IX kl KKT. Elektrilaengud 1. (10p) Looduses esineb kahte liiku laenguid positiivne ja negatiivne. Kahe laetud keha vahel mõjub elektrijõud, kusjuures erinimeliselt laetud kehade vahel esineb tõmbejõud, samanimeliselt laetud kehade vahel aga tõukejõud. Kahe keha vastastikusel hõõrumisel läheb osa pool laengust elektrone ühelt kehalt teisele, seejuures omandavad mõlemad kehad laengu kuid elektri laengud. Seda nähtust nimetatakse elektriseeritud kehaks. 2.(4p) Laetud keha ümbritseb alati elektriväli, mis levib kiirusega 300 000 km/s Laetud keha läheduses on elektrivälja mõju tugevam, kehast eemaldumisel mõju nõrgeneb. 3.(2p) Positiivselt laetud keha A elektrivälja asetati neutraalne keha B.(joonis) Välja mõjul paigutuvad elektronid neutraalses kehas ümber nii, et ühes otsas tekib elektronide paljusus, teises otsas elektronide vähemus. 3.1 (2p) Näidake joonisel laengu jaotuvus kehas B. 3.2 (4p) Tehke analoogiline joonis ja näidake lae...
9. klassi kontrolltöö elektrilaengute kohta
ELEKTRILAENGUD ELEKTRISEERUMINE Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, millel on elektrilaeng. Keha võib elektrilaengu omandada hõõrumisel või kokkupuutel laetud kehaga. Hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kehad. Elektriseeritud kehad mõjutavad teineteist suurema jõuga siis, kui nad on teineteisele lähemal või kui laengud on suuremad. ELEKTRILAENG Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Elektrilaengu ühik 1 kulon. Tähis 1 C. Kahte liiki: positiivsed ja negatiivsed. Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad, eriliigilised tõmbuvad. Laetud keha elektrilaeng on suuruselt võrdne elementaarlaengute summaga ning on elementaarlaengu täisarvkordne. ELEKTROSKOOP Seade, millega saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte. Töö põhineb samaliigilise laenguga kehade tõukumisel. Esi- ja tagakülg on klaa...
Eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad. Eri liiki elektrilaenguid nimetatakse positiivseteka ja negatiivseteks. Positiivset elektrilaengut tähistatakse märgiga "+", negatiivset laengut märgiga "-". Selleks, et laetud kehad tõukuksid või tõmbuksid, peab kummalegi neist mõjuma jõud. Seda jõudu iseloomustatakse elektrijõu abil. Elektrijõuks nimetatakse jõudu, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. Mida suurem on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõud. Laetud kehade vahelise kauguse suurenedes elektrijõud väheneb. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad vastastikmõjus. Elektroskoop - seade millega saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte. Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel. Elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda
Elektrilaengud ja elementaarosakesed. Kehad koosnevad molekulidest ja aatomitest, aatoum jaoutub tuumaks. Tuum prootoniteks, neutroniteks ja elektronideks-tiirlevad tuuma ümber. Aatomi osakesi, mida ei saa enam jaotada, nim elementaarosakesteks (elektron, prooton, neutron). Mingid jõud hoiavad osakesti omavahel koos, seovad aatomeid molekulides ja molekule tahketes kehades. A ja M vastamõju seadusi seletatakse sellega, et osakstel on elektrilaeng. Vana-kreeka: Hõõrusid merevaigust esemeid karusnaha või villaga, mistõttu see oli võimeline kergemaid kehi enda külge tõmbama. 16 saj, Ingl teadlane Gilbert: Hõõrus klaaspulka siidika, niiet see tõmbas külge kergemaid kehi. Järeldus: On olemas 2’t liiki elektrilaenguid. Klaaspulk-POS, Eboniit-NEG. Prooton-POS, Elekton- NEG, Neutron-NEUTRAL. Kasutades spets riista – elektroskoopi, mis koosneb metallvardast ja osutist, tehti kidlaks, et elektronlaenguga ke...
Elektri laengud ja elektiväli Kehade elektriseerimine Vana kreeka õpetlased märkasid, et villaga hõõrutud merevaik hakkab tõmbama enda külge mitmesuguseid esemeid. Kreeka keeles tähendab sõna elektron merevaiku ja seepärast hakatigi nim nähtusi, mis ilmesid teineteisega kokkupuutuvale kehade hõõrumiseks elektrilisteks. Elektriseeritud kehaks nim keha, millel on elektrilaeng. Elektriseerida võib erinevast ainest valmistatud kehasid. Elektrilaeng on füüsikalien suurus. Elektrilaengul on mõõtühik ning arvuilne väärtus, mida saab mõõta. Keha elektrilaeng võib olla erineva suurusega. Tavaliselt on kehad laadimata olekus (nad ei ole elektriliselt laetud) Kehade elektriseerimiseks on kaks võimalust vastastikune hõõrumine, teda tehakse selleks, et suurendada kehade kokkupuute pindala ja vastastikuse kokkupuude ja sellele järgneva lahtuamine Elektriseerimisest võtab alati osa 2 keha, kusjuures mõlemad eleketriseeruvad. N: kui hõõruda villase r...
Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriseeritud kehaks. Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Hõõrumisel laaduvad mõlemad kehad. Elektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teistele kehadele, mille tulemusel need kehad laaduvad. Erinimeliselt laetud kehad tõmbuvad. Samanimeliselt laetud kehad tõukuvad. Positiivset laengut tähistatakse + märgiga. Negatiivset laengut tähistatakse märgiga. Elektrijõud võib olla tõmbejõud või tõukejõud. Elektrijõuks nimetatakse jõudu, mis tekib laetud kehade vahel. Juhid: Aine, mille sees on olemas vabad laengukandjad (elektronid ja laetud aatomid-ioonid). Sarnasus: Mõlemad on ained ja koosnevad aineosakestest. Mittejuhid: Aine, mille sees ei ole vabasid laengukandjaid. Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Paigaloleva laetud keha elektrivälja nimetatakse elektrostaatiliseks. Kui laetud kehadele mõjub elektrijõud, siis see keha asub kindlasti mingi t...
