Pikslid on kui kambrid, mille ümber madalrõhkkond hoiab ära pikslite segunemise. Pikslite seinad värvitakse pihustusmeetodil ühe värvitüübiga kolmest fosforist, mis helendab kas punaselt, siniselt või roheliselt, kui see on aktiivses olekus. Iga piksli sees on kinni ksenoon (Xe) ja neoon (Ne) gaasid. Kui kuva kontroller tahab kindlat pikslit helendama panna, avab ta aadressi rea, mis viib selle piksli kambrini (avamine on teostatav vooluringi sulgemisega nii, et elektrivool saaks sellest läbi minna). Samal ajal saadab kontroller elektrivoolu mööda kuvaliini, mis liigub väljavalitud pikslini. Elektrienergia saab avatud aadressi real laengu ja liigub läbi piksli ning läbib vastava vooluringi. Elektripingetest tekkiv energia väljub aatomitest gaasiseguna, muutes gaasi plasmaks. Mateeria muutub plasmaks, kui energiaallikas läbib normaalolekus stabiilseid gaase nagu neoon ja ksenoon. Elektrivoolus vabalt liikuvad elektronid tabavad gaasi aatomeid, luues ja
Lülita vool välja (võimalusel) NB! Kannatanut ei tohi puutuda enne voolu väljalülitamist! Voolu alt vabastamine puuoksa või muu sellelaadsega Hinda teadvuse seisundit, vajadusel küliliasend Kindlusta hingamisteede avatus, kontrolli hingamist Vajadusel alusta elustamise ABC Helista 112! Tegutsemisjuhised kõrgepinge elektrilöögi korral Ohtlik ala 25m raadiuses juhtme ümber Elektrivoolu võimalik välja lülitada vaid alajaamas Päästeteenistuse informeerimine Kui elektrivool välja lülitatud, alusta vajadusel elustamist Võimalikud vigastused elektritraumast Südamekahjustus Südamerütmihäired Müokardi isheemia, infarkt Vereringeseiskus Hingamisseiskus Põletused Lihaste ja skeleti vigastused Põletus Põletus on seisund, kus vigastus tekib leegi, harvem elektri või kemikaalide mõjust. Põletus põhjustab kudedes valkude lagunemise ning veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu
Alkoholi joobeastet määratakse vere etanoolisisaldusega. Alkoholisisaldust veres hinnatakse promillides (1 % = 10 ) 0,5 1,5 - kerge joove 1,5 2,5 - keskmine joove 2,5 3,5 - raske joove üle 3,0 - eluotlik joove, raskekujuline mürgitus Etanooli võimel oksüdeeruda juba õhuhapniku toimel põhineb ka alkomeetrite töö. Vastavas seadmes katalüüsitakse väljahingatavas õhus olev etanool. Viimase oksüdeerumisel tekkiv elektrivool ongi võrdeline alkoholi sisaldusega väljahingatavas õhus. Selle järgi hinnatakse alkoholi kogust kontrollitava isiku organismis. 5 METANOOL ehk puupiiritus CH3OH Metanool on värvuseta, nõrga lõhnaga vees hästi lahustuv vedelik, mis sulab -97 ºC ja keeb 65 ºC juures
S 2011/2012 18. Elektrokeemia 1 Elektrokeemia alused Galvaanielement Galvaanielement on seadis, milles redutseerumis- ja oks¨udeerumisreaktsioonide tulemusena tekib elektrivool. anood Zn Cu katood 11 00 00 11 11 00 00
katelde, surveanumate, korstnate puhul. Joonis. 8 Kaarkeevitamine räbustis Elekter-räbukeevitus e. räbukeevitus Räbukeevitamisel liidetakse detailide servad ja sulatatakse elektrooditraati, kasutades keevisvanni peal asetsevat räbukihti läbivat elektrivoolu. Protsessi alustamiseks tekitatakse elektrikaar elektroodi otsa ja alusplaadi vahel, millele on puistatud pulbriline räbukiht. Pärast teatud koguse sularäbu teket elektrikaar kaob ja elektrivool läbib sularäbu kihti. Keevisvanni piiratakse külgede poolt tugiplaatidega, mida jahutatakse veega. Keevisvanni moodustamiseks antakse pidevalt ette keevitustraati. Keevisvanni kristalliseerumisel moodustub keevisõmblus. Räbukeevitamist kasutatakse suure paksusega (üle 20 mm) metalli keevitamiseks ühe läbimiga, ent seda saab teha vaid alt üles. Meetodit iseloomustab kõrge tootlikkus ja õmbluse kõrge kvaliteet Joonis. 9 Elekter-räbukeevitamine Plasmakeevitus
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigu...
