Maxwelli hüpoteesi kohaselt tekitab magnetvälja mitte ainult lüliti sulgemisel juhtmes tekkiv kondensaatori laadimisvool, vaid ka kondensaatori katete vahelises ruumis muutuv elektriväli(joon B). Elektrimagnetlained eksisteerivad ainult seetõttu, et muutuv magnetväli tekitab muutuva elektrivälja , mis omakorda tekitab magnetvälja jne. Elektri- ja magnetvälja vastastikkuse seose tõttu, need väljad ei saa eksisteerida lahus. Neid välju koos nimetatakse elektromagnetväljaks. §32. Elektromagnetlained Laengu liikumine muudab laengu lähedast elektrivälja. See muutuv elektriväli tekitab ruumi naaberpiirkondades muutuva magnetvälja. Muutuv magnetväli tekitab omakorda muutuva elektrivälja jne. Laengu liikumine tekitab seega el.magnetvälja "helgi", mis haarab levides järjest suuremaid ruumipiirkondi ning seab ümber oma teel selle välja, mis eksisteeris enne laengu liikumist. Lõpuks jõuab see "helk" teise laenguni, mis põhjustabki sellele laengule mõjuva jõu muutumise.
Elektromagnetlained Elektromagnetväli Ühtse teooria lõi Faraday katsetulemuste põhjal soti füüsik James Clerk Maxwell. Elektrivälja muutumine ühes punktis põhjustab kõigepealt muutuva magnetvälja ja selle magnetvälja muutus kutsub elektromagnetilise induktsiooni teel esile elektrivälja muutumise naaberpunktis. Kuidas tekib? Kui mingis ruumipunktis tekib muutuv elektriväli (või ka magnetväli), siis põhjustab see muutuva magnetvälja (elektrivälja) tekkimise selle punkti vahetus ümbruses. See omakorda põhjustab oma naabruses muutuva elektrivälja (magnetvälja) tekkimise jne. Ruumis tekib teineteisega seotud ja üha suuremat ruumiosa haarav teineteisega seotud elektri- ja magnetväljade süsteem. Elektromagnetlaine on ristlaine. Ruumis levivad elektri- ja magnetväljad on risti nii teineteisega kui ka oma levimissuunaga. Skaala Click to edit Master text styles Second level ...
(definitsioon, tähis, ühik)? Periood- ühe võnke tegemiseks kulunud aeg. T (s) Sagedus- võngete arv ühes sekundis f(Hz) Lainepikkuse - vahemaa , mille laine läbib ühe võnke jooksul. (m/s) Elektromagnetlainete levimise kiirus? Levimise kiirus v(m/s) Milline oli järgmiste teadlaste osa EML-te avastamise ajaloos: Maxwell, Hertz, Popov, Marconi? Maxwell Millal toimus esimene raadioülekanne? A. Popov 1895.a Millisesse lainepikkuste vahemikku jäävad nähtavad elektromagnetlained? 0,38- 0,76 Nimeta vähemalt viis elektromagnetlainete kasutusala? Röntgenkiirgus, madalsagedused, raadiolained, optiline kiirgus, infrapunane kiirgus EML-te omaduste (kasutusalade) sõltuvus nende lainepikkusest? 1) : - 104 m - madalsageduslained 2) : 104 10-4 m raadiolained (AM ja FM ?) 3) : 10-4 10-8 m optiline kiirgus a) Infrapunane kiirgus b) Nähtav valgus 0,38µm 0,76 µm (eml.-te skaala) c) Ultravioletne kiirgus
d e in t la e n g a m o tr k le E Infravalgus ehk infrapunane kiirgus · Infrapunakiirgus ei ole inimsilmale vahetult nähtav · Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel ja väiksem kui raadiolainetel · Nimi tähendab ,,allapoole punase" (ladina keelest infra 'all') · Infrapunakiirgus on ligikaudse lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. · Infrapunast kiirgust kiirgavad kõik kehad · Infrapunasel kiirgusel on palju kasutusalasid ( öönägemine, kommunikatsioon, soojendami...
ELEKTROMAGNETLAINED Elektromagnetlaine on muutuvate elektri ja magnetväljade levimine lainena. Eml koosneb kahest komponendist : elektriväljast ja magnetväljast. Eml-s toimub elektri-ja magnetvälja perioodiline muutus. Muutumine on samas faasis ja toimub ajas sinusoidaalselt. Elektromagnetlained tekitavad suure sagedusega võnkuvad laetud osakesed ehk suure sagedusega vahelduvvool. Difraktsioon Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha, see ilmneb, kui tükkemõõde on võrreldav lainepikkusega. Tekib defraktsioonpilt. Interferents Kahe laine liitumist, mille tulemusena lained tugevduvad või nõrgendavad teineteist nim. interferentsiks. Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel teineteist. Lained peavad olema kolurantsed. difraktsiooni ja interferentsi rakendused:Inferents kiledes Selgendavad katted . Kasutatakse neid, et vähendada valguse tagasi peegeldumist pindadelt. Fotoaparaadid, teleskoobid, optilised süste...
ELEKTROMAGNETLAINE KUJUTAB ENDAST MUUTUVATE ELEKTRI- JA MAGNETVÄLJADE SÜSTEEMI, MIS LEVIVAD RUUMIS KIIRUSEGA 3•10 M/S. ELEKTROMAGNETLAINET SAAB UURIDA: 1) VAADELDES LAINET MINGIS RUUMIPUNKTIS VÕIME MÕÕTA LAINE PERIOODI (T) JA 2) VAADELDES LAINET MINGIL AJAHETKEL SAAME GRAAFIKULT MÕÕTA LAINEPIKKUST (λ). VALGUSLAINED ON ELEKTROMAGNETLAINED, MIS KOOSNEVAD AJAS PERIOODILISELT MUUTUVATEST NING RISTI PAIKNEVATEST MAGNET- JA ELEKTRIVÄLJAST NING MILLE LAINELINE OLEMUS AVALDUB RUUMIS LEVIVATE ELEKTRI- JA MAGNETVÄLJADE PERIOODILISES MUUTUMISES. VALGUSLAINE ON RISTLAINE, SEST ELEKTRI-JA MAGNETVÄLJADE MUUTUSED TOIMUVAD RISTI LAINE LEVIMISSIHIGA. NÄGEMISAISTINGU PÕHJUSTAB ELEKTRIVÄLJA MÕJU MEIE SILMALE. LAINEFRONT- SAMAS FAASIS VÕNKUVATE PUNKTIDE PIND JA ERIJUHUL VÕIB SEE OLLA KA TASAPIND.
