Difraktsioonivõreks nimetatakse üksteisega paralleelsete pilude süsteemi. Praktilisi rakendusi: valguse lahutamist spektriks difraktsioonivõre abil; difraktsiooni nähtus määrab ka optiliste riistade lahutusvõime.Ei ole võimalik eristada objekti punkte, mis asuvad üksteisele lähemal, kui on valguse lainepikkusega määratud mõõde; Röntgeni kiirguse puhul. 47. Valguse dispersioon ja polarisatsioon- Dispersiooniks nimetatakse aine murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine sagedusest ( lainepikkusest ). Aine murdumisnäitajat võib defineerida kahel viisil: Üks neist on geomeetriline määratlus, mille järgi aine murdumisnäitaja on valguse langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe, kui valgus langeb ainele vaakumist. Teine määrab murdumisnäitaja levimiskiiruste järgi samades keskkondades. n = sin/sin = c/v kus c - valguse levimise kiirus vaakumis ja v - valguse levimise kiirus aines. Murdumise füüsikaline põhjus on
eneseinduktsiooni elektromotoorjõuga, kui voolutugevus selles muutub ühe ühiku võrra ajaühikus. Võnkering Lihtsaim süsteem, milles võivad tekkida vabad elektromagnetvõnkumised, koosneb kondensaatorist ja selle katetega ühendatud poolist. Thompsoni valem Võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsuse ja mahtuvuse korrutisest. Vahelduvvool on elektrivool, mille tugevus ja suund ajas perioodiliselt muutub. OPTIKA: Laineoptika: Valgus kui elektromagnetlaine valgusel on kahesugune olemus. Kiirgamisel ja neeldumisel käitub valgus osakeste voona. Osakeste nimetus footon ehk valguskvant. Levimisel käitub valgus lainena. Elektromagnetlainete skaala lainepikkuse järgi kahanevas(sageduse järgi kasvavas) madalsagedusvõnkumised, raadiolained, infrapunane kiirgus, nähtav valgus, ultravioletkiirgus, röntgenkiirgus, gammakiirgus. Lainepikkus ja sagedus on pöördvõrdelises seoses.
tegur (kõige suurem) (mol) F - jõud(J) N - võimsus (W) Liugehõõre – F=mg·sinα α-hõõrdenurk polükromaatiline. (s.o. mitmevärviline) Veerehõõre – F=Hv=μ´·N/r Valguse dispersioon - nim. Aine murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine sagedusest 10. VÕNKUMISED (lainepikkusest). Aine murdumisnäitajat võib def. Kahel viisil: Üks neist on geom. Määratlus, mille järgi aine Harmooniline vônkumine - nimetatakse protsessi, kus punktmass liigub mööda sirget ning tema asukohta murdumisnäitaja on valguse langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe, kui valgus langeb ainele vaakumist.
· kiirgus, mida tekitab katoodkiiretoru. Elektrostaatiline väli tekib kuvari sisselülitamisel ja hakkab kiiresti vähenema. Tekib positiivselt laetud ekraani ja kasutaja vahele, kui negatiivselt laetud elementaarosakesed suunduvad kohe ekraani pinnale. Tänapäeval toodetavate kuvarimudelite puhul ei ületa staatilise elektivälja tugevus ohutuspiire. Arvuti poolt tekitatav kiirgus on elektromagnetlaine voog. Elektromagnetväljadel on elektriline ja magnetkomponent, nende omavaheline seos on küllalt keeruline. Väljaspool kuvarit toimivaid välju hinnatakse eraldi, kuid nende toime on kompleksne. 4 · ultraviolettkiirgus (UVK) diapasoonis 200-400 nm; · nähtav kiirgus lainepikkusel 400-700 nm; · lähi-infrapunane kiirgus lainepikkusel 700-1050 nm; · kauginfrapunane kiirgus lainepikkusel 1050-1 mm.
· kiirgus, mida tekitab katoodkiiretoru. Elektrostaatiline väli tekib kuvari sisselülitamisel ja hakkab kiiresti vähenema. Tekib positiivselt laetud ekraani ja kasutaja vahele, kui negatiivselt laetud elementaarosakesed suunduvad kohe ekraani pinnale. Tänapäeval toodetavate kuvarimudelite puhul ei ületa staatilise elektivälja tugevus ohutuspiire. Arvuti poolt tekitatav kiirgus on elektromagnetlaine voog. Elektromagnetväljadel on elektriline ja magnetkomponent, nende omavaheline seos on küllalt keeruline. Väljaspool kuvarit toimivaid välju hinnatakse eraldi, kuid nende toime on kompleksne. · ultraviolettkiirgus (UVK) diapasoonis 200-400 nm; · nähtav kiirgus lainepikkusel 400-700 nm; · lähi-infrapunane kiirgus lainepikkusel 700-1050 nm; · kauginfrapunane kiirgus lainepikkusel 1050-1 mm.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz RAH3170 Keskkonnakaitse ***** ******** Elektromagnetväljad kui keskkonnasaaste Ettekanne Õppejõud: lektor ****** Kohtla-Järve 2012 Sisukord Sissejuhatus Elektromagneetiline saaste on üks keskkonnasaaste tüüpidest, mis pärineb elektromagnetväljadest meie keskkonnas. Kui seda piltlikult ette kujutada siis võib seda vaadelda kui sudu, mis koosneb paljudest erinevatest elektromagnetlainetest. Elektromagneetilist kiirgust saab liigitada kaheks: ioniseeriv ja mitte ioniseeriv. Elektromagneetiline saaste on tulemuseks meie keskkonnas olevatest elektrilistest seadmetest, mis kiirgavad elektromagneitlaineid. Probleemi tähtsus on tõusnud kuna tänapäeva keskkonnas on väga palju elektroonikat ning iga seade on ki...