Joonis 9. Alalisvooluahela stendi elektriskeem 1.2 Töö vahendid. Alalisvooluahela stend, milliampermeeter, voltmeeter. 1.3 Töö teoreetilised alused. Juhis voolu tekkimine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega 1 ja 2 (Joonis 9). Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mõjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib elektrivool. Laengute ülekandmise tulemusena potensiaalid ühtlustuvad,väljatugevus juhis 3 muutub nulliks ja vool lakkab. Joonis 10. Voolu tekkimine juhis Voolu säilitamiseks oleks vaja erimärgilised laengud jälle üksteisest uuesti eraldada, s.t.hoida juhi 3 otstel püsivat potensiaalide vahet.Selleks tuleb luua ahela selline osa,kus laengute liikumine toimub elektrostaatilise välja jõudude vastu. Sellesuunaline liikumine on ilmselt
põhjustada organismi mahajahtumise. • Ära kasuta paljast jääd ja jääkülma vett haava jahutamiseks, sest see võib kahjustust veelgi süvendada. • Ära aseta lahtisele põletushaavale mitte mingeid rahvameditsiinis tuntud vahendeid (või, õli, hapukoor, aaloe, mesi, vaseliin jne). Kasuta ainult spetsiaalseid põletuse raviks ettenähtud vahendeid • Kunagi ei tohi happest põhjustatud söövitust leelisega neutraliseerida ja vastupidi. 40. Kuidas kahjustab elektrivool inimorganismi? Elektrivool kahjustab otseselt kudesid, tekitab nahapõletust ning võib põhjustada südame rütmihäireid või koguni südame seiskumise. 41. Missugused on elektrivoolu tõttu kahjustada saanud inimese tunnused? Tunnused • Kliiniline surm, • šoki tunnused: • nahk on kahvatu, kaetud külma higiga, • pulss on kiire ja nõrk, • hingamine on sage, • kannatanu on rahutu, võivad tekkida teadvusehäired, • teadvusekadu, • hingamistakistus,
seda nimetatakse E-vektoriks. Elektrolüüsiks nimetatakse elektrolüüti läbiva vooluga kaasnevat elektrolüüdi ioonide eraldumist lahuses olevatel elektroodidel. Elektrolüüdiks nimetatakse kee- milist ühendit (alust, hapet või soola), mille molekulide lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. Kui muutuvasse magnetvälja asetada kinnine voolukontuur, siis selles tekib elektrivool. Elektromagnetlainete skaalaks nimetatakse nende jaotust vastavalt omadustele. Elektromagnetlaineid jaotatakse alates pikematest lainepikkustest järmiselt: raadiolained, optiline kiirgus (infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus), röntgenikiirgus ja gammakiirgus. Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju põhjustav väli, mis võib avalduda kas elektri- või magnetväljana. Elektromagnetväli levib ruumis
ehk pöörised. Seetõttu nimetatakse niisugust elektrivälja pööriselektriväljaks. Magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstel tekkiv pinge Kui me tekitame selles juhtmes meie poole suunatud voolu I, siis hakkab juhtmele Ampere'i seaduse ja vasaku käe reegli kohaselt mõjuma ülespoole suunatud magnetjõud (J.2.9). Võimaluse korral hakkab juhe selles suunas liikuma. Kirjeldame nähtust kokkuvõtlikult kujul: elektrivool + magnetväli liikumine. mis juhtub siis, kui me niisugust magnetväljas asetsevat juhet ise ülespoole liigutame. Laengukandjad juhtmes liiguvad koos juhtmega üles ja neile hakkab mõjuma meist eemale suunatud Lorentzi jõud FL. Juhtmes tekib induktsioonivool Iind. Nähtust võib kokkuvõtlikult kirjeldada kujul: magnetväli + liikumine elektrivool. Niisiis on elektromagnetilise induktsiooni näol tegemist omalaadse pöördprotsessiga magnetjõu tekkimisele
VÕIMSUS Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust. Tähis N. SI-süsteemi mõõtühik W (vatt). , kus võimsus, töö, aja muut. Ühtlase liikumise korral saab võimsust arvutada ka valemiga: , kus võimsus, - jõud, kiirus. Võimsus elektrotehnikas Võimsus näitab, kui palju tööd teeb elektrivool elektriseadme töötamisel ajaühikus. Elektrotehnikas eristatakse hetk-(vatt W), aktiiv- (vatt W), reaktiiv- (varr qarr) ja näivvõimsust (volt amper VA). Hetkevõimsuseks nimetatakse pinge ja voolutugevuse hetkväärtuse korrutist. Aktiivvõimsuseks (tähis P)nimetatakse vahelduvvoolu hetkvõimsuse keskväärtust ühe perioodi keskel. Reaktiivvõimsus (tähis Q) iseloomustab energia kondensaatoritesse ja induktiivpoolidesse salvestamise kiirust. Näivvõimsus (tähis S) on
tahkustamist soodustava temperatuuri mõju all · Liimi vahustatakse, et kiirendada protsessi veelgi ning hoida ka liimi kokku · Kontakt kuumutamisel saavutatakse liimliite vajalik temperatuur pressi kuumade kontaktpindade abil, selleks on auru või elektriküttega surveplaadid · Madalpingevooluga soojendatavaid messingplaate · Kõrgsageduskuumutamisel hoitakse kokkupressituid toorikuid metallelektroodide vahel, millesse juhitakse elektrivool sagedusega 5- 14106Hz, kuna siin tekib soojus kõrgsagedusvoolu elektrivälja toimel puidus eneses, saab niimoodi liimida ka väga pakse toorikuid · Liimimisreziimid- liimikihi paksus on 0.08-0.15mm, enne liimitavate pindade kokkusurumist hoitakse detaile liimi imbumiseks eraldi, lahtine hoidmine on aeg liimi pindadele kandmise ja pindade ühendamise vahe, kinnine hoidmine on aeg pärast pindade ühendamist kuni kokkusurumiseni
TEHNIKAAJALOO KONSPEKT TRANSPORT JA LOGISTIKASÜSTEEMID Transpordi olemus ja vajadused selle järele: Transport kaupade, inimeste, teenuste ja info vedu. Transport on kindlalt inimesese tegevusest mahajääv jälg. TRANSPORDI LIIGID: · Maismaatransport · Veetransport · Õhutransport · Torutransport (veevärk, gaasi- ja naftatorud, elektri ja interneti kaablid) TRANSPORDI VAJADUSED: · Toiduainete vedu · Ehitusmaterjalide vedu · Inimeste vedu · Toorainete vedu · Toodangu vedu · Jäätmete vedu ALGELISED TRANSPORTIMISE VIISID: · Seljas kandmine · Veoloomade seljas kandmine (härjad....) · Lohistamine · Vankritega vedu · Veosüsteemide rakendamine Ratta loomine esimesed tehti arvatavasti Sumeris 3000.a eKr. Välja arendati Egiptuses vaarao sõjavankrite tarvis. Ajatu tähtsusega leiutisega on tegu. MAISMAATRANSPORT · Hõlmab: teid, sõidukeid, sildu, tunn...