Inimene ja elektriväli Kuigi teaduslikult ei osata seletada elu, on teada, et elule on iseloomulik elektriline aktiivsus. Järjest enam lisandub teaduslikke uurimusi andes lisa tõestusele, et elu Maal on elektromagnetiline ja seda ei saa vaid seletada mehhaaniliste või biokeemiliste vahendite ja tähenduste kaudu. Elusobjektide magnetilised omadused on tagasihoidlikud. Eluskudede elektrilistes omadustes on oluline koht elektrilisel mahtuvusel rakkude vahel. Madalal sagedusel on erinevatel kudedel väga erinevad eritakistused. Madalsagedusliku elektrivoolu toime organismile on tingitud nii kudede erutuvusest elektrivoolu mõjul kui ka elektrivoolu soojuslikust toimest. Elektrivoolu ohtlikuimaks tagajärjeks on südame fibrillatsioon. Fibrillatsiooni lõpetamiseks kasutatakse defibrillaatoreid. Kõrgsageduslikku elektrivoolu kasutatakse kudede veretuks kirurgiaks. Inimese füüsilises kehas toimib samaaegselt kaks elektrisüsteemi. Üheks neist on ...
ELEKTROMAGNETLAINED 11 klass KOKKU 56 p. 1. Mida tähendab lause : " Elektromagnetlaine on ristlaine " ( 3 p.) 2. Millised siin loetletud lained ei ole elektromagnetlained ? Valgus, röntgenkiirgus, ultraviolettkiirgus, heli, alfakiirgus, gammakiirgus, beetakiirgus, raadiolained, soojus , mikrolained . ( 3 p.) 3. Pooled alltoodud väiteist kehtivad avatud, pooled suletud võnkeringi puhul. Paiguta laused õigesti.(4 p.) - elektriväli ulatub kondensaatorist kaugele - elektriväli on koondunud kondensaatori katete vahele - magnetväli on koondunud pooli sisse - magnetväli ulatub poolist kaugele
Elektromagnetvõnkumine võnkeringis Elektromagnetlained 1. Võnkering Koosneb kondensaatori mahtuvusest C ja induktiivsusest ja võnkering on võnkuv elektrosüsteem · Võnkeringe kasutatakse peamiselt vajaliku sagedusega signaalide selekteerimiseks (väljaeraldamiseks) või nende läbipääsu tõkestamiseks. · Sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit · Kõige lihtsam mõista vedrupendliga võrdlemise teel · Poolis võngub: magnetvälja energia, magnetväli, voolutugevus, pinge
agedus Kontaktvoolu piirväärtus Ik (mA) Jäset läbiva indutseeritud voolu piirväärtus Ij (mA) 0 Hz2,5 kHz 0,5 2,5 kHz100 kHz 0,2 f* 100 kHz110 MHz 20 10 MHz110 MHz 45 * kontaktvoolu piirväärtuse arvutamiseks võetakse sagedus f arvväärtus kHz-des. 5. Kokkuvõte Kuna elektromagnetkiirgust loetakse kui keskkonnasaaste allikana, siis tänapäeval on päevakorda tõusnud küsimus, et kas elektromagnetlained, mida kiirgavad elektriliinid ning kõik elektrilised seadmed, on inimese tervisele ohtlikud. Elektromagnetlained jagunevad kaheks: ioniseerivad ja mitte-ioniseerivad kiirgused. On teada, et ioniseerivad kiirgused on äärmiselt ohtlikud inimesele ning pikemal kokkupuutel võib see lõppeda surmaga. Mite- ioniseerivate kiirguste kohta koostatakse pidevalt uusi uuringuid, pidades silmas, et meie keskkonnas levivad pidevalt elektromagnetlained. On välja pakutud ka lahendus matta voolu
1. Elektromagnetlaine- elektri või magnetvälja muutus levib ruumis lainena 2. sagedus f võngete arv ajaühikus f=1/T 3. lainepikkus kahe lähima laine ühes ja samas faasis oleva punkti vaheline 4. kaugus 5. Elektromagnetlaine levib kiirusega ...3.10`8 m/s 6. Lainepikkuse ja sageduse vaheline seos lainepikkus vaakumis ja sagedus 7. omavahel pöördvõrdelised =c/f 8. Võnkeperiood T on väikseim ajavahemik, mille järel keha liikumine kordub. 9. Sageduse ja perioodi vaheline seos 10. Elektromagnetlainete skaala elektromagnetlainete järjestust lainepikkuse või 11. sageduse järgi. 12. Elektromagnetlainete põhiliikideks on- madalsagedus,raadiolained, mikro, 13. optiline kiirgus, infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus,rõntgenkiirgus, 14. gammakiirgus 15. Valgus-elektromagnetlaine,mida inimese silm tajub 380-760nm 16. Valguse dualism-elektromagnetlaine,osakeste voog 17. Footon- elektromagnetkiirguse väikseim osake 18. Footoni energia (valem) E=hf h...