Elektrilaengud ja elektriväli Õpik lk. 5 24 9. klass Hindeline tunnitöö. Kasutades oma õpikut, vihikut, töövihikut leia vastused järgnevatele ülesannetele! Täida lüngad. Esimesena kirjeldas elektrinähtusi VI sajandil Thales, pannes tähele, et villaga hõõrutud merevaik tõmbab ligi kergeid esemeid. Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, mis tõmbab enda poole laenguta kehasid. Aatomi keskel on aatomi tuum . Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomituuma ümber tiirlevad elektronid. Prootonitel on positiivne laeng, neutronid on aga ilma laenguta. Kokkuleppeliselt loetakse elektroni elektrilaengut negatiivseks. Seega aatomi elektronkatte elektrilaeng on negatiivne. Aatomit, mis on kaotanud, või liitnud endaga elektrone nimetatakse iooniks. Aatom, mis on loovutanud elektrone nimetatakse positiivseks iooniks, tal on positiivne elektrilaeng. Aatom, mis ...
Elektriline vastastikmõju ilmneb alati kas elektriseeritud kehade tõmbumise või tõukumisena. On kahte liiki laenguid: positiivsed ja negatiivsed. Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad. Eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad. Vastastikmõju suurust iseloomustatakse elektrijõu abil. Elektrijõuks nimetatakse jõudu, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. Mida suuremad on vastastikumõjus olevate kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõud. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti osalevad laetud kehad elektrilises vastastikmõjus. Laetud kehade kauguse suurenedes elektrijõud väheneb. Küsimused kordamiseks: Milline omadus on hõõrutud kehadel? Hõõrutud kehal on omadus tõmmata enda poole teisi kehi. Millist keha omadust kirjeldatakse elektrilaengu abil?
Elektrilaengud ja elektriväli Esimesena kirjeldas elekrinähtusi 6 sajandil vanakreeka teadlane Thales. Ta tähendas, et hõõrutud merevaik tõmbab enda külge kergeid esemeid. Aastal 1600 William Gilbert. Kõik kehad, mis tõmbavad enda külge kergeid esemeid on elekriseeritud. Sõna elekter tuleneb kreeka keelest elektron-elekter. Kõige lihtsam viis kehi elektriseerida on neid hõõrduda. Elektriseeritud keha tähtsam omadus- ta tõmbab enda ple teisi kehi. Elektriseeritud keha saab elektrilaengu. Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Füüsikaline suurus väljendab alati keha mingit omadust. Elektilaeng näitab, kui tugevasti laetud keha mõjutab teisi kehi. Elekrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele kehale. Elektriseeritud kehade vastastikune mõju.(kahte liiki laengud) Elektriliselt laetud kehad mõjutavad teineteist.Mõju avaldub tõmbumises või tõukumises. Looduses on kahte liiki elektrilaenguid. Laenguid tähistame + (pluss) ja - (mii...
Elektrilaengud ja elektriväli 1. Kuidas on võimalik kehi elektriseerida? V: Kehasid omavahel hõõrudes. 2. Mis on elektriseeritud keha tunnuseks, kuidas seda kindlaks teha (2)? V: Kehad hakkavad omavahel tõmbuma. Klaaspulga ja siidi hõõrumisel laaduvad mõlemad, sest kui siidi asetada paberitükikest lähedale tõmbab ta neid enda poole. Kui aga selle sama klaaspulgaga puudutada niidi otsas rippuvat metallkera siis ja lähendada siis see paberitükikestele siis tõmbab ka see paberitükikesi enda poole. 3. Mis on elektrilaeng? V: Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Hõõrumisel tekkinud omadust, tõmmata teisi kehasid nimetatakse elektrilaenguks!. 4. Mis juhtub kui laetud kehaga puudutada teist keha? V: Laaduvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. 5. Kuidas mõjutavad teineteist samaliigiliste ja eriliigiliste laengutega kehad? V: Samaliigiliste laengutega kehade tõukuvad, eriliigiliste laengutega kehade tõmbuvad. 6. Millest järeldub, et elektrilaenguid on...
Elektrilaenguid on 2 liiki. Kokkuleppeliselt nimetatakse neid positiivseks (+) ja negatiivseks (-). Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad, eriliigiliste laengutega kehad tõmbuvad. Laetud keha elektrilaeng on suuruselt võrdne elementaarlaengute summaga ning on elementaarlaengu täisarvkordne. Laetud keha elektrilaeng võib erinevatel juhtudel olla erineva suurusega. Elementaarlaenguks nimetatakse vähimat looduses eksisteerivat elektrilaengut. Elektroni ja prootoni elektrilaengud on suuruselt võrdsed elementaarlaenguga. Kokkuleppeliselt loetakse elektroni laengut negatiivseks ja prootoni laengut positiivseks. Elektroskoop on seade, millega saab kindlaks teha, kas keha on elektriseeritud. Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise laenguga kehade tõukumisel. Keha on positiivselt laetud, kui kehas on elektrone vähem kui prootoneid. Keha on negatiivselt laetud, kui kehas on elektrone rohkem kui prootoneid. Keha on neutraalne, kui
Elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks on suure hulga vabade laengukandjate olemasolu selles. Mittejuhtides vabu laengukandjaid ei ole. Metallides on vabadeks laengukandjateks vabad elektronid. Metallides tekib elektrovool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena. Elektrolüütide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid, mis tekivad elektrolüüdi lahustumisel vees. Elektrolüütide vesilahustes tekib elektrivool positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumise tulemusena. Voolu toimeteks nimetatakse elektrivooluga kaasnevaid nähtusi. Elektrivoolu soojuslik toime seisneb vooluga juhi soojenemises. Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel kõik juhid. Elektrivoolu keemiline toime seisneb selles, et elektrivool eraldab elektrolüütide vesilahustest selle koostisosi. Metallist juhtides voolu keemilist toimet ei esine. Elektrivoolu mangetiline toime seisneb selles, et vooluga juhi ja magnet...