temperatuuri suurenedes. Põhimõtteliselt töötab nagu manomeetriline termomeeter. 10. Termoelektrilised termomeetrid. Termoelektrilise mõõtmismeetodi füüsikalised alused. Termoelektromotoorjõud. Termopaarid ja materjalid nende valmistamiseks. Termoelektrilise termomeetri moodustab termopaar koos termoeletromotoorjõu mõõteriistaga potentsiomeetri või millivoltmeetriga. Füüsikalised alused: kahest erisugusest elektrijuhist kinnises ahelas tekib elektrivool, kui ühenduskohtade temperatuurid erinevad. Vool tekibki termoelektrimotoorjõu mõjul. Termopaare valmistatakse metallidest, nende sulamitest (levinumad põhikomponendid Fe, Cu, Ni, Pt), metallkeraamilistest ja pooljuhtmaterjalidest. 11. Termoelektroodide materjalidele esitatavad nõuded. Termopikendusjuhtmed. Termoelektrilise termomeetri ehitus ja tüübid. Diferentsiaaltermopaarid ja termopaaride patareid. Termoelektroodide materjalidele esitatavad nõuded:
elektriseadmed jms). 7. ESMAABI Iga töötaja peab enne tööle asumist olema tutvunud esmaabi andmise juhendiga. Kõige olulisem on tegutseda rahulikult ja läbimõeldult: - püüda välja selgitada kannatanu seisukord; - raske tööõnnetuse puhul helistada koheselt hädaabinumbril 112; - olemasolevate võimaluste piires anda kannatanule abi; - vajadusel seisata ohtlikud seadmed, välja lülitada elektrivool jne. Juhul kui töötajal ei ole piisavalt teadmisi esmaabi andmises, siis oodata kuni saabub selleks väljaõpetatud töötaja või kiirabi. NB! Ebaõigete esmaabi võtete kasutamine võib kannatanu seisundit veelgi raskendada. 8. KASUTATUD KIRJANDUS JA KEHTIVAD ÕIGUSAKTID 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT I 1999, 60, 616; 2000, 55, 362; 2001, 17, 78; RT I 2002, 47, 297; RT I 2002, 63, 387; RT I 2003, 20, 120; RT I 2004, 54, 389; RT I 2004, 86,
temperatuuri suurenedes. Põhimõtteliselt töötab nagu manomeetriline termomeeter. 10. Termoelektrilised termomeetrid. Termoelektrilise mõõtmismeetodi füüsikalised alused. Termoelektromotoorjõud. Termopaarid ja materjalid nende valmistamiseks. Termoelektrilise termomeetri moodustab termopaar koos termoeletromotoorjõu mõõteriistaga potentsiomeetri või millivoltmeetriga. Füüsikalised alused: kahest erisugusest elektrijuhist kinnises ahelas tekib elektrivool, kui ühenduskohtade temperatuurid erinevad. Vool tekibki termoelektrimotoorjõu mõjul. Termopaare valmistatakse metallidest, nende sulamitest (levinumad põhikomponendid Fe, Cu, Ni, Pt), metallkeraamilistest ja pooljuhtmaterjalidest. 11. Termoelektroodide materjalidele esitatavad nõuded. Termopikendusjuhtmed. Termoelektrilise termomeetri ehitus ja tüübid. Diferentsiaaltermopaarid ja termopaaride patareid. Termoelektroodide materjalidele esitatavad nõuded:
Vocational Training, EE/99/1/87301/PI.1.1.A./FPI. The content of the publications is the sole responsibility of its authors and in no way represents the opinions of the Commission or its departments. 2 Sisukord 1 Alalisvool 3 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) 3 1.2 Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge 4 1.3 Elektrivool 5 1.4 Voolutihedus 8 1.5 Elektritakistus 8 1.6 Takistuse sõltuvus temperatuurist 10 1.7 Ohmi seadus 12 1.8 Võimsus ja töö 14 1.9 Elektrienergia muundumine soojusenergiaks 16 1
moodustavate kehade vahel. 1 W =q1∗φ12=q 2∗φ21= ( q1∗φ12+ q2∗φ21 ) 2 Kasutades seost tuletage laetud kondensaatori energia ja elektrostaatilise välja energiatiheduse valem. φ A=∫ C∗φ∗dφ 0 Laetud kondensaatori energia: φ 2 2 2 2 C∗φ C∗∆ φ C∗U q∗U q A=∫ C∗φ∗dφ= = = = = 0 2 2 2 2 2∗C Mis on elektrivool. Tuletage allolev valem. Tehke joonis. J =e∗n∗⃗S∗⃗u Elektrivool on igasugune laengute korrapärane ümberpaiknemine. Elektrivoolu kaks liiki: Juhtivusvool. Laetud kehadele mõjub elektriväli. Konvektsioonvool. Laetud kehadele mõjub mitteelektriline jõud. Laetud kehale mõjub näiteks raskusjõud, Archimedese jõud. ⃗ F =q∗⃗
KEEMIA ALUSTE EKSAM 2017 PÕHIALUSED Mõisted Mateeria – filosoofia põhimõiste: kõik, mis meid ümbritseb. Jaguneb aineks ja väljaks Aine – kõik, millel on mass ja mis võtab ruumi Mõõtmine – mõõdetava suuruse võrdlemine etaloniga (mõõtühikuga) Jõud (F) – mõju, mis muudab objekti liikumist. Newtoni teine seadus: F=m*a (mass*kiirendus). Tuum – asub aatomi keskel, koosneb prootonitest ja neutronitest Elektronpilv – ümbritseb tuuma, koosneb elektronidest Energia – keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Mõõdetakse džaulides (J). Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv (energia jäävuse seadus). Prootonite arv tuumas on aatomi järjenumber e aatomnumber. Neutronite arv tuumas võib sama elemeni eri aatomites erineda. Prootonite ja neutronite koguarv tuumas on massiarv. Isotoobid - sama järjenumbri, kuid erineva massiarvuga aatomid Aatomid ...
*Latentsi aeg – aeg erutuse tekkest kuni vastureaktsioonini. *Optimaalne ärrituse tugevus või sagedus – ärrituse tugevus või sagedus, mis kutsub esile koe maksimaalse vastureaktsiooni *Pessimaalne ärrituse tugevus või sagedus – ärrituse optiumist tugevam või sagedam ärritus, mis kutsub esile vastureaktsiooni nõrgenemise 8. Reobaas on............. väikseim voolutugevuse, mis kutsub esile erutuse (läviärritus)........... 9. Mis on kronaksia? Väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi (kahekordne läviärritus) tugevusega peab mõjuma koele, et tekiks erutus. 10. Labiilsuseks nim.......maksimaalset sagedust, millele kude on võimeline vastama erutusega, ärrituse rütmi transformeerimata, 1 sekundi jooksul............ Labiilsus pole püsiv, konstantne suurus – ta võib kas suureneda või väheneda. Vähenemine võib tekkida väsimuse tagajärjel. 11. Parabioos – labiilsuse langus väsimuse tagajärjel selle staadiumid:
Termodünaamika 1. Mis on süsteem ja keskkond termodünaamikas? Kuidas süsteeme klassifitseeritakse? Tooge näiteid! Süsteem on see osa, millest oleme huvitatud (kapp). Kõik ülejäänu on ümbritsev keskkond (tuba kapiga jne). Süsteem võib olla: 1) avatud, kui ta vahetab (võib vahetada) keskkonnaga ainet ja energiat (auditoorium); 2) suletud, kui toimub ainult energiavahetus(õllepudel); 3)isoleeritud, kuimingit vahetust ei toimu(suletud termos). 2. Selgitage järgmisi mõisteid: olekuparameetrid, olekufunktsioonid, protsessi funktsioonid, intensiivsed ja ekstensiivsed suurused. Tooge näiteid! Olekuparameetrid - Neande all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha oleku, mida saab mõõta.; Olekufunktioonid süsteemi olekufunktsioonid on sellised süsteemi olekut iseloomustavad suurused, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist: tihedus, siseenergia (kõrgus merepinnast). Olekufunktsiooni erinevus kahe oleku ...
