning kommertsialiseerimine ja ringhääling. Algsed raadioseadmed ei suutnud edastada kõnet ega häält, vaid üksikuid impulsse ning seetõttu kutsuti neid traadita telegraafideks. [1] Kõige algelisem raadiosaatja oli sädevahe-saatja (joonis 1,2) Joonis 2 Joonis 1 Selle tööpõhimõte seisneb selles, et sädevahemik (Spark gap), osutab suurt takistut, lastes
MEHAANIKA. 2.KINEMAATIKA ALUSED. Kinemaatika uurib kehade liikumist. Eristatakse kahte liiki liikumist : kulgliikumine ja pöördliikumine. 2.1.Kulgliikumise kinemaatika Kulgliikumisel jääb iga kehaga jäigalt ühendatud sirge paralleelseks iseendaga. 2.1.1.Sirgjooneline liikumine Füüsikaliselt kõige lihtsamalt kirjeldatav liikumine: trajektoor on sirge, kiirus ei muutu! Ühtlasel liikumisel läbitakse mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused: v = konstantne 2.1.2.Ühtlane ringliikumine on keha või masspunkti konstantse kiirusega liikumine mööda ringjoont . Ühtlane rigjooneline liikumine on liikumine konstantse kiirendusega mis on alati suunatud ringjoone keskpunkti. r tähistab siin ringjoone raadiust, v tähistab kiirust ja ω nurkkiirust. See on näide olukorrast, kus keha liigub ühtlase kiirendusega, kuid selle kiirus ei muutu, sest antud juhul on kiirenduse efekt keha liikumise suuna muutmine. 2.1.3.Ühtlaselt muut...
ELEKTROSTAATIKA 1)Elektrilaeng ja -väli Elektrileng(+elementaarlaeng) ja laengu jäävuse seadus(+valem, näide) Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus, mis iseloomustab osakeste võimet avaldada erilist (elektrilist) mõju ja ka ise alluda sellele mõjule. Elementaarlaeng on 1,6*10-19 C Elektriliselt isoleeritud süsteemis (s.o. süsteemis, kuhu ei tule elektrilaenguid juurde ja kust neid ei lahku) on elektrilaengute algebraline summa jääv. q1+q2...+qn=const Elektriväli(välja kujutamine jõujoontega/joonis) Elektriväli-Laengu elektriväli on materiaalne objekt, ta on ruumiliselt pidev ja võib mõjutada teisi elektrilaenguid." Elektrivälja tugevus(valemid ja mõõtühikud) Elektrivälja tugevus = väljapunkti asetatud ühiklaengule (q 0=1C) mõjuv jõud 2)Elektriväli aines-dielektrikud Polaarne ja mittepolaarne dielektrik, dielektrikd välises elektriväljas(joonis) Mittepolaarse dielektriku aatomid (molekulid)...
Pilet 1.1 Liikumise liigid. Teepikkus, nihe, ühtlane liikumine, kiirus. Liikumist liigitatakse trajektoori kuju järgi sirgjoonelisteks ja kõverjoonelisteks. Kiiruse järgi liigitatakse ühtlaseks ja mitte ühtlaseks liikumiseks. Ühtlane liikumine on liikumine kus mistahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. V=s/t (m/s) Pilet 1.2 Ideaalne Gaas. Gaasi oleku üldvõrrand. Ideaalse gaasi all mõistetakse sellist gaasi kus molekulide vaheline mõju on niivõrd väike et seda võib mitte arvestada. Looduses olevad reaalsed gaasid on ideaalse gaasi mudelile lähedal siis kui gaas on hõrendatud. Gaasi iseloomustavad suurused on 1. rõhk 2. ruumala 3. temp. pV/T Pilet 1.3 Ül: läätse valemi rakendamine. 1/a+1/a=1/f S=k/a Pilet 2.1 Ühtlaselt muutuv liikumine, kiirendus. Ühtlaselt muutuv liikumine on selline liikumine kus kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes kindlate suuruste võrra, kui kahaneb siis aeglustuv liikumine.Ühtlaselt muutuvat lii...