E 3 Tööleht: Elektromagnetlained 1.Igasugune elektrivälja ja magnetvälja muutus levib ruumis lainena, mida nimetatakse elektromagnetlaineks. 2.Muutuv elektriväli tekitab alati muutuva magnetvälja ja vastupidi. 3.Elektriväli ja magnetväli on omavahel elektromagnetlaines risti. 4.Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest ehk ajaühikus toimuvate võngete arvust. 5.Kuidas on seotud omavahel sagedus, laine kiirus ja lainepikkus (valem?) Samas sõltub see ka lainepikkusest ehk naaber-laineharjade vahekaugusest. Nende kahe suuruse seos tuleneb ühtlase liikumise kiiruse valemist . Teepikkuseks s on laine korral lainepikkus , mille läbimiseks kuluv aeg on võnkeperiood . Perioodi pöördväärtus on aga sagedus . Seega laine levimiskiirus on lainepikkuse ja sageduse korrutis. Kui tegemist on elektromagnetlainetega vaakumis, siis asendub valguse kiirusega vaakumis ning lainepikkuse all tuleb mõista lainepikkust vaakumis, ...
elektrivälja jõujooned täidavad kogu ümbritseva ruumi. Üleminek Suletud võnkeringilt avatule Võnkeringi omavõnkesagedus on määratud induktiivsusega L ja Mahtuvusega C. Elektrivälja muutumisega kaasneb magnetvälja teke. Elektromagnetlainete tekkimist nimetatakse sageli ka nende kiirgumiseks. Elektromagnet lained peegelduvad metallpindadelt. See tuleneb elektrivälja suutmatusest tungida elektrit juhtivasse kehasse. Elektromagnetlained difrageeruvad, interfeeruvad ja moodustavad seisulaineid samamoodi nagu helilained või lained kumminööris. Elektromagnetlained tekivad ja kaovad kindla energiaga portsjonite e kvantide kaupa. Elektromagnetvõnkumine võnkeringis Võnkering on kondensaatorit ja induktiivpooli sisaldav vooluring, milles kondensaatori elektrivälja energia ja poole magnetvälja energia muunduvad perioodiliselt teineteiseks. Elektrivälja ja
Kordamisküsimused kt. nr. 3. G2 klass Elektromagnetlained 1. Milline on seos muutuvate elektri ja magnetväljade vahel? 2. Mida nim. elektromagnetlaineks? Iseloomusta elektromagnetlaine ehitust. 3. Millisel viisil on võimalik tekitada elektromagnetlainet? 4. Mis on elektromagntelaine lainepikkus, sagedus ja elektromagnetlaine levimiskiirus vaakumis. 5. Elektromagnetlainete skaala. Omadused. 6. Mida nim. valguseks? 7. Valguslaine kirjeldamine võrrandiga. Valguse intensiivsus. 8. Valgus ja värvus. Valge värvuse saamine. 9. Infra ja ultravalgus: saamine ja omadused. 10. Valguse dualism. 11. Max Plancki hüpotees. Footoni energia arvutamine. 12. Mis on valguse difraktsioon ja interferents? Difraktsiooni ja interferentsi toimumise tingimused. 13. Nimeta difraktsiooni ja interferentsi rakendusi. 14. Valguse polarisatsioon. Rakendused. 1. Muutuv el.väli tekitab muutuva magnetvälja ja muutuv mag.väli tekitab muutuva ele...
Elektromagnetlained Füüsika 11 klass Antsla Gümnaasium Tunnis saad teada, mis on elektromagnetväli uurime elektromagnetlainete tekkemehhanismi vaatleme elektromagnetlainenete skaalat Õppematerjal Õpik: K. Tarkpea "Füüsika XI klassile lk 71-85 Elektromagnetväli ja elektromagnetlained 1864.a. hüpotees elektromagnetlainete olemasolu kohta inglise füüsik J. Maxwell 1887.a. elektromagnetlainete avastamine saksa füüsik H. Hertz Muutuvate magnet- ja elektriväljade levimisprotsess ruumis on elektromagnetlaine. Elektromagnetlained tekivad elektrilaengute kiirendusega liikumisel. Elektromagnetlainete levimiskiirus on umbes 300 000 km/s Elektromagnetväli ja elektromagnetlained Elektri- ja magnetväli on ühtse elektromagnetvälja
Infrapunakiirgus Infrapunakiirgus ehk infrapunane kiirgus ehk infrapunavalgus ehk infrapunane valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus jääb nähtava valguse ja mikrolainekiirguse lainepikkuse vahele. Infrapunakiirgus ei ole silmale nähtav. Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel ja väiksem kui raadiolainetel. Seda kasutatakse näiteks info vahetamiseks TV-, raadio- jms kaugjuhtimispuldi ning -seadme vahel, samuti sõjatehnikas ja mujal soojusallikate avastamiseks, ka pimedas nägemiseks. Infrapunakiirguse kasutusalad: Öönägemine Infrapunakiirgust kasutatakse öönägemisvarustuses. Kui puudub piisavalt valgust et objekti näha, detekteeritakse radiatsioon ning tehakse see ekraanil nähtavaks. Kuumemad objektid näidatakse erineva värvivarjendiga kui külmad. Soojendamine Infrapunakiirgust kasutatakse infrapuna saunades, et inimesi soojendada ja lennukit...
2. Kirjuta ja selgita Faraday induktsiooniseadust. 3. Lenzi reegel 4. Eneseinduktsiooni mõiste. 5. Mahtuvus 6. Induktiivsus 7. Selgita valemid. F=qvBsin; U=Bvlsin; C=q/u 2. Elektrivool 1. Elektrivoolu tekkemehhanism. 2. Takistus ja eritakistus. Takistus ja temperatuur. 3. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Vooluallika elektromotoorjõud, sisetakistus. 4. Elektrivoolu töö ja võimsus, elektrienergia ja selle hind. 5. Vedelike, gaaside ja pooljuhtide elektrijuhtivus. 6. Pn-siire. 3. Elektromagnetlained 1. Nimeta elektromagnetlainete ühised omadusi ja nende kasutamist. 2. Defineeri lainepikkus, sagedus, periood, intensiivsus, amplituud. 3. Valguse saamine, levimine. 4. Valguse dualism -millal on valgus kui laine, millal kui osake. 5. Footoni energia valemid. 6. Difraktsioon, mis tingimustel see tekib. 7. Koherentsed valguslained. 8. Polariseeritud valgus. 9. Selgita mõisted - intrferents, käiguvahe. Elektromagnetväli - vastused: 1
Elektromagnetväli ja -lained Vilma Deivi 6.märts 2009 Elektromagnetväli Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Elektromagnetlained Elektromagnetlaine on ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. Elektromagnetlaine on ristlaine, mis tähendab, et väljavektorid on risti laine levimise suunaga. Jaguneb nt: Madalsageduslained, raadiolained, infrapunane kiirgus, nähtav valgus http://www.youtube.com/watch? v=eCkmsoZCJhw James Clerk Maxwell Soti füüsik ja matemaatik Elektromagnetilise väljateooria rajaja Esimese värvifoto tegija 1861 Sagedus Sagedus ...