lagunemisele. Elektrolüüsi kasutamine: aktiivsete metallide tootmiseks toormetallide puhastamiseks keemiatööstuse toorainete saamiseks 26. Mis on elektrokeemiline rakk? Millest see koosneb? Galvaanielement – seadis, kus redoksreaktsioonis redutseerimis- ja oksüdeerimisreaktsioonide tulemusena vabaneva energia (saadakse erinevate potentsiaalidega elektroodide ühendamisel) arvel tekib elektrivool => keemilise reaktsiooni energia muudetakse elektrienergiaks. Element koosneb kahest vastavasse elektrolüüdilahusesse paigutatud elektrodist Elektrodid on omavahel ühendatud metalljuhtmega Elektrolüüdilahused on ühendatud elektrolüüdisillaga 27. Analüütilise keemia eesmärk. Analüütilise keemia eesmärk: mitmesuguste objektide keemilise koostise määramine Millised ained on uuritavas objektis sees? Kvalitatiivne analüüs
a. juhi materjalist takistusest b. juhi pikkusest c. juhi ristlõikepindalast 10. Kahe keha hõõrdumisel omandab üks keha positiivse laengu q. teine keha omandab sama suure negatiivse laengu. 11. Pinge on sama, mis potentsiaalide vahe 12. Laengu 4 c viimisel punktist A punkti B tegi elektriväli tööd 2 m J. punktide A ja B vaheline pinge on järelikult o,5 mV Pinge on töö jagatud laenguga , U=A/q 13. Patareidel töötaval sedme pinge on 3V ja seda läbib elektrivool tugevusega 5 mA. Kui suur on selle sedame elektriline võimsus millivattides? 15mW 14. Juhti mille takistus on 10 oomi, läbis 2 sekundi jooksul vool 2A. Mitu džauli eraldus soojusena? 80 J 15. Ajaühikus juhi ristlõiget läbinud laenguhulk on voolutugevus 8. Test 1. Magnetiliste omaduste põhjal jaotatakse ained kolmeks: a. diamagneetikud- nõrgendavad neile mõjuvat magetvälja b. ferromagneetikud: tugevdavad c
- muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud kemikaalid, elektriseadmed jms). 8. ESMAABI Iga töötaja peab enne tööle asumist olema tutvunud esmaabi andmise juhendiga. Kõige olulisem on tegutseda rahulikult ja läbimõeldult.: - püüda välja selgitada kannatanu seisukord - raske tööõnnetuse puhul helistada koheselt hädaabinumbril 112; - olemasolevate võimaluste piires anda kannatanule abi, - vajadusel seisata ohtlikud seadmed, välja lülitada elektrivool jne. Juhul kui töötajal ei ole piisavalt teadmisi esmaabi andmises, siis oodata kuni saabub selleks väljaõpetatud töötaja või kiirabi. NB! Ebaõigete esmaabi võtete kasutamine võib kannatanu seisundit veelgi raskendada. 9. KASUTATUD KIRJANDUS JA KEHTIVAD ÕIGUSAKTID 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT I 1999, 60, 616) , lühendatult TTOS https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060 2. Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTI, 28.06.2007, 42, 305)
- Kunstvalgus - valgusallikaks võib olla: elav tuli, hõõglamp, välklamp, gaaslahenduslamp. Kunstvalgus on enamasti peamiseks valguseks siseruumides. Lisavalgus pildistamisel on enamasti mingit liiki kunstvalgus. 2.4 Värvustemperatuur Värvustemperatuur. Kui põlematut objekti kuumutatakse, eraldab see valgust. Temperatuuril 1000 ºC hakkab metallitükk punaselt hõõguma. Temperatuuri tõustes muutub valgus kollaseks. Sama põhimõte toimib hõõglambi puhul. Elektrivool tõstab hõõgniidi temperatuuri ja see hakkab hõõguma. Sellise valguse kirjeldamiseks kasutavad füüsikud mustkiirgurit. Valgusallika värvustemperatuur on temperatuur, milleni mustkiirgur tuleb kuumutada, et see eraldaks sama spektrijaotusega valgust. Teiste sõnadega võib mustkiirgurit kirjeldada ka kehana, mis on võimeline neelama kogu valguskiirguse, mille ta vastu võtab, ja muutma selle soojuseks, et jõuda värvustemperatuurini, mida väljendatakse kelvinites (K).