2011/2012 õppeaastal tehtud kontrolltöö 9.klassile .
Elektrilaengud ja elektriväli Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng. 1. Hõõrutud keha omadus on see, et ta tõmbab enda poole teisi kehi. 2. Keha omadust tõmmata enda poole teisi kehi, kirjeldatakse elektrilaengu ehk laengu abil. 3. Elektriseeritud kehaks nim. Elektriliselt laetud ehk elektriliseeritud kehaks. 4. Kui laetud kehad puudutavad teist keha, võivad elektrilaengud kanduda edasi teistele kehadele. 5. 2.1. laetud kehade vastastikmõju on põhjustatud nende elektrilaengutest. 2.2 See, et elektrilaenguid on kahte liiki, järeldub sellest, et elektriline vastastikmõju ilmneb alati kas laetud kehade tõmbumise või tõukumisena. 2.3 Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad. 2.4. eriliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad. 2.5. eri liiki laenguid nimetatakse positiivseteks ja negatiivseteks. 2.6
1.1.elektriväli; elektrilaengud; coloumbi seadus Elektriväli- on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. (tekib liikumatu elektrilaengu ümber) Elektrilaengud- positiivne laeng ja negatiivne laeng. Samanimelised laetud kehad tõukuvad, erinimelised kehad tõmbuvad. Coulombi seadus- kahe punktlaengu vaheline jõud mistahes isoleerivas keskkonnas on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline keskkonna absoluutse dielektrilise läbitavusega ning laengutevahelise kauguse ruuduga. F=Q1 *Q2 /r² *K 2.Magnetvoog On füüsikaline suurus, mis näitab magnetvälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda. Tähis on Fii Magnetvooks läbi väljaga ristioleva pinna nim. Vootiheduse B ja pindala S korrutist. =B*S Kui väli on pinna suhtes kaldu, siis leitakse vootiheduse vektori B normaalkomponent =B*S järgi magnetvoog =B*S=BS*cos 3.Generaatormähiste ja tarvitite kolmnurkühendus Esimese...
Kuna mõlemaö kehal on nüüd samaliigiline elektrilaeng, mõjuvad metallvarda liikuvatele elektronidele vastassuunalised elektrijõud. Elektronide kehade vaheline liikumine lakkab siis, kui kehade poolt metallvardas liikuvatele elektronidele mõjuvad elektrijõud teineteist tasakaalustavad. Millised on hõõrumisel elektriseerunud kehade laengud? Kui kehad põrast kokkupuudet teineteisest eraldada, on neil suuruselt võrdsed eriliigilised elektrilaengud. Miks elektriseerumisel kehasid hõõrutake? Kuna kehade pinnad ei ole kunagi täiesti sileda, tekib elektronide ülemisekuks vajalik tihe kontakt ainult väikeste pinnaosade vahel. Kui kehasid hõõruda, võib ühe keha pinna mügarik sattuda teise keha sobivasse lohku ja kokkupuutel, kus elektronid saavad ühest kehast teise minna, suureneb. Miks hõõrdumisel kehad eletriseeruvad? Hõõrumisel puutuvad kokku erinevatest ainetest kehad
elektriseeritud merevaigult, siis laetud torukesed ei tõuku, vaid hoopis tõmbuvad. Seega laetud kehade vastastikmõju võib ilmneda ka nende kehade tõmbumisena. Paljude katsete tulemusena ongi selgunud, et elektriline vastastikmõju ilmneb alati kas laetud kehade tõmbumise või tõukumisena. Mingeid muid elektrilise vastasikmõju viise pole seni täheldatud. Kuna laetud kehade vastastikmõju ilmneb kahel viisil, siis peavad elektrilaengud, mis vastastikmõju põhjustavad, olema erineva omadustega. Laetud kehade vastastikmõju saab esineda kahe viisil siis, kui elektrilaenguid on kahte liiki. Millest järeldub, et elektrilaenguid on kahte liiki? Laetud torukesed tõukuvad, kui nende elektrilaengud on päris ühelt ja samalt laetud kehalt. Seejuures ei ole oluline, kas torukesed on oma laengu saanud elektriseeritud klaasilt, merevaigult või plastjoonlaualt. Samalt laetud kehalt saadud elektrilaengud on samaliigilised.
elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele. Merevaik; klaas; kvarts; marmor; kumm; eboniit; siid; plastik; petrooleum; puhas (destilleeritud) vesi; õhk Laetud keha ühendamist elektrijuhi abil maaga nimetatakse maandamiseks. Samaliigilise laenguga elektroskoopide ühendamisel jaotub kummalegi elektroskoobile pool neil olnud laengu suurusest. Ühesuuruste eriliigiliste elektrilaengutega kehade ühendamisel nende elektrilaengud kompenseeruvad ehk neutraliseerivad teineteise. Milleks kasutatakse elektroskoopi? Elektroskoop teeb kindlaks kas keha on laetud või mitte. Millisel nähtusel põhineb elektroskoobi töö? Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel. Kuidas sõltub elektroskoobi osuti kalle elektroskoobi laengu suurusest? Mida suurem on elektroskoobi elektrilaeng, seda suurem on osuti kalle. Millist ainet nimetatakse elektrijuhiks?