2.Galvanosteegia- millegi katmine kihiga, hakkab kattuma 3.Elektrometallurgia 4.Elektrolüütiline poleerimine- eemaldatakse pinnakonarused 5.Elektrolüütkondensaatorid 6.Keemilised vooluallikad -patareid -akumulaatorid pliiakud Tühjenemine Pb+PbO2+2H2SO4=2PbSO4+2H2O Laadimine 2PbSO4+2H2O=Pb+PbO2+2H2SO4 leelisakud, dryfit-, geel -, AGM tüüpi akud 5. Valguse dispersioon-Dispersioonoks nim. aine murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine sagedusest. Aine murdumisnäitajat võib defineerida kahel viisil. 1. Geomeetriline määratlus, mille järgi aine murdumisnäitaja on valguse langemis ja murdumisnurga siinuste suhe, kui valgus langeb ainele vaakumist. 2. Teine määrab murdumisnäitaja levimiskiiruste järgi samades keskkondades. n=sin/sin=c/v kus n- murdumisnäitaja c- valguse levimise kiirus vaakumis. v- valguse levimise kiirus aines. IV 1. Elektrivälja tugevus-Laengud mõjutavad üksteist elektrivälja vahendusel
Geomeetriline optika Geomeetrilise optika põhiseadused Geomeetriline optika on optika osa, kus valguslaine asemel kasutatakse valguskiire mõistet. Valguskiireks nimetatakse joont ruumis, mis näitab valgusenergia levimise suunda. Geomeetrilist optikat nimetatakse ka kiirteoptikaks. Geomeetrilise optika põhiseadused on: Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kiirte sõltumatuse seadus: kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist. Valguse peegeldumise seadus: langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kui aga valguse teele jääb ette mingi keha või läheb valgus üle teise keskkonda, siis valguse levimissuund muutub. ...
1.Aatomi ehituse kvantitatiivse teooria loomisel, mis võimaldaks selgitada aatomite spektrite seaduspärasusi, avastati uued mikroosakeste liikumise seadused kvantmehaanika seadused. Thomsoni mudel oli esimene välja pakutud aatomimudel. Thomson oletas, et positiivne laeng täidab ühesuguse tihedusega kogu aatomi ruumala. Lihtsaim aatom, vesiniku aatom, kujutab endast positiivselt laetud kera raadiusega umb 10 astmel -8cm, mille sees asub elektron. Keerukamates aatomites asub positiivselt laetud kera sees mitu elektroni. Aatom sarnaneb keeskiga, milles rosinate rollis on elektronid. Rutherfordi katsed. Elektronide mass on aatomite massist tuhandeid kordi väiksem. Kuna aatom on tervikuna nautraalne, siis langeb järelikult aatomi massi põhiosa aatomi positiivsele laengule. Ta soovitas aatomi positiivse laengu uurimiseks aatomi sondeerimist alfaosekestega, need tekivad raadiumi ja mõnede teiste keemiliste elementide radioaktiivsel lagunem...
Elektrilaeng- on mikroosakeste fundamentaalne omadus, mis iseloomustab osakeste võimet avaldada erilist (elektrilist) mõju ja ka ise alluda sellele mõjule. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilist vastasmõju. Põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. 1.Neid on kahte tüüpi: positiivne (prooton) ja negatiivne (elektron). 2.Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. Elementaarlaeng- q=1.6*10-19C. 3. Erimärgiliste laengute vahel mõjub tõmbejõud, samamärgiliste vahel aga tõukejõud.4. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma langukandjata.5.Elektrilaeng ei sõltu taustsüsteemist. Elektrilaengu jäävuse seadus- Elektriliselt isoleeritud süsteemis (kuhu ei tule elektrilaenguid juurde ja kust neid ei lahku) on elektrilaengute algebraline summa jääv. q1+q2+...=const. Mingi pos elektrilaengu +q tekkimisega kaasneb alati temaga absol...
valguse lähedastel kiirustel ei muutu Maxwelli võrrandid üleminekul inertsiaalsetes taustsüsteemides; võrrandid on mittesümmeetrilised elektri- ja magnetväljade suhtes; nendest võrranditest järeldub elektromagnetlainete olemasolu 4.3. Elektromagnetlained, nende levimiskiirus ja omadused Elektromagnetväli on võimeline iseseisvalt eksisteerima ja levima ruumis elektromagnetlainete kujul. Omadused: o Elektromagnetlaine on ristlaine (E ja B vektorid suund risti levimise kiirusega) o EB o Vektorid E ja B võnguvad ühes ja samas faasis ning nende hetkväärtused on seotud B E 0 = µµ 0 4.4. Poytingi vektor Energiavoo tiheduse vektor j = w v - moodul on võrdne energia hulgaga, mis kantakse läbi pinna ajaühikus. Poytingi vektor S = E × H
elekterravi korral. Samuti kasutavad lühilaine diapasooni militaarsed organisatsioonid (sõjavägi, laevastik, lennuvägi) ja raadioamatöörid. (Raadiolained, nende levimine ja kasutamine, 11.05.2012) Lühilaine levimine Lühilaine levi toimub nii ruumi kui pinnalainetena. Pinnalaine levib väikeste kauguste taha. 100 W saatja puhul on sidekaugus kümnetes kilomeetrites. Pinnalainele avaldab suurt mõju maapind ja loodus. Kui maapind on kaetud metsaga, siis elektromagnetlaine tugevus väheneb kuni kolm korda. Soise pinnase või veevälja korral laine tugevus suureneb kuni kolm korda. Liivase pinnas puhul väheneb lainetugevus kuni viis korda (sidepidamine on praktiliselt võimatu). Ruumilained on sidepidamisel peamiseks vahendiks, nad tagavad ka kaugside. Kuna lühilained peegelduvad tagasi ionosfääri F2-kihist, siis on ionosfääris suured energia kaod. Päevasel ajal kasutatakse lühemaid laineid (10m - 25m), öösel pikemaid laineid (35m - 105m). Vahepealsetel