23. Tsingi korrosiooni seadusp. vees jne. Tsingile tekkinud korrosioon on tihe, hästi nakkunud ja seetõttu kaitseb edaspidise korrosiooni eest. Mida puhtam tsink on, seda aeglasem on korrosiooni kiirus. Eriti kiirendavad lisanditest raud ja vask. 24. Milliseid reakts nim. elektrokeemilisteks? Elektrokeemiliseks nimetatakse protsesse, mille läbiviimiseks on vaja elektrivoolu või mille käigus tekib elektrivool. Nende reaktsioonide sisuks on redoksreaktsioon ja oksüdatsioonireaktsioon, mis kulgevad tahke ja vedela aine kokkupuute pinnal, kusjuures redoksreaktsiooni ja oksüdatsioonireaktsiooni piirkonnad on üksteisest eraldatud, mistõttu on võimalik fikseerida elektronide liikumist. (Volta element: anoodil Zn=Zn²-+2e ja katoodil (Cu) tsink hävib. 25. Elektroodi mõiste.: Elektrood on mittemetallilise keskkonnaga kokkupuutes olev juht, mis ühendab
DSP ehk digisignaaliprotsessor on helikaardil oluline komponent, sest see vähendab CPU koormust ning kiirendab oluliselt heliga seotud multimeediarakenduste tööd. PILET 2. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. LCD ehk vedelkristallkuvar (liquid-crystal display). Vedelkristallid, mida LCD-ekraanides kasutatakse, muudavad polariseeritud valguse võnkesuunda 90° võrra, kuna molekulid on vedelkristallis teineteise suhtes väändunud. Kui vedelkristalli läbib elektrivool, joonduvad selle molekulid ühises suunas ning ei polariseeri enam valgust. Kui pikslit läbib vool, on selles asuvad vedelkristalli molekulid ühes suunas joondunud ja valgus läbi seda polarisatsioonisuunda muutmata. Sellisel juhul jõuab vertikaalselt polariseeritud valgus horisontaalse polarisaatorini ning ei saa seda läbida ja piksel paistab tume. Taustvalgustusega süsteem toimib samal põhimõttel; valguse teekond saab lihtsalt alguse
11.2 Dielektriku polarisatsioon 11.3 Elektrivälja nõrgenemine dielektrikus 11.4 Gaussi teoreem elektrostaatilise välja jaoks dielektrilises keskkonnas 11.5 Elektriväli juhtides 11.6 Juhi mahtuvus. Kondensaator 11.7 Laengute süsteemi ja elektrivälja energia 12. ALALISVOOL 12.1 Elektrivoolu mõiste. Elektromotoorjõud 12.2 Elektrivoolu toimed. Voolutugevus ja –tihedus 12.3 Ohmi seadus. Joule`i-Lenzi seadus 12.4 Elektrivool metallides 12.6 Elektrivool elektrolüüdilahustes 12.7 Elektrivool pooljuhtides 13. ALALISVOOL 2 13.1 Üldistatud Ohmi seadus 13.2 Kirchhoffi seadused 13.3 Tarbijate jadaühendus 13.4 Tarbijate rööpühendus 13.5 Vooluallika kasutegur 14. MAGNETOSTAATIKA 14.1 Magnetväli 14.2 Ampere’i seadus 14.3 Vooluga raam magnetväljas 14.4 Magnetvoog 14.5 Lorentzi jõud 14.6 Voolude vastastikune mõju. Biot’-Savart’-Laplace’i seadus 14
vastavate energiate vahega hf=E(m)-E(n) Tahkiste struktuur Metall Metallides ei jätku viimases valentstsoonis elektrone, et seda täielikult täita. Valentstsoon on poolikult täidetud ja pinge rakendumisel metallile on elektronidel küllalt vabu energiatasemeid kuhu minna. Pinge rakendamine tähendab seda, et elektronidele ,,pakutakse" lisaenergiat. Energiat saavad nad vastu võtta siis, kui nad saavad siirduda kõrgematele energiatasemetele. Selle tulemusena tekib metallis elektrivool. Metall juhib elektrit seetõttu, et elektronid saavad kergesti liikuda kõrgematele energiatasemetele. Metallis on valentstsoon ja juhtivustsoon ülekattumisega. Kõige kõrgemat elektroni energiataset, mis on hõivatud (kus asuvad veel elektronid) 0K juures nimetatakse Fermi tasemeks. (Fermi level) Pooljuht Pooljuhid on ained, mille keelutsoon väiksem kui isolaatoril ja seetõttu suudavad elektronid termilise ergastuse korral üle minna juhtivustsooni. Elektronid, mis hüppavad üle
pikkuse ja magnetilise induktsiooniga ning magnetvälja ja voolu suundade vahelise nurga siinusega. Jõud on risti nii juhtme kui magnetväljaga, tema suuna määrab vasaku käe reegel. Tesla on sellise välja magnetiline induktsioon, kus vooluga raamile, mille pindala on 1 m2, mõjub maksimaalne jõumoment 1 Nm, kui raamis on vool 1 A. skalaar vektorkujul Lorentz'i jõud (tuletusega). Lorentz'i jõud. Et elektrivool koosneb liikuvatest laengutest, tähendab vooluga juhtmele mõjuv jõud tegelikult liikuvatele laengutele mõjuvat jõudu. Selle jõu saab välja arvutada, lähtudes voolutiheduse definitsioonidest: Pannes selle Ampere'i jõu valemisse, saame Et juhtme ruumala on V=S*l, siis on temas N=n*V=n*S*l liikuvat laetud osakest. Kui soovime leida ühele osakesele mõjuvat jõudu, tuleb juhtmele mõjuv jõud F jagada laetud osakeste arvuga N. ehk vektorkujul mis ongi Lorentz'i jõud.
Vaskesemeid kuumutati ja see järel taoti kokku. Pronksi, tina ning väärismetalli ühendati valukeevitamise abil. Selleks kuumutati liidetavad kohad valati üle sulametalliga . Raudesemeid sepistati kokku. Sellist keevitust on hakatud kutsuma sepakeevituseks. Keevitustööd võib jaotada: · Kokku-, külge-, juurde- ja pealekeevitamine elektrikaare või gaasileegi abil. · Lõikamine elektrikaare või gaasileegi abil Keevitajat varitsevad töö juures mitmesugused ohud, näiteks elektrivool, elektromagnetväli, kiirgusenergia, aerosoolid, müra, vibratsioon, gaasiplahvatused jne. Seepärast keevitaja töö polegi eriti populaarne, kuigi palgad on päris head. Tundub, et töö ise on huvitav, nõuab palju teadmisi, kasutusel on palju uudset tehnoloogiat. Kaarkeevitus Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti
· Vajadus liigutada jalgu kaasneb või on põhjustatud ebamugavast või ebameeldivast tundest jalgades. Mõnikord on vajadus liigutada jalgu ilma ebamugavust või ebameeldivust tundmata, mõnikord võib peale jalgade olla ebameeldivus tunne ka õlgades või teistes kehaosades. Ebamugavust või ebameeldivustunnet jalgades kirjeldavad inimesed erinevalt: suremine, kihelemine, sipelgajooksmine, võdisemine, tõmblemine, ussiliikumine, vee mulksumine, läbiv elektrivool, sokk jalas, valu, rebimine, tukslemine, kitsikus. Osa RLSiga inimestest (3050%) kurdab ebameeldivustunnet ka õlgades ja kätes ning vajadust neid liigutada, kuid alati on sellest tundest esmaselt ja olulisemalt mõjutatud jalad. Enamik haigetest kirjeldab nii vajadust jalgu liigutada kui ka ebameeldivustunnet, kuid 1020% patsientidest kirjeldab ainult jalgade liigutamise vajadust. · Vajadus liigutada jalgu või ebameeldiv tundmus jalgades algab või süveneb
Fotoelement Fotoelement on pooljuhtseadis, mis muundab valgusenergia elektrienergiaks. Ventiilfotoelementides kasutatakse kõige sagedamini räni. Kui kahe õhukese p- ja n-pooljuhikihi vahel moodustuva p-n-siirdesse satuvad footonid, siis põhjustavad need erimärgiliste laengute eraldumist ja laengukandjate (elektronide ja aukude) liikumist vastaselektroodidele. Selle tulemusel tekib elektromotoorjõud (vooluta olekus ca 0,6 V) ja kui väline vooluahel on suletud, siis elektrivool. Normaaltalitlusel on fotoelemendi pinge ca 0,5 V. Kiirguse soovimatu peegeldumise vältimiseks on fotoelement kaetud peegeldusvastase kihiga. Sobiva voolu saamiseks ühendatakse fotoelemendid jada- ja rööpühenduse kombineerimise teel mooduliteks, need aga omakorda patareideks. Fotoelementide mooduleid valmistatakse võimsusega mõnest millivatist kuni mõnesaja vatini. Tööstuslikult toodetud fotoelementide kasutegur on 14 17%.
