ja 2. korruse puhul 3415 m3) Qküt = (1,1 x 1,9 x (20 + 20)) x 3415 = 285 494 KJ/h 79,3 KJ /s Qüld = 79,3 x 1,15 = 91,2 KJ/s Iga korruse tarbeks renditakse statsionaarne soojapuhur võimsusega 100 kW 100 kJ/s, mis katab üldist soojusenergia vajadust. Nt. Magnum Helios 110C (103 kW, kütuse tarbe 10 kg/h, vool 230 V, kaal 235 kg). Soojendatakse 1. - 2. korrused, seega ehitusaegse kütteperioodi jooksul vajatakse 2 soojapuhurit. Vastavalt vajadusele renditakse elektrilised soojapuhurid väiksema võimsusega 3. korruse viimistlustööde teostamiseks. 2.14 Ajutise elektrivarustuse ja ehitusaegse valgustuse arvutus. Ehitusplatsil üldvalgustuse tagamiseks (2 lx) leitakse prozektorite vajadus valemist: n = m S/ P1 16 kus P1 - prozektori võimsus (450 W)
Koliliiter-vähim veehulk milliliitrites, milles leidub 1 kolibakteri rakk. Koliliiter =1000/koliindex Proovivõtu meetodid 1. Käsitsi 2. Automaatselt Proovid jagunevad: 1. Juhuproovid 2. Keskendatud proovid · voolu hulgaga proportsionaalsed · alg-proportsionaalsed Reostuskoormuse kontroll Vooluhulkade mõõtmine 1. veemõõtjad (rõhuline voolamine) · mehaanilised · elektrilised (induktsioon) 2. ülevoolud (rõhuta voolamine) 3. hüdroloogilised tiivikud Veekogude ja põhjavee kasutamine Inimene kasutab päevas keskmiselt 120 l vett. Eelmisel aastal kasutati Eestis kokku 1271 milj. m3 vett, millest 49 milj. m3 moodustas olmes kasutatud vett. Kõige rohkem vett kasutab soojuse ja energia tootmisega seonduv valdkond, kus jahutusvesi moodustab~88% kogu Eestis kasutatavast veest. Soojuse ja energia tootmisel kasutati 2000.a
Tasakaalukonstant oleneb temperatuurist, kuid ei olene aine opalistsentsiks, seda käsutatakse dispersiooni astme määramiseks. 7.2. Keemilised voluallikad Keemilistes vooluallikates saada- hulkadest. Reaktsioonis osaleva aine lisamisel tasakaalus olevale süsteemile Kolloidlahustel on osakeste laengust tingitude elektrilised omadused. kse elektrivoolu redoksreaktsioonides vabaneva energia arvel. Ga- või eemaldamisel sellest, nihkub tasakaal, nii et konstant säilitab oma väärtuse, N: saadakse AgNO3 + KCl = AgCl + KNO3 lvaanielementides käsutatakse elektrokeemiliselt aktiivsete ainete kuigi konsentratsioonid muutuvad
(NB need kaitsedioodid võivad olla ka integraallülituste sees) Impulsi liinides Impulsiliste signaalide kasutamine on kasutamine on küllalt laialdane ja see pärast on vaja teada impulside käitumist liinides kuna signaale saatvad ja vastuvõtvad seadmed paiknevad sageli teineteisest küllalt kaugel ja neid saab ühendada ühtsesse süsteemi ainult liinide abil. Liinid jagunevad elektrilisteks ja optilisteks vaatamata optiliste järjest leienevale levikule jäävad elektrilised teatud valdkondates veel kasutusele pikemaks ajaks liin koosneb kahest juhtmest mille kaudu toimub signaalide edastamine taolist kahejuhtmelist loetakse liiniks sel juhul kui impulside kulgemiskestvus seal on võrreldavad impulside kestvusega. Elektriliinid jagunevad kahejuhtmelisteks ja koaksiaalliinideks. On lihtne ja odav kuid puudusena sobib ta ainult kõrgemate pingete korral sest nõrkade signaalide korral võivad magnetväljad
See sektor võib olla balleriga ühendatud otseselt või pöörelda balleri otsas vabalt. Viimasel juhul ühendatakse ta kinnitatud rumpliga vedrude abil, mille ülesandeks on leevendada lainete lööke vastu roolilehte Iga rooliseade peab olema dubleeritud võimalusega rooli otse roolimasina ruumist (rumpliruumist) käsitsi juhtida. Rooli juhtimise kohtades, seal hulgas ka laevasillas peavad olema üles seatud rooli nurga näitajad. Need on elektrilised, mehhaanilised või muul põhimõttel töötavad tagasisidet andvad seadmed, mis näitavad rooli asendit. Sellist näitajat kutsutakse aksiomeetriks. Ilma aksiomeetrita ei ole roolimehel võimalik kurssi hoida ega pöördeid sooritada. Ka rooliautomaat ei tööta tagasisideta. 41. Rooliseade, erinevat tüüpi rooliajami (roolimasina) kirjeldused. Rooliseade on üks tähtsamaid laeva seadmeid. Rooliseade ülesandeks on tagada laevale juhitavus, mida peame esmavajalikuks mereomaduseks.