) 2) Vastastikune kokkupuude ja sellele järgnev lahutamine. 2. Millist keha nimetatakse elektriseeritud kehaks? Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, millel on elektrilaeng. 3. Mida näitab keha elektrilaeng? Elektrilaeng näitab, kui tugevasti laetud kehad vastastikmõjus osalevad. 4. Kahte liiki elektrilaengud. Nende vastastikune mõju. Positiivsed elektrilaengud, negatiivsed elektrilaengud Samamärgiliselt laetud kehad tõukuvad. Erimärgiliselt laetud kehad tõmbuvad. 5. Mida nimetatakse elementaarlaenguks? Elementaarlaenguks nimetatakse vähimat looduses eksisteerivat elektrilaengut. 6. Mida nimetatakse elektroskoobiks
ja järjekorranumbri vahe. 7. Neutraalses aatomis on prootonite arv võrdne ümber tuuma liikuvate elektronide arvuga. 8. Aatomi elektronkate jaguneb elektronkihtideks. 9. Aatom kujutab aatom endast väga väikest planeetide süsteemi. 10. Peamine osa massist on koondunud aatomi keskel asuvasse tuuma. 11. Elektronid on umbes 2000 korda aatomi tuumast kergemad. 12. Elektronid liiguvad kiirusega ca 200 kilomeetrit sekundis ümber aatomi tuuma. 1.3. Elektrilaengud Juba kauges minevikus avastati Vana Kreekas, et merevaiku hõõrudes villase riide või nahaga, tõmbab see enda külge kergeid esemeid. Niisugust nähtust nimetati elektriseerimiseks. Tuletatud kreeka keelest "elektron", mis tähendab merevaiku. Hõõrumisel või ükskõik millisel muul põhjusel elektriseerub alati üks keha positiivselt ja teine keha negatiivselt - ühele kehale jääb positiivne laeng, mis on alati võrdne teise keha negatiivse laenguga.
1. Mida nimetatakse elektrivooluks, voolu suundadeks? Elektrivool on vabade laetud osakeste kindlasuunaline liikumine. Elektrivoolu kokkuleppeliseks suunaks, on pluss laengute liikumise suund. 2. Elektrivoolu tekkimise tingimused? a) Elektrivoolu tekitamiseks peavad aines olema vabad elektrilaengud. b) Et vabad elektrilaengud kindlasuunaliselt liiguksid, peab neile mõjuma elektriline jõud. c) Selle elektrijõu tekitamiseks peab olema aines elektriväli. d) Elektrivälja tekitamiseks ühendatakse aine (nt traat) vooluallikaga. 3. Vool metallides? Elektrivoolu suund metallides on miinus laengute liikumise suund. 4. Elektrolüüt, vool elektrolüütides. Elektrolüüdid on soola, happe ja aluse vesilahused. Elektrivool elektrolüütides on '+' ja '-' ioonide kindlasuunaline liikumine. 5. Voolu toimed.
elektrinähtused ja magnetnähtused. 2. Elektromagnetilist vastastikmõju kasutatakse elektroonikas ja tehnikas, nagu näiteks telefonid, arvutid, elektrimootorid jne. 3.Elektrilaeng näitab kui suure jõuga on ta võimeline teisi kehi liigutama. Laetud kehade teineteise mõjutamine: Kuna vastastikmõju ilmneb kahel viisil, peab olema ka kahte liiki laenguid! Samalt kehalt saadud elektrilaengud on samaliigilised, samaliigiliste elektrilaengutega kehad tõukuvad.(+ ja + / - ja -) Erinevatelt kehadelt saadud elektrilaengud on eriliiglised, eriliigiliste elektrilaengutega kehad tõmbuvad.( + ja - ) 4. Aatomi osakeste laengud: Elektrilaeng- Füüsikaline suurus, mis iseloomustab laetud kehade elektrilise vastastikmõju tugevust. 5. Laengu jäävuse seadus: Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 6.
Mis on elektrostaatiline väli Elektrostaatiline väli on paigaloleva keha elektriväli 10. Kuidas saab kindlaks teha elektrivälja olemasolu Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud keha abil. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga elektrijõud, mis paneb selle keha liikuma. 11. Mis on elementaarlaeng? Kui suur see on Elementaarlaeng on vähim looduses eksisteeriv elektrilaeng. Elektroni ja prootoni elektrilaengud on suuruselt võrdsed elementaarlaenguga. Kokkuleppeliselt loetakse elektroni laengut negatiivseks ja prootoni laengut positiivseks. Milline laeng on aatomil? Miks? Aatom tervikuna on elektriliselt neutraalne aatomil puudub elektrilaeng. Kuna prootoni ja elektroni elektrilaengud on suuruselt võrdsed, on aatomi elektronkatte negatiivne laeng suuruselt võrdne aatomituuma positiivse laenguga. 12. Mis on ja kuidas tekib positiivne ja neg. ioon
AATOMI KIIRGAMINE Aatomi kiirgamine Vee pinnalained Võnkuvad elektrilaengud = elektromagnetvälja laineid e. elektromagnetlaineid. Valguse mikrovälgatused. Kvantsiire Lõpliku ajavahemiku jooksul. Kiiratakse elektromagnetlaine. Aatomi kiirgamine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Valguse teke Valguse võnkesagedus.
Elektriseeritud kehaks nim. keha, millel on elektrilaeng.Keha saab elektriseerida:KEHA TEISE KEHAGA HÕÕRUDES,-KEHA LAETUD KEHAGA PUUTUDADES.Hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kokkupuutuvad kehad.Elektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teisele kehale, mille tulemusena ka need keahad laaduvad.Elektrijõuks nim. jõudu millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha.Elektrilaeng näitab, kui tugevasti osalevad laetud kehad elektrilises vastastikmõjus.Elektrilaenguid on kahte liiki.Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad, eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad.Elektriline vastastikmõju ilmneb alati kas elektriseeritud kehade tõmbumise või tõukumisena.Mida suuremad on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõud.Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti osalevad laetud kehad elektrilises vastastikmõjus.Laetud kehade vahelise kauguse suurenedes elektrijõud vähene...