Elektrivalja tekkimist magnetvalja muutumisel nimetatakse elektromagnetiliseks induktsiooniks. Magnetvoog iseloomustab pinda labivat magnetvalja Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil pohinev seade, mis on moeldud vahelduvpinge muundamiseks jaaval sagedusel. ELEKTROMAGNETKIIRGUS Elektromagnetiline induktsioon muutuv elektrivali tekitab muutuva magnetvalja, see omakorda muutuva elektrivalja. Elektromagnetlaine on ruumis levivad elektromagnetvalja vonkumised. Ioniseeriv kiirgus on kiirgus, mis tekitab vabu elektrone ja ioone. Ioniseerivad kiirgused on suure energiaga kiirgused: ? rontgenkiirgus, ? gammakiirgus. Mitteioniseerivad kiirgused ? ultraviolettkiirgus, ? nahtav valgus, ? infrapunakiirgus, ? raadiolained. VÄRVUS JA VALGUS Nahtava valguse lainepikkus on 400 kuni 760 nm Koiki varvusi on voimalik saada kolme pohivarvuse abil: ? punane ? roheline ? sinine
elektromotoorjõud tekib selles juhis voolutugevuse ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul. ühik henri H Võnkering on vooluring elektromagnetvõnkumiste tekitamiseks. See sisaldab kondendaatorit ja induktiivpooli. Thompsoni valem ütleb, et periood sõltub induktiivusest ja mahtuvusest. T = 2 ruutjuurLC Vahelduvvool on elektri vool, mille tugevus ja suund ajas perioodiliselt muutub. OPTIKA Valgus kui elektromagnetlaine - Elektromagnetlaineks nimetatakse ruumis levivaid võnkumisi. Elektromagnetlainete skaala: Lainefront on pind või joon, mis eraldab keskkonda kuhu liane pole veel levinudsellest keskkonnast, mille laine on läbinud. Lainepikkus on füüsikaline suurus, mis näitab kahe samas võnkefaasis oleva lähima punkti vahelist kaugust. 1 meeter Laine sagedus näitab täisvõngete arvu ajaühikus.
See meetod ei arvesta valguslainete intensiivsuste erinevust. Fresneli tsoonide mmetdiga saab määrata difraktsiooni ümaral aval ja kettal. Difraktsioonivõreks nim. üksteisega paraleelsete pilude süsteemi. Praktilisi rakendusi: valguse lahutamist spektriks difraktsioonivõre abil. difraktsiooni nähtus määrab ka optilise riistade lahutusvõime. Röntgni kiirguse puhul. 3p.Valguse dispersioon-Dispersioonoks nim. aine murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine sagedusest. Aine murdumisnäitajat võib defineerida kahel viisil. 1. Geomeetriline määratlus, mille järgi aine murdumisnäitaja on valguse langemis ja murdumisnurga siinuste suhe, kui valgus langeb ainele vaakumist. 2. Teine määrab murdumisnäitaja levimiskiiruste järgi samades keskkondades. n=sin/sin=c/v kus n- murdumisnäitaja c- valguse levimise kiirus vaakumis. v- valguse levimise kiirus aines.
See meetod ei arvesta valguslainete intensiivsuste erinevust. Fresneli tsoonide mmetdiga saab määrata difraktsiooni ümaral aval ja kettal. Difraktsioonivõreks nim. üksteisega paraleelsete pilude süsteemi. Praktilisi rakendusi: valguse lahutamist spektriks difraktsioonivõre abil. difraktsiooni nähtus määrab ka optilise riistade lahutusvõime. Röntgni kiirguse puhul. 46. Valguse dispersioon ja polarisatsioon Valguse dispersioon-Dispersioonoks nim. aine murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine sagedusest. Aine murdumisnäitajat võib defineerida kahel viisil. 1. Geomeetriline määratlus, mille järgi aine murdumisnäitaja on valguse langemis ja murdumisnurga siinuste suhe, kui valgus langeb ainele vaakumist. 2. Teine määrab murdumisnäitaja levimiskiiruste järgi samades keskkondades. n=sin/sin=c/v kus n- murdumisnäitaja c- valguse levimise kiirus vaakumis. v- valguse levimise kiirus aines.
Lauka Põhikool MIKROLAINEAHJUD Lõputöö Markus M Juhendaja Riina Leet Pärnu 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................4 1. ELEKTROMAGNETLAINED...................................................................................................5 1.1.Mõiste.................................................................................................................................... 5 1.2.Jaotus..................................................................................................................................... 6 2.AJALUGU....................................................................................................................................8 3.MIKROLAINEAHJU EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE................................................................9 3...