See sektor võib olla balleriga ühendatud otseselt või pöörelda balleri otsas vabalt. Viimasel juhul ühendatakse ta kinnitatud rumpliga vedrude abil, mille ülesandeks on leevendada lainete lööke vastu roolilehte Iga rooliseade peab olema dubleeritud võimalusega rooli otse roolimasina ruumist (rumpliruumist) käsitsi juhtida. Rooli juhtimise kohtades, seal hulgas ka laevasillas peavad olema üles seatud rooli nurga näitajad. Need on elektrilised, mehhaanilised või muul põhimõttel töötavad tagasisidet andvad seadmed, mis näitavad rooli asendit. Sellist näitajat kutsutakse aksiomeetriks. Ilma aksiomeetrita ei ole roolimehel võimalik kurssi hoida ega pöördeid sooritada. Ka rooliautomaat ei tööta tagasisideta. 41. Rooliseade, erinevat tüüpi rooliajami (roolimasina) kirjeldused. Rooliseade on üks tähtsamaid laeva seadmeid. Rooliseade ülesandeks on tagada laevale juhitavus, mida peame esmavajalikuks mereomaduseks
See sektor võib olla balleriga ühendatud otseselt või pöörelda balleri otsas vabalt. Viimasel juhul ühendatakse ta kinnitatud rumpliga vedrude abil, mille ülesandeks on leevendada lainete lööke vastu roolilehte Iga rooliseade peab olema dubleeritud võimalusega rooli otse roolimasina ruumist (rumpliruumist) käsitsi juhtida. Rooli juhtimise kohtades, seal hulgas ka laevasillas peavad olema üles seatud rooli nurga näitajad. Need on elektrilised, mehhaanilised või muul põhimõttel töötavad tagasisidet andvad seadmed, mis näitavad rooli asendit. Sellist näitajat kutsutakse aksiomeetriks. Ilma aksiomeetrita ei ole roolimehel võimalik kurssi hoida ega pöördeid sooritada. Ka rooliautomaat ei tööta tagasisideta. 41. Rooliseade, erinevat tüüpi rooliajami (roolimasina) kirjeldused. Rooliseade on üks tähtsamaid laeva seadmeid. Rooliseade ülesandeks on tagada laevale juhitavus, mida peame esmavajalikuks mereomaduseks.
positiivse ja negatiivse laengu keskmed ühtivad (näit. vesinik, inertgaasid, polüeteen). Polaarsed dielektrikud koosnevad molekulidest, mille positiivse ja negatiivse laengu keskmed ei ühti (näit. polü- vinüülkloriid, tekstoliit). Polaarse aine molekul moodustab elektrilise dipooli, s.t. süsteemi, kus kaks võrdset vastasmärgilist laengut asuvad üksteisest teatud kaugusel. Dielektrikut iseloomustavad järgmised elektrilised omadused: polarisatsioon, elektrijuhtivus, dielekt- rikuskaod ja elektriline tugevus. Neid dielektriku omadusi iseloomustavad suhteline dielektriline läbitavus , eritakistus , kaonurga tangens tan ja läbilöögitugevus El. Nende näitajate sisuga tutvume järgmistes alapunktides. 47) Pooljuhid ja nende kasutamine Pooljuhtideks nimetatakse elektrimaterjalide klassikalise liigituse alusel materjale, millede eritakistus on dielektrikute ja juhtide vahepealne, olles vahemikus 10 -6..
Juhul, kui valgusdiood töötab ahelas, kus võib tekkida ka vastupinge, tuleb kasutada kaitsedioode(skeem 1 14.09) Kaitsedioodiks VK on tavaline ränidiood(soovitavalt kiiretoimeline, mis avaneb siis, kui valgus dioodile hakkab mõjuma vastupinge). Tänu kaitsedioodile ei saa tõusta valgusdioodil vastupinge suuremaks kui kaitsedioodi päripingelang. 1.10 Fotodiood Fotodiood on pooljuhtseadis, milles toimuvad elektrilised nähtused sõltuvad talle langevast valgusvoost. Fotodiood sisaldab PN-siirde kuhu võib tungida valgusvoog(joonis2 14.09). Selleks, et PN- siire oleks võimalikult suure pinnaga ja, et sinna saaks langeda võimalikult palju valgust on ülemine P- kiht kaetud väga õhukese läbipaistva kulla kihiga, millega saadakse väga hea kontakt ülemise P-osaga. Kahe erineva juhtivusega piirkonna vahel on tõkkekiht. Selles kihis laengukandjaid ei ole, kui sinna
Ranvier’i sõlmedes (aksoni membraan paljastub)– signaal ’hüppab’ ühest sõlmest teise. AP liikumine on tunduvalt kiirem kuna elektrotooniline levi sõlmede vahel toimub kiiresti. Depol. tekitab membraani piirkonnas paikseid elektrivoole, mis omakorda depolariseerivad naaberpiirkonna jne. Esialgses AP tekkekohas blokeeriv absoluurne refraktaalsus, signaal ei levi vasakule. Aeglasem. 3.10. Sünapsi mõiste ja struktuur. Sünapsid – neuronite signaali ülekandestruktuurid. Sünapsid on elektrilised, kus pre- ja postsünaptiline membraan on tihedas seoses tiheliiduste vahendusel. Läbi tiheliiduse suunatakse elektriimpulss ühelt rakult teisele, Postsünaptilise raku membraan depolariseerub ja tekib AP. Signaali ülekanne on vahetu. Infovahetuse kiirus! Keemilised, kus signaali ülekandmiseks vajatakse mediaatoreid (neurotransmittereid). Neurotransmitter sünteesitakse presünaptilise raku tsütoplasmas. Saabub erutus, AP depolariseerib presünaptilise membraani
I lisas on ohustatud elupaigad. 1997 198 elupaigatüüpi, neist 60 Eestis II lisas on ohustatud liigid, kelle kaitseks on vaja luua loodushoiualasid 230 loomaliiki ja 483 taimeliiki. III lisas on loodushoiualade valikukriteeriumid. IV lisas on rangelt kaitstavad liigid. V lisas on liigid, mille loodusest eemaldamise ja kasutamise kohta tuleb koostada kaitsekorralduskavad. VI lisas on keelatud moodused ja vahendid loomade püüdmiseks ning tapmiseks: magnetofonid, elektrilised või elektroonilised seadmed, kunstlikud valgusallikad, öösihikud, lõhkeained, ammud, mürgid ja mürgitatud või uimastavaid aineid sisaldav sööt, väljasuitsutamine või -gaasitamine, lennukid jne. NATURA 2000 moodustavad: 1. linnudirektiivi I lisas loetletud linnuliikide (alaliikide) ning rändlindude elupaikade kaitseks määratud linnuhoiualad 2. elupaigadirektiivi I lisas loetletud elupaigatüüpide ning II lisas toodud liikide elupaikade kaitseks määratud loodushoiualad