kas laetud kehade tõmbumise või tõukumisena. Mingeid muid elektrilise vastastikumõju viise pole seni täheldatud. Kuna laetud kehade vastastikumõju ilmneb kahel viisil, siis peavad elektrilaengud, mis vastastikumõju põhjustavad, olema erinevate omadustega. Laetud kehade vastastikumõju saab esineda kahel viisil, siis kui elektrilaenguid on kahte liiki. Laetud torukesed tõukuvad, kui nende elektrilaengud on pärit ühelt ja samalt laetud kehalt. Seejuures ei ole oluline, kas torukesed on oma laengu saanud elektriseeritud klaasilt, merevaigult või plastjoonlaualt. Samalt laetud kehalt saadud elektrilaengud on samaliigilised. Järelikult, samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad. Laetud torukesed tõmbuvad teineteise poole siis, kui üks neist on laengu saanud elektriseeritud klaasilt, teine aga elektriseeritud merevaigult. Et samaliigiliste
SEADUSED SUURUSED ÜHIKUD Mida suuremad on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõud. Laetud keha ümbritsev elektriväli on seda tugevam, mida suurem on keha elektrilaeng. I=voolutugevus I (1A) q=elektrilaeng q (1C) I=q/t t=aeg t(1s) U=pinge U (1V) U=A/q A=elektrivälja töö A (1J) q=elektrilaeng q (1C) R=takistus R (1 oom ) I=U/R U=pinge U (1V) ...
Second level Third level Fourth level · Rahvusvaheline kuulsus Fifth level · Elektromagnetiline rotatsioon ehk pöörlemise leiutamine · kloorsüsiniku leiutamine TÄHTSAMAD UURIMUSED · Elektromagnetiline induktsioon(1832) · staatilised elektrilaengud ja nendega seoses olevad küsimused(1835) · elektri läbiminek hõrendatud gaasidest(1838) KÕRGELT HINNATUD Click icon to add picture Click icon to add picture Elamu Hampton Court'is Kasutatud kirjandus · http://en.wikipedia.org/wiki/Michael_Faraday · http://www.hot.ee/hothotrauno/faraday.html · https://www.google.ee/search?hl=et&q=michael%20faraday&psj=1&bav=on.2,or.r_gc.r_pw.r_cp
1. Elektrilaeng. Mõiste, liigid, saamine. Elektrilaeng füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti osaleb laetud keha elektromagnetilises vastastikmõjus. Elektrilaenguid on kahte liiki: positiivseid ja negatiivseid. Kõige lihtsam on kehale elektrilaengut anda hõõrumise teel (nt juuste kammimine, kampsuni seljast võtmine, autost väljumine). 2. Nimeta 5 elektrijuhti ja mittejuhti. Elektrijuhid: vesi, metall (kuld, hõbe, vask, raud). Mittejuhid: plastmass, õhk, puit, kumm ja klaas. 3. Mis on elektrivool? Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist elektrijõu toimel. 4. Mis on voolutugevus? Elektirivoolu iseloomustab füüsikaline suurus voolutugevus. Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur elektrilaeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. 5. Selgita Coulomb'i seadust. Seadus: 2 laengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengute vahelise...
Teise veergu kirjuta, kas antud elektrivoolu toime oleneb voolu suunast vi mitte. Elektrivoolu toime Oleneb (ei olene) voolu suunast soojuslik toime ei olene keemiline toime ei olene magnetiline toime oleneb 6. Millisel elektrivoolu toimel phineb galvanomeetri t? Mangnetilisel toimel. 7. Kahel elektroskoobil olid suurusel vrdsed elektrilaengud. Elektroskoobid hendati Maaga, ks metallvarda, teine puupulga abil. Metallvarda abil Maaga hendatud elektroskoobilt kadus laeng hetkeliselt, puupulga abil Maaga hendatud elektroskoobi thjenemiseks kujunes aga mitu sekundit. Kas voolutugevus oli suurem puupulgas vi metallvardas? Phjenda. Voolutugevus oli suurem metallvardas, sest metallvardas on rohkem vabu laengukandjaid. Laeng lheb kiiremini Maasse. 8. Teisenda. 0,005A = 5 mA 350mA = 0,35 A 9
Hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kehad. ELEKTRILAENG • Elektrilaeng – füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, ühiku tähis on 1 c. Elektrilaenguid on 2 liiki, positiivne ja negatiivne. Samaliigilise languga kehad tõukuvad, eriliigiliste laengutega kegad tõmbuvad. ELEMENTAARLAENG • Nimetatakse vähimat looduses eksisteerivat laengut. Elektrooni ja prootoni elektrilaengud on suuruselt võrdsed elementaarlaenguga. Kokkuleppeliselt loetakse elektroni laengut negatiivseks ja prootoni laengut positiivseks. ELEKTROSKOOP • Seade millega saab kindlaks teha kas, kas keha on elektriseeritud. Elektroskoopi töö põhineb samaliigilise laenuga kehade tõukumisel. KEHA ON POSITIIVSELT LAETUD • Kui kehas on elektrone vähem kui prootoneid siis keha on positiivselt laetud. Ja kui kehas on prootoneid vähem kui elektrone siis keha on
Aatom Kadri Kuuusk 9.A 2013/14 Aatom Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest. Tuumas asuvad prootonid ja neutronid, elektronkattes elektronid. Prootoneid ja elektrone peab olema aatomis võrdselt, kuna aatomi laeng on 0. Aatomile annavad massi prootonid ja neutronid, elektroni mass on umbes 1840 korda prootoni massist väiksem. Elektrilaengud Elektrilaenguga osakesed aatomis on elektron ja prooton. Elektronil on - laeng ja prootonil + laeng. Neutronil laengut ei ole, seega ei saa ta olla kunagi teise osakesega elektrilises vastasmõjus. Prootonite positiivse laengu tõttu on aatomituum positiivse laenguga. Tuuma elektrilaeng on suuruselt võrdne kõikide prootonite elektrilaengute summaga. Elementaarlaeng Kõigi elektronide ja prootonite elektrilaeng on täpselt ühesuurune. See on vähim looduses teada olevatest elektrilaengutest. Laengud erinvad sellepoolest, kas tal on + või - laeng. Elektroni laeng on -1,6 x 10...