Nii et värvide nägemine on kõik elektri ja magnetenergia neelamise mäng! Samuti ka meie aju reageerimine valgusele! Me tajume erinevaid lainepikkuseid värvustena! VALGUS, MIDA ELETKTRONID EI KASUTA ÄRA VÕNKUMISEKS, EI PEEGELDU TAGASI; SEE MUUTUB MOLEKULIDE LIIKUMISENERGIAKS ehk SOOJUSEKS. Tuleta meelde, et valgus on elektri -ja magnetenergia laine, mis levib ruumis edasi, kui laengud MUUDAVAD kiirust (nt võnguvad). · ELEKTROMAGNETLAINE SUUDAB MÕJUTADA AINULT LAENGUID! · Elektronid on laengud. · Iga aine väliskihi elektron võngub ainult talle omasel sagedusel; iga aine elektron hakkab valguse mõjul VÕNKUMA, kui ta imab endasse selle valguse energia. · Võnkudes kiirgab ta need välja valitud sagedused/lainepikkused uuesti endast välja kõikides suundades; kui see väljakiiratud valgus satub meile silma, siis me näeme eset selle värvina, millisena ta on (nt punane pall on
See meetod ei arvesta valguslainete intensiivsuste erinevust. Fresneli tsoonide mmetdiga saab määrata difraktsiooni ümaral aval ja kettal. Difraktsioonivõreks nim. üksteisega paraleelsete pilude süsteemi. Praktilisi rakendusi: valguse lahutamist spektriks difraktsioonivõre abil. – difraktsiooni nähtus määrab ka optilise riistade lahutusvõime. –Röntgni kiirguse puhul. Valguse dispersioon-Dispersioonoks nim. aine murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine sagedusest. Aine murdumisnäitajat võib defineerida kahel viisil. 1. Geomeetriline määratlus, mille järgi aine murdumisnäitaja on valguse langemis ja murdumisnurga siinuste suhe, kui valgus langeb ainele vaakumist. 2. Teine määrab murdumisnäitaja levimiskiiruste järgi samades keskkondades. n=sin/sin=c/v kus n- murdumisnäitaja c- valguse levimise kiirus vaakumis. v- valguse levimise kiirus aines. Valguse polarisatsioon- E noolegavõnkumise sihi ja kiiruse V
Nii et värvide nägemine on kõik elektri ja magnetenergia neelamise mäng! Samuti ka meie aju reageerimine valgusele! Me tajume erinevaid lainepikkuseid värvustena! VALGUS, MIDA ELETKTRONID EI KASUTA ÄRA VÕNKUMISEKS, EI PEEGELDU TAGASI; SEE MUUTUB MOLEKULIDE LIIKUMISENERGIAKS ehk SOOJUSEKS. Tuleta meelde, et valgus on elektri -ja magnetenergia laine, mis levib ruumis edasi, kui laengud MUUDAVAD kiirust (nt võnguvad). · ELEKTROMAGNETLAINE SUUDAB MÕJUTADA AINULT LAENGUID! · Elektronid on laengud. · Iga aine väliskihi elektron võngub ainult talle omasel sagedusel; iga aine elektron hakkab valguse mõjul VÕNKUMA, kui ta imab endasse selle valguse energia. · Võnkudes kiirgab ta need välja valitud sagedused/lainepikkused uuesti endast välja kõikides suundades; kui see väljakiiratud valgus satub meile silma, siis me näeme eset selle värvina, millisena ta on (nt punane pall on
Ring- ehk nurksagedus näitab s ajaühikus läbitavat faasinurka radiaanides. 1 pööre sisaldab 2 radiaani, st = 2 f . rad 1 1 []SI =1 . Euroopas f = 50 Hz , st T = = f 50 Hz = 0,02 s = 20 ms . s 4. kursus OPTIKA Laineoptika Valgus kui elektromagnetlaine selgub elektromagnetlainete skaalast: Elektromagnetlaine, st ka valguslaine, sisaldab koostoimuvaid elektrivälja ehk E-vektori ja magnetvälja ehk B-vektori sinusoidaalseid võnkumisi, mis levivad ruumis edasi E B v . Lainefront on pind, mille kõik punktid võnguvad samas faasis. Lainefront ja valguskiir on teineteisega risti.
Ring- ehk nurksagedus näitab s ajaühikus läbitavat faasinurka radiaanides. 1 pööre sisaldab 2 radiaani, st = 2 f . rad 1 1 []SI =1 . Euroopas f = 50 Hz , st T = = f 50 Hz = 0,02 s = 20 ms . s 4. kursus OPTIKA Laineoptika Valgus kui elektromagnetlaine selgub elektromagnetlainete skaalast: Elektromagnetlaine, st ka valguslaine, sisaldab koostoimuvaid elektrivälja ehk E-vektori ja magnetvälja ehk B-vektori sinusoidaalseid võnkumisi, mis levivad ruumis edasi E B v . Lainefront on pind, mille kõik punktid võnguvad samas faasis. Lainefront ja valguskiir on teineteisega risti.
ekvival): /ülilainurk 20mm/ lainurk 24mm normaalobjektiiv 50mm teleobjektiiv suurem kui 50mm, ehk mis hakkab asju lähemale tooma, 75mm 25)Miks värvus eksisteerib? Mis see on? - Päikeselt tulev valgus peegeldub objektidelt erinevate lainepikkustega tagasi. Värvus on silma ja aju koostöö. Nägemismeel tajub erinevaid elektromagnetlaineid. - Füüsikaliselt on valgus elektromagnetlaine (lainepikkus + sagedus) 26) Värvifotograafia baseerub tänapäeval YOUNG HELMHALTZI kolmevärvi teooriale! 7|d i g i f o t o g r a a f i a eksami kordamisküsimused Maris Savik / 2011 27) Inimsilm tajub valgust vahemikus 390-760 nm. 28) Ülespoole nähtavast valgusest jäävad raadiolained ja infrapuna. Allapoole ultraviolett kiired, veel allapoole röntenkiired ja gammakiired. 29)Seleta lihtsalt CMY ja RGB värvisüsteemide vahe, põhimõtted
Universumis on olemas ka selliseid elektromagnetlaineid ( värvivarjundeid ), mis ulatub nähtava valguse lainepikkuste piirkonnast väljapoole. Näiteks on olemas infrapunakiirgus ( mis on põhjustatud soojast tolmust ), raadiolained ( mis levib tähtedevahelises gaasis ), röntgenikiirgus ( mis on põhjustatud kõrgtemperatuurilisest plasmast ). Need kiirgused on oma olemuselt täpselt ühesugused elektromagnetlained, kuid need erinevad oma lainepikkuste poolest. Valgus on elektromagnetlaine. Heli on aga füüsikalise keskkonna tiheduse perioodilise muutumi- se levimine ruumis. Nähtav valgus moodustab ainult imetillukese osa kogu elektromagnetlainete skaalast. Kui me ei tea peale nähtava valguse ka teisi elektromagnetlainete pikkusi, siis ilmselt ei ole Universumi teaduslik uurimine võimalik. Kuid see teeb võimalikuks teleskoopide kasutamine. Kuid raadiolainetel, röntgen- ja 5