atmosf. Ehitust ja seal toimuvaid protsesse ja nende vastastikkust seost aluspinnaga. Hüdrograafia- a) loodusgeoloogia haru, mis uurib ja kirjeldab siseveekogusid. b) mereteaduse haru, mis selgitab merede ja suurte veekogude sõiduteid ja tingimusi ning kavandab ohutu laevaliikluse abinõusid. Hüdroloogia- on õpetus veest ja selle ringidest looduses.Meteoroloogia seos teiste distsipliinidega: füüsikaline(uurimisobjektiks on optilised, elektrilised, elektromagnetilised, akustilisd, termodünamilised nähtused atmosfääris,atm.keemiline koostis, kiirgusseadused, pilvede ja sademete tekke.Tema aluseks on termodünaamika põhikonseptsioonid.),2.Dünaamiline(see tegeleb fundamentaalsete hüdrodünaamika ja termodünaamika võrrandite lahendite uurimisega.Vaadetakse spets. Situatsioone atmosfääris.)3.Sünoptiline ja mesoskaala(tegeleb ilma kohta käiva info analüüsi
Kui G en Kolloidsüst-i isel-b valguse haj, mida nim opalistsentsiks, seda kasut katoodil: PbO2 + 4H+ + SO42 + 2e = PbSO4 + 2H2O on mini-ne on tasakaalu olek. dispersiooni astme määr-ks. Kolloidlahustel on osakeste laengust ting summaarselt: PbO2 + Pb + 2H2SO4 = 2PbSO4 + 2H2O Iseeneslikud prots-d viivad suletud süst-i alati tasakaalu olekusse s.t. elektrilised om-d. N: saadakse AgNO3 + KCl = AgCl + KNO3 Voolu tarbimisel väheneb H2SO4 kontsentratsioon. Laadimisel iseenesest saavad kulg ainult need prots-d, mille puhul G en väheneb. AgCl tuuma kolloidosakese ehitus on: tuuma moodustab Ag ja Cl kulgevad aga rektsioonid vastupidiselt. G en vähen-ne isel-b ainete reakts-i võimet. G.en konstantsus isel-b ioonidest koosnev krist-ke. Kolloidosakesed absorbeerivad oma
Jõhvi Vene Gümnaasium Kehakunst. Tätoveerimine, Augustamine. 2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................................3 1.Tätoveeringutest.................................................................................................................4 1.1. Tätoveerimise lühiajalugu.......................................................................................4 1.2. Tätoveeringu tegemine..........................................................................................11 1.2.1. Erinevad tatoveerimisvahendid.............................................................................12 1.2.2. Mida peaks teadma tätoveerimisest.......................................................................13 1.2.3. Tätoveerimisega seotud ohu...
kaalumise,vaatlemise,haistmise,mõõtrmise jane.ilma et tarvitseks puidu tervilikust või keemilist koostist muuta · Jaotatkse järmistesse gruppidesse : · 1)puidu välimus ja selle iseloomustus n:värvus,läige,tekstuur,lõhn. · 2)puidu niiskus ja sellega seotud omadused:hüroskoopus,paisumine,kahanemine jne. · 3)puidu tihedus,mahumass,erimass · 4)puidu soojuslikud omadused:soojajuhtivus,soojamahtuvus,soojapaisumine jne · 5)puidu akustilised omadused: · 6)puidu elektrilised omadused jne. PUU VÄRVUSED · Peamine aine puidu koostises on tselluloos,see on valge värvusega,mitmesuguseid värvivarjundeid annavad puidel aga värv park ja vaik aineid.puidu värvus võiks siduda ka gemaatiliste tingimustega. · tavaliselt on troopika aladel kasvad puuliigid valjundi rikkamad ja eredama värvusega kuid põhjalaladel kasvavad puuliigid . · Puidu värvus pole alati püsiv,sagelikasvab värvuse inevsiivsu koos kuu vananemisega
6.TCP/IP mudel (alt üles) regioonidesse tekivad autonoomsed süsteemid (AS). Ruuterid samas AS-s kasutavad sama ruutimisprotokolli. Veel on olemas gateway- _ Physical layer (füüsiline kiht) - Füüsilise kiht defineerib elektrilised või muud füüsilised parameetrid seadmetele ja transpordi Domain name system. Domeeninime süsteem. Tegeleb domeeninimede teisendamisega IP aadressiteks. Andmebaas on jaotatud,
Söömine toimugu rahulikus miljöös, toitu kurku tmbamata. Väikesed ja teravad asjad ei sobi lapsele mängimiseks ta vib need tmmata kurku vi hingamisteedesse. Mürgistuste ja pletuste vältimiseks kontrolli üle kik lapsele antavad ravimid, samuti kontrolli, et ükski ravim ei oleks lapse käeulatuses; ära hoia tulist toitu, kohvi ega kuuma vett lapse käeulatuses. Imikut pestes ära lase talle sooja vett otse kraanist: pletuse oht! Elektrilised soojendajad ei tohi olla lapsevoodi läheduses. Väldi rippuvaid lauakatteid, mis ärgitavad last neist kinni haarama ja endale laual olevaid esemeid ja kuuma toitu kaela tmbama. Veendu, et laps ei saa iseseisvalt akent avada, kui aknad on lahti, paigalda neile fiksaatorid. Uute pistikupesade paigaldamisel eelista lapsekindlaid pesi. Lahtised pesad kata selleks otstarbeks meldud plastkattega. Ettevaatust kuumade pliitide ja praeahjuga!
NS võimaldab koguda, töödelda, edastada, sorteerida ja salvestada infot ning anda info edasi lihastele ja näärmetele. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga ning annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Signaal liigub neuronist neuronisse ühes kindlas suunas. Sünapsid võimaldavad neuronil ärrituda ja pidurduda. Sünapsid reguleerivad ka impulsi tugevust. Sünapsid on elektrilised või keemilised. Enamik närviülekandeid on keemilised ja sõltuvad mediaatorainete (e virgatsainete) toimest. Kui piisav arv mediaatoreid on seostunud teise raku pinnal oleva retseptorvalguga, siis selle raku seisund muutub. Signaalid saabuvad neuronisse. Üks närvirakk (e neuron) suudab erutuda maksimaalselt 500x sekundis. Erutussünapside kaudu Pidurdussünapside kaudu Närvirakku saabub ühel ajal mitu Närvirakku saabub ühel ajal võrdselt
Keraamilisi komposiitmaterjale iseloomustab keraamikale omase suure survetugevuse ja kõvaduse kõrval rahuldav tõmbetugevus ja sitkus. Süsinikkomposiitmaterjalid Sellistel süsinikkomposiitidel on väike tihedus, suur tõmbetugevus ja elastsusmoodul, hea termokindlus; nad töötavad oksüdeerivas keskkonnas temperatuuril kuni 500 °C, inertses keskkonnas ja vaakumis aga kuni 3000 °C. Pinded Pinde otstarve: kulumiskindlus, korrosioonikindlus, isoleerivad omadused, elektrilised omadused, optilised omadused, biosobilikkus. Pindamismoodused: Keemilised, elektrokeemilised, termokeemilised, termopindamine, aurustussadestus, pealekeevitus, plankeerimine.