perioodiliselt teineteiseks "Reaalne vooluring" koosneb mahtuvusest (kondensaatorist) C, induktiivsusest L ja oomilisest takistist R. Sellises võnkeringis tekivad sumbuvad elektrivõnked. L on võnkeringi induktiivsus ja C - mahtuvus. Võnkeringis toimuvate elektrovõnkumiste omavõnkeperioodi määrab Thomsoni valem T =2 LC 11. Elektromagnetväli ja elektromagnetlained. Elektromagnetväli on elektriliselt vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Elektromagnetlaine on ristlaine (ristlaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga, levivad ka vaakumis). Elektromagnetlainete põhiliikideks on madalsageduslained, raadiolained,
Elektromagnetlained inimese teenistuses Inimes teenistuses olevaid elektromagnetlaineid on tohutult. Üheks selliseks on infrapunakiirgus, mille lainepikkus jääb nähtava valguse mikrolainekiirguse lainepikkuse vahele. Inimsilmale ei ole infrapunakiirgus vahetult nähtav. Seda kasutatakse näiteks info vahetamiseks televisioonis, raadio jms kaugjuhtimispuldi-ning seadme vahel.Samuti ka sõjatehnikas ja mujal soojusallikate avastamiseks ning ka pimedas nägemiseks. Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel ja väiksem kui raadiolainetel. Infrapuna tähendab ladina keelest tõlgituna"allapoole punase", sest punase valguse lainepikkus on suurim nähtava valguse spektrist .Infrapunakiirgus on ligikaudu lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. Kiirgusspektri infrapunaosal on palju tehnoloogilisi kasutusvõimalusi. Seda kasutatakse sihtmärgi tuvastamisel ja jälgimisel sõjaväes ning ka e...
Käsitleb elektri. Ja magnetnähtuste sügavamaid omavahelisi seoseid ning vastastikuseid televisoonis, muundumisi.raadio- ja telefonisidedes, mobiiltelefonides, asukoha määramis süsteemides ELEKTROMAGNETLAINED jne. Need lained on magnetvälja levimine ruumis. See on ristlaine ning talevib vaakumis. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON Nähtus, kus suletud juhis tekkib vool, kui teda läbib muutuv magnetvoog.
mähist läbiv kolmefaasiline vool ,kuna faaside vahe on 120 ° . Pöörlev staatori magnetväli läbib ka rootori, indutseerides viimases elektromotoorjõude. Lühistatud rootori mähises tekkiva voolu ja pöörleva magnetvälja vastastikusel toimel hakkab rootor pidevalt pöörlema. Rootor pöörleb mõnevõrra aeglasemalt kui pöörlev väli (asünkroonselt) . 21 3.4. Elekrtomagnetlained. Elektromagnetlained levivad valguse kiirusega c = 300 000 km/ s (täpsemini c = 299792,458 km/ s ) vaakumis. Elektromagnetlainetuse keskkondadest läbitungimisvõime on seda suurem, mida suurem on laine energia. Ajaühikus kiiratud elektromagnetenergia on võrdeline võnkesageduse neljanda astmega, mistõttu võnkesageduse suurenemisel elektromagnetlainetuse läbitungimisvõime kasvab väga kiireti. Elektromagnetlained käituvad nii nagu kõik teised lained. Nad peegelduvad,
Infra- ja ultravalgus Elektromagnetlaineid, mis jäävad punasest valgusest pikemate lainepikkuste poole, nimetatakse infrapunaseks kiirguseks ehk infravalguseks. Infravalgust tajume soojusena, seetõttu nimetatakse seda ka soojuskiirguseks. Infravalguse lainepikkus on suurem kui 760 nm. Infravalgus ei ole silmale nähtav. Kõik soojad kehad kiirgavad infravalgust, ka siis kui ta ei helendu. Oluline on, et ta oleks kõrgema temperatuuriga kui ümbritsev keskkond see võimaldab öise nägemise seadmete valmistamist. Infravalguse omadused on: soojuslik toime, suur läbitungimisvõime, keemiline toime ning teatud bioloogiline toime. Infravalgusega on seotud ka nn. ,,kasvuhoone efekt", mis seisneb selles, et Maa keskmine temperatuur ei muutu või tõuseb tasapisi. Infravalgust kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, pimedas pildistamiseks, soojusraviks, lasersideks, sõjanduses, astronoo...