koad pinnas küllaldase juhtivusega materjali juures on väiksesed. 27. Selgitada, mida tähendab ,,avatud süsteem" antennid juures? Avatud süsteem antenni juures on sama, mis avatud süsteem võnkeringi juures. Kondensaatori plaadid on viidud üksteisest laiali ja seega levib elektriväli vabalt ruumis ega ei ole enam seotud kondensaatori plaatide vahele. Kõik saateantennid peavad olema avatud, kuna vastasel juhul ei toimuks elektromagnetlaine edastamist. 28. Mis on kiirgustakistus ja kuidas ta mõjutab antenni kasutegurit? Kiirgustakistus on suurus, mis saadakse kõikide elementaarsete lõikude poolt kiiratavate võimsuste summa jagamisel vibraatori puhmas oleva voolu ruuduga. Kiirgustakistus määrab antenni efektiivsuse, sidudes kiirgusvõimsuse antenni ergutava vooluga. Mida suurem kiirgustakistus, seda suurem antenni kasutegur. 29
AATOMI JA TUUMAFÜÜSIKA 12. KL Mikro ja makro Mikro ja makro1 Mikromaailma all tuleb mõista aine elementaarosakesi ja nendega toimuvaid füüsikalisi protsesse. Vastav füüsikaosa kannab nimetust mikrofüüsika. Teadusharu on tekkinud 20. Sajandil. Eelduseks oli radioaktiivsuse, aatomi ja tuuma avastamine. Põhiliseks uurimismeetodiks on siin kaudne katse. Makromailm on see, mida me oma meeltega vahetult tajume. Selles maailmas kehtib klassikaline füüsika oma seadustega. Alused pärinevad 17. Sajandist. Aatomi ehitus ja kvantfüüsika Aatom sarnaneb Päikesesüsteemile. Seda mudelit kutsutakse ka nn planetaarmudeliks. Mudel võeti kasutusele pärast aatomituuma avastamist 1911.a. Tuuma avastamine põhineb Rutherfordi katsel, mille käigus kiiritati õhukest kullalehte -osakestega. Katse käigus avastati, et osad -osakesed põrkusid plaadilt tagasi. Põrkumine oleks mõeldamatu, kui aatomi p...
Energiat mittekandev EM-väli on otseselt laengute tekitatud, EMK on aga tingitud muutuvatest elektri- ja magnetväljadest. Neid kahte nimetatakse vastavalt lähi- ja kaugväljaks, kuna Maxwelli võrranditest lähtuvalt langeb lähivälja intensiivsus kiiremini, jättes kaugemal domineerima kaugvälja (ehk elektromagnetilise kiirguse). Lisaks energiale omab EM-laine ka impulssi ja impulsimomenti, mis võivad vastastikmõjus ainegaviimasele üle kanduda. EM-kiirgust liigitatakse elektromagnetlaine sageduse järgi. Elektromagnetlainete spektri skaala alates väikseimast sagedusest (ehk suurimast lainepikkusest) on järgmine: raadiolained, mikrolained, infrapunakiirgus, nähtav valgus, ultraviolettkiirgus, röntgenkiirgus jagammakiirgus. EM-laine sagedus ja lainepikkus on omavahel seotud järgneva valemi järgi: , kus v on laine levimise kiirus (vaakumis on selleks konstant c, aines on väiksem), f sagedus ja lainepikkus
Meteoroloogia Sissejuhatus Hetke seisuga on Eestis 99 vaatlusjaama seal-hulgas 23 meteoroloogilist automaatjaama. Meteoroloogia - on teadus, mis uurib atmosfääris toimuvaid protsesse. Atmosfäär on Maad ümbritseb gaasikiht. Ilm atmosfääri seisund maapinna lähedal ja ka kõrgemates kihtides. Kliima on antud kohale iseloomulik paljuaastane ilmade reziim, mis on tingitud päikesekiirguse muundumisest maapinna tegevkihis ning sellega seotud atmosfääri ja ookeanide tsirkulatsioonist. Ilmaennustusi tellivad põllumajanduse, energeetika, transpordi, tursimi, ehituse ja sõjandusega seotud firmad/isikud. Meteoroologia on seotud tugevasti füüsikaga (soojusõpetus, elektromagnetlained, aine ehitus), geofüüsikaga, merefüüsikaga, okeanoloogia ja hüdroloogiaga. Uurimismeetoditeks on : vaatlus-eksperiment, modelleerimine, statistiline analüüs, füüsikalis- matemaatiline analüüs, kaartide kasutamine (sünoptiliste ja klimatoloogiliste). Atmosfäär...
*peegeldumine 2) korpuskulaarteooria valgus on osakeste voog, mis levib sirgjooneliselt (pooldas Newton) *fotoefekt (nähtus, kui kiirgus või valgus lööb ainest välja elektrone) *Comptoni efekt (röntgeni- ja gammakiirguse lainepikkus suureneb hajumisel vabadelt elektronidelt. *valguse rõhk 78. ELEKTROMAGNETLAINETE (EM) SPEKTRI NÄHTAV OSA Elektromagnetkiirgust liigitatakse elektromagnetlaine sageduse järgi. Elektromagnetlainete spektri skaala alates väikseimast sagedusest (ehk suurimast lainepikkusest) on järgmine: raadiolained, mikrolained, infrapunakiirgus, nähtav valgus, ultraviolettkiirgus, röntgenikiirgus ja gammakiirgus. Nähtavaks valguseks või lihtsalt valguseks nimetatakse elektromagnetkiirgust, mis on inimsilmale nähtav. Selleks loetakse kiirgust vahemikus 400790 THz, sagedamini aga väljendatakse valguse spektrit
Mehaanika. Mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : 1 Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline 2 Kiiruse järgi d) Ühtlane liikumine mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. e) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus iseloomusta...