8. Signaali sagedus, periood, lainepikkus. Signaali sagedus näitab mitu täisvõnget sooritatakse ühe sekundi jooksul. f=c/λ Periood näitab aega, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. T=1/f Signaali iseloomustab lainepikkus, mis on kaugus signaali kahe samas faasis võnkuva punkti vahel ja mida tähistatakse kreeka tähega λ. λ=c/f 9. Mis vahe on elektromagnetlainetel ja helilainetel? Helilained on aines levivad mehaanilised võnkumised. Elektromagnetlained on elektri ja magnetvälja võnkumised üksteisega risti ja samas faasis.(ei vaja levimiseks keskkonda) Helilainete sagedusdiapasoonid: 1. Infraheli <16 Hz 2. Kuuldav heli 16…20000 Hz 3. Ultraheli >20 kHz 10. Raadiolainete sagedusdiapasoon? 11. Siinussignaal, selle hetkväärtus. Siinussignaal – ajas perioodiliselt muutuv analoogsignaal. A – signaali amplituud ω – nurksagedus f – sagedus t - aeg ϕ - algfaas 12. Kolmnurksignaal, saehammassignaal. 13
magnetväljas asetsevat juhet liigutada üles? Juhtmes olevad elektronid liiguvad koos juhtmega üles ja neile hakkab mõjuma Lorentzi jõud, mis on suunatud meist eemale. Selle tulemusena nihkuvad elektronid piki juhet meist eemale. See aga tähendab, et juhtmes tekib induktsioonivool, mille suund on meie poole (elektronid on negatiivse laenguga). Kui vooluring pole suletud, jääb juhtme üks ots laetuks positiivselt ja teine negatiivselt. 5.11. Elektromagnetväli ja elektromagnetlained Elektri- ja magnetväli on ühtse elektromagnetvälja kaks piirjuhtu. Elektriväli levib ruumis magnetvälja vahendusel ja magnetväli omakorda elektrivälja abil. Näiteks põhjustab ühes punktis muutuv elektriväli kõigepealt magnetvälja ja selle magnetvälja muutus kutsub (elektromagnetilise induktsiooni teel) esile elektrivälja naaberpunktis. Igasugune elektri- või magnetvälja muutus liigub edasi elektromagnetlainena. Elektriväli ja magnetväli on elektromagnetlaines omavahel risti
1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. · soojuslik sisekliima temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus · õhu kvaliteet niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed · valgus otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus · müra müratase, vibratsioon · õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? · nina, kurgu ja silmade ärritus · kuivad limaskestad ja kuiv nahk · naha punaplekilisus · vaimne väsimus ja peavalu · hingamisteede põletikud ja köha · kähe hääl · liigtundlikuse ilmingud · iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. I klass kõrged nõudmised, viibivad tundlikud ja haiged inimesed
1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. • soojuslik sisekliima – temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus • õhu kvaliteet – niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed • valgus – otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus • müra – müratase, vibratsioon • õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? • nina, kurgu ja silmade ärritus • kuivad limaskestad ja kuiv nahk • naha punaplekilisus • vaimne väsimus ja peavalu • hingamisteede põletikud ja köha • kähe hääl • liigtundlikuse ilmingud • iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse.
Väiksema nurga korral haarab must auk keha gravitatsiooniliselt, suurema nurga korral lendab keha kosmosesse. Kriitilise nurga suurus sõltub keha ja musta augu vahelisest kaugusest. Mida kaugemal on keha mustast august, seda väiksem on kriitiline nurk. Einsteini teooria ennustab gravitatsioonilainete olemasolu. Gravitatsioonilained sarnanevad elektromagnetlainetega, mis kujutavad endast allikat ning kiiresti vahelduva tugevusega elektri- ja magnetvälju. Elektromagnetlained levivad ruumis suurima võimaliku kiirusega- valguse kiirusega. Täpselt niisama kujutavad gravitatsioonilained endast allikast ja ruumis valguse kiirusega levivat gravitatsioonivälja. Kui palju energiat kiirgab keha gravitatsioonilainetena selle aja jooksul, mil ta tiirleb musta augu ümber pidevalt väheneva raadiusega ringorbiidil? Kiirgus on ääretult nõrk, kuid see protsess kestab kaua. Kiiratud energia on seega suur. Tuumareaktsioonidel, näiteks
meetrit ja sagedusvahemik 3 - 30 MHz. Lühilained levivad ruumilaineina, mis peegelduvad ionosfäärilt ja maapinnalt üks või mitu korda ning võimaldavad seepärast raadiosidet kümnete tuhandete kilomeetrite kauguselt. Lühilainet rakendatakse peamiselt raadiosides ja ringhäälingus, samuti meditsiinis näiteks elekterravi korral. Antud referaadis antakse ülevaade raadiolainetest, raadiolainete levimisest; lühilainest, selle levimisest ning levimise iseärasustest. RAADIOLAINED Kõik elektromagnetlained levivad valguse kiirusel ehk c = 300 000 km/s. Ümber maakera tiiru tegemiseks (Maa ümbermõõt ekvaatoril on 40 000 km) kulub neil vähem kui 0,2 sekundit. Elektromagnetlainete omadused sõltuvad nende lainepikkusest. Lainepikkuseks nimetatakse vahemaad kahe laineharja vahel. Raadiolained on elektromagnetlainetest kõige suurema lainepikkusega: see võib ulatuda tuhandetest meetritest mõne sentimeetrini. Vastavalt sellele jaotatakse raadiolained pikk-, kesk-, lühi- ja ultralühilaineteks
Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava 10. KLASS MEHAANIKA Sissejuhatus gümnaasiumi füüsikasse Inimese elukeskkond sotsiaalne ja looduslik. Füüsika koht teiste loodusteaduste hulgas. Loodusteaduslik meetod. Loodusteaduslik ja täppisteaduslik käsitlus. Füüsikalised objektid ja füüsikalised suurused. Mõõtmine. Mõõtühikute areng. SI mõõtühikute süsteem. Mõõtemääramatus. Juhuslik jaotus, standardhälve. Mudelid füüsikas. Mudelite kasutamine reaalsuses. Mehaanika kui füüsikaliste mudelite alus. (koos sissejuhatusega 75h) Üldmõisted: keha, punktmass, liikumine. Kehade vastastikmõju. Vastastikmõju liigid. Aine ja väli. Ruumi mõõtmelisus. Taustsüsteem. Liikumisvormid füüsikas: kulgliikumine, pöördliikumine, võnkumine, laine. Mehaanika põhiülesanne. Liikumist kirjeldavad suurused: teepikkus, nihe, kiirus, aeg. Vektor ja vektoriaalsed suurused. Vektorite liitmine. Vektori lahutamine komponentideks. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumise lihtsai...