K<1, siis trafo tõstab pinget (sekundaarmähisel rohkem keerde) Tõstes pinget 5x, väheneb voolutugevus samuti 5x. Põhjendus: primaarmähises ja sekundaarmähises voolutugevus ei muutu. P = UI I1I2 = U1U2 Trafosid kasutatakse elektrivoolu edasikandmisel, kuna eralduv soojushulk väheneb. Q = I2Rt Trafo kasutegur Vahelduvvoolu muundamine toimub väikeste kadudega. Voolu võimsus väheneb . P1 ~ P2 I1U1 ~ I2U2 - eeta 3. Elektromagnetlained Seoses ajas muutuva elektri- ja magnetvälja vahel. Ajas muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja. Ajas muutuv magnetväli tekitab muutuva elektrivälja. Selle tulemusena tekib muutuvate väljade süsteem, mis hakkab ruumis levima. Elektromagnetlaine on keskkonnas leviv muutuvate magnetväljade süsteem. Elektromagnetlainet iseloomustab elektrivälja tugevus ja magnetvälja tugevus . Elektromagnetlaine tekitamine
1. Mida tähendab, et elektromagnetlaine on ristlaine? Elektromagnetväli liigub ruumis lainena algse elektrivälja muutusega ristuvas suunas. Elektriväli ja magnetväli on laines omavahel risti ja nad mõlemad on ka risti laine levimissuunaga. Elektromagnetlaine on ristlaine. 2. Kuidas kirjeldas Maxwell elektromagnetlainete levimist ruumis? Elektrivälja muutumine ühes punktis põhjustab kõigepealt muutuva magnetvälja ja selle magnetvälja muutus kutsub elektromagnetilise induktsiooni teel esile elektrivälja muutumise naaberpunktis 3. Nimeta elektromagnetlainete skaala lainealad nende sageduse kasvamise järjekorras. Raadiolained, mikrolained, infrapunakiirgus, nähtav valgus, ultraviolettkiirgus, röntgenikiirgus ja gammakiirgus. 4. Mida nim elektromagnetlaine sageduseks ja mida perioodiks? Kirj nende nende vaheline seos. Sagedus - ajaühikus toimuvate võngete arv. Periood - Lainepikkuse läbimiseks kuluv aeg Nende ka...
samas taktis.See tekib siis,kui sagedus saab võrdseks võnkeringi omavõnke magnetväli.Sekundaarses keerde rohkem N2>N1,siiis U2>U1 sagedusega .Kasutatakse raadio häälestamisel. Aktiivtakistus-on sama takistus ,mis Primaarses keerde rohkem: N1>N2,U1>U2(pinget alandav trafo) Elektromagnetväli- on olemas alilisvoolu korral ja see iseloomustab laengukandjate suunatud liikumisel elektri-ja magnetväljade vahendav ühine väli. Elektromagnetlained Faraday- mõjuvate pidurdusvõimendite jõudude toimel .Energa eraldub soojusena. Tähis:R Magnetvälja muutumisel tekib pööriselektriväli sõltumatult muutuse päritolust. Ühik:oom Induktiivtakistus-takistus poolis,mis on põhjustatud endainduktsiooni Maxwell-Magnetväli võib tekkida elektrivälja muutumise tagajärjel sõltumatult nähtusest,pool hakkab toimima vooluallikana,mis pidurdab voolu liikumist.Seega muutuva elektrivälja päritolust.
SISSEJUHATUS Meid ümbritsevad paljud nähtamatud kiirgused ning need võivad mõjutada meid. Kuna teema pakkus mulle huvi siis tahtsingi teada millised need mõjud on. Sellisest teemast, kus uuritakse kõiki nähtamatuid kiirgusi pole Parksepa Keskoolis varem tehtud, kuid on olemas töö UV- kiirguse kohta. Selle teema kohta leiab internetist piisavalt palju informatsiooni. Kiirgus on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona ning neil on ühine tekkemehhanism: kõik elektromagnetlained tekivad laetud osakeste kiirendusega liikumise tulemusena. [1] Kõige enam kasutatavad ühikud kiirguste suuruste mõõtmiseks on grei, siivert ja bekerell. Kiirguse mõju iseloomustamiseks kasutatakse mõistet doos. Energia hulka, mille ioniseeriv kiirgus annab üle aine (näiteks inimkoe) massiühikule, kutsutakse neeldumisdoosiks. Seda väljendatakse ühikuga grei (sümbol Gy), kus üks grei võrdub ühe dzauliga kilogrammi kohta (1Gy=1 J kg-1). [1]
nagu Maxwell oli ennustanud. Hertzi katse viis raadio leiutamiseni. Raadio leiutamisega on eelkõige seotud Marconi ja Popov. Patendi sai esimesena Marcon 1896. Juba 1901 saatis Popov signaali üle Atlandi ookeani. ,,S" täht morse tähestikust. Raadio leiutamiseni aitasid kaasa ioodi (Fleming, dedekteerimine) ja triooni (Lee de Forest, võimendaja) leiutamine. 1926. Eesti Ringhäälingu sünd, ETV 1955. 3. Erinevad elektromagnetlained, nende omadused ja kasutamine. · Raadiolained: jagunevad pikkadeks, keskmisteks, lühikesteks ja ultralühikesteks. Lokatsioon, helilokatsioon, Papello. · Nähtav valgus: =400-760 mm. · Ultraviolettkiirgus: Päike- UV lamp hävitab baktereid, D-vitamiin- osoonikiht. · Infrapunane: seda kiirgavad kõik punased kehad, seda kasutatakse pimedas nägemisel, majade soojuslekete avastamiseks. Mitmed loomad kasutavad nägemiseks infrapunast kiirgust.
Elektromagnetlainete Andrus Metsma skaala Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 2007 Elektromagnetväli ja elektromagnetlained • 1864.a. hüpotees elektromagnetlainete olemasolu kohta – inglise füüsik J. Maxwell • 1887.a. elektromagnetlainete avastamine – saksa füüsik H. Hertz • Muutuvate magnet- ja elektriväljade levimisprotsess ruumis on elektromagnetlaine. • Elektromagnetlained tekivad elektrilaengute kiirendusega liikumisel. Elektromagnetlainete levimiskiirus on umbes 300 000 km/s Elektromagnetväli ja elektromagnetlained • Elektri- ja magnetväli on ühtse elektromagnetvälja kaks piirjuhtu. • Elektriväli levib ruumis magnetvälja vahendusel ja magnetväli omakorda elektrivälja abil. • Elektriväli ja magnetväli on elektromagnetlaines omavahel risti.