Mehaanika. Mehaaniline liikumine – keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass – ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor – joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine – mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus – erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus – iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda t...
Mehaanika. Mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda tra...
kohaselt peegeldaksid teineteise seisundit. George Berkeley arvates ("Traktaat inimtunnetuse printsiipidest") 1) tekitab aistinguid Looja ning seetõttu ei saa inimene ise oma suva järgi aistinguid esile kutsuda; kujutlused (ideed kitsamas tähenduses) sõltuvad aga inimese tahtest Milline väide on kooskõlas identsusteooriaga? 1) Vaimne protsess on tegelikult ajuprotsess - nii nagu valgus on tegelikult elektromagnetlaine VI osa. Algallikas: Juri Lotman "Saatana ajastuks" kutsuvad ajaloolased 16. - 17. sajandit Paljudes linnades põletati pühapäeviti kuni 50 "nõida" korraga. Millisest ajastust on jutt? Ajavahemikust 16. sajandi lõpp - 17. sajandi algus Ajavahemikust 16. sajandi lõpp - 17. sajandi algus pigem esoteerilisus ning salapärasus Renessanss esines pimeda keskaja pärandi - rassilise tagakiusamise, nõiaprotsesside ja
me siin ju nägimegi. See tähendab seda, et selline nähtus kvantfüüsikas on võimalik ainult mikroosakese teleportreerudes aegruumis. Seda me juba käsitlesime pisut ka teleportmehaanika aluste peatükis. Kui barjäär on väga õhuke ( hinnanguliselt – umbes osakese lainepikkuse suurusjärgus ), võib siis osakese laine levida läbi barjääri, jätkudes teisel pool taas siinuslainena, kuid palju väiksema amplituudiga ( leiutõenäosusega ). Elektromagnetlaine peegeldumisel pinnast aga satuvad osakesed ( footonid ) väga lühikeseks ajaks pinna sisse. Kuna osake võib teatud tõenäosusega läbida potentsiaalbarjääri, siis seega tuleneb see osakese laine omadustest või osakese teleportreerumistest aegruumis, mis omakorda põhjustab osakese lainelist omadust. Seda sellepärast, et absoluutselt igasugune füüsiline keha saab läbida teisi kehasid ainult aegruumis teleportreerudes ja seda reedabki osakese võime läbida erinevaid potentsiaal-
Elektriväli levib ruumis magnetvälja vahendusel ja magnetväli omakorda elektrivälja abil. Näiteks põhjustab ühes punktis muutuv elektriväli kõigepealt magnetvälja ja selle magnetvälja muutus kutsub (elektromagnetilise induktsiooni teel) esile elektrivälja naaberpunktis. Igasugused elektromagnetvõnkumised levivad elektromagnetlainena. Elektriväli ja magnetväli on elektromagnetlaines omavahel risti. Nad on ka risti laine levimissuunaga. Seda kõike arvestades saame elektromagnetlaine tervikliku mudeli, mis vasakult paremale leviva laine jaoks on esitatud joonistel . 76 Lained on perioodilised nii ajas kui ruumis. Elektromagnetlainete leviku kirjeldamisel kasutatakse nende sagedust f (ajaühikus toimuvate võngete arvu) või lainepikkust (naaber-laineharjade vahekaugust). Laine levib ühe perioodi jooksul ühe lainepikkuse võrra edasi. Kiiruse valemist tuleneb seos
Optroneid kasutatakse nii analoog- kui ka digitaalsignaalide ülekandmiseks. Analoogsignaalide puhul kasutatakse nn. lineaarseid optroneid, digitaalsignaalide ülekandmisel pole lineaarsus tingimata vajalik. Optronid nagu releedki võimaldavad väikese elektrisignaaliga juhtida suuri võimsusi, tagades seejuures ahelate vahel hea galvaanilise lahtisidestuse. Kui releedes kasutatakse tüüritavate kontaktide sisse- ja väljalülitamiseks magnetvälja, siis optronites on selleks elektromagnetlaine, täpsemalt optiline kiirgus. Kiirgusallikaks on harilikult infrapunases alas lainepikkusega 900...1200 nm kiirgav valgusdiood. Kiirguri ja fotovastuvõtja vaheline optiline keskkond on valmistatud mõnest taolisest dielektrikust, mille murdumisnäitaja läheneb valgusdioodi korpuse omale, et vähendada peegeldumiskadu. Optron võib kuuluda ka integraallülituse koosseisu. Optronite iseloomulikuks omaduseks on see, et nende väljund on sisendist
1. Elektromagnetväli materjalis. Levimine vabas Peegelduspinna ebaühtlaseks lugemiseks on järgmine kriteerium: ruumis. Elektromagnetväli materialis Pt Vaba ruumi kadu L0 on defineeritud kui tingimusel J = 0 kirja panna Maxwelli teise võrrandi saab juhul Pr 0 Gt = Gr = 1 . L sõltub ainult laine sfäärilisest levimisest × H = jE +E = j 0 ...