*sügispuitu > 30% *aastarõngad ühtlased *klaveri puhul sügispuitu > 20% *riketeta Parimad kuusk, mis kasvanud loodusliku tekkega puistul nt Kesk- Alpides ja Baieri metsades, kaukaasia-nulg, siberi-seeder. Viiuli tootmiseks soovitatakse mägivahtra puitu (Berg-Ahorn'i). Puhkpillide jaoks ,nagu flööt ja klarnet, eebenipuu taolist grenadilli puitu Ida- Aafrikast. Puidu elektrilised omadused Elektrijuhtivuseks nim materjali võimet juhtida voolu, mis on pöördvõrdeline elektritakistusega. Kuiva puitu iseloomustab väga väike elektritakistus, peaaegu võrdeline elektriisolatsiooni materjalidega. Niiskuse suurenedes suureneb elektrijuhtivus. Õhukuiv puit on pooljuht. Kiudude küllastuspunktist kõrgema niiskussisaldusega puit juhib elektrit e tekib vee-elektrijuhtivus. Temperatuuri tõustes väheneb mahutakistus ja mida väiksem on W, seda rohkem mõjutab
eluvõimelised. Kliinilise surma kestus sõltub välisteguritest (~5 min) * väheneb ülekuumenemisel * pikeneb alajahtumisel Kõige tundlikumad on ajukoore rakud. Ise organism sellest välja ei tule, kuid reanimatsioon võib seda teha. II Kestev vegetatiivne seisund elustamise hilinemise tõttu on ajukoore rakud hukkunud, kuid teised ajuosad on töökorras. Teised refleksid on alles. III Bioloogiline surm ajusurm, elektrilised ajusignaalid puuduvad Pöördumatud: a) Kehatemperatuuri langus b) Perifeerse verevarustuse puudumine c) Vere ümberpaiknemine kehas Saab kasutada organeid Surmajärgsed muutused 1) Kehatemperatuuri langus 2) Limaskestade kuivamine 3) Naha kahvatus 4) Lihaskangestus (lihastes tekkiv piimhape) 5) Pehmete kudede lagunemine (bakterid, eriti seedekulglas) Surmaviisid 1) Loomulik surm (?) 2) Patoloogiline surm a) Haigused * äkksurm (insult, infarkt)
Töölabad ja kaks kere siseseinale kinnitatud labade liikumise mehaanilist piirajat moodustavad neli õlikambrit: kaks madalsurve ja kaks kõrgsurvekambrit. Rootori rumm on kinnitatud palleri koonusele ja liigub ümber oma telje kahel laagril, alumine on aksiaaltugilaager, mis toetab kogu rooliseadet. Rootori labadele mõjuv roolimasina pumpadelt antav rõhujõud paneb rootori liikuma ja sellega tekitatakse läbi palleri vajalik jõumoment roolilehele. Roolil on ka elektrilised lõpplülitid, mis sulgevad õli solenoidklapi rooli maksimaalselt lubatud pöördenurgal. Elektriliste lõpplülitite rikke korral piiravad rootori pöördenurka mehaanilised stopperid. Pumbad on varustatud klappi süsteemiga mida juhtivad solenoid klappid. Normaalsel režiimil nende klappide juhtimne toimub sillast saadud elektriliste signaalide abil. Servomootori peal on elektreline tagasiside agregaat. Ta on selleks et näidata rooli asendid ja
vanandatavad analoogselt duralumiiniumile. Termotöötlusega saavutatav tugevus on kuni 1400MPa, mis võimaldab berülliumpronksi kasutada vedrude, membraanide, tööriistade jm valmistamiseks. 2. Vasesulamid, kus põhilisandiks on nikkel. Neid iseloomustab hõbedane värvus, head elektrilised omadused, suur korrosioonikindlus, roomekindlus. Vase ja nikli sulameid (20-25% Ni) tuntakse melhioridena, mida kasutatakse mündimetallidena, soojusvahetite, torude jm valmistamiseks. Cu-Ni sulamitesse tsingi lisamisel saadakse uushõbedana ehk alpakana tuntud sulamid (10-
KAOGULEERIDA. .süsteeme. mis lüofiilsuse tugeva vastastiktoime tõttu on omandanud mõne tahke aine omaduse nim. Gaalideks e. tarretisteks (marmelaad, sült). Kolloidsüsteeme iseloomustab valguse hajumine e. opalestsents, mida kasutatakse dispersiooni astme määramiseks. Kolloidosake hajutades valgust paistab helendava punktikesena ja kiirtekimbutee heleda koonusena (tyndall´ i effekt). Kolloidlahusel on osakeste laengust tingitud elektrilised omadused. Nt. saadakse GfNO3+KCl=AgCl (sadestub)+KNO3 Tuuma moodustab Ag+ ja Cl- ioonidest koosnev kristallike. Kolloidosakesed absorbeerunud oma pinnale oma koostises esinevaid ioone ja pinnal tekkib adsorbne kiht, kus antud näite puhul on ülekaalus katioone (+laenguid). Tuum koos adsorbse kihiga moodustab iseseisva laenguga graanula, mille laengu neutraliseeruvad lahuses olevad ioonid, mis moodustavad difuusse kihi. Difuusne kiht on graanulaga nõrgalt seotud. Mitsell on neutraalne.