2. Kontaktseire ja kaugseire: mõisted, plussid ja miinused 2.1 Mõisted Kaugseire (remote sensing) kõige üldisemas tähenduses on informatsiooni kogumine objekti kohta ilma temaga füüsilisse kontakti astumata. See definitsioon on laia haarde tõttu ebamäärane: siia alla mahub igasugune vaatlemine ja kuulamine! Teiselt poolt on "füüsiline kontakt" ka natuke ebamäärane mõiste. Me teame, et väli (sealhulgas valguslained jt. elektromagnetlained) on niisama füüsiline kui puudutus, mis realiseerub molekulaarsel tasemel ikka sellesama elektromagnetvälja toimel. Kitsamas mõttes, maateaduste tähenduses, nimetatakse kaugseireks maa ja atmosfääri seiret elektromagnetkiirguse abil, mida vaadatakse ülalt (lennukilt, satelliidilt). Meie kursuse jaoks on see küllaltki üldlevinud definitsioon siiski natuke liiga kitsas. Ka atmosfääri jälgimine maapinnalt seda läbiva või sellest lähtuva kiirguse põhjal on olemuselt kaugseire. Sellesse kategooriasse kuul...
Valgus – osake ja/või laine Valgus on elektromagnetlained mis levivad ruumis. Elektromagnetlainete spekter on lõpmatult lai ehk valguseks nimetatakse spektriosa mis jääb raadiolainete ja röntgendiapasooni vahele. Seega on valgusel nii lainete kui osakeste omadused. Mida kõrgema sagedusega, energiaga, on kiirgus seda rohkem on tegemist osakeste omadustega ja vastupidi. Nähtav valgus on vahemikus 400-700 nm. Ja seega omab samuti mõlemaid omadusi. Valguse olemuse kohta tekkis 17. sajandil paralleelselt kaks teooriat (vaata ka pilti):
oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. Kiired- sirged, mis näitavad laine levimissuundi. Valgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. Elektri-ja magnetvälja muutused laines- muutuvad ajas ja ruumis sinusoidselt ja samas faasis. 2. Valgus ja värvus: Erineva lainepikkusega valguslained tekitavad inimsilmas erinevaid värvusaistinguid. Inimene näeb 760-380nm Põhivärvid on punane, roheline, sinine (RGB) Kõige tugevama aistingu annab roheline valgus. 3. Infra- ja ultravalgus: Infravalgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel,
400 nm 760 nm nähtav valgus e. 10 nm 400 nm ultraviolettkiirgus f. 0,01 nm 10 nm röntgenkiirgus g. lühemad kui 0,01 nm gammakiirgus 3. Keskmine doos 10 mSv aastas põhjustab ühe vähkkasvajasse haigestumise a. 1000 b. 10 000 c. 100 000 inimese kohta. 4. Millised on aditiivsed põhivärvid? a. Sinine b. Kollane c. Must d. Valge e. Punane f. Roheline 5. Elektromagnetlained levivad vaakuumis kiirusega a. 300000 km/h b. 300000 m/s c. 300000 km/s 6. Millised neist on ioniseerivad kiirgused? a. Röntgenkiirgus b. Gammakiirgus c. Ultraviolettkiirgus d. infrapunakiirgus 7. Eurooplase keskmine kiiritusdoos, mis on põhjustatud looduslikust foonist, on 2,5 kuni 4 a. millisiiverit. b. Mikrosiivertit c. Siivertit d. Kilosiivertit 8. Must keha a
BRENDA HOLT 11 E-ÕPE Füüsika KONTROLLTÖÖ VALGUS 1. Mis on valgus ? Valgus on elektromagnetlained, mis levivad ruumis. Valguseks nimetatakse spektriosa mis jääb raadiolainete ja röntgendiapasooni vahele. Valgusel on nii lainete kui osakeste omadused. Nähtav valgus on vahemikus 400-700nm. 2. Valguse dispersioon. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest või sagedusest nimetatakse dispersiooniks. 3. Ultravalgus, selle omadused ja kasutamine. Elektromagnetlained, mis jäävad violetsest valgusest lühemate lainepikkuste poole,
naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. Kiired- sirged, mis näitavad laine levimissuundi. Valgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. Elektri-ja magnetvälja muutused laines- muutuvad ajas ja ruumis sinusoidselt ja samas faasis. 2 Valgus ja värvus: Erineva lainepikkusega valguslained tekitavad inimsilmas erinevaid värvusaistinguid. Inimene näeb 760-380nm Põhivärvid on punane, roheline, sinine (RGB) Kõige tugevama aistingu annab roheline valgus. 3. Infra- ja ultravalgus: Infravalgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel,
· Gammakiirgus (tekib tuumasiseste protsesside tulemusena) 29. Milles seisneb valguse dualism? Millal esinevad rohkem kvant-, millal laineomadused? Valgusel avalduvad nii lainelised kui korpuskulaarsed omadused. Kvantomadused esinevad kui vaadelda valgust kui footonite voogu ning laineomadused kui vaadata valgust kui elektromagnetlainet. Väike lainepikkus kvantomadused. Suur lainepikkus - laineomadused 30. Mis on valgus? Elektromagnetlained, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. 31. Millest sõltub valguse värvus? Valguslainete lainepikkusest. 32. Pikim, keskmine, lühim valgus? Punane, roheline, violetne. 33. Põhivärvused? Punane, roheline, sinine. 34. Mis on osaline ja täielik värvipimedus? Kui tihti esinevad? Osalise värvipimeduse ehk daltanismi korral ei erista inimene osasid värve, enamasti rohelist ja punast (8%mehi ja 0,5% naisi). Täieliku värvipimeduse korral näeb inimene
Gammakiirgus (tekib tuumasiseste protsesside tulemusena) 29. Milles seisneb valguse dualism? Millal esinevad rohkem kvant-, millal laineomadused? Valgusel avalduvad nii lainelised kui korpuskulaarsed omadused. Kvantomadused esinevad kui vaadelda valgust kui footonite voogu ning laineomadused kui vaadata valgust kui elektromagnetlainet. Väike lainepikkus kvantomadused. Suur lainepikkus - laineomadused 30. Mis on valgus? Elektromagnetlained, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380- 760 nm. 31. Millest sõltub valguse värvus? Valguslainete lainepikkusest. 32. Pikim, keskmine, lühim valgus? Punane, roheline, violetne. 33. Põhivärvused? Punane, roheline, sinine. 34. Mis on osaline ja täielik värvipimedus? Kui tihti esinevad? Osalise värvipimeduse ehk daltanismi korral ei erista inimene osasid värve, enamasti rohelist ja punast (8%mehi ja 0,5% naisi). Täieliku
Lauka Põhikool MIKROLAINEAHJUD Lõputöö Markus M Juhendaja Riina Leet Pärnu 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................4 1. ELEKTROMAGNETLAINED...................................................................................................5 1.1.Mõiste.................................................................................................................................... 5 1.2.Jaotus..................................................................................................................................... 6 2.AJALUGU.............................................................................................