pikkusega. Nad ei tohi neelata kiirgust. Pestakse lämmastikhappe vôi kuningveega, loputatakse ja kuivatatakse toatemperatuuril. Ei tohi jätta peale sôrmejälgi. Optilisi kiude kasutatakse valguse transportimisel raskesti ligipääsetava proovi juurde Detektorid Detektor on seade, mis muudab elektromagnetilise kiirguse elektrivooluks. Fotoemissioonlamp sisaldab fototundlikku katoodi, millest footonid löövad välja elektrone. Kui katoodi ja anoodi vahele on rakendatud pinge tekib elektrivool, mida vôimendatakse ja registreeritakse. Katoodi effektiivsus sôltub lainepikkusest. On teada 11 erinevat katoodi materjali. Elektrofotokordisti (i.k. PMT, v.k. FEU) koosneb fototundlikkust katoodist, ünoodidest ja anoodist. Dünoodidele on rakendatud pinge, mis kiirendab elektrone ja iga elektron, pôrkudes dünoodi pinnaga vabastab mitu elektroni. Vool kasvab laviinina. PMT on môeldud nôrga kiirguse môôtmiseks. On vôimalik detekteerida üksikuid footoneid.
Kaht dielektrikuga eraldatud metallplaati või mistahes kujuga elektrijuhti – elektroodi – nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaatori mahtuvus on oluliselt suurem üksiku elektroodi mahtuvusest. D) Laengutesüsteemi elektrivälja energia 13. Alalisvool a. Elektrivoolu tekkimise tingimused ja karakteristikud b. Metallide elektrijuhtivuse klassikaline teooria c. Klassikalise elektronteooria katseline kontroll d. Üldistatud Ohmi seadus integraalsel kujul. Kirchhoffi seadused A) Elektrivool tekkimise tingimused ja karakteristikud B) Metallide elektrijuhtivuse klassikaline teooria C) Klassikalise eketronteooria katseline kontroll D) Üldistatud Ohmi seadus integraalsel kujul. Kirchhoffi seadused 14. Magnetostaatika a. Magnetväli b. Biot’-Savart’i-Laplace’i seadus c. Sirge juhi magnetväli d. Ringvoolu magnetväli e. Koguvooluseadus f. Toroidi ja pika solenoidi magnetväli g. Lorentzi jõud A) Magnetväli
Elektrijuhtivus on üks tähtsamateks parameetriteks mille järgi eristatakse elusorganismi anorganiliselt ainelt. Inimkeha, ka loomkeha, juhib elektrit, sest ta koosneb võrgustikust, kus on vett ja ioone. Rakkude takistus ja rakkudevahelise ruumi takistused on erinevad. 112. Elektritakistuste ja elektrimahtuvuste jada- ja rööpühendus. Jada- ehk järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Rööp- ehk paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge. 113. Ohtlikud pinged ja voolutugevused. 1. 0 mA kuni 10 mA tundlikkuse vähenemine, kihelus, ebamugavus 2. 10 mA kuni 20 mA valutunne, lihaste kontraktsioon. 3. alates 16 mA inimene ei vabane iseseisvalt elektrikontaktist 4. 25 mA kuni 80 mA hingamishäire, vererõhu tõus, häired südames 5. 80 mA kuni 3A minestus, südame värinad 6
TARMO KORDAMINE ELEKTROMAGNETVÄLJAD: 1.Kuidas tekib elektriväli- ja magnetväli? Kuidas on nendega seotud elektromagnetväli? Elektriväli tekib, kui seadmes on pinge, nt lamp on pistikusse ühendatud. Magnetväli tekitatakse, kui juurde lisandub voolu liikumine. Elektromagnetväli on väli, mida tekitavad elektrilised masinad, elektrijuhtmed jms, mis on lülitatud vooluvõrku. Kus iganes liigub elekter, tekivad mõlemad – nii elektri- kui magnetväli. 2. Kuidas mõjuvad inimesele elektromagnetväljade otsesed mõjud ja kuidas kaudsed mõjud? Otsene mõju - peapööritus, meelelundite, närvide ja lihaste stimulatsioon, keha või teatud kehapiirkonna kudede kuumenemine, pindmiste kudede kuumenemine Kaudne mõju - tugevad elektromv võivad rikkeid põhjustada elektrilistes meditsiiniseadmetes sh südamestimulaatorid jm siirdatud või kehal kantavates meditsiiniseadmetes. Ferromagnetiliste objektide lendamine(Koobalt, nikkel, raud) (MRT mis on pm hiiglaslik magn...