Löögi sooritamiseks tõstetakse vintsiga raskus üles 0,8...2 m. Seejärel lastakse vabalt langeda. Kõrgus valitakse selliselt, et piisaks 3..6 löögist. Nimetatud tüüpi tambid on vähelevinud järgmistel põhjustel: · ei saa kontrollida tihenduse ühtlust, · suured löökkoormused ekskavaatori sõlmedele · palju kulub energiat ja metalli. Väikeste töömahtude ning kitsaste töötingimuste korral on otstarbekas kasutada käsitampe. Need võivad olla elektrilised, pneumaatilised või autonoomse sisepõlemismootoriga. Tambi eelis võrreldes väikese plaatvibraatoriga seisneb löögi suunas - siin toimub see otse ülalt alla. Seega on nende efektiivsus ka suurem. Plaatvibraatorite eelised on väikesed mõõtmed, suhteliselt suur tihendusvõime ning see, et nad töötades liiguvad edasi.. Iseliikuv plaatvibraator. Koosneb alumisest vibreerivast ning ülemisest amortiseeritud osast
mitmesuguste objektide reguleerimiseks. Osa tööstuslikult toodetud regulaatoreid on sobitatud kindla anduri tüübiga, näiteks termopaaridega. Teine osa võimaldab kasutada unifitseeritud nivooga sisendsignaali spetsiaalsetest anduritest, nt. alalisvoolu signaal vahemikus 4÷20 mA või 0÷5 mA. Oluline pole mitte andur, vaid anduri väljundsignaali suurus. Andurid peavad töötama koos täiturmehhanismidega, mis on väga erinevad. Tänapäeval on põhiliselt elektrilised, vahelduvpinge asünkroonmootorid, mis pannakse tööle impulssreziimis. 12 13 Reguleerimisteooria alused 10. Lineaarsed ja mittelineaarsed ARS. Tüüpilised mittelineaarsed karakteristikud. ARS uurimise ülesanded ja meetodid. Protsessid dünaamilistes süsteemides. Staatika ja dünaamika karakteristikute ja võrrandite mõisted.
Protsessi summaarne võrrand oleks umbes selline: Zn+2MnO2+2NH2Cl -> [Zn(NH3)2]Cl2+ 2Mn(O)OH. Protsess kestab seni, kuni suurem osa tsinkkestast on lahustunud ja pasta hakkab läbisöövitatud kesta aukudest välja valguma. See näitab, et elektrood on oma aja ära elanud. Leclanche'i elektroodi tööpinge on 1,5 V, mahtuvus ja tööiga on väikesed. Leclahche'i ja teisi galvaanielemente kasutataksegi väikese võimsusega tarbjate jaoks (taskulambid, elektrilised kellad, väikesed arvutid jne). 39. Milline protsess on elektrolüüs? Elektrolüüsi printsipiaalne aparatuur ja põhiparameetrite suurusjärgud. Mis on lagunemispinge ja mis on ülepinge? Millest olenevad nende suurused? Milliseid aineid toodetakse elektrolüüsi abil (näited)? Elektrolüüs on protsess, milles toimub alalisvoolu läbijuhtimine elektrolüüdi lahusest või sulast elektrolüüdist. Protsessis katioonid liiguvad neg-le elektroodile (katood), mille pinnal
allikast eemaldumisel võrdeliselt kauguse ruuduga, valemina ) füüsikalise ruumi kolmemõõtmelisusega. Gaussi teoreem. Väljatugevuse kahanemise kompenseerib laengut ümbritseva sfääri pinna suurenemine (pindala kasvab võrdeliselt kauguse ruuduga) Elektriväli aines. Eespool toodud valemite tuletamisel oletasime, et mingid muud kehad peale punktlaengute ja katses ei osale. Tegelikkuses asuvad laengud alati keskkonnas, mille elektrilised omadused mõjutavad laengute vahel mõjuvaid jõude, seega ka elektrivälja omadusi üsnagi oluliselt. Molekulaarfüüsika vaatles aineid (keskkonda) kui punktmasside - molekulide - kogumit. Et molekulidel on elektrilised omadused, tuleb neid omadusi välja arvutamisel arvestada. Eeldame, et ained on elektriliselt neutraalsed, kuid elektriseeritavad; seega kaasneb iga kehaga varjatud laeng, mille suurus on arvutatav aatomifüüsikast. Ühe kilomooli kohta tuleb keskmiselt laeng
lahendama probleemi. Seepärast teda tööd katsetakse simuleerida arvuti mudeli abil. Aju koosneb omavahel seotud rakkudest neuronitest. Bioloogiline neuron (joonis 1.1) on lihtne andmeid töötlev süsteem. Ta saab informatsiooni dendriitide kaudu. Dendriit-id on bioloogilise närvivõrgu sisendid. Sisendsignaalideks on närvi impulsid väga nõrgad elektrilised voolud. Neuron võtab vastu signaalid ja teisendab neid kui nad on piisava tugevusega. Akson on neuroni väljund. Ühel neuronil võib olla mitu sisendit ja ainult üks väljund. Peamised informatsiooni teisendused toimuvad neuroni kehas, mida
· Keha soojuskao ennetamine · Kannatanu jootmise ja söötmise vältimine · Jalad üles · Teadvushäirete korral püsiv külili asend 29 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin 18. EPILEPSIA Epilepsia ehk langetõbi on närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood. Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid. Epilepsia ei ole pidev seisund. See on haigus, mille korral normaalse närvisüsteemiga inimesel tekivad lühikesed krambihoogude perioodid. Epilepsia on haigus, mille puhul haigusnähud avalduvad ootamatult ja seega tekitab haigus inimeses pideva kindlusetustunde. Haigus võib olla väga erineva raskusastmega alates väga sageli esinevatest krambihoogudest kuni üksikute kordadeni elu jooksul. Epilepsia ei ole üldjuhul päritav
Järelikult kui õhk on must siis selles õhus on kergeid aeroioone vähe. Maa lähedases piirkonnas on + ja ioonide sisaldus erinev. Põhi näitajaks mis iseloomustab õhu keskkonna reziimi/ioonisatsiiooni astet on kergete aeroioonide arv ehk konsentratsioon( Xcm 3 ). Aeroioonide arv muutub ööpäeva jooksul suurim kevadel väiksem talvel. Max öösel 20:00 04:00. UV kiirgus Vallo elektrilised efektid. Vee pihust tekib. Looduses koskede ja purskkaevude juures. Soojushulga valem ruumi õhult välisõhule. 1W mK Hoonete soojus püsivus. Hoonete soojus püsivus Eelpool toodu valemid on tuletatud statsionaalsele reziimile kuna enamus soojus vaheteid töötab põhiliselt. Temp. selle seadme töö ajal on püsivad aga tegelikult välis õhu temp. muutub. Seetõttu võib põhjustada ruumi temp. muutust. Perioodiliselt