Mida suurem on elemendi takistus, seda suurem on temale langev osapinge ehk nn. pingelang. Jadaühendusel kogupinge võrdub üksikute pingete summaga. Kogu pinge jaguneb üksikute takistuste vahel. Rööp- ehk paralleelühenduses jaguneb elektriahel harudeks. Ühe haru katkemisel lakkab vool ainult selles, teistes harudes töötavad elektritarvitid sõltumatult edasi. Elektriallika pinge mõjub kõikidele harudele võrdselt. U = U1 = U2 = ... = Un Kuna vooluringi hargnemispunkti ei saa elektrilaengud koguneda, siis on sellesse punkti saabuvate laengute kogus võrdne sellest mööda harusid väljuvate laengute summaga. I = I1 +I2 + ... In ehk üksikute harude voolutugevuste summa võrdub rööpühenduse koguvooluga. Rööbiti ühendatud elementide kogutakistuse pöördväärtus võrdub nende takistuste pöördväärtuse summaga. Tarbijate rööplülituse korral on kogutakistus R alati väiksem kui kõige suurema takistusega elemendi takistus ahelas eraldi võetuna.
1§ Kehade elektriseerumine. Hõõrutud keha tõmbab endapoole teisi kehasid. Hõõrdumisel tekkinud omadust, tõmmata enda poole teisi kehasid, kirjeldatakse elektrilaengu ehk laengu abil. Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehaks. Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Elektrilaengul on mõõtühik, mingi arvuline väärtus ning seda saab mõõta. Keha elektri laeng võib olla erinev. lHõõrdumisel laaduvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. lElektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teistele headele, mille tulemusel need kehad laaduvad. Mõisted: elektrilaeng, elektriseeritud keha, laeng 2§Elektriseeritud kehade vastastikmõju. Kahte liiki laengud. Elektriliselt laetud kehad mõjutavad üksteist vastastikku seega elektriline vastastikmõju ilmneb alati kas laetud kehade tõmbumise või tõukumisena. lsamaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad l...
teda just pärast äikeselööki maapinna kohal hõljumas. On olnud ka tähelepanekuid, kus keravälk on justkui pilvedest alla langenud. Kuidas tekib? Uus-Meremaa Canterbury ülikooli teadlased John Abrahamson ja James Dinniss, seletavad keravälgu teket, lähtudes tavavälgust. Kui välk lööb pinnasesse, siis muutub räni räniauruks. Kui aur jahtub, kondenseerub räni aerosooliks, mis moodustabki kerakujulise palli, mida hoiavad koos selle pinnale kogunevad elektrilaengud. Ja see pall hiilgab, kuna räni ühinedes hapnikuga eraldub soojust. Iseloomulik Ümmargune, läbimõõduga umbes 20 cm Häguste äärtega Helendab samamoodi, nagu üks tavaline sajavatine elektripirn Värvuste skaala varieerub punasest kollaseni Eluiga ei ole pikk umbes kuus sekundit kuni kaks minutit Kõrge temperatuuriga Külgetõmbe omadus metallesemete poole Võime tungida tuppa läbi kitsaste aknapragude ja läbi korstna
1. Elektrilaeng. Elektroskoop. 2. Coulombi seadus. Ülesann e 1 Leidke tõmbejõu F, millega elektron ja prooton mõjutavad teineteist vesiniku aatomis. Osakeste vahekauguseks loeme vesiniku aatomi raadiuse 5,3 10 -11 m. Ülesann e 2 Kahe punktlaengu vahel, millest ühe väärtus on 10 pC, seisab klaas ( = 7). Laengute vahekaugus on 10 mm ja nendevaheline jõud on 7 10 -4 N. Milline on teise laengu suurus? 3. Elektriväli. Elektrivälja tugevus. Kuloni seaduse järgi mõjutavad elektrilaengud teineteist. Tekkib küsimus: Kuidas see toimub? Mehaanikast on teada, et kehad mõjutavad teineteist vahetult kontaktil, näiteks põrkumisel, hõõrdumisel jne. Elektrilisel mõjutamisel üks laeng mõjutab teist ka täielikus tühjuses! Seetõttu räägitakse, et iga laengu ümber eksisteerib elektriväli. Elektriväli on elektrilaengute mõjul tekkiv ja neid mõjutav väli. Elektrostaatiline elektriväli on liikumatute laengute elektriväli. Elektrivälja omadused:
kehadele erinev elektrilaeng. Üks keha saab positiivse, teine negatiivse laengu. Elektronide arv jääb samaks, kuid nende paiknevus muutub. Staatilist elektrit saab vältida hoonetes ja ruumides õhu niiskuse suurendamisega, mis ei luba õhul ioniseerida. Peale õhuniiskuse on oluline ka see, mis materjalist on tehtud põrand, riided ja jalanõud. Polümeerpõrandad ja vanemad nailonvaibad suurendavad staatilise laengu tekkimise võimalust.Tööstuses, kus on vajalik hoida staatilised elektrilaengud võimalikult madalal tasemel, luuakse ESD alad. ESD on lühend inglise keelest electrostatic discharge. Nendel aladel kasutatakse sobivatest materjalidest valmistatud põrandakatteid, tööriideid, tööriistu jne. Nende mõte on selles, et laengu tekkimisel kohe see sujuvalt maandada, nii et väheneks võimalus ootamatuteks ohtlike laengute maandumisteks läbi tundlike elektroonikaseadmete. Õhuniiskus ja soojus, vähendavad staatiliste laengute tekkimist. Kuivus ja jahedus
1§ Kehade elektriseerumine. Hõõrutud keha tõmbab endapoole teisi kehasid. Hõõrdumisel tekkinud omadust, tõmmata enda poole teisi kehasid, kirjeldatakse elektrilaengu ehk laengu abil. Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehaks. Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Elektrilaengul on mõõtühik, mingi arvuline väärtus ning seda saab mõõta. Keha elektri laeng võib olla erinev. l Hõõrdumisel laaduvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. l Elektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teistele kehadele, mille tulemusel need kehad laaduvad. Mõisted: elektrilaeng, elektriseeritud keha, laeng 2§Elektriseeritud kehade vastastikmõju. Kahte liiki laengud. Elektriliselt laetud kehad mõjutavad üksteist vastastikku seega elektriline vastastikmõju ilmneb alati kas laetud kehade tõmbumise või tõukumisena. l samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad ...