I teema eksam: meeled ja taju 1. Helialine sagedusele vastab psüühikas heli kõrgus. 2. Eristuslävi on: vähim tunnetatav erinevus subjektiivsetes intensiivsustes (nt vähim helitugevuste vahe, mida inimene eristab) 3. Tasakaalumeele retspetorid paiknevad poolringkanalitel ja tähnielunditel ja reageerivad endolümfi liikumisele. 4. Värvide eristamisel on oluline, et funktsioneeriksid kolvikesed (koonused). 5. Maitsmismeele info sensoorne kodeerimine on seletatav kõige paremini mustriteooria abil 6. Binokulaarne disparaatsus on oluline sügavustajuks. 7. Agnoosia puhul ei tunta objekte ära. 8. Kus toimub helide transduktsioon? Cort’i elundis karvarakkudel. 9. Milline vastusevariantidest ei kuulu tajulise grupeerimise printsiipide (geštaltide) hulka? Lahutatavus. Geštaltid: sarnasus, hea jätkuvus, ühtlane taust. 10. Pimedusadaptsiooni esimeses faasis adapteeruvad koonused umbes 10 minuti jooksul pimedusega. 11. Mida m...
Infrapunalained Infrapunakiirgus ehk infrapunane kiirgus ehk infrapunavalgus ehk infrapunane valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus jääb nähtava valguse ja mikrolainekiirguse lainepikkuste vahele. Infrapunalained on elektromagnetlained, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel ja väiksem kui raadiolainetel.Nimi tähendab ,,allapoole punase" (ladina keelest infra- all), sest punase valguse lainepikkus on suurim nähtava valguse spektris. Infrapunalaine on ligikaudse lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. Kasutusalad: 1) Öönägemine - Infrapunakiirgust kasutatakse öönägemisvarustuses. Kui puudub piisavalt valgust et objekti näha, detekteeritakse radiatsioon ning tehakse see ekraanil nähtavaks.
süüvida füüsikasse. Aastatel 18851889 töötas ta Kieli, aastast 1889 Berliini ülikoolis. Oma teadlasekarjääri alustas ta termodünaamika uurimisega. Perekond Planck pärines intellektuaalide perekonnast. Tema isapoolne vanavanaisa ja vanaisa olid Göttingeni teoloogiaprofessorid. Maxi isa oli õigusteadusprofessor Kielis ja Münchenis, Maxi onu oli kohtunik. Saavutused Aastal 1918 pälvis ta Nobeli füüsikapreemia. Aastal 1900 lõi ta hüpoteesi, et elektromagnetlained kiirguvad ja neelduvad energiakvantide kaupa Pilte Pilte läbi aegade Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Max_Planck Google'i pildiotsingu tulemus http://www.mlahanas.de/Physics/Bios/image s/MaxPlanck1901.jpg kohta Tänan vaatamast Heleri
(aineosakeste paiknemise ning sellega seotult rõhu või sisepingete) võnkumised. Inimkõrvaga kuuldavaks helilaineks on võnkumised, mille sagedus asub vahemikus 16 Hz kuni umbes 20 000 Hz. 3) Läänemerel suured lained- ristlained. Võnkumine toimub levimissihiga risti. 4) Elektromagnetlaine- ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. Elektromagnetlaine on ristlaine, mis tähendab, et väljavektorid on risti laine levimise suunaga. 5) Raadiolained- elektromagnetlained lainepikkusega üle 0,1 mm. Lainealad jagatakse lainete levi eripära järgi: ülipikklaine (pikem kui 10 m), pikklaine, kesklaine, lühilaine ja ultralühilaine. 6) Valgus- elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. 7) Liikluslained- häired autode asetsemises ja liikumisel maanteel. Liikluslained levivad tavaliselt autode enda liikumisuunaga tagurpidi või "vastuvoolu." Võiks öelda, et liikluslained on nagu ebakorrapärased pikilained.
ja vanaisa olid Göttingeni teoloogiaprofessorid) Maxi isa oli õigusteadusprofessor Kielis ja Münchenis Lapsepõlves oli Planck väga andekas muusikas: ta võttis laulutunde, mängis klaverit, orelit, tsellot ja komponeeris laule ja oopereid. Vaatamata sellele, otsustas ta süüvida füüsikasse. Aastatel 18851889 töötas ta Kieli, aastast 1889 Berliini ülikoolis. Oma teadlasekarjääri alustas ta termodünaamika uurimisega. Plancki konstant Aastal 1900 lõi ta hüpoteesi, et elektromagnetlained kiirguvad ja neelduvad energiakvantide kaupa (Plancki konstant). See oletus pani aluse kvantteooria algusele ja arengule. Plancki konstant avastati esmalt kui võrdetegur footoni (ehk valguskvandi) energia ja sellele vastava elektromagnetlaine sageduse vahel: kus E tähistab footoni energiat, h Plancki konstanti ja f valguskvandi sagedust. Kvantmehaanika arvutustes ilmub Plancki konstant väga tihti läbijagatuna 2-ga,
Esimene katse: magnetnõel pöördub vooluga juhtme suhtes risti. Teine katse: Magnetväljas asuv juhe hakkab liikuma, niipea kui teda läbib vool. Kolmas katse: Mähises tekib elektrivool niipea, kui teda mõjutatakse magnetiga. Piezo el. Seade, ülesanne on muudada mehaanilise energia elektriliseks energiaks. Kasutatakse vinüülplaadimängijates, turva seaded, signad jne, piezo kristall. Elektromagnet lained ligi 300tuhat km sec vaakumis, elektromagnetlained tv,raadio jne Elektromagnetlainete tähtsamad parameetrid ehk arvväärtused on lainepikkus sagedus Madal sagedus lained, tehitab vahelduvool. Raadio lained- pikk laine, kesk laine, lühi laine, ultralühi laine 300-30mgh, infrapuna laine, uv kiirgus
Laineperiood, mille tähiseks on T, näitab aega, mis kulub E-vektoril ühe täisvõnke tegemiseks. Ühe perioodi kestel läbib laine teepikkuse, mis on võrdne lainepikkusega. Lainepikkusest ning laineperioodist vähemtähtsamad pole ka laine sagedus ja faas. Laine sagedus f näitab, mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus ning faas määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. Valguslaine faasiks on siinusfunktsiooni argument. Meie silmale nähtav valgus on elektromagnetlaine. Elektromagnetlained on näiteks gammakiirgus, röntgenkiirgus, ultraviolettkiirgus, infrapunakiirgus, mikrolained ja raadiolained. On kindlaks tehtud, et erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid. Näiteks kui inimese silma sattuva valguse lainepikkus on 650nm, tekib punase värvuse aisting. Silmale nähtavad elektromagnetlaineid on elektromagnetlainete skaalal väga kitsas riba, kuid sellest on enam kui küll, et täita maailm meie silmade jaoks valguse ja värvidega.