TARMO KORDAMINE ELEKTROMAGNETVÄLJAD: 1.Kuidas tekib elektriväli- ja magnetväli? Kuidas on nendega seotud elektromagnetväli? Elektriväli tekib, kui seadmes on pinge, nt lamp on pistikusse ühendatud. Magnetväli tekitatakse, kui juurde lisandub voolu liikumine. Elektromagnetväli on väli, mida tekitavad elektrilised masinad, elektrijuhtmed jms, mis on lülitatud vooluvõrku. Kus iganes liigub elekter, tekivad mõlemad nii elektri- kui magnetväli. 2. Kuidas mõjuvad inimesele elektromagnetväljade otsesed mõjud ja kuidas kaudsed mõjud? Otsene mõju - peapööritus, meelelundite, närvide ja lihaste stimulatsioon, keha või teatud kehapiirkonna kudede kuumenemine, pindmiste kudede kuumenemine Kaudne mõju - tugevad elektromv võivad rikkeid põhjustada elektrilistes meditsiiniseadmetes sh südamestimulaatorid jm siirdatud või kehal kantavates meditsiiniseadmetes. Ferromagnetiliste objektide lendamine(Koobalt, nikkel, raud) (MRT mis on pm hiiglaslik magn...
suunas ja hakkavad üksteist tugevdama: tekib püsimagnet. Vooluga juhtme ümber tekib magnetväli. Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuva jõu suund on määratav vasakukäe reegliga: kui magnetväli on suunatud peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis väljasirutatud pöial näitab mõjuva jõu suunda. NB! Üks väli ei mõjuta teist! Juhtmele mõjuv jõud on põhjustatud mv-s liikuvatele laengutele mõjuvast Lorentzi jõust. Kui elektrivool tekitab magnetvälja, siis võiks arvata, et esineb ka vastupidine nähtus: magnetväli tekitab elektrivoolu (elektrivälja). Nii ongi, sellist nähtust nimetatakse elektromagnetiliseks induktsiooniks. Magnetväli mõjub liikuvatele elektronidele. Magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Induktsioonivoolu suuna kohta käib Lenzi reegel, mille kohaselt on induktsioonivoolu suund selline, et tema magnetväli takistaks voolu põhjustavat magnetvälja muutumist. Veel
Voolumõõtja näit on kilovatt tundides mis on võimsus tunnis. Võimsus N=U·I mõõdetakse vattides (W=J·s-1) Kuidas määrata hoburaudmagneti pooluseid (tähised on kustunud) televiisori abil? televiisori ekraan helendab tänu elektronidele, millega ekraani pommitatakse. elektron on negatiivse laenguga, järelikult loetakse elektronide elektrivoolu suunda ekraanilt kineskoobi suunas (sest kokkuleppeliselt on elektrivoolu suund positiivse laenguga osakeste liikumise suund). elektrivool ja magnet mõjutavad üksteist, nii et elektronid kalduvad kõrvale vastavalt parema käe reeglile, kuidas ekraanipilt täpsemalt välja peaks nägema ma ei tea. On vaja selgitada, kui pikk ja millise massiga on vaskjuhe, millest on tehtud elektromagneti mähis. Kas tulete toime, kuiteil on vooluallikas, voltmeeter, ampermeeter ja mikromeeter? ega vist... Miks on kehad elektriliselt laetud? Kehad elektriseeruvad omavahelisel kontaktil seetõttu, et laengukandjad lähevad ühelt kehalt
- muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud kemikaalid, elektriseadmed jms). 8. ESMAABI Iga töötaja peab enne tööle asumist olema tutvunud esmaabi andmise juhendiga. Kõige olulisem on tegutseda rahulikult ja läbimõeldult.: - püüda välja selgitada kannatanu seisukord - raske tööõnnetuse puhul helistada koheselt hädaabinumbril 112; - olemasolevate võimaluste piires anda kannatanule abi, - vajadusel seisata ohtlikud seadmed, välja lülitada elektrivool jne. Juhul kui töötajal ei ole piisavalt teadmisi esmaabi andmises, siis oodata kuni saabub selleks väljaõpetatud töötaja või kiirabi. NB! Ebaõigete esmaabi võtete kasutamine võib kannatanu seisundit veelgi raskendada. 9. ERGONOOMIA Ülekoormushaiguse põhjuseks võivad olla töö ebaratsionaalne organiseerimine, pikaajaline viibimine sundasendis, üksikute lihasrühmade pidev staatiline pinge, korduvad samalaadsed
Enimlevinud järjestikskeemideks on registrid, nihkreregistrid, loendurid jne. 24.Analoog- ja digitaalinfo. Analoogliides (DAC, ADC)[1] Analooginfo- Info kandja võib võtta ükskõik millisel ajahetkel oma rajaväärtuste vahel suvalise väärtuse. Näiteks võib Schmitti triggeri sisendisse tulev signaal pikalt kõikuda 0 ja 5V vahel see on analoogsignaal. Lisaks on loodusnähtused nagu helid, valgus, elektromag- netism ning elektrivool oma iseloomu poolest analooglained. Digitaalinfo- Info kandja võib omada vaid kindlalt fikseeritud väärtuseid. Samuti, digitaalinfo puhul vaadeldakse info kandja väärtusi ainult teatud ajahetkedel, st. diskreetsetel ajahetkedel. Seetõttu ei ole tähtis vaadelda ka siirdeprotsesse e. üleminekuid ühelt lubatud väärtuselt teisele. .Tuues näide matemaatika vallast: a). Analoogsignaali iseloomustab reaalarvude hulk R (pidev ning lõpmatu). b)
b) Parempoolses anumas liiguvad vase ioonid elektroodi poole ja anioonid sellest eemale c) Soolasillas positiivsed ioonid liiguvad paremale ja negatiivsed vasakule. Elektroodide pinnal toimub elektronide ülekanne ioonidele ja vastupidi: a) Tsinkelektrood lahustub: Zn Zn2+ + 2e- Aktiivsem metall oksüdeerub ehk loovutab elektrone ehk läheb lahusesse b) Vask sadestub elektroodi pinnale: Cu2+ + 2e- Cu Elektronid liiguvad anoodilt katoodile Elektrivool ongi elektronide suunatud liikumine 1. Galvaanielemendi elektromotoorjõu leidmine (osata arvutada standardpotentsiaalidest). 2. Keemilised vooluallikad: kuivelement (tavaline, leelis ja Hg patareid), Pb aku, kütuseelement (H- O) Kuivelement - elektrokeemilised alalistoiteallikad, mille elektromotoorjõud (emj) on tavaliselt 1,5 V ja sisetakistus suurusjärgus 1 oom. Patareid on tavaliselt jadamisi ühendatud kuivelementide või akumulaatorite kogumid
piisavad · ülelävised ärritused - tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva vastusreaktsiooni. Ärritus - ärritaja mõju elusale koele. Erutus tekib organismi rakkudes füüsikaliste ja keemiliste ärritajate toimel. Erutus on talituslik seisund, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihaste kontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne. Erutusseisund tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele (näit. valgus, heli, lõhnad, elektrivool, sisekeskkonna kemism, rõhu jne. muutused). Erutuvus rakkude ja kudede võime üle minna jõudeseisundist erutusseisundisse. Erutuvates kudedes tekkival erutusel on nii üldisi (ainevahetuse intensiivsuse tõus, soojuse produktsiooni suurenemine ning elektriliste potentsiaalide muutumine erutunud rakkudes ja koe osades) ning spetsiifilisi jooni (kokkutõmbed lihastes, mitmesuguste ainete eritumine näärmetes /seedemahlad, higi, lima hormoonid/ jne). Erinevatel rakkudel on erinev erutuvus.