1)Rutherfordi aatomi mudel ja selle vastuolud. Aatomi suurusjärk on Tuuma läbimõõt on Tuuma mass on ligikaud võrdna aatomi massiga. Tuumal on positiivne laeng. Laeng q=Z*e z-järjekorranr. Tuuma ümber tiirleb Z elektroni Vastuolu:on teada, et võnkuvad elektrilaengud kiirgavad elektromagnetlaineid. Siis peaks tiirlevad elektronid kiirgama elektromagnetlaineid. Need kannavad ära energiat ja E jäävuse seaduse jörgi peaks elektroni energia koguaeg vähenema. Ühtlasi vähenebka orbiidi raadius, lõpuks langeb ta tuumale ja aatomit polegi enam. See juhtub kiiresti. 2)Bohri postulaadid I- Aatom võib olla ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia E. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga.
elektrienergia saamine elektrijaamades. . Elektrostaatiline induktsioon On füüsikaline nähtus, kus elektrivälja mõjul toimub esemes laetud osakeste ümberpaigutumine. Teiste sõnadega elektrit juhtivast ainest esemeid saab laadida ilma, et teda peaks laetud kehaga kokku viima. Induktsioon tähendab siin mõju edasikandumist välja, mitte kokkupuute kaudu. Vaatleme juhtumit, kus ühe laetud eseme abil saab kahele metallist esemele anda erinimelised elektrilaengud. Algseis on kujutatud joonisel 1a: kaks metallist kera on kinnitatud isoleerivast materjalist jalgadele ja viidud kokkupuutesse. Kerad on neutraalsed, seega neil puudub elektrilaeng. Nüüd tuuakse ühe kera lähedusse negatiivse laenguga pulk (joon 1b). Selle negatiivne laeng tõukab metallis korrapäratult sagivaid vabu elektrone endast eemale, sest elektronid on samuti negatiivselt laetud. Seega omandab vasakpoolne kera negatiivse, parempoolne aga positiivse
Peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. Millest ja kuidas sõltub juhi takistus- JUHI PIKKUSEST juhi takistus R on võrdeline tema pikkusega l ; JUHI RISTLÕIKEPINDALAST juhi takistus R on päärdvõrdeline juhi ristlõikepindalaga S; MATERJALIST mida suurem on aine eritakistus , seda suurem on juhi takistus R; TEMPERATUURIST temperatuuri tõusmisel metallkeha takistus suureneb Kõrvaljõudude ülesanne vooluringis- kõrvaljõud panevad elektrilaengud liikuma kogu vooluringis. Vooluallika ülesanne- Muundab mitteelektrilise energia elektrienergiaks. Kuidas mõõta ja arvutada tarbitud elektrienergia suurust- Mõõdame kilovatt-tundides. A=N*t, sealt tuleb 1 kwh. Ampermeetri ja voltmeetri ühend vooluringi , nende ül- Ampermeeter jadamisi e järjestikku, mõõdab voolutugevust, mis läbib tarbjat. Voltmeeter ühendatakse paralleelselt ehk rööbiti, mõõdab pinget.
Juhid ja mittejuhid. Elektroskoop. Kas kehal on elektrilaeng või mitte, saab kindlaks teha lihtsa omavalmistatud seadme abil. Niidi otsas rippuva suure raudnaela terava otsa külge on plastiliiniga kinnitatud kaks samade mõõtmetega õhukest paberist kitsast riba. Otsapidi naela külge kinnitatud paberiribad ripuvad teineteisega paralleelselt. Kui puudutada naela laetud kehaga, kandub osa elektrilaengust naelale ja sealt paberiribakestele. Paberiribakesed omandavad samaliigilised elektrilaengud ja tõukuvad teineteisest eemale. Kui naelale anda täiendav elektrilaeng, suureneb paberiribakeste kalle veelgi. Mida suurem elektrilaeng on seadmele antud, seda suurem on ka paberiribakeste kalle vertikaalasendist. Samal põhimõttel töötab elektroskoop- seade, millega saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte. Milleks kasutatakse elektroskoopi? Millisel nähtusel põhineb elektroskoobi töö? Milline on elektroskoobi ehitus?
XI klass. Test nr. 1. I variant. 1. Katsest selgub, et laetud kehad võivad kas tõukuda või tõmbuda. Selle põhjal võime väita, et (1p.) a) looduses esinevad laetud osakesed, b) iga keha elektrilaeng saab olla vaid elektroni (prootoni) laengu täisarvkordne, c)looduses esineb kahte liiki elektrilaenguid (lk 9) 2. Millised otsused ei kirjelda elektrostaatilise välja omadust ? (2p.) a) Ei sõltu meist ega meie teadmistest. b) Tekitavad seisvad elektrilaengud. c) Ei muutu ajas. d) Mõjub elektriliselt laetud kehadele. e) Sõltub välja tekitava laetud keha massist. f) On seotud liikuvate laetud kehadega (lk 29). 3. Elektriliselt laetud kehade vastastikmõju (1p.) a) kandub edasi silmapilkselt ükskõik kui suurtele kaugustele, b) kandub edasi lõpliku kiirusega, mis võrdub valguse kiirusega, (lk 43) c) edasikandumist ei toimu. 4. Kondensaatori mahtuvuse valemis C=q/U on q: (1p.)