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON VALGUS Mida Päike kiirgab? Päikesekiirgus koosneb elektromagnetlainetest, neutriinovoost ja nn päikesetuulest. Elektromagnetlainetest on meile nähtavad need, mille lainepikkus on vahemikus 380-780 nanomeetrit (kr nannos kääbus). See ongi valgus. Mis on päikesetuul? Päikesetuul on põhiliselt elektronide ja prootonite voog (lisaks õige veidi ka teisi osakesi) ja see on tore selles mõttes, et tekitab kauneid virmalisi, mis külmadel talveõhtutel on üks vägev vaatepilt. Kui räägitakse valguse kiirusest, kas see on ainult nähtava valguse kiirus või liduvad need neutriinod ja gammad samamoodi? Kõik elektromagnetlained (ka röntgen ja gamma) ja ka neutriinod liduvad tõesti valguse kiirusega. Rangem oleks öelda, et elektromagnetlainete kiirusega, ent omal ajal mõõdeti see just nähtava valguse jaoks ära ja nii nüüd räägitaksegi. ...
Universumis on olemas ka selliseid elektromagnetlaineid ( värvivarjundeid ), mis ulatub nähtava valguse lainepikkuste piirkonnast väljapoole. Näiteks on olemas infrapunakiirgus ( mis on põhjustatud soojast tolmust ), raadiolained ( mis levib tähtedevahelises gaasis ), röntgenikiirgus ( mis on põhjustatud kõrgtemperatuurilisest plasmast ). Need kiirgused on oma olemuselt täpselt ühesugused elektromagnetlained, kuid need erinevad oma lainepikkuste poolest. Valgus on elektromagnetlaine. Heli on aga füüsikalise keskkonna tiheduse perioodilise muutumi- se levimine ruumis. Nähtav valgus moodustab ainult imetillukese osa kogu elektromagnetlainete skaalast. Kui me ei tea peale nähtava valguse ka teisi elektromagnetlainete pikkusi, siis ilmselt ei ole Universumi teaduslik uurimine võimalik. Kuid see teeb võimalikuks teleskoopide kasutamine. Kuid raadiolainetel, röntgen- ja infrapunakiirgusel ei ole meie mõistes värve
........................................................................................ 71 3.1.2.6 Ajukeemiast tingitud nähtused? .......................................................................................................................73 3.1.2.7 Seletamatud aspektid .......................................................................................................................................73 3.1.3 Elektromagnetlaine teooria ...................................................................................................................... 78 3.1.3.1 Inimese ajusurm ...............................................................................................................................................79 3.1.3.2 Teadvuse eksisteerimine ilma ajuta .................................................................................................................
Kindlal liinil sõitvat ühissõidukit ei peatata. Kindlal liinil olevat ühissõidukit tohib peatada kontrollimiseks kuni kolmeks minutiks. Rahvaürituste läbiviimise tagamiseks ja tähtsate riiklike külaliste saatmise ajal võib kindlal liinil sõitva ühissõiduki vajaduse korral peatada kauemaks kui kolmeks minutiks. (LS § 200 lg 8) 29. Mis on radarmõõtur? Selgita seadme tööpõhimõte Radarmõõtur - kiirusmõõtur, mis kasutab kõrgsagedusliku elektromagnetlaine sagedusnihkel põhinevat mõõtemeetodit. Meetodi aluseks Doppleri efekt, milles sisuks on väljasaadetud ja tagasitulnud kõrgsageduslaine sageduse erinevuse mõõtmine sõltuvalt objekti kiirusest. (http://stud.sisekaitse.ee/eljas/Liiklusvaarteod/kiirusmturi_kasutamine.html) 30. Mis on lidarmõõtur? Selgita seadme tööpõhimõte Lidarmõõtur - kiirusmõõtur, mis kasutab laserimpulsi leviaja mõõtemeetodit.
Esimene neist on seotud voolu koondumisega vahelduvvoolul juhi pinna lähedusse ja teine voolu koondumisega kahe rööbitise juhi lähimatesse või kaugeimatesse kihtidesse sõltuvalt sellest, kas voolud neis juhtides on samasuunalised või vastassuunalised. Teine efekt on kõrgepingeseadmetes väheoluline, kuna isolatsiooninõuetest lähtuvalt on juhtide vahekaugus piisavalt suur. Vahelduvvoolu korral sõltub voolu koondumine juhi pinnakihtidesse elektromagnetlaine metalli tungimise sügavusest Z. Sügavusel Z on laine nõrgenenud e korda. ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 27 Rein Oidram _____________________________________________________________________ 2
selt aktiivseteks. Polarimeetria on meetod aine molekulide struktuuri määramiseks ainet läbiva (või sellelt peegeldunud) valguse polarisatsiooniomaduste muutumise põhjal. Valguse dispersiooniks antud aines nimetatakse selle aine murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest või sagedusest. Dispersioon on põhjustatud elektromagnetlainete vastastikmõjust aines võnkuvate laetud osakestega. Elektromagnetlaine toimib selle võnkumise suhtes sundiva jõuna (esineb resonants). Kuna n = 1/2 ja kehtib seos = (0) r2/(r2 - 2) siis on aine dielektriline läbitavus ja murdumis- näitaja n resonantssagedusel r määramatud. Laetud osakesed võivad võnkuda kui: 1) vabad 19 laengukandjad (juhtivuselektronid), 2) seotud laengukandjad (valentselektronid), 3) ioonid ioonkris- tallis
selt aktiivseteks. Polarimeetria on meetod aine molekulide struktuuri määramiseks ainet läbiva (või sellelt peegeldunud) valguse polarisatsiooniomaduste muutumise põhjal. Valguse dispersiooniks antud aines nimetatakse selle aine murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest või sagedusest. Dispersioon on põhjustatud elektromagnetlainete vastastikmõjust aines võnkuvate laetud osakestega. Elektromagnetlaine toimib selle võnkumise suhtes sundiva jõuna (esineb resonants). Kuna n = 1/2 ja kehtib seos = (0) r2/(r2 - 2) siis on aine dielektriline läbitavus ja murdumis- näitaja n resonantssagedusel r määramatud. Laetud osakesed võivad võnkuda kui: 1) vabad laengukandjad (juhtivuselektronid), 2) seotud laengukandjad (valentselektronid), 3) ioonid ioonkris- tallis. Vastavad resonantssagedused määravad dispersioonikõvera n = n () kuju.