võnkumise tekitamiseks viia tasakaaluasendist välja. Vedrupendli korral toimub see vedru väljavenitamise teel ja võnkeringi korral tehakse seda kondensaatori laadimisel alalisvooluallika abil. 46. Mis on GPS seade? Ülemaailmne asukoha määramise süsteem. Põhineb uuritava punkti ja raadiomajakana toimiva sidesatelliidi vahekauguse ülitäpsel mõõtmisel 47. Kirjelda raadioside põhimõtet. 48. Mis on peiler? 49. Mis on moduleerimine? 50. Kus esinevad elektromagnetlained? 51. Mis on kondensaator? 52. Kuidas tekitada elektromagnetvõnkumisi? 53. Mis on raadionavigatsioon? 54. Kuidas kantakse üle telesaateid? 55. Missugused lained painduvad Maa kumeruse taha ja levivad üle kogu maakera? 56. Mis on ionosfäär? 57. Mis on kandesagedus? 58. Millisel kõrgusel on tavaliselt sidesateliit? 59. Milleks kasutatakse induktiivpooli? 60. Kuidas käituvad elektromagnetlained metallpindade läheduses? 61. Millised on elektromagnetlainete põhiomadused? 62
megameetri ning moodustavad füüsika mõttes megamaailma makromaailm see,mida vahetult pakuvad aistingud ja tajud,teravdatud ja täiustatud mikroskoobi või teleskoobi abil Mikromaailm elementaarosakesed, aatomid, molekulid, elektromagnetlained Makromaailm käsitleb meid igapäevaselt ümbritsevaid kehi ja nendega toimuvaid nähtusi. Megamaailm niiviisi nimetatakse universumit ja selles sisalduvat mateeriat tervikuna. MINGI SELLINE OLI KA NETIS:D ________________________________________________________________________________
Valguse teke ja luminestsents. Mis on valgus? Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. Valguse teke Valgus tekib aatomis. Valgus ei teki iseenesest; kiirgajateks on aineosakesed, mille (sise)energia muundub valguseks. Selleks, et tekiks valgus, on vaja energiat. Valguslained kannavad aatomist energiat ära ja aatomi energia väheneb. Aatomid kiirgavad laineid mitte pidevalt, vaid lühikeste ajavahemike jooksul niinimetatud lainejadadena. Pärast kiirgamist aatom kustub, st ei kiirga enam valgust
helisagedusega muutuv vool. Seda voolu pole mõtet saatjaantenni juhtida, sest laengute nii madala sagedusega võnkumise korral antenn praktiliselt elektromagnetlaineid ei kiirga. Kandesagedusgeneraatoris tekib kõrgsagedusvool. Amplituudmodulatsiooni korral liidetakse modulaatoris mikrofoniringis tekkinud helisagedusvõnkumised kandesagedusgeneraatoris saadud kõrgsagedusvõnkumistega. Moduleeritud kõrgsagedusvool võimendatakse ja juhitakse antenni, mis kiirgab elektromagnetlaineid. (j5) Elektromagnetlained jõuavad vastuvõtja antenni ja tekitavad selles kõrgsagedusvoolud. Võnkering erakdab neist ühe sagedusega voolu. Seda moduleeritud kõrgsagedusvoolu võimendatakse. Detektoris eraldatakse kõrgsagesudvoolust madalsagedusvool, mida võimendatakse. Valjuhääldi membraan hakkab võnkuma madalsagedusvoolu taktis ja tekitab ruumis helilained. Infra- ja ultravalgus. Valgusest suurema lainepikkusega elektromagnetlaineid kutsutakse infrapunaseks kiirguseks ehk infravalguseks
(Tarkpea, 2008) Elektromagnetlainet iseloomustav suurus sagedus näitab ühes ajaühikus aset leidvate võngete hulka. Lainepikkus näitab, kui kaugel asetsevad naaber-laineharjad teineteisest. Need kaks suurust mõjutavad elektromagnetlainete toimet ning nende omavahelist seost iseloomustab ühtlase liikumise kiiruse valem v = s/t ehk lainepikkus jagatud võnkeperioodiga (aeg, mille jooksul lainepikkus teatud vahemaa läbib). Sageduse järgi jaotatakse elektromagnetlained madalsageduslaineteks, raadiolaineteks, optiliseks kiirguseks, röntgenkiirguseks ja gammakiirguseks. (Tarkpea, 2008) Joonisel 1 on kujutatud elektromagnetlainet. Punasega märgitud elektromagnetlaine pikkus (wavelenght) on suurem kui sinisel, seega on tema sagedus ehk võngete arv ajaühikus väiksem kui sinisel elektromagnetlainel. Tarkpea (2008) kohaselt kategoriseeruvad raadiolaineteks elektromagnetlained, mille sagedus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