0,5 m/s, millele järgneb aksioonipotensiaali repolarisatsioonifaas. Peentes närvikiududes on erutslaine kiirus 0,3-3m/s, müelliinkattega kiududes diameetriga 1-22mikromeetrit levib erutus hüppeliselt müelliinkatteta sooniselt teisele müelliinkattega soonisele 3-130m/s. Rakult-rakule levib erutus sünapsi vahendusel, mis on moodustunud närviraku aksonite ja dendriitiide vahel, ja rakusoomadega ühendused. Erutuse ülekandemehhanismid on kas keemilised või elektrilised. Elektrilise sünapsis on naaberrakkude membraanidevahelised ühendused nii tihedad, et takistus nende vahel ei erine ülejäänud membraani omast.Raku erutuyse korral avanevad Na+ voolukanalid põhjustades teise raku depolarisatsiooni, mis võib teises rakus esile kutsuda aktsioonipotensiaali.Elektrivoolu kandvad ioonvoolud läbivadrakumembraane piirkondades, mida nimetatakse neksusteks e. (gap junctionns) mulkühendusteks. Mulkühendustes on
psühhoosiravimite toime aspektist olulisemat dopamiinergilist närviteed (vt pilt) Kl psühhioosiravimite peamised kõrvaltoimed · Ekstrapüramidaalnähud varane düskineesia (keele, näo, ülajäsemete kontrollimatud liigutused), ravim-parkinsonism (akineesia, hüpomiimia, lihaspinge, tegevustreemor), akatiisia 18; hilisdüskineesia · Mäluhäired · Suukuivus, kõhukinnisus, nägemishäired; higistamine · Kehakaalu suurenemine · Uimasus · Asendihüpotensioon; elektrilised muutused südames · Prolaktiini eritumise suurenemine, sellest günekomastia, galaktorröa/amenorröa & häired seksuaalelus · Pahaloomuline neuroleptikumisündroom Sünaptilised sisendid juttkeha medium spiny neuronitele: DA-ergilise sisendi blokeerimise efekti saab vaos hoida m- atsetüülkoliini-retseptorite blokeerimisega, nii vähendades ekstrapüramidaal-nähte. Prolaktiini vabanemise reguleerimine: DA on endogeenne pärssija, mille toime hüpotaalamuses neuroleptikumid kõrvaldavad.
jooksul. Suurima ekspordi juurdekasvu andis Aasia (eelkõige Hiina RV), kuhu suurenes eksport 2002. a kolmandiku võrra võrreldes varasema aastaga. Aasiasse läks Jaapani ekspordist ühtekokku 43 %. 2002. a oli Jaapani kogueksport 417 mld USD ja koguimport 337 mld USD (kaubandusbilanss: +40 mld USD). Peamised ekspordiartiklid olid masinad ja seadmed, sealhulgas autod, elektrilised masinad ja elektroonikatooted, mis moodustasid 72% koguekspordist; keemiatooted moodustasid 8% ja raud, teras ning metalltooted 6,2% ekspordist. Impordis moodustas 2002. suurima kaubagrupi masinad ja seadmed (31,8 %); järgnesid mineraalkütus 19,4 ja toiduained 12,5 %-lise osaga. Jaapani suurimad ekspordipartnerid (2004): Riik/haldusala Käive (mldr JPY) Osakaal koguekspordist
loomine säilitamaks nii mere kui ka maismaa ohustatud liikide ja elupaikade levikut ning ohtrust. I lisa ohustatud elupaigad. II lisa ohustatud liigid, kelle kaitseks on vaja luua loodushoiualasid. III lisa loodushoiualade valikukriteeriumid. IV lisa rangelt kaitstavad liigid. V lisa liigid, mille loodusest eemaldamise ja kasutamise kohta tuleb koostada kaitsekorralduskavad. VI lisa keelatud moodused ja vahendid loomade püüdmiseks ning tapmiseks: magnetofonid, elektrilised või elektroonilised seadmed, kunstlikud valgusallikad, öösihikud, lõhkeained, ammud, mürgid ja mürgitatud või uimastavaid aineid sisaldav sööt, väljasuitsutamine või -gaasitamine, lennukid jne. NATURA 2000 moodustavad: 1. linnudirektiivi I lisas loetletud linnuliikide ning rändlindude elupaikade kaitseks määratud linnuhoiualad. 2. elupaigadirektiivi I lisas loetletud elupaigatüüpide ning II lisas toodud liikide elupaikade kaitseks määratud loodushoiualad.
lahendama probleemi. Seepärast teda tööd katsetakse simuleerida arvuti mudeli abil. Aju koosneb omavahel seotud rakkudest neuronitest. Bioloogiline neuron (joonis 1.1) on lihtne andmeid töötlev süsteem. Ta saab informatsiooni dendriitide kaudu. Dendriit-id on bioloogilise närvivõrgu sisendid. Sisendsignaalideks on närvi impulsid väga nõrgad elektrilised voolud. Neuron võtab vastu signaalid ja teisendab neid kui nad on piisava tugevusega. Akson on neuroni väljund. Ühel neuronil võib olla mitu sisendit ja ainult üks väljund. Peamised informatsiooni teisendused toimuvad neuroni kehas, mida
1. KASUTATAKSE: 1. konstantse viivitusega viitliine 2. muudetava 2. KASUTATAKSE: 1) impulsside formeerimisel 2) muundamisel 3) impulssgeneraatori juhtseadmetes 4) impulsside kodeerimisseadmetes 5) impulsside dekodeerimisel elektronarvutites 6) ossides VIITLIIN – lineaarne elektriline lülitus, mis on ette nähtud elektrilise signaali viivitamiseks liini parameetritega määratud ajavahemiku võrra. 3. KASUTATAKSE: 1) elektrilised viitliinid 12 Skeemitehnika. SS-98. Tekitatakse viivitus mõnest sajandikust kuni 10te sek-ni. Konstantset viivitust saab tekitada pikas liinis või kaablis, mis on koormatud lainetakistusega võrdse takistusega. Selleks võib kasutada näiteks koaksiaalkaablit. Sellise liini sageduslik läbilaskeriba võib ulatuda 100...1000MHz-ni. Suure viivituse saamiseks kasutatakse tehisviitliine.