toimuvad sõltumata nendeprotsesside teadvustamisest või uurimisest inimese poolt. Ükski uurimus , käsitlus ega kirjeldamine ei muuda objektiivset reaalsust ega seal toimivaid loodusseadusi. Liikumise hävimatuse printsiip ütleb, et looduses ei lakka liikumine mitte kunagi, st. Liikumine on jääv. Muutuda võivad liikumise vormid, kusjuures liikumist tuleb käsitleda laiemas mõttes, väit. Liikumine on ka elektromagnetlaine levimine jne. Avaldumisvorme füüsikas: energia jäävuse seadus, impulsi ja impulsimomendi jäävuse seadus. Looduslike protsesside suunatuse printsiip väidab, et looduses on kõigil iseeneslikel protsessidel kindel suund, mis ongi protsessi iseenesliku toimumise eelduseks. Kui soovitakse protsessi käivitada 4 vastupidises suunas, siis tuleb selleks rakendada lisameetmeid väljastpoolt, näiteks kulutada
Seega tuli välja, E: nagu ei käituks valgus ei klassikalise valgusena ega ka klassikalise osakeste =hE vooga. 2. Samas võib valgust käsitleda kui elektromagnetlainena. 3. Valguse intensiivsuse mõõtühikud Valguse dualistlik loomus. Valgus on ühelt poolt elektromagnetlaine. Valguse sagedus Põhiühikuks on SI süsteemi ja lainepikkus on omavahel seotud valgustugevuse ühik kandela e. rahvusvaheline fotomeetrilisek valemiga = 2c. Teiselt poolt on valgus s põhiühikuks osakeste (footonite) voog. Footoni energia ja küünal (cd), mille kohta
0,1 pm 3 x 10 Hz kiirgus gammakiired . 21 0,01 pm 30 x 10 Hz Maailma - Kosmilised 21 0,001 pm 300 x 10 Hz ruumi- kiired 24 0,0001 pm 3 x 10 Hz kiirgus __ 3.5. Valgus. 25 3.5.1. Valgus kui elektromagnetlaine. Valgusnähtusi uurivat füüsika osa nimetatakse optikaks ning valgusnähtusi endid optilisteks nähtusteks. Esemetele langev valgus võimaldab meil neid esemeid näha ja ruumis orienteeruda. Valguse toime sellega ei piirdu. Kehad kuumenevad, kui nendele langeb päikesevalgus. Valgus omab järelikult energiat ja kannab seda ruumis edasi. Energiat saavad edasi kanda kas kehad või lained, mistõttu valguse olemuse kohta võib püstitada kaks hüpoteesi
molekulidevaheliste jõudude vastu tehtud töö. 3.Kineetiline-ehk liikumisenergia 4.Keemiline energia-vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus,kui muutub aatomite ja molekulide vaheliste sidemete energia. 5.Soojus-ehk siseenergia-keha iga molekuli kineetilise ja potentsiaalse energia summa 6.Laineenergia-laineliikumisega seotud energiasumma. 7.Kiirgus-energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse elektromagnetlaine vahendusel. - Päikeseenergia-päikeselt saabub Maale aastas 5,7x10´24 J energiat,mis moodustab 99% maaenergiavoost.Maale jõuab ainult osa päikesekiirgusest see on lühilaineline valguskiirgus,Maalt lahkub aga pikalaineline soojuskiirgus. - Maa siseenergia-selle mõjul toimub laamade liikumine,purskavad vulkaanid,maavärinad,toimub kivimite teke ja moondumine. - Gravitatsioonienergia-tekivad maailmameres looded ja liikumised litosfääris
Lainetakistus soltub siis ongi digitaalsignaale PM 'ga parem primaarparameetritest ja kaablisse siseneva edastada ,kuna signaali digitaalsignaalil on loplikud ja fikseeritud sagedusest (induktiivtakistus ja mahtuvustakistus vaartused mida ei on ole lopmatult palju. Naiteks 4 biti edastamiseks on sagedusest soltuvad). vaja kahte Levimistegur on elektromagnetlaine energia ,mis erinevat faasinihet (naiteks 0deg ja 90deg) ja et kadude tottu edastada liinis vaheneb. Kaod metallosades on 16bit vaja 4 erinevat faasi (0deg ,90deg ,180deg , soojuskaod ,mis soltuvad 270deg) jne. signaali sagedusest ja juhtme takistusest. Kaod DTMF (dual tone multi frequency) kaabli Audiosignaali tuup, mis genereeritakse siis, kui te isolatsioonis
objektiivi sisese ava läbimõõdule ja iseloomustab kui palju valgust jõuab silma või filmini või sensorini. Visuaalsete vaatluste korral peab seadeldisel olema okulaar, mille abil muudetakse nähtavaks ja suurendatakse objektiivi fookuses olev kujutis. Teleskoobid jagunevad neis sisalduvate optiliste süsteemide põhjal lääts- ehk refraktor- ja peegel- ehk reflektorteleskoopideks. Samuti võib teleskoope liigitada selle põhjal millist elektromagnetlaine skaala osa temaga vaadelda saab. Eristatakse – raadioteleskoope, UV-teleskoope, IR-teleskoope, röntgenteleskoope ja gammateleskoope. 3.2.2. Läätsteleskoop Läätsteleskoop mitmest optilise süsteemi moodustavast läätsest optiline seade, mille ülesandeks on koondada valgust ning suurendada läbi selle vaadeldavate objektide nurkmõõtmeid. Esimene, kahest koondavast läätsest koosnenud, läätsteleskoop valmistati tõenäoliselt kas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