-side kattumine toimub aatomituumasid ühendavast sirgest eemal. Kaksikside on keemiline side, kus on ühinenud kaks elektronpaari. Esineb ja -side. Kolmikside keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari. Esineb üks ja kaks -sidet. 51. Galvaanielement seadis, milles rediksreaktsioonide tulemusena vabaneva energia arvel (saadakse erinevate potensiaalidega elektroodide ühendamisel) tekib elektrivool keemiline energia muundub elektrienergiaks. Elektroodipotentsiaalid e redokspotentsiaal (E) elektronide üleminekule (oksüdatsiooniastme muutusele) vastav elektriline potentsiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. Anood poolus; redoksprotsessides toimub seal oksüdeerimine (elektronide loovutamine). E0 on väiksem. Katood - +poolus; Redoksreaktsioonis toimub sellel redutseerumine (elektronide liitmine). E0 on suurem. 52
a. Juhi materjali eritakistusest b. Juhi pikkusest c. Juhi ristlõikepindalast 10. Kahe keha hõõrdumisel omandab üks keha positiivse laengu q. Teine keha omandab sama suure negatiivse laengu. 11. Pinge on sama, mis potentsiaalide vahe. 12. Laengu 4C viimisel punktist A punkti B tegi elektriväli tööd 2 mJ. Punktide A ja B vaheline pinge on järelikult 0,5 mV (U=A/q). 13. Patareidel töötaval seadme pinge on 3V ja seda läbib elektrivool tugevusega 5mA. Kui suur on selle seadme elektriline võimsus millivattides? a. 15 (N=U*I) 14. Juhti, mille takistus on 10 oomi, läbis 2 sekundi jooksul vool 2A. Mitu dzauli eraldus soojusena? a. 80 (Q=I2*R*t) 15. Ajaühikus juhi ristlõiget läbinud laenguhulk on voolutugevus. Magnetism 1. Magnetiliste omaduste põhjal jaotatakse ained kolmeks: a. Paramagneetikud veidi tugevdavad neile mõjuvat magnetvälja b
Mehaanika Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine: v=const. Ühtlaselt muutuv liikumine: a=const. Algkiirust omava keha kiirus: v=v + at Teepikkus: s=v t + at²/2 Keskmine kiirus: v =v + at/2 Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v²-v ²)/2a Vaba langemine algkiiruseta: h=gt²/2 ; algkiirusega: h=v t - gt²/2 Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Nihe ehk nihkevektor: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Hetkkiirus näitab kiirust antud ajahetkel. Vektoriaalne suurus. v=s/t Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Vektoriaalne suurus. Tähis a. a=(v-v )/t (s nihe, l teepikkus, v kiirus, t aeg, vk. keskmine kiirus, a kiirendus, v lõppkiirus, v0 algkiirus) Perioodiline liikumine Ühtlane Ringliikumine on liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkuse...
Π-side – kattumine toimub aatomituumasid ühendavast sirgest eemal. Kaksikside – on keemiline side, kus on ühinenud kaks elektronpaari. Esineb σ– ja π-side. Kolmikside – keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari. Esineb üks σ– ja kaks π-sidet. 51. Galvaanielement – seadis, milles rediksreaktsioonide tulemusena vabaneva energia arvel (saadakse erinevate potensiaalidega elektroodide ühendamisel) tekib elektrivool – keemiline energia muundub elektrienergiaks. Elektroodipotentsiaalid e redokspotentsiaal (E) – elektronide üleminekule (oksüdatsiooniastme muutusele) vastav elektriline potentsiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. Anood – –poolus; redoksprotsessides toimub seal oksüdeerimine (elektronide loovutamine). E0 on väiksem. Katood - +poolus; Redoksreaktsioonis toimub sellel redutseerumine (elektronide liitmine). E0 on suurem. 52
meetril ühe voldi võrra: 1 V/m = 1 N/C. Kuju 1 V/m kasutatakse rohkem. Üks elektronvolt (1 eV) on töö, mida teeb elektriväli ühe elementaarlaenguga osakese (elektroni) viimisel ühest punktist teise, kui nende punktide vaheline pinge on üks volt: 1 eV = 1 e . 1 V. Elektriline seosekonstant mikro- ja makromaailma vahel: 1,6 . 10 -19 C / e ehk J / eV . Magnetvälja tekitab elektrivool (laengukandjate liikumisega kaasnev elektrivälja muutumine). Magnetvälja tekitavad aga ka aineosakesed, millel on olemas spinn. See on osakeste omamagnetväli. Püsimagnet on magnetiliselt aktiivne keha. Püsimagneti magnetväli on tema osakeste omamagnetväljade summa. Tinglikult eristatakse püsimagneti põhja- ja lõunapoolust (N ja S). Kahe püsimagneti eri- nimelised poolused tõmbuvad, samanimelised aga tõukuvad. Magnetvälja kokkuleppelist suunda
meetril ühe voldi võrra: 1 V/m = 1 N/C. Kuju 1 V/m kasutatakse rohkem. Üks elektronvolt (1 eV) on töö, mida teeb elektriväli ühe elementaarlaenguga osakese (elektroni) viimisel ühest punktist teise, kui nende punktide vaheline pinge on üks volt: 1 eV = 1 e . 1 V. Elektriline seosekonstant mikro- ja makromaailma vahel: 1,6 . 10 -19 C / e ehk J / eV . Magnetvälja tekitab elektrivool (laengukandjate liikumisega kaasnev elektrivälja muutumine). Magnetvälja tekitavad aga ka aineosakesed, millel on olemas spinn. See on osakeste omamagnetväli. Püsimagnet on magnetiliselt aktiivne keha. Püsimagneti magnetväli on tema osakeste omamagnetväljade summa. Tinglikult eristatakse püsimagneti põhja- ja lõunapoolust (N ja S). Kahe püsimagneti eri- nimelised poolused tõmbuvad, samanimelised aga tõukuvad. Magnetvälja kokkuleppelist suunda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