Tartu Tamme Gümnaasium Angela Peeb Ideid multiuniversumi olemusest Uurimistöö Juhendaja Tanel Liira, füüsikaõpetaja Tartu, 2013 2. Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................... 3 2. Üldine kosmoloogia tänapäeval ............................................................................ 5 2.1 Üldrelatiivsusteooria ........................................................................................... 5 2.2 Kvantmehaanika ................................................................................................ 6 2.3 Teooriate ühendamine ....................................................................................... 7 3. Multiversumite tüübid ............................................................................................ 9 ...
Silindrisse pritsitavat kogust reguleeritakse regulaatori abil, mis nihutab kolvi tagumises osas muhvi edasi tagasi. 120. Kirjelda mehaanilise jaoturkõrgrõhupumba tööprintsiipi 121. Kirjelda ühisanumaga toitesüsteemi tööprintsiipi Pump survestab kütuse ühises kõrgrõhu anumast(common rail) ja kõik pihustid saavad vajaliku kütuse sealt. Pihustite avanemist- sulgemist kütuse pritsimist igasse silindrisse juhivad elektrilised impulsid(arvuti). 122. Kirjelda pumppihustiga toitesüsteemi tööprintsiipi Pump-pihustil on magnetklapp, mis avab kütusse survekambrist tagasivoolu. Silindrisse pritsitava kütuse kogust ja pritse ajastust reguleeritakse magnetklapi avatuse kestusega. Mida kauem on magnetklapp avatud, seda rohkem pääseb kütust tagsivoolu ja seda vähem pritsitakse seda silindrisse. Magnetklapi avamise hetkest sõltub jällegi pritse ajastus. Puuduseks suur koormus
Rütmihäirete tüübid: · bradükardia südame löögisagedus väike · tahhükardia löögisagedus liiga suur · fibrillatsioon löögisagedus ülisuur verd enam ei pumbata, sest süda ei jõua täituda · arütmia löögisagedus kõigub pidevalt südame kokkutõmmete vahel väga erinevad ajad Kõige laiemalt kasutatavaks meetodis südame töö uurimiseks on elektrokardiograafia EKG. See põhineb sellel, et iga lihase tööga kaasnevad teatud elektrilised impulsid ja neid on võimalik täpselt fikseerida ning kas kohe monitori ekraanil jälgida või hiljem üleskirjutust analüüsida. EKG uuringutel kasutatakse erinevaid lülitusi südame eri osade uurimiseks, kuid tuntuim on põhilülitus, mis annab üldpildi kogu südamest. EKG aparaadi e elektrokardiograafiga registreeritud elektrokardiogrammil on näha joon, mis on kohati sirge, kohati aga järskude sakkidega sirge joon tähendab diastolit (lihas ei tööta), sakid aga
Seda takistab soojuslik liikumine, mis omakorda püüab korrapära kaotada. Soojusliku liikumise puudumisel rivistuksid kõik dipoolid välja sihis. Reaalsel juhul tekib ainult dipoolide teatud väljasihiline eelisorientatsioon. Joonseloleva keha vasak tahk laadub negatiivselt ja parem 6 positiivselt mingi laengu pindtihedusega σ . Keha sees on summaarne laeng 0. Keha pinnal tekivad justkui elektrilised poolused. Seepärast nim nähtust dielektriku polarisatsiooniks. Tugevama elektrivälja E0 puhul on ka polarisatsioon tugevam. Polarisatsiooni tugevust iseloomustatakse aine ruumiühiku dipoolmomendiga, mida nim samamoodi nagu nähtust- polarisatsiooniks. Selle leidmiseks on vaja eraldada lõpmata väike ruumala delta V, leida selles ruumalas paiknevate molekulide dipoolmomentide summa ja jagada see eraldatud ruumala delta V. P ühikuks on C*m/m3 ehk C/m2 12
Erinevalt alalisvoolust, kus on üht liiki elektriline takistus, on vahelduvvoolu puhul tegemist kolme liiki elektrilise takistusega. Takistust, milles vahelduvvoolu ahelas elektrienergia muutub täielikult soojusenergiaks nimetatakse aktiivtakistuseks ka oomiliseks takistuseks (esineb ainsana alalisvoolu toimel). Absoluutset aktiivset takistust ei ole, kuid aktiivseks takistuseks võib lugeda elektrihõõglamp, elektrilised soojendusseadmed jne. Aktiivste takistust tähistataks R ja mõõdetaks oomides (Joon. 1). Aktiivtakistuse korral voolutugevuse nullpunktid ja maksimaalväärtused langevad täielikult kokku pinge muutusega. Kehtivad kõik alalisvoolu seadused. 20 Takistust, mida vooluring omab induktiivsuse olemasolu tõttu nimetatakse induktiivtakistuseks. Induktiivtakistusteks (Joon. 2) on poolid ja mähised (need omavad
· Üleslaadimiskiirus kuni 768 Kb/s Nagu naha siis NEXT soltub sagedusest. Mida ADSL kanalijaotus on selline ,et uleslaadimiseks korgemaks laheb (sinine) on sagedus seda suuremaks laheb NEXT probleem. 90...198 kanalit ja allalaadimiseks 198...1104 Pohjuseks on kanalit. lihtsalt kaabli elektrilised omadused ,kuna liin on Seetottu nimetataksegi asunkroonseks moeldud uhenduseks. tootama oma parameetrite ulatuses ,ning mida Lahtub vajadusest et allalaadimise osakaal on korgemaid tavakasutajal sagedusi edastada seda suuremaks probleemid kovasti suurem kui uleslaadimise osakaal. lahevad ,kuna