olemasolu. Põhineb samanimeliste laengute tõukumisel. 3.Elementaarlaeng-vähim looduses esinev laeng. Tähis-e,Prootonil +e ja elektronil -e.'' 4.Laengu jäävuse seadus-Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus.5.Elektrijõuks nimetatakse jõudu, mille abil üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. Tugevus sõltub elektrilaengute suurusest ja nende vahelisest kaugusest. 6.Coulomb´i seadus- Mida suuremad on kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõud.F-N-laengute vahel mõjuvad jõud; q1 ja q2 - C - laengute suurused; r-m-laengutevaheline kaugus; F=k*q 1*q2/ ja siis see tagurpidi 3= suhteline dielektriline läbitavus. 7.Elektriväli-Elektrilaengute mõjul tekkiv ja neid mõjutav väli. Elektrostaatiline-Liikumatute laengute elektriväli. Omadused: pidev,katkematu,lõpmatu,levib ühtlase kiirusega 3000000km/s mõjub elektrilaengutele mingi jõuga. 8
Samanimeliste laengute vastasmõjul 4.Samanimeliselt laetud kehad tõukuvad, erinimeliselt laetud kehad aga tõmbuvad 5.Mis juhtub niidi otsa riputatud kerge laadimata kuulikesega, kui talle läheneda laetud keha? Kuulike tõmbub laetud keha poole Tööleht 2 Elektriseeritud kehade vastastikmõju 1.Millest on põhjustatud elektriliselt laetud kehade vastastikmõju? V: on põhjustatud nende elektrilaengust 2.Millest järeldub, et elektrilaengud on kahte liiki? V: kuna laetud kehade vastastikmõju ilmneb 2 viisil, siis peavad elektrilaengud, mis vastastikmõju põhjustavad olema erinevate omadustega. 3.Kuidas mõjutavad üksteist samaliigiliste laengutega kehad? V: samaliigiliste laengutega kehad tõukuvad 4.Kuidas mõjutavad üksteist eriliigiliste laengutega kehad? V: eriliigiliste laengutega kehad tõmbuvad 5.Kuidas nimetatakse eriliiki elektrilaenguid? V: nimetatakse positiivseteks ja negatiivseteks 6
[2] Gammakiirgus tekib tähtedevahelises ruumis kihutavate vesiniku aatomi tuumade ehk prootonite põrkumisel üksteisega. Kaks kokku põrkavat prootonit moodustavad uue osakese, mille nimi on piion ehk -meson. Piion aga laguneb momentaalselt kaheks gammakvandiks ehk gammakiirguse footoniks. Mustade aukude ümber olevas gaasikettas võib energia kasvada pööraselt suureks. Sel juhul tekib kettas ohtralt positrone, elektroni vastandosakesi. Kui positron põrkab kokku elektroniga (nende elektrilaengud on vastasmärgilised), muutuvad osakesed gammakiirguseks. Nähtust nimetatakse annihilatsiooniks. [4] Gammakiirguse neeldumisel tekib ohtralt teisest gammakiirgust. [2] Gammakiirgus on kõige ohtlikum ja kõige suurema läbimisvõimega radioaktiivne kiirgus. [3] Gammakiirgus on väga hea läbimisvõimega ning tema täielik peatamine (eeskätt kõrgema energiaga gammakvantide korral) on praktiliselt võimatu. [1] Tulenevalt gammakiirguse poolt kantavast suurest energiast tekitab gammakiirgus
materjale. Rahvasuus ja reklaamides nimetatakse selliseid materjale antistaatilisteks. See sõna on tänaseks mõnevõrra aegunud. Rahvusvahelistes standardites ja kirjanduses on hakatud kasutama nimetust low charging, (nõrgalt laaduv, vähelaaduv). Põhjuseks on asjaolu, et antistaatilisi ehk staatilist elektrit mittetekitavaid materjale praktiliselt ei leidu. Kõikide materjalide hõõrdumisel tekivad staatilised elektrilaengud, küsimus võib olla ainult, millisel määral. Kõik töötajad, kes puutuvad kokku komponentidega, peavad olema randmepaela kaudu maandatud. Kõik tootmisaladel liikuvad inimesed peavad kandma ESD kitlit ja ESD jalatseid. Tootmises ja ladudes on ESD põrandad. EPA alal tohib kasutada vaid ESD märgistusega inventari. Liinidel on ESD ohtlikes kohtades paigaldatud ionisaatorid. Igapäevane järelvalve ja testimised ning täiendkoolitused.
1. Kehade elektriseerimise võimalused: kehade vahetul kokkupuutul (vähemalt üks keha laetud)/ kehade vastastikusel hõõrumisel (hõõrdumisel). 2. Elektrilaengud: positiivne ,,+" ja negatiivne ,,-" 3. Elementaarlaeng- elementosakese laeng |e|=1,6*10 -19 C, elektronil, prootonil 4. Elektrilaengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemis on summaarne laeng muutumatu. q1+q2+q3+...+qn=0 5. Coulombi seadus: kaks punkti kujulist laetud keha mõjutavad teineteist vaakumis jõuga, mis on võrdeline nende laengute abs. väärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nende laengute vahelise kaugusega. F=(k|q1||q2|)/R2 6
aatomi piire. Aatomit, mis on ära andnud elektroni ja omandanud positiivse elektrilaengu, nimetatakse positiivseks iooniks. Vaba- nenud elektron võib lühikest aega olla aatomite vahelises ruumis ja siis minna teise aatomi koosseisu. Neutraalne aatom muutub negatiivselt laetuks, kuna tuuma positiivne laeng ei suuda elektronide suurenenud laengut tasakaalustada. Elektriliselt neutraalne aatom on muutunud negatiivseks iooniks, ta avaldab negatiivse elektrilaengu välismõju. 1.4 ELEKTRILAENGUD Juba kauges minevikus avastati Vana Kreekas, et merevaiku hõõrudes villase riide või nahaga, tõmbab see enda külge kergeid esemeid. Niisugust nähtust nimetati elektriseerimiseks. Tuletatud kreeka keelest "elektron", mis tähendab merevaiku. Tänapäeval kasutatakse merevaigu asemel klaaspulka kui odavamat ja kättesaadavamat. Hõõrudes klaaspulka nahaga, soojenevad kehad ning molekulide liikumine kiireneb. Klaaspulga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