tähistatakse tähega x. SI mõõtühikute süsteemis on hälbe mõõtühikuks 1 meeter (m). Suurimat hälvet nimetatakse amplituudiks. Amplituud Amplituud on maksimaalne hälve tasakaaluasendist (ehk maksimaalne kaugus tasakaaluasendist) teatud ajahetkel. Ristlaine Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Ristlained ei levi vedelikes ning gaasides. Elektromagnetlained on ristlained, levivad ka vaakumis. Ka valgus on elektromagnetlainetus ning koosneb ristlainetest. Seda tõestavad sellised nähtused nagu valguse polarisatsioon ja polarisatsioonifilter. Pikilaine Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades, ristlained aga niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel
vonkumise eraldamine resonantsi abil. Omasagedusest erinevad vonkumised sumbuvad. Avatud vonkering Kondeka plaatide teineteisest kaugemale nihutamisel ja nende pindalade vahendamisel ning pooli pikemaks venitamisel (juhtmeks) vonkeringi sagedus suureneb. Suurenevad nii elektrivalja kadu plaatidel kui magnetvalja kadu poolis. Avatud vonkeringis on vaike induktiivsus ja mahtuvus, kuid suur korgesageduslik elektromagnetvali. Elektromagnetlaine abil info edastamine Saateantennist edastatud elektromagnetlained levivad vastuvotuantennini kutsudes selles esile saateantenniga sarnase sagedusega elektromagnetvonkumised. TV pohimote: Raadiolainete joudmisel vastuvotjani eraldatakse moduleeritud korgsagedusvonkumisest madalsageduslik komponent ja taastatakse moduleeriv vonkumine. Telefon: info levib valguskaablis optilise elektromagnetlainena. Levib rislainena, kiirus lahedane valguse kiirusele. Laine levimiskiirus oleneb keskkonna elektrilisest ja magnetilistest omadustest.
Elektromagnetväli Raadiosagedused- raadiolevis kasutatav sagedusvahemik 0- 3000Hz Piirnormid toodud määruses Mõju Võib tekitada ülitudlikkust, ebamugavust Väli väheneb võrdeliselt kauguse ruuduga Tervisehäired Tundlikkus Naha ja silmade ärritus, silmade punetus Limaskestasid ärritab elektrostaatilisse välja kogunev tolm Kasvajad?ajukasvajad Leukeemia Elektromagnetlainete skaala lainepikkuse või sageduse järgi mitteioniseeriv kiirgus Pikad elektromagnetlained e madalsageduslikud lained Raadiolained, ka mikrolained Infrapunane kiirgus- optiline kiirgus Nähtav valgus- optiline kiirgus Ultraviolettkiirgus- optiline kiirgus Röntgenikiirgus Gammakiirgus Elektomagnetlained Mitteioniseerivad- ultraviolettkiirgus, nähtav valgus, raadiosageduslik kiirgus, madalsageduslik kiirgus, staatilised elektri- ja magnetväljad Ioniseerivad- gammakiirgus, röntgenkiirgus Piirnormid baseeruvad tuntud mõjudele, tervisele, bioloogilistele tõekspidamistele
OÜ Rivervalley RISKIANALÜÜS Riskianalüüsi valmimisel osalesid: Riskianalüüsi teostaja Remo Jõeorg. Koostamise aeg ja koht: Tallinn 2014 Remo Jõeorg Riskianalüüs 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................................... 3 ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS....................................................................................................................................... 4 METOODIKA......................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