täisarvuni. Näiteks mitmemõõtmelised signaalid, 2d pilt salvestatakse arvutisse nagu maatriks. Hea kvaliteet on 1920x1080 (24 bitti igas pikslis – 8 bitti punane, 8 roheline, 8 sinine). Pikslite arv(mitu rida ja veergu kokku on). Video on 3D signaal – järjestikuste 2D piltide jada (tav. 30 kaadrit sekundis). Värviline video: laius, pikkus, värv, aeg. Multimeedia: video + heli, võivad olla ka subtiitrid. 4. Elektrilised signaalid, vool ja pinge. Takistus, Oomi seadus. Elektrisignaal on ajas muutuv elektriline suurus (enamasti elektrivool või -pinge), mis kannab informatsiooni, vaadeldaval juhul andmeid, mida saab töödelda, salvestada ja edastada. Elektrisignaale edastatakse elektrijuhtide kaudu või elektromagnetlainete vahendusel. Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning määrab ära, kui palju
suur. Merelise kliimaga ekvatoriaalsetel aladel on aastane õhutemperatuuri amplituud väga väike. 11. Pilvitus. Sademed, sademete liigid, jaotus maakeral ja sademete ajaline käik. hüdrometeorid: vihm, lumi, rahe, lörts, udu, tuisud, kaste, jäide, hall, härmatis, ... (sademed: vesi vedelas või tahkes olekus õhus). litometeorid: tolm, tolmu (liiva) pinnatuisk, tolmu (liiva) torm, ... (tahked mineraalsed osakesed õhus). Elektrilised nähted: äike, virmalised. optilised nähted: miraaz. klassifitseerimata (erinevad) nähted: pagi, keeris, tromb, vesipüks. Pilv on veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate veetilkade või jääkristallide nähtav kogum. Päiksepaistelise ilmaga tekitavad maapinnalt tõusev soojus ja niiskus sooja ja niiske õhu tõusvaid voole. Kui soe ja niiske õhk jõuab jahedama õhu vööndisse, siis hakkab veeaur kondenseeruma ja tekitab pilve
• Faasmodulatsioon PM, PSK • Kvadratuurne amplituudmodulatsioon QAM. Viimase korral muudetakse samaaegselt nii kandesignaali amplituud kui algfaasi Kui moduleeriv signaal m(t) on pidev, on tegemist analoogmodulatsiooniga, kui tal on aga lõplik arv M väärtuseid, siis räägime digitaalmodulatsioonist ehk manipulatsioonist 78. Liinikoodide ja modulatsiooniviiside häirekindlus Mäletatavasti eksisteerivad kõikjal ja igal ajahetkel juhuslikud elektrilised signaalid ehk mürad n(t) Müra võimsus N on võrdeline keskkonna temperatuuriga T ja sidekanali ribalaiusega B Mürad n(t) liituvad AWGN mudeli kohaselt sidekanalis ülekantavale signaalile s(t), seega vastuvõtjasse jõuab nende kahe summa y(t) = s(t) + n(t). Liitunud müra tõttu ei suuda vastuvõtja alati edastatud sümboli väärtust õigesti määrata ja tulemuseks on sümboliviga *binaarsel edastusel bitiviga
energiatsoonideks, kus on 12 nivood. Igal nivool võib olla 2 elektroni (vastupidise spinniga), seega kokku 2N elektroni. Iga tsoon sisaldab vaid elektrone, mis vastavad isoleeritud aatomi vastavale nivoole. Energiatsoonide ehitus kristallis aatomite tasakaalulise vahekauguse korral on näidatud joonisel 11-2. Osa energiatsoone võivad olla tühjad või ainult osaliselt täidetud elektronidega. Tahkete materjalide elektrilised omadused sõltuvad energiatsoonide ehitusest ja nende täitumisest elektronidega. Tsooni, mis tekib kõige suurema energiaga elektronidest (valentselektronidest) nimetatakse valentstsooniks. Järgmine suuremate lubatud energiatega tsoon on juhtivustsoon. Nende vahel asub keelatud energiate tsoon keelutsoon. Energiatsoonide ehituseks on neli võimalust (joonisel 11-3 on esitatud tsoonid 0 K juures): 1) Valentstsoon on osaliselt tühi (joon 11-3a)
1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehni...
kaudu ja on mikrofonidega salvestatav. - Akustilisel kattuvusel teiste seadmetega. Heli muutmine elektrisignaalideks toimub heli suhtes tundlike seadmedetailidega, mis võivad teatud eeldustel töötada nagu ,,mikrofon". Edasi toimub levimine mööda metalljuhti või elektromagnetilise ruumikiirguse kujul. - Paljastavat kiirgust võib tekitada ka seadmete väline manipulatsioon. Kui nt kiiritada seadet kõrgsagedusliku energiaga, võivad seadmes toimuvad elektrilised protseduurid saabuvaid laineid selliselt mõjutada, et need kannavad endas nüüd töödeldud infot. Igal juhul mõjutab seadmete installatsioon ehk nende omavahelised kaablid ja ühendus vooluvõrguga olulisel määral kiirguse levikut ja seega ka ulatust. Siian mõningad kaitsemeetmed mis vähendavad ohtu ilma et sellega kaasneks olulisi lisakulusid: - Tsoonimudel Tsoonimudel arvestab paljastava kiirguse levimistingimustega seoses vastavate hoone ja maastikutingimustega
kahefaasiline segu, kus ühes faasis olev on peenelt pihustunud teise faasi sisse. 3.5. Kristallid. Kristallilise oleku omadused Mitte kõik tahked kehad ehk tahkised ei ole kristallilised olekus. Kristallilisi kehasid iseloomustab anisotroopsus – füüsikaliste omaduste sõltuvus valitud sihist. Näiteks keha mehaanilised omadused (elastsuskoefitsent, purunemispinge vms), optilised omadused (murdumisnäitaja vms), soojuslikud omadused (soojusjuhtivus) või elektrilised omadused on erinevates sihtides erinevad. Keha omaduste anisotroopsus on tingitud aatomite korrapärasest asendist. Erinevatelt vedelikest paiknevad aatomid kristallides korrapäraselt, kuid aatomitevahelised kaugused erinevates sihtides paiknevate kaasaatomite vahel on erinevad. Struktuuriliselt on vähimaks elemendiks nn elementaarrakk – see on selline vähim ruumikontsentratsioon, milles on kajastatud aatomite struktuur. Joonistel xx-xx on toodud mõned kristallide näited
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
